Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu (548 SE) teine lugemine

Saame minna teise [päevakorrapunkti] juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu 548 teine lugemine. Riigikogu kõnetooli on juba jõudnud põhiseaduskomisjoni esimees, hea kolleeg Hendrik Johannes Terras, kes teeb ettekande.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Esmalt meenutuseks, miks see eelnõu on välja töötatud ja mida muudatustega soovitakse saavutada. Ühest küljest on soov eelnõuga tõhustada rändemenetlust ning teisest küljest on soov tõhustada rändekontrolli. Selleks et rändemenetlus oleks tõhus, luuakse välismaalastele ja nende Eestisse kutsujatele, sealhulgas tööandjatele ja õppeasutustele, võimalus suhelda riigiga elektrooniliselt ja paberivabalt, rakendades ühe akna põhimõtet. See tähendab, et Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente saab edastada korraga Politsei- ja Piirivalveameti kaudu nii Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile kui ka töötukassale. Samuti luuakse õiguslikud alused, et nimetatud ametid saaksid vahetada välismaalase Eestis elamise, töötamise ja õppimise andmeid X‑tee kaudu. Julgeoleku kindlustamiseks ja väärkasutuste ennetamiseks sätestatakse, et töötamise eesmärgil elamisloa taotlemisel peab tööandja olema kantud Eesti äriregistrisse ja tõestama eelnevat tegelikku majandustegevust Eestis. Renditöö puhul asendatakse ühe kuu töötasu deposiidi nõue kuuekuulise eelneva tegeliku majandustegevuse nõudega, mis suurendab tööandjate vastutust ja vähendab süsteemi väärkasutamise riski. Kehtestatakse täiendavad elamisloa [andmisest] keeldumise alused: [elamisloa andmisest võib keelduda], kui leitakse taotleja seos välisriigi julgeolekuasutustega või jõustruktuuridega. Eelnõuga [kehtestatakse] lisanõuded püsivalt Eestisse elama asumiseks [antava] elamisloa [saamiseks]: kohanemisprogrammi kohustuslik läbimine ja vähemalt A2‑tasemel eesti keele oskus. Täpsustatakse püsivalt Eestis elava välismaalase määratlust, mille kohaselt on selline isik Eesti elamisloa või elamisõigusega ning tema peamine asukoht on Eestis. Eelnõu esimene lugemine toimus selle aasta 28. jaanuaril ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 11. veebruar. Muudatusettepanekuid ei laekunud.

Aitäh teile ettekande eest!

Ettekanne ei ole veel läbi. Natuke valjuks läks, ma ei kuule iseennast.

Väga vabandan! Palume saalis natukene rohkem vaikust! Ka mina olen tõdenud, et väga halb on puldis rääkida, kui saalis on lärm. Lihtsalt ebamugav on. Vähemalt mina isiklikult [olen seda tähele pannud] ja tundub, et mõned kolleegid jagavad sama mõtet. Hea kolleeg Hendrik Johannes Terras, palun jätkake!

Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 11. veebruar. Muudatusettepanekuid ei laekunud. Põhiseaduskomisjon kaasas eelnõu menetlusse kõik huvigrupid, kes osalesid eelnõu ettevalmistamisel. Oma arvamuse esitasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Andmekaitse Inspektsioon. Samuti esitasid ettepanekud Välisministeerium ja Siseministeerium. Esitatud arvamusi ja ettepanekuid kuulas komisjon 10. märtsil ja otsustas 11. märtsil ettepanekute pinnalt esitada kuus muudatusettepanekut. Tutvustan neid. Välisministeerium tegi ettepaneku täpsustada välismaalaste seaduse sätet, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus otsustada teha erandi nii viisanõude puhul kui ka vastavalt Euroopa Liidu määrusele viisanõudest vabastamise puhul. Kehtiva määruse järgi võib Vabariigi Valitsus otsustada viisanõudest loobumise kooskõlas Euroopa Liidu määrusega, kuid sättes pole selgesõnaliselt [kirjas], et Vabariigi Valitsusel on õigus teha ka viisanõudest loobumise erand ehk siis õigus nõuda viisat, [kuigi seda ei] näe ette Euroopa Liidu määrus. Ja põhiseaduskomisjon otsustas seda toetada. Kaubandus-tööstuskoja ettepanek puudutas tööandjale ette nähtud eelneva majandustegevuse ajalise määra nõuet. Nimelt peab tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba taotletakse, olema olnud vahetult enne elamisloa taotluse esitamist vähemalt 12 järjestikuse kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis. Samuti on eelneva majandustegevuse nõue ka renditöö puhul ehk tööandjal peab olema olnud enne välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse või töötamiseks tähtajalise elamisloa taotluse esitamist 18 järjestikuse kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis. Kaubandus-tööstuskoda tegi ettepaneku jätta välja ajaline määr, alternatiivselt oldi nõus ajalist määra lühendama kuue kuuni. Nende hinnangul ei ole ajalise määra nõue mõistlik ning see kahjustab ettevõtluskeskkonda, eelkõige alustavaid ettevõtteid. Siseministeeriumi esindajad selgitasid komisjoni istungil, et nõue on suunatud neile, kes pahatahtlikult loovad pidevalt uusi ettevõtteid selleks, et tuua välismaalasi Eestisse, ning järgmisel päeval panevad ettevõtte kinni ja teevad uue, kuivõrd Eestis on ettevõtete loomine väga lihtne ja bürokraatiavaba. Ministeeriumi esindajad märkisid, et mõte on liikuda etapiviisilise rändepoliitika poole: esmalt tuleb välismaalane ajutise viibimisalusega Eestisse tööle ja siin tööle asudes saab ta juba asuda taotlema elamisluba töötamiseks. Ministeeriumi hinnangul võiks olla minimaalselt kuus kuud see periood, mille [põhjal] eelnevat majandustegevust hinnata ja mis oleks heidutuseks piisav. Ülejäänud muudatused olid sõnastuslikud ja normitehnilised. Kõik muudatusettepanekud esitas komisjon konsensuslikult. Samuti tegi komisjon konsensuslikult kõik menetlusotsused: [teha ettepanek] võtta eelnõu päevakorda ja kolmas lugemine lõpetada, juhul kui teine [lugemine on] lõpetatud. Aitäh!

Suur tänu teile ettekande eest! Teile on mõned küsimused. Mart Helme, palun!

Aitäh! Mul on selline küsimus, et kas on tehtud ka analüüs, milline on selle konkreetse eelnõu efekt, kui ta toimima hakkab, kui ta vastu võetakse. Mida see tähendab meie rändesaldole, kas see toob meile jälle võõraid ja kui palju see toob meile võõraid? Kas need analüüsid on tehtud?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See otseselt ei muuda ju rändekvooti. Tegemist on paberimajanduse lihtsustamisega. Ühest küljest, kuna kõik käib digitaalselt, on Eesti riigil parem ülevaade. Teiseks, kuna karmistatakse neid nõudeid, mille alusel ettevõtted saavad tööjõudu tuua, siis ma eeldan, niipalju kui mina aru sain sellest, et see väga oluliselt ei muuda Eestisse tulevate inimeste hulka, küll aga teeb seda praegust tegevust lihtsamaks.

Jaak Valge, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selline bürokraatia vähendamine on igatahes positiivne, selge see. Aga ma nüüd küsin teilt, lugupeetud ettekandja, sest te olete vahepeal sellise massiimmigratsiooni eestkõneleja rolli võtnud omale. Nimelt on viimastel aastatel olnud sisseränne Eestisse väga palju suurem kui meie naaberriikidesse, näiteks Lätist 1,8 korda suurem, arvestades elanikkonna proportsioone. OECD andmete kohaselt oleme aga töö tootlikkuselt Lätist 2023. aastal maha jäänud, Leedust jäime maha juba 2019, rääkimata Tšehhist, Sloveeniast, Slovakkiast. Ja veel, viimaste andmete järgi möödusid meist 2023 ka Poola ja Ungari. Küsin teilt kui massiimmigratsiooni eestkõnelejalt: kas teie arvates on põhjuseks see, et meil on kõikide nende riikide seas kõige suurem odavtööjõu sissevool, mis takerdab majandusuuendusi?

Aitäh!

Aitäh! Ma ei ole küll kindel, millega te põhistate väidet, et ma olen massiimmigratsiooni eestkõneleja. Ma küll usun seda, et Eestis on vaja oskuslikku tööjõudu. Ma eeldan, et siin mängib rolli ka see, et me oleme võtnud Eestisse suure hulga Ukraina sõjapõgenikke, mis minu arvates on praegusel ajal õigustatud.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on ka sellise laiema vaate kohta. Meie senine immigratsioonipoliitika on eelkõige toetanud ettevõtjaid selles suunas, et nügida neid suurema lisandväärtuse poole, ja antud seaduseelnõu kindlasti on selguse mõttes oluline samm edasi. Aga me loeme ja kuuleme siin valitsuse plaanidest tuua Eestisse odavtööjõuna enam kui 2500 [inimest] juurde iga‑aastaselt. Kuidas te näete, et see meie majanduskeskkonda mõjutab, vaadates just seda, kuidas see aitab kaasa digitaliseerimisele ja kõigele sellele, mis lisandväärtuse poole liikuda aitab?

Aitäh selle küsimuse eest! Niipalju kui mina olen aru saanud, ei ole tegemist mitte odavtööjõu, vaid oskustööjõuga, ehk siis ettevõtjatelt on tulnud tellimus, [nad on nimetanud] ametid, kus on Eestis kompetentsiga [töötajaid] puudu. Tihtipeale on tegemist masinaoperaatoritega, tööstusinseneridega. Minu hinnangul tõstavad kõik need inimesed kindlasti Eesti ettevõtete tootlikkust üleüldiselt. See on kompetents, mis on Eestis puudu. Meil on küll kutseharidusreform, mis peaks selle augu lähiaastatel ära täitma, aga seal on lõtk sees. Ma usun, et senikaua, kui me ise ei suuda ettevõtetele tehniliselt võimekat personali toota, on Eesti majandusarengu jaoks mõistlik võimaldada ettevõtetel leida see tööjõud välismaalt.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Üldiselt olete sisulistele küsimustele vastates alati väga kidakeelseks jäänud. See jätab teist mulje, et te eriti seda teemat ei valda. Ja nüüd ma tahaksin anda teile võimaluse näidata, et te olete väga erudeeritud ja tark ja teate ettekandjana täpselt, detailselt kõike. Mart Helme küsis, millise efekti see [muudatus] annab. Üks [teie väidetest] oli, et see vähendab paberimajandust. Minu küsimus teile on: palun selgitage lahti see dünaamika, mis moel on võimalik selle eelnõu kohaselt vähendada paberimajandust. Teil on suurepärane võimalus näidata, et te olete tark mees.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Mul on tunne, et me oleme selles olukorras juba olnud kümneid kordi. Aga ma täiesti usun teie lugemisvõimesse. Kui teil on soov seda teada saada, [siis lugege] seda eelnõu. See eelnõu on üsna mahukas, see võib võtta natukene aega. Kui te selle läbi loete, siis me võime pärast selle üle arutleda.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Johannes! Tõepoolest, nagu sa ütlesid, see eelnõu on üsna mahukas, aga sellest lähtuvalt ma küsingi selle kohta, mis meil siin kirjas on. Siin on kirjas, et kasvuettevõtetes tööle asumisel – kasvuettevõtted on meil tegelikult idufirmad – võimaldatakse lühiajalise töötamise [taotluste] kiirmenetlust, mis lihtsustab talentide kaasamist. No me teame, et idufirmasid kerkib meil nagu seeni vihma ajal. Miks just need iduettevõtted on siin välja toodud? Ja ka täiendavalt soodustatakse filmide ja sarjade tootmisel osalevate filmimeeskondade liikmete tegevust Eestis. Ma tean, et meil kunagi filmiti siin filmi "Tenet", see sektor sõidabki selle [filmi] edu najal. Miks selline erand on siin välja toodud?

Ehk siis taas kord me tegeleme sihukese olukorraga, kui meil ei ole kohapeal mingit kompetentsi olemas. Kui meile tulevad projektid, mis toovad Eesti riiki raha, siis selleks, et neid projekte ellu viia, on vaja aeg-ajalt tuua ettevõtetele siia oskustööjõudu. Ja seesama näide: kui Eestisse tuleb mingi suurem investeering kuskilt välisriigist, siis selleks, et see firma kiiremini tööle panna, tuleb mõistliku kiirusega sisse tuua eksperte.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Välismaalaste seaduse muutmise puhul on ikkagi teie põhiidee tuua Eestisse oskustöölisi, noh, tähendab, kõrgemapalgalisi, ja teha see vabamaks. Aga minu mäletamist mööda praegune olukord ju seda lubab. Kui maksta [töötasu, mis] on kõrgem kui Eesti keskmine palk, siis võib [töötajaid] Eestisse tuua nii palju kui jaksad, mingeid kvoote ei ole. Kuni üheksaks kuuks saab ka lihttöölisi tuua. Nii et ma ei näe probleemi, mida selle seaduseelnõuga tahetakse lahendada. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks me peaksime seda muutma. [Vastake] paari sõnaga, kas seda on vähe. Selles seadusandluses juba on 13–14 erandit. Erandeid on juba niigi palju. Mis probleemi me ikkagi nüüd sellega siis lahendame?

Aitäh selle küsimuse eest! Siin võib-olla läheb segamini see – proua Rand ka laiendas seda teemat –, et antud eelnõuga seda ei muudeta. Käesoleval eelnõul on kaks peamist telge. [Esimene: muuta] paberil loamenetlused digitaalseks, panna andmekogud omavahel suhtlema, luua see raamvõrgustik. Ja teine: [piirata selliste] ettevõtete [tegevust], kes loovad ettevõtte, toovad välismaalt sisse tööjõudu ja siis lõpetavad ettevõtte tegevuse ära. Nii et me takistame sellist tegevust. Ma usun, et see kindlasti [sobib kokku] ka teie maailmavaatega, et sellist tegevust ei toimuks, et meil ei kasutataks seda seaduseauku ära selleks, et tuua siia välismaalasi. Enne kui on võimalik see tööjõud sisse tuua, peab [ettevõte] näitama, [et tal on olnud] kuus kuud majandustegevust. Minu hinnangul on see mõistlik.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mina seda teemat väga ei valda ja sellepärast ma küsin teilt, sest ma eeldan, et juhtivkomisjoni esimehena te olete teemaga kursis. Kas sellel komisjoni istungil tuli jutuks ka see, et iga-aastaselt kehtestatakse nõndanimetatud kvoot? Milline oli see eelmisel aastal ja kas see täideti? Ja teine [küsimus]: kas teile isiklikult ei tundu ja kas komisjonis sellest räägiti või ei räägitud, et see energia ja raha paigutada näiteks oma NEET‑noorte koolitamisele, õpetamisele ja oma inimestele töökohtade loomisele?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See on 0,1% elanikkonnast, see kvoot eelmine aasta tõesti ei täitunud, see on tõsi. See ei täitunud tõenäoliselt selle tõttu, et majanduses ei olnud tööjõudu juurde vaja. Aga seda, kas edaspidi [kvoot täitub], ma ei oska öelda. Aga taas kord: selles eelnõus me kvoodiga ei tegele. Nagu ma enne mainisin, selle seaduse raames on kaks eesmärki: [esiteks] viia kõik loamenetlused paberi pealt infosüsteemidesse, panna need omavahel suhtlema ja teiseks takistada tööjõu sissetoomist ettevõttel, kellel ei ole eelnevat majandustegevust ette näidata. Praegu on see liiga vaba ja seda kasutatakse ära.

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh veel kord sõna andmast! Ma küsisin idufirmade kohta, aga sa, Hendrik Johannes, hakkasid rääkima suurtest investeeringutest. No, vabandust, suured investeeringud ei ole idufirmad. Idufirmad – me oleme selle all [mõelnud] kogu aeg midagi muud. Neid [teevad] poisid garaažist, kellel on head ideed, aga kes muidu ei pääse suures majanduses pildile ja turule. Ma ikkagi tuletan meelde, et selline suurettevõte nagu Bolt on meil ka ikka veel ametlikult idufirma. Aga tegelikult, eks ole, selle seadusega me muudame ta praktiliselt immigratsioonipumbaks. Ja mis puudutab nende filmimeeskondade lühiajalise töötamise kiirmenetlust, siis ma ikkagi ei saa aru, miks just nemad on välja toodud. Sa ütlesid, et sellised suured projektid võiksid saada riiklikku tähelepanu, kui need toovad riigile tulu sisse. Aga neid on ju ilmselgelt rohkem kui neid siin välja toodud filmimeeskondade liikmeid, kelle tegevust Eestis hakatakse soodustama. Ma ikkagi küsin: mis on selle taga, et need filmimeeskonnad on siia sisse pandud, ja miks on need idufirmad siin sees?

Aitäh!

Me mõistame väga selgelt, et jälle tehakse mingit Bolti lobitööd.

Aitäh selle küsimuse eest! See on lihtsalt näitlikustamiseks sisse toodud, [selleks et näidata,] kus seda vaja on. Ma ei ole nõus sellega, et see muutub immigratsioonipumbaks. Praeguse eelnõuga tegelikult karmistatakse [nõudeid]. Kasvõi näiteks idufirmad: idufirma peab näitama, [et tal on olnud] kuus kuud majandustegevust, enne kui ta saab tuua välismaalt tööjõudu. Enne ei pidanud mitte midagi näitama: võis luua firma ja tuua välismaalt tööjõudu. Selleks et meil oleks kontroll selle üle ja et seda ei kasutataks vääralt, peab [ettevõte] näitama, [et tal on olnud] kuus kuud majandustegevust. Ja see ei ole mitte kuidagi seotud sellega, et hakatakse inimesi [rohkem] sisse tooma. Pigem seatakse piirangud sellele. (Saalist hõigatakse midagi.) Ma ei kuule teid, kui te läbisegi räägite.

Rain Epler, palun!

Jaa, aitäh, härra eesistuja! Härra ettekandja! Seesama filmide ja sarjade tootmise soodustamise [teema]. Ma olen nõus, et meie lähiajaloo kogemus näitab, et kui need suured filmiprojektid tulevad, siis majanduslikult toovad need riiki kõvasti raha juurde. Aga ma hakkasin mõtlema natuke võib-olla sellise isiklikuma nurga alt. Kui ma teie tegevust vaatan, siis te ka püüate Kroonika veergudel figureerida ja olete meedias ja sotsiaalmeedias aktiivne, ja kui ma vaatan seda poliitilist tegevust kasvõi tänagi, siis ikkagi kuidagi tundub, et see on teile natukene selline piin või ei ole nii meeldiv teie jaoks. Kas te seda ei mõtle, et kui me ei soodustaks välisnäitlejate sissetoomist siia, siis võib-olla, kui tuleb suur filmiprojekt, saate äkki ise mingit endale meeldivamat tööd teha? Kuidas te selle nurga alt kommenteerite?

Selle eelnõu kontekstis ei ole see oluline. (Naerab.)

Kalle Grünthal, teine küsimus, palun!

Aitäh! No tahtsin teie erudeeritust kontrollida. Eelnevalt küsisin, milline on dünaamika selles osas, et paberimajandusest loobutakse. Ja teie ütlesite mulle niimoodi: "Oi, lugege eelnõu, see on hästi pikk, läheb väga pikalt aega." Aga paberimajandusest loobumise kohta on ainult üksainuke pisike lause. See on seletuskirja esimesel leheküljel ja seal on ilusti öeldud, et välismaalastel, nende Eestisse kutsujatel, sealhulgas tööandjal ja õppeasutusel, võimaldatakse suhelda riigiga elektrooniliselt ja paberivabalt. Ma ei saa aru, kas teil oli siis nüüd raske selline asi välja öelda, [selle asemel pidite] ütlema, et lugege seda seletuskirja, see on nii pikk, et ei jõua rääkida. Mina jõudsin sellele isegi küsimust [esitades] vastata. Aga ma ikkagi küsin nüüd täpsustavalt, rääkige lahti, mida tähendab, et paberivabalt rakendatakse ühe akna põhimõtet. See on väga huvitav asi, mida kõik kindlasti tahavad teada.

Aitäh teile! Ühesõnaga, te küsisite millegi kohta, mille kohta teil info juba olemas oli. See on ka huvitav. Aga see ühe akna põhimõte tähendab seda, et andmekogud pannakse omavahel suhtlema, selleks et portaali [kasutaja] ei peaks esitama taotlusi erinevatel kodulehtedel. See kõik käib riigisüsteemi kaudu ühest kohast. Need süsteemid suhtlevad omavahel ja kõik need riigiametid, kes peavad loamenetlustega kursis olema, saavad selle portaaliga suheldes [vajalikud] andmed kätte.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea komisjoni esindaja! Valitsuse plaan tuua Eestisse 2500 võõrtöölist, [kellele makstakse vähemalt] keskmist palka – seni on olnud võõrtööjõu palgakriteeriumiks 1,5‑kordne keskmine palk –, võimaldab ju mitmes sektoris tuua siia inimesi, kes hakkavad saama Eesti inimeste [palgast] väiksemat palka. Ühtpidi hakatakse eelistama välismaalasi kohalikele, aga teisalt pidurdab see oluliselt kohalike inimeste palga kasvu. Minu arust see selgelt halvendab Eesti perede toimetulekut. Aga kuidas teie meelest see inimeste olukorda leevendama peaks?

Aitäh selle küsimuse eest! See ei ole küll konkreetse eelnõuga mitte kuidagi seotud, aga küsimus on selles, et me ei võta ju inimesi juurde valdkondades, kus meil on tööjõudu [ja kus tehakse tööd], mida Eesti inimesed oskavad. Küsimus on selles, et meil on valdkondi, kus on oskustööjõudu puudu. Enamasti on see tööstussektor ja seal on väga spetsiifilised ametikohad. Ettevõtjad on ka numbriliselt välja toonud, milliseid [töötajaid] on puudu. Need on tööstusinsenerid, masinaoperaatorid. Senikaua kui kutseharidusreform ei ole jõudnud neid juurde toota – eks paari aasta jooksul tuleb neid ka Eestis juurde –, on meil vaja neid leida, et meil oleks võimalik majandus kasvama panna.

Rain Epler, teine küsimus, palun!

Aitäh! Härra ettekandja, eile oli siin teie erakonnakaaslasest haridusminister, kes rääkis, kuidas lapsed saavad ühest uksest kõikidesse koolidesse. Nüüd teie räägite, et välistööjõud saab ühest aknast Eestisse. Kas te ei leia, et te natuke lihtsustate üle?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See lihtsustamine on kahepoolne: ühest küljest on see lihtsustamine inimesele, kes lubasid taotleb, teisest küljest on see lihtsustamine Eesti riigile ja ametnikele, kes neid lubasid menetlevad. Ehk siis ma arvan, et see, et riik toimib efektiivsemalt ja digitaliseeritult, ei ole kindlasti halb.

Sõnademäng oli igati tore. Tanel Kiik, palun!

Austatud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Mul on tegelikult küsimus natuke laiemalt kogu selle suhtluse kohta, mis puudutab välistööjõudu ja ka võimaliku uue, loodava valitsuskoalitsiooni poliitikat, kui lubate. Me oleme olukorras, kus eelmisel aastal, 2024. aastal välistööjõu kvoot ei tulnud teatavasti täis. Ehk see on nüüd esimene kord üle väga pika aja, võib-olla üldse aastakümnete, kus selline olukord juhtus. See tegelikult näitab seda, et see välistööjõu puudus ei ole kaugeltki nii suur, nagu püütakse avalikult näidata. Aga teisalt oli võimalik kokku leppida. See oli mõistlik lahendus: lisaks viidatud OSKA raportitele võtta aluseks just nimelt tööandjate ja ametiühingute vaheline kokkulepe ja arusaam, millises sektoris võib-olla on tööjõupuudus ja millises sektoris ei ole, ja niimoodi siis edasi liikuda võimalike täiendavate oskustöötajate riiki toomisega. Aga millegipärast seda ei toetatud. Küsimus on lihtne. Mis probleemi me tegelikult siis lahendame, kui me soovime muuta kvooti või suurendada kvooti, mis ei tule täis, ja samal ajal me ei ole tegelikult valmis tööturu osapooli sinna protsessi kaasama?

Aitäh! Selle aasta märtsis ehk siis nüüd lähipäevadel peaks tulema välja uus OSKA raport, kus on arvestatud nii tööandjate kui ka ametiühingutega, nad on saanud oma sisendi anda. See kindlasti võetakse ka aluseks sellele. Praegu on tegu ideega. Seda, kuidas see tehniliselt täpselt välja näeb, peaks nägema juba eelnõust. Aga ma üldiselt olen nõus, et meil ei ole mõtet tõsta kvooti, kui meil ei ole tööjõudu puudu. Juhul, kui meil on tööjõudu puudu, siis minu hinnangul on mõistlik, et me anname võimaluse seda tööjõudu tuua välismaalt. Tegemist ongi oskustööjõuga, [mida on juurde vaja, kui] meil ei ole piisavalt palju Eesti inimesi, kes oskavad seda tööd teha. Majanduse arenguks on oluline, et ettevõtjad leiaksid endale personali, kes on võimeline aitama neil toota. Aga see raport võetakse kindlasti aluseks ja nende osapooltega arvestatakse.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, kvooti me selle konkreetse eelnõuga ei muuda, aga siin on diskussioon läinud laiemaks. Kuna siin on sisse tulnud ka vastustes sellist natukene lihtsustatud propagandistlikku nooti, mida ma olen palju kuulnud, siis ma sekkun. Nimelt, jah, tõepoolest, praeguse kvoodi puhul on 13 erandit ja ka praegused tööjõuvajadused, mida on kirjeldatud, saaks nende eranditega ära lahendatud. Nii et igasugune ideoloogia, et meil on puudu ja praegused reeglid ei luba puuduolevat tööjõudu sisse tuua, ei ole mingil kindlal alusel. Ma olen siin toonud ka konkreetseid näiteid. Need kirjeldused, mida ka peaminister ja teised on nimetanud, need konkreetsed ametid, kus meil [inimesi] puudu on, nendele ei maksa keegi Harjumaal alla 1,5 koefitsiendiga palka. Nii et põhimõtteliselt, kui normaalset palka maksta, on neid võimalik ka praegu sisse tuua.

Aitäh!

Ainult et selle kvoodimajandusega ja põhjendusega, et meil on tööjõudu juurde vaja, lüüakse alla meie oma inimeste palgad …

Aitäh, Tõnis!

… ja nad lähevad siit ära, ja on juba läinud. Sellepärast meil ongi puudus.

Aitäh!

Aitäh! Küsimust ei olnud.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Iseenesest sotside värvivahetus, totaalne pööre immigratsiooni mahitajatest immigratsiooni kriitikuteks on muidugi huvitav ja mõnes mõttes ka tervitatav. Mida rohkem tervet mõistust siin parlamendis, seda kiiremini me loodetavasti õige numbrini jõuame, et Eesti immigratsioonikvoot on null. Aga mida ma ettekandja käest küsin. Ta räägib ja kurdab, et tööjõudu on hirmsasti puudu. Tegelikult härra Lukas ka viitas sellele, et see probleem ei ole päris selline, nagu te kirjeldate. Mina pigem ütleksin veel ettevõtlusvaldkonna poolt vaadates, et vastupidi, töökohti jääb järjest enam puudu, sest ettevõtjad panevad teie valitsuse pöörase majanduspoliitika tagajärjel järjest uksi kinni. Ma päris täpselt ei saa aru, kus kohta kõik need inimesed, keda te tahate selle erandiga siia tuua, tööle lähevad. Härra Lukas ka viitas, et Eesti inimesed võiksid seda tööd teha ja tegelikult see probleem ei ole nii suur. Kus teie näete seda päris kitsaskohta, päris probleemi, mida te lahendate?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Kitsaskoht on kindlad töökohad tööstussektoris. Ma olen mõned siin juba ette lugenud: need ongi masinaoperaatorid, tööstusinsenerid. Eestis ei ole piisavalt palju neid inimesi, kes seda [tööd] teha oskavad.

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kõigepealt ma kommenteerin lühidalt siin härra Pohlaku kummalist süüdistust. Sotsiaaldemokraadid on alati toetanud mõistlikku välistööjõu poliitikat. Me ei lahmi siin siltidega, et kvoot olgu null, ehk räägime ikkagi adekvaatselt. Loomulikult on valdkondi ja sektoreid, kus on vaja välistööjõudu. Ka tänased seadused võimaldavad seda tuua ja mitmeid erandeid on. Aga küsimus ettekandjale on lihtne. Kas on tehtud ka selline analüüs, mis puudutab 2022. aastal vastu võetud otsuste mõju, just nimelt välistöö[jõu] kaasamist? Toona tegelt tehti neidsamu leevendusi, [enne] sai viidatud, et vanasti oli kahekordse keskmise palga nõue, see viidi alla, pooleteisekordse [keskmise palga peale]. Ma olin toona ka valitsuses, mäletan neid arutelusid, tundus selline tasakaalukas lahendus, et me ei too seda päris ühekordse keskmise palga peale, aga tippspetsialisti puhul [kehtib] edaspidi pooleteisekordse keskmise palga lävend. Ja tehti veel mitmeid väiksemaid muudatusi just nimelt selleks, et tippspetsialiste, oskustöö[jõudu] oleks lihtsam tuua. Aga [oluline oli] vältida välistöö[jõu] massilist sissetoomist. Kas on tehtud analüüs nende muudatuste mõju kohta ja mille põhjal siis otsustada, kas on veel vaja täiendavaid muudatusi või mitte?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See on väga spetsiifiline ülesandepüstitus. Ma ei ole kindel, kas täpselt selle suunaga analüüs on tehtud. See [teema] on taas kord laiem käesoleva eelnõu aspektist ehk siis sellest me hetkel ei räägi. Kui see eelnõu peaks lauda tulema, siis me saame selle juurde tagasi tulla. Aga ma võtan selle ettepaneku kaasa.

Siim Pohlak, teine küsimus, palun!

Aitäh! Kui vaadata erinevate ettevõtlusorganisatsioonide poolt tulnud tagasisidet, tööandjate poolt tulnud tagasisidet, siis tegelikult kõige suurem probleem, mis vajab lahendamist, on ju energia hind Eestis. Seda tuuakse välja esimese ja kõige suurema probleemina. Miks te praegu tegelete ebaolulise peenhäälestamisega, kui tegelikult oleks vaja ära lahendada meie majanduse sõlmküsimus? Selle [lahendamine tagaks] odava elektri ja võimaldaks näiteks nendelsamadel tootmisettevõtjatel maksta töötajatele kõrgemat palka, sest vaba raha jääks rohkem järgi. Selles mõttes te lähenete asjale täiesti valest otsast. Miks ikkagi valitsus ja Eesti 200 ei tegele hoopis energia hinna küsimusega? See on võtmeküsimus ettevõtjate jaoks. See, kas te siin mingit kvooti natuke liigutate, ei päästa Eesti ettevõtlust.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See [küsimus], ütleme nii, väljub juba väga tugevalt antud eelnõu raamidest. Aga energia hind ja järjepidevus, jätkusuutlikkus, töökindlus Eestis on väga oluline ja sellega ka tegeletakse. Koalitsioonilepingule ei ole veel alla kirjutatud, aga see on üks teema, mis seal ette võetakse. Ja ma olen sellega nõus, et see ongi väga oluline. Aga ühtlasi ma arvan, et probleeme ei pea lahendama ainult ühest nurgast. Kui on võimalik ka teise nurga alt tuua leevendust ja aidata kaasa Eesti majanduse arengule, siis tuleks neid võimalusi kasutada.

Rene Kokk, palun!

Aitäh! Teie erakonna üks minister kangesti soovib Eestisse hakata välismaiseid vange vedama. On sihuke suur plaan tuua Eestisse palju võõramaiseid vange. Kas see ettepanek on kuidagi seotud sellega, et siis saada sinna välismaalt ka kvaliteetset tööjõudu, kes nende vangidega nende omas keeles suudab rääkida? Kas see kuidagi on sellest tingitud, on need seotud?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Need kaks asja ei ole omavahel seotud.

Tõnis Lukas, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma esitan nüüd ainult küsimuse. Sissejuhatuse ma tegin juba ära eelmisel korral. Aga küsimus on nii. Ühele ametikohale saab tuua välismaalt spetsialisti, eeldades, et Eestist seda ei leia, ja maksta sellele ametikohale tulnud spetsialistile 1,5‑kordset Eesti keskmist palka. Aga kui tööandja ei taha maksta nii kõrget palka – kuigi turul on see täiesti normaalne, et samadel ametikohtadel saadakse tegelikult 1,5–2 koefitsiendiga palka – ja ta tahab turul seda palgataset alla lüüa, pöördub ta riigi poole, et [riik] suurendaks kvooti ja lubaks tuua ükskõik mis palgaga neid töötajaid mingitest regioonidest, kus palgatase on veel madalam – äkki saame kusagilt. Miks on vaja sellisele ettevõtjale, kes ei taha oma töötajatele maksta normaalset turu tasemel palka, vastu tulla ja riiklikku poliitikat muuta?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See ja ka väga suur hulk teisi täna siin saalis [kõlanud] küsimusi, ma arvan, [on sellised, mille] juurde on mõistlik tagasi tulla, kui me sellest teemast räägime. Antud hetkel selle eelnõu raames me seda ei puuduta, sellega me lahendame teisi probleeme, [mis on] rändega seotud.

Aitäh teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti mehed, Eesti naised! See eelnõu siis suuri muudatusi immigratsioonis kaasa ei too. Nagu ma ütlesin, on bürokraatia vähendamine iseenesest ju igatahes positiivne. Küll aga häirib mind kogu selle valdkonna juures kõigi viimaste valitsuste tegevuste selline süsteemitus ja plaan tuua sisse odavtööjõudu. Kõigepealt, vaadake, ega iga välisinvesteering ei ole Eestile kasulik. Kasulik on see välisinvesteering, mis vastab meie ühiskonna vajadustele, see tähendab, millega luuakse kõrge lisandväärtusega ettevõte, arvestades demograafilisi perspektiive, ettevõte, kus tulevikus saavad tööd ka vanemaealised. Ma üleüldse kuidagi ei näe, et viimased valitsused oleksid püüelnud selle poole, et soodustataks vanemaealiste tööhõivet. Ma [toon] näite, et meie majandusinimesed on kohati toonud ju positiivseid näiteid Taiwani või Singapuri kohta, kus sündimuse summaarkordaja on veel palju-palju väiksem kui Eestis, aga immigratsioon on null. Palun väga! Sellepärast ongi null, et seal on loodud kõrge lisandväärtusega töökohad, mis on ka, kuidas öelda, ajumahukad, [töökohad], kus saavad ka vanemaealised tööd, kus ei tule rakendada jõudu, vaid tuleb rakendada aju. Niisugune investeering, millega luuakse selline suur ettevõte, mis saab siis võib-olla ka mõne aja pärast kasvuettevõtteks, kuhu tuleb hakata väljastpoolt odavtööjõudu sisse tooma, ei ole Eestile kasulik. Iga investeering ei ole Eestile kasulik. Ja me ei saa seda käsitleda ainult ettevõtte seisukohalt, peame käsitlema kogu ühiskonna seisukohalt. Odavtööjõuga tuleb teatavasti kaasa tema perekond. Hilisimmigrantide puhul on need täiskasvanud perekonnaliikmed, kes jäävad üldjuhul töötuks. Kui majanduskriis tuleb, jäävad esimestena töötuks muidugi alati hilisimmigrandid. Nii. Ja enne ma juba rääkisin sellest, et odavtööjõu sissetoomine ei soodusta kuidagi majandusuuendusi. Kordan siis need andmed veel üle. OECD järgi jäi Eesti inimeste töö tootlikkus töötunni alusel, arvestatuna püsihindades ja ostujõu pariteedi alusel, Läti [vastavast näitajast] 2023. aastal maha. Samal ajal oli Lätis välispäritolu inimeste sissevool 1,8 korda väiksem kui Eestis viimasel viiel aastal. Leedust, kuhu samuti tuli immigrante sisse väga palju vähem [kui Eestisse], jäime tootlikkuse poolest juba 2019. aastal maha ning Tšehhist, Sloveeniast ja Slovakkiast mahajäämus selles vallas pigem suureneb. Peale Läti möödusid meist 2023. aastal ka Poola ja Ungari. Ega ma ei ütle, et see odavtööjõud ainus põhjus on. Siin on ikka mitu põhjust. Aga üks kindel põhjus on suurem odavtööjõu sissevool, mis takerdab majandusuuendusi. Me olemegi oma majandusstruktuuri kuidagi orienteerunud selle järgi, et ettevõtetel on odavtööjõu nälg. Me ei saa seda muidugi kohe ruttu muuta, aga me peame selle poole suunduma, kui me tahame ikkagi arenenud riigiks saada. Spetsialistide sissetoomine ei ole meil nii ehk nii piiratud. 1,5‑kordse keskmise palgaga too spetsialiste sisse nii palju, kui vähegi kulub, ja Euroopa Liidust nii palju, kui vähegi kulub, lisaks on veel 20 erandit. Eile ma juba märkisin, ja tõsi, ma ei tea, kas see on põhjus või ajend, aga igatahes on väga kiiduväärt, et Eesti sotsiaaldemokraadid on otsustanud seista Eesti tööinimeste eest, sest ilma kahtluseta [võib väita, et] odavtööjõud alandab Eesti inimeste palgataset. Edasi, veel laiemalt võttes. Immigratsioon on loomulikult kahjulik meile ka demograafiliselt, sellepärast et … Palun kolm minutit.

Jah, kolm minutit lisaks.

Sellepärast et nendes riikides, kust meile odavtööjõud sisse hakkab voolama – need riigid on väga suure tõenäosusega Ukraina ja Valgevene –, on sündimus ju veel väiksem kui Eestis. See tähendab seda, et strateegilisest vaatest teravdab see meie demograafilisi probleeme veelgi. Ja kolmandaks, ma arvan, et Eesti 200 võib-olla sellest ei hooli, aga võib-olla teised, kuidas öelda, rahvaesindajad siiski on vastutustundlikumad: see on kahjulik meile ju rahvuspoliitiliselt. Me ju kõik näeme, kuidas meie eesti keele kasutusala kogu aeg aheneb, ka numbrid näitavad seda. Suur tänu!

Aitäh teile! Kalle Grünthal, palun!

Aitäh sõna andmise eest! Tegelikult on see seaduseelnõu [tehtud] Eesti rahva hääbumise kiirendamiseks. Siia saabuvad migrandid, varjunime all investeeringud, mida siin tahetakse rakendada. Need töölised, spetsialistid, kes siia tulevad, ühel hetkel sulanduvad siin Eesti rahva sisse, sõlmides abielusid, ja see toob tegelikult kaasa selle, et puhast eestlust jääb üha vähemaks ja vähemaks. Teine komponent on see, et kuidas me saame meelitada siia rohkem investeerijaid, kui meie majanduskeskkond on niivõrd halb. Milline eesti keeles öeldes loll välismaalane tuleks siia investeerima, kui elektri hinnad on siin sellised, mis karjuvad appi, ja inimesed ei ole võimelised [elektriarveid] tasuma. Loomulikult nad lähevad kuhugi mujale. Selle asemel, et tuua siia saali selliseid eelnõusid, peaks hoopis mõtlema sellele, kuidas Eesti rahvast uuesti taastootma hakata. Eesti teadlased eesotsas Jaak Uibuga on moodustanud rühma, kes on teinud ära väga põhjaliku töö selles osas, [kuidas] taastada ja tõsta Eesti rahva iivet, mille languses on põhiliselt süüdi erinevad majanduslikud kataklüsmid ja ka erinevad sõjaolukorrad. Sest ükski pere ei soovi saada järglasi, kui selle järglase sündimine ja ellujäämine on ebastabiilne. Sotsiaalkomisjonis käisid teadlased ja tegid ettepaneku moodustada rakkerühm Riigikantselei juurde, selleks et see küsimus võetaks tõsiselt päevakorda. Sotsiaalkomisjoni juht Madis Timpson – te võite mulle vastu vaielda mõne hetke pärast, kui te tahate – ütles, et see ei kuulu Riigikogu pädevusse. Eile küsisin ma peaminister Kristen Michali käest, kas ta on nõus [selle ettepanekuga] ja kas ta toetab sellise rakkerühma loomist. Kristen ei vastanud sellele küsimusele, ta ainult ütles, et see küsimus on sotsiaalkomisjoni pädevuses. Nii et pall käib ühe õue pealt teise peale, aga keegi ei taha väravat lüüa. Väga kurb muidugi. Aga see eelnõu ei ole suunatud Eesti rahva hüvanguks, vaid sellel on Eestit hävitavad tunnused. Seega paluks seda eelnõu mitte toetada. Aitäh!

Aitäh! Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Saab ainult toetada eelkõnelejate seisukohti, nii härra Valge seisukohta kui härra Grünthali seisukohta. Need argumendid, mis nad mõlemad välja tõid, on ju äärmiselt kaalukad. Ja need on tegelikult ka ju uurimustega, eriti härra Valge [öeldu] puhul, väga selgelt tõestatud. Kui me kuulasime härra Terrase esitust, siis täiesti arusaamatuks jäi, miks seda eelnõu vaja on. Kui see eelnõu midagi ei muuda, korrastab ainult mõnevõrra paberimajandust, siis milleks seda vaja on? Milleks seda vaja on? Nagu ma aru sain, tegelikult ei ole tehtud mingit analüüsi, missugune konkreetne mõju oleks sellel eelnõul sisserändele, kust see sisseränne tuleb, missugustesse sektoritesse see sisseränne tööjõuna kanaliseerub. Täielik segadus! "Tööandjad on huvitatud tööjõust." Loomulikult tööandjad on huvitatud tööjõust. Samal ajal, kui me läheme väljapoole Tallinna ja Harjumaad, siis meil on väga tõsine probleem sellega, et meil ei ole töökohti. Ma elan poolest saadik väljaspool Tallinna ja ma näen, mis toimub paiga peal: on vaid mõned üksikud tööandjad ja nende võime maksta konkurentsivõimelist palka on piiratud, eriti kui nad on tegevad põllumajanduse valdkonnas. Siis on sisuliselt tegemist hooajalise tööpakkumisega mitte liiga suure palga eest. Töökohti pole. Ja siis räägitakse meil tööjõu nappusest. Üleriigilised tööjõu-uuringute, tööjõu kaasamise, tööjõu ümberõppe ja kõige muu seesuguse programmid meil ju sisuliselt puuduvad. See, mida teeb töötukassa, või mis iganes nime ta nüüd kannab, on tihtipeale lihtsalt raha raiskamine. Me oleme lasknud – ja me oleme lasknud! – aastakümnete jooksul asja sinnamaale minna, kuna meil ei ole olnud … Meil on küll olnud regionaalministrid siin vahepeal, aga meil ei ole olnud sisulist regionaalpoliitikat. Selle tulemuseks on maa tühjaks jooksmine, ettevõtlike inimeste lahkumine suures osas välismaale. Minge Soome, vaadake, kui palju on seal eestlasi. Paljud nendest on väga haritud inimesed ja nad teevad seal oma haridusele sugugi mitte vastavat tööd lihtsalt sellepärast, et palka saab seal palju rohkem ja töökoht on olemas. Pendeldavad. Need ei ole sugugi Kalevipojad, need on tihtipeale väga viisakad ja korralikud inimesed, kes korjavad seal raha, et oma pensionipõlv lõpuks Eestis ära pidada. Nii et kogu see meie poliitika, mis on aastakümnete vältel toimunud nende globaalsete, liberaalsete, avatud ja valgete jõudude juhtimisel, on meid viinud totaalsesse kriisi. Ja see eelnõu ainult süvendab seda kriisi. See eelnõu on teatud lobistide eelnõu, et saada odavat tööjõudu. See eelnõu on globalistide eelnõu, et veelgi enam hävitada Eestit kui rahvusriiki. Ja lihtsalt piinlik on vaadata siin saalis ringi, kuidas ajusurnult – ajusurnult! – toetatakse sellise poliitika elluviimist. Ma lihtsalt ei mõista seda. Ma olen nii mõnegi varasema eelnõu puhul ka inimeste südametunnistusele koputanud, või isegi mitte südametunnistusele, vaid intellektuaalsele võimekusele, [juhtinud tähelepanu] vajadusele mõttetöövärk sisse lülitada. Räägime investeeringutest. Aga kujutame ette, et tulebki üks suur investeering siia ja see suur investeering ütleb: "Aga mul tööjõudu siin ei ole ju." Ja siis see suur investeering toobki siia tuhandeid, võib-olla kümneid tuhandeid [inimesi], sõltuvalt sellest, milliste kettidena või kuidas ta edasi hargneb. Ja kust ta selle toob? Kust ta selle toob? Igatahes suure tõenäosusega eesti keele kasutusala aheneb veelgi. Ja minu küsimus teile, kulla globalistid, liberalistid, on see: kas te tõesti ei saa aru, kas tõesti ei ole … Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Kas tõesti ei ole nii palju ettenägemisvõimet, et aru saada, et ühel päeval ei ole teid vaja enam? Teid ei ole vaja, sest see riik võetakse üle nende poolt, kelle te olete siia sisse lasknud, kelle te olete siin positsioonile upitanud. Teid pole vaja, teid eesti keelega, rahvusriigiga pole vaja. Isegi sinimustvalge võib sinna Pika Hermanni torni jääda ju, aga Eesti riiki kui niisugust, eestlaste riiki ei ole vaja. Ja see juhtub juba varsti. See juhtub juba varsti! Lugege, täna muide on Postimehes artikkel sellest, kuidas Venemaa rahvaarv kukub nii mis kolinal. Või mis see pealkiri täpselt oli? Jah, kukub. Euroopas kukub täpselt samuti, Eestis kukub täpselt samuti. Siit puldist olen ma ka varem mitu korda öelnud: mina olen 75‑aastane, minu põlvkond, suur sõjajärgne põlvkond sureb valdavalt järgneva kümne aasta jooksul ära. Mõni üksik tiksub võib-olla kuskil peale 90. eluaastat veel edasi, aga valdavalt sureme me ära. Need on eestlased. Need on need, kes kasvasid Nõukogude ajal, kandsid südames sinimustvalget, eesti keelt ja Eesti patriotismi. Nad surevad ära! Mis teile järele jääb? 100 000 ukrainlast, 100 000 venelast, 100 000 valgevenelast, 100 000 moslemit. Kes on see Eesti riik, mida te ehitate nende eelnõudega? Aga ega ma ei näe siin kellegi silmis sädet, mõistmise sädet. Ma näen tuima ükskõiksust. Kes siis vastutab? Kes vastutab? Kas need tööandjad, kes ütlevad, et neil on tööjõudu vaja, või vastutate teie kui rahva poolt siia valitud? Te ju lükkate selle vastuse laua pealt maha. Tuimalt, ajusurnult vajutate nupu peale. Tulgu veel 100 000, tulgu järgmine 100 000, tulgu pool miljonit – maa tuleb täita lastega, mis sest, et võõraste lastega. Vaat see on see, mis tekitab raevu, mõistmatust niisuguste eelnõude siia toomise puhul. Pealtnäha on kõik libe ja sile nii nagu liberalistide puhul ikka. Aga tegelikult on asi mäda ja selle mäda laialivalgumise eest, selle mäda laialivalgumise eest, mis mürgitab meie riigi ja rahva, vastutate teie!

Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on esitatud kuus muudatusettepanekut. Asume nende muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, ka selle on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, ka selle on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitajaks põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, esitajaks põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Ja muudatusettepanek nr 6, ka selle on esitanud põhiseaduskomisjon ja juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Head kolleegid, oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 548 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Teise päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.