Rahvusliku rikkuse fond ja Maavarade Varustuskindluse Partnerlus

Oleme jõudnud üheksanda küsimuse juurde, mis on välisminister Margus Tsahknale, küsib Riigikogu liige Evelin Poolamets ja teema on rahvusliku rikkuse fond ja Maavarade Varustuskindluse Partnerlus. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Välisministeeriumi kodulehelt võib lugeda, et 3. märtsil 2024 liitus Eesti USA algatatud Maavarade Varustuskindluse Partnerlusega. Te olete seda kommenteerinud nii, et tugevamad majandussuhted liitlastega aitavad kindlustada Eesti julgeolekut. Liitumisest on nüüd aasta möödas. Palun rääkige lähemalt sellest koostööst. Millised arengud on toimunud, millistel tingimustel Eesti liitus Minerals Security Partnership'iga ja kui palju on panustatud sellesse, et luua sarnaseid strateegilisi lepinguid, nagu Ukraina on USA‑ga sõlmimas, mis puudutavad haruldaste muldmetallide kasutamist ja võimalikke julgeolekutagatisi? Palun selgitage, kuidas täpsemalt on Eesti maavarad seotud Eesti julgeolekuga.

Aitäh, hea küsija! Väga oluline teema, küll delikaatne, kuna Eesti rahval on seoses fosforiidi kaevandamisega Nõukogude okupatsiooni tingimustes väga halvad mälestused. Aga see oli ka üks teema, mis meie rahva äratas. Ma võin ilma igasuguse liialdamiseta väita, et see aitas oluliselt kaasa sellele, et Nõukogude Liit lõpuks kokku kukkus. Toona ei olnud see põhjus isegi niivõrd palju see, kas fosforiiti kaevandada või mitte, kuigi siis need tehnoloogiad olid väga brutaalselt meie looduse, põhjavee ja kõige vastu. Toona oli ju ka varjatud plaan, mis tuli avalikuks tänu Endel Lippmaale ja paljudele teistele, et siia taheti tuua ikkagi sadades tuhandetes võõrtöölisi, nii-öelda Nõukogude inimesi, ilma meie käest küsimata. See on see trauma, mis Eesti rahval on. Seetõttu me peamegi sellest teemast rääkima hästi avatult, hästi põhjalikult, põhinedes faktidel, põhinedes teadusuuringutel, ja rääkides avalikult, millised on võimalused, juhul kui uuringud tõestavad, et seal tõepoolest peale fosforiidi, millest saab ka Eestis seda väärindades teha väetist, mida on maailmas vaja, on ka haruldased muldmetallid, mida oleks Eestis võimalik kasutada kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamisel. Mis see plaan on? Ka koalitsioonilepingutes, alates juba 2011. aastast, on just nimelt nende uuringute poolega tõsiselt tegeletud. Lootus on, et kuskil aasta jooksul me saame need lõplikud vastused, saavad valmis need analüüsid, mida oleks võimalik teha nende väärtustega, mis on maapõues peidus, ja samamoodi ka selgub, milliseid tehnoloogiaid oleks võimalik kasutada, et võimalikult vähe meie looduskeskkonda kahjustada. Kõigele lisaks peame avalikus arutelus ja Eesti rahva otsustele tuginedes otsustama, kuidas me üldse selle teemaga edasi läheme. Küsimus ei ole mitte ju ainult kaevandamises, küsimus on ka näiteks selles, et äkki võtame eeskuju Norra riigist, kes aastakümneid tagasi leidis oma maapõuest gaasi, naftat ja ka haruldasi muldmetalle. Siis oli avalik arutelu, kuidasmoodi neid väärtusi käsitleda ja käidelda ning mida teha selle saadud suure väärtusega rahalises võtmes. Norras on loodud õlifond, millel on kohutavalt suur väärtus, mida ma ei suuda isegi siin välja hääldada, me räägime triljonitest eurodest. Nad on väga selgelt paika pannud, kuidas seda väärtust kasutada oma ühiskonna heaks. Räägin nüüd lühidalt sellest rahvusliku rikkuse fondi ja maavarade varustuskindluse teemast. Eesti ühines tõepoolest aasta tagasi Maavarade Varustuskindluse Partnerlusega. Eesmärk ongi saada parimaid kogemusi nii teadmiste mõttes kui ka tehnoloogiate suhtes, aga kindlasti ka osaleda selles võrgustikus, [et saada teada,] kuidasmoodi looduskeskkonnale säästlikul moel maksimaalselt neid maavarasid väärindada. Seda kogemust on seal väga palju.

Suur tänu! Evelin Poolamets, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Kuna te juba ise ka puudutasite rahvusliku rikkuse fondi, eriti fosforiidi kaevandamisest saadavat tulu, siis ma võtan kinni teie viimasest intervjuust Virumaa Teatajale, kus te ütlesite, et võimaliku fosforiidi kaevandamise korral jäävad kõik kodud alles ning põhjavesi säilib. Samas tekitab see lubadus küsimusi, arvestades kaevandamise ulatust ja võimalikke keskkonnariske. Kuidas kavatseb valitsus tagada, et kaevandamise mõjud ei kahjusta põhjavee kvaliteeti ega kohalike elanike elukeskkonda, eriti arvestades varasemaid uuringuid, mis viitavad võimalikele riskidele? Kas on olemas sõltumatuid analüüse või ekspertarvamusi, mis teie seisukohta toetavad?

Aitäh! Sellist debatti ma just soovingi siin saalis, kus me räägime asjadest, ja ma olen väga tänulik küsijale selle teema tõstatamise eest. Kõigepealt, eelmise [vastuse] lõpuks räägin veel näiteks sellestsamast õlifondist, või mis iganes Eestis selle nimeks saab, rahvusliku rikkuse fond või mida iganes. Me peamegi avaliku debati alusel panema paika, et kui on võimalik kaevandada ja Eesti rahvas otsustab, et me kaevandame neid haruldasi muldmetalle loodust säästvaid tehnoloogiaid kasutades, mida me selle kõigega siis peale hakkame. Näiteks Norras on seesama õlifond niimoodi üles ehitatud, et on rahvuslik kokkulepe, et mitte rohkem kui 3% aastas on võimalik tegelikult neid vahendeid kasutada, et ei tekiks ka sellist olukorda, kus omaenda majandus lüüakse uppi kiiresti saabunud rikkusega seoses, või et ei tekiks näiteks sellist kiusatust. Norras ma just käisin mõned päevad tagasi, eelmisel nädalal. Ma küsisin, kuidas on võimalik, et teil on selline poliitkultuur, et mitte ükski erakond ei lähe valimistele lubadusega need triljonid eurod lihtsalt valimiste järel laiali jagada, nagu näiteks Eestis on toimunud pensioni teise sambaga, kui üks erakond on eest vedanud seda, et jagame rahvale kiiresti raha kätte, kahjustades nende inimeste tulevikku. See eeldab ka sellist kultuuri, sellist arusaamist, et kui on rikkust, siis tuleb seda targalt kasutada. Nüüd tulen küsimuse juurde tagasi. Geoloogiateenistus ongi suuresti selle jaoks loodud. Selle aasta lõpuks või järgmise aasta alguseks tulevad nad välja oma lõplike uuringutega, et mis seal täpselt on ja mida saab teha. See arutelu, kas me liigume sellega edasi, on üldrahvalik. Ma arvan, et siin saalis peaks seda kindlasti arutama. Eraldi küsimus on, milliseid tehnoloogiaid kasutades me saame üldse need maavarad kasutusele võtta nõndamoodi, et loodus ei saaks kahjustada. Neid praktikaid on, neid praktikaid on. Aga oleme ausad, kui midagi maapõuest välja võtta, siis ega loodus puutumata ei jää. Nii et minu sõnumid on olnud need, et meil on vaja siia tööstust, meil on vaja, et me väärindaksime oma ressursse, olgu see mets, olgu see mis iganes, mis meie käsutuses on. Me peame seda tegema targalt, me peame seda tegema niimoodi, et see oleks Eesti rahva otsus. Kui me räägime suurtest strateegilistest investeeringutest näiteks haruldaste muldmetallide tööstusse, siis see aitab ka vähendada läänemaailma sõltuvust Hiinast, mis on väga pakiline teema. Kindlasti aitab see siia tuua selliseid strateegilisi investeeringuid, mis suurendavad ka Eesti riigi julgeolekut laiemas perspektiivis. Ma ei pea absoluutselt silmas siin seda, et me ühele või teisele või kolmandale riigile lihtsalt oma maavarad nii-öelda maha parseldaksime. See on absoluutselt välistatud. Targa peremehe kombel oma varandusega käitumine on see, mis Eesti rahvast on iseloomustanud. Ma kutsun ka Riigikogu üles sellisele avatud diskussioonile.

Aitäh! Lisaküsimus, Martin Helme, palun!

Aitäh! Probleem meil selles ju ongi, et meil ei ole tarka valitsust, meil ei ole riigimehelikku valitsust, meil ei ole ausat valitsust. Te võrdlete meid Norraga, kus on õlifond. Jaa, väga tore eeskuju, aga korruptiivne Eesti klikk, kes tegeleb 2,6 miljardi jagamisega tuulikumeestele ja kes parseldab maha meie maavarasid, küsimata või arutamata midagi, ei tekita meis mingisugustki lootust, et me saame samamoodi hakkama, nagu saadakse Norras. See maavarade teema minu meelest puutub asjasse. Enne te siin ka hurjutasite, et ärme teeme välispoliitikast poliitilise vaidluse objekti. Kõik poliitikad peavad avatud demokraatlikus riigis olema vaieldavad. Alternatiive tohib alati pakkuda ja peab saama alati pakkuda. Eriti olukorras, kus meil on valitsus, kelle välispoliitiline ja julgeolekupoliitiline joon on pankrotis. Teie olete oma joonega pankrotti jõudnud. Te tõite meile enne näite, et aga vaadake, ameeriklased taastasid sõjalise abi meile ja see on tõestus selle kohta, et meil ei ole kunagi olnud kindlamat NATO tagatist. See on ju tegelikult vastupidine näide. Mingil hetkel, ilma Eesti avalikkusele teatamiseta, kadus see sõjaline tugi või abi ära ja nüüd, kui see mingisugusel põhjusel tagasi tuli, on äkki kõik jälle hästi. Tegelikult ju näitab see seda, et ei ole hästi, et garantiid ei tööta, et ei olnud kasu sellest, et me Malis sõdisime. Ei olnud kasu isegi sellest, et me neile maavarasid lubasime. Me ei tea, mis saab. Ja see on teie poliitilise liini tulemus. Ma küsin selle kohta, et meil on hästi palju näiteid selle kohta, kuidas valitseva kliki kõrged poliitikud, Marko Mihkelson, ka rahandusminister Ligi ja ka teie ise, kuidas te olete võtnud ikka väga kriitiliselt Trumpi administratsiooni hurjutada. Sellel on omad tagajärjed, vahepeal kaob sõjaline abi, näe, ära. Ma küsin nüüd, et aga mida te kavatsete ette võtta, et sellises olukorras neid suhteid parandada. Me teame, et Läti välisministeeriumis on tehtud eraldi meeskond ja neile on eraldatud raha, et Trumpi administratsiooniga luua tihedamad, lähedamad erisuhted. Mida teie olete ette võtnud, et meie suhted Ameerika Ühendriikidega oleksid head?

Härra minister, palun!

Aitäh! Järjekordselt valimatu, kontrollimatu sõim täis valesid, valeväiteid. Ma isegi ei oska sellele küsimusele vastata, kuna ma ei saanud aru, mida sa siis täpselt küsisid, hea küsija. Küll aga võin ma öelda, et me ei pea tegema eraldi meeskondi ja neid veel eraldi rahastama, selleks et suhelda oma väga kindla partneri Ameerika Ühendriikidega. Meil ei ole sellega probleeme. Me pääseme Valgele Majale lähemale kui pääsesite näiteks teie, kui te Ameerika Ühendriikides käisite ja ühes kohvikus seitsme kilomeetri kauguselt vaatasite televiisorist inauguratsiooniprotsessi. Need soovmõtlemised võite siin välja elada. Eesti suhtleb läbi oma diplomaatiliste kanalite, oma poliitikute kaudu Ameerika Ühendriikidega ja sellele ei ole mõtet kuidagi mingisuguseid kaikaid kodaratesse visata. Nüüd tulen tagasi sõjalise abi juurde. See on, vastupidi, väga märkimisväärne samm, kui olukorras, kus Trump teatas väga selgelt oma [võimuloleku] esimestel päevadel ja tegi ka vastavad otsused, et kogu abi, mida Ameerika Ühendriigid globaalselt annavad, pannakse pausile ja viiakse läbi revisjon – mis ei ole lõpule jõudnud –, siis selle revisjoni esimeses otsas otsustatakse taastada sõjaline abi Balti riikidele ja mitte väga väikeses mahus, me räägime sadadest miljonitest dollaritest. See näitab just nimelt seda, et see valitsus ja ka eelmised valitsused on teinud väga õiget tööd, mis puudutab Eesti riigikaitset, mis puudutab rahvusvahelisi suhteid ja ka suhteid Ameerika Ühendriikidega kui strateegilise partneriga. Ma ei tahagi väga palju kommenteerida teie mudaloopimist Eesti inimeste pihta, kes on aastakümneid teinud tööd Eesti riigikaitse tugevdamise heaks. Mis on see mõõdupuu, kuidas mõõta erinevate valitsuste tulemuslikkust? See ongi see, et Eesti on täna vaba. Eesti on täna vaba. Eesti ei ole enam üksi, nii nagu me kunagi koos otsustasime. Meil on siin liitlased, me oleme ise võimekad. Pika Hermanni tornis siinsamas lehvib sinimustvalge lipp ja see lehvib seal veel pikalt-pikalt-pikalt edasi, vaatamata teie ponnistustele. Nii et minu tänu veel kord kõigile poliitikutele, kõigile Eesti inimestele, ettevõtjatele. Jätkame seda tööd! Ärgem laskem ennast segada selle muda ja pori loopimisest, mida te kahjuks siin iga kolmapäev teete, vähemalt, või ka pühapäeviti kuskil raadios.

Suur tänu, lugupeetud minister! Head kolleegid! Meie tänane infotund on lõppenud. Ma tänan Riigikogu liikmeid, tänan kõiki kolleege. Mart Helme, ma kahjuks ei jõua võtta teie protseduurilist küsimust. Ei jõua, sest ma pean juba poole minuti pärast panema kõlama saalikutsungi. Täpselt kell kaks algab Riigikogu täiskogu istung. Seega, head kolleegid, suur tänu aktiivse osalemise eest tänases infotunnis! Me jätkame täpselt kell kaks algava Riigikogu täiskogu istungiga.