Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (552 SE) esimene lugemine

Kolmas päevakorrapunkt: Riigikogu liikmete Rain Epleri, Kert Kingo ja Arvo Alleri algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 552 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Kert Kingo.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid siin saalis! Antud eelnõu on tingitud valituse uuest niinimetatud poliitkultuurist, millega on kaasnenud käitumine, mis on kujunenud korduvaks, et probleemide ilmnemisel keelduvad Vabariigi Valitsuse liikmed, ministeeriumide allasutuste juhid ja ministeeriumide kõrgemad ametnikud ilmumast Riigikogu komisjonidesse selgituste andmiseks ja esitamast asjassepuutuvaid dokumente. Samuti on eelnimetatud isikud vaatamata komisjoni kutsele jätnud lihtsalt komisjoni ilmumata. Meenutame: Kaja Kallase perekonna Vene äridega seonduv, tegevuspõhise riigieelarve läbipaistmatus riigi raha kasutamisel, Nordica tegevuse lõpetamisega seonduvad asjaolud, meretuuleenergia planeeritud subsideerimine 2,6 miljardi suuruse summaga ja nii edasi ja nii edasi. Eelnõu eesmärk on panna selgemalt paika valitsuse liikmete ning muude isikute Riigikogu komisjoni ilmumise ja dokumentide esitamise kohustuse täitmise reeglistik ning sanktsioonid kohustuse mittetäitmise puhuks. Kehtivas Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses on sätestatud Riigikogu komisjonide õigus kutsuda komisjoni ette Vabariigi Valitsuse liikmeid ja muid isikuid ning nõuda dokumentide esitamist. Samal ajal ei ole selgelt sätestatud isikute kohustust Riigikogu komisjoni nõudmiste täitmiseks. Sanktsioon komisjoni nõudmiste mittetäitmise eest on kehtivas seaduse redaktsioonis sätestatud ainult uurimiskomisjoni puhul. Eelnõu seadusena vastuvõtmine suurendab Riigikogu volitusi täitevvõimu üle kontrolli teostamiseks ning parandab seeläbi demokraatliku õigusriigi toimimist Eestis. Seadusemuudatusega antakse kõikidele Riigikogu komisjonidele – nii alalistele, eri- kui ka uurimiskomisjonidele – ühetaolised õigused ning kehtestatakse konkreetsemalt kohustus komisjoni nõudmisi täita. Eelnõu rakendamine on eelarveneutraalne ja suurendab Riigikogu rolli riigi läbipaistval juhtimisel. Meie soovime Riigikogu kodu- ja töökorra seadusesse sisse viia sellised muudatused. Paragrahvi 22 lõikes 2, mis sätestab komisjoni õigused, asendame sõna "uurimiskomisjonil" sõnadega "Riigikogu komisjonil". Ja tekst hakkab olema selline: "Riigikogu komisjonil on õigus kutsuda komisjoni ette isikuid ning nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Kutsutu on kohustatud ilmuma, andma selgitusi ning vastama küsimustele. Komisjoni poolt nõutud andmed ja dokumendid tuleb esitada komisjoni määratud tähtpäevaks." Teine muudatus on §-s 23, mis reguleerib komisjoni töö takistamist. Senises sõnastuses vahetame välja sõnad "Uurimiskomisjoni [töö takistamine]" sõnade "Riigikogu komisjoni töö takistamine" vastu. Samamoodi lõikes 1 asendame sõna "uurimiskomisjoni" sõnadega "Riigikogu komisjoni". Ja tekst saab olema selline: "Riigikogu komisjoni kutse peale mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise, andmete või dokumentide esitamata jätmise või selgituste andmisest või küsimustele vastamisest keeldumise eest karistatakse kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga." Lisaks soovime lisada § 23 juurde uue lõike, lõike 4, järgneva tekstiga: "Kui minister ei täida käesoleva seaduse [ehk Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse – K. K.] paragrahvi 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud nõudmist kahe Riigikogu töönädala jooksul alates nõudmise esitamisest, algab automaatselt ministri suhtes umbusalduse avaldamise protseduur ilma käesoleva seaduse paragrahvis 133 toodud nõudeid rakendamata." Juhin tähelepanu, et § 133 reguleerib umbusalduse avaldamise algatamist. Ja minu poolt on tutvustamiseks kõik.

Suur tänu teile! Kõik oli nii selge, et kolleegidel küsimusi ei ole. Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Timo Suslovi, kes peaks tutvustama arutelu, kolleegide arvamusi ja [komisjoni] seisukohti. Ma vabandan, meil ei ole küll mingit kurja plaani siin boikoteerida seda eelnõu. Ootame hetke. Me oleme lihtsalt harjunud, et on rohkesti küsimusi. (Saalist öeldakse midagi.) Väga kena! Timo, alles oli sul jalg kipsis, ära nüüd ülearu ka [kiirusta]. Palun teid kõnetooli tutvustama põhiseaduskomisjoni seisukohti, mis on seotud eelnõuga 552, ja seda, milliseid otsuseid komisjoni istungil langetati.

Vabandust viivituse pärast! Nii. Ma loodan, et eelnõu esitaja tegi korraliku ettekande ja rääkis ka, mis on sisu. Ma annan teile ülevaate komisjonis toimunust. Komisjon toimus teisipäeval, 18. veebruaril. Kohale oli kutsutud algataja esindajad ja loomulikult olid seal ka ministeeriumi esindajad. Mis ma saan veel välja tuua, on see, et oli päris tõsine arutelu, kuidas võiks kodu‑ ja töökorda muuta ja kas see on selline piisav ja väga oluline muudatus, mille peaks sisse viima. Me teame, et tegelikult on seda eelnevatel aastatel ka tehtud, aga ei ole tegelikult selgust, kuidas seda päriselt rakendada. Ja toimus ka sihuke arutelu, mida ilmselt teile siin ette kanti. Ja arutelu [lõpus] nagu ikka tehti vajalikud otsused. Otsus oli teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. veebruaril, see on küll nüüd edasi nihkunud. Siin oli konsensus. Ja järgmine otsus oli teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli 6 ja vastu 4, erapooletuid oli 0. Ja juhtivkomisjoni esindajaks määrati Timo Suslov. Samamoodi oli see konsensuslik [otsus]. Siis arutelu lõppes ja nii otsusteni jõuti.

Aitäh teile! Teile on mõned küsimused. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Palun öelge nimeliselt ja erakondliku kuuluvusega, kes olid need isikud, kes hääletasid selle seaduseelnõu tagasilükkamise [ettepaneku tegemise] poolt. Kuus oli neid.

Aitäh küsimuse eest! Võin seda täitsa teha. Poolt olid Katrin Kuusemäe, Kalle Laanet, Eduard Odinets, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov ja Hendrik Johannes Terras.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Valitsus loobus selle seaduseelnõu kohta arvamuse andmisest. Tegelikult on see väga hea eelnõu. Kert Kingo kandis siin [selle eelnõu] ette ja sealt tulid tegelikult välja väga suured probleemid, mis meil on ilmnenud. Valitsuse liikmed ei taha tulla siia rääkima sellistes küsimustes, mis tihtipeale võivad veel sisaldada korruptsiooni, ka nende isiklikku korruptsiooni, või huvide konflikti. Küsin lihtsalt, mis oli komisjoni argument, miks selline hea eelnõu [tuleb] tagasi lükata. Keda te kaitsete või mida te varjate?

Kui küsimus oli mulle, siis [saan öelda, et] ma ei varja midagi. Küsimus oli [komisjonis] pigem see, kas see on proportsioonis nii-öelda selle mittetulemisega. Ma saan aru, et see on varasemalt olnud probleem. Sellest oli siin juttu. Aga tegelikult on see, ma arvan, nagu paremaks läinud valitsuse liikmete poole pealt. On ilmutud ja saab seda tööd teha, nii nagu kord ja kohus ette näeb. Aga siin oli lihtsalt see, et ühel olid ühed arvamused ja teisel olid teised arvamused. Sellise nii-öelda rahalise sunnimeetme kasutamine on võib-olla maailmavaateline. Ja sellest pigem [tulenes] selline arutelu kestus.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Kas see vastuseis sellele, et kehtestada kohustus, et Vabariigi Valitsuse liige peab ilmuma uurimiskomisjoni ette, tulenes pigem kohustuse kehtestamise vormist või selle sisulisest poolest? Sisulise poole pealt võiksime me ju kõik nõus olla, et kui valitsus on Riigikogu ees aruandekohustuslik, siis Vabariigi Valitsuse liige ehk minister ei saa valida, kas ta ilmub Riigikogu uurimiskomisjoni ette või ei ilmu. See peaks ikkagi olema kohustuslik. Kas vähemalt selles osas valitses komisjoni liikmete vahel üksmeel või oli ka siin lahknevusi? Ma mõtlen, et sarnasest mõtteviisist lähtuvalt võiks öelda, et [minister] ei peagi infotundi tulema. Põhimõtteliselt peaks infotunnis olema Riigikogu liikmetel võimalus küsimusi esitada Vabariigi Valitsuse liikmetele, aga kui Vabariigi Valitsuse liige leiab, et see küsimus, mis talle on suunatud, pole piisavalt oluline või relevantne kuidagi muud moodi, siis ta lihtsalt ei tule. Saate te selgitada, millest vastuseis selle kohustuse kehtestamisele tulenes?

Tuletan endale vaikselt siin meelde, kas sellest räägiti. Ma ei näe [protokollist], et teie tõstatatud küsimust niimoodi [käsitleti], et kas me oleme siin kõik ühte meelt või [eri] meelt. Pigem arutati maailmavaatelisi küsimusi ja need arutati läbi. Aga sellele küsimusele mul teile vastust otseselt ei ole.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ega siin ei ole ju küsimust maailmavaates, küsimus on puhtalt poliitkultuuris. Ja eks poliitkultuuriga on meil siin suured probleemid ja need algasid juba varem, eelmise peaministri ajal, kui lihtsalt teerulliga sõideti opositsioonist üle. Ega niisama ju selline eelnõu ei sünni ega siia saali tule, kui meil ei ole probleeme poliitkultuuriga. Sellest lähtuvalt ma küsingi, mis te ise arvate, miks see sellisel viisil on juhtunud ja miks me peame seoses praeguse ja eelmise koalitsiooni käitumisega arutama just sellelaadseid eelnõusid, millega tahetakse korrastada just nimelt seda poliitkultuuri.

Kuna ma olen siin komisjoni ettekandja, siis isiklikke arvamusi ma võib-olla avaldan hiljem.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No mul on küsimuse laiendus, ma ütleksin. Me oleme viimasel ajal, viimaste kuude jooksul lugenud Riigikontrollist tulevaid uudiseid sellest, kuidas ei saada kätte numbreid ja Riigikontrolli esindajaid ei võeta jutule. See on selle valitsuse käekiri. Kuskil salastatakse, ei taheta aru anda, ei anta näole. Mis siis ikkagi juhtunud on? Kas me liigume sama teed nagu Rumeenias ja ühel hetkel Reformierakonna ikke valitsus otsustabki, et aitab naljast, meile nad aru ei anna, võtavad meilt ainult raha ja jagavad seda oma tahtmise järgi, ja ongi niimoodi. Ausalt öeldes ka teie jutt sealt puldist kõlab umbes niimoodi.

Ma ei tea. Ma kandsin ette komisjoni seisukoha. Ma ei oska selle kohta kommentaari jagada.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! No ma kuulan seda ja ei suuda ära imestada, no tõesti. Ma küsisin, mis see põhjus oli, miks [tehti ettepanek eelnõu] tagasi lükata, ja te ütlesite, et [ettepanek tehti] põhjendusega, et on isegi ilmutud ju ka ja polegi vaja. Kas oli veel midagi või oligi ainult see lapsik ja arrogantne põhjendus? Kert ju tegelikult luges ette siin väga-väga kaalukaid juhtumeid, mil valitsuse liikmed pole soovinud uurimisele kaasa aidata. Me ju näeme, et siin on probleem. Mis põhjendused seal siis veel olid? Tõepoolest, "On ju käidud ka." ei päde.

Aitäh! [Komisjoni istungil] põhiseaduskomisjoni esimees härra Hendrik Johannes Terras tõi välja, et põhiseaduses on sätestatud kord, kuidas ministrile saab umbusaldust avaldada. Nii et tegelikult on see [võimalus] olemas. Kui selline muster jätkub, siis on seda kindlasti võimalik teha, on ju. Aga küsimus oli pigem see, kas peab olema rahaline [karistus]. Uurimiskomisjoni puhul see nii on. Aga kas see peab olema ühtne, see oli siin küsimus.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Ütleme niimoodi, et kui asutuses või ettevõttes kutsub ülemus välja koristaja või autojuhi, ükskõik kelle, ja see ütleb: "Käi sinna sammusesse, ma ei tule kuskile," siis tavaelus sellised ülbitsejad lastakse lahti. Ma viitaks praegu asjaolule, et tegelikult on Riigikogu ikkagi see institutsioon, kes määrab valitsuse paika, ja valitsuse liikmed peavad käima Riigikogus aru andmas. Ja ma juhin tähelepanu ühele asjale. Riigikogu liikme staatuse seadus ütleb selgelt, et Riigikogu liikmete nõudmistele, märgukirjadele tuleb vastata. Miks seda ei tehta? Ja mispärast põhiseaduskomisjon ei käsitlenud eelnõu menetluses Riigikogu liikme staatuse seadust?

Meil oli eelnõu, mis puudutab kodu- ja töökorra seaduse muutmist. [Teie mainitud seadust komisjonis] ei arutatud. Ma ei oska teile rohkem vastata. Seda meil lihtsalt ei olnud siin sees.

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Põhiseaduskomisjon, mille esimees härra Terras on ühe valitsuserakonna, Eesti 200 liige, on paistnudki siin saalis alati silma sellega, et mingit sisulist arutelu seal ei toimu ja lihtsalt koalitsiooni häälteenamusega rullitakse kõik eelnõud läbi. Sama mulje jääb praegu selle eelnõu puhul, sest komisjonis argumente ei olnud ja ei olnud ka aru saada, et seal mingit tõsisemat arutelu oleks toimunud. Kas ma peaksin sellest aru saama niimoodi, et koalitsioon ei taha suurendada Riigikogu volitusi täitevvõimu üle kontrolli teostamiseks ja koalitsioonisaadikud ei taha, et riigi juhtimine oleks läbipaistev? Sest nii te ju hääletasite.

Kert Kingo, palun!

Ma sellele konstruktsioonile nii-öelda allkirja ei pane. Aga ilmselt siis ongi nii, et meie arvates – need, kes hääletasid tagasilükkamise [ettepaneku tegemise] poolt – need tingimused on täna [seaduses olemas] ja need on piisavad. Selles oli küsimus.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tegelikult on natuke kummaline, et osa erakondi on selle vastu mingil põhjusel. Minu arust on see meie kõigi huvides, et me saame ministrite käest kätte info, mida on vaja. On ausalt öeldes kummaline, et on saadikuid, kes arvavad, et ministri käest ei peaks seda saama ja ainukene viis, kuidas ministrit üldse korrale kutsuda, on teha talle umbusaldusavaldus. No me ju teame väga hästi, et niikaua kui koalitsioon püsib ja häälteenamus on üle, siis ministrit maha ei võeta. Ja siis jääbki nagu patiseis, et me infot ka ei saa. See ei ole konstruktiivne lähenemine ja ma arvan, et kõigi huvides on see, et infot saadakse kätte. Kas need kuus inimest, kes vastu hääletasid, põhjendasid ka? Mis need argumendid olid, miks nad arvasid, et minister ei pea komisjoni tulema ja rääkima neid murekohti lahti? Oli teil suurem arutelu ka selle üle?

Aitäh küsimuse eest! Sellist jah-või-ei-[vastust] küsimusele, miks iga isik otsustas ühte‑ või teistpidi, ma siit välja ei loe, on ju, aga enamus oli sellisel arvamusel, et me seda ei toeta, sellepärast et tingimused on kodu‑ ja töökorra seadusesse sisse viidud ja need peaks olema piisavad. Aga loomulikult, ministrid peavad käima ja andma aru erinevates komisjonides. Ja kui sealt puudutakse, peab see olema põhjendatud.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Igaks juhuks selleks, et ainult väga ühekülgne pilt ei kujuneks sellest [arutelust], ma räägiks natukene, kuidas see asi alguse sai. Eks teised ministrid on õppinud ikka parimate käest. Otsa tegi lahti tegelikult Martin Helme, kes jättis järjekindlalt ilmumata komisjoni istungitele. [Vaatame] ajakirjade ja ajalehtede pealkirju: "Martin Helme ei ilmunud korruptsioonivastase erikomisjoni istungile", "Martin Helme nõunikud ei ilmunud erikomisjoni istungile", "Rahandusminister Martin Helme ülekuulamine jäi ära!", "Rahandusminister Helme jättis Riigikogu pika ninaga". Ja siis lõpuks: "Martin Helme Riigikogu erikomisjonide ette ei astu, […]". Lihtsalt nii ütleski. Iseenesest ma ei ütle, et see on hea tava, et mitte ilmuda, (Keegi räägib saalis.) aga kui me räägime millestki, siis räägime ka, millest see tava alguse on saanud …

Aitäh!

… ja mõistame selle siis ühiselt hukka. (Sumin saalis.)

Aitäh! See vist ei olnud küsimus mulle.

Kalle Grünthal, palun! Head kolleegid, kuulame Kalle küsimust. (Hääled saalis.) Kalle kord on praegu, head kolleegid. Mart Helme! Kalle Grünthali kord on praegu. (Saalis räägitakse.) Ikka võib. Ei, ikka võib, aga lihtsalt ei [tohi] segada teisi kolleege, kes tahavad küsida. Väike emotsioon käib asja juurde. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Väidetavalt pidi olema ainukene Riigikogu komisjon, kus ei tegeleta poliitmängudega, riigikaitsekomisjon. Seda ma saan homme näha, kui ma lähen ühte oma [algatatud] eelnõu sinna kaitsma. Praeguses olukorras on ju näha, et needsamad argumendid, (Juhataja helistab kella, saalis on lärm.) mida Valdo Randpere välja tõi, on kandunud edasi. Seega on ikkagi tegemist probleemiga ja probleem tuleks lahendada. Aga ma ei saa aru, mispärast põhiseaduskomisjon, kes peaks olema Eesti Vabariigi üks tugevamaid komisjone ja põhiseaduslike väärtuste kandja, ei soovi sellist asja teha ja tegeleb ainult poliitmängudega. Ma tahaksin väita, et teie märgitud põhiseaduskomisjon on poliitmängudega [tegeleja], kes tagab ainult nende küsimuste esitamise, mis on vajalikud.

Aitäh!

Olete nõus selle väitega?

Ei, ma ei ole sellega nõus.

Varro Vooglaid, palun!

Aitäh! Nende reeglite puhul, millega korraldatakse parlamendi tööd ja ühtlasi parlamendi ja valitsuse vahelist koostööd, peaks alati olema tagatud nende universaalne iseloom. Ma saan aru sellest, et me erinevate parteide või fraktsioonide liikmetena tahaksime selliseid reegleid, mis oponenti seovad, aga meid ennast ei seo. Paraku nii see asi ei ole võimalik. Reegli universaalne iseloom tähendab seda, et see peab kehtima kõigi suhtes ühetaoliselt. Sellega seonduvalt ja ühtlasi kuulates vastuseid, mida te olete meie küsimustele andnud, ma jäin mõtlema, et kui teie leiate ennast ühel hetkel opositsioonist kõikide nende saadikutega, kellega koos te olite praegu selle eelnõu tagasilükkamise ettepaneku poolt, kas te siis jääte sellesama seisukoha juurde? Et kui koalitsioonierakondadesse kuuluvad ministrid teie taotluse peale lihtsalt ei ilmu parlamendi erikomisjoni ette, siis nii ongi, see on nende suveräänne õigus, ja siis [te ei väida], et nii ikka ei saa, ega tule välja eelnõuga, et tuleb kehtestada kohustus sinna ilmuda?

Vaadake, ma ei ole nii kaua Riigikogus olnud, et teaks seda teist poolt, on ju. Aga esiteks, seda me komisjonis ei arutanud. Kui me vaatame tagantjärgi, mis on rakendusaktidega juhtunud, siis tegelikult ei ole ühtegi rakendusakti tänaseks vastu võetud. Kuidas seda probleemi päriselt lahendada? Tegelikult ei ole sellega mitte kunagi nagu lõpuni mindud. Aga jah, seda me komisjonis ei arutanud, ma ei saa sellele küsimusele vastata. See oli puhtalt minu enda arvamus.

Valdo Randpere, taas on teie kord.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kui ajaloos niimoodi veel sobrada ja natukene objektiivne olla, siis [leiab, et] Martin omal ajal jättis komisjonide ette ilmumata põhjendusega, et komisjonil ei olnud tegelikult pädevust seda küsimust arutada. Täpselt sama põhjendus on tihtipeale olnud meie ministritel, ja õigusega. Need komisjonid on tegelikult kippunud ette võtma asju väljaspool oma pädevust, lihtsalt selleks, et teha ühte toredat poliitilist etendust. Ja selles on see vastasseis. Nii et tegelikult võiks ju ka eeldada, et komisjonid järgivad täpselt kodu- ja töökorra seadust ja tegelevad asjadega, mis on nende pädevuses. Aga minu küsimus sulle on, kas seda ka komisjonis arutati, kuidas panna need erikomisjonid tegelema … Tõepoolest, näiteks riigieelarve kontrolli erikomisjon võiks tegeleda riigieelarvega, mitte sellega, kas päike tõuseb idast või läänest.

See oli küsimus? (Saalist räägitakse.) Ei, me ei arutanud seda asja. Aitäh, hea küsimus oli!

Siiamaani idast. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aga öelge palun, kuidas me siis ikkagi saame tagada, et valitsuse liikmed ilmuks erikomisjoni. Mis on siis teie lahendus? Ma lihtsalt toon näite. Korruptsioonivastases erikomisjonis me oleme kolm korda arutanud RMK salastatud lepingute teemat. Üks kord on seda arutanud ka riigieelarve kontrolli erikomisjon. Ja kõik need neli korda jättis Yoko Alender [komisjoni] ilmumata. Meretuulikute teemal täpselt samamoodi jättis minister [komisjoni] ilmumata. Ja me mäletame seda korda, kui ma kutsusin peaministri ja Keit Kasemetsa komisjoni riigisekretäri teemal – täpselt samamoodi jäeti [komisjoni] ilmumata. Kuidas selliseid olukordi ikkagi lahendada? Me ju soovime saada vastuseid. Infotunni raames need kaks küsimust, mis me saame küsida ministrite käest, ei ole piisavad. Vastasel juhul muutub erikomisjoni töö ju põhimõtteliselt mõttetuks, kui me ei saa vastuseid valitsuse liikmetelt.

Aitäh! Lihtsalt tuletan meelde komisjoni arutelu ja seda me ei arutanud. Mul sellele vastust ei ole, et mul oleks mingi rohi [selle vastu]. Isiklikud arvamused ma võin pärast öelda, kui see hetk tekib, aga praegu ma olen komisjoni ettekandja.

Rene Kokk, palun! Teine küsimus.

Tänan, hea juhataja! Hea ettekandja! Kuuldes siin Valdo Randpere juttu ja seda, mis ta küsis, tekkis mul kahtlus: kas on võimalik, et komisjoni liikmed ei saanud aru, mis eelnõu te arutate? See on täiesti põhjendatud kahtlus, kuna Valdo Randpere räägib midagi vanadest aegadest ja sellest, kes ilmus ja kes ei ilmunud. Selle eelnõu sisu on see, et ministrid ilmuksid [komisjoni], olenemata sellest, millisest erakonnast nad on. Äkki juhtuski nii, et Valdo Randpere ei saanud aru, mida me menetleme. Võib-olla ei saanud ka komisjoni liikmed aru ja sellepärast tekkis see tõrge, et kuus komisjoni liiget hääletasid teistmoodi. Kas on võimalik, et nad tõesti ei mõistnud seda? Äkki saate kommenteerida seda?

Aitäh! Hea küsimus. Ma arvan, et kõik mõistsid. Ja Valdo Randpere kohta ma ei oska midagi kommenteerida.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Noh, selle arutelu puhul on ikka tarvis öelda niisugust rahvatarkust või kõnekäändu, et kust muidu nalja saab, kui ise ei tee. See oli päris naeruväärne, mis siin praegu toimus. Eriti see, et otsitakse kuskilt mingeid viie aasta taguseid asju, et keegi ei ilmunud [komisjoni] kohale. Kulla sõbrad, aga sellepärast see eelnõu siin ongi, et see on muutunud juba mustriks, et ei ilmuta kohale. No hea küll, Martin ei ilmunud [komisjoni] kohale, kuna see teema ei olevat [tema sõnul] komisjoni pädevuses. Aga nüüd hiljem oleme kohanud erinevate ministrite, erinevate teemade ja erinevate erikomisjonide puhul sedasama, et lihtsalt ei tulda kohale. Või kui tullakse kohale, siis keeldutakse andmast komisjoni käsutusse materjale, et komisjon saaks korralikult ennast asjaga kurssi viia. Vassitakse, ametnikud ei ilmu kohale. No ma olen ise näinud korruptsioonivastases erikomisjonis, kui hädas on Riigikontroll. Riigikontroll ütleb, et neile ei ole edastatud ministeeriumist neid või teisi või kolmandaid materjale. Nad on kahjuks sunnitud mingisuguste varasemate materjalide alusel oma järeldusi tegema. Kuulge, sõbrad! See ei ole riigi juhtimine, see ei ole avatud konstruktiivne dialoog, see ei ole parlamentaarsete konsensuste leidmine. Lihtsalt ei ole võimalik! Ja see ongi kujunenud mustriks selle aja jooksul, kui Kaja Kallas usurpeeris võimu presidendi abiga, kes ei nõudnud, et ta peab tagasi astuma ja uuesti volitust küsima, et uut valitsust kokku panna. Sellest ajast peale, kui Kaja Kallas usurpeeris riigis võimu, on toimunud järjekindel parlamendi allasurumine, parlamendi töö muutmine selliseks "hahaha, kust muidu nalja saab, kui ise ei tee" formaadiks. Ja me püüame seda olukorda muuta. Me tõime [Riigikokku] täiesti normaalse – täiesti normaalse! – eelnõu, mis on valitsusteülene, aegadeülene ja koosseisudeülene. See kehtib ka siis, kui ei ole enam EKRE-t, kehtib ka siis, kui ei ole enam Reformierakonda, või ei ole nad vähemalt valitsuses. Aga ei, viskame prügikasti! Jätkame samasugusel voluntaristlikul liinil, kuhu Kaja Kallase targal juhtimisel on välja jõutud. Ja loomulikult on siin ka Riigikogu juhatuse teatud liikmed omalt poolt väga tugeva panuse andnud. Nii et, sõbrad, see on selle eelnõu mõte. See on nii tülgastav ausalt öeldes – nii nagu me kuulsime ka infotunnis –, et kui esitad mingi küsimuse, siis vastu saad mingisuguse süüdistuse. Milles? Mingisugused nõunikud usinalt saadavad telefoni [sõnumeid]: "Aga te öelge, et näed, Mart Helme kümme aastat tagasi ka ütles niimoodi ja Mart Helme juba Moskva saatkonnas käitus niimoodi. 25 aastat tagasi oli ta juba siga ja kaabakas ja petis ja varas." Kulla sõbrad, kuhu te niimoodi jõuate? Kuhu see riik niimoodi jõuab? Ei jõua mitte kuskile, kui me tegeleme PR-iga selles tähenduses, et kunagi kiviajal, kui kasutati ränikivist tööriistu ja mingisuguseid teravast luust köösneri tööriistu, vaat siis juba olid niisugused ja naasugused pahad asjad sündimas Eestimaa peal. Nii, sõbrad, ei saa! Ja muidugi, ega te ennast ei muuda. Te ei ole võimelised ennast muutma. Te jätkate samas vaimus. Ja vaadake, mis tulemus on! Tulemus on see, et teie kallis Kaja Kallas jääb igal pool ukse taha. Teda ei võeta kuskil tõsiselt. Ja tulemus on see, et teie targal juhtimisel, mis jätkub nüüd veel ilma ühe partnerita, et oleks lihtsam asju ajada kogu selle kantimise ja varastamise ja muu jamaga, on Eestist saamas läbi kukkunud riik. Ja läbi kukkunud riigid ei jää püsima. Ja selleks, et Eestist ei saaks läbi kukkunud riiki, on vaja, et meil parlament töötaks, ja töötaks niimoodi, et ka opositsiooni seisukohti, eelnõusid ja vajadust diskussiooni panustada arvestataks. Ja kui te sellega tegelema ei hakka, kui te endale sellest aru ei anna, siis on asjad väga halvasti. Ja ka teil on halvasti. Ka teid ei ole ühel päeval mitte kellelegi enam vaja, teid on vaja ainult seni, kuni Eesti riik püsib. Kui Eesti riiki enam ei ole, ei ole ka teid mitte kellelegi enam vaja. Võimalik muidugi, et kameeleonid oskavad ka uutes oludes karva ja värvi vahetada ning mõned jäävad vee peale. Aga enamik ei jää. Enamik nendest, kes vajutavad siin seda värvi, mida kästakse, ei jää veepinnale. Mõelge natukene laiemalt kui ainult see paradigma, milles te oskate siin elada: et viis aastat tagasi Martin Helme ei tulnud komisjoni ette. Aitäh!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel, Lauri Laats, palun! (Lauri Laats küsib lisaaega.) Igaks juhuks kolm minutit lisaks.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! No peab nõustuma hea Mardiga, et asjad ongi halvasti. Teate, asjad ongi halvasti! Juba see, et see eelnõu on siin, näitabki, et asjad on Riigikogus halvasti. Meil on tegelikult ju üleüldine probleem, juhtimisprobleem, demokraatiakriis. Ja kui me räägime demokraatiakriisist, siis [peab tunnistama], et tegelikult see on siinsamas hoones, Riigikogus. Me oleme jälginud, kuidas on pidevalt opositsiooni vaigistatud, on tehtud kõik selleks, et opositsioon ei saaks oma tööd teha. Lisaks sellele on nüüd tekkinud uus komme, et ministrid lihtsalt ei tule komisjoni ja ei anna aru. Meie, Riigikogu, paneme ministrid paika, kinnitame nad ära, aga siis meie kui tööandjate juurde ministrid lihtsalt ei ilmu. Siin on olnud tõesti väga palju näiteid, eeskätt [see näide], mis puudutab head kolleegi Anastassia Kõlvartit. Ta on erikomisjoni juht ja ta on palunud mitmeid kordi, et peaminister tuleks aru andma, et keskkonnaminister tuleks aru andma, et rahandusminister tuleks aru andma. Aga nad ei ole lihtsalt [komisjoni] ilmunud. Teemad on tegelikult olnud väga olulised. Lisaks sellele, et nad ei ole [komisjoni] ilmunud, nad ei ole edastanud materjale. Mille jaoks need komisjonid siis siin toimetavad üldse? Miks see töö käib, miks me seda tööd teeme? Ja kui on olemas erikomisjon, uurimiskomisjon, siis tegelikult ju tegeldakse seal sellega, et aru saada, kas on tehtud vigu, millal on tehtud vigu ja kuidas asju paremaks teha. Aga kui ei tulda [komisjoni] ja ei anta infot – ei tulda ise füüsiliselt kohale, ei saadeta materjale –, siis tegelikult jäävadki kõik need küsimused üles. Ja avalikkus ei saagi teada [vastuseid]. See on ju probleem, see on see probleemne koht, mida eelnõuga tahetakse lahendada. Aga mul on tõesti kahju, et Riigikogu on jõudnud nii kaugele, et me toome siia saali selliseid eelnõusid. See näitabki, et meil on väga suured probleemid. Ongi kõik halvasti. Ma saan ainult Mardiga nõustuda, et ongi halvasti. See on praeguse valitsuse töö vili. Nüüd peab juba ütlema, et eelmise valitsuse, kus olid sotsiaaldemokraadid, Eesti 200 ja Reformierakond. See on tulemus. Ei ole ilus. Ei ole ilus tulemus! Loomulikult on see vajalik seaduseelnõu, arvestades, et praegused ministrid, nii nagu ma ütlesin, erikomisjonidesse tihtipeale ei ilmu ja väga olulised, tähtsad küsimused, millele me peame saama vastused – ja ka ühiskond soovib saada vastuseid –, jäävad vastuseta. Nii et, head Riigikogu liikmed, kes on siin saalis ja kes jälgivad meid interneti vahendusel, ma kindlasti kutsun üles seda eelnõu toetama. See reguleeriks nii praegust aega kui ka tulevast aega. Jah, minevikku ei saa reguleerida – siin oli näide minevikust –, aga me saame muuta olevikku ja selle kaudu muuta tulevikku. Nii et igal juhul kordan üle, et mul on kahju, et me oleme nii kaugele jõudnud, et sellised eelnõud [tulevad siia saali.] Ma arvan, et see ei ole viimane sedasorti [eelnõu], millega me tahame poliitilist kultuuri muuta. Ma olin just eile ühes raadiosaates, kus otse-eetrisse [sai] helistada, ja samamoodi kõikide muude probleemide seas juhiti tähelepanu, et üheks väga suureks probleemiks on poliitilise kultuuri küsimus. Inimesed tõesti ei saa aru, mida me siin teeme, miks me nii teeme ja kas tõesti me ei suuda korda majja lüüa vähemalt oma töökorras. See eelnõu kindlasti seda võimaldaks. Nii et palun toetada seda. Aitäh!

Aitäh teile! Ja sõnavõtt kohapealt, Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Valdo Randpere, palun!

Ma tahan vastusõnavõttu, kuna minule ilmselgelt viidati.

Hea kolleeg, sellisel juhul on vastusõnavõtt Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel. Palun!

Okei! Eelkõneleja Lauri Laats ütles targad sõnad, et minevikku me muuta ei saa. Ometigi, enne teda käis puldis Mart Helme, kes just minevikku muutis, ja ma tahtsin nüüd natuke teda korrigeerida. Kuigi Mart on ajaloolane, siis näed, see on meelest läinud. Esiteks tundus mulle tükk aega tema kõne ajal, et ta usub, et Kaja Kallas on endiselt peaminister. Kaja Kallas ei ole enam peaminister. Aga teine asi: see väide, et Kaja Kallas presidendi abiga usurpeeris valitsuse ja meie hädad hakkasid sellest peale, kui Kaja Kallas keeldus tagasi astumast, ei vasta tõele. See, millele Mart Helme tõenäoliselt viitab, on see, kui Kaja Kallas 3. juunil 2022 vabastas Keskerakonda kuuluvad ministrid. Tema palvel president vabastas nad ametist. 14. juulil astus Kaja Kallas tagasi. 18. juulil astus Kaja Kallas uuesti ametisse peaministrina oma teise valitsuse juhina. See teine valitsus koosnes Isamaaliidust, sotsiaaldemokraatidest ja Reformierakonnast. (Helle-Moonika Helme parandab saalist.) Isamaast. Rääkida sellest, et Kaja Kallas ei astunud tagasi, usurpeeris valitsuse, on jama, see ei vasta tõele. Ja Helle-Moonika Helme võiks ka vahele sädistamise järgi jätta, siis oleks lihtsam siin saalis istuda. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 552 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, panen lõpphääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 552 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu 15, erapooletuid oli 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 552 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Kolmas päevakorrapunkt on lõpetatud ja ka tänane istung on lõppenud. Aitäh teile kõigile osalemast!