Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse täiendamise seaduse (liidu piiravate meetmete direktiiv) eelnõu (584 SE) esimene lugemine

Head kolleegid! Saame minna istungiga edasi. Päevakorrapunkt nr 2: Vabariigi Valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse täiendamise seaduse (liidu piiravate meetmete direktiiv) eelnõu 584 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.

Aitäh! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on ühtepidi tehnilist laadi eelnõu, aga teistpidi eelnõu, mis näitab Euroopa Liidu liikmesriikide vankumatut soovi ja tahet üheskoos nõrgestada Venemaa sõjamasinat ning teha seda selliselt, et majanduse nõrgendamiseks kehtestatud sanktsioonid Venemaa vastu ka tegelikult toimiksid. Kuna nende sanktsioonide rikkumine võib olla mõnele üksikule ettevõtjale atraktiivne, siis on Euroopa Liidu liikmesriigid ühiselt lootnud, et vähemalt töötajate südametunnistus saab aru sellest, kui oluline on neid sanktsioonireegleid ühiselt täita. Ja seetõttu on täiendatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse osa sanktsioonirikkumistega. Lühidalt kokku võttes tähendab see seda, et kui mõne asutuse või ettevõtte töötaja näeb, et tema tööandja rikub sanktsioonipiiranguid ja lühiajalise majandusliku kasu eesmärgil paneb ohtu Euroopa vabaduse, õiguse ja õigluse, ning kui see töötaja sellest teada annab, siis seda töötajat kaitstakse nii, et temale mitte mingil juhul halvemat kohtlemist selle teavituse tõttu osaks ei saaks. Vastavalt on Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmine meil ka paaris paragrahvis siin teie ees. See täiendab meie tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumise teavitaja kaitse seadust sanktsioonirikkumiste osaga ning teeb ka ühe tehnilise paranduse, nimelt viite direktiivile endale. Ja kui meid praegu vaatavad näiteks õigustudengid, siis juhin tähelepanu, et punktis 2 on meil puudu muidu harjumuspäraseks saanud leheküljenumber Euroopa Liidu Teatajas, aga kuna Euroopa Liidu Teatajat enam paberkujul ei ilmu – meie Riigi Teataja ei ilmu enam ammu paberkujul –, siis on ka leheküljenumber sealt puudu. Nii et see ei ole mitte viga, vaid ka Euroopa Liidus on nüüd digivahendeid rohkem kasutusele võetud. Vastav viide tehakse ka rahvusvahelise sanktsiooni seadusesse. Seaduse oodatav jõustumise aeg on 20. mail, kuna siis on direktiivi ülevõtmise tähtaeg. Sellega ma oma lühikese tutvustuse lõpetan. Aitäh!

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ma lihtsalt küsin hüpoteetiliselt selle kohta, kui selline seadus oleks kehtinud ja ka see muudatus, mida te nüüd sisse tahate viia, oleks olnud kehtiv siis, kui kogu ühiskond oli väga-väga häiritud sellest, et Kaja Kallase abikaasa firma Stark Logistics sõitis Venemaa vahet ja viis sinna tooteid, mis põhimõtteliselt õlitasid Putini sõjamasinat. See teema pühiti tookord vaiba alla. Kuigi, kust see välja imbus? See kõik imbuski ikkagi sellestsamast firmast ja see teave tuli avalikuks. Kui see oleks kõik kehtinud tookord, kas me siis elaksime praegu natuke teises poliitilises paradigmas: Kaja Kallas ei oleks Euroopas, Stark Logistics oleks sellesama seadusepügala tõttu vastutusele võetud? Ja see, et lühiajalise kasu saamise nimel hiilitakse mööda sanktsioonidest, on selle eelnõu sisu. Kas me siis elaksime natukenegi teises poliitilises paradigmas?

Aitäh!

Aitäh! Me elame õigusriigis. See tähendab seda, et kehtivad need seadused, mis parasjagu kehtivad. Ma ei ole juhtunu üksikasjadega kursis, aga ajakirjanduses ilmunu vahendusel tean, et ettevõte ei rikkunud sanktsioonireegleid, ka mitte neid, mis tollel hetkel kehtisid.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Jah, võib-olla tol hetkel, kaupa viies [seadust] ei rikutud, aga sellest kaubast tehtigi sõjamasinale asi, mis on sanktsiooni all. Komponentide viimine Venemaale on sanktsiooni rikkumine. Aga nüüd, te olete ise ka rääkinud halduskoormuse bürokraatia vähendamisest ja öelnud, et selle vähendamine peaks ettevõtjate elu lihtsamaks tegema. Aga ma loen siit seletuskirjast, et ettevõtetele võivad muudatusega kaasneda mõningad lisakulud personalile lisanduvate tööülesannete täitmise eest, on see siis seotud rikkumis[teate menetluse] või saladuse hoidmisega. Kuidas see siis läheb kokku bürokraatia vähendamisega, kui ettevõtjatele lisanduvad halduskulud?

Aitäh! Väga hea küsimus. Ma võin tuua näite, kuidas me oleme seda Justiits‑ ja Digiministeeriumis lahendanud. Juba praegu on meie ettevõtetel ja asutustel terve hulk kohustusi, mis on seotud sellega, et kui töötajal on mingi mure, siis peab tööandja seda muret [lahendama]. Näiteks siis, kui töötaja kogeb seksuaalset ahistamist, tuleb seda teemat väga diskreetselt käsitleda, sel juhul samamoodi ei tohi teavitaja kuidagi halvemini koheldud saada, välja arvatud juhul, kui ta on teadlikult teinud valeteate. Sellised kohustused on kõikidel tööandjatel juba praegu. See, et sinna kohustuste nimekirja lisandub üks ühtepidi nüansiline asi – tegelikult me suurt teavituste arvu ei prognoosi – ja teisest küljest suure ühiskondliku kaaluga asi, ei muuda tegelikult töökoormust. Sellised kanalid peavad tööandjatel olema juba ammu kehtinud seaduste alusel olemas, uut kanalit luua ei ole vaja. Tõsi, juba eelmine seadus, mis meil jõustus 1. septembril 2024, nägi kitsalt ette leevendusi, näiteks saab suuremate ettevõtete puhul mõningaid asju kokku panna ja muud moodi seda kõike lihtsamini korraldada. Ehk ma kutsun üles siin kõiki personali eest vastutavaid inimesi üle Eesti, kes peavad hakkama ka seda uut normi täitma: leidke selline lahendus, mis tegelikkuses lisakoormust kaasa ei too.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Teie koalitsioonilepingus on olnud punkt, mille järgi eesmärk on vähendada reguleerimist ja kehtestada põhimõte, et iga uue ettevõttele halduskoormust tekitava nõude kehtestamisel tuleb üks olemasolev nõue kehtetuks tunnistada. Milline nõue nüüd kehtetuks tunnistatakse pärast selle nõude sisseviimist?

Aitäh! Jälle väga hea küsimus. Vastan niimoodi, et me elame õigusriigis ja kogu protsess peab olema ette nähtav, mitte tagurpidi nähtav. Ettenähtavuse huvides ja laialdase kaasamise huvides oleme Justiits- ja Digiministeeriumis selle sätte täitmiseks, mis jääb ka edaspidi loodetavasti kehtima, teinud laialdased kaasamisringid – mitu ringi – ja oleme jõudnud valmis eelnõuni, mis ootab valitsuse juures. Pärast selle eelnõu seadusena kehtestamist tuleks justiitsministeeriumile juurde veel üks roll: õigus lükata tagasi eelnõusid, mis seda sätet ei sisalda. Aga [lisatakse] ka teine põhimõte, mida meil praegu ei ole, et oleks võimalik ühes ja samas eelnõus ühe teema puhul koormust kehtestada ja teise teema puhul koormust vähendada. Sellesama teavitaja kaitsega meil koormust vähendada paraku ei ole võimalik, kuna 1. septembril 2024 jõustunud täiesti uus seadus võtab kitsalt direktiivi üle ja seal nii-öelda vähendust direktiivi tõttu teha ei saa. Kindlasti on aga vähendusvõimalusi muudes valdkondades. Me muudame ära ka sellise põhimõtte, mis tegelikult hakkab mõjutama Riigikogu tööd, juhul kui see vastu võetakse, nii et ühes ja samas eelnõus võibki käsitleda mitut teemat, näiteks kahte eri teemat. See on põhimõtteline muudatus eelnõude tegemisel. Aga see tuleb enne siiski kehtestada ja alles seejärel saab hakata seda kasutama. Ja selle kehtestamine, ma usun, juhtub lähiajal, sest tõesti eelnõu on valmis, [selle ettevalmistamisel] on olnud laialdaselt kaasamist ja see ootab valitsuse seisukohta.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh veel kord sõna andmast! See teie vastus minu eelmisele küsimusele oli muidugi väga märgiline. Kõigepealt, oma sissejuhatuses te rääkisite väga pikalt-laialt, kui hirmus asi see on, kui ettevõtjad hiilivad mööda sanktsioonidest, ja kui oluline on Euroopa julgeoleku seisukohalt üldse, et sanktsioonid töötaksid ja keegi ei saaks nendest mööda hiilida. Aga siis, kui ma küsin teilt hüpoteetilist hinnangut küll juba toimunud asjadele, te hiilite vastusest mööda ja ütlete, et Eesti on õigusriik. No tegelikult me teame, et tookord pühiti see Stark Logisticsi teema lihtsalt vaiba alla. Kaja Kallas andis ju tegelikult ka oma abikaasa firmale laenu, et ta saaks sanktsioonidest mööda hiilida ja Venemaaga äri ajada ajal, kui Euroopas käis täiemahuline sõda. Ta aitas õlitada Putini sõjamasinat. Me teame, et need materjalid ja kõik, mis nende autodega sinna veeti, kokku pannes jõudsid ikkagi Ukraina sõjaväljadele. Aga nüüd te hiilite vastusest kõrvale ja ütlete lihtsalt, et Eesti on õigusriik.

Aitäh!

Tegelikult te ministrina oma selle vastusega naeruvääristate ja alavääristate Eestit kui õigusriiki.

Aitäh! Ma kindlasti ei nõustu teie küsimuse sõnastusega. Ma vastasin sellele küsimusele. Ja ma vastan veel kord. Õigusriigis peab iga inimene ja iga ettevõtja teadma, mis on lubatud ja mis ei ole lubatud. See, mis ei ole keelatud, on lubatud. Veel kord kinnitan: meil ei ole andmeid, et sellel ajal oleks olnud selline tegevus sellele ettevõttele keelatud. See võis olla moraalselt hukkamõistetav, aga keelatud tegevus see ei olnud. Tegemist oli lubatud tegevusega. Sanktsioonireeglid on täpsed. Ja tõepoolest, kui tegevus on lubatud, siis ta on lubatud. See on üldine õigusriigi põhimõte. Ma ei hiilinud mitte kuidagi vastusest kõrvale.

Arvo Aller, palun!

Aitäh veel kord, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kuna te ütlesite, et see seadus on kohustus ehk siis töötaja peab teavitama, kui ta aimab, et tegemist võib olla sanktsioonialuse kaubaga, ja ettevõtja taotleb lühiajalist kasumit, tehes äri Venemaaga, siis ma küsin nii: kui ettevõte rikkus sanktsioone ja töötajad ei ole teavitanud sellest võimalusest, et võib olla tegemist sanktsioonikaubaga, siis milliseks kujuneb edasine olukord? Kas siis on kõik töötajad kaasosalised sanktsioonirikkumises, sest nad ei ole teavitanud? Kuna teavitamine on kohustus, kas siis see tähendab seda, et kõik töötajad saavad karistada, kui nad ei ole oma hoolsuskohustust ja kohustust täitnud? Olen ma õigesti aru saanud, et siis on osalised kõik töötajad?

Aitäh! Mul on hea meel teatada, et te ei ole õigesti aru saanud. Töötajal ei ole iseenesest teavituskohustust. Tööandjal on kohustus teavitus vastu võtta, registreerida või korraldada selle registreerimine. Ehk ma seletan veel kord lahti selle sätte mõtte, mis meil kehtib. Ma toon lihtsa näite, millega kõik suudavad suhestuda. Meil oli mäletatavasti koroonakriisi alguses teada juhtumid, kus Hiinas haiglates arstid märkasid, et tegemist on täiesti uut tüüpi tapva viirusega, nad teavitasid sellest oma tööandjat, et tegemist on üliohtliku täiesti uut tüüpi viirusega, aga siis justkui nagu paanika tekitamise eest lasti need arstid töölt lahti ehk neid koheldi ebaõiglaselt. Selline teavitaja kaitse ju on inimeste kasuks Eestis, Euroopas – sellisel juhul, kui inimene näeb, et midagi rikutakse, midagi tehakse, mida tegelikult ei tohiks teha, ja see on tegelikult ohtlik, ning kui töötaja annab sellest teada, et tema tööandja juures toimub mingisugune rikkumine, peab olema tagatud selle töötaja kaitse halvemini kohtlemise eest. Ehk teda ei tohi sellepärast, et ta selle teavituse tegi, näiteks töölt lahti lasta, teda ei tohi preemiast ilma jätta, teda ei tohi ühelgi moel halvemini kohelda. Selle täienduse mõte siin praegu haakub senise tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadusega, mille sisu on selles, et juhul, kui töötaja teavitab rikkumisest, siis töötaja õigused peavad olema kaitstud, töötajat ei tohi teavitamise tõttu halvemini kohelda. Loomulikult, kui on tegemist näiteks korruptsioonikuriteoga – töötaja näeb, et korruptsioon toimub –, siis sellest ta on kohustatud teada andma. See on meil juba olemasolevas korruptsioonivastases seaduses. Aga kui töötajale tundub, et siin on sanktsioonirikkumine ja ta annab sellest teada, siis selle pärast ei tohi töötajat halvemini kohelda. See on töötaja õigusi kaitsev täiendav säte, kus nende asjade loetellu, mille puhul töötajat kaitstakse, lisatakse sanktsioonirikkumistest teavitamine. See, et meil on niisugune täpne nimekiri, millistest rikkumistest teavitamisel on töötaja kaitstud, tuleneb sellest, et me võtsime teavitaja kaitse direktiivi üle äärmiselt kitsalt. Ehk see algne versioon mäletatavasti oli see, et mis tahes asjast töötaja teavitab, ta peab olema alati kaitstud. Aga meie siin Riigikogus ühiselt otsustasime, et me teeme selle ülevõtmise kitsalt, ja seetõttu tekkis sinna ka täpne loetelu. Euroopa Liit saab reguleerida üksnes neid asju, mis on Euroopa Liidu ülesed küsimused, ja selle tõttu on meil ka täpne loetelu.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No ma tahan ümber lükata teie väite, et Eesti on õigusriik. Eesti ei ole õigusriik. Ma võin tuua teile näite sellest, kui palju ühinevad meie erakonnaga inimesed siis, kui nad on pensionile jäänud, sest nüüd ei ähvarda neid enam töölt lahti laskmine EKRE-sse kuulumise eest. See on teie Eesti õigusriik! Kui meil Eestis oleks õigusriik, siis teie Lehtme istuks juba trellide taga, mitte ei oleks kusagil, ma ei tea, kus; ja siis Kaja Kallas ei oleks kõrges ametis. Ma olin korruptsioonivastase erikomisjoni juht sel ajal, kui me neid asju arutasime, ja ma nägin ju väga selgelt, kuidas kõik Eesti põhiseaduslikud institutsioonid tegid sellele asjale katet. See ei ole õigusriik! Meenutan Nõukogude aega – ma olen piisavalt vana selleks –, kui räägiti ka sellest, kuidas Nõukogude õigussüsteem on kõige õiglasem. Kõige õiglasem! No me teadsime väga hästi, et ei ole kõige õiglasem. Ja nüüd see korrutamine, et Eesti on õigusriik, räägib ainult sellest: seda on vaja kogu aeg üle kinnitada sellepärast, et see ei ole tegelikkusega vastuolus ...

Aitäh!

Või vabandust! See ei ole [tegelikkusega] kooskõlas. Nii et ärge ajage meile siin kogu aeg sellist juttu, et Eesti on õigusriik. Te ise oma ametis kahjustate Eesti õigusriiki iga päev, kaasa arvatud praegusel hetkel.

Aitäh, hea kolleeg!

Teil on sõnavabadus öelda, mida teie arvate, isegi sellisel juhul, kui teie jutt kattub Moskva jutupunktidega. Minul on sõnavabadus öelda, mida mina … (Hääled saalis.)

Head kolleegid! (Helistab kella.)

Kasutan oma sõnavabadust selleks, et rõhutada üle: meil on põhiseaduse § 12, mis on otsekohalduv. (Mart Helme räägib kohapealt.)

Head kolleegid, palun vaikust! (Mart Helme jätkab.) Head kolleegid, palun vaikust! (Helistab kella.) Head kolleegid, palun laseme ministril rääkida ja räägime kordamööda! (Mart Helme kohapealt: "Kutsuge esineja korrale! Esineja peaks adekvaatselt esinema.") Jaa, minister on esinenud adekvaatselt. Loomulikult, kas mõningaid epiteete öelda või mitte – alati on küsimus, kas seda võimalust kasutada või mitte. Kalle Grünthal, palun!

Ma jätkaks vastust, kui tohib.

Jah, loomulikult. Vabandust! Palun!

Meil on põhiseaduses § 12, mis on otsekohalduv ja mis ütleb väga selgelt seda, et kui kedagi koheldakse halvemini selle tõttu, et tal on erakondlik kuuluvus ehk ta kuulub ühte või teise erakonda, siis seda halvemini kohtlejat ehk seda tööandjat saab karistada, teda saab karistada kuni vanglakaristuseni välja, saab trahvida, saab heidutavalt trahvida. Ehk kui keegi kannatab Eesti Vabariigis selle all, et teda tema igati legitiimsete poliitiliste vaadete tõttu halvemini koheldakse, siis selleks on õiguskaitse meie õigusriigis suurepäraselt olemas ja see kehtib põhiseaduse alusel. Ja lõpetan vastuse sellega, et omakohus kindlasti ei ole õigusriigi osa. Palun seda mitte viljeleda!

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Vaadake, Liisa, asi on selles, et see seadusemuudatus, mida te siin praegu ette kannate, peab olema Riigikogule detailideni arusaadav. Nõus? Ma arvan, et ka teile peaks see olema detailideni arusaadav, kui te tulete siia ette rääkima. Ja nüüd me kontrollime, kui palju te sellest asjast tegelikult teate. Minu küsimus puudutab seda muudatusettepanekut, § 2 punkti 13, eks ju, mis on sisustatud järgmiselt: "Euroopa Liidu lepingu artikli 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 alusel […]". Nüüd ma palun teilt pikemat vastust. Palun rääkige meile, mis on Euroopa Liidu lepingu artikli 29 täpne sisu ja ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 täpne sisu, sellepärast et seletuskirjas seda ei ole. Te peate seda une pealt peast teadma. Ootan vastust.

Aitäh! Nõustun selle tähelepanekuga, et seletuskiri oleks võinud neid artikleid sisaldada, ja võtan selle kriitika arvesse. Ütlen ka oma kolleegidele edasi, et edaspidi oleks viidatavad artiklid täpselt lisatud. Euroopa Liidu leping käsitleb selliseid teemasid, mis on liikmesriikide vahel kokku lepitud piiriüleselt siseturu heaks toimimiseks. Ja need kaks artiklit võimaldavad liidul kehtestada piiravaid meetmeid. Täpne sõnastus mul loomulikult peas ei ole.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! No Slava Ukrainiga toimunu [valguses] on väga naljakas kuulata teie timurlikke õigustusi, kuidas me oleme õigusriik ja kuidas kõik toimib. Ei toimi! Aga minu küsimus. Ma panin tähele, et te ütlesite sellise lause: "Kui töötajale tundub, et on rikutud EL-i õigust ..." Ja meil nüüd ongi selline riik, kus kogu aeg tundub, et kui tundub või kui on kahtlus, siis kohe hakatakse sanktsioneerima ja tegutsema. Kus meil need seadused on? Sest selliste asjade jaoks peab olema kindel veendumus, et on [õigusnorme] rikutud. Teie justiitsministeeriumi [esindajana] seletage ära, kas me olemegi nüüd sellises ühiskonnas. Kas teie õigusriik ongi selline, kus mingite tunnete ja kahtluste korral kohe hakatakse tegutsema?

Aitäh! Ma ei saa kuidagi nõustuda teie küsimuses esitatud konstruktsiooniga, et kui kellelegi midagi tundub, siis kohe hakatakse sanktsioneerima. Tõsi on see, et me ei eelda, et kõikidel töötajatel Eesti Vabariigis on kõrgem juriidiline haridus ja et nad kõik suudavad kõiki asjaolusid iseseisvalt kontrollida. Seetõttu on teavitaja kaitse mõte selline: selleks, et inimeste põhilised õigused, vabadused ja tervis oleks kaitstud ja ohutus [tagatud], on töötajatele üleskutse, et kui kellelegi sõna otseses mõttes tundub midagi olevat põhjalikult valesti, siis tuleb sellest teada anda. Loomulikult kontrollitakse igat sellist teavitust põhjalikult ning loomulikult jõutakse sanktsioonideni alles siis, kui kõik uurimisorganid ja kõige lõpuks kohus kõikides oma astmetes on selleni jõudnud. Oluline on lihtsalt see, et meil on karistatud ka teadvalt valeandmete esitamine. Samal ajal, kui inimene heas usus teeb teavituse ja üsna kiiresti kontrollitakse üle, et see tegelikult ei ole nii, kõik on õige, siis loomulikult kedagi ei sanktsioneerita. Aga ka seda töötajat, kes tegi teavituse, mille tulemusena midagi halba ei juhtunud, ei tohi ikkagi halvemini kohelda. Toon jälle lihtsa võrdluse, millega inimestel on võib-olla kergem samastuda. Meil on ju küllaldaselt selliseid näiteid, et tehakse teavitus seksuaalse ahistamise kohta. Ühele inimesele tundus, et niimoodi oli, teisele ei tundunud, et see niimoodi oli. Kui ikkagi asjaolud näitavad, et tegemist ei olnud seksuaalse ahistamisega, siis mingisugust karistust ega midagi ei järgne.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Muidugi, ma ütleksin, et te ei tohiks minister olla sellel ajal, kui Lehtme ei ole kinni püütud ja kohtu alla antud. Teie võib-olla ise ei teegi mitte midagi selle mõjutamiseks, aga kust te teate, et ametnikud lihtsalt ei karda teid, [äkki nad seetõttu] ei uuri seda asja edasi? Teil on huvide konflikt tekkinud. See asi peaks olema lõpuni uuritud, sest see on Eesti riigi häbi, et see asi pole kusagile liikunud, ja see jätab korruptiivse riigi mulje nii või naa. Aga ma küsin nüüd. Siin püütakse mingisuguseid kohti nagu aiaauke sulgeda. Aga kuidas me sulgeme need aiaaugud, kui ikkagi kõige kõrgem ametiisik, Kaja Kallas, kes peaks olema igatpidi läbi valgustatud – mitte midagi, eks ole, ta ajab Venemaaga äri, ta ei anna korruptsioonivastasele komisjonile aru, kust tal see raha pärit on, üle 350 000? No nii ei saa, kui kõige kõrgemad ametiisikud pääsevad lihtsalt aiaaugust läbi.

Ma ei ole kuidagi seotud Lehtme uurimisega, mul puudub isegi ausalt öeldes igasugune informatsioon selle kohta, kas see on politsei haldusalas või prokuratuuri haldusalas. Mul puudub seos sellega ükskõik, mis pidi vaadata. Sellise kahtluse ülespanekuks on teil loomulikult õigus, nii nagu minul on õigus see täies ulatuses ümber lükata. Et oleks täiesti selge: absoluutselt igasugune seos sellega puudub. Loomulikult ei karda iseseisev kohus ja iseseisev prokuratuur mitte kunagi ministrit. Meil on õigusriik, kus kohus ja prokuratuur tegutsevad täies ulatuses iseseisvalt. Igasugune poliitiline sekkumine uurimistesse on täiesti ühemõtteliselt välistatud. Vast rahustab teie murelikku südant see, et olen algatanud kohtureformi, selleks et muuta kohus ka viimastes alluvuslikes küsimustes iseseisvaks põhiseaduslikuks institutsiooniks. Kohtute haldamise nõukoda on kinnitanud kohtute arengukava eelmisel sügisel järgnevateks aastateks. Seega, vastupidi, ma tegutsen selle nimel, et see iseseisvus ja sõltumatus oleks veel suuremal määral Eesti Vabariigis tagatud. Nüüd, tulles tagasi Kaja Kallase teema juurde, ma veel kord rõhutan, et lubatud teo tegemine ei ole Eestis karistatav.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Ma tegin kriitikat teie eelnõu kohta, kus ei olnud Euroopa lepingu artiklit 29 ära märgitud. Nüüd te võtsite selle omaks, aga hakkasite mingit ümmargust juttu ajama, mis tegelikult ei vasta tõele. Artikkel 29 räägib, et nõukogu võtab vastu otsused, milles määratletakse temaatiliste küsimuste lahendamine, konkreetselt. Ja teine lause ütleb seda: liikmesriigid tagavad, et nende riigi poliitika vastab liidu seisukohtadele. Sellest tuleneb, et Eestil kaob üldse õigus nendes küsimustes midagi otsustada. Me peame tegema seda, mida nõukogu otsustab. Ehk siis Moskva näide Nõukogude Liidu ajast on tagasi. Kuidas te saate lubada sellist asja, et Eestil kaob iseseisev otsustusvõime [ehk õigus otsustada, kas] sellist asja teha?

Aitäh! Ma ei nõustu teie küsimuses esitatud eeldustega. Esiteks, tegemist on tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadusega. See seadus reguleerib üksnes kitsaid küsimusi. Ja nende aluste mõte on selles, et liikmesriikidel on võimalik kokku leppida – juhul kui Ungari ka sellega nõustub – täiendavaid sanktsioone Venemaale. Eesti Vabariik on osa … (Kalle Grünthal räägib saalist.) Kas ma võin rääkida? Eesti Vabariik on osa Euroopa Liidust ja meie oleme võrdsetena laua taga otsustajate hulgas. Meil on juba mitu valitsust järjest seisukohal, et me toetame täiendavate sanktsioonide seadmist Venemaale. Seda seisukohta on korduvalt kinnitanud Riigikogu üksmeeles Euroopa Liidu asjade komisjonis, mis esindab terve Riigikogu seisukohti. Ehk me täidame Eesti rahva tahet, millel on Riigikogu vankumatu toetus, ka täiendavate sanktsioonide seadmisel. (Saalis räägitakse.)

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kuna meid vaatavad ka inimesed teleekraanide taga, siis oleks kõige parem kindlasti asja seletada eluliste näidete põhjal. Te kasutasite sõnu "Moskva jutupunktid" ehk viitasite olukorrale, kus justkui ei täidetaks põhiseadust. Aga kuidas nüüd selle eelnõu raames saaks seda olukorda eluliselt lahendada? Kui teil tekib kahtlus, et Riigikogu liige – või ütleme, et see olukord on kuskil töökeskkonnas – käitub põhiseadusvastaselt, siis mis oleks teie õige järgmine samm? Kuhu te siis pöörduksite, kui teile tundub, et teie töökeskkonnas räägitakse Moskva jutupunkte? Tooge eluline näide. Või kujutage seda niimoodi ette.

Aitäh! Meil on keelatud need teod, mis on seadustes loetletud keelatud teod. Näiteks on meil keelatud sõja õhutamine, see on karistusseadustikuga keelatud. Juhul, kui töökollektiivis keegi võtab sõna ja ässitab ka teisi inimesi üles, [öeldes näiteks,] et Ukraina rahvast tulebki hävitada, on igati kohane, et selle töötaja kolleeg võtab ühendust ülemusega ja ütleb, et karistusseadustiku järgi on tegemist keelatud teoga. Tööandja siis vestleb selle inimesega ja põhimõtteliselt on tal õigus see inimene ka töölt vallandada, sest sõja õhutamine sellisel kujul on meil karistusseadustiku järgi keelatud juba ammu enne Ukraina täiemahulise sõja algust. See oleks võib-olla eluline näide.

Jüri Jaanson, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Tegemist on jah praktilisest vajadusest tuleneva ja väga hea eelnõuga, mis tuleb kindlasti [seadusena] vastu võtta. Mul tekkis küsimus selles suhtes: ütlesite, et töötajate kaitse peab olema tagatud igal juhul, töötaja kaitse ka sellisel juhul, kui sanktsioonide rikkumine ei osutu tõeks. Aga teisest küljest tekib küsimus, kuidas vältida pahatahtlikke ettekandeid ja uurimistööd. Küsimus ongi: kas uurimisorganil või kes ta iganes on, on konkreetsel juhul kohustus tuvastada ka pahatahtlikke ja mittesihipäraseid teateid?

Aitäh! Väga hea küsimus, jällegi, et mitte tekitada ekslikku ärevust ühiskonnas. Meil on terve rida selliseid töötaja kaitse mehhanisme juba olemas. Varasemast praktikast me saame öelda, et üldiselt inimesed ei ole pahatahtlikud. Aga juhul, kui tõesti juhtub selline asi, et tööandja kahtlustab, et töötaja esitas pahatahtliku teate, ja tal on ka mingisugused tõendid, millega oma kahtlustust illustreerida – näiteks pidi see töötaja teadma, et tegemist on õiguspärase tegevusega, sest sellest on asutuse või ettevõtte koosolekul räägitud –, siis on loomulikult ka tööandjal õigus ennast kaitsta ja teha avaldus teadvalt vale info esitamise kohta. Sellisel juhul peavad õiguskaitseorganid tõestama, et see oli teadvalt vale info. Enamasti seda tõestada ei ole võimalik. Samas ei ole kahju sündinud, kuna teavitus on tulnud tööandjale, kes on seda käsitlenud ja oma ütlused andnud. Ega me lõplikku õnne ühegi seadusega kehtestada ei saa. Me ei saa ühegi seadusega [saavutada] sellist olukorda, kus ühtegi pahatahtlikku inimest ühiskonnas ei ole. Aga meil on reeglid ja seadused olemas nii nende inimeste kaitseks, kes heast südamest kahtlustavad, et midagi on valesti, kui ka nende kaitseks, kelle kohta teadvalt valeütlusi antakse. Mõlemat pidi on meil ühiskonnas reeglid olemas.

Suur tänu teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu ja otsuseid juhtivkomisjonis tutvustab õiguskomisjoni liige, hea kolleeg Ando Kiviberg. Palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma annan ülevaate sellest, mis toimus õiguskomisjonis selle eelnõu arutelu käigus. See arutelu ei olnud pikk, nagu ei ole ka eelnõu ise. Kõigepealt andis härra Hanimägi komisjoni istungi juhatajana proua ministrile võimaluse eelnõu tutvustada. Minister selgitas teavitaja kaitse mehhanismi või selle olemust, mis lubab töötajale kaitset halvemini kohtlemise eest, kui töötaja annab teada oma töökohal toime pandud rikkumisest, mida töökoht ei ole parandama asunud, hoolimata eelnevatest märkustest. Ehk me saime asjast aru nõnda, et kõigepealt peab tööandja või see organisatsioon olema saanud märkuse, ja kui selle märkuse alusel ei asuta viga parandama, siis on töötajal õigus sellest vastavaid ametiasutusi teavitada. Nüüd, Valdo Randpere märkis, et eelnõu on ise küll väga lühike ja arusaadav, kuid eelnõu seletuskiri on see-eest mitu lehekülge pikk. Ta uuris, kas eelnõu seletuskirja saaks samuti lühemana esitada. Selle peale proua minister vastas, et talle väga meeldis Riigikantselei korraldatud ja emakeelepäeval toiminud innovatsioonitiimi aruande esitlus, milles oli juttu sellest, kuidas rääkida inimestega riigist nii, et inimesed saaksid riigikorraldusest aru. Tuleb rääkida lihtsate sõnadega ja konkreetselt asjast. Minister lubas edaspidi kõiki neid soovitusi ka arvesse võtta. Sellega sai arutelu läbi, Andre Hanimägi tänas ministrit. Tehti ka menetluslikud otsused, mille kohaselt otsustati võtta eelnõu täiskogu päevakorda 25. märtsiks ehk tänaseks, see otsus oli konsensuslik. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, samuti konsensuslikult, ja tehti ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 10 tööpäeva, samuti konsensuslikult. Ühtlasi määrati juhtivkomisjoni esindajaks Ando Kiviberg ehk mina. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu teile! Ka teile küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! No eelnõu, mida me siin arutame, oli meil arutusel ka fraktsioonis. Me võtsime sellise hoiaku, et kuulame esimese lugemise ära ja siis langetame otsuse. Aga minu arvates meie otsus järgmisel fraktsiooni koosolekul on teha katkestamisettepanek, sest see eelnõu on järjekordne samm tsensuuri poole ning ühiskondliku arvamuse, kodanike vaba tahte, ettevõtete ettevõtlusvabaduse ja kõige selle üle kontrolli kehtestamiseks. See ei ole vastuvõetav. Me kuulsime ka praegu esitlusest, kuidas järjest korrutati, et Eesti on õigusriik. No Eesti ei ole õigusriik! Kui Eesti oleks õigusriik, siis ei oleks Kaja Kallas praegu, nagu ma ka oma küsimuses ütlesin, Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja, sest ta oleks väga selgelt jäänud tule alla oma abikaasa äridega Vene suunal. Võib ju öelda, et kuritegu ei sooritatud ja seetõttu ei ole seda võimalik ka kuidagimoodi juriidiliselt käsitleda. Aga peale juriidilise käsitluse on olemas moraalne käsitlus ja poliitiline vastutus. Niisugused asjad on õigusriigis sama kaalukad. Lugupeetud justiitsminister, need on sama kaalukad kui juriidilised asjaolud. Need moraalsed ja poliitilised asjaolud ei peaks olema võimaldanud tal peaministrina jätkamist ja loomulikult mitte edutamist veel kuskile kõrgemale positsioonile. Kui Eesti oleks õigusriik, siis ei oleks kusagile Euroopa või maailma avarustesse kadunud teie erakonnakaaslane Lehtme. Aga näe, ta on kadunud. Aga justiitsministeerium, prokuratuur, kaitsepolitsei ja keskkriminaalpolitsei menetlevad ja menetlevad. Või kui ei menetle, siis ei menetle – me ju täpselt ei tea, meile aru ei anta. Aga midagi ei toimu. Mitte midagi ei toimu! Avalikkus hakkab juba ära unustama, et selline suurvargus aset leidis, Eesti inimeste petmine. Jällegi, isegi kui seda ei ole võimalik kuidagi juriidiliselt paragrahvi alla panna ja karistada – ärme ruttame sündmustest ette, meil on süütuse presumptsioon –, siis moraalses plaanis on see igal juhul karistatav, taunitav ja hukkamõistetav. Aga tuleme veel ühe asja juurde, kui meile räägitakse õigusriigist. Meil on praegu olukord, kus siseministriks on saanud inimene, kelle taustakontrolli puhul tekib ikka tõsiseid küsimusi. Kas talle üldse taustakontrolli tehti? Võib-olla tehti. Aga kui tehti, siis jääb igatahes õhku väga suur küsimus: mida ta seal Moskvas siis tegi Putini ajal? Tema põhjendus, et Putin oli siis teistsugune inimene kui praegu – no kuulge, surnud hakkavad ka naerma. Kõik need surnud Ukrainas hakkavad ju naerma selle jutu peale, et Putin oli siis teistsugune inimene. Mis argumentidega tuleb välja mees, kes on siseminister, värskelt siseministriks saanud? Aga siin on veel üks konks asja juures, lugupeetud justiitsminister. Isegi kui me eeldame, et ta oli seal väga aus üliõpilane, keegi teda ära ei värvanud ja keegi teda enam mõjutada ei saa, siis Siseministeerium ning Justiits- ja [digi]ministeerium on mõlemad ühe erakonna juhtimise all. Aga see ei ole demokraatiale hea kooskõla. See ei ole demokraatiale hea kooskõla juba selle tausta tõttu: te mõlemad olete ju oma edu saavutanud suurel määral kodanik Lehtme suurte pingutuste tulemusena. Nii et need olid mõned väikesed näited õigusriigist. Aga me võime neid õigusriigi näiteid veel tuua. Toome õigusriigi näiteks selle, et nagu ma ütlesin, meiega liitub pidevalt inimesi, kes ütlevad: "Nüüd ma olen ometi vaba ja nüüd ma saan tulla EKRE-sse, kartmata tööandja repressioone selle pärast." See on vaba ... Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

… ja õigusriigi põhimõtetega kaetud riik? Ei ole vaba, sest te võite meile siin rääkida §-st 12, aga see ei rakendu. See lihtsalt ei rakendu. Sest kui need inimesed pöörduvad kohtu poole, siis ei ole kindel, et kohus võtab üldse menetlusse või prokuratuur. Kui nad jõuavadki kohtusse, siis on menetlus nii kallis ja võtab nii kaua aega, et mitte midagi ei juhtu. Inimene lähebki enne ära pensionile ja ütleb: "Nüüd ma saan EKRE‑sse tulla." Vaatame seda, millest te räägite ka üleeuroopaliselt selle direktiiviga seoses. See, mis toimub praegu Rumeenias – kuulge, nalja teete või? See on õigusriik või? Kas see on euroopalik õigusriik, kus kõige populaarsem presidendikandidaat võetakse lihtsalt rajalt maha ja keeldutakse registreerimast? See on nüüd juba kõrgem tase. Aga sellele on eelnenud ju Euroopa Liidus teised toredad asjad. Võtame AfD, Alternative für Deutschland, keda jälitatakse – Saksa liiduvabariigi õiguskaitse- ja julgeolekuorganid jälgivad neid ja süüdistavad selles, et nad on Kremli‑meelsed. Teate, mis ma ütlen teile? See on selline määratlus, mis on nii kummist, et kui ma olen homofoob, nagu te armastate öelda, siis olen ma kohe Kremli‑meelne. Kui sa ütled, et kuulge, lõpetame seal Ukrainas inimeste tapmise ära, siis sa oled kohe Kremli‑meelne. Kui sa ütled, et lõpetame immigratsiooni ära, siis sa oled kohe Kremli‑meelne. Kuulge, niisuguse kummist määratlusega sildistada tervet erakonda, peaaegu veerandit Saksa valijaskonnast, ja püüda ehitada nii-öelda tulemüüri vabas demokraatlikus Euroopas seesuguse erakonna ümber – see ei ole õigusriik. See ei ole vaba ja demokraatlik ühiskond! Läheme veel [ajas] tagasi. See kõik algas ju juba umbes, ma ei tea, rohkem kui 10 või 15 aastat tagasi, kui Austrias võitis valimised Vabaduspartei. Aga Euroopa Komisjon koos Euroopa Liidu juhtriikidega kehtestas Austriale mingid sanktsioonid. Ja ma ei tea, mis jura seal kõik oli, ma päris täpselt enam ei mäleta. See on nüüd siis see Euroopa Liit, need on need euroopalikud väärtused, mida te impordite meile selle (Koputab vastu pulti.) koputajate seadusega ja ütlete, et see koputajate seadus kaitseb kodanike õigusi? Ei kaitse! See piirab kodanike õigusi, piirab ettevõtjate ja tööandjate õigusi, seab kahtluse alla kõik, mida on võimalik kahtluse alla seada, suvalise tõlgendusega. Ja õigusriigis, kallis justiitsminister, ei oleks mõeldavgi see, et politsei peab kinni ühe auto, mille peal on mingi ausamba koopia, ja ütleb, et neil on kahtlus, et seda võidakse kasutada kuidagi nii, nagu ei ole seadusega vastavuses. Neil on kahtlus!? Tuletame meelde ikkagi ühte meie kadunud suurt näitlejat, kes omaaegses surematus sketšis ütles: "Ei, ega mul kahtlusi ei ole, aga mul on kõhklused." Vaat kui teie õigusriik …

Aitäh!

… põhineb kahtlustel ja kõhklustel ja suvalistel tõlgendustel, siis see ei ole õigusriik. Ja te ei müü meile seda kuidagi maha. Te müüte oma …

Aitäh!

… koalitsioonikaaslastele, kes on kahe värvi nägijad, aga te ei müü mõtlevatele inimestele seda maha.

Aitäh, hea kolleeg! Eesti 200 fraktsiooni nimel, Ando Kiviberg, palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Ega mul pikka juttu ei ole. Ma pean siin rõõmuga tunnistama, saalis kuulates – tõsi küll, piinarikkalt siin viibides, kuulates kogu seda hämmastavat luulet, pehmelt öeldes –, et tuleb tõdeda: Eesti on tõesti õigusriik ja meil on vabadusi palju. Siin võib tulla pulti ja ajada suust välja, mis aga parajasti meeldib ja pähe tuleb. Kui näiteks Ameerika kongressis selliselt käitutaks, siis suure tõenäosusega lõpeks asi väga karmi karistusega, sest ikkagi ei sobi, kuidas öelda, saadiku staatusega kokku lihtsalt soga suust väljaajamine. Palun vabandust väljenduste pärast! Aga minu eesmärk siia tulles oli öelda: kuulge, juhin tähelepanu, tegemist on lihtsa eelnõuga, mis tagab kaitse lihtsale inimesele, kui ta peaks märkama, et tema tööandja [paneb toime] – pange tähele! – sanktsioonikuritegusid, ja kui ta annab sellest teada. Ja ongi kogu lugu. Siia ümber keevitada tont teab mida kõike – võib-olla see ei ole kõige mõttekam ja ausam. Muide, ma pean ära õiendama nüüd selle Johanna-Maria Lehtme loo ka. Ma juhin tähelepanu, et see inimene, see saadik, kes täna istub Johanna-Maria Lehtme häältega siin meie seas, on praegu opositsiooni liige, kes ei kuulu Eesti 200 fraktsiooni. Igaks juhuks lihtsalt markeerin selle ära. Suur aitäh teile! Ja loodan, et see eelnõu ikkagi leiab toetust. Kõike head!

Aitäh, hea kolleeg! Kuivõrd ikkagi vihjamisi oli viide EKRE fraktsiooni sõnavõtule ja seal öeldule, siis vastusõnavõtt EKRE fraktsiooni nimel. Mart Helme, palun!

Jaa, aitäh! No ma ütleks niimoodi, et see on nüüd küll lausa [enne]kuulmatu, kui öeldakse, et see on nii suur vabadus, kui keegi parlamendisaadik võib tulla kõnepulti ja ajada suvalist juttu. Ma saan aru, et teatud üleskutse on selline, et parlamendisaadikud ei tohiks üldse pulti tulla, kui nad opositsiooni kuuluvad. Kui nad ei kiida seda palavalt heaks, ei plaksuta ega aplodeeri kõigele sellele, mis valitsusest tuleb, siis peaks neilt olema üldse sõnaõigus ära võetud? Noh, õnneks me veel nii kaugel ei ole, aga ma saan aru, et Eesti 200 poliitikud seda tahaksid näha.

Aitäh! Head kolleegid! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 584 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 8. aprill kell 17. Oleme teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.