Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (588 SE) esimene lugemine

Päevakorrapunkt nr 1: Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 588 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv, mille eesmärk on edendada soolist tasakaalu börsiettevõtete juhtorganites. Direktiivi regulatsioon on ajutine ja kaotab kehtivuse 2038. aasta 31. detsembril. Vastavalt siis see eelnõu. Eelnõu kohaldub ainult suurtele aktsiaemitentidele, kus on üle 250 töötaja ja kelle aastakäive on üle 50 miljoni euro või kelle varade maht aruandeaasta [bilansi]päeval ületab 43 miljonit eurot. Direktiiv on omanikuneutraalne ehk kohaldub nii era- kui ka riigiettevõtetele tingimusel, et ettevõte on aktsiaemitent ja piisavalt suur. Suure börsiettevõtte üldkoosolek peab soolise tasakaalu soodustamiseks valima ja kinnitama ühe kahest järgmisest eesmärgist: vähemalt 40% nõukogu liikmetest on alaesindatud soost või vähemalt 33% juhatuse ja nõukogu liikmetest on alaesindatud soost. See, kumma neist kahest ettevõte endale eesmärgiks seab, on üldkoosoleku valik. Valitud eesmärgist tuleb teavitada Finantsinspektsiooni ja avaldada see ka ettevõtte veebilehel. Börsiettevõte peab püüdlema seatud eesmärgi poole. Kui ettevõte ei saavuta seatud eesmärki, siis peab ta vähemalt järgmisi asju tegema: uute juhtorgani liikmete värbamisel rakendama läbipaistvaid valikukriteeriume; kui juhtorgani liikme kandidaadid on võrdselt kvalifitseeritud, eelistama alaesindatud soost kandidaati; andma juhtorgani kandidaadile teavet, milliste kvalifikatsiooninõuete alusel lõppvalik tehti; ja esitama kandidaate võrdleva hinnangu. Finantsinspektsioon avaldab veebilehel nimekirja börsiettevõtetest koos teabega, milline eesmärk seati ja kas seda eesmärki täidetakse. Soolise tasakaalu eesmärgi saavutamata jätmise eest karistada ei saa. Eestis on kriteeriumidele vastavaid ettevõtteid 12: Tallink [Grupp], [Tallinna] Kaubamaja [Grupp], Silvano [Fashion Group], Infortar, Ekspress Grupp, Harju Elekter [Group], LHV [Group], Merko Ehitus, Nordecon, Tallinna Sadam, Coop [Pank] ja Tallinna Vesi. Neist neli on ühe või teise eesmärgiga kooskõlas, need on Silvano Fashion Group, Infortar, Ekspress Grupp ja Merko Ehitus. Muudatused jõustuvad üldises korras ja eeldatavalt sel suvel. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu teile! Teile on terve rida küsimusi. Alustab Martin Helme. Palun!

Aitäh! Nojah, see alaesindatud sugu. Me ei räägi ju sookvootide puhul enam sellest, et on naised ja mehed. Ma tean, Jürgen, sina oled ka kuulutanud, et sa oled teaduse usku inimene. Kristina Kallas oli hiljuti siinsamas puldis ja rääkis täiesti sirge näoga, et see on jumala õige, et kaheksanda klassi õpikus õpetatakse, et on teaduslik konsensus, et meil on vähemalt 20 erinevat sugu. 20 erinevat sugu vähemalt! Noh, popimad inimesed teavad, et neid on veel rohkem. Kuidas see siis välja nägema hakkab? On 20 erinevat sugu ja neid peab olema vähemalt 40% ühes nõukogus. Mina saan 800%. Mis jaburusega te tegelikult tegelete?

Aitäh! Mina ei ole Kristina Kallas.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Mul tekkis sama küsimus, mis ma küsisin teilt rahanduskomisjonis. Kui valitsus algatab ja saadab parlamenti selliseid eelnõusid, mille puhul börsiettevõtetele antakse ette n-ö kohustuslikud kriteeriumid soolise tasakaalu saavutamiseks – selle vastu ma iseenesest ei ole, ma arvan, et see suund on õige –, siis oleks ütlemata elementaarne, et sarnasest põhimõttest, kui mitte paremast tasakaalu põhimõttest lähtuks ka Vabariigi Valitsus ise. Millegipärast valitsuse koosseisu komplekteerides ei suudetud sellist eesmärki saavutada, mida nüüd seaduse jõuga börsiettevõtetele tahetakse panna. Valitsuse koosseisus on meil minu teada üheksa meest ja neli naist, mida on võrdlemisi vähe. Tasakaal on seal selgelt paigast ära võrreldes eelmise koosseisuga. Äkki kommenteerite, miks arvab Vabariigi Valitsus, et börsiettevõtetel tuleks sellise tasakaalu poole püüelda, aga valitsus ise seda tegema ei pea.

Aitäh! Valitsuses on soolisi olukordi olnud nii- ja teistsuguseid. Eelmises koosseisus olid mehed ja naised pooleks. Nagu ma ütlesin, ei ole see seadus väga regulatiivne, ta seab selliseid abstraktseid sihte. Sellel on ajalooline tagamaa. Esialgne eelnõu aastal 2012 sisaldas ka karistusi. Ma usun, et see oli direktiivi eelnõu. Jah, direktiivi eelnõu. Mina olin siis valitsuses ja astusin tookord sellele vastu. Me olime seal blokeerivas vähemuses koos sotsidega kaua aega. Nii et pole hullu. Me oleme koos selle asja vastu seisnud, pidanud seda ülereguleerimiseks ja aja jooksul seda direktiivi kõvasti pehmendanud. Esialgu oli meiega koos selles blokeerivas vähemuses ka Saksamaa, aga aastal 2002 võttis Saksamaa selle blokeeringu maha. Meie suhtes on [algatatud] rikkumismenetlus ja ma ei näe ühtegi põhjust, miks me peaksime praegu võitlema asja vastu, mis tegelikult ei ole radikaalne, vaid lihtsalt suhtumise väljendus. See väldib ka rikkumismenetlust. Suhtumine on ju mõistlik: eeldatavalt naiste alaesindatust silmas pidades – enamikul juhtudel see nii on – tegeleda sellega, et [ettevõtete juhtorganitesse] naisi juurde tuua. Mina küll ütlen, et sellega tegeldakse nii äri- kui ka riigisektoris. Riigisektoris kipuvad naised olema ülekaalus. Ja juhtide hulgas ka teatud tasandil, keskastme juhtide hulgas on naiste esindatus väga hea. Aga kuidas parajasti valitsuses asi laabub, on teine asi. Siin pole mõtet väga jäik olla. Teatud poliitilistes olukordades pole nähtavasti peaministrite arvates naiskandidaate piisavalt palju võtta. Minul on olnud ministeeriumis valdavalt naiste seltskonnas väga valgustavaid vestlusi selle eelnõu üle ja mulle on öeldud, et see on tegelikult naisi alavääristav, kui me kvoote kehtestame. Ma ise niimoodi ei väida, aga ma möönan, et kahtlused on, miks mõnel juhul seda soolist koosseisu niimoodi jäigalt järgitakse: kas see on ikkagi naisi ülendav või alandav, kui soo pärast keegi saab koha, kuhu ta võib-olla ei sobi.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Noh, Ameerikas on ka hiljuti uus administratsioon öelnud, et selle kvoodisüsteemi tõttu on seal nii mõndagi negatiivset juhtunud. Aga ma saan aru, et ega teiegi väga selle eelnõu usku ei ole, kui lähtuda teie eelmisest vastusest. Sel perioodil, kui seda asja menetleti, võeti ka Eestis mingi otsus vastu, kujundati oma arvamus. Mingil moel seal Euroopas see arutelu käis ja me pidime ju seisukoha võtma. Tõenäoliselt me võtsime positiivse seisukoha, vähemalt selle eelnõu suhtes. Jälle üks otsus, mille korral Eesti ütles: jah, me oleme sellega nõus. Kas meil on võimalik seda seaduseelnõu ka mitte vastu võtta? Millised oleksid sanktsioonid, kui me sellega siin praegu ei tegeleks?

Aitäh! Meil on käimas rikkumismenetlus. Aga tegelikult ma teie küsimust oma vastuses juba ennetasin. Olge tähelepanelikum! Me oleme selle eelnõu suhtes opositsioonis olnud 13 aastat, alates sellest ajast, kui ma eelmine kord rahandusminister olin, vahepeal on see vastuseis lihtsalt murenenud. Mis me oleme saavutanud? Me oleme saavutanud selle eelnõu, direktiivi radikaalse pehmenemise: mingeid sanktsioone ei ole, on lihtsalt kirjeldatud tegevused, mis parandavad alaesindatud soo – ma tunnistan, et siin on mõeldud ilmselgelt naisi – juurdepääsu juhtorganitesse. Iseasi, kas igas valdkonnas neid naisi on. Ametnikega peetud vestluse üks tulemus oligi [tõdemus], et jah, teatud valdkondades, näiteks riigiettevõtetes, ei õnnestu leida sobivaid naiskandidaate, kes oleksid nõus tulema väga tehnilistele aladele. Aga eks me ka riigiettevõtetes pingutame selles suunas. Vastavas [riigi] osaluspoliitika punktis sai see ka ära markeeritud. [Osaluspoliitika põhimõtted] kiideti meil heaks sel aastal, ma mõtlen, kas see oli märtsis või veebruaris – siis olid ka sotsid veel meie hulgas.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tegu on väga tõsiseid tagajärgi kaasa toova eelnõuga. Ettevõtet, mis eksib selle kvoodi vastu, võib ähvardada kuni 400 000-eurone trahv. Palun teil selgitada, kuidas peab käituma ettevõte olukorras, kus alaesindatud soost liikmete arv peab olema võimalikult lähedal 40%‑le nõukogu liikmete koguarvust, aga ei tohi ületada 49% sellest. Juhul, kui nüüd tõesti juhtub, et see protsent ületatakse, siis mis sellega juriidiliselt kaasneb? Kas alaesindatud sugu muutub siis üleesindatuks? Kuidas peab ettevõte käituma näiteks olukorras, kus tal on naisi 49%, aga üks naine tahab veel kandideerida?

Aitäh! Teil üht ja teist ja kolmandat, aga ka neljandat ja viiendat läks küsimuses viltu. Kõigepealt, ma ütlesin, et sanktsioone siin ei ole. Teiseks, alaesindatus ei tähenda 50%, ja nii edasi. Vaadake stenogrammist üle, millest see eelnõu räägib, siis järgmine kord küsimused paranevad. Mina ütlen, et teie fraktsioonis on see esindatus väga hea: nii mees kui naine tulevad Riigikokku. Mul ei ole teile ühtegi etteheidet, täpselt 50%. Aga ettevõtete kohta sellist nõuet ei ole.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on puhtalt matemaatiline. Kui juhatuse liikmete arv on paaritu arv, siis kuidas tagatakse see sooline võrdsus matemaatiliselt?

Aitäh, proua Tiidus! Peaaegu et sarnane vastus, ma püüan siis olla korrektsem. Ei ole 50% nõuet. Siin on jutt 33%-st, 40%-st ja ambitsioonist. Seega, hulluks ei minda, karistusi ei ole. See on üks näide Euroopa tasemel saavutatud suurest kompromissist. Me seisime pikalt-pikalt vastu ja saavutasime nõrga regulatsiooni, õigemini tuleks öelda, et pigem sellise pehme regulatsiooni: on vaja näidata ambitsiooni ja tegevust. Tegelikult on see ka maine koha pealt suurtele ettevõtetele oluline. Jutt on suurtest ettevõtetest. Aga üle ei reguleerita.

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma oletan, et te ei kaitse seda eelnõu hea meelega, te olete ju ennast konservatiiviks pidanud. Aga oleme kes me oleme, kas konservatiivid, liberaalid, vasakpoolsed või kes iganes, igatahes me peaksime olema ratsionaalsed. Te olete juba varem väljendanud – terve valitsus on väljendanud – oma vastumeelsust sellise ülereguleerimise suhtes. Ilmselgelt saate ka teie aru, et me ju halvendame sellega oma konkurentsivõimet. Sel juhul ei valita [inimesi] ettevõtete juhtorganitesse mitte puhtalt võimekuse järgi, vaid lisanduvad veel muud kriteeriumid. Ilmselgelt on teil õigus, et see väga palju ei mõjuta. Aga öelge, kas te olete kindel, et te ei ava sellega Pandora laegast, et järgmised ettekirjutused, mis tulevad Euroopa Liidu institutsioonidest, ei nõua selgemaid ja hoopis rohkem sookvoote.

Jaak Valge, palun!

Aitäh! Tegelikult me oleme siin selle Pandora laeka sulgenud ja see on hea. Aga laekaga on ikka nii, et võib-olla midagi seal sees on ka natukene väärtuslik. Tunnistame, et naiste alaesindatus on reaalsus ja nende karjääri soosimine on ühiskonda rikastav. Teie küsimuses oli peidus hinnang, et kui naised lasta juhtima, siis laev läheb põhja. Aga mina ei ole selles nii kindel. Ka meeste laevu läheb põhja, aga kumma omi rohkem, ei julge [öelda], ei ole uuringut teinud.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kolleegid, mul on natukene piinlik, et mitte öelda väga piinlik. Kõigepealt, saame ühest asjast ühtemoodi aru: see direktiiv ei kohusta kedagi ametisse nimetama pelgalt soo põhjal. See direktiiv sätestab reeglid selleks, et kui on kaks võrdset kandidaati, kes kvalifitseeruvad, siis eelistatakse võimaluse korral alaesindatud [sugu]poolt. (Pahane sumin saalis.)

Reili Rand, palun!

Head kolleegid, lubame kõigepealt küsida ja siis annab minister meile selgituse.

Aga küsimus ministrile. Te olete faktide ja numbrite inimene. Meil on täna Eestis olukord, kus meie naised on haritumad, ka Euroopas oleme selle poolest eesrinnas, aga meie palgalõhe on see-eest üks Euroopa suurimaid ehk meie naised on haritud, aga teenivad vähem, ja samal ajal on ka nende esindatus otsustus[tasandil] üks Euroopa madalamaid. See on reaalsus ja paradoks, milles me täna töötame. Hea kolleeg Tanel Kiik juhtis tähelepanu, et samal ajal, kui me ettevõtlusele reegleid kehtestame, peaksime riigina näitama eeskuju. Valitsuse koosseisu kohta me vastuse saime, aga minu küsimus puudutab …

Aitäh!

… riigi äriühinguid. Miks võttis valitsuses nii kaua aega, et aru saada, et ka riik võiks eeskuju näidata?

Aitäh!

Alles Riina Sikkuti pideval nõudmisel said riigi osalus[poliitika] põhimõtetesse kirja samad põhimõtted.

Aitäh! Ma eeldan, et see piinlikkuse fraas peegeldas opositsioonisisest erimeelsust. Ma olen teiega ühel meelel, et need küsimused seda sõna väärivad. Ilmselt teemaga ei ole ennast kurssi viidud, ent siiski küsitakse. Aga valitsuses oli meil tõepoolest tänu Riina Sikkutile pikaajaline patiseis. Teie erakond – ma ei tea, kas just tänu Riinale – nõudis riigiettevõtetesse jäigemat regulatsiooni, kui on suurtel börsiettevõtetel. Ja sellega me ei olnud põhimõtteliselt nõus. Ma tean, et see mõnda inimest ärritab siin saalis – ma ei näe praegu, et nad oleksid siin saalis –, aga ma tõesti ütlen, et ma sain [kinnitust] oma tundele, et seda ei tohi üle reguleerida, nõupidamistel, kui naisametnikud ütlesid, et see on alandav ja seda ei peaks selliselt tegema. Me ei peaks sellist asja ette kirjutama riigiettevõtetele, kus nõukogu ja juhatuse liikmete arv on tihti väga pisike, aga valdkond väga tehniline. Inimesed, kes nende valikute tegemisel osalevad, on mulle öelnud, et nad ei leia sellistele tehnilistele erialadele sobivaid naisi, ärme reguleeri üle. Ja siis me kirjutasimegi selle osaluspoliitikasse sisse kui ambitsiooni. Enam-vähem ambitsioon on ta ju ka selles eelnõus ja direktiivis, mitte selline jäik regulatsioon. Ma arvan, et me saavutasime sotsidega lõpuks hea tulemuse. Teie erakond toetas ka seda eelnõu.

Mart Maastik, palun!

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud rahandusminister Jürgen Ligi! Sa siin toetasid ja kirjeldasid seda, et on väga oluline, et eraettevõtete nõukogudes oleks sooline võrdsus. Ma küsin sellise lihtsa küsimuse. Mis sinu arvates nõukogu eesmärk ühes ettevõttes üldse on? Kas eesmärk on see, et seal oleksid targad pead, kes oma valdkonda hästi tunnevad ja annavad nõu juhatusele, või on oluline see, mis kellelgi püksis on?

Ah nii kohe küsitegi?! Kui selliselt inimeste lahterdamine käib, siis ausalt öeldes ma olen äkki sattunud valesse kohta. Mina inimesi niimoodi ei lahterda, ei selles viimases lauses viidatu järgi ega ka selle järgi, mida teie küsimus sisaldas, et naiste hulgast ei ole võimalik leida ajudega olevusi. Mina ütlen, et selline naiste alavääristamine ei ole sobilik. Juhtorganitesse leiaks kindlasti ka ainult naisi, aga see oleks diskrimineeriv. Minu isiklik elukogemus ütleb seda – eelmisele küsimusele kommentaariks –, et võib-olla naiste selline, ütleme, natuur juhtima pürgida on natuke vaoshoitum ja sellest ka statistiline tulemus, et naisi on juhtimas vähem. Aga sellega me tegeleme, julgustame naisi ühiskonna juhtimises ja ettevõtete juhtimises aktiivsemalt osalema ja loome neile selleks tingimusi. Ma arvan, et selline pehme regulatsioon on mõistlik kompromiss inetuste ja ühiskonna huvide vahel. Inetust me kuulsime siin eelmises küsimuses, ühiskonna huvisid olen kommenteerinud juba tükk aega.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Siin eelnõu tekstis on läbivalt kasutatud mõistet "alaesindatud sugu", kusagil ei ole mainitud ei mees- ega naissugu. Teatavasti tänapäeval käib paljudes riikides võitlus transsooliste õiguste eest ja igasuguste muude, välja mõeldud sugude õiguste eest. Mulle tundub, et siin tekstis on meelega kasutatud sõnu "alaesindatud sugu", mitte "mees" või "naine". Seda erinevalt rahvusvahelisest olukorrast. Näiteks USA-s on uuesti avastatud, et on olemas mees ja naine, ei ole vulasoolisi ega muusoolisi, mida teie valitsus agressiivselt propageerib. Pange nüüd käsi südamele ja öelge, et siin on tegu meeste ja naistega, mitte transsoolistega ega vulasoolistega! Olete te ikka kindel, et selle eelnõuga seoses nende niinimetatud teiste sugude teema üles ei kerki?

Anti Poolamets, palun!

Aitäh! Mul on hea meel, et ma ei saa teie erakonda süüdistada soo alaesindatuses vähemalt mõne perekonna piires. Tullakse poliitikasse ilusti perekonniti ja ollakse siin väga tasakaalukalt. Aga teisest küljest jällegi: ülejäänud naisi on teil vähem. Võib-olla mõtlete natukene selle mitmekesistamise peale, enne kui hakkate teisi erakondi süüdistama mingis agressiivses propageerimises. Ei ole seda märganud. Reaalsus on see, et räägitakse meestest ja naistest, aga poliitkorrektne on jah see alaesindatuse jutt. Ma ütlen, et sellel on väga pikk ajalugu. Umbes aastal 1996 esines siin Riigikogus üks inimene, ma ei oskagi öelda, kes ta ametilt oli, ja esitas meile eelnõu. Kodukorra seisukohast ma ei oska teda paigutada, ta minu arust ei olnud ei minister ega Riigikogu liige – selles mõttes mul see maailmapilt hakkas praegu natuke murenema. Aga ma väga hästi mäletan seda inimest, kes rääkis naiste võrdõiguslikkusest. See oli üheksakümnendatel. Mina noore, väga algaja [poliitikuna] ei rääkinud selliseid asju nagu Mart Maastik, aga küsisin, kuidas saab võrdõiguslik olla ainult üks pool, kas ei saaks seda sõnakasutust kuidagi parandada ja vaadata – see jutt oli muidugi pikem – natukene empaatilisemalt ka meeste otsa, kes surevad vara ja vaevlevad igasugu hädade käes kuni enesetappudeni välja. Ei ole ainult nii, et [püüame] mehi ja naisi mingisugusel ühiskondlikul positsioonil võrdsustada. Tol korral ma selle väite eest karistada ei saanud ja minu arust kadus see üsna kiiresti, keegi ei hakanud mind selle pärast hurjutama, et ma naisi mingitmoodi alavääristan. Seda mõtet mul polnudki. Aga sõnakasutus on mulle tähtis. Ma praegu lepin selle alaesindatuse fraasiga, kuna see on juurdunud. Aga me oleme saavutanud selle, et siin ei ole enam juttu ainult naistest, vaid ikka mõlemast ja kellegi peale näpuga ei näidata. Küllap on juhtumeid, kus tegelikult mehi tõrjutakse. Ongi selliseid juhtumeid! Ma võin seda omast kogemusest kinnitada, et ka mehi tõrjutakse, nimetatakse tihti, sealhulgas teie erakonna [liikmeid], vanameesteks, mille peale ma kohe sõna võtan. Ma olen ka ise hakanud seda sõna kasutama kerge eneseirooniaga. Konservatiivsed eakaaslased elavad nagu mingisuguses [kapslis]: ei oska pehmemaid väärtusi ega suuremaid aateid hinnata, on väga tehnoloogilised, ei ole nõus hoidma keskkonda ega leppima sellega, et materiaalne heaolu ei ole maailmas ainus väärtus.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Härra minister! Ma ei ole kaks aastat siin saalis olnud. Sa serveerid meile sellist rooga, direktiivi ülevõtmist, mis käsitleb seda, mis börsiäriettevõtete juhtkonnal püksis on, kuigi sa räägid, et see ei ole päris nii, me oleme seda direktiivi pehmendanud, ja nii edasi. Samas on seletuskirjas öeldud, et subjektide ring on piiratud, 18 on see number. Kunagi eelmises koosseisus oli meil üks direktiiv, mis oli nii-öelda Piirissaare madruse direktiiv. No siin on ring natuke laiem. Miks sa sellise roaga praegu meie ette tuled, arvestades neid tuuli, mis maailmas puhuvad? Nagu ma aru saan, me pidime selle direktiivi üle võtma juba eelmise aasta 28. detsembriks, aga millegipärast on see jäänud raske koormuse tõttu tegemata.

Aitäh!

Kas ei oleks lihtsam see trahv ära maksta? Aga põhiküsimus on see, et Eestis on praegu palju teravaid probleeme, aga meie oleme raisanud …

Aitäh, lugupeetud küsija!

… praegu 36 minutit kallist aega. Hea Jürgen! On see arukas tegevus praegu?

Aitäh! Mina saan aru, et te ei ilmunud siia saali viie minuti eest. Te olete tegelikult vastuse oma küsimusele saanud ja ka hinnangu sellisele suhtumisele, et inimese olemuse määrab üksik kehaosa, varjatud kehaosa. Tegelikult võiks selle poliitilise kultuuri teema siin üles võtta, et miks te lavastate seda dispuuti.

Martin Helme, palun!

Kõigepealt, Jürgen, sinu asi on vastata küsimustele, mitte tänitada küsijate või küsimuste sisu üle. Küsimustele sa ei vasta. Ma küsisin enne, mida teha sellises olukorras, kus me ei räägi mitte erinevatest sugudest, vaid alaesindatud soost ja sinu enda valitsuskaaslane kinnitab, et sugusid on kümneid ja kümneid. Kuidas need kümned sood selle 40% ulatuses sinna [juhtorganisse] ära mahuvad? Sellele sa vastata ei tahtnud. Teiseks, ei ole vaja puldist valetada. Seda, et Reili Rand ei ole eelnõu lugenud ja ei tea, mis seal kirjas on – okei, las ta olla, aga sina peaksid teadma, sina meile selle eelnõu siia tõid. Ja on sanktsioon! See on kirjas §-s 2379[2]: rikkumise puhul on sätestatud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või kuni 400 000 eurot. Nii et on sanktsioon! Ära valeta, et ei ole sanktsioone! Kolmandaks, ei ole vaja rääkida meile, et sina ei tegele siin mingi lahterdamisega. Ise tõid meile seaduse, mis lahterdab. Mis puutub sellesse, kellel mis püksis on – me ei räägi sellest, mis püksis on. Sood on inimestel peas, nagu me tänapäeval teame. Ja enamik inimesi suudavad koosolekutel käia siiski pükstega, täna sina isegi ka.

Ärge palun valetage, et mina valetan! Ma rääkisin regulatsioonist ettevõtetele, mitte direktiivide mõjust riigile. Ma mainisin, et meil on rikkumismenetlus käimas. Aga see, et konservatiivsus defineerub viimasel ajal labasuseks ja laamendamiseks, on minu jaoks tegelikult uus tähelepanek. Keegi siin enne ütles, et ma olen ennast konservatiiviks nimetanud. Jah, ma olen olnud väga rahvuslik ja konservatiivne [läbi aegade], oma kasvatuselt ja hoiakutelt, aga labasus sellesse maailma ei kuulunud. Ja mis puudutab liberaalsust, siis see puudutab ka erinevaid ühiskonna regulatsioone, mitte [pelgalt] isiklikke hoiakuid. [See oli selgituseks,] miks ma antud juhul ennast niimoodi tituleerisin. Liberaalkonservatiiviks tituleerin ennast. Need inimesed ei ole labased.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Mina küll tahan, et meie naistel Eestis läheks hästi ja eriti tööelus, aga mitte ainult. Ma arvan, et terve meie fraktsioon peab kahetsusväärseks seda, et palgalõhe on meil üks suurimaid, kui mitte kõige suurem Euroopa Liidus. Aga kvoodid – see on natuke teine asi. Siin loomulikult kerkivad üles küsimused ja üks nendest on, ma arvan, õige adresseerida teile, te olete rahandusega kaua seotud olnud. Küsimus on ettevõtlusvabaduses. Miks me dikteerime eraettevõtetele, kui palju neil peab olema mehi, naisi ja ma ei tea, keda veel? Siin mainiti, et neid sugusid võib olla rohkem. Kas see ei ole teie arvates ettevõtlusvabaduse rikkumine?

Aitäh! Ettevõtlusvabadust rikutakse väga erinevates valdkondades kogu aeg. Keskkonnateema on üks esimesi asju; igasugu ohutused; igasugu väärteod ja kuriteod on ju keelatud. Neid on eri moel reguleeritud. Ühiskond on piiranguid täis, mis kokkuvõttes tagavad vabaduse, ja see regulatsioon – niimoodi võib ju filosofeerida – tagab ka vabadusi. Vabadus on pisut kunstlik tuletis, aga teie küsimus dikteerib seda. Aga naiste vabadust rohkem ühiskonnaelus osaleda piiravad teatud takistused. Need takistused on eelarvamused, traditsioonid ja tavad. Selliste [takistuste] murdmine, mida me ei pea mõistlikuks, on tegelikult vabaduse suurendamine. Ja kuna siin jäiku sanktsioone enam ei ole tänu meie vastuseisule, meie pikaajalisele vastuseisule sellele regulatsioonile, siis ma arvan, et väärtushinnangute poolest on ta täiesti mõistlik ning kokkuvõttes parandab naiste osalust ühiskonnaelus ja ka majanduses.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! No esiteks, te just hetk tagasi kordasite oma seisukohta, et eelnõu ei näe ette sanktsioone soolise tasakaalu nõudest kõrvalekaldumise eest. Ometi ma loen eelnõu ja vaatan seletuskirja ja [näen, et] seal on selgelt kirjutatud, et eelnõuga lisatakse [väärtpaberituru seadusesse] § 23791, mis ütleb väga selgesõnaliselt: "Käesoleva seaduse § 1356 lõike 2 kohase individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot." Kas saaksime selle asja nüüd ära klaarida? Kui te väidate, et sanktsioone ei ole, aga eelnõu ütleb, et saab karistada kuni 400 000 euroga, siis kus see tõde nüüd selles asjas ikkagi on? Seda esiteks. Ja teiseks. Meile on öeldud, et on olemas sotsiaalne sugu ja bioloogiline sugu ja need ei pruugi kokku langeda, aga seletuskirjas ega seaduses ei ole kusagil öeldud, et siin käib jutt bioloogilisest soost. Kas soolise tasakaalu nõude rikkumise saab ära lahendada nii, et osad juhatuse või nõukogu liikmed ütlevad, et nemad identifitseerivad ennast vastassugupoole esindajana?

Aitäh! Kuidas ma nüüd ütlen? Loomulikult oleks vastus täpsem, kui ta oleks lehekülgi pikk. Antud vastus oli mul selle kohta, et nende numbriliste eesmärkide rikkumine ei too kaasa sanktsioone, küll aga on sellel regulatiivne roll. Regulatiivseid ülesandeid, mida ma olen siit juba ette lugenud, ettevõtetele ikkagi antakse, nad peavad näitama tegevusi ja selle ignoreerimine võib teoorias kaasa tuua karistuse. Ja loomulikult olen ma nimetanud rikkumismenetlusega kaasnevaid sanktsioone. Mis soo määramisse puutub, siis sookontrolle siin ette nähtud ei ole. Tõepoolest, valdavalt me teeme siiski meeste ja naiste vahel piisavat vahet ja selliseid vaidlusi ettevõtetes tõenäoliselt ei tule, kuivõrd mees või naine keegi on või kuidas ta ennast defineerib. Jah, bioloogilisi teste me ei tee, pigem on see – kui teile ilusasti vastata – religioosne ettekujutus, mis võib siin teinekord peale jääda, nagu pahatihti jääb religioosne ettekujutus peale teaduslikule.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Soovitasite mul stenogrammi lugeda ja loengi. Jürgen Ligi on öelnud, et soolise tasakaalu eesmärgi saavutamata jätmise eest karistada ei saa. Samas, eelnõu § 23792 "Soolise tasakaalu saavutamise vahendiga või soolise tasakaalu aruandlusega seotud kohustuse rikkumine" ütleb, et juriidilist isikut karistatakse rahatrahviga [kuni] 400 000 eurot. Kuidas sellest nüüd aru saada? Mis kujul see seadus kehtima hakkab: kas nii, nagu Jürgen Ligi räägib, või nii, nagu on kirja pandud?

Aitäh! Jürgen Ligi räägib nii, nagu on kirja pandud ja nagu te seekord täiesti täpselt ette lugesite. See vastab ka minu vastustele.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! Mainisite, et on mõned valdkonnad, kus meil ei pruugigi olla piisavalt naissoost spetsialiste. Küsin, mis soovituse te annaksite nendele börsil noteeritud ettevõtetele olukorras, kus neil ongi keeruline leida näiteks naisspetsialiste ja pädevaid kandidaate juhtorganitesse. Te korra mainisite, et selleks tuleb luua tingimused ja sellega tegeleda, aga see direktiiv on ju vaid näiline, ta ei lahenda seda probleemi. Võib-olla te saate öelda, kuidas seda probleemi laiemalt lahendada. Miks meil teatud valdkondades on praegu naisspetsialistide puudus ja mida saaks riik siinkohal reaalselt ära teha, et neid naisi sinna rohkem tuleks?

Aitäh! Mina ilmavaateliselt küll kipun tegema naistel ja meestel vahet, nende loomusel ja ambitsioonidel, näen objektiivseid allikaid. Ma seisingi selle eelnõu heakskiitmise vastu valitsuses sel põhjusel, et on teatud tehnoloogilised alad – konkreetne näide: raudtee-ettevõtted –, kuhu lihtsalt oleks imelik vägisi tuua naisi, kes ilmselgelt ise huvi üles ei näita ega ole ka vastava haridusega. Naised teevad oma valikuid, professionaalseid ja hariduslikke valikuid selgelt, ma ei ütleks, et soostereotüüpide, aga ka oma loomuse järgi. Pehmemad erialad on naiste hulgas rohkem hinnatud, tehnoloogilisemad vähem. Seda ei pea minema tingimata jõuga reguleerima. Ma ei ole ülereguleerimise poolt, olen selle vastu seisnud ka selle direktiivi puhul ajal, kui selle vorm oli ülereguleeriv. Praegu ma suhtun sellesse ambitsiooni, mida see eelnõu seab, täiesti mõistvalt. Loodame, et sellel on positiivset tulemust. Näiteks Eesti Energia puhul on juhatuses seda soolist tasakaalu taotletud. Ma väga loodan, et juhatuse naisliige ei tunne ennast kuidagi sooliselt eelistatuna, vaid ikkagi ametialaselt. See on natuke vastuoluline asi, aga inimloomuses ongi palju vastuolusid, mida aegade jooksul on püütud tavade kaudu tasandada.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Härra minister! Te korra ütlesite mulle, et te ei ole mitte niivõrd numbrite inimene, kuivõrd sisu inimene. Prooviks selle seadusandliku raamistiku just sisu osas kahes aspektis paika saada. Hiljuti liitus Eesti ühe ILO konventsiooni lisaga, mille avaparagrahvis öeldakse väga selgelt, et soo all mõistetakse nii bioloogilist sugu kui ka sotsiaalset sugu. Minu esimene küsimus tuleneb sellest. Ma ei taha siin vaielda mingite eelarvamuste või arvamuste üle, vaid [küsin] konkreetselt seadusandliku raamistiku kohta. Kas selles seaduses, kui on öeldud "sugu", mõeldakse bioloogilist sugu või sugu selle laiendatud [tähenduses], nagu [on kirjas selles konventsioonis, millega] Eesti liitus? Ja teine küsimus. Seaduses on termin "alaesindatud sugu". Kas see "alaesindatus" [lähtub] mingisugusest riiklikust statistikast, mille alusel igal aastal öeldakse, milline sugu on alaesindatud, või [vaadatakse seda] iga ettevõtte puhul nagu case-by-case: kumba sugu on ettevõtte juhtorganis vähem, see on alaesindatud ja [selle soo esindajaid] peaks sinna juurde võtma? Sellised kaks küsimust.

Aitäh! Ma arvan, et need ujuva soo definitsioonid ei ole siin praegu määravad. Sellega see eelnõu tegeleda ei proovi, ei soovi paika panna, kas keegi on piisavalt mees või naine. Aga ma ei välista selliseid olukordi, kus ennast teistmoodi defineeriv inimene pannakse vaidluse tekkimise korral järelevalvaja või ettevõtte poolt kirja selle soo esindajana, kuhu ta ise väga tahaks kuuluda. Aga 40 soost siin kindlasti juttu ei ole, siin on jutt ikka meestest ja naistest. Ei tule kõne alla, et 4- või 10-liikmelises juhtorganis peetaks silmas 40 sugu ja me hakkaksime seal tasakaalu otsima. Ei, seda kindlasti ei ole. See on tavapärane meeste ja naiste vahel vahet tegemine. Ja kui tekib vaidlus, siis kindlasti juuksekarva lõhki ajama ei hakata ja lepitakse sellega, et inimene on tema enda soovil defineeritav teistmoodi, kui me seda eeldaks.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Ütleme nii, et ettevõtlus kui selline – aktsiaseltsid ja osaühingud – luuakse ju selleks, et kasumit toota, ja on teatud reeglid. Aktsiaseltsidel peavad olema nõukogud. Need nõukogud on selleks, et aidata ettevõtet paremini juhtida. Ma küsin teie käest uuesti. Ma ei räägi absoluutselt meestest või naistest, ma räägin sellest, mis on selle ettevõtte seisukohalt oluline: kas see, kui riiklikult reguleerida, kui palju peab nõukogus ühte või teist sugu olema, või see, et seesama ettevõte ise otsustab ja valib nõukogusse teadmiste ja oskuste poolest pädeva liikme. Kumb on teie arvates olulisem selleks, et kasumit toota?

Aitäh! Ärge mind liiga palju dotseerige. Minu akadeemiline ettevalmistus nii majanduses kui ka ettevõtluses on olnud pikem kui teie oma ja mul on dokustaate, mis lubavad ja on lubanud mul töötada ka ettevõtluskonsultandina. See dotseerimine hakkab ära tüütama. Ma olen ka ettevõtja olnud, ettevõtlusest tulnud. Võib-olla on natuke rikkunud see, et te olete liiga kauaks ettevõtlusse jäänud ja tähtsustate ainult … (Hääl saalist. Aplaus.) Tähtsustate ainult raha. See on probleem, kui aastal 2025 teatab keegi uhkusega ja püüab seda ka ministrile sisendada, et ettevõtte eesmärk on toota raha. Raha ongi, jah, ettevõtluse materiaalne mõte, aga peale selle [hinnatakse] tänapäeva ettevõtluses, ka raha teenimise eesmärgil, palju muid [väärtusi], sealhulgas aina rohkem keskkonnasäästlikkust – jah, siin on tagasilööke –, ka sotsiaalset vastutustunnet ja soolist tasakaalu. Nii see tegelikult on. Kas see on vahend või eesmärk, selle üle võib vaielda. Aga millest te ei ole ettevõtluses selle 36 aasta jooksul aru saanud, on see – või, õigemini, see on takistanud teil aru saamast –, et naiste osalemisest ei tulene väiksem kasum. (Hääl saalist.) Ei tulene! Uuringud näitavad, et on isegi efektiivsemad. Ettevõtluskonsultandid, minu kolleegid, räägivad, et uuringud näitavad – ma pean tunnistama, et mina ise ei ole neid teinud –, et sooline mitmekesisus muudab organisatsiooni edukamaks. Ma täitsa usun seda. Ma mäletan oma kogemusest, kui käest võib minna meeste seltskond, vähemalt tudengiajal. Ta ei oleks läinud käest, kui daamid oleksid olnud seltskonnas. Seega, mina ei võta omaks seda võib-olla 36 aasta jooksul lootusetult juurdunud ettekujutust, et naine kulutab raha ja mees teenib seda.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea rahandusminister! Te peate üle vaatama selle, kustkohast riigieelarvesse raha tuleb ja kes seda raha sinna toovad. Need on ettevõtjad. Ei teie ega meie palkade peal riigieelarve ei püsi. Palun ikka lugupidavamat suhtumist ettevõtjate suhtes [üles näidata]! See on minu ettepanek teile. Ma olen siin ikka selliseid praktilisi küsimusi küsinud. Äkki oskate öelda, et kui see teie fantastiline seadus läbi surutakse, mis on minu arvates täiesti jabur, me tegeleme jaburusega, siis mis saab siis, kui mõni nõukogu või juhatuse liige nõukogusse või juhatusse kuulumise ajal tunneb, et tema sooline identiteet on muutunud? Te ise olete ka elu jooksul mitmesse nõukogusse kuulunud ja kuulute ka praegu. Küsimus võib tunduda naljakas, aga päriselt, mis siis saab. Mida peab nõukogu või nõukogu juht sel juhul ette võtma? Inimesed ikka muudavad oma identiteeti: täna on ta mees, homme naine, ülehomme võib-olla kass. Noh, kassidest me praegu siin ei räägi. Aga andke praktilisi nõuandeid, mismoodi see asi käib.

Kõigepealt, mina usun, et see üks võimalus miljonist lahendatakse ära delikaatselt. Tegelikult Riigikogu peab tegelema sisulisemate asjadega. Te kasutasite väljendit "jabur", ma nimetaksin jaburaks seda teie sissejuhatust, et maksud tulevad ainult ettevõtlusest. Reaalsus on see, et SKP-d ja makse toodab kogu majandus ja seejuures ei ole vahet, kelle omanduses on ettevõte, kas hüve tagab riigiasutus, sihtasutus või aktsiaselts. See on hästi rumal, kirvemeetodil [lähenemine], et raha ja hüvede loomine tuleb ettevõtlusest. Riik selleks ongi, et ka tema loob hüvesid, need hüved on teistsuguse iseloomuga, ei ole niivõrd materiaalsed, aga [see ei tähenda, et] need oleks tingimata selle pärast vähem väärtuslikud. Ma selles mõttes jätan teile ka ikka ühiskonna heaolu tootja rolli: korraldada ühiskonda, pakkuda sotsiaalseid stiimuleid, hüvesid. Ka teie osalete SKP tootmises ja maksate veel makse ka. Ma olen täiesti kindel, et te maksate makse, ja ütlen, et õigesti teete.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! No olgem ausad, on täiesti absurdne tulla välja eelnõuga, mille järgi kõige olulisem [kriteerium] on inimese sugu, mitte tema teadmised, haridus, kompetents ja nii edasi. See on ju totter. Aga ma küsin hoopis midagi muud. Kas naised peaksid töötama juhina või olema õnnelikud? Küsitluse järgi on juhiametis olevate naiste õnnelikkuse [näitaja] madalam kui meesjuhtidel, kuid ka madalam kui nendel sookaaslastel, kes ei tööta juhtidena. Seda kinnitasid 2017. aastal rahvusvahelises teadusajakirjas Journal of Happiness Studies avaldatud uuringute tulemused. See seab täiesti selgelt kahtluse alla ja väga sügava kahtluse alla püüde muuta ühiskonda paremaks selliste sookvootide abil. Miks te allute igasugustele sellistele vasakradikaalide totrustele ja miks te tahate naisi õnnetuks teha?

Aitäh! Ma ei tahaks päris nii sõnastada, aga ma tahaks, et nii mehed kui ka naised oleksid õnnelikud. See naise õnnelikuks tegemine võib konservatiivsetes ringkondades tähendada midagi labast, nagu ma olen siin mitu korda kuulnud. Ka teie sissejuhatus oli niisugune, et ma hakkasin teid otsima EKRE seltskonna seast. Kas te ei ole saanud vahepeal oma retoorikat natukene pehmendada, et vähem paukuda ja sisulisemalt küsida? Sellest, mis puudutab naiste õnnelikkust. Te otsisite välja ühe mingisuguse uuringu, mis nähtavasti on ülioluline kusagil konservatiivsetes foorumites. Uuringuid on kindlasti erinevaid. Kui te isiklikult minu ilmavaadet küsite, isiklikkus võib-olla on eelnõu esitaja puhul praegu natukene olulisem [kui tavaliselt], siis jah, ma olen isegi muret väljendanud. Minu arust me vist olime ühes telesaates koos, kui üks vasakradikaal, ma ei saanud aru, kas ainult teid või ka mind onu Heinoks tituleeris täiesti tühja koha pealt, sest ma julgesin paotada, et tegelikult ei peaks ühiskond soorolle nii jäigalt stigmatiseerima, et mitte kõik selle juures ei ole halb. Ja õnnelikkus naiste puhul antud juhul, ma kujutan ette, seondub sellega, [kui palju nende pereelu selle tõttu kannatab]. Naistel on natukene teistsugused bioloogilised piirangud ja seetõttu nõuab karjääri tegemine, nagu palju räägitud, tihti kompromisse. Ma tean siin saalis neid, kellelt ei nõua, ei ole nõudnud ja kes on hakkama saanud, õigemini, pingutanud selle nimel, et mõlemal pool edukalt hakkama saada, aga tegelikult võib karjäärinaistel tõepoolest olla pereelu rohkem häiritud kui meestel. Ma ei pea seda asjaks, mida saab seadusega muuta. Sellest me kunagi seal telesaates rääkisime ja ma olin väga pahane, ma pahandasin selle ütleja peale. See oli akadeemiline inimene, õnneks ta ei ela enam Eestis. See on põlastusväärne, kui mehi niimoodi stigmatiseeritakse täiesti ausa ja viisaka debati puhul.

Aitäh! Ma klaarin kõigepealt ära Martin Helme kommentaari teadlikkuse kohta. Ma lihtsalt juhin tähelepanu, et kui alles kohapeal eelnõu materjalidega tutvuma hakata, siis võibki kergesti segadusse sattuda, nagu seal vastasküljel tundub olevat [juhtunud]. Aga ma võib-olla kõigepealt tulen appi, et pärast omakorda ministrilt abi paluda. Käin selle sanktsioonide osa üle. Nii nagu te oma vastustes kinnitasite, see, kas see eesmärk üks ühele täidetakse, ei ole sanktsioneeritav. Küsimus on selles, et kui ettevõte ei tee juhtimistasakaalu poole liikumiseks ühtegi pingutust, siis see on see koht, kus sanktsioonid võivad kõne alla tulla. Aga nüüd see koht, kus ma, hea minister, teie abi paluksin. Siin on kõlanud erinevad kommentaarid selle kohta, et küll on tegemist täiendava bürokraatiaga, ettevõtlusvabaduse piiramisega või mis need süüdistused on olnud selle teema pisendamiseks. Selge on see, et bürokraatia ei meeldi meist kellelegi. Aga äkki te veel kord avate seda tausta. Erinevad uuringud, võib-olla tuntum neist on McKinsey oma, on ju …

Reili Rand, palun!

Aitäh!

… ära tõestanud, kuidas sidusad ja sooliselt tasakaalus organisatsioonid on konkurentsivõimelisemad …

Aitäh!

… ja toodavad suuremat rikkust meile kõigile.

Aitäh! Sellele viimasele väitele ma ka osutasin. Kui kuulata selliste minusuguste vanameeste, ettevõtluskonsultantide, arvamusliidrite juttu, siis nemad tõstavad esile sedasama, et sooliselt mitmekesisemad ja üldse mitmekesisemad kollektiivid on edukamad. Ja see puudutab nende väitel ka kasumlikkust. Ma selle peale mürki ei julge võtta, sest pähe tuleb tehnoloogiafirmasid, kus väga palju naisi ei näe. See on mingisugune, ma arvan, suhteliselt objektiivne tulemus, mida ei pea tingimata üle reguleerima, ütleme niimoodi. Aga tõepoolest, te osutasite samale asjale, mida ma proovisin siin juba öelda, ütlesin oma kõnes, ütlesin ka vastuses. Aga loen selle koha oma kõnest uuesti ette, et kõik saaksid aru, mida sanktsioonid tähendavad. Kui börsiettevõte ei saavuta seatud eesmärki, siis peab ta tegema vähemalt järgmist: uute juhtorganite liikmete värbamisel rakendama läbipaistvaid valikukriteeriume; kui juhtorgani liikme kandidaadid on võrdselt kvalifitseeritud – võrdselt kvalifitseeritud! –, eelistama alaesindatud soost kandidaati; andma juhtorgani kandidaadile teavet, milliste kvalifikatsiooninõuete alusel lõppvalik tehti; esitama kandidaadile võrdleva hinnangu. Need on sellised päris loomupärased asjad. Ja mõelge ikkagi tegeliku elu peale ka. Kui inimene tunneb, et ta ei ole kehvem ja ta võiks [selle koha] saada, siis miks ei võiks need selgitused, miks eelistati meest või eelistati naist, olla kättesaadavad? See on see, mida see regulatsioon teeb. Ja kui neid pehmeid regulatsioone tuimalt ignoreeritakse – Finantsinspektsioon seda jälgib –, siis on tõepoolest võimalik rakendada ka trahvi. Kas ka rakendatakse? Äärmiselt ebatõenäoline, et mõni Eesti ettevõte selleni jõuab, aga selline võimalus on sisse kirjutatud. Mina rõhutasin seda, et selle numbrini mittejõudmine ei too kaasa sanktsioone. Sanktsioonid toob kaasa see, kui sa oled läbipaistmatu, tõrjuv, ei ole avatud ega näita üles neid püüdlusi oma firmas.

Minul juhatajana ei sobi sisusse sekkuda, aga ka mina tutvusin selle sanktsiooni teemaga vahepeal siin istungit juhatades. Ma saan öelda seda, et nii Reili Ranna kui ka ministri kommentaarid selle kohta olid väga täpsed ja asjakohased, täpselt nii see seaduseelnõu tekstis kirjas on. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minule tundub see seadus praegu täiesti asendustegevusena. Me peaksime tegelema Eesti rahva heaolu parandamisega ja majanduskasvu tingimuste loomisega. Tundub, et praegusel juhul see sooerisuste toomine juhtorganitesse ja börsiettevõtetesse ongi Rahandusministeeriumi [arvates] justkui üks majanduskasvu indikaatoreid. Aga ma küsiksin selliselt. Kuna tegemist on direktiivi ülevõtmisega ja see tuli üle võtta 2024. aasta detsembriks, siis kuidas on [lood] meie naabritega? Kas meie oleme ainus, kes selle üle võtab? Mis seisus on lätlased ja leedukad? See on üleeuroopaline direktiiv ja me peaksime juhinduma sellest, millist teed on läinud soomlased, Rootsi. Oskate te tuua paralleele meie naabritega?

Aitäh! Me sellest saime juba aru, et teie fraktsioonis on võetud hoiak, et see eelnõu on jabur. Ülejäänud said aru ka sellest, et tegelikult seda jaburust, mida te sellele eelnõule omistate, siin eelnõus kirjas ei ole. See diskussioon on minu arust andnud selle tulemuse. Tõepoolest, ma võiksin selle paberitest üles otsida – kui järgmine küsimus on pikem, siis ma otsingi, tõenäoliselt on mul see nimestik kuskil siin kaustas olemas –, [mis riigid] on selle juba üle võtnud. Fakt on see, et kõik Euroopa riigid võtavad selle üle. Ei ole mingit põhjust sellele enam vastu seista, kui ta on nii pehmeks tehtud, on nii väärtuspõhine, nii vähe materiaalne ja nii vähe halduskoormust lisav. Ja ma võin teid rahustada: Euroopas võetakse see direktiiv vastu ja neid, kes sooviksid trahvi maksta ja ka oma mainet rikkuda, lõpuks järele ei jää. See, mis te rääkisite majanduskasvust – jällegi, enamik inimesi sai sellest aru, mis siit meie diskussioonist on juba läbi käinud, et mitmekesisemad kollektiivid öeldakse olevat edukamad. Ma ise seda uurinud ei ole ega ole lugenud rohkem, kui ainult refereeringuid sellistest uuringutest. Ütleme niimoodi, olen kuulnud mitmest sellisest uuringust. Aga tõsiasi on see, et kui kõigil ühiskonna liikmetel on võimalus oma potentsiaal ära kasutada, siis suurendab see kokkuvõttes ühiskonna heaolu igal juhul. Ja kui naistel on [mingid] piirangud – me tunnetame, et neid tegelikult on, isegi Eestis –, siis nende piirangute mahavõtmine on kokkuvõttes ühiskonna potentsiaalile hea. Nii materiaalsele kui ka vaimsele heaolule.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud Eesti Vabariigi rahandusminister! Te olete siin kulutanud praegu üle tunni omaenda ja meie kallist aega sellisele asendustegevusele, mis käsitleb Euroopa Liidu ühte direktiivi. Ja seda olukorras, kus peale Kaja Kallase lahkumist on Eesti majandus katastroofilises seisus, maakeeli öeldes mudas, ja väga paljude Eesti inimeste toimetulek on väga raske. Minu küsimus sulle, lugupeetud Eesti Vabariigi rahandusminister, on selline. Kuidas see nii-öelda börsiettevõtete juhatuse soolise tasakaalu direktiiv, esiteks, parandab Eesti majanduskasvu ja toob [Eesti majanduse] mudast välja praegusel raskel ajal? Ja teiseks, kuidas ta parandab Eesti inimeste, kellest mõned kindlasti vaatavad praegu …

Aitäh!

… seda [ülekannet], majanduslikku toimetulekut?

Aitäh! See tõesti on asendustegevus. Me oleme asendanud väga regulatiivse ja karistava direktiivi eelnõu väga leebe ja väärtuspõhisega, mis tegelikult kurja ei tee kellelegi, aga head saab teha. Ja see hea on rohkemate inimeste potentsiaali kättesaadavaks tegemine ühiskonnale. Kokkuvõttes tähendab see, nagu ma ütlesin, nii materiaalset kui ka vaimset heaolu, mõlemat. Ja see on tegelikult hea asi. Te räägite aja raiskamisest ja süüdistate ministrit. Need korduvad küsimused tingimata uut väärtust ei loo. Aga ma võin teile natukene majanduskursust lugeda, et oleks rohkem kasu. Ajad ei ole Eestis väga hullud. Majanduskasv on alanud, tööhõive on rekordtasemel, palkade ja pensionide – ja eriti pensionide – reaalkasv on olnud viimased kaks aastat väga kiire. Te kipute siin sõimama Kaja Kallast. Kaja Kallas ei alustanud sõda, ei alustanud energiasõda, ei tekitanud seda inflatsiooni. Tõsi, eelarve kontroll oli nõrgavõitu, aga siit saalist ja koalitsiooni seest sadas selliseid kulusid, mida tuludesse ei pandud, see kiirendas inflatsiooni. Samuti olite teie üks neist, kes vallandas pensionisamba miljardid ja kokkuvõttes kiirendas inflatsiooni. Need hoiatused kõik anti. Igal juhul majandusharidus tuleks kasuks, siis jääks nii mõnigi küsimus või kommentaar olemata, vähemalt siin. Eesti oludes ei ole praegu midagi hirmsat, kui just teie lemmik Donald Trump ei suuda vastupidist [korraldada] oma tollisõja ja sõprade tülli ajamisega ja mine tea, ka Ukraina ebaõiglase kohtlemisega, mis võib omaette probleeme tekitada. Mis tõesti on praegu raske, on rahanduse seis. See, kuidas sõda maksustab Euroopa ühiskondi, see, kuidas siin tehakse ülepakkumisi kaitsekuludes ja kuidas kõik muud valdkonnad peavad kokku [hoidma], ilma et see ülepakkumine tingimata mõistlikke tulemusi tooks. Nii et ajad on mõnes mõttes rasked. Te rõhutate, et Eesti inimestel on väga raske. See on erinev: mõnel inimesel läheb paremini, mõnel halvemini, aga ajad iseenesest materiaalses mõttes ei kuulu raskemate hulka. Pigem oleme oma heaolu tipus, ajaloolises tipus oma keskmiste [näitajate poolest].

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Me saame aru, et see direktiiv on osa sellest kuulsast Euroopa Liidu võrdõiguslikkuse programmist või süsteemist või kuidas iganes me seda nimetame. Aga see ei puuduta ju ainult mehi ja naisi, see puudutab ka igasugu vähemusi. Kas me teie arvates ei peaks sel juhul arutama ka seda, et nende ettevõtete või äriühingute [juhtorganite] koosseis peaks olema selline, et seal oleks rohkem esindatud ka rahvusvähemusi, võib-olla ka seksuaalvähemusi? Ühesõnaga, me ei räägi ainult sellest, et meil on mehed ja naised, vaid meil on ka teised vähemused. Euroopa [Liit] on ju alati öelnud, et vähemused peavad olema paremini esindatud.

Vastus on loomulikult ei. Ma ei pea seda õigeks. Aga me ju kõik siin seisame selle eest, et kõigi ühiskonnaliikmete potentsiaal saaks paremini kasutatud. Ma võib-olla ei hakka siin ajalugu [meelde tuletama], aga ma olen alati olnud sellise suhtumise vastu, et me peame kvoote tegema ka muudes valdkondades, olen olnud kvoodimajanduse vastu, ja see on tekitanud ka minu karjääri ühe kõige suurema konflikti. Aga jätame sellele näpuga näitamata, sest vastaspool on praegu minu hea mõttekaaslane väga paljudes küsimustes.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Eelnõu kohaselt peavad Eestis registreeritud suured börsiettevõtted valima kahe eesmärgi vahel: kas vähemalt 40% nõukogu liikmetest või vähemalt 33% juhatuse ja nõukogu liikmetest peavad kuuluma nii-öelda vähem esindatud soo hulka. Vastates Lauri Laatsi küsimusele kell 10.18, te ütlesite: "Mis me oleme saavutanud? Me oleme saavutanud selle eelnõu, direktiivi radikaalse pehmenemise: mingeid sanktsioone ei ole, on lihtsalt kirjeldatud tegevused, mis parandavad alaesindatud soo [---] juurdepääsu juhtorganitesse." Ometi ütleb eelnõu täiesti selgesõnaliselt, et seadusesse lisatakse paragrahv 23791 pealkirjaga "Soolise tasakaalu parandamiseks individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumine", milles öeldakse: individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Nüüd küsimus. Kas te olete suuteline tunnistama, et see, mida te eelnevalt väitsite, et seadusega ei ole ette nähtud mitte mingeid sanktsioone selle kohustuse rikkumise eest, oli vale?

Aitäh! See ei olnud vale, sellele ma olen mitu korda vastanud. Mu kommentaar oli näiteks, et kui kõik [vastused] oleksid mitu lehekülge pikad, siis oleks võib-olla mõni etteheide vähem, aga teiselt poolt oleks kindlasti neid etteheiteid veel rohkem. Ma ütlen veel kord, et üks asi on eesmärgi seadmisega seotud sanktsioon, see on eelnõus alles, aga eesmärgi [mitte]saavutamise korral sanktsioone ei ole, ja sellest ma rääkisin. Mõlemast olen lõpuks rääkinud. (Hääl saalist.) Miks te üksikuid fraase välja tõstate? (Hääl saalist.) Kordan, et tegelikult oleks viisakas, kui parlament tegeleks päris asjaga, ei kordaks oma küsimusi, ei rebiks fraase kontekstist välja ega tegeleks sellega, mis seadusandlusele abiks ei ole.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Kõigepealt, Jürgen, ma aitan sind natukene järele. Sa ka ikkagi räägid siin, et [eelnõu] kontekst on naised ja mehed, ehk räägid bioloogilistest sugudest. Selles mõttes on meie erakond sinuga igati sama meelt, et sugusid on kaks, need on naised ja mehed. Me oleme siin ratifitseerinud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni, mis puudutab just töömaailma, ja seal defineeritakse see asi niimoodi. Mõiste "sooline vägivald ja ahistamine" – inimeste vastu nende bioloogilise või sotsiaalse soo tõttu [---]. Seega, Eesti seadusandlusesse on sotsiaalse soo [mõiste] ikkagi sisse toodud. See, et sina arvad, et see lugu on meil siin ainult meestest ja naistest, ei ole piisavalt tugev [argument]. Sa ütlesid, et sulle ei meeldi, kui küsimusi korratakse, aga sa minu küsimusele jätsid enne vastamata. See puudutas alaesindatud sugu. Kas selle lähtekoht on üle-eestiline, et on mingi alaesindatud sugu, mida siis, ma ei tea, Statistikaamet avaldab, või vaadatakse seda ettevõtte põhiselt, kas konkreetse ettevõtte juhtorganis on mingi sugu alaesindatud? Kumma järgi see seadus töötab?

Oi jah, ma täpselt ei teagi, mida te nüüd küsida tahtsite. Aga ma väljendan siis heameelt, et te olete muude eelnõudega ka tegelenud. Kõik oli väga huvitav, mis te olete siin varem teinud ja nii edasi. Ma jääksin selle eelnõu piiridesse ja räägiksin ainult sellest eelnõust, ma olen selleks siin. (Hõige saalist.) Ja see, mis puudutab teie viidatud mingit muud eelnõu, kus on justkui kiusamise jutt, siis ma olen täiesti nõus, et isegi sotsiaalse soo pärast kiusamine ei ole ilus. Üldse on kiusamine halb asi. Ma arvan, et te tegelesite õilsa asjaga, kui te kiusamist kusagil keelasite. Aitäh selle eest!

Anti Poolamets, palun!

Tänan, lugupeetud juhataja! Eelkõneleja küsis väga õigesti. Teie erakond ju toetas seda konventsiooni, kus on sees sotsiaalne sugu. Te peate nüüd neid asju ellu viima, millele te ise olete siin alla kirjutanud, te peate nüüd kaitsma sotsiaalseid sugusid. Sööge seda [putru], mida te olete siin kokku keetnud, ja ärge tulge meile ajama, justkui Eestis neid ei ole. Ajate sellist segast juttu, nagu te ei oleks üldse moodne inimene erinevalt oma erakonnakaaslastest ja valitsuskaaslastest. Õpikutes on tõepoolest 20 sugu, 20 sotsiaalset sugu, mida meie lastele õpetatakse kaheksandas klassis. Ja loomulikult hakatakse nende õiguste kaitsmist nõudma seoses sellega, mida ma nimetasin. Konventsioon, mille te olete omaenda käega kinnitanud, kaitseb neid. Ja nüüd on küsimus. Vaadake, seal tekstis on ka ingliskeelne mõiste: gender või sex. Gender tähendab inglise keeles, et [mõeldakse] ka sotsiaalset sugu. Meil oleks vaja järgmiseks korraks teada, kumba silmas peetakse. Kas te olete valmistunud selleks?

Aitäh! Ei, ma ei ole selleks valmistunud, et see on maailma kõige olulisem teema ettevõtete juhtimise juures ja et see oleks diskussiooni käigus üldse väärt sellist afišeerimist. Need asjad lahendatakse kokkuvõttes delikaatselt ära. Rõhuv enamus inimesi mõtleb soo puhul bioloogilist sugu. Kui tuleb teistsuguseid juhtumeid, siis saadakse sellega ka väga kenasti hakkama.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Selle seaduseelnõu leheküljel 4 – et teil oleks, mida jälgida – on punkt 5, §-d 23791 ja 23792. Siin on tõesti välja toodud rahatrahvid kuni 400 000 eurot erinevate tegevuste puhul. Praegu on esimene lugemine ja ma saan aru, et see küsimus on tekitanud erinevaid arusaamu. Vastuseta on, kas ikkagi rakendatakse ja millisel viisil rakendatakse ja nii edasi. Kui me teeme nende kahe paragrahvi kohta parandusettepaneku, muudatusettepaneku, siis kas Rahandusministeerium nõustub nende muudatustega, juhul kui tõesti nende kahe paragrahvi puhul ei ole midagi olulist, mida te tahate välja tuua?

Aitäh! Ei, ma ei ole teiega nõus, et see on tekitanud erinevaid arusaamisi. See on tekitanud arusaamist ja mittearusaamist. See mittearusaamine on ilmselt parteiliselt programmeeritud, ei viitsita kuulata, välditakse vastuseid ja omistatakse vastajale või eelnõule asju, mida seal kirjas ei ole. Ma sellesuunalisi muudatusi kindlasti heaks ei kiida. Aga kui mingisugused muudatused põhinevad arusaamisel ja teevad asja paremaks, siis loomulikult ma oma heakskiidu annan. Iseenesest on see asi väga pikalt läbi vaieldud ja ma ei usu, et niimoodi käigu pealt tuleb palju selliseid ideid, mis oleksid kooskõlas selle direktiivi eesmärgiga. Nagu ma ütlesin, direktiiv on oma eesmärgi püstituselt klaar ja meetmed on väga pehmed. Siin ei ole vaja näha mingit tonti, mida me kindlasti peaksime tõrjuma.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Kuulates seda arutelu, pean kõigepealt kinnitama, et sotside valitsusest väljaviskamine oli päris geniaalne plaan. Saite suid laua ääres vähemaks, aga sotside toetus teie asendustegevustega [tegelevatele] eelnõudele on siin jätkuvalt olemas. Selles mõttes oli see teil päris kaval lüke. Aga nüüd tulen selle eelnõu juurde tagasi. Siin on öeldud, et tegemist on ajutist laadi eelnõuga ja selle kehtivus lõpeb sisuliselt 2038. aasta lõpus. Mis siis eelduslikult 2038. aasta lõpus juhtub? Kas siis on kogu Euroopa Liidu rahvas aru saanud, kuidas käituma peab, ja see direktiiv oma mõju saavutanud, kõik saavad aru, keda kui palju kuskil juhatuses või nõukogus olema peab, või miks see nii on?

Aitäh! Ma usun, et küsimuses oli ka vastus. Te olete sellest õigesti aru saanud. Ilmselt on väärtushinnangute ja praktika kallutamine selle direktiivi eeldusel ajas võimalik ja ei pea reguleerima jääma. Aga nagu öeldud, see regulatsioon on pehme, see juurutab pigem hoiakuid, aruandlust ja püüdlust. Eeldatavalt 2038. aastaks on see püüdlus jõudnud laiema arusaamiseni. Ma siin ühe ajaloolise viite juba tegin. On ka paremuse suunas [liikumist] olnud, mitte kõik sooteemaga seotu ei ole vindi ülekeeramine. Algas see ikkagi sellega, nagu ma rääkisin, et räägiti väga jõuliselt naiste võrdõiguslikkusest ja mehed olid kogu aeg justkui see süüpool. Sellised olid meil ettekanded siin kunagi, aga enam ei ole. Nüüd mõistetakse, et ühiskond on tervik ja paljud asjad, mida me ei taha, ei ole mitte süülised.

Annely Akkermann, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Väga mehine arutelu on siin käinud naiste oskuste ja pädevuste üle. Ma omalt poolt julgen küll kinnitada, et ka naine võib olla vägagi õnnelik kõrgel ametikohal töötades, ja vastupidi, see, kui tuleb töötada allpool oma võimeid, võib teha vägagi õnnetuks. Ma arvan, et see eelnõu julgustab naisi börsiettevõtete juhtorganitesse kandideerima. Selles mõttes on see hea, et ta võib-olla julgustab kedagi, kes selles kahtleb. Aga kas soolise tasakaalu [puudumine] koolides ja haiglates on teie arvates ühiskonnale probleem?

Aitäh! Ma ei ole teiega üldse nõus, et see arutelu on kuidagi mehine. See on täiesti ebamehine, sellised labasused ja justkui rumaluse, kahjumi tootmise ja muu sellise omistamine naistele. See on ju mitmetes küsimustes sees olnud. Aga see ei ole mehine. Mehine on olla osavõtlik teise soo suhtes. Ta kindlasti parandab olukorda, julgustab kandideerima ja ka küsimusi esitama, juhul kui kandidatuur läbi ei lähe, osutama dokumentidele, kus on lubatud võrdset kohtlemist ja isegi õrnalt positiivset diskrimineerimist, kui kandidaadid on võrdsed.

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Samamoodi nagu kolleeg Annely tahaksin teid tunnustada rahuliku ja soliidse stiili eest vastamisel. Mitte kõik küsimused ei ole olnud [heatahtlikud]. Minu küsimus on ajendatud sellest, et ühiskond on ju tegelikult suletud, ei ole eraldi anumaid, vaid on ühendatud anumate süsteem. Meil on varsti vaja päevakorda [võtta] sarnane arutelu naiste kaasamisest, laiemast kaasamisest riigikaitsesse. Mul on küsimus. Kas teil on head nõu anda, et kui meil see arutelu tuleb, siis kuidas vältida seda, et see muutuks naeruväärseks ja seda ei saaks rakendada. Üks teie fraas oli väga hea. Kõigi inimeste potentsiaali rakendamine oleks ka riigikaitses väga vajalik. Kuidas saaks teha nii, et see arutelu ei muutuks selliseks kummaliseks, nagu ta meil osaliselt täna on olnud?

Aitäh! Ma ei taha kindlasti olla moraalilugeja. Lihtsalt need küsimused olid kohati väga agressiivsed ja sisaldasid minu arvates inetuid alatoone ja inetuid väljendeid. Ma ei ole ka ise inimesena olnud liiga hillitsetud, aga enda arust ma püüan neid piire mitte ületada. Ja see ongi üks võimalus, et juhitakse sellele tähelepanu. Siin saalis on seda korduvalt tehtud ja ma püüan sellele kaasa aidata. Olge lugupidav, ärge olge sooliselt upsakas ja leppige sellega, et maailmas ei ole [üht]ainust sugu. Kõik tavad, traditsioonid ja hoiakud ei ole tingimata sellised, millele me peaksime takka kiitma. Ammugi selliste sõnadega. Ma riigikaitse seisukohast ei oskagi teile nõu anda. Eriala puhul peab alati jääma valik. Ma arvan, et mehed eesliinil on parem valik, aga Kaitseväes on palju muid ameteid, kus naised saavad väga hästi hakkama ja kollektiivi tugevdavad.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Mina ka kiidan teid selle tasakaaluka sõnavõtu ja diskussiooni eest. Ja ütlen ka, et Annely Akkermannil on õigus, kui ta ütleb, et ka naissoost tippjuht võib olla väga õnnelik. Aga vaadake, tekib selline reaktsioon, et millegipärast needsamad naissoost tippjuhid tahavad neid naisi, kes ei taha tippjuhid olla, tööle ajada ja õnnetuks teha. Viimane sotsiaalkaitseminister enne Karmen Jollerit teavitas meid – siis kui Kaja Kallase kolmas valitsus ametisse asus – Postimehes Meelis Oidsalule antud intervjuus, et järgmise sammuna hakkab Sotsiaalministeerium tegelema soolise enesemääramisega. Me tõstsime selle teema siin Riigikogu saalis üles, aga nüüd on see teema teie laualt kadunud. Aga kui tuleb teistsugust sugu? Te ütlesite, et saadakse kenasti hakkama. Pariisi olümpiamängudel me ju nägime, kuidas ennast naissportlaseks pidav poksija teisi naissportlasi nokauti lõi – ei saadud kenasti hakkama. Kuidas seda reglementeerida?

Aitäh!

Üleilmne skandaal. Kuidas teie reglementeeriksite seda Eestis, kui meil sarnane probleem tekiks?

Kõigepealt, ma arvan, et mees naist lüüa ei tohi ja ta ei peaks sattuma poksiringi naise vastu. Aga, ütleme, sotsiaalmeedias leidus küllalt neid, kes mind häbistasid selle eest, et ma nii ütlesin, kuigi ma ütlesin seda väga vaoshoitult. Ei olnud see ka minu lemmiksõnavõtt Signe Riisalolt, kui ta ütles, et ta hakkab sellega tegelema, aga samas on tal minu arvates olnud ka väga palju väga häid sõnavõtte. Kõik sõltub ju sellest, mida ta selle all mõtles. Kui maailm muutub, kas jätame siis sellele reageerimata? Jätame andmata võimaluse inimesele, kelle valdav enesemääratluse probleem seisneb kogu aeg identiteediküsimuses, kumb ta siis on või kus ta täpselt on? Kas me ühiskonnana peame seda vägisi tõrjuma ja teda kuidagi raskemasse olukorda panema või mitte? Tõenäoliselt mitte. Enamik inimesi saab oma soo määratletud ja ma arvan, et ühiskond tegelikult ei kakle selle pärast, kui me ise ei otsi seda tüli.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma kuulasin kogu seda juttu üleval fraktsioonis ekraani vahendusel. Ja teate mis? See asi on hullem kui see, mis oli Nõukogude Liidus. Nõukogude Liit oli ju ülimalt jabur oma ideoloogilises totruses, aga see, millega teie praegu siin tegelete, on veel jaburam. Lohutus on muidugi see, et kui Nõukogude Liit nii totraks muutus, nagu ta lõpuks muutus või tegelikult algusest peale oli, siis lagunes ta ära. Noh, see teie totrus on tegelikult sissejuhatus sellele, et ka see lollakas Euroopa Liit laguneb ära. Niisuguse idiotismiga ei ole võimalik normaalset ühiskonda juhtida ja edasi viia. Ja teie juhtimisel muidugi Eesti ongi muutumas läbikukkunud riigiks. Nii et jätkake. Jätkake, lugupeetud reformierakondlased ja teie satelliidid, ja siis me saame sellest jamast varsti lahti. Aitäh! Vastust ei ole vaja, sest vastus on mula.

Aitäh! Ma olen teiega täiesti nõus, et me jätkame. Igal juhul paneme edasi. Mulle täiesti meeldis see, et te lõpuks (Mart Helme räägib saalis.) nimetasite Nõukogude Liitu ka jaburuseks. See polnud päris lootusetu. Aga üldiselt on teie suust enamasti kõlanud sellised asjad, nagu üks fraas tänagi, et see on hullem kui Nõukogude Liit, et Venemaa on tunduvalt demokraatlikum riik kui Eesti ja Venemaa on tsivilisatsioon. Sellised väga innustavad laused. Innustavad selles mõttes, et tulebki jätkata. Katastroof, kui selline asi pääseb jälle riiki valitsema, mida see uksepoolne rida siin väljendab.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Te enne ütlesite mulle, et sel teemal ei peaks omavahel kaklema, et kui tegemist on näiteks transsoolise inimesega, siis see kuidagi ise sättub paika. Minu kogemus rahvastikuministrina oli selline, et kakleb, kiusab või alandab, aga ka ähvardab riigi raha eest seesama vähemus ise. Selline oli minu kogemus ja mul on õigus seda kirjeldada. Aga mida teie teeksite, kui inimene on transsooline? Kuhu te ta paigutaksite? Kuidas te selle lahendaksite? Teine küsimus on veel. Siin seletuskirjas on teil öeldud, et naiste suurem kaasatus juhtkondades ilmselt otseselt kaasa mõju Eesti soolisele palgalõhele ei too. Aga siiamaani on just see ministeerium, Sotsiaalministeerium, meil soolise palgalõhe vähendamise nimel tegutsenud. Kas te selle kvoodi asemel, mis on tegelikult ju tõesti transsooliste näol vaieldav, ei peaks ette võtma hoopis võrdse palga eest võitlemist seal nõukogus?

Aitäh! Üks ei pea tulema teise asemele. Ja iga asi ei pea olema defineeritud võitlusena. See tekitas veel mõtteid, aga noh, las see jääb. Te ilmselt tahtsite vastust küsimusele, mitte kommentaare.

Jüri Jaanson, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Olen siin saalis viimase tunni jooksul kuulnud päris huvitavaid diskussioone ja kõik taandub väga palju sellele, kes on mees, kes naine, kes muust soost, ja ka sporti on siin mängu toodud. Spordis on see lähenemine erinev. Näiteks rahvusvahelises sõudmises hinnatakse naiseks ikka naisena sündinut, vehklemises on neil kuidagi teistmoodi. Aga üks on kindel: transsoolised saavad enamjaolt võistelda ikkagi meeste seas või siis täiesti omaette grupis. Küsimus on selline. Et neid vaidlusi maha võtta, siis kas inimese määratlus ühe‑ või teisesoolisena põhineb tema ütlusel või ikkagi ID-kaardil ja tema isikukoodi esimesel numbril?

Aitäh! Seda on kuuldavasti eri riikides reguleeritud erinevat moodi. Me praegu ikkagi lähtume minu meelest kahe soo printsiibist, aga teistpidi jällegi lepime nende variatsioonidega ja ei kisu selle koha pealt tüli. Aga sport on tõesti üks koht, kus see tüli minu arvates on põhjendatud. Minu arust vajab naiste sport kaitset meeste eest, kes sinna trügivad, bioloogiliste meeste eest. See on minu arvamus. Seal võisteldakse ikkagi väga füüsiliselt ja see ei ole kohane, minu jaoks ei ole. Aga mulle tundub, et see asi on vist natukene klaarumas, ka rahvusvahelisel pinnal. ROK‑i uus esinaine on võtnud ka naiste sporti kaitsta, kui ma ei eksi.

Suur tänu, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Head kolleegid, kuna meil on veel kolm ja pool päevakorrapunkti minna, siis on laekunud ettepanek Eesti Reformierakonna fraktsioonilt pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Selleks, et Riigikogu liikmed saaksid oma aega planeerida, on igati paslik viia läbi istungi pikendamise hääletus. Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada 8. aprilli 2025. aasta istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastu 6, erapooletuid oli 1. Ettepanek leidis toetust. Tänane istung on pikendatud kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Mart Maastik, palun! (Saalist öeldakse: "Komisjoni poolt …") Vabandust! Loomulikult on väga oluline kuulata ära, mida arvas komisjon selle eelnõu kohta. Ja selleks palun Riigikogu kõnetooli auväärt rahanduskomisjoni liikme Riina Sikkuti.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas eelnõu esimese lugemise ettevalmistamiseks 25. märtsi istungil. Arutelus osalesid külalistena rahandusminister Jürgen Ligi, kes tegi sarnase ülevaate eelnõust nagu täna siin puldis, ning Rahandusministeeriumi finantsteenistuse poliitika osakonna nõunikud Valner Lille ja Marit Maidla. Minister tutvustas eelnõu eesmärki edendada soolist võrdõiguslikkust, parandada aktsiaemitentide juhtorganite soolist tasakaalu ja seeläbi vähendada soolist ebavõrdsust juhtimistasandil. Komisjon langetas järgmised otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. aprillil 2025, poolt oli 9 liiget, vastu 1. Samuti otsustas komisjon teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada, selle poolt oli samuti 9 liiget ja vastu 1; ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Riina Sikkuti, see otsus oli konsensuslik. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks otsustasime [määrata] kümme tööpäeva nagu traditsiooniliselt, ja kui esimene lugemine lõpetatakse täna, siis muudatusettepanekute tähtajaks on 23. aprill kell 17.15. Nüüd komisjoni arutelu käigust. Komisjoni liikmed [tõid] oma küsimustes [esile] mitmeid aspekte, mis siin saaliski kajastust leidsid, aga ma nendin, et see, mis puudutab erinevaid soolisi identiteete või soolist enesemääratlust, komisjoni arutelu käigus ei tõstatunud. Pärast seda, kui minister oli eelnõust ülevaate andnud, küsis Tanel Kiik nii nagu siin saaliski, kas Vabariigi Valitsuse koosseisule võiks seada sarnased eesmärgid. Minister vastas, et sellise nõude järgimisega võib tekkida raskusi. Tanel Tein küsis, kuidas hakkab protsess välja nägema, kui püstitatud eesmärke ei täideta. [Järgnes] arutelu sanktsioonide üle, mis siin saalis väga palju aega võttis. Tõepoolest, tegemist ei ole üksikotsuste sanktsioneerimisega või sellega, et kui kuskil on alaesindatud soo [esindajaid] 40% asemel 39% või 33% asemel 32%, siis trahvitakse eesmärgi mittetäitmist või mingisugusest numbrist hälbimist. Ka Rahandusministeeriumi nõunik kinnitas, et soolise tasakaalu eesmärkide mittesaavutamise eest sanktsioone ette nähtud ei ole. Aga kui ei seata eesmärki soolise tasakaalu poole liikuda või ei täideta Finantsinspektsioonile aruannete esitamise kohustust, siis on võimalik, nii nagu teiste ettevõtetele ette nähtud kohustuste mittetäitmise eest, määrata juriidilisele isikule rahatrahv kuni 400 000 eurot. Aga see tõepoolest ei ole seotud selle konkreetse numbrilise eesmärgi mittesaavutamisega. Tanel Kiik küsis üle, kas ta saab õigesti aru, et ettevõtte strateegiadokumentidesse tuleb suundumused kirja panna ja eesmärgid sõnastada, aga neid eesmärke reaalselt saavutada ei tule. Rahandusministeeriumi ametnikud selgitasid, et ettevõtte sisereeglites peavad olema eesmärgid sõnastatud, kokku lepitud sammud, kuidas neid eesmärke saavutatakse, aga [vaja on] astuda ka reaalseid samme, et tasakaal saavutada. Tähtis on see püüdlus, mitte üleöö mingi konkreetse numbri fikseerimine. Siim Pohlak küsis, kas Eesti ettevõtluskeskkond muutub sellest paremaks ja mis saab nendest valdkondadest, kus kompetentsi ei ole võtta. Minister [väljendas] ka oma isiklikku suhtumist nendesse nõuetesse ja nentis, et need ei ole talle sümpaatsed ning et tegemist on tõepoolest pigem ülereguleerimisega. Ta leiab, et riigiettevõtetes on nõukogusid, kuhu naised ei soovi minna. Rahandusministeeriumi esindaja selgitas selle direktiivi arengut viimase mõneteistkümne aasta jooksul. Alguses olid palju karmimad kvantitatiivsed eesmärgid ja nende mittetäitmise eest [ette nähtud] ka sanktsioonid, aga mõneteistkümne aasta jooksul on see direktiiv väga palju muutunud. See direktiiv, mis meil praegu kohaldamiseks on, on oluliselt leebem kui see variant, millega starditi. Mina komisjoni liikmena olen ministriga sel teemal pikalt arutelusid pidanud. Oleme erinevat meelt selle osas, kas tegemist on naisi alandava meetmega. Ei ole! Ka kvootide puhul on esmatähtis kvalifikatsioon, see, et inimesel on pädevus ja oskus rolli täitmiseks, [alles] seejärel tuleb mängu soolise tasakaalu printsiip või muud põhimõtted, mida ettevõte on endale seadnud. Ütlesin ka seda, et arvestades, et meil on kõrgharidusega naisi niivõrd palju – aastakümneid oleme ette valmistanud rohkem kõrgharidusega naisi, magistriharidusega naisi [kui mehi] –, ei ole võimalik väita, et mõnes valdkonnas oleks Eestis pädevaid naisi puudu. Kuna regulatsioon rakenduks 12 Eesti ettevõttele, siis ei saa mitte kuidagi vastata tõele väide, et börsiettevõtete nõukogudesse ei leia piisavalt pädevaid naisi. Ja tulevikku vaadates, see 40% kriteerium hakkab varsti mehi kaitsma. Ühtlasi selgitasin komisjonis, et tegelikult on seal väga selgelt kirjas, et direktiivi ei ole vaja üle võtta – siin saalis küsiti, kas kõik riigid on selle juba üle võtnud –, kui riigisiseses seadusandluses on seatud kriteerium, et alaesindatud soost liikmete [osakaal] nõukogus on [vähemalt] 30% või juhtkonnas [vähemalt] 25%, või kui need madalamad eesmärgid on täidetud. Tõepoolest on väga palju Euroopa Liidu liikmesriike, kus direktiivi ülevõtmine või kohaldamine kas ei ole vajalik või see sisuliselt midagi ei muuda, sest need eesmärgid on juba saavutatud. Eesti koos Ungari ja Küprosega on selles seltskonnas, kus ainult üks kümnest nõukogu või juhtkonna liikmest on naine, ja seetõttu on meie jaoks selle rakendamine eriti tähtis, et soolist võrdsust edendada. Jürgen Ligi rahandusministrina tõdes, et tõesti on ametikohti, kus mehed on alaesindatud. Aga juhtimise erialad ja tehnilised erialad [ei ole osutunud naiste seas atraktiivseteks]. Andrei Korobeinik küsis, kas rahandusminister ise toetab seda eelnõu. Rahandusminister vastas, et ta on selle esitanud. Eesmärk on direktiiv üle võtta ja praegu ta võetaksegi üle, kuigi algul, mõniteist aastat tagasi seisti sellele algatusele vastu. Siim Pohlak küsis selle peale, et mis juhtub siis, kui direktiivi ignoreerida. Minister vastas, et rikkumismenetlus juba käib ja kui me seda direktiivi ei kohalda, siis tulevad tulevikus trahvid. Rahandusministeeriumi ametnik selgitas, et praegu on veel võimalik trahve vältida. Ja sellega komisjoni arutelu lõppes. Minu poolt lõpetuseks üks humoorikas kommentaar. Jürgen Ligi oli rahandusministri ametis siis, kui seda direktiivi hakati ette valmistama, ja on ka nüüd, selle kohaldamise ajal. Vahepeal on möödunud 13 aastat. Selle 13 aasta jooksul on Eesti näitajad paranenud: 7% asemel on naisi börsiettevõtete juhtkondades 11,2%. Meil on praegu kaks varianti: kas oodata, et Jürgen Ligi on veel viis või kuus tiiru rahandusminister ja toimub loomulik paranemine ja me jõuame soolise tasakaalu lähedasse seisu, või me võtame üle direktiivi, mille seletuskirjas on väga ilusasti öeldud: "Naiste senisest suurem osalus ja nähtavus võib tippjuhtimises positiivse muutusena kaasa tuua seniste kultuuriliste ja ühiskondlike sooliste eelarvamuste murenemise, mille kohaselt mehed sobivad naistest paremini juhtideks." Ma arvan, et selle direktiivi ülevõtmine aitab kaasa selle eesmärgi saavutamisele. Palun toetage eelnõu kiiret menetlemist! Aitäh!

Väga suur tänu! Mida me küll oleksime teinud ilma selle komisjonipoolse ettekandeta, ütlen siiralt, kaasa arvatud näiteks direktiivi ülevõtmise kohta naaberriikides, mille kohta kolleeg Arvo Aller küsis. Aga nüüd on veel mõned küsimused teile. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tõepoolest, komisjonis oli direktiivi ülevõtmise arutelu kindlasti palju laiem, kui see siin oli võimalik, ja võib-olla oli minister seal ka avatum. Siin ta tundus kuidagi lukus olevat, ainult suunatud vihjetega vastas meile. Aga ma küsin ikkagi uuesti, kuna minister ei vastanud, et mida teevad meie naabrid. Kas naabritel on sama hästi kui [mujal] Euroopas? Ja kui naabrid on selle üle võtnud, siis kas neil on majandus paremaks läinud? Kas selle 13 aasta jooksul[, alates sellest ajast], kui seda alustati, on naiste osakaal suurenenud? Vahepeal on majandus üleval käinud, nüüd on jälle põhja läinud. Kas sellega seoses on ka midagi muutunud? Mina küll ei tahaks, et meil järgmised 13 aastat sama minister oleks. Mida teevad naabrid, kas on üle võetud ja kuidas see meie majandust elavdab?

Aitäh küsimuse eest! Ma siiski algatuseks nendin, et arutelu komisjonis oli oluliselt kitsam. Piirduti ainult selle konkreetse direktiivi ülevõtmisega, laiemat teemaderingi, mis puudutab inimeste sugu või sporti, küsimustes ei puudutatud. Euroopa Liidu liikmesriikidest on selle 40%‑lise alaesindatud soo eesmärgi juba täitnud Prantsusmaa, Itaalia, Holland ja Taani ning 33% piiri on ületanud kaheksa liikmesriiki. Meile lähematest riikidest Soomes, Rootsis, Leedus, igal pool on tegelikult see direktiiv juba üle võetud, enamasti on ta üle võetud. Saksamaal näiteks – suur riik, kelle positsiooni muutust Jürgen Ligi kirjeldas – arutelud selle üle käivad. Arvestades, et nad on naiste esindatuse poolest börsiettevõtete nõukogudes nii kõrgele tasemele jõudnud, siis ma ei oska öelda, kas neil on üldse vaja seda üle võtta või mitte, juriidiline arutelu alles käib. Läti minu teada ei ole veel vastu võtnud, ju neil siis eelnõu alles valmistatakse ette. Aga jah, Soome, Rootsi ja Leedu on direktiivi üle võtnud.

Jaak Valge, palun!

Suur tänu, hea eesistuja! Hea ettekandja! Te olete natukene ka sotsiaaldemokraat ja ma küsin natukene ideoloogiliselt. On teada, et meeste IQ normaaljaotus on laiem: meeste seas on rohkem kõrgema IQ-ga inimesi ja rohkem ka madalama IQ-ga inimesi. Nagu te teate, näiteks kinnipeetavatest moodustavad Eestis 95% mehed ja ka tippjuhtide seas on meeste osakaal suurem. Küsin, miks see soolise tasakaalu saavutamine on ikkagi nii tähtis ja [miks toimitakse] justkui looduse vastu. Miks see on tähtsam kui näiteks rahvuslik või vanuseline tasakaal? Enne siin väideti, et ettevõtted, kus on sooline tasakaal, on edukamad. Siit tekib loogiline küsimus, et miks siis ettevõtted, kus seda [tasakaalu] ei ole, ei taha edukad olla? Miks nad ise ei taha oma edukust tõsta? Ja miks ei võiks see tasakaal, kui ta tõesti tagab sellise edukuse, kujuneda orgaaniliselt?

Aitäh! Väga huvitav küsimus, viib jälle arutelu laiemaks, aga ma hea meelega vastan. Nii nagu meil ei ole haridusnõuet näiteks Riigikogu liikmete puhul, nii ei ole seda ka ettevõtete nõukogudes. Kahjuks ei ole Eestis ettevõtete nõukogu liikmete IQ-d uuritud või hinnatud. Mul on võimatu väita, kas nõukogudesse satuvad targad mehed või lollid mehed. Sellega ei ole tegeletud. Eeldus, et sinna satuvad lollid naised, on täiesti alusetu ja ebaõiglane. Praegu on nõukogu liikmeid valides loomulikult [lähtutud] meie eelarvamustest ja hoiakutest, mida on ka uuritud. Suur osa Eesti inimestest, sealhulgas naistest, leiab, et mehed sobivad juhiks paremini. Need hoiakud on ajas muutunud. Kui varem oli sellise arvamuse [esindajaid] ligi pool, siis nüüd on see liikunud sinna kolmandiku peale. Sealjuures need inimesed, kellel on olnud naissoost juht, peavad väiksema tõenäosusega mehi paremateks juhtideks kui naisi. Mida rohkem on inimesi, kellel on olnud naissoost juht, sealhulgas näiteks börsiettevõtete töötajaid, kelle [ettevõtte] juhatuse või nõukogu liige on naissoost, kes saab olla eeskujuks ja näidata, et naised sobivad sellesse rolli ja tulevad hästi toime, siis see eeskuju nakkab, julgustab kandideerima ja seda rolli ühiskonnas paremini täitma. IQ üle arutamine on kahtlemata huvitav. Ma arvan, et me võime ka siin saalis selle testi ära teha ja vaadata, kas tulemus peegeldab ühiskonna keskmist või normaaljaotust või mida ta täpselt peegeldab. Aga antud juhul, tõepoolest, on Eestis üks Euroopa segregeerunumaid tööturge, kõige suurem palgalõhe ja kõige madalam naiste esindatus nii juhatuse kui ka nõukogu [tasandil]. Seega, see muutus on märgiline, see on vajalik. See ei ole ülemäärane bürokraatia ja halvemaks ei muuda ta kellegi olukorda.

See IQ-testi tegemise mõte Riigikogu saalis väljus nüüd küll selle eelnõu raamest. (Riina Sikkut naerab.) Tanel Kiik, palun!

Aitäh! Siiski, ma alustan kõigepealt sellest IQ-testi poolest. Tegelikult, kui natukene tulemustesse süüvida, siis mehed ja naised sooritavad erinevat tüüpi ülesandeid erineva edukusega. Võivad olla teatud tüüpi ülesanded, kus mehed on keskmisest paremad, ja teised, kus naised [on paremad], mis tegelikult just nimelt toetab seda tasakaalu põhimõtet. Ehk siis, ettevõtete [juhatuste] ja nõukogude puhul ongi hea, kui seal on erineva mõtlemisega ja võib-olla ka erineva soolise jaotusega isikuid. Aga ma küsin niimoodi, mõnevõrra väljudes – vabandan ette – selle eelnõu sisust, aga mitte laiemalt selle eelnõu teemast. Kuidas sulle tundub, kas see, et see debatt siin saalis, mitte ainult selle konkreetse eelnõu puhul, vaid ka laiemalt [muudes] soolist tasakaalu puudutavates küsimustes, läheb niivõrd, otse öeldes, labaseks, demagoogiliseks, urgitsevaid ettekäändeid otsivaks, et miks ei tohi liikuda võrdsema ühiskonna suunas, on tingitud mingist alateadlikust hirmust oma positsiooni pärast ühiskonnas? Või milles see murekoht seisneb, et me ei suuda täiskasvanulikult ja väärikalt neid küsimusi siin saalis arutada?

Aitäh! Tõepoolest, eelnõud, mis puudutavad soolist võrdõiguslikkust või võrdset kohtlemist, toovad siin saalis kaasa erakordselt tulise ja väga laialivalguva diskussiooni. Mul on keeruline seda mõista. Ükskõik millistele numbritele otsa vaadates [näeme], et meil on suur segregatsioon, et meil on valdkonnad sooliselt tasakaalust väljas. Me võidaksime kõik, kui tasakaal oleks parem: koolikeskkonnas meessoost ja naissoost õpetajate vahel, ametnikkonnas meessoost ja naissoost ametnike vahel, igas kollektiivis. Nii nagu Alar Laneman [viitas], tegelikult ka Kaitseväes: kui meil poole ühiskonna asemel oleksid kõik inimesed ette valmistanud, et riiki kaitsta. See ei ole võrdsuse küsimus, see on riigikaitse küsimus. Täpselt samamoodi on see hariduse küsimus, parema juhtimiskvaliteedi küsimus. Väga hea sissejuhatus oli. Tõepoolest, uuringud näitavad, et kui laua ääres on laiem kogemustepagas, siis tulevad paremad otsused, sest kaalutakse läbi erinevaid argumente, kajastatakse erinevaid riske, ja lõpuks tuleb ka otsus seeläbi parem. See puudutab nii soolist tasakaalu börsiettevõtete nõukogudes, aga ka eakamate inimeste esindatust organisatsioonides või noorte inimeste esindatust Riigikogus. Seda tasakaalu on meil vaja parandada mitmes aspektis. Kõige teravam on enamasti just see soolise tasakaalu aspekt, sest see on see, kus me paistame teiste Euroopa riikidega võrreldes välja erakordselt negatiivselt.

Suur tänu teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Head kolleegid, vabandage, et pean ennast kordama. Avan teist korda läbirääkimised ja mul on au teist korda paluda Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni nimel Mart Maastik. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Mul on au! Austatud Riigikogu liikmed ja inimesed, kes meid vaatavad! Käes on meil siis naljakuu. See on ka südamekuu. Praegu on meil siin Riigikogus isegi konverents "Südamekuu: numbrid, mis murravad südame". Kahjuks see Euroopa Liidu direktiiv, mida me siin arutame ja mille me peaksime üle võtma, murrab küll südame ja asi on naljast kaugel. Ilmselt võib-olla oleks mõistlik teha ka üks vaimse tervise kuu ja mõelda kaugemale, [sellele,] kas me ikka tegeleme õigete asjadega siin Riigikogus ja millega tegeleb Euroopa Liit. Siin oli juttu, et tegemist on Euroopa Liidu direktiiviga ja [käimas] on juba rikkumismenetlus, nii et me igal juhul peame kogu selle jaburuse, mis kusagilt on tulnud, vastu võtma. Ja see põhjendab nüüd seda, et me oleme siin mitu tundi arutanud teemadel, mis iseenesest on tõesti jaburad. Ma natuke nüüd põhjendan. Selles eelnõus on kirjas, ma loen siit ühe lõigu ette: "Aktsiaemitendi nõukogu alaesindatud soost liikmete arv peab olema võimalikult lähedal 40 protsendile nõukogu liikmete koguarvust, aga mitte ületama 49 protsenti sellest." Küsimus on, kes on see alaesindatud sugu. Tänases arutelus on ju palju kõlanud, et neid sugusid on siin väidetavalt juba rohkem kui kaks, kuigi reaalselt on ju ainult mees ja naine. Kui küsimus on selles, et kusagil börsiettevõtte nõukogus peaks olema rohkem naisi, siis niimoodi võikski siia kirjutada. Euroopa Liit on [eelkõige] majandusliit, niipalju kui mina olen sellest aru saanud. Viimasel ajal tundub järjest rohkem, et majandusasjadega seal enam ei tegelda, seal tegeletakse pseudoprobleemidega. Hetkel, kui meie kodulävel käib sõda juba mitu aastat, peaks tegelema kaitseküsimustega. Majandus on kukkunud aastaid ja Eesti on selles esirinnas. Majandusküsimustega oleks vaja tegeleda. Aga meie tegeleme sellega, et reguleerime seadusega eraettevõtjate tegemisi. Ja kuidas me seda reguleerime? Eraettevõte luuakse selle jaoks, et luua majanduskasvu, selle jaoks, et luua lisaväärtust, teenida kasumit. See on põhi[eesmärk], miks üks aktsiaselts või osaühing tehakse. Aga nüüd me reguleerime ja nõuame, et aktsiaseltsi nõukogus peab olema teatud arv mingist soost inimesi. Mismoodi täidab see nõue kasumi teenimise eesmärki? Ma toon näite. Kui me näiteks riigikaitse juhtkonna puhul hakkaksime samamoodi nõudma, et pooled peaksid olema ühest soost, pooled teisest, kolmandast või neljandast soost, nagu praegu väidetakse, siis kas see tooks meie riigikaitsesse mingi muutuse või teeks midagi paremaks? Ei tee ju. Reaalsus on see, et meil on vaja inimesi, kes tunnevad oma ala ja on pädevad aktsiaseltsi või osaühingut juhtima. See on oluline, mitte see, mis soost ta on. Me võime sinna lisada veel väga palju igasugu [muid] nõudeid, nagu siin on mainitud, vanuselisi või mis iganes. Eriti meeldis mulle Jürgen Ligi lähenemine. Ma küsisin temalt kaks korda ühte ja sama küsimust, kuidas aitavad need sood kaasa ettevõtte juhtimisele. Ta viis jutu kohe sellele, kuidas mina solvan naisi ja kuidas naised on väga tublid juhid. Ma ei ole kordagi [öelnud] seda, kes peaks olema nõukogus, kas mehed või naised, see pole üldse oluline. Oluline on see, et see inimene oleks pädev. Kordan selle siis üle. Eriti veel Jürgen Ligi … Ma palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

… suust, kes on Kaja Kallase kohta öelnud, et "tema kaunid suured silmad on tavaliselt olnud kinnise suu kohal". Ta üritas ju täiesti sisuliselt alavääristada oma kolleegi, kes juhuslikult on ka naine. Nii et katsuks mõelda selle peale, et Eesti riigis oleks vaja, esiteks, julgust vastu [astuda]. Kui Euroopa Liidust tuleb midagi täiesti jaburat, siis me peame julgema sellele vastu [astuda]. Me peame kaasama ka teisi riike, teiste riikide esindajaid, kes on mõistlikud ja saavad aru. Me ei pea kõike vastu võtma, öeldes, et aga mis meil teha on, meile tulevad trahvid. See liit peaks olema majandusliit, aga praegu ta ju majanduse juhtimisega ei tegele. Igal juhul Isamaa Erakond on sellise eelnõu vastu. Annan üle tagasilükkamise ettepaneku, millele on alla kirjutanud Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder.

Järgmisena Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu! Me seisame täna silmitsi järjekordse piinliku olukorraga. Eesti majandus on Euroopa mudaliigas. Meil on üks kõrgemaid inflatsioone ja inimeste majanduslik kindlus aina kahaneb. Aga selle asemel, et tegeleda majanduse elavdamisega või maksukoormuse leevendamisega, toob rahandusminister siia saali eelnõu kvootide kehtestamiseks. Väga piinlik! Eelnõu järgi peavad börsiettevõtted saavutama järgmise aasta märtsiks, et 40% nende nõukogu või 33% juhtkonna liikmetest kuulub alaesindatud soo esindajate hulka. Kuid kes on need alaesindatud soo esindajad, seda selles eelnõus ei ole. Ka valitsuses näib olevat segadus, mitu sugu on. Jürgen Ligi näib arvavat, et sugusid on kaks, aga haridus- ja teadusminister Kristina Kallase hinnangul on sugusid ligi 150. Soovitan soojalt valitsusel jõuda ühtsele seisukohale, et oleks arusaadav, millist agendat valitsus ellu viib. Kvoodisüsteemi kehtestamisel ei ole tegemist naiste kaitsega, vaid sooliste identiteetide eksperimendiga, kus alaesindatud sugu võib tähendada mis tahes vula- või transsoolisust. Me ei saa lubada, et kvoodisüsteem pöörab pea peale nii naiste õigused kui ka ettevõtluse põhieesmärgi kasumit teenida. Reformierakonna valitsus ei tegele majanduse turgutamisega ega ettevõtlusele tingimuste loomisega, vaid ideoloogiaga. Reformierakond hakkab Eesti suurettevõtteid survestama 400 000-eurose trahviga, kui need ei täida juhtkondi kvoodi alusel ette nähtud sugudega. Lisaks lubab see eelnõu välja mõeldud soo alusel kvalifitseeruda alaesindatud soosse. Selle asemel, et kaitsta naiste õigusi, loob Reformierakonna valitsus hoopis olukorra, kus naised kaotavad positsioone, mida nad on pidanud kaitsma aastakümneid kestnud töö ja teadmistega. Sellist olukorda näeme juba spordis. Juhtumid, kus mehed on nii-öelda vahetanud sugu, et pääseda naiste kategooriasse ja seal medaleid võita, on avalikkusele teada. See on tekitanud õigustatud pahameele naissportlaste seas, kes on pidanud loovutama medaleid meestele. Vaatamata protestile on naised sellistes olukordades kaotajaks jäänud. Kui me peame seda spordis ebaõiglaseks, siis miks me peaksime seda aktsepteerima ettevõtluses? Ettevõtte juhatuse ja nõukogu puhul on oluline, et inimesed saavad positsiooni oma oskuste, mitte identiteedivormeli alusel. See ei ole enam õiglus. See on ümberjagamine ideoloogilise eksperimendi teenistuses. Naised peavad tundma, et [osutuvad] valituks oma isiksuse, saavutuste ja oskuste põhjal, mitte selle pärast, et keegi peab kuhugi panema kindla protsendi õiget sugu. Soolised kvoodid, nagu neid kavandatakse selle eelnõuga [ellu viia], ei tõsta naiste väärikust. Need muudavad naised ideoloogiliseks tööriistaks, ja mitte ainult naised. Selle eelnõuga luuakse olukord, kus sooideoloogia võtab koha ära pädevuselt. Kui inimesed tunnevad, et nende positsioon ei põhine enam töötulemusel ega kogemusel, vaid protsendil, kaob motivatsioon ja tulemus. Kas see ongi Reformierakonna eesmärk: lammutada ideoloogiliste skeemidega hästi toimivaid ettevõtteid? EKRE fraktsioon ei toeta eelnõu, mis teeb naistest numbrid, mitte liidrid ja paneb ettevõtted tegelema sooideoloogiaga, selle asemel et teenida kasumit. EKRE fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Me ei vaja kvoote, me vajame võrdset väärikust naistele ja ausat võimalust igaühele. Aitäh!

Järgmisena Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! No jälle on meil selline olukord, kus lugupeetud rahandusminister käis, esitas meile eelnõu ja siis kadus saalist minema. See ei ole väga hea eeskuju. Tegelikult [peaks] ikkagi minister [eelnõu] menetluse ajal pidevalt kohal olema, kuulama sõnavõtte, küsimusi, olema viisakalt [saalis] ja võib-olla siit ka midagi kõrva taha panema. Aga kahjuks näeme jälle seda, et ministril selles osas mingisuguseid tundeid ei ole. Kahju. Mis puudutab seda eelnõu, siis see loomulikult on soolise kvoodi eelnõu. Ma arvan, et sisuliselt see ei ole nagu kõige õigem lähenemine. Meil on lõhe naiste ja meeste palga vahel. Me teame seda, sellega tuleb tegeleda. Aga küsimus on selles, kas me peame [inimesi] panema juhtpositsioonidele nii-öelda vägisi, nii-öelda sootunnuste järgi valima juhte nõukogusse või juhatusse. Ma arvan, et see on vale. Ma arvan, et see ei vii meie majandust mingilgi viisil edasi. See võib [tekitada] meie lipulaevadele probleeme. Selle asemel, et teha puhtalt majanduslikke otsuseid, [otsustada,] kuidas juhtida ettevõtet, millisel viisil seda juhtida, kes seda juhivad, peavad nad [arvestama] veel sellega, et juhatuses või nõukogus oleks piisavalt [palju] naisi ja mehi. Me räägime 12 ettevõttest, keda see praegu veel menetluses olev eelnõu otseselt puudutab, näiteks Tallinna Vesi, Coop Pank, Tallinna Sadam, Nordecon, Merko Ehitus. Siin on toodud üks päris hea võrdlustabel selle kohta, [millistes ettevõtetes] on neid nõudeid, mida see seaduseelnõu ette näeb, juba rakendatud ja millistes veel ei ole. Siin on välja toodud näiteks Silvano Fashion Group, Infortar ja Ekspress Grupp. Nendes kolmes ettevõttes on seesama tasakaal, mida selle seaduseelnõuga soovitakse [saavutada] – vastavalt siis proportsioonid 40% [nõukogus] ja 33% on nõukogus ja juhatuses –, juba tagatud. Merko Ehituse puhul on nõukogus see tasakaal tagatud. Nüüd on küsimus, kas see tasakaal on tagatud [seetõttu], et ettevõtted teadsid, et see seaduseelnõu on tulemas Riigikokku. Sellest on Euroopas juba päris kaua räägitud, nagu me teada saime, 13 aastat. Ma ei usu seda. Ma usun, et see tasakaal on saavutatud tänu nendele tublidele inimestele, kes on kandideerinud nendele kohtadele – nõukogusse ja juhatusse –, ja sellisel viisil on kujunenud, et nende juhtorganites on tõesti nii mehi kui ka naisi. Ja see on normaalne. Me peamegi lähtuma sellest, et kõik ettevõtted teevad samme, mis viivad ettevõtet edasi. Ettevõtete põhitegevus on loomulikult kasumi teenimine ja teenuste osutamine, kui sa suudad teenust kvaliteetselt osutada, siis sa suudad ka kasumit teenida. See on põhieesmärk ja selle põhieesmärgi saavutamiseks on instrumendid. Instrumendid on loomulikult inimesed. Oma oskustega nad täiendavad ettevõtteid. Ja nüüd tuleb siis Euroopa Liit ja ütleb meile, et lisaks sellele peab rakendama soolist kvoodindust. See ei ole meie ettevõtete huvides. Sellisel kujul ei saa seda seaduseelnõu vastu võtta ja loomulikult Keskerakonna fraktsioon hääletab selle vastu. Nüüd, mis puudutab seda arutelu siin, siis rahandusminister, keda praegu siin saalis ei ole, vastas minu küsimusele, et tegelikult trahve ei rakendata. Aga samas, kui lugeda seda seaduseelnõu, siis siin on §-d 23791 ja 23792 … Mõned minutid võtaks veel.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Selgelt on välja toodud, et trahvimäärad on olemas. [Summad] ei ole väikesed, trahvimäär on lausa kuni 400 000 eurot. Siin on [välja toodud] erinevad aspektid, mille puhul neid trahvimäärasid võib rakendada. Jürgen Ligi vastustest kõlas, et see ei ole nagu oluline, tegelikult sellist trahvimist ikkagi ei rakendata ja kogu see seaduseelnõu, mida me siin menetleme, ja soolise kvoodi seadmine väga kohustuslik ei ole. Aga see eelnõu räägib millestki muust. Loomulikult on see kohustuslik. Ja täpselt samamoodi, kui ma oma teises küsimuses tegin ettepaneku, et kui see nii oluline ei ole ja Keskerakonna fraktsioon teeb [eelnõu] menetlemise ajal enne selle teist lugemist nende kahe paragrahvi kohta parandusettepaneku, siis kas Rahandusministeerium kooskõlastab selle ettepaneku, siis sellele ei tulnud mitte [mingisugust] vastust. Noh, lihtsalt taheti vastusest [kõrvale hiilida]. See tähendab seda, et kindlasti ei ole ka valmisolekut neid kahte paragrahvi muuta, mis puudutavad trahvimäärasid või karistamist. Nii on see reaalsuses. Ma kordan üle: ma arvan, et ettevõtteid viivad edasi tublid mehed ja naised, kui nad on õigetes kohtades. Vägisi tulla ja hakata riiklikult reguleerima seda, kes peaksid olema ettevõtete juhtkonnas, on vale. Ei tohi unustada ka seda, et needsamad 12 lipulaeva, kes on ka siin välja toodud, annavad päris suure sisendi meie SKP-sse ja kindlasti väga suure panuse meie riigieelarvesse. Nii et need kaks asja käsikäes ei saa käia. Ja lõpetuseks. Lisandväärtust [loovad] ettevõtetes ikkagi tublid mehed ja naised, need, kes väärivad neid kohti, neid juhtivaid kohti, et ettevõte saaks, punkt üks, osutada kvaliteetset teenust, ja punkt kaks, aktsionäridele ja omanikele kasumit teenida. Aitäh!

Järgmisena Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Reili Rand, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Head ülekande jälgijad! "Muidu sa võiksid olla täitsa hea vallavanem, aga sul on kaks probleemi: sa oled noor ja sa oled naine." See lause on mind saatnud ajast, kui ma kümme aastat tagasi vallavanema ametisse asusin. Tegemist ei olnud mingi nalja ega eksitusega. See oli aus peegeldus sellest, kuidas osa ühiskonnast ikka veel mõtleb, ja nagu tänasest [arutelust] näha, ka suur osa siin saalis olijatest. [Oluline ei ole] mitte see, mida sa oskad, vaid see, kes sa oled ja – tsiteerides kolleegide labast lähenemist eelnevast arutelust – mis sul püksis on. Me räägime võrdsetest võimalustest, ent ikka ja jälle tuleb hakata seda nullist seletama, tõestama, et probleem ei ole kellegi tundlikkuses või soovis esile tõusta, vaid selles, kuidas süsteem vaikimisi toimib ja mida ta taastoodab. Kui vaadata Eesti senist seisu, siis jah, meil on, mille üle uhkust tunda. Meie naised on Euroopas ühed [haritumad], nad osalevad tööturul aktiivselt. Aga mida kõrgemale organisatsioonides minna, seda väiksemaks jääb naiste osakaal. Tallinna börsi põhinimekirjas olevate ettevõtete juhtorganites on naisi kümnendik. Oleme sellega Euroopas viimasel kohal. On oluline veel kord rõhutada, et me ei aruta siin seda, et inimesi peaks ametisse määrama ainult soo alusel. Me arutame seda, kuidas muuta ühiskonnas kivistunud olukorda, kus naised on haritumad, aga juhivad harvem; töötavad sama palju, aga teenivad vähem; kandideerivad, aga ei osutu valituks. Euroopa Liidu direktiiv ei kohusta ettevõtteid kedagi ametisse võtma pelgalt soo järgi. See seab eesmärgi: kui kaks kandidaati on võrdselt kvalifitseeritud, eelistatakse vähem esindatud sugupoolt. Lisaks peavad ettevõtted läbipaistvalt näitama, kuidas nad juhtide puhul valikuid langetavad. See on hea ja avatud valitsemise ning läbipaistvuse küsimus. Jah, kvoodid ei ole esimene meede. Nendele eelnevad teavituskampaaniad, vabatahtlikud kokkulepped, haridusalased pingutused. Aga kui aastaid [kestnud] vabatahtlikkus ei ole reaalsust muutnud, siis peame ausalt tunnistama, et ainult headest kavatsustest ei piisa. Sageli kuuleme väiteid, et naised ei taha, nad ei soovi juhtida; nad ei otsi riske, vaid eelistavad stabiilsust; sellised kvoodid on solvavad. Tõde on aga palju keerulisem. Uuringud näitavad, et naised küsivad kõrgemat palka, aga saavad seda väiksema tõenäosusega. Nad kandideerivad juhtivatele kohtadele, aga neil on väiksem võimalus valituks osutuda. Nad kannavad pahatihti lisaks täiskohaga tööle vähemalt teist sama suurt koormust teises, koduses vahetuses. Stereotüübid ja eelarvamused töötavad naiste kahjuks. Kui keegi usub, et naine on liiga emotsionaalne või ei ole piisavalt kindlakäeline, siis see mõjutab otsuseid – ka siis, kui seda otseselt välja ei öelda. Kui me räägime juhtimiskultuurist, siis me räägime lõpuks väärtustest. Mida me väärtustame juhi juures: kas otsustavust, kompetentsi, vastutustunnet? Need ei ole iseloomuomadused, mis on soopõhised, erinevalt sellest, mida konservatiivsed kolleegid vanast heast EKRE, Isamaa ja Keskerakonna liidust oma piiratuses väita püüavad. Mõistan neid, kes tunnevad, et kvoodid on järsk samm. Püüan mõista ka muret selle pärast, et mehi peab kaitsma hakkama, aga statistika ei kinnita seda. Mis aga peamine, me ei võta selle eelnõuga midagi ära. Me loome võrdsed võimalused. Me tasandame ligipääsu. Antud eelnõu püüab tuua süsteemi rohkem selgust, luua õiglust ja tasakaalu. Mitte ainult naiste pärast, vaid selleks, et meie otsused, juhtkonnad ja juhid oleksid terviklikumad, esinduslikumad ja targemad. Mitmekesisus ei ole sentimentaalne loosung, see on erinevate uuringutega tõestatud konkurentsieelis. Ainus tõrvatilk selle teema juures on aga asjaolu, et samal ajal, kui valitsus seaduse jõuga börsiettevõtetele soolise tasakaalu eesmärgi seab, on piinlik või suisa vastuoluline, et valitsus ise seda põhimõtet ei järgi. Tagasilangus võrreldes eelmise koosseisuga on ilmne. Seega, nõudes ettevõtetelt midagi, peaksime riigina näitama suunda ja olema eeskujuks. Mul on hea meel, et tänu sotsiaaldemokraatide [tõsisele] tööle sai riigi osaluspoliitika põhimõtetesse sarnane põhimõte [sisse kirjutatud] ka riigi äriühingute jaoks. Seega, head kolleegid, muutus ei sünni iseenesest. Meil on võimalus täna astuda samm selles suunas, et juhid valitaks sisuliselt õiglaselt. Me peaksime seda tegema. Mitte sellepärast, et Brüssel seda nõuab, vaid sellepärast, et see on mõistlik ja õiglane. Aitäh!

Aitäh! Fraktsioonidel rohkem kõnesoovi ei ole. Tahaks pakkuda ministrile vastusõnavõtu võimalust, aga ministrit kahjuks ei ole saalis. Seega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 588 esimene lugemine lõpetada, kuid on tulnud ettepanek Isamaa fraktsioonilt ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 588 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame hakkama seda hääletama. Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 588 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 25 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 23. aprill kell 17.15.