Olukord riigis

Esimene küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teema on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Me kõik teame, et Eestis tehti ära valitsusremont, sotsid visati välja ning Reformierakond ja Eesti 200 jäid valitsusse. Me oleme kuulnud, kuidas Kristen Michal nüüd kõiges sotse süüdistab. Aga samas on nad ise olnud kõikide otsuste tegemisel juhtivas rollis, Reformierakond ja Eesti 200 ka. Samuti on parlamendis Reformierakonnal kõige rohkem hääli ehk kõikidel hääletustel on nende [hääled] olnud ülekaalukad. Kas te tõesti arvate, et teie erakond ei ole vastutav kõigi otsuste eest, kõigi maksutõusude eest? Täpselt samuti teie uus-vana koalitsioonipartner, kes alles jäi? Suure võiduna olete juba kuulutanud, kuidas nüüd naastakse lihtsa tulumaksusüsteemi juurde ja ära jäetakse ettevõtete tulumaks. Raske on aru saada, kas te tõesti arvate, et inimesed on ilma mäluta. Nagu need oleksid ainsad selle valitsuse kehtestatud maksud, mis on Eesti majandust kvartalist kvartalisse, 11 kvartalit järjest languses hoidnud! No loeme ette. Tulumaksu tõus 20%‑lt 22%‑le. Kehtestati automaks, mille maaletooja on Mart Võrklaev, Reformierakond. Tõusis maamaks nii koduomanikel kui ka äri‑ ja tootmismaade puhul, ja tõus jätkub. Ettevõtetele kehtestati kasumimaks. Käibemaks tõsteti kõigepealt 22%‑le, 1. juulist tõuseb see veel, 24%‑le. Tõsteti bensiiniaktsiisi, mis tõuseb jätkuvalt 5% järgmise nelja aasta jooksul. Aktsiisi tõsteti diislil, maagaasil ja kütteõlil. Elektriaktsiis tõusis 2024. aasta mais 45%. 2026. aastal hakkab kehtima julgeolekumaks, mida maksavad Eesti tulumaksuga maksustatavad isikud ja juriidilised isikud 2%. Ka pensionidelt hakatakse 1. aprillist 2025 maksma tulumaksu. Minu küsimus on: keda te petate, kui te räägite sellist juttu, et uus-vana valitsus hakkab Eesti elu paremaks tegema? Ei hakka ju!

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Kõigepealt, te ütlete, et ma süüdistan kõiges sotse. Kindlasti mitte. Ma ei ole kunagi väitnud, et asjade muutmisel ei ole vigu tehtud. Tõepoolest, eelarve käestlaskmise suhtes tuleb muidugi EKREIKE valitsuse poole vaadata. Seda ma olen siin korduvalt öelnud ja [ütlen] isegi nüüd, kui meie ja sotsiaaldemokraatide teed on lahku läinud, et eelarvereeglite lõdvendamise tõttu tekkinud hilisemate probleemide asjus tuleb siiski EKREIKE valitsuse poole vaadata. Nagu ma olen kuulnud ka siin erinevates debattides, on EKREIKE valitsus peatselt naasmas. Eile esitas sellel teemal värvika etüüdi Anti Poolamets, kes ütles, et see kohe naaseb, seadke ennast valmis, ja rääkis, mis kõik sellele järgneb. See on selliseks sissejuhatuseks. Meil on saanud peaaegu iganädalaseks traditsiooniks arutada küsimust "Olukord riigis". Mis makse puudutab, siis jah, tõsi, printsiip ja eesmärk on naasta võimalikult lihtsa ja arusaadava maksusüsteemi juurde. Ettevõtete tulumaksu, selle kasumimaksu osa kaotamine, ma arvan, on majanduskasvutsükli alguses väga positiivne ja julgustav sõnum selle kohta, et Eestisse saab investeeringuid teha ja siia tasub investeerida. Eesti maksusüsteem, eriti ettevõtluse maksusüsteem, mida maailmas peetakse väga eeskujulikuks – seda on erinevates maksuhinnangutes hinnatud parimate hulka [kuuluvaks] –, sellisena ka jätkab. Tõepoolest, jah, sotsiaaldemokraatide lahkumisega lahkub ka ettevõtete kasumi maksustamine. Teine osa maksusüsteemi korrastamisest, mis vähendab eeskätt väiksemate tuludega inimeste maksukoormust, on see, et kaotatakse juba seadustatud tulumaksustamine esimesest eurost, mis oleks jõustunud 2026. aastast. Pärast seda, nagu te õigesti märgite, jäävad tulumaks ja käibemaks 24%‑le. 2026. aastal kaob maksuküür ehk tulumaksuvaba miinimum tõuseb 700 euroni, jättes inimestele rohkem raha kätte. Need on minu meelest üsna asjalikud plaanid. Need on ka sotsiaalselt mõistlikud, sest kui läheb hästi ettevõtlusel ja siia rohkem investeeritakse, siis läheb paremini meil kõigil siin. Ma arvan, et see valitsus teeb õigesti, kui ta pöördub tsentrist paremale. Reformierakonna jaoks on see kindlasti ideeliselt ning vaateliselt ja aateliselt mõneti koju naasmine. Mul on hea meel, et Eesti 200 omab samasugust vaadet majandusele ja julgeolekule [ning peab õigeks, et] ettevõtted saaksid rohkem investeerida ja inimestele jääks väiksem tulumaksukoormus.

Suur tänu! Helle-Moonika Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh uuesti sõna andmast! No ei olnudki midagi muud oodata Refi ikke valitsuse juhilt! No minge ikka veelgi rohkem tagasi ja öelge juba välja, et süüdi on neli aastaaega ja rahvusvaheline imperialism! Aga lähme palju põhimõttelisema küsimuse juurde seoses valitsuse, kuidas ma ütlen … See ei ole mitte vahetus, vaid see on väga kummaline protsess. Eesti Põhiseaduse Assamblee liige, põhiseaduse üks autoreid Jüri Adams on öelnud, et teie tegevus on karjuvas vastuolus Eesti põhiseadusega, nimelt see, kuidas te oma koalitsiooni koosseisu vahetasite. Meil ei ole teatavasti presidentaalne või poolpresidentaalne riigikorraldus ja teie ei ole president, et te saaksite lihtsalt ilma piiranguteta muuta valitsuse koosseisu. Meil on parlamentaarne demokraatia, kus valitsuse vahetuse puhul kehtib teatud kindel protseduur. Kui te leiate, et teie kokku pandud valitsus, millele te saite ükskord parlamendi heakskiidu, ei ole enam toimiv, siis te peate kõigepealt tagasi astuma ja alles siis läheb pall presidendi kätte. See, et president seda põhiseaduse rikkumist teiega vastuvaidlematult kaasa tegi, on tegelikult ülimalt skandaalne. Ma tsiteerin Jüri Adamsit: "Parlamentaarses riigis tuleb täita selleks ettenähtud protseduuri. Parlamendi töö ei ole ükskõik mis suunas üle haljasala kõndimine." Me ei tohi teha nägu, et see, mis te tegite, meid ei häiri. Reformierakond vist [arvab], et tema kohta ei kehti enam mitte mingid seadused. Kaja Kallas, kes ilmselt samuti ei saanud aru, mida võib või mida ei või, tuuseldas ka ringi nagu hormoonimöllus teismeline. Juba tema tegi põhiseaduse rikkumisega ses osas algust, et lasi oma koalitsioonipartnerid lahti. President Karis, kes peaks olema üks põhiseaduse valvuritest, jättis oma ülesande täitmata. Polegi midagi imestada, sest tema poeg, Reformierakonna liige, oli omal ajal muide see inimene, kes kilekotte rahaga teie juurde parteikontorisse toimetas. Kas te saate aru, et see, mida te nüüd jälle tegite koos presidendiga – rikkusite sellisel kujul valitsust vahetades põhiseadust ja parlamentaarse demokraatia protseduure –, on skandaalne ja teadlik põhiseaduse rikkumine ning läheb otsapidi ka riigireetmise paragrahvi alla, mis muuseas ei aegu? Ei ole võimalik, et teie ja president pole sellest teadlikud. Ka mitteteadmine muuseas ei vabasta vastutusest. Kas te saate ikka aru, milliseks …

Teie aeg!

… seadusetuse ja suvaõiguse mülkaks olete muutnud Eesti riigi teie ja Reformierakond?

Suur tänu! Härra peaminister, palun!

Aitäh! See küsimus oli ju selline laetud solvangute jada. Kõigepealt pean ma kohatuks oma eelkäija aadressil esitatud solvangut teismelise ja hormoonide teemal. Minu meelest oli see inetult öeldud. See oli lausa kohatult öeldud ja ma soovitan teil mõelda, et ehk tasub selliste rumaluste eest vabandada. Teiseks, mis puudutab põhiseadust ja põhiseaduspärasust, siis selle kohta on olemas ju ka varasem pretsedent 2009. aastast, kui Andrus Ansipi valitsusest arvati samamoodi välja sotsiaaldemokraadid, kuna tollal oli majanduskriis, oli vaja teha kärpeid, et üle minna eurole, ja valitsus jätkas. Parlamentaarses vabariigis – olen vestelnud ka õiguskantsleriga, küsinud tema arvamust – on parlamendil loomulikult olemas kõik õigused ja ka mehhanism, kuidas kontrollida, kas valitsusel on parlamendi enamuse toetus või mitte. Ma saan loomulikult aru, et teie soov on seda debatti pidada eeskätt võib-olla nagu sellisel tehnilisel väljal, nüansi üle, et kas üks või teine. Kokkuvõttes siiski enamus valitsusest jätkab. Lahkus neli ministrit 14‑st. Valitsuses olevatel erakondadel on parlamendis enamus, üle poole häältest. Ma loodan [saada] mõistlikele otsustele ka opositsioonis olevate erakondade tuge. Nüüd nende mõistlike otsuste juurde. Kindlasti on meil vaja tõsta julgeolekuks vajalikke kulutusi, teha investeeringuid, sest me teame, milline on julgeolekuolukord. Isegi kui Ukrainas peaks saabuma loodetavasti Ukraina tingimustel [kehtestatud] ning meie vaatest hea ja kestev rahu, tähendab see ikkagi seda, et me peame olema kaitseks rohkem valmis ja arvestama meie märatseva idanaabriga, sest Venemaa on oht kellele tahes demokraatlikus maailmas. Samamoodi on vaja teha majanduse jaoks mõistlikke otsuseid. Sellelegi loodan laiemat tuge kui üksiti koalitsioonilt, kes tõepoolest on endiselt enamuses. Majandusest rääkides ütlen ma endiselt, et maksude langetamine, muu hulgas ettevõtte tulumaksu kaotamine ja üksikisiku tulumaksukoormuse vähendamine, mis annab tõenäoliselt hõlpu vähem teenivatele inimestele, aga ka näiteks pensionäridele, on need asjad, millele ma ootaks teie tuge. Kui te tahate selle tehnilise debatiga jätkata, siis kindlasti võite seda teha, ma ei näe selles vähimatki probleemi, alati võib arutada. Parlamendil, nagu öeldud, on parlamentaarses vabariigis ka kõik õigused järele kontrollida, kas valitsusel on parlamendi enamuse usaldus või mitte.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Mart Helme. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! [Härra peaminister!] Ma pean ka ütlema, et mul on raske teid praegu legitiimseks peaministriks pidada. Poliitikas on niisugune asi nagu rituaalne tants. Asi [ei pruugi] isegi täiesti ühemõtteliselt põhiseadusega vastuolus olla, aga on ikkagi traditsioonid ja kombed, millest tuleb kinni pidada. Me näeme, kuidas tänases Euroopa Liidus muidugi kogu see väärtustel põhinev süsteem lihtsalt laguneb meie silme all. Meil on muidugi arenguruumi – jaa, meil on arenguruumi! –, nii nagu Rumeenias, meil on arenguruumi, keelame ära need, kelle näod ei meeldi, keelame ühel päeval ära ega registreeri neid valimiskomisjonis. Läheme sama teed nagu Rumeenia, siis on ju kõik hästi, siis ei ole enam opositsiooni ja siis me saame lõpuks ometi valitseda! Reformi ike saab lõpuks ometi Eesti rahvale täielikult peale surutud. See on järeldus teie jutust. Tulen veel tagasi selle juurde, et kõik need lubadused makse langetada on ju kena jutt, ainult et teil ei ole veel koalitsioonilepingutki. Siis te peate tulema ju siia uute eelnõudega ja see kõik võtab aega. Ei ole mõtet jälle rääkida utoopilist juttu sellest, kuidas just nagu juba tänasel päeval hakkaksid maksud langema. Aga minu küsimus on seotud riigi kuludega ja Ukraina abistamisega. Korduvalt on olnud juttu sellest, et kõige suurem puudus on Ukrainas praegu inimestest, nii inimestest rindel kui ka töökätest tagalas. Minu küsimus on: millal kavatseb teie valitsus – see võiks olla teil uues koalitsioonilepingus fikseeritud – lõpetada kõikide soodustuste tegemise, kõikide toetuste maksmise nendele inimestele, keda on kaugelt üle 100 000 ja kes on Eestisse tulnud? Tõsi, kõik kindlasti ei saa igasuguseid toetusrahasid. Millal toetuste maksmine lõpetatakse ja millal alustatakse ikkagi Ukrainaga konsultatsioone selleks, et Ukraina mehed, keda siin väidetavalt on vähemalt 10 000, läheksid Ukrainasse ja vajaduse korral rindele, või kui rinnet enam ei ole, siis Ukrainat üles ehitama, ja samuti …

Teie aeg!

… läheksid fertiilses eas naised Ukrainasse ja aitaksid Ukrainal jalule tõusta?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Selle teema üle me oleme teiega siin ka varem debateerinud. Olen toonud erinevaid numbreid, korduvalt öelnud ka seda, et ega Ukraina poolt sellist taotlust kodanikke välja saata ei ole tulnud. Ma saan aru, et te soovite sellist muljet luua. Teiseks olen kirjeldanud, kui väiksel määral mõjutab meie sotsiaalkulutusi see, et me sõja eest põgenenud inimesi siin täpselt samal määral toetame. Ma saan aru, et see teid kuidagi liigselt ei veena. Teil on endiselt justkui selline hoiak, et Ukraina toetamine ja Ukraina sõjas Ukraina poolel olemine ei ole meie asi. Mina jään eriarvamusele, minu arvates on see väga meie asi. Seda sõda peetakse meie asemel, meie eest, ükskõik kumbapidi teie tahate seda [võtta]. Kindlasti tuleb toetada seda, keda rünnatakse, kelle kallale on mindud. Mind üllatab see hoiak, aga tõe huvides olgu öeldud, et ega te ei ole aastate vältel seda muutnud. Teie jaoks on tegemist – kuidas te väljendusitegi? – idaslaavlastega. Teil on veel palju erinevaid mõtteid. Oleme kuulnud ja ka lehest lugenud, et Venemaa on teie jaoks eraldi tsivilisatsioon. Selliseidki väiteid on teilt tulnud. Nii et seetõttu, jah, me selles küsimuses jääme eri arvamustele, täitsa kindlalt. Maksudest rääkides, tõepoolest, maksude langetamine on koalitsiooni põhimõte ja esimesel võimalusel teeme selleks vajalikud eelnõud, loodame nendele ka teie tuge. Jah, tuleb ka tunnustada, et palju olulist tuleneb eelnevast koalitsioonist. Võib öelda, et kui selle koalitsiooni sünnitunnistusel olid kaks asja, julgeolek ja majandus, siis needsamad printsiibid ka uues koalitsioonis jätkuvad. Küll aga on need lahendused julgeoleku ja majanduse jaoks ilmselgelt senisest parempoolsemad. See tähendab ka seda, et ettevõtete kasumi maksustamise me tühistame, nagu vähendame ka eraisikute tulumaksukoormust. Ma arvan, et see on asi, mis võiks, ütleme nii, ka konservatiivsele valijale sobilik olla. Ma eeldaks ka konservatiivide ja laiematki tuge nendele samadele maksumuudatustele, muu hulgas näiteks sellele, kui me tõmbame koomale tegevusi, et suunata raha riigikaitsesse ja Ukraina toetamisse.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise.