Julgeolek

Ja tänane kuues küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Mart Helme ja teemaks on julgeolek. Mart Helme, palun!

Aitäh! No lugu on nüüd niisugune, et olete käima pannud masinavärgi, et Eestisse hakkaks saabuma senisest kordades rohkem võõrtööjõudu. Ja mul on väga hea meel, et endine kaitsepolitsei asepeadirektor Martin Arpo on selle kohta väga pädeva omapoolse hinnangu andnud. Tegemist on väga selge julgeolekuohuga, tegemist on väga selge demograafilise ohuga eesti rahvusele, tegemist on väga selge ohuga eesti keele positsioonile. Ja minu küsimus nüüd ongi väga lihtne. Põhjendada seda sellega, et meil on tööjõu vajadus, et meil ei jätku selle, teise, kolmanda asja spetsialiste – no siin tuleks ikkagi ajud tööle panna ja välja mõelda, kuidas kohapeal neid spetsialiste koolitada, kuidas kohapeal nendele spetsialistidele luua sellised palga- ja töötingimused, et nad tahavad seda tööd teha. Ja alles pärast seda võiks hakata rääkima mingisuguste üksikute – ma ütlen veel kord, et üksikute! – spetsialistide toomisest väljastpoolt. Praegu me näeme, et Reformierakonna valitsus on Ukraina sõjaga seoses toonud Eestisse või lasknud Eestisse valguda enam kui 100 000 inimesel, venekeelsel inimesel, taustakontrollita inimesel. Ja nüüd te tahate piirid täiesti lahti teha. Siia tulevad inimesed Kesk-Aasiast, nagu on praegu prognoos. No vaadake, mis toimub näiteks Venemaa linnades, kus islami palvuse kellaaegadel on tihtipeale tänavate kaupa maas konutavaid, maas kummardavaid inimesi, kes oma palvekohustusi täidavad. Jutt sellest, et meil mošeed ei tule, ei maksa absoluutselt mitte midagi. Need inimesed tulevad siia oma kultuuriga ja nad ei integreeru. Seda enam, kui neile öeldakse, et viie aasta pärast kasige minema. Aga viie aasta pärast tegelikult neid lube pikendatakse, nad toovad pereliikmed kaasa, nad loovad siin perekondi. Mis see asja mõte nüüd on? Kas majandus on primaarne või on ikkagi eestlaste riik primaarne ja eesti rahva olemasolu, meie keel ja kultuur on primaarsed?

Teie aeg!

Mul on ikkagi väga tõsine [mure], et te räägite julgeolekust ainult siis, kui see on seotud kaitsekuludega …

Aitäh, Mart Helme!

… aga tegeliku julgeoleku [murele], mis puudutab konkreetselt demograafilisi ja muid aspekte, te absoluutselt keeldute reageerimast.

Aitäh, Mart Helme! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Nii, kõigepealt te ütlesite, et me oleme pannud käima masinavärgi, et hakkab massiliselt võõrtööjõudu saabuma. No see väide on ju vale, selle saab kohe ära öelda. Majanduskasvuks on loomulikult vaja oskustööjõudu. Taas kord: kui te vaevuksite seda küsima majandus- ja tööstusministri käest, kes õnneks on ka siin, aga neljast infotunnist kolmel ei ole saanud üldse küsimustele vastata, siis te saaksite sellele kindlasti väga detailse vastuse. Ma kogu aeg jälgin kella ja püüan veidi lühemalt vastata, et äkki jääb tallegi aega sellele vastamiseks. Kui vaadata nüüd üldiseid numbreid, siis teile nagu meeldib rääkida, kuidas sisseränne Eestisse on kasvanud. Faktide [järgi otsustades] on see vale. Sisseränne Eestisse on kordades vähenenud. 2022. aastal rändas Eestisse 49 414 inimest, 2023. aastal oli see näitaja 26 399 inimest. See tähendab seda, et inimesi on Eestisse vähem rännanud, mitte vastupidi. Mis puudutab oskustöötajaid, siis kaks kolmandikku tööjõust – ma ütlen seda praegu mälu järgi – tuleb meile nii või teisiti tänu erinevatele eranditele, mis on erinevate valitsuste ajal kehtestatud. Neid on 22, 23, 24 erandit, mis puudutavad IT-sektorit ja paljusid muid valdkondi. Kvoot ei tulnud eelmisel aastal isegi mitte täis. Ja tänane valitsus ehk uus valitsus ei aruta ju mitte kvoodi tõstmist kui asja iseeneses, vaid seda, kuidas me saame puuduvaid toiduainetehnolooge ettevõttesse, kus ülejäänud Eesti inimesed saaksid selle tõttu kõrgema palgaga tööd. Või kuidas saada näiteks konstruktsiooni kokkupanijad ettevõttesse, kus selle tõttu Eesti inimesed saaksid kõrgema palgaga tööd. Jah, ma saan aru, et siin käib selline väike võistlus. Isamaa, EKRE või EKREIKE koos sotsiaaldemokraatidega üritab siin ehitada mingit kolli, et nüüd hakkab busside ja rongidega tulema võõrtööjõudu massiliselt, igale poole. Igale poole nad hakkavad tulema ja enam nad ära ei lähe! Olgu öeldud: see on vale. Ei ole nii. See, millest meie räägime ja mis valitsusel on vaja ära lahendada tööandjate huvides, Eesti majanduse kasvu huvides, on ikkagi, et oskustöötajad tuleks sinna, kus neid on vaja. Loomulikult, esimesel kohal on Eesti inimestele vajalike oskuste andmine. See on ju selge, et haridussüsteem peab suutma Eesti inimestele vajalikud oskused anda. Aga isegi siis, kui need vajalikud oskused antakse, jääb meil oskajaid töötajaid mõnes kohas puudu. Kui meil on valida, kas me kidume või kasvatame majandust selle abil, et viis või kümme inimest saab korraliku töö, tänu millele saab suurema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid luua, sest meil on oskustöötajad kuskil olemas, siis [on selge], et meil on vaja oskustöötajaid. Ja ega see ei ole Eesti majanduses kuidagi võõras. Varemgi on toodud töötajaid mis tahes ettevõtetesse. Need töötajad on pärast töölepingu lõppu ka tagasi läinud, selleski pole midagi uut. Kui meenutada, siis omal ajal avalikkuses debateeriti selle üle, kas Tallinnas BLRT-l on keevitajaid vaja või mitte. Oli vaja, keevitasid ära, saadeti tagasi.

Aitäh! Mart Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! No see on demagoogiline jutt jälle. See ei pea absoluutselt paika. On ju esitatud ka Siseministeeriumi poolt väga selged arvutused ja need näitavad, et on kaks stsenaariumit. Mustema stsenaariumi korral tuleb meile siia ümmarguselt 140 000 inimest. 140 000 inimest! Ma ei mäleta, mis see periood oli täpselt, kümne aasta jooksul või midagi taolist. Ma tõesti ei pane kätt piibli peale, et peast öelda, mis see periood oli. Aga see on ju kolossaalne! Kui me võtame arvesse, et kvoodi tõstmisega võib tulla meile 6000 inimest aastas ja meil on sündimus umbes 9000 last aastas ja kõik sündivad lapsed ei ole sugugi mitte eestlased, siis kas te saate aru, kulla inimesed, et te hävitate Eesti rahvusriigi? Ja mis kaitsekuludest me sellisel juhul räägime?! Mis Eesti riigi kaitsmisest me räägime, kui me eesti rahva vahetame välja sissesõitnute vastu, venekeelsete inimeste vastu?! See ei ole ju tõsiselt võetav jutt, mida te seal ajate julgeolekust ja kõigest muust. Ega need inimesed teid ka ühel hetkel ei vali ega taha enam. Te mängite ikka nii lühikese süütenööriga, et lihtsalt arusaamatu, et te sellest aru ei saa. Aga küsimus on väga lihtne. Enne kui see protsess jõuab selleni, et eesti rahvas välja vahetatakse, enne seda tulevad meil tõsised ekstsessid. Tulevad noarünnakud, tulevad kirverünnakud, tulevad autorünnakud, tuleb lihtsalt etniliste ja religioossete konfliktide tallermaa, sest kõigele lisaks need inimesed kogunevad ju ainult teatud keskustesse. Ega nad kusagile sinna Võrumaa metsade vahele väga ei lähe, mõni läheb lüpsjaks sinna ka, aga põhimass jääb ju siia. Kas te saate aru, et te tegelikult hävitate meie sisejulgeoleku ja hävitate sellega ka meie välisjulgeoleku võimekuse ja motivatsiooni? Võiks ikka natuke mõttetegevuse sisse lülitada, enne kui mingite lobistide nõudmisel kõik piirid lahti teha. Ja piiridest rääkides üldse ...

Teie aeg!

Millal pannakse kinni Eesti-Vene piir ja millal luuakse meil uuesti sõjaväestatud piirivalve, nii nagu meie valitsus seda kavatses teha? Siis ristiti see mingisuguseks diktatuuri ihaluseks ja …

Aitäh, Mart Helme!

… Helme eraarmeeks ja muuks taoliseks. Millal tuleb sõjaväestatud piirivalve ja vähemalt idapiir läheb hermeetiliselt kinni?

Nii, aitäh! Nüüd on küsimus kõlanud. Suur tänu! Enne kui te, härra peaminister, vastate. Mart Helme, mul on tõsine palve, et iga kord te lähete 30 sekundit üle, kas oleks võimalik … (Saalist öeldakse midagi.) Ei tähenda. Ei tähenda! Ma ei saa teile seda erandit teha, sellepärast et teised on ka järjekorras. Iga kord 30 sekundit üle, 30, 40 sekundit üle. Katsuge sellest ajalimiidist kinni pidada. Mul on tõesti siiras palve. Aga, härra peaminister, palun!

Aitäh! Ma püüan jälle seda jõudumööda kompenseerida, et Mart Helme libastus. Püüan lühemalt vastata. Kõigepealt faktid. Ma saan aru ja mul on meeles ka, kuidas EKRE omal ajal hirmutas, noh, mitte sadade tuhandete, vaid, kui ma ei eksi, isegi lausa miljonite välismaalastega, nende halbade välismaalastega, kes pidid Eestisse tulema, pidid siin kanda kinnitama ja eestlased välja tõrjuma. Ometi [nii pole läinud]. Ma kordan numbreid, kuigi ma saan aru, et need ei sega kedagi, faktid tühjad ei sega head narratiivi. Te olete korduvalt väitnud, et Eestisse on saabunud 150 000 slaavlast. Aga fakt on see, et sisseränne Eestisse on vähenenud. Kordan uuesti üle: 2022. aastal rändas Eestisse 50 000 inimest: 49 414 inimest. 2023. aastal oli see arv 26 399 inimest. Vähenemine peaaegu 1,9 korda. Need on numbrid. Ja põhiline rände põhjus ka sealt edasi on tegelikult olnud Ukraina sõda. See on olnud põhjus. Teie jaoks on see üldiselt midagi käsiteldamatut, ma saan aru. Putin seda sõda ei pea, teie jaoks on sõda justkui unustatud ja Putin pole probleem. Mina siiski väidan, et on. Nüüd, kui me vaatame jälle numbreid. Eestis kolmandate riikide kodanikke: praegu, 2025. aasta 13. märtsi seisuga on kehtiv pikaajalise elaniku elamisluba 140 111 välismaalasel. Sama kuupäeva seisuga omab kehtivat tähtajalist elamisluba 82 173 välismaalast, kellest 42 685 rahvusvahelise kaitse alusel, peamiselt ukrainlased. Ja sama kuupäeva ehk selle aasta märtsi seisuga omab Euroopa Liidu kodaniku pereliikmena kehtivat elamisõigust 586 välismaalast. Neid numbreid on veel väga palju. Nii et ma ütleksin, et need numbrid ei kinnita seda teie narratiivi. Ja minu meelest te teete ennast naeruväärseks, kui te üritate luua muljet, justkui siia oleks tulnud sadu tuhandeid inimesi meie demograafiat moonutama. Ma olen järgi vaadanud ja korduvalt teile ka kirjeldanud, et seesama väide, et meil on venekeelset elanikkonda rohkem kui taasiseseisvumise ajal ja nii edasi – kõik need numbrid lihtsalt ei kannata faktikontrolli. Need ei vasta tõele. See on selle narratiivi häda. Seda esiteks. Teiseks, mis puudutab oskustöötajaid, siis kordan uuesti üle ja ma arvan, et Erkki Keldo saab seda samamoodi teha. Loomulikult tuleb anda Eesti inimestele parimad oskused ja võimalused. Kui on vaja haridussüsteemi ümber teha, kutseharidussüsteemi pilti paremaks muuta, et inimestel tekiksid võimalused saada paremad oskused mis tahes tööd teha, siis see on esimene prioriteet. See ongi haridussüsteemi ja ettevõtjate, tööandjate esimene prioriteet. Aga kui juhtub, et mingis valdkonnas näiteks viis Eesti inimest saaks teha kõrgema lisandväärtusega tööd, ent selleks vajalikku inimest ei ole koolilõpetajate hulgast võtta, mis me siis teeme? Järelikult meil on vaja seda inimest, näiteks toiduainetehnoloogi, ajutiselt siia töötama.

Aitäh! Ja lisaküsimuse küsib Martin Helme. Palun!

Kõigepealt ma tahan spiikrile öelda, et mida siis ikka teha, kui Riigikogu kodukord niikuinii enam ei kehti. Ükski tähtaeg ei pea ja muudatusettepanekuid ei tule saali, hääletusi ei viida läbi – ega siis ei kehti ka see kahe minuti piirang. Aga nüüd ma ütleksin Kristen Michalile, et vastupidi, faktikontrolli ei kannata need sinu numbrid. Sa täiesti selgelt manipuleerid, valetad ja blufid sellega, mis meil immigratsiooni valdkonnas toimumas on. Siin võib tõesti saada avalikkust eksitada mingite ajutise ja rahvusvahelise kaitse ja ma ei tea, mingite muude, näiteks renditööjõu numbritega žongleerides. Aga fakt on see, ja seda kinnitavad meile nii SITKE saadetud aruanded kui ka Siseministeeriumist saadud statistika, et mõne aastaga on Eestis moslemite hulk mitmekordistunud ja jõudnud üle 10 000 piiri. Mõned aastad tagasi oli alles 2500, nüüd on neljakordistunud mõne aastaga. Ja kui see mitmekordistumine toimub ka mõne järgmise aastaga, siis on neid [lisandunud] juba mitukümmend tuhat lühikese ajaga. Igaüks, kes on käinud mõnes suuremas Lääne-Euroopa linnas, näeb, kuidas sisuliselt on võõrad mõne aastaga linna üle võtnud ja kohalik elanikkond peab põgenema vägivallahirmus. Igal päeval on kümneid moslemite noarünnakuid valgete põliselanike vastu. See on see maailm, mida teie toote meile uinutavate juttudega, et immigratsiooni ei ole. Fakt on ka see, et on tulnud Ukraina sõja ajal Eestisse üle 150 000 inimese, kellest osa on siit ära läinud, aga umbes 100 000 on siia jäänud. Ja fakt on see, et nad räägivad puhast vene keelt. Te võite neid pagulasteks nimetada või milleks tahes, aga see venestab Eestit. Ja see on teie poliitika olnud. Mis puudutab kogu seda julgeolekujuttu, siis see, et te tahate raha suunata julgeolekusse, muutub sisutühjaks, kui te samas meie julgeolekut hävitate niisuguste asjadega. See muutub sisutühjaks! Ja samamoodi ei ole julgeolek see, kui Eesti maksumaksjad maksavad 100 miljonit, et Moldovale soomukeid osta, või öeldakse, et me 100 miljoni eest toetame Ukraina relvastamist, aga tegelikult annate raha Milremile ehk oma semude poolt kokku pandud riiklikule sõjatööstusele. See meie julgeolekut ei suurenda. See on lihtsalt tavaline korruptiivne raha kantimine ja selles mõttes see kõik ei kannata mitte mingit kriitikat.

Nüüd on teie aeg!

Ehk siis on üleskutse, et lõpetame ära selle Eesti rahvusriigi hävitamise.

Martin Helme, jätkuvalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadus kehtib ja kaks minutit on küsimuse esitamise aeg. Te läksite 20 sekundit üle. Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Viimane lause loodetavasti jäi pooleli, kus te ütlesite üleskutse, et lõpetame ära selle Eesti rahvusriigi. Ma loodan, et te tahtsite midagi veel juurde öelda. (Martin Helme hõikab saalist: "Ära hävitamise.") Ma südamest loodan. Vastasel korral oleks lugu päris plass. Ma kuulasin ka tähelepanelikult. See väide, mille te esitasite – ma mäletan, siin on ka varem esitatud väiteid, et slaavikeelseid inimesi on sama palju või isegi rohkem kui enne Vene sõjaväe lahkumist –, ei vasta tõele. 1989. aasta rahvaloenduse järgi oli venelaste, valgevenelaste ja ukrainlaste osakaal Eestis 34,94%. Statistikaameti 2024. aasta andmetel oli Eesti rahvaarv 1,3 miljonit ja sellest on venelasi, ukrainlasi ja valgevenelasi 142 000, mis teeb 10,4% kogu rahvaarvust. Rännet Eestisse mõjutab oluliselt Venemaa sõda Ukrainas. 2025. aasta alguse seisuga elab Ukraina kodakondsusega inimesi Eestis 52 000, see on 3,8% elanikkonnast, ja umbes kolm neljandikku neist on saabunud Eestisse alates 2022. aasta algusest. Mind üldiselt ikkagi üllatab see teie hoiak, et te võitlete Ukraina sõjapagulaste vastu, saamata aru, et Eesti eest peab sõda Ukraina, meie asemel peab sõda Ukraina ja meie ülesanne tagalana on toetada ka nende inimesi, kui see vajalik on. Eestlased ometi peaks mõistma sõjapagulaste vajadust leida kindel koht. Eesti tegelikult on seda [mõistnud] ja need inimesed kindlasti panustavad Eesti elusse. Seda esiteks. Teiseks, kaitsetööstuse mahategemine on minu meelest suhteliselt mage värk. Ettekujutus, et Eesti kaitsetööstusesse raha suunamine, et selle raha toel toota seda, mida Ukrainal on vabadusvõitluseks vaja, on justkui korruptiivne semudele raha andmine – ma kardan, et see kirjeldab pigem teie ettekujutust majandusest, mitte seda, kuidas tänapäeva kaitsetööstus töötab ja kuidas, paraku küll halval [ajendil] ehk sõja tõttu Ukrainas, on võimalik oma tööstust arendada. Aga just nimelt, kui vaadata kaitsetööstuse arengut, siis kui riikidel on midagi Ukraina konfliktist õppida, siis seda, et kui asjad lähevad keeruliseks, siis oma kohalik tööstus peab olema tugev, et sul oleks, mida saab kohapeal kiiresti toota ja kasutada. Kui nüüd vaadata laiemalt, siis Eesti Panga majandusanalüüsis, millest siin enne juttu oli, on üks väga hea slaid, mida ma jälle soovitan. Seal on kirjeldatud, kus on Eestis kõige suurem lõtk just sellest vaatest, kuidas me saame oma majandust kasvatada. [Lahendus] on tööstuses. Tööstuse kasvatamine, millele pani rõhku eelmine valitsus, millele paneb rõhku see valitsus, on ainuõige suund Eesti jõukuse ja majanduse kasvatamiseks.

Suur tänu! Lõpetame tänase kuuenda küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme seitsmenda küsimuse juurde, on saali tulnud kolleeg Kalle Grünthal ja kohe on ka protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Teatavasti Riigikogu liikme staatuse seadus ütleb seda, et Riigikogu liikme sõna saalis on vaba. Ehk siis ta võib siin rääkida ükskõik, mida tahab, selles osas mingeid sanktsioone ei ole. Praeguses olukorras on meil seal kolm ministrit, kelle Riigikogu liikme staatus on peatunud ehk nad ei ole Riigikogu liikmed. Seega me ootame neilt nii-öelda ausaid vastuseid ja mitte valetamist. Minul on selline küsimus. Mida Riigikogu juhatus teie isikus arvab sellest, et kuna nii-öelda vaba sõna ei laiene ministritele, kas siis on võimalik teie hinnangul, ütleme, neid valeütlusi näiteks halduskohtus vaidlustada? Seesama immuniteet, mis on, ütleme, Riigikogu liikmetel, ei rakendu ju ministrite puhul, kes ei ole enam Riigikogu liikmed.

Aitäh, hea kolleeg! See nüüd ei ole kuidagi seotud istungi läbiviimise protseduuriga. Seda teemat, milline on Eesti Vabariigi õiguspraktika, peate küll arendama kellegi teisega. Istungisaal ei ole see koht, kus seda teemat arendada.