Arupärimine automaksu mõju kohta lastega peredele (nr 705)

Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Riina Solmani, Jaanus Karilaiu, Helir-Valdor Seedri, Priit Sibula ja Andres Metsoja 20. jaanuaril käesoleval aastal esitatud arupärimine automaksu mõju kohta lastega peredele. Palun siia Riigikogu kõnetooli arupärimist tutvustama Riigikogu liikme Riina Solmani. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Vabandust! Ma tahtsin alustada ikkagi austatud Riigikogu esimehest ja seejärel [pöörduda] austatud peaministri poole. Tervitan teid veel kord ja kõiki saadikuid samamoodi. Ja olgu tervitatud ka need, kes vaatavad meid sidevahendite kaudu. Järgmine arupärimine on tõepoolest automaksu mõjust lastega peredele. Jätkame nüüd siis eelmise teema jätkuks automaksuga. Sellest ajast, kui rahvastikuministri portfell ära kaotati ja suured demograafilised küsimused taandati sotsiaalpoliitika alamvaldkonnaks, pole valitsuskabinetis rahvastikupoliitika eest seisnud enam keegi. Selles valitsuskomisjonis, mis käis 2023. aastal koos kaks korda ja eelmisel aastal ühe korra, on tõepoolest laiapõhjaliselt arutatud kõike muud, aga mitte sündimusküsimusi fokuseeritult. Aga samal ajal on Exceli tabelis tehtud kärpeid ja tõstetud makse selliselt, et eelkõige on pihta saanud just suured pered. See on kriiside ajastul ebakindlust veelgi süvendanud. Ma olen üsna kindel, et paljudes peredes on jäetud soovitud lapsed saamata. Nimelt on erinevad naisuuringud ja ka perede uuringud andnud meile täiesti selge signaali, et Eesti pered soovivad lapsi. Tihtipeale ei soovita mitte ainult kahte last, vaid ka kolmandat, aga see kolmas jääb sündimata. Inimesed ei saa oma ideaali ellu viia täiesti objektiivsete takistuste tõttu. Enamasti on need majanduslikku laadi, sest kolm last ei mahu sõiduautosse. Kahe turvatooliga tagaistmele veel mahub, aga kolmandaga enam mitte. Räägime ka ruumipuudusest, eluaseme küsimusest. Need kõik on majanduslikud [tegurid]. Riik saaks siin tegelikult oma hoobadega appi tulla, aga meie riik on viimase kolme aasta jooksul andnud teistsuguseid signaale. Mis on siis tehtud? Valitsus on ära kaotanud abikaasade ühise tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse, tulumaksuvabastuse alates teisest lapsest, koduste emade tervisekindlustuse ja vähendanud peretoetusi. Need on kõik riigi antud signaalid. Lisaks tõsteti käibemaksu, mis mõjutab enim just suure tarbimisega suurperesid. Sellest aastast kehtima hakanud automaks tabas samuti lasterikkaid peresid kõige valusamalt. Sellega seoses on mul küsimused peaministrile. Kordame siis üle. Siseministeeriumi avaldatud esialgsetel andmetel [registreeriti] 2024. aastal 9646 lapse sünd. See on juba kolmas aasta, mil sünnib rekordiliselt vähe lapsi. Demograafiline kriis Eestis aina süveneb. Kolme aastaga on sündide arv vähenenud veerandi võrra ja viimase viie aasta jooksul kolmandiku võrra. Valitsuskoalitsioon [ei paista] kriisi süvenemisele lahendusi pakkuvat, kuigi ta räägib kogu aeg sellest tervikanalüüsist, mis peaks pakkuma ideid ja uusi mõtteid selle leevendamiseks. Aga ikkagi, nende peamine tegu on olnud lasterikaste perede toetuste vähendamine ja see on negatiivne tegu. Mitmete maksutõusude ja uute maksude kehtestamine on märkimisväärselt halvendanud lastega perede majanduslikku kindlust. Selle aasta algul jõustus valitsuskoalitsiooni poolt jõuga läbi surutud automaks. Sellele oli vastu enamik Eesti inimesi. Mingisuguseid maksusoodustusi ega maksuerisusi lastega peredele automaksuseaduses ette ei nähtud, kuigi lasterikaste perede liit käis siin Riigikogu komisjonides sellest eraldi rääkimas, kirjutas rahandusministrile kirja, kirjutas peaministrile kirja. Me küsisime sotsiaalkaitseministrilt, kas ta teeb lasterikastele peredele erisusi, sest on ju selge, et kui sul on näiteks kümme last, siis väikese auto peale nad ei mahu. Sellest toredast seriaalist, mis jookseb ERR-is – "[Segasummasuvila] ratastel" –, kus kaheksa lapsega pere sõidab mööda ilma ringi, on ju näha, et väikesesse autosse neid mitte kuidagi ei [mahuta]. Aga sotsiaalkaitseminister vastas, et tema ei ole seda kirja saanud, selle on saanud hoopis rahandusminister, ja teda see ei puuduta. No andke andeks! Nii Isamaa liikmed kui ka meie kolleegid tegid mootorsõidukimaksu eelnõu kohta mitmeid muudatusettepanekuid automaksusoodustuste ja -vabastuste kehtestamiseks lastega peredele, aga valitsuskoalitsioon hääletas need kõik maha. Väga paljud lastega pered said aasta alguses šokeerivalt suure automaksuarve. Näiteks üks juhtum, kus kuuelapseline pere sai automaksuteate summas 875 eurot. Lasterikka pere toetus on kuuelapselise pere puhul 450 eurot kuus. Sellega seoses on mul siin viis küsimust. [Loodetavasti] hea peaminister loeb need ise ette, mul selleks enam aega ei ole. Suur tänu!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli tagasi peaminister Kristen Michali.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head arupärijad! Head Riigikogu liikmed! Loen siis küsimused ette ja vastan neile jõudumööda. See arupärimine on automaksu mõju kohta lastega peredele. Esimene küsimus: "Millist valitsuse poliitika eesmärki täidab lastega perede, eelkõige lasterikaste perede hiiglaslike automaksudega maksustamine?" Vastus. Mina ei ole olnud mootorsõidukimaksu fänn. Üldiselt kogub riik makse, et rahastada avalikke teenuseid ja tagada ühiskonna toimimine. Maksutuludest saadakse raha haridusele, tervishoiule, sotsiaaltoetustele, julgeolekule, infrastruktuurile ja muudele olulistele valdkondadele. Teine küsimus: "Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud õiglusele. Kas lastega perede kõrgete automaksudega maksustamine on õiglane?" Vastus. Avalike teenuste rahastamiseks tuleb riigil koguda makse, isegi kui maks tundub vahel ebaõiglane. Euroopa võrdluses on Eesti väike, aga tõhus riik. Eesti maksukoormus oli 2023. aastal 34% SKT-st. Euroopa Liidu [riikide] võrdluses püsime pingereas traditsiooniliselt tagantpoolt lugedes seitsmendal kohal. RES-i ehk riigi eelarvestrateegia järgi jõuab meie maksukoormus kõige kõrgemale, 36%‑ni järgmisel aastal, mis oleks tagantpoolt kümnes tulemus. See jääb kõvasti alla Euroopa keskmist. Kolmas küsimus: "Põhiseaduse paragrahv 28 sätestab, et lasterikkad pered on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Kas teie arvates on lastega peredele mootorsõidukite maksustamisel erandite mitte tegemine kooskõlas põhiseaduses sätestatuga?" Vastus. Põhiseaduse § 28 sätestab, et ka puudega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Sellele vaatamata leidis president, et mootorsõidukimaksu esialgses versioonis kehtestatud invasõiduki maksusoodustus on põhiseadusega vastuolus. Neljas küsimus: "Kas lastega perede hiiglaslik automaksudega maksustamine võib valitsuse hinnangul mõjutada negatiivselt perelisa saamise plaane ja süvendada seega veelgi Eesti demograafilist kriisi?" Vastus. Riigi tugi lasterikastele peredele on kordades suurem kui mootorsõidukimaksust laekuv raha. Sotsiaalministeeriumi eelarvest toetatakse lapsi ja peresid circa 1 miljardiga. See moodustab ligikaudu 2,2% Eesti SKP-st. Sarnast mahtu on Euroopas ette näidata väga vähestel riikidel, seega oleme toetuste poolest Euroopa tipus. 1 miljard laste ja perede toetuseks kulub järgmiselt: circa 420 miljonit peretoetustele, 364 miljonit vanemahüvitisele, circa 100 miljonit lapsevanemate pensioni ja ravikindlustuskaitse tagamiseks ning circa 13 miljonit elatisabile. Lisaks on paljudel kohalikel omavalitsustel erinevad toetusmeetmed lasterikastele peredele, nagu näiteks lasteaia kohatasu ja toiduraha soodustus, huviringi- ja laagritoetus. Ka KredEx pakub eluasemekäendust noortele peredele, samuti peredele, kes soovivad luua kodu maapiirkonda. Viies küsimus: "Kas valitsusel on plaanis algatada eelnõu lastega peredele automaksu soodustuste kehtestamiseks või plaanib valitsus mingil muul moel leevendada peredele langenud lisakoormust, mis vähendab perede majanduslikku kindlustunnet?" Vastus. Nagu ma eelmisele arupärimisele vastates ütlesin, valitsus, nüüd siis uus valitsus, kavandab mitmeid maksulangetusi, mis [suurendavad] inimeste sissetulekut. Peresid puudutab kaudsemalt ettevõtete kasumimaksu kaotamine, mis annab võimaluse luua lisandväärtust ja maksta kõrgemaid palku, kui soovite. Teiseks, tulumaksu kaotamine esimesest eurost, mis aitab eeskätt just väiksema sissetuleku korral, ja 2026. aasta alguses [jõustuv] tulumaksuvaba miinimumi tõus 700 euroni, mis aitab samuti inimeste sissetulekuid tõsta. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Teile on ka küsimusi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Te ütlesite, et põhiseaduse § 28 ütleb, et riigi erilise hoole all on nii lasterikkad pered kui ka puuetega inimesed, ja et president ei kuulutanud seadust välja, kuigi esimeses versioonis olid puuetega inimestele erisused. No ma natukene selgitan. Tõesti oli maksuvabastus puuetega inimestele, aga ainult nendele, kellel on ümberehitatud auto. See pani puuetega inimesed ebavõrdsesse olukorda, mis läheb vastuollu ühe teise, võrdse kohtlemise printsiibiga põhiseaduses. Seega oleksid puuetega inimesed pidanud kas oma auto ümber ehitama, mis oleks tähendanud väga suuri lisainvesteeringuid, või lihtsalt autost loobuma, kui auto ei olnud ümber ehitatud. See ebavõrdsus oli ka põhjus. Tänaseks on õiguskantslerilt tulnud kiri, et automaks on põhiseadusega vastuolus – see on see, mida Keskerakond on rääkinud üle aasta –, kuna ei ole erisusi ei puuetega inimestele ega lasterikastele peredele. Mul on küsimus: kas koalitsioon on valmis õiguskantsleri pöördumisest lähtudes automaksu üle vaatama ja need erisused tekitama?

Aitäh! Lühidalt vastates, tõepoolest oli soov algselt, ma saan aru, mootorsõidukimaksu esialgses versioonis teha invasõidukitele sellesama paragrahvi viite kohaselt maksusoodustus. See leiti põhiseadusega vastuolus olevat. Ma tean, et rahanduskomisjon praegu arutab seda, on kohtutud õiguskantsleri ja teiste osapooltega ja see arutelu kestab. Ma loodan, et rahanduskomisjon leiab parima võimaliku lahenduse.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Me teame, et praegu on kohtus mitu sellist asja. Vähemalt kaks neist on teatud mõttes tehtud Keskerakonna abiga: me [andsime] inimestele sel teemal [nõu]. Üks neist oli puudega inimene ja teine minu mäletamist mööda paljulapselise pere ema. Minu küsimus on selline. Kui nad kohtus võidavad ja tuleb välja, et see olukord, mis on praegu tekkinud, ongi põhiseadusega vastuolus, siis milline on riigi reaktsioon sellele? See ei puuduta ainult neid konkreetseid inimesi, vaid rühmasid. Kui näiteks kohus otsustab, et paljulapselised pered ei peagi seda maksma või [neile peab kehtima erisus], puuetega inimestele samamoodi, siis kuidas riik sellele reageerib? Mõned on võib-olla need [arved] juba kinni maksnud. Kuidas riik selle neile hüvitab?

Aitäh! Tavaliselt annab kohus võimalikud näpunäited, mis täpselt on põhiseadusega vastuolus, kui peaks vastuolu olema. Ja sellisel juhul on seadusandjal täitevvõimu abiga võimalus ja kohustus see ära parandada. Tavaliselt nii see protseduur käib. Ja seejärel [on võimalik] jõuda põhiseaduspärase olukorrani. Nii see elu on.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister! Te siin mõni minut tagasi ütlesite niimoodi, et makse tuleb koguda, isegi kui maks on ebaõiglane. Mul on kaks küsimust. Kas seda automaksu planeerides te arutasite, et teeks õige sedapidi ebaõiglase maksu, et see just lastega perede suhtes võimalikult ebaõiglane oleks? Ja teine küsimus puudutab automaksu kehtestamise teemat laiemalt. Siin kohe hakkab küsima värskelt opositsiooniridadega liitunud kolleeg Allas, kes ilmselt püüab rääkida nii, nagu meediast kuulda on: teie räägite, et sotsid tahtsid makse, ja nemad räägivad, et teie tahtsite. Kuidas selle automaksuga oli: kas seda te tahtsite rõõmsalt üksmeeles ja koos, sellisena nagu ta on, või oli seal juhtiv roll kas teil või sotsidel? Esimene … (Mikrofon lülitatakse välja.)

Üks hetk! Kaks küsimust. Härra peaminister, kas vajate täpsustust? Siin läks mikrofon korraks välja.

Ei, ma vist kuulsin …

Juba kuulsite. Selge. Kaks küsimust. Palun!

Aitäh! Jah, ma oma vastuses isegi ütlesin, et avalike teenuste rahastamiseks tuleb riigil koguda makse, isegi kui see tundub ebaõiglane. Ja noh, oleme siiski omavahel ausad. Ma ei kujuta väga ette, et palgapäeval või mis iganes teisel ajahetkel keegi rõõmustaks, et nüüd ta saab riigile makse maksta. Loomulikult tundub see tihtipeale [ebaõiglane], et teenistusest midagi ära võetakse, aga see on sotsiaalne kokkulepe meie oma riigi pidamiseks. Meil ei ole teist riiki. Meil on üks riik, üks Eesti. Kui vaadata maksukoormust, siis [näeme, et] Euroopa keskmine maksukoormus on umbes, mälu järgi ütlen, 40–41% SKT-st, Eestis on see 34% või kõige kõrgemal hetkel 36%. See tähendab seda, et me jääme ikkagi Euroopa tagumisse kolmandikku selle maksukoormusega. Ja ometi ei taha me väiksemat ega viletsamat riiki kui teistel. Nii et kuidagi tuleb seda riiki ülal pidada. Ometi ei lohuta see neid, kes arvavad, et automaks on ebaõiglane. Mina ei ole olnud automaksu fänn. Ma ei ole ka kunagi jätnud sellist muljet, et ma selle fänn oleksin. See on algusest peale näha olnud. Nüüd, näpuga näitamise asemel saate küsida nende inimeste käest, kellelt te küsida tahate. Härra Allas on siin saalis olemas, ilusasti valmis, võite omavahel pärast vestelda.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Teeb rõõmu, et te ütlete, et te ei ole automaksu fänn. Aga võtke siis palun ka midagi ette! Ma ütleks, et retoorika suund on teil õige, aga teod ei ole veel järele jõudnud, sellepärast et järgmisel aastal te ju tegelikult makse ei langeta. Te jätate ära juba [otsustatud] ettevõtte kasumimaksu ja jätate jõustamata tulumaksu alates esimesest eurost. Seega, te jätate ära need maksud, mida te ise tõstsite, aga mis pole veel jõustunud. Siin sisaldub selline väike silmakirjalikkuse moment. Kas ma saan õigesti aru, et automaksu puhul te leevendusi tegema ei lähe ja maksud tegelikult tõusevad?

Kas-küsimusele tuleb jälle vastata: ei, te ei saa õigesti aru. Seda esiteks. Tõsi, me kaotame neid makse, mida parlament on vastu võtnud. [Me saame neid kaotada] tänu sellele, et julgeoleku rahastamiseks saame kasutada Euroopast [tulnud] leevendusi ja teha osa asju kiiremini, võttes näiteks laenu, mis varasemate reeglite korral polnud võimalik. See tähendab seda, et meil on julgeolekut tugevdavas suunas võimalik liikuda kiiremini ja samal ajal ära jätta need maksud, mis majanduskasvu ja inimeste head elu või jõukuse kasvu pärsivad: ettevõtete kasumi maksustamine ja tulumaks esimesest eurost. Reaalselt langeb siiski ka maksukoormus, sellepärast et tulumaksuvaba miinimum tõuseb. Siingi te tihtipeale annate selle au meile, aga meenutan, et see oli siiski teie erakonna kana-põder-tüüpi maksuküür, mida me lähme likvideerima ja mille tulemusena inimestele jääb rohkem raha kätte, mis on kindlasti sotsiaalselt ka üsna õiglane.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Kas ma sain õigesti aru, et automaks läheb nüüd hoopis julgeoleku kasvatamiseks? Aga mis siis sellest julgeolekumaksust saab? Kuidas lähevad need maksud kokku teie parempoolse suunaga? Ma saan aru, et uus valitsus on muutumas parempoolseks. Palun selgitage, mis see endaga kaasa toob.

Aitäh! Suurepärane küsimus! Ma olen ammu oodanud seda küsimust, et saaks sellele vastata ja asju selgitada. Parempoolses suunas see valitsus tõepoolest läheb. Me tühistame ettevõtte kasumimaksu, kuna see valitsus on parempoolne, vasakpoolseid seal enam ei ole. Ma loodan selles saalis laialdast toetust sellele. Loodan seda kõigilt, kellele majanduskasv korda läheb, aga miks mitte ka vasakpoolsetelt, sest kasvav majandus on nagu [tõusev] vesi, mis tõstab kõiki paate. See tähendab seda, et inimeste jõukus kasvab. Teiseks, me kaotame tulumaksu selle osa, mis pidi olema esimesest eurost. Tulumaks ja käibemaks jäävad 24% tasemele. Sellest rahast rahastatakse erinevaid riigi tegevusi: haridus, kultuur, julgeolek, kõik muud tegevused. Ja lisaks teeme maksusüsteemi korda, neile kahele asjale veel lisaks. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi, see on tegelikult juba seadustatud. See tähendab seda, et kaob maksuküür ja inimestele jääb rohkem raha kätte. See on igati parempoolne olukord: maksusüsteem on lihtne, arusaadav, ettevõtted saavad kasvada, uuesti investeerida, inimesed on vabad oma raha kasutama ja oma tulevikku kindlustama. Aitäh teile! Suurepärane küsimus!

Ja Anti Allas, palun!

Aitäh, austatud spiiker! Hea peaminister! Selline küsimus. Mootorsõidukimaksu [eelnõu] menetlemisel tuli selgelt välja see, et juhtivmenetleja ehk siis tollane rahandusminister härra Võrklaev veab seda mõtet, et erisusi ei tohiks olla. Mida lihtsam maks, seda parem. Aga oli aru saada, et meil tegelikult tekivad sellega probleemid. Sellele sai korduvalt tähelepanu juhitud. Nagu öeldakse, tagantjärgi tarkus on täppisteadus, aga kas te oleksite valmis sellest kogemusest õppima ja need muudatused koos sisse viima, et näiteks hajaasustuses elavad lastega pered saaksid soodustuse? Neil lihtsalt ei ole muud võimalust. Nad on automaksuga seoses keerulises olukorras ja saavad võib-olla ebaõiglaselt koheldud.

Aitäh! Õnneks seaduste parandamine tihtipeale käibki tagantjärgi tarkusena. Tagantjärgi targana me kaotame ettevõtte kasumimaksu. Nüüd, kus me oleme majandustsükli kasvu alguses, saavad ettevõtted kasvada. Langetame eraisikute tulumaksukoormust, tõstame tulumaksuvaba miinimumi. Juba mainitud maksuküüru kaotamine, mis on seaduses. Kõik muud muudatused, mis maksukoormust puudutavad. Ma tean, et Rahandusministeerium arutab õiguskantsleriga tema ettepanekuid. See arutelu praegu käib, nii et ilmselt mõne nädala jooksul saame täpsemalt teada, mis info sealt tuleb.

Mart Helme, palun!

Jaa, aitäh! No siin saalis on päris mitu fraktsiooni, kes on öelnud, et kui nemad valitsusse lähevad, siis automaks kaotatakse. Me teame, et selles koosseisus ilma Reformierakonnata ilmselt valitsust teha ei saa. Minu küsimus on selline. Kui te teoreetiliselt – spekuleerin – peaksite tegema uue valitsuse Isamaaga või EKRE-ga või Keskerakonnaga või mitmega nendest ja nemad tahavad koalitsioonilepingusse kirjutada, et automaks kaotatakse, siis kas Reformierakond tuleb läbirääkijatele vastu või jääb see koalitsioon sündimata?

Aitäh! No ma arvan, et see on suhteliselt peen küsimus vihjamaks, et Isamaa võiks koalitsiooni tulla. Te võite neid julgustada. Eks läbirääkimiste käigus selgub, mida me koos teha saame.

Aitäh! Kert Kingo, palun!

Ma tänan. Reformierakonna juhitud valitsused on ju muu hulgas ära kaotanud ka tasuta ühistranspordi, millega maapiirkondade inimesed said liikuma. Ma saan aru, et Tallinna inimesed ei oska selles suunas mõeldagi, aga kasutades Kaja Kallase väljendit: üllatus-üllatus, ka maal elab inimesi! Samamoodi olete te väga südikalt sulgenud maakoole või muutnud need madalama astme koolideks. Te olete üldse majandust hävitanud, mille tulemusena on ettevõtted oma tegevuse lõpetanud. Maainimesele on auto hädavajalik, et lapsi kooli ja lasteaeda viia, minna poodi või arsti juurde. Kuna te ise olete nende otsuste taga, mitmete otsuste taga, siis palun selgitage inimestele – paljud jälgivad meid TV vahendusel –, kuidas peab maainimene sellise automaksu korral liikuma ja hakkama saama, kui tal ei ole enam tööd ning tema läheduses ei ole kooli, poodi ega arsti.

Aitäh! Meie valitsuse või uue valitsuse esimesed põhisammud on koostamisel ja kõige esimene [asi] lisaks julgeolekule ongi inimeste sissetulekute kasvatamine, et igaüks saaks oma toimetamistega paremini hakkama. See tähendab seda, nagu ma olen siin teie kolleegidele vastates ka öelnud, et me kaotame tulu maksustamise esimesest eurost, mis võib-olla oleks rohkem mõjutanud just väiksema sissetulekuga [inimesi], ja kaotame maksuküüru ehk seesama tulumaksuvaba miinimumi tõus, mis [jätab] inimestele nende enda teenitust rohkem raha kätte. Kui sellel teel on võimalik veel rohkem edasi liikuda, me kindlasti hea meelega seda teeme. Parempoolne valitsus – minu isiklik veendumus ei ole see, et rohkem kokku koguda ja rohkem ümber jagada, vaid pigem see, et jätta inimestele rohkem kätte. Esimesed sammud seda ka tõendavad. Kindlasti Eesti inimesed ootavad – see valitsuse vahetus on üsna kiire, see protsess on siin käimas sisuliselt alles esimest nädalat –, et lähikuudel või lähema poole aasta jooksul selleks samme [astutakse]. Ja kui need sammud tulevad, siis, ma arvan, inimeste elu läheb paremaks, majanduse pilt ka ja inimestel ongi lihtsam.

Ja Martin Helme, palun!

Aitäh! No ma tuletaks meelde, et kui te selle esimesest eurost [makstava] tulumaksu siia tõite, siis oli suur jutt, kuidas julgeoleku heaks peab igaüks õla alla panema. Siis oli see julgeolekumaks. Ja kui sa julgeolekumaksu ei toetanud, siis olid sa putinist. Ma saan aru, et tänane valitsus on putinisti rolli astunud ja asub seda julgeolekumaksu lammutama. Aga nüüd reklaamitakse, kuidas vähendatakse inimeste tulumaksukoormust. Noh, ma saan aru, et kaks korda on siis saadud selle maksuga head teha. Täiesti müstika on see ja jääb arusaamatuks – ega ma ei usu, et ma sellele vastuse saan, aga ma siiski püüan –, kust tuleb see jutt, et meil maksukoormus väheneb ja inimeste sissetulekud kasvavad. Veel mõni aasta tagasi oli meil maksukoormus kuskil 33% SKP-st, nüüd on juba 36% peale tõusnud. Loomulikult tõusebki, kui kõiki makse tõstetakse. Te lootsite lihtsalt, et koos maksutõusudega tuleb ka majanduskasv – see on vastuolus kõikides majandusõpikutes õpetatuga – ja sellega seoses inimeste sissetulekud [suurenevad]. Kus te näete seda majanduskasvu, kus te näete seda sissetulekute kasvu ja millal hakkab maksukoormus langema suhtena SKP-sse?

Aitäh! No kõigepealt, hea küsija ajas veidi sassi: 2023. aastal oli maksukoormus siiski 34% SKT-st. (Saalist öeldakse midagi.) 36% on koos kõigi tõusnud maksudega, eeldades ilmselt ka julgeolekumaksu [jõustumist], mida me tegelikult osati ju kaotame. Seda esiteks. Teiseks, kuidas tõusevad inimeste sissetulekud. Esiteks, ettevõtluse kasumimaksu kaotamine. Jaa, võib-olla see otse ei tõsta, aga siiski: kui sa saad ettevõttesse raha investeerida, kasvatada selle väärtust, luua uut jõukust, siis see kindlasti tõstab sissetulekut. Teiseks, esimesest eurost makstava tulumaksu kaotamine tõstab inimeste sissetulekuid. See mõjub ka sotsiaalselt päris õiglaselt, kuna puudutab rohkem neid inimesi, kelle sissetulek on väiksem. Tulumaksuvaba miinimumi tõus 2026. aastal ehk seesama maksuküüru kaotamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõus 700 euroni jätab samamoodi inimestele rohkem raha kätte ja on ilmselgelt taas kord sotsiaalselt õiglasem, kuna sellest saab kasu eeskätt just see osa Eesti elanikkonnast, kelle sissetulekud on veidi väiksemad. Nii et need on need sammud. Ja kui me saame selleks veel samme [astuda], siis kindlasti me hea meelega seda teeme – selleks parempoolne valitsus ongi.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! No vot, me siin kuulsime, ja oleme juba aastaid kuulnud Võrklaeva suust, kogu aeg käis see jutt, et kuigi maksud tõusevad, siis maksukoormus ei tõuse ja inimestele jääb rohkem raha kätte. Arupärimine oli ju automaksu mõjust lastega peredele, aga teie tulete ja räägite, kui hea on partei ja valitsus: "Näe, ettevõtte kasumimaks jääb ära ja tulude esimesest eurost maksustamine jääb ära!" Kiitlete, kui hea teie uus-vana valitsus on. Armas härra laseb ometi perel elada! Ometi olete kehtestanud väga palju uusi makse ja tõstnud ka olemasolevaid. Nii et viis sammu edasi ja üks tagasi. See on nagu anekdoodis, et kui perel on korteris kitsas, siis ametnik tuleb ja paneb neile sinna juurde veel sea, lehma, lamba ja kitse, ja siis kolme nädala pärast viib ära ja ütleb: "Näed, kui palju ruumi teil nüüd on! Olge mulle ometigi tänulikud!" Kas te saate aru, et teie tegevus on praegu samasugune anekdootlik eneseõigustus?

Aitäh! Ma ütleksin, et see küsimus oli jälle ekskursioon ümber maakera. Aga ma vastaksin nii. Ma arvan, et Eesti inimesed mõistavad, et kui meil on võimalik teha kaitsekulutusi kiiremini – Euroopa reeglid on muutunud, me saame need ostud teha kiiremini, Euroopa reeglite järgi on neid võimalik teha kiiremini ja nii, et me ülemäärase eelarvedefitsiidi menetluse alla ei satu –, siis tuleb neid teha kiiremini. Julgeolek kindlasti on selle valitsuse esimene prioriteet. Ma arvan, et see ootus on nii majandusvaldkonnas kui ka inimestel tervikuna. Ja kui me räägime perede kindlustundest, siis pere ja tuleviku planeerimisel on see kindlasti väga oluline argument. Maksude kaotamine, ettevõtte kasumimaksu kaotamine ja tulumaksu kaotamine esimesest eurost, niisamuti nagu tulumaksuvaba miinimumi tõus on kindlasti asjad, mis, ütleme, aitavad kaasa inimeste tuleviku kindlustamise võimalustele, kasvavale jõukusele, Eestile. Ja majanduskasv on juba alanud – küll väike, aga siiski Eesti oma. Tasub seda hinnata!

Hea kolleeg Mart Helme, selles formaadis on ainult üks küsimus. Number 2 teie nime ees tähendab seda, et te olete ühe [küsimuse juba] küsinud, kui ma ei eksi. Lugupeetud peaminister, aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja esmalt arupärijate esindaja Riina Solman, palun!

Suur aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud peaminister! Me oleme nüüd juba tükimat aega siin küsimustega mütanud. Nendes vastustes, mis olid küll hoolikalt ette valmistatud ja hillitsetult ette kantud, et me ikka kuskilt kinni ei saaks võtta, oli üht koma teist, mida ma tahan kokkuvõtteks ära märkida. Aga võib-olla kõigepealt: mul jäi eelmises raundis vastamata Ungari viitele. Ungari võib teile küll mitte meeldida oma autokraatse käega juhi tõttu ja selle tõttu, et nad on Vene energianõela otsas, aga seda, mis puudutab nende perepoliitikat, tasuks teie ministeeriumidel kindlasti uurida, küsida nende meetmete kohta. Need meetmed on õiged ja head ja nende endi väitel ka teatud tulemusi andnud. See ei ole häbiasi, kui me perepoliitika vallas tahame koostööd teha ja üle võtta parimaid praktikaid, mis kusagil on ennast õigustanud. Ja muuseas, selles RiTos, mille ma soovitasin teil koridorist kaasa krabada, on kirjutatud Soome näitest. Ka Soomes on lastetuse protsent juba väga kõrge. Nende enda poliitika tõttu, mis soodustas seda, et enne haridus, maja, karjäär ja siis lapsed, lükati sünde edasi ja see tähendab seda, et inimestel on väga vähe lapsi. Sündimuskordaja on väga madal. Nemad [kavatsevad pered] rahaga lausa üle külvata, nii et ma arvan, et varsti, kui kõik need asjad jõustatakse, mis neil meetmete paketis on, ei ole me enam kõige tublimad Euroopas lastetoetuste ja perehüvitiste poolest. Aga me oleme siin täna selleks, et rääkida automaksu mõjust lastega peredele. Ma kordan üle, et retoorika suund on teil õige – te tahate madalamaid makse ja parempoolset poliitikat –, aga teod ei ole sugugi järele jõudnud. Nimelt, käesoleval aastal võtab teie valitsus uute maksutõusudega meie inimeste taskutest 1 miljardi. Järgmisel aastal te ka veel makse ei langeta, vaid jätate ära ettevõtte kasumimaksu, mis ei ole veel jõustunud, ja jätate jõustamata tulumaksu alates esimesest eurost. Te jätate ära need maksud, mida te ise tõstsite, aga mis pole veel jõustunudki. Seega maksud tegelikult tõusevad. Kui kommenteerida veel kord seda kana-põder-tüüpi maksumuudatust – see tundub küll väga naljakas, aga ometi said madalapalgalised sellest leevendust. Te räägite, et te kaotate selle tulumaksuvabastuse ära ja sellega loote justkui õiglust juurde. Aga te hakkate [pakkuma suuremat maksu]vabastust kõrgepalgalistele inimestele, kuni 8000 eurot teenivatele inimestele. Missugusest sotsiaalsest õiglusest me siin räägime? See jääb mulle väga-väga arusaamatuks. Me räägime praegu sellest, et teie valitsuskoalitsioon – ma pean siin silmas Reformierakonda – surus jõuga läbi automaksu, millele enamik Eesti inimesi oli vastu. Me mäletame, et siin käis ka autoomanike liit ja teile anti üle [petitsioon] 75 000 allkirjaga. See on ajaloo suurim kogus allkirju millegi vastu. Mingisuguseid maksusoodustusi ja erisusi ei nähtud automaksu puhul ette ka lastega peredele ja eriti suurperedele, kes käisid neid palumas. Lastega perede jaoks ei ole auto omamine mingi luksus. Auto on hädavajalik tarbeese, eriti kui peres on rohkem lapsi. Lapsi on vaja viia kooli, huviringidesse, sealt koju tuua, kusjuures just maapiirkonnas on see võib-olla ainuke transpordivõimalus. Lasterikkad pered kasutavad sealjuures tavapärasest enamate istekohtadega autosid, mis on suuremad ja seetõttu kõrgemalt maksustatud. Ma toon teile veel korra selle näite, et aasta alguses sai kuue lapsega suurpere automaksuteate suuruses 875 eurot. Lasterikka pere toetus kuuelapselise pere puhul on 450 eurot kuus. Seega võttis teie juhitud valitsus sellelt perelt automaksuga ära peaaegu kahe kuu suuruse lasterikka pere toetuse. Palun aega juurde.

Kolm minutit lisaks, palun!

Aitäh! Võib-olla tõesti on kohatu siin globaalse julgeolekukriisi taustal rääkida kivina kukkuvast sündimusest ja sellisest väikesest asjast nagu maksutõus, aga meie inimestele see ei ole väike [asi]. Automaks ei ole väikese mõjuga otsus teie valitsuselt, isegi kui see teile endale ei ole meeldinud. Aga see kommentaar, et see läheb nüüd igale poole, kõlas täpselt nagu Mart Võrklaeva öeldu. Samal ajal olete te ära kaotanud abikaasade ühise tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse, tulumaksuvabastuse alates teisest lapsest, koduste emade tervisekindlustuse ja vähendanud peretoetusi. Te olete tõstnud käibemaksu, mis mõjutab enim suure tarbimisega suurperesid. Sellest aastast kehtima hakanud automaks tabas samuti lasterikkaid peresid kõige valusamalt. Lasterikaste perede liit tegi uuringu. Ta uuris maksutõusude ja kärbete mõju lasterikaste perede [toimetulekule]. 94% selles uuringus osalenutest ütles, et auto on nende peres ainuvõimalik vahend, et üldse hakkama saada. Kui teie valitsuses olnuks minister – teil muidugi on sotsiaalkaitseminister –, kelle portfellis on nii perepoliitika kui ka rahvastikupoliitika edendamise ülesanne, siis võib-olla oleksid need mured kostnud valitsuskabineti istungil ka teie kõrvu, kui neid maksumuudatuste mõjusid arutati. Kahjuks täna meil sellist ministrit ei ole. Isegi kui [sotsiaalkaitseministril] tinglikult on selline ülesanne, on ta selle pakkinud oma portfelli põhja. Rahvastikupoliitika on teil taandatud sotsiaalpoliitika küsimuseks: küsimuseks, kuidas toetada abivajajaid. Aga see automaksuga lajatamine ja jutt sellest, et te panete kuskile teenuseid juurde – see ju sündimust ei kasvata. Ei ole ka Põhjamaades sotsiaalpoliitika sündimust kasvatanud. Seetõttu tahan taas kord [juhtida] teie tähelepanu Eesti lahendusele. Meil on oma näide olemas: perede suuremas mahus toetamine alates kolmanda lapse sünnist tõstis [sündimust]. [Aastatel] 2018–2019 sündis kolmandaid ja neljandaid lapsi 25% võrra rohkem. Ja see ei tähenda, et esimesed ja teised lapsed ei oleks tähtsad. Loomulikult on! Kõik lapsed võiksidki saada võrdselt lapsetoetust ja kui on juba suurem pere, siis sinna juurde veel ka peretoetust. Kindlasti peaks olema automaksuerand ka lasterikastele peredele. Aga vajaduspõhise lähenemise asemel, millest ka sotsiaalkaitseminister on siin palju rääkinud, olete te pannud kõigile ühtemoodi: nii kümne lapsega perele, kaheksaliikmelisele perele kui ka ühe-kahe lapsega perele. Me räägime ju sellest, et just maapiirkonnas elades saavad suurpered paremini hakkama, neil on seal rohkem ruumi ja sinna tuleb ka juurdekasvu. Aga teie teete maal elamise lastega peredele täiesti võimatuks. Seega, teie valitsuse poliitika ei täida [põhiseaduse] preambulis [sätestatud] eesmärke. Aga ka lasterikaste perede ja lastega perede suhtes ei ole see poliitika rajatud õiglusele, sest lastega perede maksustamine kõrge automaksuga ei ole õiglane. Aitäh!

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Anastassia Kovalenko-Kõlvart palub lisaaega.) Kaheksa minutit nagu ikka Anastassiale.

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud peaminister! Head kolleegid! Automaks on ebaõiglane ja automaks on põhiseadusega vastuolus. Automaksu puhul me räägime ju neljakordsest maksustamisest. Eelmisel aastal tõusis meil käibemaks, mille tõttu kõik sõidukid läksid kallimaks, [samuti] varuosad ja teenused. Juulis tõuseb käibemaks veelgi, mis tähendab seda, et kõik kallineb uuesti. Teiseks tõsteti meil väga korralikult kütuseaktsiisi, see on ju samuti automaks. Kolmandaks rakendati eraldi registreerimistasu kõikidele autodele ja neljandaks on automaksu aastatasu. Kusjuures see pole veel kõik: meil on ju veel huvitavaid eelnõusid, mis eelmisel aastal ära koputati. Trahvid tõsteti kahekordseks, näiteks parkimistrahv võib ulatuda juba 80 euroni. Seega võime öelda, et inimest või peret, kellel on mõni sõiduk, soovitakse maksustada viiel erineval moel. Samal ajal ühekordset maksu pankade liigkasumi maksustamiseks ei ole soovitud teha selle viimase kahe aasta jooksul, mil me oleme seda välja pakkunud. Aga mida siis valitsus vastu pakub pärast kõigi nende maksude kokku kogumist? Teehoiukavast me ju näeme, et tee-ehitusse investeeritakse kaks korda vähem. Ma olen siin juba naljaga pooleks öelnud, et võib-olla see ongi valitsuse plaan: kui automaksu tulemusel on autosid kaks korda vähem, siis võib ka teetaristusse kaks korda vähem investeerida. Aga kui keegi näiteks soovibki autost loobuda ja valida keskkonnasõbraliku variandi, siis ka siin on ju koalitsioon teinud kingituse: tasuta ühistransport muudeti maakondades tasuliseks. Kusjuures rahastust sinna ühistransporti juurde ei tulnud, ei tulnud ka rohkem liine, ei muutunud graafik tihedamaks, midagi ju paremaks ei läinud. Ma ausalt [öelda] ei kujuta ette, kuidas inimesed ja pered maapiirkondades hakkama saavad, kuidas saavad maapiirkondades hakkama pered, kellel on palju lapsi, kellel on näiteks erivajadusega laps või perekonnaliige. Ärme unusta ka seda, et meil tehti ju kiirkorras ära ka maamaksu tõus. Ja nüüd veel eraldi sellest, et automaks on põhiseadusega vastuolus. Ma olen seda rääkinud siit puldist rohkem kui aasta ja vähemalt mitukümmend korda. Seetõttu on Keskerakond nõudnud ka automaksu tühistamist. Tänaseks on kõiki neid sõnumeid põhiseadusvastasuse kohta kinnitanud ka õiguskantsler, kõiki neid sõnu, mida me oleme aasta otsa korrutanud. Põhiseaduse § 28 näeb ette, et puuetega inimesed ja lasterikkad pered on riigi erilise hoole all. Põhjus, miks see kunagi [põhiseadusesse] sisse kirjutati, on see, et just nendel on meie ühiskonnas kõige suurem risk langeda vaesusesse. Automaks kahjuks sellise olukorra tekitab või seda süvendab: lastega pered ja puuetega inimesed on järjest enam sunnitud hädavajalikust autost loobuma. Leevendusmeetmeid ju ei ole, vastupidi, aina rohkem tuleb makse peale. Siit see põhiseadusvastasus tekib, see on põhiseaduse kommentaarides ka lahti kirjutatud. Ma tuletan meelde, et rohkem kui aasta aega tagasi tellis Keskerakond õigusliku analüüsi, kus me saime kinnitust kõikidele nendele vastuoludele. Tõesti, Keskerakond pöördus ka presidendi poole, see oli juba aasta tagasi märtsis, palvega jätta automaks välja kuulutamata, kuna see on vastuolus põhiseadusega. Ja seda president ka tegi. Ta ei kuulutanud automaksu välja, vaid saatis selle Riigikogule tagasi. Oma selgituses keskendus ta puuetega inimestele. Nüüd ma täpsustan. Esimese versiooni puhul seisnes probleem selles, et automaksuvabastust said ainult need puuetega inimesed, kelle auto oli ümber ehitatud. Mida see tähendas? See tekitas ebavõrdse olukorra. Paljud puuetega inimesed oleksid pidanud selleks, et seda maksuvabastust saada, maksma rohkem kui automaks ise, et auto ümber ehitada, või siis lihtsalt autost loobuma. Selles seisnes vastuolu ja sellele rõhus ka president. Aga kuidas koalitsioon ja Reformierakond sellest aru said? Seda kinnitas nüüd ka peaminister siin esinedes. Selle asemel, et teha eelnõu paremaks ja tagada võrdne automaksuvabastus kõikidele puuetega inimestele, [kaotati] üldse igasugune automaksuvabastus ära. Palun väga, siis ei saa te üldse mitte mingisugust maksuvabastust! Tehti veel hullem versioon. Selline siis ongi Reformierakonna arusaam põhiseadusesse kirjutatud lausest, et puuetega inimesed on riigi erilise hoole all: [kaotame igasuguse] maksuvabastuse ära. Kui see versioon Riigikogus ära koputati, siis ma esimese asjana pöördusin kohe Riigikohtusse, et see automaks vaidlustada. Ja Riigikohus tõigi välja kaks väga olulist aspekti. Esiteks, igaühel on võimalus automaks vaidlustada, kui see jõustub, ja teiseks osundas Riigikohus sellele, et automaksu[seaduse] menetlemisel võidi parlamendi vähemuse õigusi ülemäära piirata. Ja see ka toimus. Sellest tulenevalt esitasime pöördumise ka õiguskantslerile. Pöörasime tähelepanu nii sisulisele poolele – sellele, mida ma juba mainisin, et ei ole erisusi lasterikastele peredele, puuetega inimestele – kui ka menetluslikule aspektile, et kõiki muudatusettepanekuid, väga olulisi muudatusi, mis me esitasime, lihtsalt ignoreeriti. [Muudatusettepanekud] seoti kokku ja öeldi, et need on obstruktsioonilised, koalitsiooni need ei huvita, ja mitte ühtegi muudatusettepanekut ei lastud hääletada. Need muudatusettepanekud olid tehtud koostöös väga oluliste huvirühmadega: puuetega inimeste kojaga, lasterikaste perede ühendustega. Isegi koostöös Riigikogu toetusrühmadega, mida juhtisid koalitsioonisaadikud. Aga isegi need muudatusettepanekud neid ei huvitanud, ka need seoti [teistega kokku]. Aga ma tuletan meelde, et vähemuse piiramine parlamendis tähendab rahva hääle piiramist. Põhimõtteliselt võttis koalitsioon sellise käiguga rahvalt võimaluse kaasa rääkida, poliitilises protsessis osaleda. Ja seetõttu, kui automaks jõustus, me võtsime aluseks selle, mida Riigikohus oli öelnud, ja esitasime kaks kaebust halduskohtusse, et automaks vaidlustada ja see tühistada. Me oleme valmis minema Riigikohtuni välja, et see automaks tühistada. Ma luban siit puldist, et Keskerakond jätkab seda võitlust siin Riigikogu saalis ja kohtusaalis. Meie võitlus on alati olnud sisuline ja süsteemne, mitte loosunglik. Me lubame Tallinnas lastega peredele ja puuetega inimestele automaksu kompenseerida. Me saame seda teha juba oktoobris, kui Tallinnas tagasi võimul oleme. Kusjuures me oleme vastava eelnõu juba esitanud. Ja kui meil ei õnnestu …

Aitäh!

… seda automaksu tühistada varem, siis me tühistame selle aastal 2027, kui pärast valimisi võimule tuleme. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd on Rain Epleri kord, ratsionaalne nagu enamasti.

Aitäh! Härra istungi juhataja, ma igaks juhuks küsin lisaaega, aga ma proovin …

Ma just tegin vihje. Kaheksa minutit.

Ma arvan, et läheb vähem, aga siis ei pea katkestama …

Jaa, kaheksa minutit.

Ma alustan veidi kaugemalt. No valitsuserakondade reiting on täna kusagil 20% ringis või alla selle. Oli veidi üle 20%, viskasite sotsid välja, palju ei muutunud, natuke läks alla. Mul tegelikult sotsidest kahju ei ole. Ma arvan, et nad ei tohiks üheski riigis valitsuses olla, sellest on ainult jama. Aga matemaatiliselt – ma olen matemaatikat siin ennegi propageerinud – on praegu selles mõttes huvitav seis, härra peaminister, et kui te ka Eesti 200 välja viskaksite, siis koalitsiooni alles jäänud riismete reiting sellest ju ei muutuks. Aga see on jällegi omamoodi paradoksaalne selles mõttes, et parlamendikohtade arv muutuks päris oluliselt: ei saaks enam valitsust kokku. Selles mõttes on Eesti 200 pigem nagu füüsikanähtus, nagu must auk: näha ei ole, keegi ei ole kindel, kas ta olemas on, aga raha neelab hirmsat moodi. Peaministrile on mul tegelikult soovitus: astu tagasi! Valime Riigikogu uuesti ja saame sellest pettusega pukki saanud ja Reformierakonna juhtimisel kaks aastat Eestit kahjustanud koalitsioonist lõplikult lahti. Ja pärast neid võimalikke erakorralisi valimisi saame lahti ka automaksust, ma olen selles üsna kindel. Nüüd sellest automaksust ka veidikene. Selle teravik ongi ju suunatud kahele sihtgrupile ühiskonnas, kelle puhul on üsna küüniliselt kalkuleeritud, et neil ei ole selle maksu eest kusagile joosta. [Üks] sihtgrupp ongi lastega pered ja eriti pered, kus on palju lapsi, kellel on oma elu korraldamiseks autot vältimatult vaja. Tihti on neil vaja kahte autot. Aga nende puhul on ka see aspekt, et lapsed on ikka kõige kallimad, kõige kallim vara – ju inimesed pingutavad ja jätavad mingid muud [kulutused] ära, et see automaks ära maksta. No ja teine sihtgrupp on need inimesed, kes endiselt veel elavad väljaspool suuri linnu. Ka nemad hoiavad seda Eestimaad, mille kohta me siin koalitsioonilt kogu aeg ilusaid loosungeid kuuleme. Ja kui neil on lapsed, siis on automaksu mõju neile veelgi suurem. Vaatamata kõigele ei jäta ka need inimesed oma kodu ilmselt nii lihtsasti maha, aga ilma autota tänapäeva Eestis maapiirkonnas hakkama ei saa. Seetõttu ka nemad pingutavad ja kurnavad ennast rohkem, et see maks ära maksta. Ma ütleks, et siin on olnud sotsidel ja Reformierakonnal küll väga küüniline kalkulatsioon, et sealt me selle raha välja pigistame. Nii et, härra peaminister, ma ütlen teile: tõmmake oma ebaõnnestunud karjäärile joon alla! Aga tehke seda vähemalt õnnestunult ja ilusa žestiga: tühistage automaks, siis astuge tagasi ja sõitke, kuhu tahate, Bolti takso või kastirattaga. Aitäh!

Aitäh! Ratsionaalsuse kompliment ei olnud üldse mitte liiast, oli omal kohal. Muus osas ma seisukohta ei võta. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma loodan, et lisaaega ei lähe vaja, proovin rääkida lühidalt. Ma tahtsin lihtsalt rõhutada sama konteksti, mis eelmise ehk esimese päevakorrapunkti juures: paljulapselised pered, [demograafiline olukord] ja kõik sellega seonduv. Nagu ma oma eelmises kõnes mainisin, lisaks sellele, et kolmikliit, Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond, võttis paljulapselistelt peredelt ära 200 eurot kuus, tuli paljulapselistele peredele sellesama automaksu näol veel üks "suurepärane" uudis. [Paljulapselised pered] vajavad tihtipeale suuremat ja seega automaksu autorite idee järgi kallimat autot, mitte sellepärast, et neil just kallist autot vaja on, vaid sellepärast, et neil on vaja suurt autot. Kui on kolm või rohkem last, siis on selge, et on vaja suuremat autot. Enne seda, kui automaksu eelnõu suurde saali jõudis, juhtus üks väga huvitav olukord. Paljulapseliste perede toetusrühm siin Riigikogus tuli selle rühma esimehe Igor Taro ettepanekul kokku – iseenesest oli mõte väga õige –, et arutada seda, kuidas oleks võimalik paljulapselistele peredele mingisugune erand või soodustus teha, võib-olla nad üldse automaksust vabastada. Arutasime, millised ideid ja mõtteid võiks olla. Arutasime mitu päeva järjest. Noh, mitte järjest, aga vahetasime meile ja üks kord saime ka kokku. Sõnastus tuli siis [selline], kui mälu mind ei peta, et kolmelapselised pered –50% automaksu summast ja kui peres on neli või rohkem last, siis –75%. Ma võin eksida, see oli päris ammu juba, aga idee on selge. Vormistasime selle [ettepaneku] ära ja siis ühel mitte väga heal päeval sain teada, et see asi ei [jõudnudki] mitte kuskile. Ma hakkasin siis küsima ja uurima, miks see niimoodi juhtus ja milleks me üldse seda kõike tegime, milleks seda kõike vaja oli. Ma saan aru, et juhtus niimoodi, et eelnõu algatajad otsustasid omavahel, et erandeid ei ole vaja, las kõik maksavad ühtemoodi, ei hakka soodustusi, erandeid ega vabastusi tegema. Me teame, milleni see viis. See viis selleni – nüüd on ka õiguskantsler öelnud sama asja, mida Keskerakonna fraktsioon on juba ammu rääkinud –, et see eelnõu on vastuolus põhiseadusega. Ma arvan, et mingisugused muudatused tuleb nüüd sisse viia, sellepärast et needsamad asjad, mis on praegu kohtus – väga suure tõenäosusega seal inimesed võidavadki. Nii et kahju, et meil oli jälle selline olukord, kus koalitsioon, selle asemel et opositsiooni vahel natukene kuulata – kui pakutakse häid ideid, siis tuleb ikka kuulata, võib-olla ei pea kõike kasutama, aga sellest võib siiski abi olla –, lihtsalt surus tuimalt oma ideed läbi ja opositsiooni mõtetega üldse ei arvestanud. Loodame, et see olukord tõepoolest muutub. Meie arvates on see automaks ebaõiglane ja seda ei peaks üldse olema. Kui Keskerakond ükspäev võimule saab, siis me kindlasti selle maksu kaotame. Aga seni loodame, et vähemalt mingisugused muudatused tulevad, mis paljulapseliste perede ja puuetega inimeste elu paremaks teevad. Aitäh!

Tänud ka teile aja tõhusa kasutamise eest! Ja läbirääkimised lõpetab peaminister, kes annab tagasiside eelpool räägitu kohta.

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tagasiside on lühikene. Riina Solmani väljend, et uue valitsuse otsused – või kuidas ta ütles? –, teod pole üldse julgustavad. Valitsust alles pannakse kokku. Ma ei eelda ega küsi sadat kriitikavaba päeva, ei unista isegi ühest, aga arvan, et esimesed otsused, mille me oleme välja [käinud], vääriksid Riigikogus kindlasti laiemat toetust kui ainult koalitsioonilt. Nii et ma arvan, et need on julgustavad, muu hulgas maksude langetused. Ja teiseks, kui me juba maksudest rääkisime, siis selle kana-põder-tüüpi maksuküüru kaotamine – selle maksuküüru autoreid tuleb ikkagi otsida ka Isamaast – ja tulumaksuvaba miinimumi tõus 700 euroni aitab väga palju ja eeskätt just madalama sissetulekuga inimesi. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Oleme ka teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.