Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu (667 SE) teine lugemine

Järgnevalt tänane kolmas päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu 667 teine lugemine. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Tarmo Tamme, palun! Ettekande pikkus on kuni 20 minutit.

Järgnevalt tänane kolmas päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu 667 teine lugemine. Palun siia Riigikogu kõnetooli ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Tarmo Tamme. Palun! Ettekande pikkus on kuni 20 minutit.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2. juunil 2025. Eelnõu eesmärk on viia Eesti õigus osaliselt kooskõlla Euroopa Liidu direktiividega, aidates täita Euroopa Liidu ja Eesti kliimaeesmärke ning soodustades kaasaegse tehnoloogia kasutuselevõttu. Peamised eesmärgid on Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ajakohastamine, meretranspordi lisamine süsteemi, tasuta heitkoguste ühikute kaotamine lennunduses ning moderniseerimis- ja innovatsioonifondide rahastuse suurendamine. Eelnõu esimene lugemine toimus 18. juunil 2025. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 4. juuli 2025. Selleks ajaks laekus üks muudatusettepanek Riigikogu liikmelt Andres Metsojalt. Keskkonnakomisjon otsustas esitada eelnõu kohta üheksa muudatusettepanekut. Keskkonnakomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamiseks kahel istungil: 17. juunil ja 25. augustil. Komisjoni 17. juuni istungist võtsid osa Eesti Laevaomanike Liit, Viru Keemia Grupp, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ning Kliimaministeeriumi esindajad. Istungil toimunud arutelu käigus esitasid osalejad oma seisukohad eelnõu kohta ja vastasid komisjoni liikmete küsimustele. 25. augusti istungil kujundas komisjon seisukoha eelnõu kohta, esitas muudatusettepanekud ja tegi asjakohased menetlusotsused. Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond on andnud kaks arvamust: kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste ülevõtmise ja eelnõu kooskõla kohta põhiseadusest tuleneva õiguskindluse põhimõttega. Komisjoni ettepanekud olid valdavalt tehnilist laadi. Nendel ma ei hakkaks pikemalt peatuma. Aga muudatusettepaneku nr 8 tegi Andres Metsoja. Tema ettepanek on muuta eelnõu § 1 punkti 71 selliselt, et lugeda § 2544 tekst lõikeks 1 ja täiendada § 2544 lõikega 2, ning ettepanek oli ka § 168 lõike 1 kohaldamise kohta. Keskkonnakomisjon jättis selle muudatusettepaneku arvestamata. Komisjon leidis, et Euroopa Liidu direktiivide nõuetekohane ülevõtmine on oluline õiguskindluse tagamiseks ning see omakorda seab aluse Euroopa Liidu poliitika teostamise õnnestumiseks. Ettepanekus toodud direktiivi sätetest tulenevad liikmesriigile selged ajalised ja koguselised kohustused, mille tõttu kõnealused sätted riigisisesesse õigusesse üle võtta. Liikmesriigil puudub nende sätete puhul kaalutlusõigus ning seetõttu läheks muudatusettepanek vastuollu Euroopa Liidu õigusega. Lisaks seaks muudatusettepanekuga arvestamine Eesti laevandusettevõtjaid halvemasse olukorda võrreldes teiste Euroopa Liidu ettevõtetega, kuna nad peaksid tagastama 100% lubatud heitkoguse ühikutest, samas kui teiste riikide ettevõtted peaksid tagastama vähem, vastavalt 40% ja 70%. Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond on leidnud, et eelnõuga laevandusettevõtjatele kehtestatud kohustused ei riiva õiguspärase ootuse põhimõtet, sest sellised arengusuunad on sektorile olnud ettenähtavad. Eelnõu seletuskirja autorid on välja toonud Euroopa Liidu õigusaktid, mis meretransporti ja sellega seoses tekkivaid heitkoguseid ja selle aruandlust reguleerivad. Seega ei saa öelda, et tegemist oleks täielikult uue kohustusega. 12. oktoobril 2023 võttis komisjon vastu ka delegeeritud määruse, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust seoses ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete aruandlust esitamist käsitlevate normidega. Ka selle määruse põhjendus punktis 5 on selge viide meretranspordi lisamise kohta. 20. oktoobril 2023 võeti vastu määrus, milles käsitletakse tõendamistoiminguid, tõendajate akrediteerimist ja seirekavade heakskiitmist. 30. jaanuaril 2024 võttis komisjon vastu rakendusotsuse, mille kõik põhjenduspunktid käsitlevad meretranspordi lisamist Euroopa Liidu HKS-i. Keskkonnakomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 10. septembril 2025. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 17. septembril 2025.

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2. juunil 2025. Eelnõu eesmärk on viia Eesti õigus osaliselt kooskõlla Euroopa Liidu direktiividega, aidates täita Euroopa Liidu ja Eesti kliimaeesmärke ning soodustades kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõttu. Peamised eesmärgid on Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ajakohastamine, meretranspordi lisamine süsteemi, tasuta heitkoguste ühikute kaotamine lennunduses ning moderniseerimis- ja innovatsioonifondide rahastuse suurendamine. Eelnõu esimene lugemine toimus 18. juunil 2025. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 4. juuli 2025. Laekus üks muudatusettepanek Riigikogu liikmelt Andres Metsojalt. Keskkonnakomisjon otsustas esitada eelnõu kohta üheksa komisjonipoolset muudatusettepanekut. Keskkonnakomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamiseks kahel istungil, 17. juunil ja 25. augustil. Komisjoni 17. juuni istungist võtsid osa Eesti Laevaomanike Liit, Viru Keemia Grupp, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ja Kliimaministeeriumi esindajad. Istungil toimunud arutelu käigus esitasid osalejad oma seisukohad eelnõu kohta ning vastasid komisjoni liikmete küsimustele. 25. augusti istungil kujundas komisjon seisukoha eelnõu kohta, esitas muudatusettepaneku ja komisjoni poolt esitatavate muudatusettepanekute kohta ning tegi asjakohased menetlusotsused. Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond on andnud kaks arvamust eelnõu kohta. Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste ülevõtmisest ja eelnõu kooskõlast põhiseadusest tuleneva õiguskindluse põhimõttega. Komisjoni ettepanekud olid valdavalt tehnilist laadi. Nendel ei hakkaks pikemalt peatuma, aga muudatusettepaneku nr 8 tegi Andres Metsoja. Ettepanek on muuta eelnõu § 1 punkti 71 selliselt, et eelnõust jäetaks välja § 254 … ja § 168 lõike 1 kohaldamise kohta. Keskkonnakomisjon jättis muudatusettepaneku arvestamata. Komisjon leidis, et Euroopa Liidu direktiivide nõuetekohane ülevõtmine on oluline õiguskindluse tagamiseks, mis omakorda seab aluse Euroopa Liidu poliitika teostamise õnnestumiseks. Ettepanekus toodud direktiivi sätetest tulenevad liikmesriigile selged ajalised ja koguselised kohustused. Kõnealused sätted siseriiklikusse õigusesse üle võtta. Liikmesriigil puudub nende sätete osas kaalutlusõigus ning seetõttu läheks muudatusettepanek vastuollu Euroopa Liidu õigusega. Lisaks seaks muudatusettepanekuga arvestamine Eesti laevandusettevõtjaid halvemasse olukorda võrreldes teiste Euroopa Liidu ettevõtetega, kuna peaksid tagastama 100% lubatud heitkoguse ühikutest, samas kui teiste riikide ettevõtted peaksid tagastama vähem, vastavalt 40% ja 70%. Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond on leidnud, et eelnõuga laevandusettevõtjatele kehtestatud kohustused ei riiva õiguspärase ootuse põhimõtet, sest sellised arengud on sektorile olnud ettenähtavad. Eelnõu seletuskirja autorid on välja toonud Euroopa Liidu õigusaktid, mis meretransporti ja sellega seoses tekkivaid heitkoguseid ja selle aruandlust reguleerivad. Seega ei saa öelda, et tegemist oleks täielikult uue kohustusega. 12. oktoobril 2023 võttis komisjon vastu ka delegeeritud määruse, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust seoses ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete aruandlust ja esitamist käsitlevate normidega. Ka selle määruse põhjendus punktis 5 on selge viide meretranspordi lisamise kohta. 20. oktoobril 2023 võeti vastu määrus, milles käsitletakse tõendamistoiminguid, tõendajate akrediteerimist ja seirekavade heakskiitmist. 30. jaanuaril 2024 võttis komisjon vastu rakendusotsuse, mille kõik põhjenduspunktid käsitlevad meretranspordi lisamist Euroopa Liidu HKS-i. Nii. Ja keskkonnakomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 10. septembril 2025. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 17. septembril 2025.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka mõned küsimused. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, Tarmo! Mu küsimus on seotud nõutusega selle suhtes, et tagasiulatuv koormise kehtestamine ei ole vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Minu küsimus on, kas Tallinkil on sama arvamus. Palun vastake! Ma tean, et olete komisjoniga kommunikeerinud. Teiseks, ma saan aru, et meie ehitame üles niisugust uut meretranspordisüsteemi, et me maksustame täiendavalt meretranspordiettevõtteid ja oleme asunud seda muud maksu tagasi maksma nurga tagant riigi toetusega. Nimetage palun praegu riigi eelarvestrateegia perspektiivis need numbrid. Kui palju me plaanime aastas võtta maksu kõige suuremalt laevandusettevõttelt Tallinkilt ja kui palju me plaanime talle nurga tagant maksta toetust selle eest, et me oleme teda täiendavat maksustanud niisuguse Münchhauseni viguriga?

Aitäh, Tarmo! Mul on küsimus ikkagi nõutusega selle kohta, et tagasiulatuv koormise kehtestamine ei ole vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Minu küsimus on, kas ka Tallinkil on sama arvamus. Palun vastake! Ma tean, et olete komisjoniga kommunikeerinud. Teiseks, ma saan aru, et meie ehitame üles meretranspordile uut niisugust süsteemi. Me maksustame täiendavalt vastavalt meretranspordiettevõtteid ja oleme asunud siis seda muud maksu tagasi maksma nurga tagant riigi toetusega. Nimetage palun praegu, noh, riigi eelarvestrateegia perspektiivis, need numbrid, palju me võtame: võtame siis kõige suurema laevandusettevõte Tallinki, palju me planeerime talt aastas võtta maksu ja palju me plaanime talle nurga tagant maksta toetust selle eest, et me oleme teda täiendavat maksustanud tagasi niisuguse Münchhauseni viguriga.

Aitäh küsimuse eest! See arusaamine, et ühtegi asja ei tohiks teha tagantjärele, ei tohiks kehtestada ka makse, on igati arusaadav. Kindlasti nii ei tohi teha. Praegusel juhul see ei olegi nii, sest Tallink on olnud juba pikalt kursis sellega, et selline maks kehtestatakse. Tallink on isegi piletit müües korjanud juba kaks aastat CO2 raha oma reisijate käest. Kuidas? (Urmas Reinsalu räägib saalist.) Tallinn ise on rahul sellega. Jah, Tallink saab aru. Ja Tallinkiga on veel üks huvitav lugu: Tallinki laevad on nii Eestis kui ka Soomes. Kui Eesti jätaks selle kehtestamata – see on peaaegu võimatu ettevõtmine –, siis juhtuks selline põnev lugu, et Soomes oleks CO2 maks olemas, aga Eestis olevatel laevadel seda ei oleks. See on [üks] probleem. Teine häda on see, et me hakkaksime trahvi saama. Ühesõnaga, meil ei ole võimalik seda [eelnõu] mitte vastu võtta. Aga laevade jaoks muutuks veel see, et neid suure tõenäosusega ei lastaks enam teistesse sadamatesse. See kindlasti häiriks rohkem kui see maks, mis on kõigile võrdne. Ja kõige olulisem on ehk veel see, et see maks kehtestatakse kõikidele Euroopa Liidu laevadele. See tähendab, et kõik on võrdses konkurentsis, nad olnud sellega kursis, seega ei tohiks siin olla mingit muret. Mis puudutab rahalist poolt, siis ma olen aru saanud – ma võin eksida, keegi ei ole suutnud väga täpseid numbreid öelda –, et see CO2 maks, mida peavad maksma Eesti laevaettevõtted, keda on 14, on umbes 8 miljonit. Kaks ettevõtet saab tagasi ka laevapere või palga maksmise toetust ja see suurusjärk peaks jääma samasse piiri.

Aitäh küsimuse eest! See arusaamine, et ühtegi asja ei tohiks teha tagantjärgi ja tagantjärgi kehtestada makse on igatpidi arusaadav. Kindlasti nii ei tohi teha. Antud juhul see ei ole lihtsalt nii. Tallink on olnud juba pikalt kursis sellega, et selline maks kehtestatakse. Tallink isegi pileti peal on korjanud juba kaks aastat CO2 raha oma reisijate käest. Kuidas Tallinn ise on rahul sellega? Tallinn saab aru. Tallinkiga on veel üks huvitav lugu, et Tallinki laevad on nii Eestis kui ka Soomes ja juhtuks, kui jätta see kehtestamata, mis on peaaegu võimatu ettevõtmine, siis juhtuks selline põnev lugu, et Soomes on CO2 maks olemas ja Eestis seda Eestis olevatel laevadel seda ei ole. See on see probleem. Ja teine häda on see, et esiteks me hakkaksime trahvi saama. Ühesõnaga, see ei ole võimalik seda mitte vastu võtta. Aga laevade jaoks muutuks ka see veel, et neid suure tõenäosusega ei lastaks enam teistesse sadamatesse. See kindlasti häirib rohkem kui see maks, mis on kõigile võrdne. Ja kõige olulisem on see, et see maks on kõikidele Euroopa Liidu laevadele. See tähendab, et kõik on võrdses konkurentsis, nad olnud sellega kursis ja seega ei tohiks olla mingit muret. Mis puudutab seda rahalist poolt, siis ma võin eksida ja keegi ei ole suutnud väga täpseid numbreid öelda, aga ma olen aru saanud, et see CO2 maks, mis Eesti laevaettevõtjad peavad maksma –14 ettevõtet –, on umbes 8 miljonit. Ja kaks kaks ettevõtet saavad tagasi seda laevapere või palga maksmise toetust ja see suurusjärk peaks jääma samasse piiri.

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Tallink on rõõmus. Aga ma loen siit tabelist, et näiteks kaubandus-tööstuskoda ja laevaomanike liit – nad ei jaga vist matsu – ütlevad, et eelnõu on väga suure mõjuga ja toob kaasa märkimisväärseid kulutusi ettevõtjatele. Kaubanduskoja hinnangul on need leevendusmeetmed ebapiisavad, laevaomanike liidu vastust ma ei hakka kordama. Aga siin on öeldud, et kuna on direktiiv, siis võta või jäta, see tuleb rakendada.

Hea juhataja ja ettekandja! Tallink on rõõmus, aga ma loen tabelist, et näiteks Kaubandus-Tööstuskoda ja Laevaomanike Liit ei jaga matsu. Kui nad ütlevad, et eelnõu on väga suure mõjuga ja toob kaasa märkimisväärseid kulutusi ettevõtjatele. Kaubanduskoja hinnangul on need leevendusmeetmed ebapiisavad. Ma ei hakka Laevaomanike Liidu vastust kordama. Siis on öeldud, et kuna on direktiiv, siis võta või jäta, tuleb rakendada.

Võib-olla nende matsu jagamine on poolik. Mis on üle-euroopaline maks, sellest ära viilida ei ole väga võimalik. Võib-olla on nii, et igasuguste organisatsioonide eesmärk ongi seista oma ettevõtete eest. Küsida mida rohkem, seda parem. Antud juhul on riik minu arust teinud üsnagi tasakaaluka otsuse või on tegemas tasakaalukat otsust, et seda meedet kompenseerida. Kuid öelda, et kas on mõistlik niimoodi, et ühe käega võtame, teisega anname, siis mina julgeksin öelda, et on mõistlik. Sellest esimesest CO2 maksust on võimalik aja jooksul pääseda, kui ettevõtjad muudavad oma laevad keskkonnasõbralikumaks. Ehk seda võimalik vähendada. Aga teistpidi toetus laevapere palga maksmisele jääb kestma.

Võib-olla nende matsu jagamine on poolik. Aga see on üleeuroopaline maks ja sellest ära viilida ei ole eriti võimalik. Võib-olla ongi igasuguste organisatsioonide eesmärk seista oma ettevõtete eest ja mida rohkem küsida, seda parem. Riik on minu arust teinud üsnagi tasakaaluka otsuse – või siis on parasjagu tegemas tasakaalukat otsust –, et seda meedet kompenseerida. Kui küsida, kas on mõistlik teha niimoodi, et ühe käega võtame, teisega anname, siis mina julgeksin öelda, et see on mõistlik. Sellest esimesest CO2 maksust on võimalik aja jooksul pääseda, kui ettevõtjad muudavad oma laevad keskkonnasõbralikumaks. Ehk seda on võimalik vähendada. Aga teistpidi, toetus laevapere palga maksmisele jääb kestma.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Aitäh ka lugupeetud ettekandjale. Te ütlesite oma sõnavõtus, et sellest maksust ja sellest eelnõust on võimatu loobuda, et see tuleb ilmtingimata vastu võtta. Teie kui suveräänse Eesti riigi valitsuserakonna esindajad, kas teile ei ole see häiriv?

Aitäh! Aitäh lugupeetud ettekandjale! Te ütlesite oma sõnavõtus, et sellest maksust ja sellest eelnõust on võimatu loobuda, see tuleb ilmtingimata vastu võtta. Kas see teid kui suveräänse Eesti riigi valitsuserakonna esindajaid ei häiri?

Aitäh küsimuse eest! Minu jaoks ei ole häiriv. Me täiesti suveräänsena oleme astunud Euroopa Liitu ja võtnud omale teatavad kohustused sellega ja ühise turu reeglitele, kui see oleks ainult Eesti laevaettevõtetele see maks, siis see mind häiriks. Kui see on kõikidele võrdselt ja me tegutseme samal turul, siis see mind ei häiri, see teeb meie keskkonda suures plaanis puhtamaks, aitab ära reguleerida ja minu arvates on see suhteliselt mõistlik plaan.

Aitäh küsimuse eest! Ei, mind ei häiri. Me oleme täiesti suveräänsena astunud Euroopa Liitu, võtnud omale teatavad kohustused ja [allume] ühtse turu reeglitel. Kui see maks oleks [kehtestatud] ainult Eesti laevaettevõtetele, siis see mind häiriks. Kuna see kehtib kõikidele võrdselt ja me tegutseme samal turul, siis see mind ei häiri. See teeb suures plaanis meie keskkonda puhtamaks, aitab ära reguleerida, ja minu arvates on see suhteliselt mõistlik plaan.

Urmas Reinsalu, palun!

Tarmo, ma siiski korrigeerin seda. Ka mina olen Tallinki esindajatega rääkinud. Ja nüüd ma tahaksin selle üle täpsustada. Sa kinnitad, et Tallinki esindajad ei näe tagasiulatuvat mõju. Ja ühtegi huvirühma seisukohta komisjonile selle kohta, et selle koormise kehtestamine on tagasiulatuva mõjuga ja seetõttu põhiseadusvastane, nagu ma aru saan, sinu kinnitusel ei ole. Miks sellisel juhul pidas komisjon vajalikuks tellida õigus- ja analüüsiosakonnalt sellekohase memorandumi? See on mu esimene küsimuseasetus. Teine küsimus on selle kohta, et ma palun sul siiski korrigeerida numbreid. Ka mul on ettevõtjatega vestlusi olnud. Sinu väide, et kehtestuv maksukoormus kaetakse suurematele laevaettevõtetele, tegelikult ei vasta tõele. Minu andmetel see maksukohustus prognostiliselt ajas kasvab. Ja see meede, mis on kehtestatud, on piiratud siiski teatud ajaga. Ole hea, Tarmo, nimeta, mis ajaks on seda toetusmeedet plaanitud kehtestada ja mis on selle ajaline jätkuvus. Teiseks, nimeta palun, milline on selle maksu kasvamine. See maks peaks minu andmetel 2027. aastaks kasvama tuntavalt üle 10 miljoni euro.

Tarmo, ma siiski korrigeerin seda. Ka mina olen Tallinki esindajatega rääkinud ja ma nüüd tahaksin täpsustada üle. Sa kinnitad, et Tallinki esindajad ei näe siit tagasiulatuvat mõju ja ühtegi huvirühma seisukohta komisjonile, et selle koormise kehtestamine on tagasiulatuva mõjuga, seetõttu põhiseadusvastane, ma saan aru, et sinu kinnitus on, et see ei ole. Miks sellisel juhul pidas komisjon vajalikuks tellida õigus- ja analüüsiosakonnalt sellekohase memorandumi. Mu esimene küsimuseasetus. Teine küsimuseasetus on see, et ma palun sul siiski korrigeerida numbreid Ka mul on ettevõtjatega vestlusi olnud ja see sinu väide, et kehtestuv maksukoormus kaetakse suurematele, ütleme, laevaettevõtetele, tegelikult ei vasta tõele. Minu andmetel on see maksukohustus prognostiliselt ajas kasvav ja see meede, mis on kehtestatud, on piiratud siiski teatud ajaga. Ole hea, Tarmo, nimeta, mis ajaks on seda laevapere või seda toetusmeedet plaanitud kehtestada, mis on selle ajaline jätkuvus. Teiseks, nimeta palun selle maksu kasvamine. See maks peaks minu andmetel 2027. aastaks kasvama tuntavalt üle 10 miljoni euro.

Ma võin täiesti kindlalt väita seda, et Tallink ei esitanud ühtegi muudatusettepanekut. See on nüüd kindel. Kas keegi kuskil veel midagi arvas, on mul väga raske seda kommenteerida. Kas see maks aja jooksul kasvab? Tänu Eesti ametnike tublile tööle õnnestus seda maksu pigem nagu vähendada. Jääklassi laevadele on tehtud erisus, mis on selleks, et kuna Eestis on raskemad kliimaolud ja aeg-ajalt võib jää olla, siis on seal ette nähtud teatav maksuvabastus, mis teeb meie laevade kasutamise natukene lihtsamaks.

Ma võin täiesti kindlalt väita, et Tallink ei esitanud ühtegi muudatusettepanekut. See on nüüd kindel. Seda, kas keegi kuskil veel midagi arvas, on mul väga raske seda kommenteerida. Kas see maks aja jooksul kasvab? Tänu Eesti ametnike tublile tööle õnnestus seda maksu pigem vähendada. Jääklassi laevadele on tehtud erisus: kuna Eestis on raskemad kliimaolud ja aeg-ajalt võib olla jää, siis on ette nähtud teatav maksuvabastus, mis teeb meie laevade kasutamise natukene lihtsamaks.

Suur tänu! Ma korra katkestan selle küsimuste-vastuste sessiooni, sellepärast et meil on rõdul delegatsioon USA Oklahoma osariigi kongressist eesotsas alamkoja spiikri Kyle Hilbertiga. Dear friends, I am very glad to greet you here in the Estonian Parliament. We will continue now our session. Jätkame meie istungit ja järgmine küsija, Peeter Ernits, palun.

Suur tänu! Ma korra katkestan küsimuste-vastuste sessiooni, sellepärast et meil on rõdul delegatsioon USA Oklahoma osariigi kongressist eesotsas alamkoja spiikri Kyle Hilbertiga. Dear friends, I am very glad to greet you here in the Estonian Parliament. We will continue now our session. Jätkame meie istungit. Järgmine küsija on Peeter Ernits. Palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sain ma õigesti aru, et reisilaevade tööjõukulude kompensatsiooni makstakse 14 firmast ainult kahele? Küsimus on, miks. Teiselt poolt, parvlaevad võivad jätkata samamoodi, nendele ei ole see rohetulevik nii oluline. (Tarmo Tamm küsib, millistest parvlaevadest jutt käib.) Mõtlen Eesti parvlaevu, mis lähevad Saaremaale, Hiiumaale, Vormsile ja nii edasi.

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sain ma õigesti aru, et reisilaevade tööjõukulude kompensatsiooni ainult kahele sellest 14 firmast makstakse? Küsimus on, miks. Teiselt poolt parvlaevad võivad jätkata samamoodi, nendel ei ole see rohetulevik nii oluline. Mõtlen Eesti parvlaevu, mis lähevad Saaremaale, Hiiumaale, Vormsile ja nii edasi.

Ma arvan, et nad on teise regulatsiooni all. Me seda ei käsitlenud seekord. Aga ma lihtsalt arvan, et nad on teise regulatsiooni all. Me seda komisjonis ei arutanud, kuidas on Eesti parvlaevadega. (Saalist öeldakse midagi.) Nii palju on tehtud taotlusi ja see on nagu sihuke … Ma ei julgeks seda öelda, seda me komisjonis ei arutanud. Aga ma olen niimoodi aru saanud.

Ma arvan, et nad on teise regulatsiooni all. Seda teemat me seekord ei käsitlenud. Aga ma lihtsalt arvan, et nad on teise regulatsiooni all. Komisjonis me seda ei arutanud, kuidas on Eesti parvlaevadega. (Saalist öeldakse midagi.) Nii palju on tehtud taotlusi ja see on nagu sihuke … Ma ei julgeks [kindlalt midagi] öelda, sest seda me komisjonis ei arutanud. Aga ma olen niimoodi aru saanud.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma osalesin ka komisjonis. Iseenesest see kontseptsioon mulle ei meeldi, et tagantjärele saaks midagi nõuda ettevõtetelt. Aga seal käis läbi ka üks väga huvitav skeem. Ühest küljest rakendatakse see maks, pealekauba tagantjärele, aga teisest küljest kompenseeritakse midagi, näiteks Tallink saab mingisuguse toetuse. Ma küsisin ametniku käest, kes seda kõike esitles, kuidas siis meie lipukandja Tallinkiga merel on, kas nad saavad hakkama ja nii edasi, siis ametnik ütles, et tegelikult on Tallink selle kuluga juba arvestanud ja pannud selle piletihinna sisse. Teie ka kindlasti mäletate seda lauset. Teiselt poolt tahetakse aga nüüd veel midagi kompenseerida ja anda mingisugust dotatsiooni. Kuidas seda mõista?

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma osalesin ka komisjonis ja iseenesest see kontseptsioon mulle ei meeldi, et tagantjärele midagi nõuda ettevõtetelt. Aga seal käis läbi selline üks väga huvitav skeem. Ühest küljest rakendatakse see maks, tagantjärgi ka veel pealekauba, ja teiselt poolt kompenseeritakse. Näiteks Tallink saab mingisuguse toetuse. Ja kui ma küsisin ametniku käest, kes seda kõike esitles, et kuidas siis olukord meie lipukandja Tallinkiga on merel, et kas nad saavad hakkama ja nii edasi, siis ametnik ütles, et tegelikult on Tallink selle kuluga juba arvestanud ja pannud piletihinna sisse. Te kindlasti mäletate seda lauset. Ja teiselt poolt nüüd tahetakse veel kompenseerida ja anda mingisugust dotatsiooni. Kuidas seda mõista?

Lauri Laats, palun!

Aitäh küsimuse eest! Minu vaates on need kaks erinevat asja. Üks asi on veel, mille ma enne unustasin öelda. Nimelt, puhtama tuleviku saabumiseks on ette nähtud ka laevade keskkonnamõju vähendamise meede, 25 miljonit eurot, mida saavad taotleda kõik [laevafirmad], et teha oma laevu keskkonnasõbralikumaks. Tallinki palgatoetuse meede on vähemalt minu arusaama järgi rohkem selleks, et nad ei läheks mõne teise riigi lipu alla. Sisuliselt on see Eesti riigile väga kasulik meede, sest kui mõned suured laevafirmad peaksid oma laevadega minema näiteks Soome, kus need toetused on olemas, siis kahju Eesti eelarvele oleks kordades suurem kui 8 miljonit.

Aitäh küsimuse eest! Minu vaates on nagu kaks natukene erinevat asja. Üks asi on veel, mille ma unustasin öelda. Puhta tuleviku saabumiseks on ette nähtud ka laevade keskkonnamõju vähendamise meede, mis on 25 miljonit, mida saavad kõiks taotleda ja oma laevasid teha keskkonnasõbralikumaks. Tallinki puudutav palgatoetuse meede on vähemalt minu arusaama järgi rohkem selleks, et nad ei läheks mõne teise riigi lipu alla. Sisuliselt on see Eesti riigile väga kasulik meede. Sest kui mõned suured laevafirmad peaksid oma laevadega minema näiteks Soome, kus need toetused on olemas, siis see kahju Eesti eelarvele olleks kordades suurem kui see 8 miljonit.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite oma vastuses, et CO2 maks kompenseeritakse ettevõtjatele palgameetmena ja et see maks on kõikidel teistel Euroopa Liidu riikide laevadel. Kas on ka teada, kas teistel riikidel käib samamoodi, et see kompenseeritakse palga näol? Või kuidas meie ettevõtted ikkagi oleksid konkurentsivõimelised?

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja. Te tõite oma vastuses välja, et see CO2 maks kompenseeritakse ettevõtjatele palgameetmena ja et see CO2 maks on kõikidel teistel Euroopa Liidu riikide laevadel. Kas on ka teada, kas teistel riikidel käib samamoodi, et kompenseeritakse palga näol või kuidas meie ettevõtted oleksid konkurentsivõimelised?

Mul puudub selge arusaam, kuidas teistes ettevõtetes see palgameetmega kompenseeritakse, aga Soomes see küll toimib.

Puudub selge arusaam, kuidas teistes ettevõtetes palgameetmega kompenseeritakse, aga Soomes see küll toimib.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Te ütlesite, et tegemist on üleeuroopalise maksuga, millest ära viilimine pole võimalik. Mina küsin, kas me ikka oleme suveräänne ja iseseisev riik või ei ole. Te ütlesite, et me astusime Euroopa Liitu ja me hääletasime selle poolt. Aga me kindlasti ei oleks hääletanud end Euroopa Liitu, kui me oleksime ette teadnud, et Eesti ettevõtted ja inimesed peavad hakkama maksma mingeid jaburaid ideoloogilisi makse, mis seavad meile, meie majandusele ja kogu meie elule niivõrd totraid koormisi.

Aitäh, hea ettekandja! Ütlesite, et tegemist on üle-euroopalise maksuga, millest ära viilimine pole võimalik. Mina ikka küsin, et kas me oleme suveräänne ja iseseisev riik või ei ole. Ütlesite, et me astusime Euroopa Liitu ja me hääletasime seda. Me kindlasti ei oleks hääletanud end Euroopa Liitu, teades ette, et Eesti ettevõtted ja inimesed peavad hakkama mingeid jaburaid, ideoloogilisi makse maksma, mis seavad meile ja meie majandusele ja kogu meie elule niivõrd totraid koormisi.

Aitäh küsimuse eest! Ma veel kord ütlen, et minu arusaama järgi me oleme väga suveräänsed. Suveräänselt astusime Euroopa Liitu ja meie ametnikud osalesid ka selle maksu tegemise läbirääkimistel, ehk me saime sinna panustada. (Hääl saalist). Minu usk ütleb, et vähemalt oleks pidanud tegelema, ma ei saa väita, et on tegeletud. Ma usun, et meil oli kindlasti selleks võimalus. Meie ettevõtjad selles kontekstis ei satu mitte kuidagi halvemasse olukorda kui kõik teiste Euroopa Liidu ettevõtete ettevõtjaid. (Juhataja: "Aitäh!"). Ja oleme väga suveräänsed.

Aitäh küsimuse eest! Ma ütlen veel kord, et minu arusaama järgi me oleme väga suveräänsed. Suveräänselt astusime Euroopa Liitu. Ja meie ametnikud osalesid ka selle maksu tegemise läbirääkimistel, ehk me saime sinna panustada. (Hääl saalist). Minu usk ütleb, et vähemalt me oleksime pidanud sellega tegelema. Ma ei saa väita, et on tegeletud, aga ma usun, et meil oli kindlasti selleks võimalus. Meie ettevõtjad selles kontekstis ei satu mitte kuidagi halvemasse olukorda kui kõik teiste Euroopa Liidu ettevõtete ettevõtjaid. Ja oleme väga suveräänsed.

Aitäh! Urmas Reinsalu, teil on käsi püsti. Ma saan aru, et küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Austatud istungi juhataja! Palun mulle selgitada seda loogikat. Meil on praegu eelnõu teine lugemine. Eelnõu teisel lugemisel peaks komisjoni esindav inimene tutvustama – Tarmo on seda alati asjatundlikult teinud – selleks, et parlamendi täiskogu saaks kvaliteetselt otsuseid langetada, komisjoni laekunud informatsiooni ja arutelu käiku. Mina küsisin lugupeetavalt komisjoni esindajalt selle kohta, kas on ka proteste laekunud ettevõtjatelt, ennekõike Tallinkilt, eelnõu tagasiulatuva mõju kohta. Ma sain vastuse, et ei ole laekunud. Kuid minu käsutuses on informatsioon, et parlamendile on laekunud Tallinki protest. Ja ma [refereerin seda]: Tallink on seisukohal, et eelnõu rikub nii Tallinki kui ka teiste laevandusettevõtjate põhiõigusi ning eelnõu on vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse, tagasiulatuva mõju keelu ning vacatio legis'e põhimõttega. Parlamenti on jõudnud Eesti Laevaomanike Liidu sellekohane protest, parlamenti on jõudnud Viru Keemia Grupi sellekohane protest ja parlamenti on jõudnud ka kaubandus-tööstuskoja sellekohane protest. See on põhimõtteline informatiivne baas. Ma mõistan, et praegu, istungi arutelu käigus komisjoni ettekandjal ei ole seda informatsiooni, ja ma ei hakkagi selle pärast riidlema. Aga siis on võimalus teha vaheaeg, et ettekandja saaks tulla uuesti siia [pulti] ja informeerida parlamenti sellest, et me hakkame hääletama väidetavalt võimalikku põhiseadusevastast seadust.

Austatud istungi juhataja! Palun mulle selgitada seda loogikat. Meil on praegu eelnõu teine lugemine. Siis eelnõu teisel lugemisel peaks komisjoni esindav inimene, ja Tarmo on seda alati asjatundlikult teinud, tutvustama, et parlamendi täiskogu saaks kvaliteetselt otsuseid langetada, komisjoni laekunud informatsiooni, arutelu käiku. Mina küsisin lugupeetavalt komisjoni esindajalt selle kohta, kas proteste ettevõtjatelt, ennekõike Tallinkilt on laekunud eelnõu tagasiulatuva mõju kohta. Ma sain vastuse, et seda ei ole laekunud, kuid minu käsutuses on informatsioon, et parlamenti on laekunud Tallinki protest. Ja ma tsiteerin: Tallink on seisukohal, et eelnõu rikub nii Tallinki kui ka teiste laevandusettevõtjate põhiõigusi ning eelnõu on vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse, tagasiulatuva mõju keelu ning vacatio legis'e põhimõttega. Parlamenti on jõudnud ka Eesti Laevaomanike Liidu sellekohane protest. Parlamenti on jõudnud ka Viru Keemia Grupi sellekohane protest. Ja parlamenti on jõudnud ka kaubandus-tööstuskoja sellekohane protest. Ja see on põhimõtteline nagu nii-öelda informatiivne baas. Ja ma mõistan, et kui istungi praegu arutelu käigus komisjoni ettekandjal ei ole seda informatsiooni, ja ma ei hakkagi selle pärast riidlema, vaid siis on võimalus teha vaheaeg, et tegelikult tuleb uuesti siia ettekandja, informeerib parlamenti, kus me hakkame hääletama väidetavalt võimalikku põhiseadusevastast seadust.

Aitäh, hea kolleeg! Minul ei ole sellekohast informatsiooni, mis puudutab konkreetse eelnõu menetlust ja selle kohta laekunud informatsiooni. Seda saab selgitada välja arutelu käigus, seda saab selgitada välja läbirääkimiste käigus. Selleks ongi siin nii fraktsioonide kui ka komisjoni esindaja, et selgitada välja, millega täpsemalt tegu on. Istungi juhataja siin kindlasti ei saa otseselt sellesse protsessi sekkuda. Nii et ma ei ma ei saa kindlasti minule teadaoleva informatsiooni põhjal seda teha. Ehk siis need on küsimused, mida te peate siin arutelu käigus praegu väga selgelt ise sõnastama ja välja ütlema. Nii. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea kolleeg! Minul ei ole sellekohast informatsiooni, mis puudutab seda konkreetse eelnõu menetlust ja selle kohta laekunud informatsiooni. Seda saab selgitada välja arutelu käigus, saab selgitada välja läbirääkimiste käigus ja selleks ongi siin nii fraktsioonide kui ka komisjoni esindaja, et selgitada välja, millega täpsemalt tegu on. Istungi juhataja siin kindlasti ei saa otseselt sellesse protsessi sekkuda, nii et ma ei ma ei saa kindlasti minule teadaoleva informatsiooni põhjal seda ka teha. Ehk siis need on küsimused, mida te peate siin selle arutelu käigus praegu väga selgelt ise sõnastama ja välja ütlema. Nii, Lauri Laats, palun!

Aitäh! Aga kasutame seda võimalust ära. Ma saan aru, et lugupeetud komisjoni esindaja kuulis kõike, mida ka Urmas Reinsalu pahaks pani, et siin on faktipõhised vead sees. Ma arvan, et minu küsimuse ajal saabki nendele küsimustele vastata, mis Urmas Reinsalu protseduurilise küsimuse all esitas. See on minu ootus praegu. Ja teine pool: ma sain aru, et kui meie laevad viiakse meie lipu alt ära, Euroopa Liidu alt samuti ja registreeritakse kuskile kolmandatesse riikidesse, kas siis need nõuded nendele ei rakendu – need, mis on direktiivis välja toodud?

Aitäh! Aga kasutame seda võimalust. Ma saan aru, et lugupeetud komisjoni esindaja kuulis kõike, mida ka Urmas Reinsalu pahaks pani – siin on ju faktipõhised vead sees. Ma arvan, et minu küsimusele [vastamise] ajal saabki vastata nendele küsimustele, mis Urmas Reinsalu protseduurilise küsimuse all esitas. See on minu ootus praegu. Ja teine pool. Kas siis, kui meie laevad viiakse meie lipu alt ära, Euroopa Liidu alt samuti ja registreeritakse kuskile kolmandatesse riikidesse, need nõuded, mis on direktiivis, nendele ei rakendu?

Aitäh küsimuse eest! Ega me seda komisjonis ei arutanud, aga kindlasti rakenduvad. Siis võetakse [aluseks] see, kuidas laev on Euroopa Liitu saabunud, ja esimesse sadamasse saabudes peab olema see maks makstud, sõltuvalt sellest, kust ta tulnud on. Ja kui ta Euroopa Liidu sadamate vahel sõidab, siis ta peab loomulikult ka maksma. Sellest ei ole võimalik pääseda. Ehk et selle taha ei ole võimalik [pugeda].

Aitäh küsimuse eest! Ega me seda komisjonis ei arutanud otseselt, aga kindlasti rakenduvad. Siis võetakse see, kuidas laev on siia Euroopa Liitu saabunud, ja esimesse sadamasse saabudes peab olema see maks makstud, sõltuvalt sellest, kust ta tulnud on. Ja kui ta Euroopa Liidu sadamate vahel sõidab, siis ta loomulikult ka peab maksma. Sellest ei ole võimalik pääseda. Ehk et selle taha ei ole võimalik pugeda.

Aitäh! Muidugi me ei saanud nüüd, hea ettekandja, vastust neljale kirjale, mis on saadetud komisjonile ja kõigile Riigikogu liikmetele. See on küll hästi huvitav, et komisjonis seda ei arutatud. Ma loodan, et sa vastad sellele küsimusele. Aga ma räägin teistpidi. Tallink, kes oma laevad on üle viinud gaasile teadmisega, et tal maksud siis praktiliselt lähenevad nullile, siis kui kuskil Euroopas keegi teeb otsuse, ja ma tunnistan sulle ausalt, väga viletsad läbirääkijad on meie ministeeriumi ametnikud. Nad on kaks apsu teinud. Üks on see laevanduse gaas, teine on gaasibussid. Siin oli vahepeal olukord, et 2020 ei tohiks enam ühtegi biogaasibussi sõita Eesti pinnal. Nüüd räägitakse, et vist natuke pikendatakse aega. Soome ja Eesti on kaks eraldi riiki, kes on biogaasiga tegelenud, mis peaks olema roheline. Sa tead ise ettevõtjana, kui sa teed mingi suure investeeringu, nii nagu on Tallink teinud või on Tallinna linn ja Eesti Biogaas, Tartu linn on biogaasi peale läinud. Ja siis ühel hetkel selgub, et see on kõik mõttetu olnud, sest maksma peab ikka veel tagantjärgi. Ma küsin su käest kui ettevõtja käest: kas sa tõesti tunned, et see on mõistlik?

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Muidugi me ei saanud nüüd, hea ettekandja, vastust neljale kirjale, mis on saadetud komisjonile ja kõigile Riigikogu liikmetele. See on küll hästi huvitav, et komisjonis seda ei ole arutatud. Ma loodan, et sa vastad sellele küsimusele. Aga ma räägin nüüd sellest, et Tallink on oma laevad üle viinud gaasile, teadmisega, et siis tal maksud lähenevad peaaegu nullile. Aga kui kuskil Euroopas keegi teeb otsuse …Ja ma tunnistan sulle ausalt: väga viletsad läbirääkijad on meie ministeeriumi ametnikud. Nad on kaks apsu teinud: üks asi on laevanduse gaas, teine on gaasibussid. Siin oli vahepeal olukord, kus öeldi, et 2020 ei tohiks enam ühtegi biogaasibussi sõita Eesti pinnal. Nüüd räägitakse, et vist natuke pikendatakse seda aega. Soome ja Eesti on kaks eraldi riiki, kes on tegelenud biogaasiga, mis peaks olema roheline. Sa tead ise ettevõtjana, et kui sa teed mingi suure investeeringu, nii nagu on Tallink teinud või ka Tallinna linn ja Eesti Biogaas, Tartu linn on biogaasi peale läinud, aga kui siis ühel hetkel selgub, et see kõik oli mõttetu, sest maksma peab ikka ja veel tagantjärgi. Ma küsin sinu kui ettevõtja käest: kas sa tõesti [leiad], et see on mõistlik?

Aitäh küsimuse eest, aga ma ei suuda tuvastada seost selle seaduse eelnõuga. Ja ega me seda komisjonis ei arutanud. (Saalist öeldakse midagi.) Ma ei kujuta ette, mis kirjadest jutt käib, aga kui te pidasite silmas, ma oletan, et see võis olla kiri, et aeg muudatusettepanekuks ei ole piisav. (Saalist selgitatakse veel.) Õiguslik analüüs ütles, et tagasiulatuvalt ei ole, et nad olid ammu enne kursis. Nad teadsid, nad panid selle n-ö pileti peale, müüsid selle arvestusega pileteid ja see ei ole pädev. (Saalist öeldakse midagi.)

Aitäh küsimuse eest! Aga ma ei suuda tuvastada seost selle seaduse eelnõuga. Ja ega me seda komisjonis ei arutanud ka. (Saalist öeldakse midagi.) Ma ei kujuta ette, mis kirjadest jutt käib, aga kui te pidasite silmas seda – ma oletan, et selle kohta võis olla see kiri –, et aeg muudatusettepanekuks ei ole piisav ... (Saalist selgitatakse veel.) Jah. Õiguslik analüüs ütles, et tagasiulatuvalt ei ole, et nad olid ammu enne kursis. Nad teadsid [sellest maksust], nad panid selle juba pileti[hinna] peale, müüsid selle arvestusega pileteid. See ei ole pädev. (Saalist öeldakse midagi.)

Aitäh! Aga ma sain aru, et Tarmo vastas nende kirjade [kohta käivale küsimusele]. (Saalist räägitakse.)

Aitäh! Aga ma sain aru, et Tarmo vastas nendele kirjadele. (Saalist selgitatakse.)

Jaa.

Aga ütleme nii, et selline diskussiooniformaat siin läheb juba väga laiali. Ma ei tea, Tarmo, tahad sa veel täpsustada seda küsimust või me läheme edasi praegu?

Ütleme nii, et selline diskussiooniformaat siin läheb juba väga laiali. Ma ei tea, Tarmo, tahad sa veel täpsustada seda küsimust või me läheme edasi praegu?

Ma arvan, et me võime edasi minna. Küsimustele on vastatud.

Ma arvan, et me võime edasi minna ...

Hästi. Henn Põlluaas, palun!

Jaa, aitäh. No kui me räägime siin kompensatsioonidest ja pileti hinna tõusust nii laevanduses kui merenduses, siis mind paneb imestama, et siin eelnõu juures ei ole ühtegi arvestust, kui palju see meie maksumaksjale maksma läheb kokkuvõttes, ja samamoodi meie inimestele kallinenud piletite üle. Oskate meile need numbrid välja tuua ehk?

Jah, aitäh! No kui me räägime siin kompensatsioonidest ja pileti hinna tõusust nii laevanduses kui ka merenduses, siis mind paneb imestama, et siin eelnõu juures ei ole ühtegi arvestust, kui palju see kokkuvõttes meie maksumaksjale maksma läheb, samamoodi meie inimestele kallinenud piletite [tõttu]. Oskate ehk meile neid numbreid tuua?

Aitäh! Ei, seda meie komisjonis kindlasti ei arutanud.

Aitäh! Ei, meie seda komisjonis kindlasti ei arutanud.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja enne, kui ma avan läbirääkimised, Peeter Ernits, käsi püsti.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja enne, kui ma avan läbirääkimised, Peeter Ernitsal on käsi püsti.

Hea juhataja! Seesama, mida kolleeg Reinsalu siin mainis. Ma kuulen, et komisjoni esindaja räägib, et ta ei tea nendest kirjadest ja nendest muredest, samal ajal juhataja vaatab rahulikult pealt. Kuidas see võimalik saab olla? Teisel lugemisel peaks komisjoni esindaja siiski andma adekvaatse pildi olukorrast, aga praegu jääb mulje, et see on mingisugune osaline pilt. Ja ma ei hakka rääkima sellest, mis dokument see üldse on – kui seda analüüsida –, sest kusagil räägitakse, et tegemist on direktiiviga, siis jälle öeldakse, et tegemist on määrusega. Mis ametnikud need on? Kas nad peaksid jätkama oma kohal üldse?

Hea juhataja! Seesama, mida kolleeg Reinsalu siin, et ma kuulen, et ühelt poolt komisjoni esindaja räägib, et ta ei tea nendest kirjadest ja nendest muredest, ja samal ajal juhataja vaatab rahulikult pealt. Kuidas see võimalik saab olla? Teisel lugemisel peaks komisjoni esindaja siiski andma adekvaatse pildi olukorrast, aga praegu jääb mulje, et see on mingisugune osaline selline pilt. Ja ma ei hakka rääkima ka dokument, kui analüüsida seda, kusagil räägitakse, et tegemist on direktiiviga, kusagil räägitakse, et tegemist on määrusega. Mis ametnikud need on? Kas nad peaksid jätkama oma kohal üldse?

Aitäh! Mina sain aru, et komisjoni ettekandja andis ülevaate sellest, mida komisjonis arutati ja millise seisukoha komisjon kujundas konkreetse eelnõu kohta, sealhulgas vastas ta sisuliselt sellele küsimusele. Seda, kuidas need kirjad olid vormistatud, on minul istungi juhatajana väga keeruline siin kuidagi sõnastada. Urmas Reinsalu, palun! Küsimusi istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Mina sain aru, et komisjonipoolne ettekandja andis ülevaate sellest, mida komisjonis arutati ja millise seisukoha komisjon kujundas seoses konkreetse eelnõuga, sealhulgas vastas ka sisuliselt sellele küsimusele. See, kuidas need kirjad olid vormistatud, seda minul istungi juhatajana on väga keeruline siin kuidagi sõnastada. Urmas Reinsalu, palun! Küsimusi istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, Lauri! Jah, see on tegelikult ... Ma tahan tõesti mõelda, et ma sain sisulise vastuse praegu (Juhataja: "See oli olemas, jah!"), teise lugemisel. Ma sain sisulise vastuse, mis osutus valeks. Nimelt ma küsisin komisjoni esindajalt, kas Tallink on protestinud õiguspärase ootuse rikkumise tagasiulatuva jõu kohta. Ma sain vastuse mustvalgelt: Tallink ei ole protestinud. Järgnevalt juhtisin ma tähelepanu reale kirjadele, mis protestisid õigusliku analüüsiga selle lähenemisnurga kui õigusnihilismi vastu ja sellele ma sisulist vastust, kas komisjon tegelikult neid arutas, ei saanud. Ma ei saanud isegi aru, kas need neli oli ammendav loend või tuli veel kirju, kas sellega üldse tegeleti või mitte. Ma juhin tähelepanu, et me oleme õigusvoluntarismiga väga kaugele läinud, ka president on sellele tähelepanu juhtinud. Me oleme tahtlikult võtnud vastu mitmeid, ka ettevõtluskeskkonnas, põhiseadusvastaseid seadusi või põhiõigusi puudutavaid seadusi. Tegemist on ühe pretsedendiga, kus jälle tekib niisugune üleolev käitumine ja ma kahjuks ei saa seda tolereerida. Mul on palve, et kas me saaksime ikkagi teisel lugemisel, enne kui me hakkame hääletama muudatusettepanekuid, vastuse, millised kirjad, milliste protestidega on laekunud selle seaduse põhiseadusvastasuse kohta.

Aitäh, Lauri! Jah, ma tahan tõesti möönda, et ma sain sisulise vastuse praegu teise lugemisel, ma sain sisulise vastuse, mis osutus valeks. Nimelt, ma küsisin komisjoni esindajalt, kas Tallink on protestinud õiguspärase ootuse rikkumise tagasiulatuva jõu pärast. Ma sain vastuse must valgel: Tallink ei ole protestinud. Järgnevalt juhtisin ma tähelepanu hulgale kirjadele, mis protestisid õigusliku analüüsiga selle lähenemisnurga kui õigusnihilismi vastu. Aga sellele küsimusele, kas komisjon tegelikult neid arutas, ma sisulist vastust ei saanud. Ma ei saanud isegi aru, kas need neli oli ammendav loend või tuli veel kirju, kas sellega üldse tegeleti või mitte. Ma juhin tähelepanu, et me oleme õigusvoluntarismiga väga kaugele läinud, ka president on sellele tähelepanu juhtinud. Me oleme tahtlikult võtnud vastu mitmeid, ka ettevõtluskeskkonnale [kahjulikke], põhiseadusvastaseid seadusi või põhiõigusi [riivavaid] seadusi. Tegemist on ühe pretsedendiga, mille puhul jälle on näha niisugust üleolevat käitumist. Ma kahjuks ei saa seda tolereerida. Mul on palve, et me saaksime ikkagi teisel lugemisel – enne, kui me hakkame hääletama muudatusettepanekute üle – vastuse, millised kirjad, milliste protestidega on laekunud selle seaduse põhiseadusvastasuse kohta.

Aitäh! Nagu te teate, minul istungi juhatajana ei ole võimalik sekkuda komisjoni töösse ja komisjoni ettekandesse. Komisjon on ikkagi ise määranud esindaja, kes esindab siin väga selgelt komisjonis kõlanud seisukohti ja seda, millise aruteluni komisjon jõudis. Siin on istungi juhataja käed seotud. Seda te teate, head sõbrad, ise ka, nii et siin ei ole rohkem millestki rääkida. Henn Põlluaas, palun! Küsimus läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Nagu te teate, siis minul istungi juhatajana ei ole võimalik sekkuda siin komisjoni töösse ja komisjoni ettekandes. Komisjon ikkagi on oma esindaja määranud ise ja esindab ka siin väga selgelt komisjonis kõlanud seisukohti ja seda, millise aruteluni komisjon jõudis. Siin istungi juhataja käed on seotud. Seda te teate, head sõbrad, ise ka, nii et siin ei ole nagu millestki rääkida. Henn Põlluaas, palun, küsimus läbiviimise protseduuri kohta!

Aitäh, austatud esimees! Kuidas me üleüldse saame arutada siin saalis sellist eelnõu, millel puudub mõjuanalüüs? Kui palju see läheb meile maksma, milliseid vahendeid me peame eelarvest eraldama, mitte midagi ei tea. Komisjonis ei ole seda teemat isegi mitte arutatud. Meie töö- ja kodukorra seadus näeb ette, et tegelikult on lahutamatud osad iga eelnõu juures ja üks nendest on mõjuanalüüs. Ja kui sellise puuduliku eelnõuga tullakse siia saali, siis sellel puudub igasugune õigustus. Kuidas see võimalik on üldse? Me ei tea, mis see asi maksma võib minna.

Aitäh, austatud esimees! Kuidas me üleüldse saame arutada siin saalis sellist eelnõu, millel puudub mõjuanalüüs? Kui palju see läheb meile maksma, milliseid vahendeid me peame eelarvest eraldama? Mitte midagi ei tea. Komisjonis ei ole seda teemat isegi mitte arutatud. Meie kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et tegelikult on teatud lahutamatud osad, [mis peavad olema] iga eelnõu juures, üks nendest on mõjuanalüüs. Ja kui sellise puuduliku eelnõuga tullakse siia saali, siis sellele puudub igasugune õigustus. Kuidas see üldse võimalik on? Me ei tea, mis see asi võib maksma minna.

Jah, hea kolleeg, aga kõik need küsimused oleks pidanud esitama komisjonipoolsele ettekandjale. Istungi juhatajana on mul siin väga keeruline vastata teie sellekohasele küsimusele. Evelin Poolamets, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Jah, hea kolleeg, aga kõik need küsimused oleks pidanud esitama komisjoni ettekandjale. Istungi juhatajana on mul siin väga keeruline vastata teie sellekohasele küsimusele. Evelin Poolamets, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh! Meil on tegelikult justkui pretsedent, et jääb mulje, et komisjoni esindajale ei ole kõik dokumendid kohale jõudnud. Urmas Reinsalu viitas protestikirjadele, millest kahjuks härra Tamm ei teadnud mitte midagi. Mulle tundub, et komisjonis ei olnud kõiki dokumente, ja seetõttu me ei saa ju siin lõpuni selgust. Mingid asjad on ju jäänud laekumata ja see info on puudulik ja väga keeruline on sellises olukorras ka siin Riigikogul otsust langetada.

Aitäh! Meil on tegelikult justkui pretsedent: jääb mulje, et komisjoni esindajale ei ole kõik dokumendid kohale jõudnud. Urmas Reinsalu viitas protestikirjadele, millest härra Tamm ei teadnud kahjuks mitte midagi. Mulle tundub, et komisjonis ei olnud kõiki dokumente, ja seetõttu me ei saa ju siin lõpuni selgust. Mingid asjad on jäänud laekumata, info on puudulik. Väga keeruline on Riigikogul sellises olukorras otsust langetada.

Aitäh! Nii, ma täpsustan nüüd ühe olulise aspekti ära, et seaduse mõjuanalüüs oli muuseas esimese lugemise seletuskirjas. Mis puudutab Tarmo Tamme soovi sõna võtta, siis siin seda kohta praegu ei ole. Teil on võimalik võtta sõna läbirääkimistel. Järgnevalt avangi läbirääkimised ja siis on võimalik ka selgitada neid konkreetseid nüansse. Läbirääkimistel on võimalik tõesti sõna võtta kõigil Riigikogu liikmetel, sealhulgas komisjonipoolsel ettekandjal. Meil on nimelt teine lugemine. Ja avan läbirääkimised ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh! Nii, ma täpsustan nüüd ühe olulise aspekti ära: seaduse mõjuanalüüs oli muuseas esimese lugemise seletuskirjas. Mis puudutab Tarmo Tamme soovi sõna võtta, siis siin seda kohta praegu ei ole. Teil on võimalik võtta sõna läbirääkimistel. Järgnevalt avangi läbirääkimised ja siis on võimalik ka selgitada neid konkreetseid nüansse. Läbirääkimistel on tõesti võimalik sõna võtta kõigil Riigikogu liikmetel, sealhulgas komisjoni ettekandjal. Meil on nimelt teine lugemine. Avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõnelema kolleeg Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, head kolleegid! Tõepoolest, nüüd on selgunud terve hulk probleeme, mis menetlusega kaasnevad. Kõnealuse eelnõu näol on aga tegu järjekordse Brüsselist imporditud direktiivi ja meie riigi seaduste muudatustega. See näitab ilmekalt, kui kaugele on liberaalne enamus reaalsusest irdunud. See ei ole enam keskkonnapoliitika, vaid on ideoloogiline eksperiment, mille arve maksab kinni Eesti inimene ja Eesti ettevõte. Selle asemel, et liikuda selle poole, et CO2 kvootide kauplemine lõpetataks ja ettevõtlust koormav kunstlik maksustamine ära kaotataks, laiendatakse skeemi hoopis uuele sektorile. See tähendab kallimat energiat ja kallimaid tooteid, mis omakorda vähendavad Eesti konkurentsivõimet ja süvendavad majanduslangust. Kui seni läks pool CO2 kvoodi tulust rohepöörde hulluste rahastamiseks, siis nüüd tahetakse kogu see summa suunata samasse põhjatusse musta auku – roheräkitisse. See ei loo töökohti, ei tugevda majandust ega paranda inimeste elujärge, kõik läheb bürokraatlike struktuuride ja suurte korporatsioonide nuumamiseks. See eelnõu laiendab ametkondade ja ministeeriumide võimu, tekitab juurde bürokraatiat ning muudab riigi veel paksemaks ja kohmakamaks. Tekivad uued kontrollimehhanismid ja lisakoormused. See on halb eelnõu, kahjulik Eesti majandusele, ohtlik meie suveräänsusele ja väljakannatamatu Eesti inimestele, kelle taskust see raha võetakse. Seetõttu teen EKRE fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Euroopa Liidu hullumeelsetele eksperimentidele tuleb panna piir, Eesti peab seisma oma inimeste ja ettevõtete eest, mitte kummarduma Brüsseli bürokraatia ees. Aitäh!

Aitäh, head kolleegid! Tõepoolest, selle direktiivi menetlemisega on selgunud rida probleeme, aga antud eelnõu puhul on tegu järjekordse Brüsselist imporditud direktiivi ja siseriikliku seadusandluse muudatusega, mis näitab ilmekalt, kui kaugele on liberaalne enamus reaalsusest irdunud. See ei ole enam keskkonnapoliitika, vaid ideoloogiline eksperiment, mille arve maksab kinni Eesti inimene ja Eesti ettevõte. Selle asemel, et liikuda suunas, kus CO2 kvootide kauplemine lõpetataks ja ettevõtlust koormav kunstlik maksustamine ära kaotataks, laiendatakse skeemi hoopis uuele sektorile. See tähendab kallimat energiat, kallimaid tooteid, mis omakorda vähendab Eesti konkurentsivõimet ja süvendab majanduslangust. Kui seni läks pool CO2 kvoodi tulust rohepöörde hulluste rahastamiseks, siis nüüd tahetakse kogu see summa suunata samasse põhjatusse musta auku – roheräkitile. See ei loo töökohti, ei tugevda majandust, ei paranda inimeste elujärge, vaid kõik läheb bürokraatlike struktuuride ja suurte korporatsioonide nuumamiseks. Antud eelnõu laiendab ametkondade ja ministeeriumide võimu, tekitab juurde bürokraatiat ning muudab riigi veel paksemaks ja kohmakamaks. Tekivad uued kontrollimehhanismid ja lisakoormused. See on halb eelnõu, kahjulik Eesti majandusele, ohtlik meie suveräänsusele ja väljakannatamatu Eesti inimestele, kelle taskust see raha võetakse. Seetõttu teen EKRE fraktsiooni nimel ettepaneku see eelnõu teisel lugemisel katkestada. Euroopa Liidu hullumeelsetele eksperimentidele tuleb panna piir, Eesti peab seisma oma inimeste ja ettevõtete eest, mitte kummarduma Brüsseli bürokraatia ees. Aitäh!

Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Tarmo Tamme, palun!

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Tarmo Tamme. Palun!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Ei saanud jätta siia pulti tagasi tulemata ja natukene selgitamata. Hea kolleeg Urmas Reinsalu ajab mõned asjad sassi. Komisjoni ei ole ühtegi kirja saabunud. Need kirjad, millest Urmas Reinsalu rääkis, eksitades meid kõiki, on saadetud kunagi varem Vabariigi Valitsusele. Nende kirjade sisu on arvesse võetud ja selle järgi ongi uus plaan tehtud. Riigikogule ei ole tulnud ühtegi kirja. Kordan selle igaks juhuks üle, et need asjad oleksid selged. Muidu kutsun üles seadust toetama. See on igati hea seadus, mis teeb meie laevafirmade elu lihtsamaks ja keskkonna puhtamaks. Aitäh!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Ei saanud jätta tagasi tulemata ja natukene selgitamata. Hea kolleeg, Urmas Reinsalu, ajab mõned asjad sassi. Komisjoni ühtegi kirja ei ole saabunud. Need kirjad, millest Urmas Reinsalu rääkis ja eksitas meid kõiki, neid on saadetud kunagi varem Vabariigi Valitsusele. Nende kirjade sisu on arvesse võetud ja selle järgi ongi uus plaan tehtud. Riigikogule ei ole tulnud ühtegi kirja, kordan igaks juhuks üle, et need asjad selged oleksid. Muidu kutsun üles seadust toetama. Igati hea seadus, teeb meie laevafirmade elu lihtsamaks ja keskkonna puhtamaks.

Suur tänu selle väga olulise täpsustuse eest! Ma usun, et meile sai kõik selgemaks, kellele ja kuidas need kirjad olid saadetud. Ma loodan, et Riigikogu liikmed ise tähelepanelikumalt loevad neid kirju, mida nad on näinud, ja vaatavad ka, kes on kirja adressaadid. Aga jätkame läbirääkimistega. Aivar Kokk, palun, Riigikogu kõnetoolist!

Suur tänu selle väga olulise täpsustuse eest! Ma usun, et meile sai kõik selgemaks, kellele ja kuidas need kirjad olid saadetud. Ma loodan, et Riigikogu liikmed ise tähelepanelikumalt loevad neid kirju, mida nad on näinud, ja vaatavad ka, mis on kirja adressaadid. Aga jätkame läbirääkimistega. Aivar Kokk, palun, Riigikogu kõnetoolist!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ja head Riigikogu liikmed! Ettekandja täiendus ja parandus on väga õiged. Küsitakse eelnõu väljatöötamiskäikude kohta eri osapoolte arvamust ja need arvamused on lisatud sellele eelnõule. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on teinud oma ettepaneku. Nad näevad vajadust täiendada eelnõu selliselt, et kõik sätteid jõustuksid mitte varem kui eelnõus märgitud 2026. aasta 1. jaanuaril. Siin tulevad järjest ettepanekud. Eesti Laevaomanike Liit teeb ettepaneku jätkuvalt sätestada laevandusettevõtja mõiste sarnaselt sellega, mis on direktiivis, millega muudetakse järgmist direktiivi, mis sätestab laevandusettevõtte mõiste. Ja nii edasi. Siin on terve hunnik ettepanekuid ja mitte ainult ühelt organisatsioonilt. Mina saan aru, olles ise ka majanduskomisjoni esimees olnud, et juba esimesel lugemisel peaks olema kõik need ettepanekud, mida on erinevad osapooled teinud, olema komisjonis arutatud. Mina saan aru, et tegelikkuses jäid need asjad arutamata. See eelnõu on nii paks. Ma võin kihla vedada, et siin majas pole ükski Riigikogu liige seda eelnõu läbi lugenud, sest see on lihtsalt nii paks. Kui keegi on, siis ma vabandan. Aga ma tahaksin seda inimest näha, kes on tõesti selle eelnõu läbi lugenud. Siin on, et logistikasadamate liit ei ole nõus mitme punktiga. Viru Keemia Grupp on teinud ettepanekuid, mida täiendada. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on teinud ettepanekuid. Tallink Grupp on teinud ettepanekuid. Vastused on enamikul juhtudel sellised: aga direktiiv ütleb niimoodi. Meil ongi selles mõttes probleem paljude seaduseelnõudega, et enamik ministreid ei ole kunagi ettevõtjad olnud ega teagi, mis asi see on. Ametnikest, kes on tööle võetud, enamikul ei ole sellist kogemust, kui ettekandjal on, kes on ise tulnud igapäevasest ettevõtlusest ja näeb seda asja teisiti. Siin kõnepuldis on alati keeruline olla ettevõtjana, ma võin omast [kogemusest] öelda, eriti kui eelnõu arutelu puudutab ettevõtlusteemasid. Aga praegu püütakse, nagu ma aru saan, ühtpidi kompenseerida neid makse, mida laevanduses tahetakse ära võtta. Aga teistpidi, mina ei ole aru saanud, miks ei ole valitsus väga selgelt läinud Brüsselisse ja hakanud CO2 üle läbirääkimisi pidama. Oli aeg, kui see oli Eestile väga hea, ma ütlen, see oli kuldaeg – meie inimesed oskasid CO2 kvooti müüa, üle Euroopa raha tuli. Mehed, kes sellega ministeeriumis tegelesid, teenisid väga korralikult. Ühel hetkel said teised riigid ka sellest aru ja siis püüdsid kõik seda müüma hakata. Me oleme ainulaadne riik, kellel on oma põlevkivi, mida teistel ei ole. Poolal on kivisüsi, ta oskas oma erisuse välja nõuda. Me maksame iga asja pealt CO2. Samas, veel 15 aastat tagasi oli Eesti ainuke riik Euroopa Liidus, kes suutis elektrit toota nii palju, kui me ise tarbisime, seda jäi veel üle ja hind oli Euroopas üks soodsamaid. Nüüd on vastupidi, me ostame juba pea 60% mujalt sisse, sest CO2 komponendi tõttu me ei suuda enam põlevkiviõlist toodetava elektri hinnaga enam turul olla. Kuigi me suudaks toota elektrit piisavalt. See ei ole küll otseselt selle eelnõuga seotud, aga see on seotud sellesama CO2‑ga. Laevandusest. Tallink on meie lipulaev, kes on investeerinud laevandusse niivõrd palju just teadmisega, et nad oleksid konkurentidest ees. Ja nüüd me püüame kuidagi ühe käega võtta ja teise käega neile midagi tagasi pakkuda. Ühel hetkel peaks selja sirgeks lükkama ja ametnikele selgelt ütlema, et on punased jooned, millest Eesti ei tohiks taganeda, sest meie ettevõtjad ei suuda enam maksukoormuse all vastu pidada ja meie tarbijad ei suuda enam [kõike kinni] maksta. Siin oli enne hea küsimus ettekandjale selle kohta, et eelnõus ei ole kirjas tegelikku mõju. Me saime vastusest teada, et piletite hinnad on juba tõusnud, nii et järelikult mõju lõpptarbijale on olemas. Ja ega see kuskile ei kao. Midagi teha ei ole, Isamaa erakond kahjuks seda eelnõu mitte kuidagi toetada ei saa ning teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 667 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Hea juhataja! Hea ettekandja ja Riigikogu liikmed! Ettekandja poolt on täiendus ja parandus väga õiged, küsitakse eelnõu väljatöötamiskäigud, erinevate osapoolte poolt nende arvamust ja need arvamused on lisatud sellele eelnõule. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on teinud ettepaneku: näeme vajadust täiendada eelnõu selliselt, et kõik sätteid jõustuksid mitte varem, kui eelnõus märgitud 2026. aasta 1. jaanuar. Siit järjest tulevad erinevad ettepanekud. Eesti Laevaomanike Liit teeb ettepaneku jätkuvalt sätestada, et laevandusettevõtja mõiste sarnaselt direktiivile, millega muudetakse järgmist direktiivi, mis sätestab laevandusettevõtte mõiste järgmist. J nii edasi, neid on siin terve hunnik ettepanekuid ja mitte ainult ühelt organisatsioonilt. Mina saan aru, olles ise ka majanduskomisjoni esimees olnud, et juba esimesel lugemisel peaks olema kõik need ettepanekud, mida on erinevad osapooled teinud, olema komisjonis arutatud. Mina saan aru, et tegelikkuses jäid need asjad arutamata. See eelnõu on nii paks. Ma võin kihla vedada, et siin majas pole ükski Riigikogu liige seda eelnõu läbi lugenud, sest see lihtsalt on nii paks. Kui keegi on, siis ma vabandan, aga ma tahaksin seda inimest näha, kes on tõesti selle eelnõu läbi lugenud. Siin on, et logistikasadamate liit ei ole nõus mitme punktiga. Viru Keemia Grupp on teinud ettepanekuid, mida täiendada. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on teinud ettepanekuid. Tallink grupp on teinud ettepanekuid. Vastuseid on enamus juhtudel nii, et aga direktiiv ütleb nii. Meil ongi täna selles mõttes probleem paljude seaduseelnõudega, et ministrid enamuses ei ole kunagi ettevõtjad olnud, ei teagi, mis asi see on. Ametnikud, kes on tööle võetud, enamikul ei ole sellist kogemust, kui ettekandjal on, kes on ise tulnud igapäevasest ettevõtlusest ja näeb seda asja teisiti. Siin kõnepuldis on alati keeruline olla ettevõtjana, ma võin omast nahast öelda, eriti kui ettevõtlusteemadega eelnõu on. Aga praegusel hetkel ühtpidi ma saan aru, et püütakse kompenseerida neid makse, mida laevanduses tahetakse ära võtta, ja teistpidi mina ei ole aru saanud, miks ei ole täna valitsus väga selgelt läinud Brüsselisse ja hakanud CO2 läbirääkimisi pidama. Oli aeg, kui Eestile see oli väga hea, ma ütlen, see oli kuldaeg. Meie inimesed oskasid CO2 kvooti müüa, üle Euroopa raha tuli. Mehed, kes sellega ministeeriumis tegelesid, teenisid väga korralikult. Ühel hetkel said teised riigid ka sellest aru ja kõik püüdsid müüma hakata. Me oleme ainulaadne riik, kellel on oma põlevkivi, mida teistel enamusel ei ole. Poolal on kivisüsi, oskas oma erisuse välja nõuda. Me maksame iga asja pealt CO2. Samas veel 15 aastat tagasi oli Eesti ainuke riik Euroopa Liidus, kes suutis elektrit toota nii palju, kui me ise tarbisime, ja jäi ka üle ja hind oli Euroopas üks soodsamaid. Täna oleme me vastupidi, ostame juba pea 60% mujalt sisse, sest me ei suuda enam põlevkiviõliga toodetava elektri hinnaga tänu CO2 komponendile enam turu peal olla. Kuigi me suudaks toota füüsiliselt elektrit piisavalt. See ei olnud otseselt selle eelnõuga seotud, aga see on seotud sellesama CO2-ga. Laevandusest. Tallink on meie lipulaev, kes on investeerinud laevandusse niivõrd palju just teadmisega, et nad oleksid konkurentidest ees. Ja nüüd me püüame kuidagi ühe käega võtta ja teise käega neile midagi tagasi pakkuda. Ühel hetkel peaks selja sirgeks lükkama ja ametnikele selgelt ütlema, et on punased jooned, millest Eesti ei tohiks taganeda. Meie ettevõtjad ei suuda enam sellele maksukoormusele vastu pidada ja meie tarbijad maksta. See oli hea küsimus ka enne ettekandjale, et eelnõus ei ole kirjas tegelikku mõju. Ja kui me saime vastusest teada, et piletite hinnad on ju tõusnud, siis tegelikult ju mõju on lõpptarbijale täna olemas. Ja ega see kuskile ei kao. Midagi teha ei ole, Isamaa erakond kahjuks seda eelnõu mitte kuidagi toetada ei saa ja teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 667 teisel lugemisel katkestada. Aitäh!

Aitäh! See jäi peaaegu minuti raamesse, läks üle, aga ma olen juba harjunud. Selge! Nii, liigume edasi. Peeter Ernits, palun, Riigikogu kõnetoolist.

Aitäh! See jäi peaaegu minuti raamesse, natuke läks üle, aga ma olen sellega juba harjunud. Selge! Nii, liigume edasi. Peeter Ernits, palun, Riigikogu kõnetoolist!

Hea juhataja! Head kolleegid! Päris huvitav eelmäng. Kohe varsti tuleb põhiroog: "Sõda ja rahu", endise kolleegi Hanno Pevkuri monumentaalne teos, 1600 lehekülge. Ehk alapealkirjaga "Tsiviilkaitse- ja riigikaitseseadus", 1600 lehekülge, mida ma olen siin suvel lugenud – loomulikult seda ei ole võimalik lugeda nagu "Sõda ja rahu" – ja püüdnud mõista. Aga see on nüüd eellugu, see seadus on nagu novell, kerge novell. Ja ma ei tea, mis mõttes siin Aivar Kokk ütles, et see on tohutu suur. Ei ole! See on novell. Aga kui selle novelliga on nii palju segadust juba praegu, siis tekib küsimus, mida kolleeg Tarmo Tamm siin üldse tegi praegu? Oleks pidanud andma ülevaate meile. Oli jutuks, et keegi peab selle kinni maksma. No ma vaatasin järgi, et kui te Tallinkiga sõidate Helsingisse või Stockholmi, kui palju siis tuleb seesama koormis piletiostjale. Näiteks kui te sõidate Helsingisse praegu, siis tuleb ühe otsa pealt 5,3 eurot juurde, edasi-tagasi 10,6 eurot. Kui te lähete Stockholmi, siis tuleb üks ots 13 eurot ja edasi-tagasi 26 eurot. See tuleb piletile juurde, just nimelt kasvuhoonegaaside puhul. Järgmisel aastal on niimoodi, et ostes ühe pileti Helsingisse, tuleb 5,9 eurot juurde teie piletile ja edasi-tagasi 11,8 maksate kasvuhoonegaaside eest. Ja Stockholmi puhul on see 14,8 eurot ja 29,6 eurot. See tähendab, need on nüüd vastused, mida siin komisjoni esindaja ei teadnud või polnud kursis nendega, aga Tallinki kodulehel on need leitavad. Nii et selline vastus. Nüüd, kui ma küsisin, et kas kõik on roosad ja rahulikud, siis komisjoni lugupeetud esindaja ütles, et jah, kõik on rahul ja häda pole midagi ja teeme selliseid tasaarveldusi, et algul las maksavad, kuigi tõusvas joones ja tagantjärgi ka veel. Aga pärast anname tagasi, anname selle 25 miljonit laevade kohendamiseks või siis veel mõned laevafirmalt, sellest 14-st saavad ka tööjõu kompensatsiooni ja nii edasi. Selline ühest taskust teise tõstmine. Aga kui jutt on, et Tallink on olnud vait nagu kult rukkis, siis see ei vasta ju tõele. Siin on näiteks Tallink must valgel kirjas, ma ei hakka kõike lugema, aga Tallink on seisukohal, et eelnõu rikub nii Tallinki kui ka teiste laevandusettevõtjate põhiõigusi, sealhulgas ettevõtlusvabadust ja nii edasi, lehekülg 9, lehekülg 10 … Ma ei hakanud maha kirjutama. Siin on hästi pikalt, kohe terve lehekülg on seda täis. Erinevalt lennundussektorist ei näe eelnõu ette tasuta heitkoguste ühikute eraldamist laevandusse. Noh, selline huvitav mõte, millest lugupeetud komisjoni esindaja ei rääkinud meile midagi. Siis on õiguskindluse põhimõtted. Siis Tallinki nendest kommentaaridest on suurte tähtedega kirjutatud, et eelnõu on vastuolus Tallinki õiguspäraste ootustega. Ma ei hakka teile neid lugema, neid tsitaate võiks veel lugeda, aga ma arvan, et te oskate ka lugeda. Ja ma arvan, et komisjoni esindaja oskab ka lugeda, eesti keeles puha. Noh, ja peale selle veel nii-öelda pisiasjad. Kui vaadata, et keegi ametnik, kelle nime ma ei ole jõudnud vaadata, kes on andnud need ministeeriumipoolsed hinnangud. Siis ühe koha peal ta räägib direktiivist. Kõik te teate …

Hea juhataja! Head kolleegid! Päris huvitav eelmäng. Kohe varsti tuleb põhiroog, "Sõda ja rahu", endise kolleegi Hanno Pevkuri monumentaalne teos alapealkirjaga "tsiviilkaitse- ja riigikaitseseadus", 1600 lehekülge. Ma olen seda siin suvel lugenud – loomulikult seda ei ole võimalik lugeda nagu "Sõda ja rahu" – ja püüdnud mõista. Aga see on eellugu, see seadus on nagu novell, kerge novell. Ja ma ei tea, mis mõttes siin Aivar Kokk ütles, et see on tohutu suur. Ei ole! See on novell. Aga kui selle novelliga on nii palju segadust juba praegu, siis tekib küsimus, mida kolleeg Tarmo Tamm siin üldse tegi praegu. Ta oleks pidanud andma ülevaate meile. Oli jutuks, et keegi peab selle kinni maksma. No ma vaatasin järgi, kui palju siis, kui te Tallinkiga sõidate Helsingisse või Stockholmi, tuleb seesama koormis piletiostjale. Näiteks kui te sõidate Helsingisse praegu, siis tuleb ühe otsa pealt 5,3 eurot juurde, edasi-tagasi 10,6 eurot. Kui te lähete Stockholmi, siis tuleb üks ots 13 eurot ja edasi-tagasi 26 eurot. See tuleb piletile juurde, just nimelt kasvuhoonegaaside tõttu. Järgmisel aastal on niimoodi, et ostes ühe pileti Helsingisse, tuleb 5,9 eurot juurde teie piletile, ja edasi-tagasi sõites maksate 11,8 eurot kasvuhoonegaaside eest. Ja Stockholmi puhul on need summad 14,8 ja 29,6 eurot. Need on nüüd vastused, mida siin komisjoni esindaja ei teadnud, polnud kursis nendega, aga Tallinki kodulehel on need leitavad. Nii et selline vastus. Kui ma küsisin, kas kõik on rõõsad ja rahulikud, siis komisjoni lugupeetud esindaja ütles, et jah, kõik on rahul ja häda pole midagi. Me teeme selliseid tasaarveldusi, et algul las maksavad, kuigi tõusvas joones ja tagantjärgi ka veel, aga pärast anname tagasi, anname 25 miljonit laevade kohendamiseks ja mõned laevafirmad saavad sellest 14-st ka tööjõu kompensatsiooni ja nii edasi. Selline ühest taskust teise tõstmine. Juttu oli sellest, et Tallink on olnud vait nagu kult rukkis, aga see ei vasta ju tõele. Siin on näiteks must valgel kirjas – ma ei hakka kõike lugema, aga natuke loen – Tallinki seisukoht, et eelnõu rikub nii Tallinki kui ka teiste laevandusettevõtjate põhiõigusi, sealhulgas ettevõtlusvabadust ja nii edasi, lehekülg 9. Leheküljel 10 on – ma ei hakanud maha kirjutama – hästi pikalt sellest juttu, kohe terve lehekülg on seda täis. Erinevalt lennundussektorist ei näe eelnõu ette tasuta heitkoguste ühikute eraldamist laevandusse. Selline huvitav mõte, millest lugupeetud komisjoni esindaja meile midagi ei rääkinud. Siis on õiguskindluse põhimõtted. Tallinki kommentaaridena on suurte tähtedega kirjutatud, et eelnõu on vastuolus Tallinki õiguspäraste ootustega. Ma ei hakka teile kõike ette lugema, kuigi siit võiks veel [üht-teist] lugeda, aga ma arvan, et te oskate ise ka lugeda. Ma arvan, et komisjoni esindaja oskab ka lugeda, kõik on puha eesti keeles. No ja peale selle veel nii-öelda pisiasjad. Keegi ametnik, kelle nime ma ei ole jõudnud vaadata, on andnud siia ministeeriumi hinnangud. Ühe koha peal ta räägib direktiivist. Kõik te teate …

Kas soovite lisaaega?

Jah, paar minutit, aga mitte rohkem.

Kolm minutit lisaaega.

Jaa, ei ole vaja nii palju. Ühes kohas ta räägib direktiivist, aga teise koha peal veidi hiljem määrusest. Mis ametnik see on selline? Euroopa Liidus, teate ju küll, on kindlad asjad: määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja nii edasi. Aga ametnik, kes on meile sellise dokumendi saatnud, kirjutab ühe koha peal, et tegemist on direktiiviga, teise koha peal, et määrusega. Mis kurat see on siis? See on selline, et siga ka ei söö. Igal juhul tekitab palju küsimusi. Ma ei jõua siin rääkida sisulistest asjadest, aga mulle tundub, et kõik on ligadi ja logadi. Aga see on alles tõeline nii-öelda eelroog sellele "Sõjale ja rahule", mille juurde me jõuame kohe, 1600 lehekülge, mastaapne teos. Müts maha Hanno Pevkuri ees! Aga ka see novell – ma ei tea, kes see autor on – ei ole kuidagi parem, kuigi võiks ju olla. Novellidega tehakse kiiremini tööd, need on detailsed ja on võimalik asjad klappima panna. Siin pole pandud. Küsimusi on rohkem kui selles novellis teksti. Aitäh!

Jaa, ei ole vaja nii palju. Ühelt poolt ta räägib direktiivist ja siis teise koha peal veidi hiljem määrusest. Mis ametnik see on selline? Euroopa Liidus, teate ju küll, on kindlad asjad: määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja nii edasi. Aga ametnik, kes on meile sellise dokumendi saatnud, kirjutab ühe koha peal, et tegemist on direktiiviga, teise koha peal, et määrusega. Mis kurat see on siis, noh? See on nagu … siga ka ei söö. Igal juhul tekitab palju küsimusi, ma ei jõua siin rääkida sisulistest asjadest, aga see on selline, mulle tundub, et ligadi ja logadi, aga see on tõeline alles nii-öelda eelroog sellele "Sõjale ja rahule", mille juurde me jõuame kohe, 1600 lehekülge, mastaapne teos. Müts maha Hanno Pevkuri ees! Aga ka see novell, ma ei tea, kes see autor on, ei ole kuigi parem, kuigi võiks ju olla, novellidega tehakse kiiremini tööd ja see on detailne ja on võimalik asjad klappima panna. Siin pole pandud, küsimusi on rohkem kui selles novellis siin teksti. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Selle eelnõu kohta on laekunud kokku kümme muudatusettepanekut. Esimene on laekunud keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on seda arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, arvestada täielikult on juhtivkomisjoni seisukoht. Neljas muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Seitsmes muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Kaheksas muudatusettepanek, esitanud Andres Metsoja, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Üheksas muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ja kümnes muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Oleme eelnõu 667 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 667 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud kaks ettepanekut, üks neist Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt ja teine Isamaa fraktsioonilt. Mõlemad on identsed ning teevad ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuse osaline ülevõtmine) eelnõu 667 teine lugemine katkestada. Ja me asume selle katkestusettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 667 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Sellele eelnõule on laekunud kokku kümme muudatusettepanekut. Ja esimene on laekunud keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, arvestada täielikult on juhtivkomisjoni seisukoht. Neljas muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Seitsmes muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kaheksas muudatusettepanek, esitanud Andres Metsoja, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Üheksas muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ning kümnes muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Oleme eelnõu 667 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 667 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud kaks ettepanekut, üks neist Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt ja teine Isamaa fraktsiooni poolt. Mõlemad on identsed ning teevad ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuse osaline ülevõtmine) eelnõu 667 teine lugemine katkestada. Ja me asume selle katkestusettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 667 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 667 teine lugemine on lõpetatud.