Ülekoormustasu

Ja jõuame võtta veel ühe küsimuse. Energeetika on oluline teema. Kümnes küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Andres Metsoja ja teemaks on ülekoormustasu. Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Eesti riigi strateegia aastani 2035 toob energeetika valdkonnas välja, et Eesti energia tuleviku aluspõhimõteteks on kindlus, taskukohasus ja puhtus. Aga samas võime lugeda Eesti Energia juhi Andrus Durejko sõnu, kes ütleb, et Eesti tänane süsteem pole kuigi mõistlik. Seesama energiamüügisüsteem ei ole ühiskonna seisukohast mõistlik. Te olete kahtlemata detailideni kursis sellega, mis on meil eelmisel aastal keskmine hind, kuidas ülekoormustasuga toimetatakse, mis on tasu Fingridis, mis Eleringis, kuidas keegi kasu saab, kuidas keegi kahju saab. Kliimaministeeriumi esindaja Rein Vaks selgitas väga selgelt, et kahjuks Eestis ei ole võimalik elektriarvet ülekoormustasu arvelt soodsamaks muuta, nii nagu teeb seda meie põhjanaaber Soome. Ta viitab sellele, et Euroopa Liidu seadus nõuab selle kasutamist riikidevahelise ühenduse rahastamiseks. Kindlasti selles on oma iva. Samas ma arvan, et me oleme tegelikult Eesti rahvale ja ettevõtjatele võlgu vastuse, kuidas ikkagi on ühtses Euroopa Liidus selline anomaalia. Soome saab minna oma majanduskeskkonnale, ettevõtjatele appi, aga Eesti seda teps mitte teha ei saa. Mis see sisuline probleem ikkagi on – me ju teame, et Soome keskmine elektrihind on oluliselt odavam kui Eestis –, et me ühtses Euroopa Liidus oleme energiaturul sellisesse ebavõrdsesse olukorda tegelikult sattunud?

Aitäh, hea küsija! Noh, ma püüan seda kõike kuidagi kolme minuti sisse suruda. Lõppkokkuvõttes seda raha kogutakse praegu ette, kasutamaks seda uute ühenduste rajamiseks. Seda ka see Euroopa Liidu elektriturumäärus sätestab. Seda tulu tohib kasutada ülekandevõimsuste suurendamiseks, investeerimiseks võrgu laiendamisse ja tugevdamisse, et vähendada tulevikus pudelikaelu, samuti elektriturule ligipääsu parandamiseks ja tarbijate kulude vähendamiseks. Viimast aga tingimusel, et eelmist kahte eesmärki pole võimalik täies mahus täita ehk siis pole võimalik elektriturule ligipääsu parandada või ülekandevõimsusi suurendada. Seda asja võib-olla väga lihtsaks tehes [selgitan], et Elering, nagu teilegi teada ja kõigile teada, kogub ja kasutab seda raha erinevate ühendusvõrkude rajamiseks. Eesti-Soome vaheline Estlink 3 kaabel ja muud riigipiiriülesed ühendused, turumehhanismide arendamine, sagedusreservid ja muud riski maandamise instrumendid – kõik see käib praegu. Lõppkokkuvõttes me võime, kui seda võimalikult lihtsalt [sõnastada], pidada debatti, kas me kogume ühiselt raha ette, et luua need ühendused, mida meil tegelikult ju on vaja, kui me tahame Soomest saada odavama hinnaga energiat, või me maksame need ühendused näiteks laenust kinni ja siis maksame tagantjärgi. Lõppkokkuvõttes kinni tuleb need ühendused meil ikka maksta. (Hääled saalis.) Selline on olukord. See, miks Soome hinnad odavamad, soodsamad on, on ikkagi seotud energeetika pikaajaliste arendustega. Näiteks vaatame tulpasid, mis seal portfellis on: hüdro-, tuuma- ja nii edasi. Nii et pigem see sõltub energeetika tulevastest valikutest. Eesti puhul ma olen öelnud, et uus valitsus nüüd ilma sotsideta algatab tuumajaama eriplaneeringu ja maismaa tuuleparkidega läheb edasi. Põlevkivijaamad tagavad reserve. Samamoodi tuleb juhitavaid gaasireserve juurde. Ja ühendusi tuleb ka rajada. Nii et, ma ei tea, jah, me võime ülekoormustasu täiendavalt kuidagi arutada, aga energeetikamaailmas see ei ole kuidagi mingi põrutav uudis. See lihtsalt on raha, mida Elering kogub ette ühenduste rajamiseks, kõigi nende tegevuste tegemiseks. Me võime need ühendused rajada, [vajalikud] tegevused teha laenu abiga ja siis maksta laenu koos intressiga kinni. Ega seal lõppkokkuvõttes vist suurt vahet tegelikult ei ole. Ja nagu ma ütlesin, Euroopa reeglid, elektrituru määrus eeskätt, sätestavad, et kõigepealt tuleb seda raha kasutada ülekandevõimsuste suurendamiseks, teiseks elektriturule ligipääsu parandamiseks ja alles seejärel, kui see ei õnnestu, saab seda raha kasutada tarbijatele jagamiseks. Nii et rahanduslikult lõppkokkuvõttes on lihtsalt küsimus, kas me maksame ette või järele. Aga me võime seda ka [arutada]. Ma nägin tõepoolest, et Durejko selle ajakirjanduses tõstatas, aga debatt sellel teemal ei ole uus. Mitmed ettevõtjad on seda debatti pidanud, seda on arutatud energeetikute vahel varem ja ilmselt arutatakse veel ja veel.

Teie aeg! Suur tänu, härra peaminister! Kuna meil on küsimusteks ette nähtud kaks minutit ja vastuseks kolm minutit, siis rohkemateks küsimusteks meil tänases infotunnis aega ei ole. Ma tänan valitsuse liikmeid, ma tänan kõiki kolleege aktiivse osaluse eest! Me kohtume täpselt kell 2 algaval Riigikogu täiskogu istungil.