Valitsuse välispoliitika

Tänane seitsmes küsimus on välisminister Margus Tsahknale, küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ja teema on valitsuse välispoliitika. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja!

Head kolleegid, palun vabandust! Aleksandr Tšaplõgin esitab praegu küsimust. Kui te soovite vestelda, siis tehke seda võib-olla pärastpoole ja väljaspool saali. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kui te lubate, siis ma loen teile ette. Ma lihtsalt pean teid tsiteerima. Hiljuti te tegite ettepaneku anda ameeriklastele meie maavarad, sealhulgas fosforiit ja haruldased muldmetallid, väites, et see tagab meie julgeoleku. Seejärel ütlesite aga ootamatult: "Möödunud on aeg, mil me ootasime, et keegi teine tagaks meie julgeoleku. Euroopal on aeg hüpata auto tagapingilt rooli." See oli tsitaat. Küsimus: kas USA on endiselt meie peamine liitlane ja julgeoleku garant või on olukord muutunud? Aga sel juhul, milles seisneb nüüd meie välispoliitika?

Härra minister, palun!

Hea küsija! Tõepoolest, Ameerika Ühendriigid on Eestile, NATO‑le, Euroopale kõige olulisem julgeolekupartner ja kogu maailmas kõige võimsam sõjaline jõud, kellega me teeme koostööd. Eesti on juba üle 20 aasta NATO liige. Kui siin ühes saali servas ühel erakonnal ja traditsiooniliselt ka teie poolt on soov esitada just neid küsimusi, mis õõnestaksid seda selgushetke, kas meil ikkagi on julgeolek olemas või mitte, siis ma vastan veel kord: Eesti on kaitstud rohkem kui kunagi varem. Mina ei pillu suvalisi loosungeid, vaid ma kordan uuesti üle, et kõige ilmekam on jälgida tegusid. Ka Eesti meedias on tänasest väljas see informatsioon, et Ameerika Ühendriigid otsustasid taastada oma sõjalise abi Balti riikidele, mis on väärt üle 200 miljoni euro. Seda abi on antud iga aasta vastavalt meie omavahelistele kokkulepetele. Iga aasta on kongress ja ka senat need abipaketid kinnitanud. Kui president Trump sai Ameerika Ühendriikide presidendiks, peatati kogu globaalse abi andmine selle eesmärgiga, et teha revisjon ja vaadata üle, mis on oluline ja mis on ebaoluline. See konkreetne samm näiteks, välisminister Marco Rubio poolt öelduna, kes andis korralduse Balti riikidele antav sõjaline abi taastada, näitab, et Ameerika Ühendriikidele on väga oluline Balti riikide julgeolekuolukord ja samuti NATO omavaheline side. Ma arvan, et see on ka tunnustus sellele, mida Eesti rahvas teeb. Nimelt ei ole avalikult võib-olla väga teada, et igale Ameerika Ühendriikide sõjalise abi raames antud dollarile lisame meie suurusjärgus 14 dollarit oma panusena juurde. Me räägime päris suurtest sõjaliste võimete tõstmise meetmetest, mida Eesti on võtnud. Seda mitte ainult seetõttu, et president Trump on tulnud Valgesse Majja, vaid seetõttu, et meil on see vajadus ja me jälgime NATO Vilniuse tippkohtumisel kokkulepitud plaani. Vastavalt sellele on ka NATO kõrgeim sõjaline juht SACEUR andnud konkreetsed suunised, millised võimelüngad tuleb lähiaastatel täita. Seda me teeme koos nii Euroopa-liitlastega kui ka Ameerika Ühendriikidega, aga eelkõige ise. Selle kõige eest maksavad ju ka Eesti inimesed, Eesti ettevõtjad. Ma ei tea mitmendat korda ma siit puldist ütlen, et me teeme selle töö ära, aga ma olen jätkuvalt tänulik, et Eesti ühiskond saab sellest aru.

Suur tänu! Aleksandr Tšaplõgin, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Hiljuti keeldus Ameerika Ühendriikide riigisekretär Marco Rubio kohtumast Kaja Kallasega, kes oli selleks [kohtumiseks] spetsiaalselt Washingtoni saabunud. Kolm päeva enne USA visiiti süüdistas Kallas Donald Trumpi administratsiooni Kremli narratiivide levitamises. Rubio ei selgitanud kohtumise ärajätmise põhjust, kuid kohtumise tühistamine Kallase saabumise päeval näib diplomaatilise demaršina, mis võib olla seotud Kallase ebadiplomaatilise avaldusega. Palun vastake järgmisele küsimusele: kas Kallas arutas eelnevalt oma avaldust Trumpi administratsiooni Kremli narratiivide kohta EL‑i välisministritega, sealhulgas teiega, ja kas te toetate Kallase seisukohta Trumpi administratsiooni poliitika suhtes?

Aitäh! Hea küsija, ma tuletan meelde, et mina olen Eesti Vabariigi välisminister, ma siin infotunnis esindan Eesti Vabariigi valitsuse poliitikat ja sedakaudu kogu Eesti välispoliitikat. Meil ei ole probleemi kohtumiste ja kommunikatsiooniga meie ja Ameerika Ühendriikide vahel. Juba märtsikuus olen ma uuesti Washingtonis, kus toimuvad erinevad tippkohtumised Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahel. Nii et meie sõnumid on olnud alati väga selged ja kindlad: meie jätkame oma liitlassuhteid Ameerika Ühendriikidega. Ma toetan juba aastaid väga selgelt seda, ja Eesti valitsus on niimoodi ka käitunud, et Euroopa pool peab rohkem investeerima riigikaitsesse, Euroopa julgeolekusse. Siin on tulnud ka väga head järgmised sammud, mida Kaja Kallas on välisasjade kõrge esindajana Euroopas eest vedanud. Nimelt, Euroopa Komisjon on otsustanud vaadata üle eelarve tasakaalu nõuded, mis puudutab investeeringuid kaitsekulutustesse. See võimaldab liikmesriikidel ise rohkem riigikaitsesse investeerida ja samamoodi võimaldab see meil ilma maksukoormust tõstmata, vaid pigem inimeste maksukoormust alandades, ikkagi jõuda selle 5%‑ni SKP-st, mis on väga oluline, et lähiaastatel need võimelüngad täita. Teine pool on see, et Euroopa Komisjon on ette näinud suurusjärgus 150 miljardit, mida veel eraldi liikmesriikidesse investeerida, et kaitsetööstus käima läheks ja meil tekiks oma autonoomsed võimekuste tootmise vahendid. Veel lisaks, järgmise Euroopa Liidu eelarveperspektiivi suhtes on väga selge arusaamine, et Euroopa Liit ei maksa mitte ainult põllumeestele dotatsioone ega tasu muude kulude eest, vaid ka Euroopa Liidu enda ja liikmesriikide kaitsevõime peab saama ühisest eelarvest toetust. Mis puudutab Kaja Kallase väljaütlemisi, siis nende kohta peate tema enda käest küsima. Tema on tööl ikkagi teises kohas, mitte Eesti Vabariigi valitsuses.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Vladimir Arhipov. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Me teame ju, et iga sõda kunagi lõpeb, lõppes isegi saja-aastane sõda, kuigi ajalugu teab veel kauem kestvaid sõdasid. Vaatame siis tulevikku. Milliseid samme on plaanis teha Välisministeeriumil ja Eesti valitsusel Eesti iseseisvuse ja riigi julgeoleku tagamiseks peale Ukrainas rahu saavutamist?

Aitäh! Seda, kas Ukrainas tuleb õiglane ja kestev rahu, on täna väga raske öelda. Meie oleme sellest väga huvitatud, nii nagu ukrainlasedki. Ainuke, kes sellest vist väga huvitatud ei ole, on Putin. On väga oluline, et eile saavutati Ukraina delegatsiooni ja Ameerika Ühendriikide delegatsiooni vahel see kokkulepe, mis tehti ka avalikuks, et kutsutakse Putinit ja Venemaad üles vähemalt 30‑päevasele vaherahule kõikides domeenides, see oleks siis täielik vaherahu. Ma arvan, et see ongi võib-olla esimene samm, et [saada aru,] kas Putin tegelikult üldse seda rahu tahab. Ainult Putin on võimeline seda vaherahu kehtestama. Ukrainlased ei ole ründav pool, ukrainlased kaitsevad oma vabadust, oma maad, oma territooriumi. Ma arvan, et see on üldse esimene lakmustest, näitamaks, kas sellest kiireloomulisest rahust midagi välja tuleb. Teine asi on see, et ega vaherahu ei ole ju eesmärk. Me nägime 2015. aastal, kui sõlmiti Minski kokkulepped, et mingisuguseid julgeolekugarantiisid toona ei antud. Putin kasutas seda aega nii-öelda hingetõmbeks ja ettevalmistusteks, et lihtsalt agressiooni jätkata. Seetõttu iga päev ka Välisministeerium ja Eesti valitsus pingutavad oma liitlaste seas ja veavad eest erinevaid initsiatiive, kuidas oleks võimalik, et saabuv rahu, esiteks, oleks õiglane, nii et ukrainlased sellega nõustuksid, et see nende tingimustele vastaks. Teiseks, me mitte kunagi ei tunnusta territooriumi muutmist sõjalise jõuga, ehk territoriaalse terviklikkuse printsiip jääb alati Eesti Vabariigi vaatest väga põhimõtteliseks seisukohaks, nii nagu me oleme seda nõudnud kõigilt oma liitlastelt meie suhtes ja maailmas laiemalt. Kolmandaks, me saame väga praktiliselt võttes aru, et kui see rahu tuleb, siis peab Putin olema nõrgemas positsioonis. Seetõttu on väga tähtis, et me jätkame kiireloomulist sõjalise abi andmist Ukrainale. Me peame seda vajaduse korral ka suurendama. Kui Ameerika Ühendriigid ei jätka sõjalise abi andmist, siis peab Euroopa võtma siin [jõulisemalt] positsioone, kuigi mulle tundub, et asjad liiguvad pigem õigemas suunas. Ameerika Ühendriigid eile teatasid, et seoses kokkuleppe saavutamisega Ukrainaga vaherahuettepaneku teemal on nad taastanud näiteks oma luureinfo andmise, mis on väga oluline samm. Nii et minu üleskutse on, et võtame asja hästi rahulikult, hästi külma närviga, nii nagu Eesti inimesed on läbi aegade alati hakkama saanud. Teeme ära need asjad, mis me oleme ise planeerinud. Me õnneks ei pea oma plaanides mitte midagi muutma. Seisame ka oma liitlaste seas nende teemade eest, mida ma juba siin kirjeldasin. Küll see rahu siis tuleb ja püsib ka.

Suur tänu! Lõpetame tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.