Konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu (654 SE) esimene lugemine

Järgnevalt tänane neljas päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu 654. See on selle esimene lugemine. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. Palun!

Järgnevalt tänane neljas päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu 654 esimene lugemine. Palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. Palun!

Aitäh, head kolleegid! Teie ees on eelnõu, mis on erinevalt ülejärgmisest väga lühike, koosneb ühest sättest [ja on seotud] Euroopa Liidu määrusega, mis [puudutab] siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume. Ja teema, millega me tegeleme, kuna määrus on otsekohalduv, [on see, et] eelnõu, mis on teie ees, ütleb seda, et Euroopa Komisjoniga [koondumise kontrolli valdkonnas] koostööd tegev asutus Eestis on Konkurentsiamet ehk Konkurentsiamet saab lühidalt võttes ühe pädevuse juurde. Ja kui hästi lühidalt eelnõu sisu selgitada, siis siin me [tegeleme sellega], et meie enda ettevõtetel oleks turul olukord õiglasem ja parem. Teatavasti me eurooplastena oleme Euroopas laiemalt puutunud kokku näiteks sellega, kuidas Hiina on subsideerinud raudteehangetel oma ettevõtteid, et nad esitaksid soodsama pakkumise Euroopa turule sisenemiseks. See sarnaneb sisulise poole pealt Euroopa Liidus juba reguleeritud riigiabiga, kuid välisriigist tuleneva abina või subsiidiumina ei olnud ta senimaani selgelt reguleeritud. [Eelnõu] eesmärk on see, et meil oleks ikkagi õiglane konkurents ettevõtete vahel, et ettevõtted saaksid võistelda tarbijatele võimalikult heade teenuste-kaupade pakkumisel õiglaselt ja et seda turgu ei solgiks kolmandate riikide subsideeritud [ettevõtted], rikkudes kohalikku konkurentsiolukorda. Ja veel kord, eelnõu ise koosneb ühest lausest, mis ütleb, et kontaktpunkt Euroopa Komisjoniga [koondumise kontrolli valdkonnas] koostöö tegemisel on Konkurentsiamet.

Aitäh, head kolleegid! Teie ees on eelnõu, mis on erinevalt ülejärgmisest tõesti väga lühike, koosneb ühest sättest ja võtab üle Euroopa Liidust määruse, mis rakendab siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume. Nimetatud välisriigi subsiidiumide määruse ülevõtmine on see. Ja teema, millega me tegeleme, kuna määrus on otsekohalduv, siis eelnõu, mis on teie ees, ütleb seda, et Euroopa Komisjoniga koostööd tegev asutus Eestis on Konkurentsiamet ehk Konkurentsiamet saab lühidalt võttes ühe pädevuse juurde. Ja kui hästi lühidalt seda eelnõu sisulist tausta selgitada, siis siin me lahendame ühiselt sellist küsimust, et meie enda ettevõtetel oleks turul olukord õiglasem ja parem. Teatavasti me oleme laiemalt puutunud kokku Euroopas eurooplastena sellega, kuidas näiteks Hiina on subsideerinud näiteks raudteehangetel oma ettevõtteid, et nad esitaksid soodsama pakkumise Euroopa turule sisenemiseks. Ja see sisulise poole pealt sarnaneb tegelikult Euroopa Liidus juba reguleeritud riigiabiga, aga välisriigist tuleneva abina või subsiidiumina ei olnud ta senimaani selgelt reguleeritud. Ja eesmärk on see, et meil oleks ikkagi õiglane konkurents ettevõtete vahel, ettevõtted saaksid võistelda tarbijatele võimalikult heade teenuste-kaupade pakkumisel õiglaselt ja et seda turgu ei solgiks siis kolmandate riikide subsiidiumid, rikkudes seda kohalikku konkurentsiolukorda. Ja veel kord, eelnõu ise koosneb ühest lausest, mis ütleb, et kontaktpunkt Euroopa Komisjoniga koostöö tegemisel on Konkurentsiamet.

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Aitäh, juhataja! Hea ministriproua! Tegemist on otsekohalduva määrusega. See tähendab seda, et [tuleb] lõuad pidada ja [eelnõu] vastu võtta ilma igasuguste mööndusteta. Aga kust [tuleb] see lühikene [eelnõu], mõned read, mida tuleb koheselt [vastu võtta]? Kas selle põhjus on Hiina või midagi muud? Kuidas me oleme seni saanud hakkama ilma selleta?

Aitäh juhataja! Hea ministriproua! Tegemist on otsekohalduva määrusega. see tähendab, et lõuad pidada ja vastu võtta ilma igasuguste mööndusteta. Aga kust see äkki selline selline lühikene, selline mõned read, mida tuleb koheselt teha? Kas on selle põhjus Hiina või mingisugune muu? Kuidas me oleme saanud seni hakkama ilma selleta?

Kõigepealt lubage siiski jääda eriarvamusele selle sedastuse puhul. Eesti on aktiivselt osalenud selle määruse väljatöötamisel, see on meie tehtud määrus. See ei ole midagi sellist, kus me oleksime kordagi pidanud lõugu pidama. Ja samuti me ei võta seda määrust vastu, sest me oleme selle määruse ise koostanud. See on meie määrus, meie kui eurooplaste määrus, ja meie oleme selle määruse ettevalmistamisel täiel määral osalenud. Oma panuse on andnud Riigikogu majanduskomisjon, oma panuse on andnud terve parlamendi nimel Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon. Ehk see on meie tehtud. Nüüd küsimus selle kohta, miks see tekst teie ees on ja koosneb ainult ühest lausest. Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis nagu eelmise küsimuse arutelul iseenesest õigesti täheldati, Euroopa Liidus on olemas direktiivid, mis liikmesriigil tuleb üle võtta, ja määrused, mis kohalduvad otse. Otsekohalduva määruse puhul ei pea seda määrust me enam vastu võtma ega siseriiklikku õigusse üle tooma. Ainukene asi, mis selle määruse puhul tuli liikmesriikidel määratleda, oli kontaktpunkt. Ja kui te vaatate selle eelnõu kooskõlastustabelit, siis selle eelnõu kooskõlastustabelis on kenasti öeldud, et näiteks Eesti Advokatuur ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toetavad selle määruse vastuvõtmist ehk see on Eesti ettevõtjate huvides tehtud dokument. Samuti on kaubandus-tööstuskoda toetanud seda, et Konkurentsiamet on see kontaktpunkt. Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon on välja toonud, et võib-olla oleks otstarbekam, kui kontaktpunktiks oleks siiski sarnaselt riigiabi küsimustele Rahandusministeeriumi pool. Aga nii nagu on teie käsutuses olevas kooskõlastustabelis selgitatud, siis tegelikult tõesti, kui on ikkagi spetsiifiliselt riigiabile sarnanevad küsimused, siis seda nii ehk teisiti menetlebki Rahandusministeerium koos oma haldusalaga. Ehk et need kontaktpunkte võib olla ka kaks, aga selle seaduse muudatust ei olnud tarvis. Kuna Konkurentsiametil aga vastavalt pädevust ei olnud, siis Konkurentsiameti pädevuse laiendamiseks on teie ees eelnõu, mida on Eesti ettevõtjad soovinud ja toetanud.

Aitäh! Kõigepealt lubage siiski jääda eriarvamusele selle sedastuse puhul. Eesti on aktiivselt osalenud selle määruse väljatöötamisel, see on meie tehtud määrus. See ei ole midagi sellist, mille puhul me oleksime kordagi pidanud lõugu pidama. Samuti ei võta me seda määrust vastu selle pärast, et me oleme selle määruse ise koostanud. See on meie määrus, meie kui eurooplaste määrus, ja meie oleme selle määruse ettevalmistamisel täiel määral osalenud. Oma panuse on andnud Riigikogu majanduskomisjon, oma panuse on andnud terve parlamendi nimel Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon. Ehk see on meie tehtud. Nüüd küsimus selle kohta, miks see tekst teie ees on ja koosneb ainult ühest lausest, kui ma õigesti aru sain. Nagu eelmise küsimuse arutelul iseenesest õigesti täheldati, on Euroopa Liidus olemas direktiivid, mis tuleb liikmesriigil üle võtta, ja määrused, mis kohalduvad otse. Otsekohalduva määruse puhul ei pea me määrust enam vastu võtma ega siseriiklikku õigusse üle tooma. Ainukene asi, mis selle määruse puhul tuli liikmesriikidel määratleda, oli kontaktpunkt. Ja kui te vaatate selle eelnõu kooskõlastustabelit, siis seal on kenasti öeldud, et näiteks Eesti Advokatuur ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toetavad selle määruse vastuvõtmist ehk see on Eesti ettevõtjate huvides tehtud dokument. Kaubandus-tööstuskoda toetab seda, et Konkurentsiamet on see kontaktpunkt. Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon on välja toonud, et võib-olla oleks otstarbekam, kui kontaktpunktiks oleks siiski sarnaselt riigiabi küsimustega Rahandusministeerium. Aga nii nagu on teie käsutuses olevas kooskõlastustabelis selgitatud, tõesti, kui on ikkagi spetsiifiliselt riigiabiga sarnanevad küsimused, siis seda nii ehk teisiti menetleb Rahandusministeerium koos oma haldusalaga. Ehk neid kontaktpunkte võib olla ka kaks, aga [Rahandusministeeriumile pädevuse andmiseks] seadusemuudatust ei ole tarvis. Kuna Konkurentsiametil aga seda pädevust ei olnud, siis Konkurentsiameti pädevuse laiendamiseks on teie ees eelnõu, mida on Eesti ettevõtjad soovinud ja toetanud.

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Äkki sa ikkagi täpsustaks? Konkurentsiamet ei ole sellega mitte kunagi enne tegelenud. Nüüd võtame vastu seaduse ja kohe saab ta pädevuse. Kui palju see pädevus meile maksma läheb? Minu arvates Konkurentsiameti pädevuses mina kahtlen väga siiralt, sest sellel aastal nii Eleringi kui Elektrilevi hinnatõusu küsimisi, mida on Konkurentsiamet kooskõlastanud, on täiesti arusaamatu, kui 200 miljonit on kasum ja siis arvatakse, et tuleks hinda tõsta. Siis tekib alati küsimus, kui suur see kasum peab olema, mida dividendina riigile tagasi makstakse. Kui palju läheb maksma meile konkurentsi pädevus, on minu küsimus.

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Äkki sa ikkagi täpsustaks? Konkurentsiamet ei ole sellega mitte kunagi enne tegelenud. Nüüd võtame vastu seaduse ja ta saab kohe pädevuse. Kui palju see pädevus meile maksma läheb? Konkurentsiameti pädevuses mina kahtlen väga siiralt seoses sellel aastal nii Eleringi kui Elektrilevi hinnatõusu küsimistega, mida on Konkurentsiamet kooskõlastanud. On täiesti arusaamatu, et kui kasum on 200 miljonit, miks siis arvatakse, et tuleks hinda tõsta. Siis tekib alati küsimus, kui suur peab olema see kasum, mida dividendina riigile tagasi makstakse. Kui palju läheb maksma meile Konkurentsi[ametile] pädevuse [andmine], on minu küsimus.

Aitäh! Kuna Euroopa Liit on näinud ette võimaliku uurimise selle välisriigi subsiidiumide määruse raames Euroopa Komisjonile endale ja kontaktpunkt liikmesriigis on vajalik üksnes selleks, kui uurimise käigus võib ehk minna vaja liikmesriigipoolset kaasabi, siis Konkurentsiamet ise neid uurimisi läbi viima ei hakka, tema rolliks jääb üksnes võimaliku kaasabi osutamine. Kui me vaatame neid mahtusid, millest alates see regulatsioon rakendub, siis see rakendub alates 50 miljoni suurusest välisriigiabist ettevõttele. No kui meile saabuks selline tore olukord, kus välisriigid asuvad abistama Eesti ettevõtteid lausaliselt enam kui 50-miljoniliste subsiidiumidega, siis tõepoolest võib ette tulla, et tegelikus igapäevases elus Konkurentsiametil töökoormus veidi kasvab. Aga senise sajanditepikkuse ajaloo jooksul võib öelda, et see on mõnevõrra vähetõenäoline.

Aitäh! Kuna Euroopa Liit on näinud ette võimaliku uurimise välisriigi subsiidiumide määruse raames Euroopa Komisjonile endale, siis kontaktpunkt liikmesriigis on vajalik üksnes selleks, kui uurimise käigus võib minna vaja liikmesriigi kaasabi. Ehk Konkurentsiamet ise neid uurimisi läbi viima ei hakka, tema rolliks jääb üksnes võimaliku kaasabi osutamine. Kui me vaatame neid mahtusid, millest alates see regulatsioon rakendub, siis see rakendub alates 50 miljoni suurusest välisriigiabist ettevõttele. No kui meil [tekiks] selline tore olukord, kus välisriigid asuvad abistama Eesti ettevõtteid lausaliselt enam kui 50-miljoniliste subsiidiumidega, siis tõepoolest võib ette tulla, et igapäevases elus Konkurentsiameti töökoormus veidi kasvab. Aga senise sajanditepikkuse ajaloo põhjal võib öelda, et see on mõnevõrra vähetõenäoline.

Aitäh väga hea vastuse eest! Aga sellest tuleb järgmine küsimus lihtsalt, et ise targemaks saada. Kas ma saan aru, et Konkurentsiamet, juhul kui vaja on, siis ta kontrollib ainult Eesti ettevõtteid? Kui nii, siis on vastus ühe poole. Ja teine on see, et ma võin öelda, et väga lihtne, siin alles eelmise koosseisu ajal lubasid nii mitmed Riigikogu liikmed, valitsused kui ka soomlased hakata tunnelit ehitama ja seda tahtsid hiinlased ehitada, seal oleks palju suurem olnud see summa kui 50 miljonit. Nii et neid objekte võiks olla ka Rail Balticu peal või kuskil mujal. Aga mind huvitab see, et kui see on ainult Eesti ettevõtetele, keegi toetust teeb, või on see Eesti Konkurentsiamet, peab midagi muud, kui keegi välisfirma tuleb siia, pakub mingit teenust oma hankel, riigihankel. Kas siis ka?

Aivar Kokk, palun!

Aitäh väga hea vastuse eest! Aga sellest tuleb järgmine küsimus, et lihtsalt ise targemaks saada. Kas ma saan aru, et Konkurentsiamet, juhul kui on vaja, kontrollib ainult Eesti ettevõtteid? Kui nii, siis on vastus [selge]. Aga ma võin öelda, et [see välisriigipoolne subsideerimine võib olla] väga lihtne. Siin alles eelmise koosseisu ajal lubasid nii mitmed Riigikogu liikmed, valitsused kui ka soomlased hakata tunnelit ehitama. Seda tahtsid ehitada hiinlased ja seal oleks olnud see summa palju suurem kui 50 miljonit. Neid objekte võib olla ka Rail Balticu puhul või kuskil mujal. Aga mind huvitab see, kas [uuritakse] ainult Eesti ettevõtteid, kui keegi neid toetab, või peab Eesti Konkurentsiamet [uurima ka] välisfirmat, kes tuleb siia ja pakub riigihankel mingit oma teenust. Kas siis ka?

Aitäh! Väga hea küsimus! Euroopa Liit on ühtne siseturg, mis tähendab seda, et tõepoolest Portugali ettevõttel on õigus tegutseda ka Eesti territooriumil sarnaselt Eesti kapitalil põhineva ettevõttega. Ja kui Euroopa Komisjon alustab ühte uurimist, siis ta teeb kindlasti selgeks, mis on üleüldse need asjakohased liikmesriigid, kelle kaasabi ta võiks üleüldse vajada, ja see sõltub konkreetse uurimise puhul konkreetsetest asjaoludest. Nii et siin ei saa seda ei kinnitada ega ümber lükata, mis on see konkreetne siis, mis oleks see konkreetne fookus. Tõenäoliselt tõepoolest võib tekkida ka olukord, et Eesti firma toimetab Portugalis ja tulenevalt sellest on vaja Konkurentsiametil Eestis ka mingitele teatud küsimustele aidata vastust leida.

Aitäh! Väga hea küsimus! Euroopa Liit on ühtne siseturg, mis tähendab seda, et tõepoolest, Portugali ettevõttel on õigus tegutseda Eesti territooriumil sarnaselt Eesti kapitalil põhineva ettevõttega. Ja kui Euroopa Komisjon alustab uurimist, siis ta teeb kindlasti selgeks, millised on need asjakohased liikmesriigid, kelle kaasabi ta võiks üleüldse vajada. See sõltub konkreetse uurimise puhul konkreetsetest asjaoludest. Nii et siin ei saa ei kinnitada ega ümber lükata, mis oleks see konkreetne fookus. Tõenäoliselt võib tekkida ka olukord, et Eesti firma toimetab Portugalis, ja sellest tulenevalt on vaja Konkurentsiametil Eestis ka mingitele teatud küsimustele aidata vastust leida.

Aitäh! Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Mul on küsimus. Milliseks kujunevad täpselt Konkurentsiameti kulud ja võimalik töömaht seoses selle täiendava ülesandega, mille kohta te ütlete, et Eesti ettevõtjad on seda oodanud?

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Mul on küsimus, et milliseks kujunevad täpselt Konkurentsiameti kulud ja võimalik töömaht seoses selle täiendava ülesandega, mida te ütlete, et Eesti ettevõtjad on oodanud.

Me oleme arvestanud, et Konkurentsiameti eelarve tulenevalt sellest eelnõust, mis teil siin ees on, ei muutu, ei vähene ega ka ei kasva. Ja vaatamata sellele, et tõepoolest on õhus olnud teoreetiline võimalus, et Hiina subsiidiumidega merealust tunnelit ehitataks, siis nagu me kõik siin saalis teame, see teoreetiline võimalus ei ole realiseerunud. Ehk me ei näe praegu, et see konkreetne eelnõu tegelikku töökoormust lausaliselt tekitaks.

Aitäh! Me oleme arvestanud, et Konkurentsiameti eelarve tulenevalt sellest eelnõust, mis teil siin ees on, ei muutu, ei vähene ega ka ei kasva. Ja vaatamata sellele, et tõepoolest on õhus olnud teoreetiline võimalus, et Hiina subsiidiumidega merealust tunnelit ehitataks, siis nagu me kõik siin saalis teame, ei ole see teoreetiline võimalus realiseerunud. Ehk me praegu ei näe, et see konkreetne eelnõu tegelikku töökoormust lausaliselt tekitaks.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ning Riigikogu majanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Marek Reinaasa. Palun!

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ning Riigikogu majanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Marek Reinaasi. Palun!

Hea juhataja! Armsad kolleegid! Tõepoolest, esmaspäeval, 16. juunil sellel aastal toimus majanduskomisjoni istung, kus arutati päevakorra teise punktina Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu 654 esimese lugemise ettevalmistamist. Kohal oli austatud minister Liisa-Ly Pakosta ja ka digiministeeriumi intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse juhataja Kärt Nemvalts. Justiitsminister Liisa-Ly Pakosta andis ülevaate 654 SE-st. Tegemist on tehnilist laadi eelnõuga, mis lähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume. Hiljem toimus väga lakooniline arutelu sellel teemal, mis muuseas haakub natuke ka nende küsimustega, mida auväärt ministrilt siin täna küsiti. Nimelt Urve Tiidus väga targasti tundis huvi, kuidas siiamaani siis on sellist informatsiooni hangitud või sellistel juhtudel käitutud, nagu ütleme, see konkreetne määrus siis reguleerima peaks. Liisa-Ly Pakosta vastas, et siiani ei ole Eestis ühtegi selleteemalist menetlust olnud. Kärt Nemvalts lisas, et määrusega sätestatud lävendid on nii kõrged, et Eestis on tõenäoliselt selliseid koondumisi või riigihankeid, mida hinnata, äärmiselt vähe või ei ole üldse. Ja ma arvan, et pigem see viimane juhtum. Seega tehti ka menetluslikud otsused teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. septembril 2025, see oli konsensuslik otsus, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Ka see oli konsensuslik otsus. Aitäh!

Hea juhataja! Armsad kolleegid! Esmaspäeval, 16. juunil sellel aastal toimus majanduskomisjoni istung, kus arutati päevakorra teise punktina Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu 654 esimese lugemise ettevalmistamist. Kohal oli austatud minister Liisa-Ly Pakosta ning ka [Justiits- ja] Digiministeeriumi intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse juhataja Kärt Nemvalts. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta andis ülevaate 654 SE-st. Tegemist on tehnilist laadi eelnõuga, mis lähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume. Hiljem toimus väga lakooniline arutelu sellel teemal, mis muuseas haakub natuke nende küsimustega, mida auväärt ministrilt siin täna küsiti. Nimelt Urve Tiidus väga targasti tundis huvi, kuidas siiamaani on sellist informatsiooni hangitud või käitutud sellistel juhtudel, mida see konkreetne määrus reguleerima peaks. Liisa-Ly Pakosta vastas, et siiani ei ole Eestis ühtegi selleteemalist menetlust olnud. Ei ole! Kärt Nemvalts lisas, et määrusega sätestatud lävendid on nii kõrged, et Eestis on tõenäoliselt selliseid koondumisi või riigihankeid, mida hinnata, äärmiselt vähe või üldse mitte. Ja ma arvan, et pigem on see viimane [variant]. Seega tehti järgmised menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. septembril 2025, see oli konsensuslik otsus, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, ka see oli konsensuslik otsus. Aitäh!

Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Rõõm kuulda sellist selget eestikeelset juttu. Aga ma küsin, miks see [määrus] tehti. Siin ministriproua ütles, et see on meie tehtud. Ma küsisin, kas tema tegi või digiministeerium tegi või tuleb seda mõista nii, et kogu Euroopa tegi, ja meie oleme Euroopa. See on esimene külg. Ja teine [külg]. Kunagi me võtsime vastu siin niinimetatud Piirissaare madruse eelnõu. See käsitles ühte võimalikku välisriigi madrust, kes Piirissaarel võiks laeva peal teenida. Ja nagu ma aru sain, on see ka selline – kuna meil sellist haaret ei ole – pigem teoreetiline [olukord]. Kaks sellist väikest küsimust.

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Rõõm kuulda, selline selge eestikeelne jutt. Aga ma küsin, miks seda tehti. Siin ministriproua ütles, et see on meie tehtud. Ma küsisin, et kas tema tegi või digiministeerium tegi selle või tuleb mõista seda, et kõik Euroopa tegi ja meie oleme Euroopa. See on selle esimene külg. Ja teine, kunagi me võtsime vastu siin niinimetatud Piirissaare madruse eelnõu. See oli ka selline, mis käsitles ühte võimalikku madrust, välisriigi madrust, kes Piirissaarel võiks nagu laeva peal teenida. Ja nagu ma aru sain, et siin on ka selline, et kuna sellist haaret meil ei ole, siis on see pigem teoreetiline. Kaks sellist väikest küsimust

Väga arusaadavad küsimused. Aitäh! Vastan esimesele. Tõepoolest, selle määruse oleme me teinud siin Euroopas, selle on vastu võtnud Euroopa Komisjon ja siia ta on jõudnud. See on otsekohalduv ja väga hea, naudime selle määruse täitmist siin usinasti. Aga mis puudutab konkreetselt seda eelnõu, siis tõepoolest, meil on vaja määrata kontaktpunkt. Ehk siis, kui Euroopa Komisjon avastab, et on juhtunud selline lugu, et koondumise või riigihanke puhul on välisriigi subsiidiumid mõjutanud mingeid hankeid, siis neil peab olema keegi, kellele helistada, kellega ühendust võtta selle jaoks, et leida siit abimees info hankimisel. Selle eelnõuga me määramegi selle konkreetse kontaktpunkti. Antud juhul on selleks Konkurentsiamet. Ehk siis Euroopa Komisjon helistab Konkurentsiametile, kui tal tekib probleeme näiteks Tallinna-Helsingi tunneli ehitamisega, ta avastab, et Hiina riigi subsiidiumid on selle konkreetse tunneli puhul nii-öelda mängu läinud.

Väga arusaadavad küsimused. Aitäh! Vastates esimesele, siis tõepoolest, selle määruse oleme me teinud kõik siin Euroopas. Selle on vastu võtnud Euroopa Komisjon ja siia ta on jõudnud. See on otsekohalduv ja väga hea, naudime selle määruse täitmist siin usinasti. Aga mis puudutab konkreetselt seda eelnõu, siis tõepoolest, meil on vaja määrata see kontaktpunkt. Ehk siis, kui tõepoolest Euroopa Komisjon avastab, et selline lugu juhtus, kas koondamise või riigihanke puhul on välisriigi subsiidiumid mõjutanud mingeid hankeid, siis neil peab olema, kellele helistada, kellega ühendust võtta selle jaoks, et tõepoolest leida siit abimees info hankimisel. Ja see ongi see eelnõu, millega me määrame selle konkreetse kontaktpunkti ja antud juhul on selleks Konkurentsiamet. Ehk siis Euroopa Komisjon helistab Konkurentsiametile, kui tal tekib probleeme, näiteks konkreetselt Tallinna-Helsingi tunneli ehitamisega ja näiteks seal avastab, et subsiidiumid Hiina riigi poolt on selle konkreetse tunneli puhul nii-öelda mängu läinud.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 654 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. september kell 17.15.