Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (664 SE) esimene lugemine

Oleme jõudnud kuuenda punkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 664 esimene lugemine. Ja Riigikogu kõnetooli on juba jõudnud auväärt kaitseminister Hanno Pevkur. Palun!

Tänan, hea Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Kell on hiline ja proovin teha kontsentreeritult ja kiiresti. Käesoleva kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eesmärk on väga lihtne: meie soov on laiendada Kaitseväe ülesannete täitmisesse panustamise võimalusi, et läbi selle tugevdada kaitsevalmidust. Eelnõuga muudetakse lisaks kaitseväeteenistuse seadusele ka avaliku teenistuse seadust, kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust, Kaitseväe korralduse seadust ja riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust. Lühidalt üle käies muudatused. Esimene muudatus on see, et tsiviilteenistujad, kes on Kaitseväes, et nendel oleks võimalik samamoodi panustada ja samamoodi nendega arvestada erinevate õppuste käigus ja anda neile ka ülesandeid, siis nendele antakse võimalus õppustel osalemiseks. Ja et neid oleks võimalik kaasata õppustele tegevväelastega samadel tingimustel. Teatavasti nad muidu töötavad töölepingu alusel ja see võib olla raskendatud, kui seaduses seda kirjas täpselt ei ole. Teine muudatus, mis on vähe pikem eelnõu regulatsioon, on vabatahtliku teenistuse loomine ja teenistusliigina vabatahtlik teenistus. Palun mitte segamini ajada näiteks reservõppe kogunemistega või lisaõppe kogunemistega. Vabatahtlik teenistus tähendaks eelkõige seda, et inimesed, kes ei ole tegevteenistuses, näiteks on reservis, aga on valmis panustama mingi aja jooksul pikemalt, saaksid seda teha. Hea lihtsa näitena on näiteks meie poolt läbiviidav Ukraina võitlejate väljaõpe, mida me tegime pikalt Suurbritannias ja nüüd liigume tegema Poola. Seal on reservistide kasutamine igati mõistlik ja vajalik. Ja seetõttu tegelikult selline vabatahtlik teenistus on vältimatult oodatud selleks, et Kaitseväe ülesandeid täita. Kolmas muudatus on võimalus ajateenijate kaasamiseks Kaitseväe ülesannete täitmisel. Ja seal on tegelikult väga lihtne seletus. See on praktikast välja kasvanud otsene vajadus ja probleem mereväe ajateenijatega, kus mereväe ajateenijad osalevad ajateenijatena laeva peal loomulikult laevapere töös, aga nüüd reaalsus on see, et ajateenijad … Kui me võtame laevapere töö Eesti mereväes, siis paljud neist on NATO erinevatel missioonidel. Ja kui ta on NATO missioonil, siis ametlikult on tegemist rahvusvahelise sõjalise operatsiooniga ja me justkui ei tohiks ajateenijaid selleks kasutada, aga see halvendab oluliselt ajateenijate väljaõpet mereväes. Seetõttu on meil ettepanek võimaldada ajateenijaid kaasata ka Kaitseväe ülesannete täitmisesse. See on loodetavasti selge ja arusaadav põhjendus. Sellega seondub ka neljas muudatus, mis puudutab riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muudatusi. Need on eelkõige seotud sellega, et laeva perel ja laevas on ka ruumid ja tegevused, mis tähendavad kokkupuutumist riigisaladusega. Selleks, et seda ületada, et ei peaks kogu aeg ajateenijaid laeva peal ühest ruumist teise ajama, juhul kui käsitletakse mingit salajast informatsiooni, siis on võimalik ajutiselt anda ka nendele inimestele ligipääs riigisaladusele. Viies muudatusettepanek ja ühtlasi selline kokkuvõttev muudatusettepanek puudutab tegevväelaste ametisse nimetamist ja puudutab eelkõige neid tegevväelasi, keda nimetab ametisse kaitseminister. Need on üksuste ülemad, rahuaja ametikohad, kümme tükki: Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülem, diviisi ülem, mereväe ülem, õhuväe ülem, erioperatsioonide väejuhatuse ülem, küberväejuhatuse ülem, luurekeskuse ülem, sõjaväepolitsei ülem, toetuse väejuhatuse ülem. Nende puhul sarnaselt riigi teiste tippjuhtidega me kehtestaksime viieaastase teenistusaja või ametikoha aja, millele siis täiendavalt on võimalik lisada otsese ülema ettepanekul veel kaheaastane ametiaeg. Nii et see on sarnane regulatsioon, nagu siin teistes riigi tippametites olijatel on ja me arvame, et see on igati mõistlik ja vajalik ja aitab roteerumisele kaasa ja kindlasti hoiab Kaitseväe ka sisemiselt kenasti värskena. Need on need viis ettepanekut, ootame Riigikogu toetust. Meie ettepanek on, et see seadus võiks jõustuda 1. jaanuaril juba, mis tähendab seda, et parlament peaks selle ära menetlema lähikuudel. Tänan väga.

Tänan, hea Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! [Aeg] on hiline, proovin teha kontsentreeritult ja kiiresti. Käesoleva kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eesmärk on väga lihtne: meie soov on laiendada Kaitseväe ülesannete täitmisesse panustamise võimalusi, et selle kaudu tugevdada kaitsevalmidust. Eelnõuga muudetakse lisaks kaitseväeteenistuse seadusele avaliku teenistuse seadust, kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust, Kaitseväe korralduse seadust ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust. Lühidalt käin üle muudatused. Esimene muudatus on selleks, et tsiviilteenistujatel, kes on Kaitseväes, oleks võimalik samamoodi panustada, et nendega samamoodi arvestataks erinevate õppuste käigus ja ülesannete andmisel. Nendele antakse võimalus õppustel osalemiseks, et neid oleks võimalik kaasata õppustele tegevväelastega samadel tingimustel. Teatavasti töötavad nad muidu töölepingu alusel ja [kaasamine] võib olla raskendatud, kui seaduses seda täpselt kirjas ei ole. Teine muudatus, mille regulatsioon on vähe pikem eelnõus, on vabatahtliku teenistuse loomine teenistusliigina. Palun seda mitte segamini ajada näiteks reservõppe või lisaõppe kogunemistega. Vabatahtlik teenistus tähendab eelkõige seda, et inimesed, kes ei ole tegevteenistuses – näiteks on reservis, aga nad on valmis panustama mingi aja jooksul pikemalt –, saaksid seda teha. Hea lihtne näide on meie läbiviidav Ukraina võitlejate väljaõpe, mida me tegime pikalt Suurbritannias ja nüüd liigume tegema Poola. Seal on reservistide kasutamine igati mõistlik ja vajalik. Seetõttu on tegelikult selline vabatahtlik teenistus vältimatult [vajalik] selleks, et Kaitseväe ülesandeid täita. Kolmas muudatus [loob] võimaluse ajateenijate kaasamiseks Kaitseväe ülesannete täitmisel. Ja sellel on tegelikult väga lihtne seletus. See on praktikast välja kasvanud otsene vajadus. Probleem on mereväe ajateenijatega. Mereväe ajateenijad osalevad loomulikult laeva peal laevapere töös, aga reaalsus on see, et kui me võtame laevapere töö Eesti mereväes, siis paljud neist on NATO erinevatel missioonidel. Ja kui nad on NATO missioonil, siis ametlikult on tegemist rahvusvahelise sõjalise operatsiooniga ja selleks me justkui ei tohiks ajateenijaid kasutada. Aga see halvendab oluliselt ajateenijate väljaõpet mereväes. Seetõttu on meil ettepanek võimaldada ajateenijaid kaasata ka Kaitseväe ülesannete täitmisesse. See on loodetavasti selge ja arusaadav põhjendus. Sellega seondub ka neljas muudatus, mis puudutab riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muudatusi. Need on eelkõige seotud sellega, et laevaperel ja laevas on ruumid ja tegevused, mis tähendavad kokkupuutumist riigisaladusega. Selleks, et [vältida] seda, et ei peaks kogu aeg ajateenijaid laeva peal ühest ruumist teise ajama, kui käsitletakse mingit salajast informatsiooni, on võimalik ajutiselt anda ka nendele inimestele ligipääs riigisaladusele. Viies muudatusettepanek, ühtlasi selline kokkuvõttev muudatusettepanek, puudutab tegevväelaste ametisse nimetamist, eelkõige nende tegevväelaste puhul, keda nimetab ametisse kaitseminister. Need on üksuste ülemad, rahuaja ametikohad. [Neid on] kümme: Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülem, diviisi ülem, mereväe ülem, õhuväe ülem, erioperatsioonide väejuhatuse ülem, küberväejuhatuse ülem, luurekeskuse ülem, sõjaväepolitsei ülem ja toetuse väejuhatuse ülem. Nende puhul sarnaselt teiste riigi tippjuhtidega me kehtestaksime viieaastase teenistusaja või ametiaja, millele siis täiendavalt on võimalik lisada otsese ülema ettepanekul veel kaheaastane ametiaeg. Nii et see on sarnane regulatsioon, nagu siin teistes riigi tippametites olijatel on, ja me arvame, et see on igati mõistlik ja vajalik. See aitab roteerumisele kaasa ja kindlasti hoiab Kaitseväe ka sisemiselt kenasti värskena. Need on need viis ettepanekut ja ootame Riigikogu toetust. Meie ettepanek on, et see seadus võiks jõustuda juba 1. jaanuaril, mis tähendab seda, et parlament peaks selle ära menetlema lähikuudel. Tänan väga.

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Ja nüüd on suur au ja võimalus kuulata juhtivkomisjonipoolset ettekannet, mille teeb riigikaitsekomisjoni liige, auväärt Peeter Tali. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda kõnealust eelnõu oma 9. juuni istungil, kus seda väga põhjalikult tutvustas eelnõu algataja [esindajana] kaitseminister Hanno Pevkur. [Istungil osalesid] ka Kaitseministeeriumi õigus- ja haldusküsimuste asekantsler Margit Gross, õigusloome valdkonnajuht Eda Loo-Suun, õigusosakonna juhataja Kristel Urke, Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski ja kaitseministri nõunik Mikk Tarros. Elav arutelu riigikaitsekomisjonis keskendus peamiselt vabatahtlikule teenistusele, aga ka ajateenijate võimalikule kaasamisele rahvusvahelistele operatsioonidele, peaasjalikult mereväe koosseisus. Riigikaitsekomisjoni liikmed toetasid eelnõu üldpõhimõtteid konsensuslikult. Ja siis otsustasime 9. juuni istungil teha Riigikogu juhatusele ettepanek panna arutluse all olev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 10. septembri istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek esimene lugemine lõpetada. Eelnõu komisjonipoolseks ettekandjaks määrati mind ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt kümme tööpäeva. Tänan!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda kõnealust eelnõu oma 9. juuni istungil, kus seda väga põhjalikult tutvustas eelnõu algatajana kaitseminister Hanno Pevkur. Osalesid ka Kaitseministeeriumi õigus- ja haldusküsimuste asekantsler Margit Gross, õigusloomevaldkonna juht Eda Loo-Suun, õigusosakonna juhataja Kristel Urke, Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski ja kaitseministri nõunik Mikk Tarros. Elav arutelu riigikaitsekomisjonis keskendus peamiselt vabatahtlikule teenistusele, aga ka ajateenijate võimalikule kaasamisele rahvusvahelistele operatsioonidele, peaasjalikult mereväe koosseisus. Riigikaitsekomisjoni liikmed toetasid eelnõu üldpõhimõtteid ja konsensuslikult. Ja siis otsustasime. Riigikaitsekomisjon otsustas 9. juuni istungil teha Riigikogu juhatusele ettepanek panna arutluse all olev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 10. septembri istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek esimene lugemine lõpetada. Eelnõu komisjonipoolseks ettekandjaks määrati mind ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt 10 tööpäeva. Tänan!

Tänan teidki täpse ja tõhusa ettekande eest! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 664 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. september kell 17.15.

Tänan teidki täpse ja tõhusa ettekande eest! Teile küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 664 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. september kell 17.15.