Julgeolek

Liigume edasi! Tänane kolmas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Lauri Läänemets, teemaks on julgeolek. Lauri Läänemets, palun!

Tere! Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma küsin julgeoleku kohta, ja suhteliselt konkreetse küsimuse. See on Kaitseväe juhataja sõjalise nõuande elluviimisest, ja mitte sellest [vaatevinklist], millest te siin ka eile valitsusega rääkisite, vaid sellest, mida ta meile kuu aega tagasi rääkis. Küsimus on 1,6 miljardi eraldamisest moona ostuks, mis meil on praegu plaanitud, ajatatud seitsme aasta peale. Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne on osta see järgmise kolme aasta jooksul. Mul on väga lihtne küsimus: kas valitsusel on seisukoht ja plaan? Te ju arutasite eile, põhimõtteliselt võtsite suuna osta 1,6 miljardi eest moona. [Pean silmas] just seda 1,6 [miljardit], me ei räägi varasemast ja sellest, mis NATO plaanides veel juures on. Just see 1,6 [miljardit]. Kas on plaan teha see seitsme aasta asemel kolme aastaga, osta see kolme aasta jooksul?

Aitäh, hea Lauri! Tore ja veidi harjumatu on sellises olukorras kohtuda, aga elu on selline. Aitäh, et sa küsid! Teema on oluline ja nagu sa tead ja viitad, tegemist oli julgeolekukabinetiga, nii et kogu see materjal kindlasti ei kuulu avalikustamisele. Aga tollel hetkel me tegime otsuse Ukraina relvaabi kasvatada 25% võrra, mis on avalik osa sellest otsusest. Mis puudutab Kaitseväe juhataja nõuannet, siis eile otsustas valitsus lähtuvalt Kaitseväe juhataja nõuandest tõsta kaitsekulud järgmisel aastal vähemalt 5%-le SKT-st. Ja ilmselt lähimatel aastatel kaitsekulud lähevad sellestki üle. Nii et vastus, nii palju kui ma saan anda, on selline: me ostame maksimaalselt vastavalt Kaitseväe juhataja nõuandele, mis on antud kaitseministrile. Tema toob selle valitsusse. Selle järgi ostame moona. Kogu raha, mis on moona ostmiseks ette nähtud, loodetavasti saab selle ajaga kasutatud. Ja kaitseminister on juba päris mitmes võtmes kirjeldanud, mida täpselt hankijad teevad, et see moon saaks hangitud.

Suur tänu! Ja Lauri Läänemets, teil on täpsustav küsimus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Vot nüüd me siin teeme sellist kassi-hiire mängu. Ma tean väga hästi, mida te võite rääkida, mida mitte. Praegu te ei kasutanud võimalust vastata mu küsimusele. See ei ole riigisaladusega kaetud, ärge selle taha pugege! Kogu Eesti teab, et valitsuse praegu kehtiv plaan on osta 1,6 miljardi eest moona seitsme aasta jooksul. Sellest olete teie avalikkuses rääkinud, sellest on kaitseminister avalikkuses rääkinud, seda kõik teavad. Minu küsimus on jätkuvalt, kas [toimitakse] Kaitseväe juhataja sõjalise nõuande järgi. Tema ettepanek oli osta see moon kolme aasta jooksul, sest muidu meil ei [ole] neid võimeid, mida te eile arutasite. Need on ju Kaitseväe juhataja [sõnad]: ilma moonata neid võimeid [ei ole] ja kolme aasta jooksul on need vaja [teoks teha]. Ma küsin veel korra. Palun öelge konkreetselt, kas on [kavas] nende 1,6 miljardi eest plaanitud moon osta kolme aasta jooksul ehk siis [arvestada] Kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet või seda plaani ei ole. See ei ole kuidagimoodi riigisaladusega kaetud, te võite seda vabalt siin meile öelda. Kuna see on seotud nii suurte summadega, siis ilma seda enam-vähem konkreetselt arutamata te eile ei oleks saanud kindlasti ka põhimõtteliselt sellist suunda ära otsustada. Ehk siis: kas plaanitakse seitsme aasta asemel see moon soetada kolme aastaga, nii nagu Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne valitsusele on, või mitte?

Aitäh! Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne valitsusele kogu tervikus muidugi ei ole avalik. Nii et jutt sellest, et sa justkui tead väga hästi, mida saab avaldada – küllap tuleb neidki piire tajuda. Vene saatkonnas on ka internet endiselt olemas. Seda esiteks. Teiseks, kas me ostame 1,6 miljardi eest moona lähima kolme aastaga – noh, ma arvan, et 5% peale liikumine näitab, et me ostame rohkem kui 1,6 miljardi eest. Ma arvan, et selle lihtsa matemaatilise [tehte] suudad sinagi ära teha. Nii et me ostame rohkem. Kaitseväe juhataja nõuanne on [ulatuslikum], et sa mõistaksid.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Jaak Aab.

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Riigikaitselistes küsimustes kerkis eelmisel sügisel üles ka selline küsimus: kas tuulikud ja radarid on konfliktis? Kui on, siis kui suures konfliktis? Nii Kaitseväe [juhataja] kui ka mereväe ülem on öelnud, et võimalikud meretuuleparkide arendused – rohkem oli sellest juttu – võivad pärssida teatud võimeid, mida on vaja Eesti riigikaitseks ja julgeolekuks. Majanduskomisjon arutas seda küsimust koos riigikaitsekomisjoniga detsembris. Kaitseministeerium oli siis tellinud ühe uuringu. See uuring valmis ja just eile riigikaitsekomisjon ja majanduskomisjon kuulasid selle ära. Detailidesse ma ei lasku, seal on ka AK-märked peal, aga üldine tähelepanek oli, et mereseire osas andis see uuring vastuse. Õhuseire osas anti see vastus minu teada juba aastal 2022, kui mereala planeering kehtestati. Samas on rida teisi võimeid, mis on niisamuti olulised – rannakaitse, ja detailidesse minemata märgin, et on veel teisigi võimeid –, aga nende kohta Kaitseministeerium kindlat vastust ei andnud. Me teame, et mõlemad asjad on Eestile olulised. Riigikaitse on väga oluline, meie võimekused peavad olema tagatud, aga teisest küljest on majanduse konkurentsivõime, energiavarustus, energiajulgeolek ja kindlasti ka kohasem energia hind samuti väga vajalikud. Majanduskomisjon on energiamajanduse arengukava eelnõusid ju näinud. Me enam-vähem teame, milline energiakokteil on. Üldine järeldus on see, et maismaatuulega nii kiiresti ei jõuta edasi minna, nagu see esialgu plaanides oli. Seega kindlasti mingil hetkel on ka meretuuleparke vaja. Kas te olete seda küsimust arutanud? [Kui olete, siis] millises võtmes ja mida te olete valitsuses teinud selleks, et neid probleeme võimalikult kiiresti lahendada?

Aitäh, hea küsija! Mulle jäi veidi segaseks, mida te täpselt probleemide lahendamise all silmas pidasite, aga püüan üldisemalt vastata. Jah, mis tahes tehisobjektid võivad vähendada eelhoiatussüsteemide, radarisüsteemide töö [tõhusust]. See on üldteoreetiline vaade, see ei ole kindlasti AK-märke või mis tahes muu märkega. Seda esiteks. Teiseks, mulle jääb veidi segaseks, kas te olete mereparkide poolt või tahate öelda, et neid ei tohiks teha, sest nad oleks ees. Eks te saate seda kunagi täpsustada. Ma ütleks nii, et kõikide nii-öelda tuulerajatiste puhul ja ka suuremate päikserajatiste puhul tuleb alati ära hinnata, milline on nende mõju riigikaitsele, riigikaitsehuvidele. Seda me ju teeme. Kaotatud kümnend – kui kasutada sellist ajakirjanduslikku pealkirja – energeetikas tuligi meil just eeskätt riigikaitsehuvide pärast. Riigikaitsehuvidest lähtudes sai sõnastutud – noh, ma võib-olla veidi siin nüüd liialdan –, et umbes 80% Eestist oli ikkagi erinevate tuuleparkide rajamiseks piiratud [tsoon]. Just sellepärast, et meil ei olnud viisi, kuidas oma huve – oma eelhoiatust ja kõiki muid süsteeme – silmas pidada, oma huve kaitsta. Nüüd, erinevad valitsused läbi aegade, muu hulgas ka Jüri Ratase valitsused, aga ka hilisemad valitsused, on teinud otsused nendesamade kompensatsiooniradarite hankimiseks. Need tegelikult peavad kompenseerima selle, et kui tekivad mingid uued rajatised, siis meil on samal ajal võimalik rajada taastuvenergia saamiseks inimtekkelisi rajatisi, mis tahes parke, nii et see ei sega meie Kaitseväe ja riigi kaitsmise huvisid. Ja kogu see nii-öelda planeerimine, ettenägemine, õhukaitsevõime loomine – loomulikult toimub see nii Kaitseväe kui ka NATO erinevate süsteemidega koos ja seda kindlasti arvestatakse. Nii et võib-olla mulle, jah, jäi veidi segaseks, mida te täpselt küsida tahtsite, aga ma hea meelega selgitan juurde, kui kunagi täpsustate.

Suur tänu! Lõpetan tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.