Выступление премьер-министра, посвященное реализации долгосрочной стратегии развития страны "Эстония 2035" (включая обзор ситуации в области науки и исследований и политики правительства в этой сфере).

Saamegi, head kolleegid, minna tänase päevakorra juurde. Tänases päevakorras on üks, aga väga oluline päevakorrapunkt, nimelt peaministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sh ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas). Ettekandja on peaminister Kristen Michal. Palun, auväärt peaminister, teid Riigikogu kõnetooli! Ettekandeks on aega kuni 30 minutit, igal Riigikogu liikmel on võimalus esitada üks küsimus. Läbirääkimised on avatud fraktsioonidele ja võimalus on selleks ka peaministril.

Austatud [istungi] juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Head vaatajad ja kuulajad! Räägin "Eesti 2035" elluviimisest ning teadus- ja arendustegevusest. Näitan ka slaide. Slaide saate vaadata siit (Näitab suurele saaliekraanile.) ja ka jaotusmaterjal on loodetavasti teile välja jagatud. Annan teile ülevaate strateegias "Eesti 2035" seatud sihtidest. Tänapäeva maailmas, kus poliitilised hoovused on ettearvamatud ja tormilised, on selge siht olulisem kui kunagi varem. Meie siht on kõrge lisandväärtusega majandus, kaitstud ja turvaline Eesti ning tõhus riigivalitsemine. Alustades majandusest, näeme valguskiirt mitte ainult tärkavas kevades, vaid ka viimastes näitajates. Eesti majandus liigub õiges suunas. Majanduslangus sai eelmise aasta neljandas kvartalis läbi ning 1,2%-line majanduskasv näitab, et kahanemise asemel majandus taas kasvab. Kaupade eksport Eestis kasvas 2024. aasta neljandas kvartalis võrreldes aasta varasemaga 6%. Kõige rõõmustavam on, et Eesti päritolu kaupade eksport kasvas 9%. Teenuste eksport, majanduse stabiilne mootor, kasvas mullu neljandas kvartalis võrreldes eelmise aastaga 6%. Eelmine aasta tõi lisaks paremale majanduskliimale inimeste heaolu suurenemise. Keskmine brutopension kasvas tervelt 11%. Sellega tõusis keskmine vanaduspensioni suhe keskmisesse palka läbi aegade kõrgeimale tasemele ehk 49%‑ni. See pole lihtsalt number, vaid reaalne vahe, mida tunnevad meie vanemad ja vanavanemad oma igapäevaelus. Keskmine brutokuupalk kerkis 8%. Maksujärgne palgatulu kasvas aasta jooksul 4,2% ja ületas hinnatõusu, mis oli 3,5%. See on praeguste majandusolude taustal hea saavutus. Kokku võttes: euribor langeb, pensionid ja palgad kasvavad ning see peegeldub ka avaliku arvamuse seireuuringus, mille järgi 69% vastajatest ütleb, et elab hästi või saab hakkama. Samas peame olema valvsad, et mitte lasta uutel koormistel majanduskasvu ära süüa. Olen veendunud, et maagaasi ja kütuse süsiniku maks tuleks Euroopa Liidus edasi lükata. See vähendab oluliselt koormust Eesti inimestele ja ettevõtetele. Arutame seda ettepanekut lähiajal majanduskabinetis. Head kuulajad! Selleks, et kindlus pöörduks kasvuks, käivitasime sügisel valitsuses uue formaadi, majanduskabineti. Oleme seal valitsusalade kaupa arutanud samme, mida astuda, et aidata majandus kasvule, alates planeeringute lihtsustamisest, oskustööjõu tagamisest, kapitali kättesaadavusest ettevõtetele, digitaalsetest lahendustest, innovatsiooniks ja tehnoloogia testimiseks vajaliku eksperimenteerimise õigusraamistiku loomisest kuni eksporditoetuste ja andmemajanduse lihtsustamiseni. Aga nii majanduse kui ka julgeoleku üks alus on energeetika. Miks me oleme praegu kohas, kus kallis fossiilenergia tõstab meist igaühe elektriarveid? Aga sellepärast, et kümme aastat tagasi jäeti taastuvenergia otsused tegemata. Toonane majandusminister Parts uskus põlevkivienergiasse, kuigi oli näha, et põhjanaabrite suund oli odav taastuvenergia. Ka meie eesmärk on odav, puhas, stabiilne ja mitmekesine energiaportfell. Oleme edukalt lõpule viinud ühinemise Lääne-Euroopa sagedusalaga. Oleme tõestanud, et suudame iseseisvalt oma elektrisüsteemi hallata ja tagada varustuskindluse. Usun, et paljud tundsid 7. veebruari õhtul magusvõidukat tunnet, kui saime sünkroniseerimisega edukalt hakkama. Selle taga oli põhjalik, pikk ja täpne planeerimine, aukartust äratav koostöö eri riikide elektrikute, võrguettevõtete, ametnike, poliitikute ja paljude teiste vahel – sarnaselt Niina Petrõkinaga, kes oli nädal varem kuldmedali väärilist kava sooritades mõelnud ennekõike liigutuste korrektsusele, mitte punktidele. Suur aitäh ka siit puldist kõigile asjaosalistele! Meie plaan on, et taastuvelekter, tuumaenergeetika, uued juhitavad võimsused ja salvestustehnoloogia oleks energiavalikus. Lisaks ajakohastatud elektri- ja gaasivõrgud, mis kindlustavad energiajulgeoleku ja energia kättesaadavuse igas olukorras, olgu torm, raske lumi, vigastatud liinid või küberrünnakud. Ilma puhta, kättesaadava ja taskukohase energiata on ettevõtetele uute turgude leidmine kaunis keeruline. Valitsuses otsustatud riigimaadele rajatavad tuuleenergeetika eelisarendusalad on oluline samm taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamiseks. Tänaseks on RMK koostöös Maa- ja Ruumiametiga viinud läbi enampakkumised nende maade kasutamiseks. 21-st välja pakutud alast 17 puhul sõlmitakse arendajatega lepinguid. Eelmisel nädalal avaldatud uuring näitas, et toetus taastuvenergia arendamisele on valijate hulgas suur. Samas on poliitikuid, kes [korraldavad] tuuleparkide rajamise teemal poliitilist vastasseisu. Selles olukorras ei tohi inimesed, kes tahaksid ausalt ja päriselt diskuteerida, oma murega poliitilise vastuseisu varju jääda. SALK on teinud küsitluse, mille järgi 65% Eesti inimestest suhtub taastuvenergia arendamisse positiivselt. Peaaegu pooled, 46% oleksid nõus tuulikutega enda kodu või suvila läheduses kolme kilomeetri raadiuses. Loomulikult ei tähenda see seda, et igasse hoovi tuleb püsti panna tuulik. Kohalikud omavalitsused näitavad siin head eeskuju ja teevad head tööd. Nad teavad, kus saab tuulikuid tihedamalt panna ja kuhu pole mõtet paari tuulikut panna. Nii täidame meie taastuvenergia eesmärke ja loome võimalikult vähe häiringuid. Taastuvenergia toob madalama elektri hinna ja aitab täita kliimaneutraalsuse eesmärki. Töötame selle nimel, et lähitulevikus saaks biogaasist ja kaugemas tulevikus puhtast vesinikust tõsiseltvõetavad kohalikud mittefossiilsed energiaallikad. Biogaasijaamade arendamine on läinud nii hästi, et hiljuti otsustasime valitsuses biogaasijaamade rajamise toetuse mahtu suurendada. Vähetähtis pole seegi, et teeme selles vallas maailma tasemel teadust. Head kuulajad! Endiselt väga turbulentses maailmas on julgeolek meie iseseisvuse vundament. Viimase uuringu järgi tunneb 88% Eesti elanikest end koduriigis turvaliselt. Ja nii see peab ka jääma. Töötame iga päev selle nimel, et kindlustunne püsiks ja tõuseks. Praeguses olukorras on Eesti valitsuse esmane ülesanne tagada kiiremas korras NATO kaitseplaanidele vastavate sõjaliste võimete väljaarendamine. See tähendab, et Eesti kaitsekulud tõusevad 5%-ni SKT-st väga kiirelt, kas järgmisel või ülejärgmisel aastal, olenevalt sellest, kui kiiresti on võimalik tehnikat ja moona hankida ja Eestisse kohale tuua. Julgeolek ei ole mitte kulu, vaid investeering meie tuleviku põlvkondade nimel. Ka meie liitlased peavad oluliselt rohkem panustama oma julgeolekusse ja kollektiivkaitsesse. Euroopa julgeolekuarhitektuur on eurooplaste kujundada. Karmist eelarvereeglist vabastatud kaitseinvesteeringud võimaldavad Euroopa Liidu riikidel oma kaitsekulutusi märkimisväärselt suurendada. Ainult nii saame öelda, et me ei muuda kurssi "Üheskoos oleme tugevad". Aga see on ka sõnum, et Eesti kaitseb end igal juhul ja kõikide ohtude eest. Eesti on parim koht, kus elada, siin saab unistada, luua ja investeerida. Mujal Euroopas ja Eestis peame tugevdama ka oma kaitsetööstust. Riik investeerib Eesti kaitsetööstusesse 100 miljonit eurot ja oma osa lisavad sellele erainvestorid. Eestis on tugeva kogukonnaga tehnoloogiasektor. Koos rahvusliku kapitaliga saab kaitsetööstust arendada ja selle lisandväärtust tõsta. 2024. aasta majanduskasvus oli suur osa teenuste sektoril, sealhulgas suurtel ja edukatel IT-ettevõtetel, kes kunagi olid väiksed iduettevõtted. Samasugune areng on võimalik kaitsetööstuses: olla esmalt uus ja väike Eesti idusektori lipulaev, millest kasvab välja maailmas edukas ettevõte. Kaitsetööstusettevõtete tooteid läheb vaja nii kaitsevaldkonnas kui ka tavaelus, näiteks põllumajanduses, transpordis, hariduses ja meditsiinis. Ajaloos on kaitsetööstus alati olnud innovatsiooni vedur, olgu GPS, termokaamerad või 3D‑printimine. Samas, Eestis on ka vastupidiseid näiteid. Näiteks oli Eesti idufirma loodud mobiilne droonijaama seiresüsteem algselt mõeldud piirivalveks ja rahvusparkide turvamiseks, aga nüüd on see saanud uue riigikaitselise rolli. Analüütikute hinnangul viivad kaitsetööstus ja nutikad Eesti inimesed meie majanduse uuele kasvulainele. Kaitsetööstuse arengu soodustamiseks loome kaitsetööstuspargi. Eesmärk on jõuda sellest edasi tööstusliku tootmiseni juba 2026. aastal. Ämari minitööstuspargis loodame tootmise käima panna juba käesoleva aasta keskpaigas. Oleme Ukraina aitamiseks igal aastal lubanud kasutada 0,25% oma SKP-st. See on ligikaudu 100 miljonit eurot aastas. Tahame üha enam Ukrainat abistada Eesti kaitse- ja julgeolekuvaldkonna toodanguga. Valitsus on põhimõtteliselt otsustanud toetada Eestisse lõhkainetehase rajamist. Oleme leidnud vahendid, et tellida lõhkeainetehase tehniline projekt. Eestil kui sõjalise lõhkainete tootmise asukohamaal on selgeid eeliseid rahvusvahelises konkurentsis. See on muu hulgas investeering meie majandusse ja kaitsevõimesse, kuid laiemalt otsene abi Ukrainale, kes sõdib Euroopa ja meie vabaduse eest. Mäletate, kui meile tuletati 1990-ndatel meelde, et meie riik on meie kõigi asi ja igaühe asi eraldi. Täna ei ole vaja meelde tuletada, kellele Eesti riik kuulub. Viimased uuringud näitavad, et Eesti ühiskonna toetus relvastatud vastupanule on viimastel aastatel olnud püsivalt kõrge: üle 80%. Sõltuvalt oma rollist riigikaitses on kaitsetegevuses valmis osalema 61% elanikkonnast. Aga meil on ka neid, kes tegutsevad vabatahtliku päästjana, merepäästjana või abipolitseinikuna häirekeskuses. See Eesti on meie igaühe oma. Hea kuulaja! Riik peab usaldama oma inimesi ja ka vastupidi. Riiki usaldavad kergemini need, kes teavad, et riik ongi tema oma, ja tahavad riigi arengule kaasa aidata. Maailma võrdluses on Eesti riigivalitsemine paindlik ja tõhus. Maailmapanga hea valitsemise indeksi kohaselt oleme Eestis 2035. aastaks seatud eesmärgi saavutanud. Eesti e-teenused on maailmas esirinnas. Rahulolu avalike digiteenustega on suur, 83%, selle näitajaga oleme OECD riikidest teisel kohal. Aga eelnev ei tähenda, et me istume käed rüpes. Me soovime muutuda veelgi tõhusamaks ja panna andmed, mida riik on juba kogunud, avalike teenuste nimel tööle. Me soovime, et eesti keel oleks väärikalt esindatud globaalse tehisintellekti lahendustes. Sama oluline on toetada kohalikku keele- ja tehisintellektitehnoloogiat, sest eesti keele ja kultuuri püsimine on meie jaoks strateegiline küsimus. Kui suured keeletehnoloogiamudelid ei mõista eesti keelt, kasvab oht, et eestlased hakkavad eelistama ingliskeelseid lahendusi. Me ei saa lubada, et meie keel jääb tehisaru ajastul tagaplaanile. Samas tuleb keeleandmete jagamisel järgida selgeid põhimõtteid. Me ei saa sõltuda kellestki teisest. Me ei saa ilma selge kokkuleppeta ära anda oma väärtuslikku keelevara ja jätta kaitseta Eesti ettevõtete huve. Seetõttu töötame välja selged tingimused, kuidas ja millistel alustel saavad suured tehnoloogiaettevõtted eesti keelt oma mudelites kasutada. Tark on siin kuulata eksperte, keda tehisintellekti andmete valdkonnas Eestis õnneks jagub. Bürokraatiat on Eestis liiga palju. Kui ettevõtja peab suure osa oma ajast veetma aruandeid täites, jääb tema põhitöö tegemata ja edu saavutamata. Võrdluseks: sportlane jääb kindlasti medalita, kui ta võistlemise asemel keskendub jalanõude paelte sidumisele. Me muudame aruandluse ettevõtete jaoks automaatseks ja andmepõhiseks. Ettevõtja peab saama keskenduda sellele, mida ta kõige paremini oskab, olgu see toote tootmine, loomine, teenuse pakkumine või innovatsioon. Nii saab kogu majandus jõudu juurde. Meie eesmärk on muuta bürokraatia taganttuuleks, mis kannab ettevõtjaid edasi, mitte kiviks, mille otsa nad koperdavad. Peame lisaks aruannete digitaliseerimisele üle vaatama, kas kõiki neid aruandeid ikka on vaja, kas on tarvis kõiki järelevalvetoiminguid ja kontrolle [kõiksugu] nõuete täitmise üle. Kutsun lähiajal kokku ettevõtjate nõukoja, kellele mul on üks väga lihtne soov: teha konkreetsed ettepanekud, kuidas saame Eestis bürokraatiat, aruandeid, nõudeid ja järelevalvet vähendada ning riigi paremini toimima panna. Eraldi teema on palju arutatud kestlikkusaruandlus. See pole parim viis muuta ettevõtete tegevust kliimasõbralikuks. Euroopa Komisjoni üle-eelmisel nädalal avaldatud ettepanekud kestlikkusaruandluse vähendamiseks on samm õiges suunas. Eesti jaoks tähendab see seda, et aruandluskohustus jääb mitmesaja ettevõtte asemel ligikaudu 25 ettevõttele, kolm kuni neljast varem nõutud andmeväljast kaob, samuti jääb ära kõige keerulisem osa aruandlusest: anda ülevaade kogu oma tarneahela jalajäljest. Leian siiski, et peaksime minema Euroopas veel kaugemale ja muutma kestlikkusaruandluse praegusel kujul vabatahtlikuks. On ettevõtteid, kellele kliimasõbralikkus on konkurentsieelis ja kes tahavad aruandlust jätkata. Kuid need, kes eeliseid veel ei näe, saavad aruandluseks vajalikud ressursid suunata mujale. Seda muudatust ei saa teha Eesti üksi, nõus peab olema kvalifitseeritud enamus Euroopa Liidu riike ja Euroopa Parlament. Lähiajal arutame Eesti seisukohta sellel teemal ka valitsuses. Austatud Riigikogu! Minu kõne hõlmab ka iga-aastast teadus- ja arendustegevuse ülevaadet. Tõin juba enne näiteid, kuidas teadlaste ja ettevõtete koostöös on arendatud autonoomseid droonilahendusi, mida saab kasutada nii meie kaitsevõime tugevdamiseks kui ka päästetöödel. Tootlikkuse kasvu ja majanduse uue hingamise allikas peitub suuremas investeerimises teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Eesti edusamme peegeldab tõusmine Euroopa tugevate innovaatorriikide sekka. 2024. aasta Euroopa innovatsiooni tulemustabeli järgi oleme tõusnud Euroopa liikmesriikide hulgas 11. kohale ehk tugevate innovaatorite kategooriasse. See tähendab, et Eesti innovatsiooni tulemused ületavad Euroopa keskmist. Selleks, et jõuda innovatsiooni liidritega – Taani, Rootsi, Soome ja Madalmaadega – ühte liigasse, peame rohkem tegema teadust, millest on kasu ühiskonnale ja majandusele. Läbimurdelised ideed ja tehnoloogilised lahendused tekivad ikkagi tänu haritud ja kõrge kvalifikatsiooniga tööjõule. Oleme majanduskabinetis käivitanud ka arutelu, kuidas tagada meile väga vajalik tööjõud. Otsused tulevad läbimõeldult ning koostöös teadlaste ja ekspertidega mõjusid kaaludes. Ma ei taha olla – ja meie ei taha olla – odava tööjõu riik. Ettevõtted on väljumas allhanke kitsast nišist ja arendavad aasta-aastalt enam oma tooteid ja teenuseid. Hariduses oleme teinud mitu olulist otsust, mis aitavad tööjõu olukorda parandada. Esmalt, üleminek ühtsele eestikeelsele haridusele. Teiseks, õppimiskohustuse pikendamine. Kolmandaks, kutsehariduse reform. Eesti kulutused teadus- ja arendustegevusele on ajaloo suurimad: 702 miljonit eurot, millest 60% moodustab ettevõtete osa. Ettevõtete kulutused on kuue aasta taguse ajaga enam kui kahekordistunud. Kogu erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal oli 2023. aastal 1,08% SKT-st. Ettevõtted on tublisti arenenud ja edenenud teadus- ja arendustöötajate värbamiseks. Veel 2017. aastal töötas ettevõtetes 2100 teadus- ja arendustöötajat, aga 2023. aastaks oli see arv enam kui kahekordistunud. Seda hoogsat arengut aitab tagant tõugata 2024. aasta suve lõpul esmakordselt avanenud toetus, mis kompenseerib ettevõtetele osaliselt teadus- ja arendustöötajate palkamise tööjõukulud. Teadus peab olema kasulik ühiskonnale ja kasulik majandusele. Rahastamine peab soosima suuremal määral rakenduslikku teadust ja patentide loomist. Rakendusuuringute programmi kaudu toetame droonide avastus- ja tõrjesüsteemi arendust, tehisintellektipõhist kompuutertomograafia piltide analüüsimist, mereliikluse jälgimise süsteemi ja andmemajandust. Innovatsiooni abil muudame ka avaliku sektori kriisikindlamaks ja tõhusamaks ning katsetame mitmeid ühiskonnale olulisi algatusi, olgu kiire ohuteavitus, mis liiguks hetkega saaja nutitelefoni ja annaks suurest ohust märku nii heli, valguse kui ka vibratsiooniga, andmete ja tehisintellekti abil vähiravi muutmine või hoonete energiatõhususe hindamine. Lõpetuseks. Mina usun meie riiki, meie inimestesse ja meie ettevõtetesse. Vabade kodanike 21. sajandi riik usaldab oma inimesi. Meie riik areneb, sest kõik annavad oma osa. Inimeste ja ettevõtete tegutsemiseks on vaja usku endasse, minimaalseid piiranguid ja maksimaalset vabadust. Hirmutatud puurilind ei õpi lendama. Usaldame oma inimesi ja riiki ning loome üheskoos parema Eesti! Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Teile on ka küsimusi. Tanel Kiik, palun!

Austatud peaminister! Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Kuulasin teie ettekannet hoolega ja lugesin ka need materjalid läbi. Paljuski võib ju nende teemadega nõus olla, aga tihtipeale on oluline ka see, millest ei räägita. Millegipärast teie peaministrina ei oma vabariigi aastapäeva kõnes ega ka nüüd siin suure saali ees ei pidanud vajalikuks kordagi ära märkida Eesti rahvastikukriisi. Meil on sündide arv sajandi madalaimal tasemel, see on kahjuks jätkuvalt languses. Ei ole näha olnud valitsuse plaani ega ettepanekuid, kuidas toetada noori peresid kodu saamisel ja pere loomisel. Kindlasti ma ei räägi sellest, et lapsi saab osta. Aga riigi roll on kahtlemata pakkuda usaldusväärset ja stabiilset perepoliitikat. Kuid mitte ühtegi mõtet selles valguses pole kõlanud ei teie ettekandes ega sõnavõttudes. Mu küsimus teile on lihtne: kas teie hinnangul on rahvastikukriis mööduv nähtus, mis saab iseenesest otsa, või peaksid siiski ka Vabariigi Valitsus ja parlament tegelema sellega, et Eesti riik ja meie rahvas igavesti kestaks?

Aitäh! Ma arvan, et see on väga õige küsimus. Me oleme seda teemat ju korduvalt käsitlenud ka siin infotunnis. Mina isiklikult olen aastaid olnud arvamusel, et väikese riigi rahva jaoks on rahvastiku püsimine ja selle nimel kõikide sammude tegemine ülioluline. Mina arvan – ma ei taha kitsalt minna erakondlikuks, aga siiski –, et üks ajaloo parimaid valitsuse otsuseid oli Reformierakonna osalusel loodud vanemahüvitis. Seda ütles ka rahvastikuteadlane Ene‑Margit Tiit, ta tegi seda Postimehe aasta arvamusliidrite üritusel. Mis seal salata, olen minagi – õigemini minu pere – mõne lapsega sellest kasu saanud. Kuigi mitte ainult sellepärast ma ei pea seda otsust kõige kasulikumaks. Aga üldiselt on nii, et rahvastikutrendid on sellised, et madala sündimusega on kimpus kogu Euroopa. Kahjuks on nii, et sellega on kimpus isegi need riigid, kus loomulik iive oli veel mõne aja [eest] positiivne. Ütleme nii, et ka nendes riikides, kus peretoetused on väga suured, on tegelikult iibega ja laste arvuga probleeme. Nii et üldiselt on see ilmselt komplekt kindlustundest, majanduslikust hakkamasaamisest, pere- ja tööelu ühildamisest ning veel paljudest muudest nüanssidest. Sellepärast on sotsiaalvaldkonnas tegemisel toetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüs. Õnneks on nii, et mu tänane kõne sattus ajale, mil avaneb lootus uuele valitsusele – vähemalt minul, ma küll kahtlen, kas teil enam – ning me püüame sinna programmi panna ka sõnastusi ja lahendusi, mis puudutavad meie perede paremat käekäiku.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Üldiselt on viimasel ajal üha rohkem räägitud sellest, et me hakkame majanduslanguse põhjast välja ronima ja majandust sõna otseses mõttes kasvama panema. Me kõik saame aru, et kõige suurem roll selles on ettevõtjatel. Ettevõtjad ise on omavahel rääkinud sellest, et arvestades kõiksugu kriise, kaasa arvatud Vene agressiooni Ukrainas, on teatud ärimudelid ja välja kujunenud tööjaotuse ahelad ära lõhutud. Kas praegu on märke sellest, et ettevõtjad on saanud selle kõigega kohaneda ja on leidnud uusi viise ekspordi suurendamiseks? Ja kuidas saaks riik oma meetmetega kaasa aidata? Vähemalt tundub, et ka tööstusministri ametisse nimetamine on märk sellest, et see on meile väga oluline.

Aitäh! Hea küsimus. Jah, ma arvan, et selles küsimuses oli veidi ka vastust sees. Ettevõtjad on ümber orienteerunud teistele turgudele. Ma tõin ka näiteid sellest, et majandustõusu algust oli näha juba eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses on eksport kasvanud. Numbrid on seda ka ju kirjeldanud. Eksport on kasvanud. Ja kasvanud on ka Eesti toodete eksport. Nii et see kirjeldab seda, et ettevõtjad on ümber orienteerunud teistele turgudele. Aga loomulikult, vähem räägitakse ehk sellest, et osa sellest majandussurutisest ja löögist Eesti majandusele on olnud ikkagi tingitud sellest, et kogu idapoolne transiitkaubandus ja tooraineturg on ära kukkunud. Eesti käitus siin väga printsipiaalselt. Ma meenutan, et eelmisedki valitsused müüsid ju sisuliselt päevapealt maha ettevõtte, mis tegutseb siiani teises riigis edasi ja ajab Venemaaga kaubandust raudteevaldkonnas. Aga Eesti oli selles küsimuses väga printsipiaalne. Nii et ma ütleksin: jah, Eesti ettevõtlus on kohanenud, on leidnud uued turud. Aga mida riik saab teha? Riik saab kindlasti avada erinevaid uksi. Mina peaministrina käin visiitidel eri riikides ning kohtun ettevõtjate ja investoritega. Päris paljud neist on ka Eestis investorid ning nad kavatsevad siin oma äri kasvatada. Neil läheb muuseas päris hästi, nad ekspordivad maailma eri riikidesse. Mida me teeme tööstuse poole pealt? Jah, tõepoolest, esimest korda on meil selline rollijaotus, kus üks valitsuse liige vastutab tööstuse kasvu eest. Ja meil on ju käsil – nüüd tuleb öelda, et juba eelmise valitsuse ajal looduna – Eesti ajaloo suurim tööstuse kasvatamise plaan. Sisuliselt see 0,25% meie SKT-st ehk veidi üle 100 miljoni aastas, millega me aitame Ukrainat vabadusvõitluses, toodetakse ju Eestis. Tekib uus kaitsetööstus, tekib tööstus, mis loob kõrget lisandväärtust, mis saab riigi toe, et müüa oma toodet maailma ja hiljem eksportida. Nii et päris korralik toimetamine selles valdkonnas käib. Ja nüüd, kui me oleme majandustõusu alguses, ma ütleksin pigem, et need sammud, mis me ilmselt uue koalitsiooniga astume – näiteks tühistame ettevõtte [kasumi]maksu –, annavad ettevõtjatele võimaluse rohkem investeerida ettevõtetesse ja nende arengusse. See on kindlasti väga oluline. Astume ka samme selle nimel, et tõmmata päris jõuliselt maha regulatsioone, mis seni on ettevõtteid ja tööstuseid piiranud, muu hulgas muudame lihtsamaks keskkonnalubade saamist, see regulatsioon oli seni pärsitud. Nii et me astume samme, mis ettevõtteid aitavad, ja need sammud tulevad sellest valitsusest üsna pea.

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Te ütlesite oma kõnes, et valitsuse siht on kõrgema lisandväärtusega majandus. Me teame numbritest, et nendes riikides, kus on teadus- ja innovatsioonimahukas majandus, on protsentuaalselt rohkem doktorikraadiga inimesi. Te tõite näiteks Taani, kus neid on üle 3%, Saksamaal on näiteks 1,4% ja aastas kaitstakse 28 000 doktorikraadi. Kui see tuua Eesti konteksti, siis see tähendaks 400–450 doktorikraadi aastas. Eestis me oleme jõudnud 300 lähedale, aga ei ole jõudnud 300 piirini. Mis te arvate, mida saaks riik veel teha selleks, et meil oleks rohkem targemat tööjõudu, kes panustaks targemasse ühiskonna ja majanduse korraldusse?

Liina Kersna, palun!

Aitäh! Ma arvan, et see on väga hea küsimus. Hiljuti oli vist ka uudistes arutelu sellel teemal. Nimelt, varem oli nii, et teaduskraadiga inimeste jaoks ei leidunud ettevõtteid, aga nüüd on olukord juba selline, et ettevõtetesse ei leidu teaduskraadiga inimesi. See võib küll olla värvikas ajakirjandusliialdus, ma hindaksin seda nii. Aga Eestis on ju käimas seesama doktoriõppe reform, mille tulemused on näha paari aasta pärast. See kindlasti aitab. Lisaks, majandusvaldkonnas on päris oluline ikkagi see, mis trendina on ju näha nendestsamadest numbritest, mida ma ka eile kultuurikomisjonis kirjeldasin ja mis olid ka siin slaidide peal ja jaotusmaterjalides. Nimelt, kui Eestisse tuleb juurde ettevõtteid, mis väärtustavad teaduskraadiga tööd, innovatsiooni, teadus- ja arendustegevust, siis noortel ju ongi kohti, kuhu minna. See näitab seda trendi: sa näed, et sellest, mida sa õpid, saab kasu, sellest sünnib kõrgemat lisandväärtust ja see on ühiskonnas hinnatud. Võrdluseks sobib see – ehkki see on jälle lihtsustatud, aga ikkagi –, et 1990-ndatel tahtsid kõik saada ärimeheks ja hiljem poliitikuks. Praegune põlvkond tahab saada juutuuberiks. Ma ei tea, mis järgmise põlvkonna unistused on. Aga kui nähakse, et see on valdkond, kus luuakse lisandväärtust, millest sünnivad uued lahedad asjad, ning ka ajakirjanduses seda kõike kajastatakse, nendest ettevõtetest räägitakse, siis ma arvan, Eestil on väga helge tulevik ees. Aga kui pilt jääb avalikkuses selliseks, et põhiline uudis on, kes kellega klubis käis, ja see ongi üldiselt kõige väärtuslikum osa [uudistest], siis me ilmselt ei liigu õiges suunas. Õnneks praegu me liigume väga õiges suunas. Ettevõtjad panevad [õigetesse asjadesse] rohkem raha, nagu numbreid vaadates on näha. Oleme ausad, teaduskraadiga töötajate arv on kahekordistunud. Eelmine aasta oli küll majanduses väga keeruline, aga rahastus on läinud kõrgemaks kui kunagi varem. See näitab, et tegelikult Eesti liigub ühiskonnana õiges suunas, hoolimata rasketest aegadest.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Mõneti jätkan eelmist küsimust, natuke teise nurga alt. Teie tänasest arengustrateegia ülevaatest jäi kõrva info, et erasektori panus teadus- ja arendustegevusse on kasvanud. Näiteks 2023. aasta numbrites on välja toodud, et teadus- ja arendustegevuse osakaal oli 1,08% avaliku sektori 0,76% panuse kõrval. Ja väga paljud ettevõtted raporteerisid rekordilisi numbreid, mida te ka siin juba esile tõite. See on hea areng, mida Eesti on ju kaua oodanud. Aga millist trendi te edaspidiseks prognoosite: kas Eesti jõuab teadus- ja arendustegevuse kuludega 2%-ni SKT‑st – praegu on see 1,84% – ja [kui jõuab, siis] millal ta jõuab?

Aitäh! Hea küsimus. Jah, kui kuulajatele numbreid kirjeldada, siis tõepoolest, ütleme, võrreldes 2022. ja 2023. aastaga on näha, et kulutused teadus- ja arendustegevusele on tõusnud 9%. See on ikkagi päris korralik tõus, eriti kui me arvestame, missugune on olnud majandusolukord. Majanduses on olnud selline sombune tusameele talv. Nii et see, kui sellisel ajal on panustatud rohkem teadus- ja arendustegevusse, näitab, et ettevõtjad mõistavad, kus kivi all võti peitub. Erasektori kasv oli lausa pluss 13%, nii et tegelikult me liigume trendina väga heas suunas. Töö käib, ka avalik sektor, riik teeb tööd selle nimel, et me jõuaksime küsija mainitud tulemuseni. Euroopa Liidus oleme me praegu 11. kohal, nagu ma mainisin, nendesamade kulutuste mõttes. Meil on juba olemas ja tulevad veel mõned sellised teenused, mis aitavad muuta ettevõtteid teadus- ja arendustegevusmahukamaks. See aitab samuti selles suunas liikuda. Ja avalik sektor aitab sellele kaasa nii palju, kui saab.

Andre Hanimägi, nüüd kuulevad teie mõtteid kõik. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaminister, jõudu tööle teile kõigepealt! Aga ma ennist kolleeg Tanel Kiigele ütlesin, et kui te vastasite, siis ma mõtlesin, et huvitav, kas tuleb ka sõna "võõrtööjõud" Eesti rahvastikukriisi lahendamiseks, aga seekord ei tulnud. Seda sõna on olnud väga palju, aga näed, seekord ei tulnudki. Aga minu küsimus on selle kohta, et te keskendusite väga palju energeetikale – ja see on väga õige. Samuti loomulikult mõte, et aastal 2030 on [toodetav] taastuvenergia stabiilselt sama suur kui meie tarbimine. [Olete peatunud ka] tuumaenergial. Aga kui Kliimaministeerium pidi tooma mõned arvutused Eesti ühiskonnale, siis neid arvutusi ei kippunud kuidagi tulema. Ja lõpuks oli olukord, kus terve valitsus, sealhulgas teie, härra peaminister, saite piki päid. Kuna te olete plaaninud teha suuri efektiivsuse mõtteid ja liita‑lahutada erinevaid ametkondi, siis on minu küsimus selline: kas te plaanite ka Kliimaministeeriumis luua mingisugust korda, et meile ühel hetkel ikkagi arvutused tulevad ja me teame, kas tuumaenergiat on vaja või mitte?

Aitäh! No küsimuse lõpust alustades, tuumaenergia eriplaneering tuleb varsti valitsusse. Ja ma arvan, et kaks osapoolt, kes on valitsuses, on päri, et tuumaenergeetika või tuumaenergiajaama rajamise eriplaneeringu ja asukoha valiku üle debatt algatatakse. Meil oli probleem – ütlen juhuks, kui te ei tea –, et meil oli kolmas osapool, kes polnud sellega päri. Aga võib-olla olete kuulnud. Seetõttu, selle kolmanda osapoole tõttu jäid meil päris mitmed otsused toppama. Muu hulgas selle kolmanda poole kirg mereparkide suhtes – ma arvan, muuseas, et mereparkidel on koht energeetikas, kui tarbimine kasvab, siis neil on teine karakteristik kui maismaaparkidel – tihtipeale pidurdas ka teisi mõistlikke energeetikaotsuseid. Nii et ma arvan, et see valitsus teeb majanduslikust ja ratsionaalsest loogikast lähtuvad otsused energeetikas. Võõrtööjõud. Selle kohta ma ütlen nii, et ka oskustöötajate toomist on otsused pidurdatud. Juba novembris tuli majandus- ja tööstusminister valitsusse oma plaanidega ja rääkis sellest, kuidas meil oleks oskustöötajaid vaja. Mitte abstraktselt – et ei jääks muljet, et bussidega tuleb keegi üle piiri –, vaid näiteks toiduainetehnolooge oli vaja, konstruktsioonide kokkupanijaid oli vaja, ta rääkis OSKA raporti alusel, mida teeb Kutsekoda, kuhu [on oma esindajad saatnud] Siseministeerium, ametiühingud, eri osapooled, tööandjad ja nii edasi. Ometi ei liikunud see idee mitte kuhugi, istus nagu kivi taga. Ma arvan, et nüüd hakkab valitsus ka selles valdkonnas otsuseid tegema. Ma näen, et see toob teile naeratuse näole, ja ma loodan, et ka ettevõtlusele ja avalikkusele.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Teadus- ja arendustegevuse kohta ma sain küsimustele vastused eile kultuurikomisjonis. Nüüd ma küsin pika strateegilise plaani kohta. Te ütlesite, et eesti keel ja kultuur peab püsima. Ja tegelikult on 2035. aasta plaanis ka see, et eestlaste osakaal Eestis ei tohiks langeda. Rääkides sellest, kellega me täidame spetsialistide kohad, ja võõrtööjõust, millest te siin enne juba rääkisite, võib öelda, et eile tõesti te Eesti 200 esindajaga koos olite väga rõõmsad ja jätsite mulje, et nüüd ometi saab hakata võõrtööjõudu ja oskustöölisi sisse tooma. Eestis on kvoot. Ilmselt te tahate seda tööjõu juurde toomise kvooti suurendada paar-kolm korda, nagu siin on juttu olnud. Aga seal on praegu ka palju erandeid ja [tingimusi], kaasa arvatud 1,5 keskmist palka. Oskustööliste palgad, nende spetsialistide, keda te nimetate, on praegu juba selgelt üle 1,5 [keskmise]. Nii et nende sissetoomiseks …

Aitäh!

… ei ole tegelikult lisa vaja. Te lööte palgad alla ja tahate tegelikult sisse tuua odavat tööjõudu.

Aitäh, hea kolleeg!

Kuidas te peatate eestlaste, kes ei taha madala palgaga töötada, väljavoolu Eestist?

Aitäh! Kõigepealt numbritest. Esiteks, eesti keelt kasutavate inimeste osakaal on kõrge – 91,7% – ja see on tõusnud 2022. aastaga võrreldes 0,5%. Teiseks ei taha me tuua kontrollimata ega valimatult võõrtööjõudu, vaid sellesama OSKA raporti alusel neid töötajaid, keda on vaja Eesti inimeste jõukuse tõstmiseks, meie majanduse heaks käekäiguks. Lihtsamalt öeldes, kui sul on toiduainetööstus ja sul on vaja toiduainetehnoloogi, et ülejäänud inimestele anda kõrgema lisandväärtusega tööd, siis sa pead saama selle inimese kuskilt tuua. Loomulikult tuuakse oskustöötaja, kelle palk on kõrgem. Ja nagu te olete märganud, hoolimata sellest – ma loomulikult mõistan, et Isamaa retoorikasse see sobib, et kvooti tuleb muuta –, et valitsus tahab kvooti muuta, me seda muutnud pole. Meil on umbes 22–23 erandit tööjõu puhul. Ja oskustööjõu puhul tuleks samamoodi selle OSKA raporti alusel hinnata, milliseid erandeid seal vaja on. Kaks kolmandikku vajalikust tööjõust juba – mälu järgi ütlen, täpset numbrit ees ei ole – tuleb nii või teisiti nende erandite alusel, valitsused on need otsused teinud. Nii et see, mida meie tahame, mida tahab majandus ja mida tahavad ettevõtjad, on oskustöötajate toomine just võtmerollidesse, mitte valimatu ega kontrollimatu ränne. Nii et see on jah selline retoorika, millest võib-olla oleks arukas hoiduda, sest minu meelest ettevõtluse hea käekäik, inimeste jõukuse kasv ja majanduse lisandväärtuse kasv võiks olla üle välja eesmärk.

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Tõite oma ettekandes ilusti faktipõhiselt välja, miks ja kuidas meie majandus on liikunud ja liigub ülespoole. Eksportkaubad, teenused ja tööturg on heas seisus, samamoodi turism. Kindlasti võtab see mingi aja, enne kui jõuame selleni, et kõikidel inimestel on kindlustunne. Olulisel kohal on loomulikult kogu kaitsetemaatika ja kaitseinvesteeringud. Kas te nüüd oma kohtumistel näete liikmesriikide valmisolekut Euroopas investeerida kaitsetööstuse arengusse ja kasvu? Milline võiks olla nende investeeringute mõju Euroopa majandusele ja milliseid võimalusi looksid need investeeringud ja valmidus Eesti ettevõtetele, meie majandusele? Ja kas te näete, et liikmesriikidel on suurem valmisolek panustada kaitseinvesteeringute arengusse?

Hea küsimus, aitäh! Ma ütleks nii, et nüüd hiljuti oli Euroopa Ülemkogu – mitte viimane, vaid enne seda – vist ajaloo esimene selline, mis puudutas kaitseteemat. Nii tohutult headel aegadel oleme Euroopas elanud, et ülemkogusid ei ole kaitseteemal pidanud korraldama. Ma ütleksin nii, mulle väga meeldib see kujund, et äratuskellad on ammu puruks helisenud. See on küll juba kulunud väljend, aga sõnum kaitsevõime kasvu vajadusest on valdavalt kohale jõudnud. Loomulikult on teatud nüansse. Ma lihtsalt meenutan, et kui mõned aastad tagasi oli [euroliidu] lõunapoolel üleval rändeteema, siis Eesti hoiak oli üsna jahedavõitu – kõik vaatasid mõtliku pilguga kaugusesse ja mõtlesid, et küllap see on lõunariikide mure, mis see meie mure on. Täna õnneks kaitsega ei ole sellist olukorda, et teised riigid mõtleksid, et see on [liidu] idaserval olevate riikide mure ja teised ei pea sellesse panustama. Suured riigid panustavad. Võtame kas või Ühendkuningriigi, kes on meie väga hea partner. Briti peaminister on öelnud, et nad tõstavad kaitsekulutusi. Prantsusmaa [president] Emmanuel Macron nüüd hiljuti kirjeldas, et nad kaaluvad oma tuumaheidutuse laiendamist. Saksamaal on kohe uus kantsler, kes on öelnud, et nad investeerivad kaitsevõime kasvu. Nii et väga paljud suured, keskmised ja väikesed panevad kaitsevõimesse juurde. Ja meie oleme seadnud eesmärgiks 5% [SKT-st]. Eesmärk ei ole küll protsent ise, vaid sellele vastavad kaitsevõimed. Aga see kirjeldab seda, et üldises määras [me liigume] võimalikult tempokalt. Teised Balti riigid, Leedu ja Läti, teevad samamoodi. Põhjamaad tõstavad oma kaitsekulutusi, ka need Põhjala riigid, kes ei ole Euroopa Liidus, tõstavad oma kaitsekulutusi. Nii et kasv on olemas. Kui küsimus oli see, kas teised seda teevad, siis vastus on: jah, minu hinnangul teevad, see tempo on olemas. Ja mure võib isegi ühel hetkel olla see, et see turg kuumeneb üle, sest kui kõik lähevad midagi hankima mingil hetkel, siis tegelikult kõike seda ei saa sellise tempoga ja hinnad on tohutult kõrged. Ütleme, see on tavaline selline majandusefekt, mida me ilmselt mõistame. Aga mis sellele muidugi kaasa aitab, on kindlasti Euroopa Liidu eelarvereeglite muutus. See tähendab seda, et kaitsekuludesse täiendav investeerimine riikide mõttes saab vabamad käed. Eesti jaoks on see ka väga oluline. Ja kui vaadata nüüd, kuidas see majandusele mõjub, siis kindlasti see mõjub majandusele väga kenasti, Euroopas on eriti kõrgema lisandväärtuse tööstuse kasv väga tähtis. Ütleme, majandusvaldkonnas üksi, kui me korra julgeoleku peale isegi ei mõtle, on kaitsetööstus ikkagi kõrgema lisandväärtusega ja tehnoloogiliselt nutikas tööstus, mis annab palju juurde. See ei ole tänapäeval enam ainult metalli ja moona tootmine, vaid see on ikkagi päris innovatiivne tegevus. Eestiski oli ju eelmise aasta lõpus kaitsetööstuse liidus 154 ettevõtet, ja neid tuleb juurde. Nende hulgas on ettevõtteid, kes teevad võib-olla sellist lihtsamat, kus nad rauda targaks teevad. Noh, ma ei tea, GoCraft, Milrem, kuni Baltic Work Boatsi või BLRT-ni välja, kes teevad laevu. Aga on ka neid, kes teevad näiteks tehisintellektil põhinevaid olukorrateadlikkuse süsteeme lahinguväljal kiiremaks otsustamiseks. On neid, kes tegelevad küberturvalisuse ja luurega. On signaalluure süsteeme ja olukorrateadlikkuse süsteeme kuni droonide ja kõige muuni välja. Ja nüüd Eestiski on juba ettevõtjaid – ma ei tee ettevõtetele reklaami, aga lihtsalt ma olen neis käinud –, näiteks Frankenburg, kes üritab toota õhutõrjemoona, mis on oluliselt odavam. Sõjas on tegelikult kuluefektiivsus ka väga oluline, selles mõttes, et kui sa pead midagi väga odavat alla laskma väga kalli raketiga, siis sa lõpuni vastu ei pea, eks. Nii et see on valdkond, kus kaitseinvesteeringud ja kaitsetööstus käivad koos, nad panustavad tööstusesse, teadusesse ja arendusse kohapeal ning loovad seda tohutut sellist – ma ei tea, kuidas see eestikeelne termin on – spillover'it, mis tekib ümberringi sellest juurde. Nii et Eesti jaoks on nii, [et tööstus areneb]. Küll hästi viletsatel põhjustel, oleme ausad: mida kiiremini saabub rahu, mida kiiremini asjad paika saavad, seda parem. Küll viletsatel põhjustel, ka meie märatseva naabri tõttu, tööstus areneb nii meil kui ka Euroopas tervikuna. See annab kindlasti majandusele päris palju juurde ja annab ka teadmistele juurde. Konfliktis on alati palju energiat, aga sellest energiast osa muutub innovatsiooniks, see on see energia jäävus.

Margit Sutrop, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister, suur aitäh selle ettekande eest! Rääkisite oma ettekandes väga õigesti sellest, et me peame arendama eestikeelset tehisaru. Minu küsimus aga puudutab tehisintellekti üldist kasutuselevõttu meie ettevõtetes ja majanduse arendamisel. Euroopa Liit on lubanud 200 miljardit AI kasutuselevõtuks. Küsimus on, kuidas see maksimaalselt Eestisse tuua ja kuidas me selle abil saaksime Eesti majandust arendada. Hiljuti Riigikogu kõrgharidustoetusrühm koos Eesti Keele Instituudi ja tehisintellekti tippkeskusega korraldas konverentsi ja seal üks meie nii-öelda musterfirmasid, kes rakendab juba kaheksandat aastat tehisintellekti MindTitan, ütles, et probleem on suure bürokraatiaga. Väikese projektiga saab ettevõte ise hakkama, suurte jaoks on EIS-i tugi, aga just keskmise suurusega projekti, [mis maksab 40 000 – 100 000 [eurot], takistab bürokraatia …

Aitäh!

… tuge on vähe. Kas teil on mõtteid selle kohta, kuidas seda toetada, et Eesti ettevõtted oleksid suutelised rohkem tehisintellekti kasutama?

Jah, ütleme nii, et hinnang hästi lühidalt on selline, et kui me suudame tehisintellekti laialdaselt kasutusele võtta, siis võib see tipphetkel suurendada Eesti SKP-d 3 miljardi euro ehk 8% võrra. See on tegelikult tohutu potentsiaaliga võimalus. Selles valdkonnas on ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis erinevaid tegevuskavasid. Aga eks see ambitsioon peab ikka veel tõusma. See on valdkond, mis kasvab. Ja Eestis on erinevaid algatusi hariduse valdkonnas, eraettevõtjad, president ja haridusminister on teinud [ettepanekuid], need on väga head algatused ja me [kõik] saame kaasa aidata. Aga ettevõtjate puhul, jah, mind ei pea üldse pikalt veenma selles, et kui kuskil on võimalik Eesti riigis mittevajalikke norme ja bürokraatiat vähendada – oma kõnes ma mainisin ka päris mitut sellist momenti –, siis seda tuleks teha. Igal juhul tuleks bürokraatiat vähendada. Ainult niimoodi me saame toota kõrgemat lisandväärtust, kui inimesed, vabad kodanikud saavad tegeleda sellega, millega nad oma võimeid vabalt realiseerivad. See on tegelikult ju ka liberalismi põhimõte. Ehkki vaated on siin ilmselt erinevad, aga see on ainukene [õige tee], et keegi ei pea nuputamise, leiutamise ja loomise asemel täitma mingeid vorme, eks ju. Nii et kui saame, aitame kaasa. Meie jaoks see tähendaks tohutult arengupotentsiaali ja -võimalust.

Aitäh, koosoleku juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma usun, et te olete minuga nõus, et meie ainuke võimalus on teadmistepõhine riik, teadmistepõhine majandus. Praegu on maailmas üks riik, kus teadlasi jääb üle, ja selle riigi nimi on Ameerika Ühendriigid. Te kõik teate seda ja olete kindlasti lugenud – ma tean ka oma kolleegide kaudu –, et inimesi lastakse lahti, ei pikendata nende lepinguid, ja ka tippülikoolid, nagu Harvard, ei saa enam teadlasi juurde võtta. Need teadlased on silmad lahti teinud ja vaatavad Euroopa poole. Sealt oleks saada valmis teadlasi, ilma et me peaksime oma doktoriõpet kuidagi muutma. Kas teie valitsus oleks nõus mingeid programme või mingisuguseid liigutusi tegema, et me saaksime näiteks Ameerika Ühendriikidest üle jäänud teadlasi kutsuda Eesti teadust arendama?

Irja Lutsar, palun!

Aitäh! Väga huvitav küsimus, väga huvitav mõte. Sellise nurga alt me muidugi ei ole seda isegi arutanud. Aga selleks, et ajusid siia meelitada ning toetada ettevõtete teadus‑ ja innovatsioonimahukat tegevust, me ju erinevaid samme astume. Meil on selleks eraldi programmid. Nagu numbrid näitavad ja nagu ma ka enne kirjeldasin, Eestis võib olla selline olukord – ma ütlen, et võib olla, sest see ei ole päris teaduslik ega kontrollitud fakt –, kus varem ei olnud teadlaste jaoks ettevõtteid, nüüd ei ole ettevõtete jaoks teadlasi ja juba tuleb neid kuskilt [mujalt] leida. Selles mõttes ma arvan, et teie küsimusepüstitus on väga õige. Kas just Ühendriikidest ja kas täpselt nendel põhjustel, aga igal juhul tuleks siia, ütleme, ajusid juurde tuua. Ja isegi oskustööjõu puhul on juba erisused loodud, et teadlased saaks tulla. Aga ma nüüd siia lõppu lisan sellise kelmika asja – ütlen seda väikese huumoriga –, et teadlane siia tulles kindlasti mõtleb, et kui siin tuleb EKREIKE tagasi, siis võib-olla ta peab veel kolmandat riiki otsima. Nii et tasub sellelegi mõelda.

Mario Kadastik, palun!

Austatud juhataja! Hea peaminister! Tahtsin markeerida seda, et oma kõnes mainisite korduvalt rakendusteadusi, mis kindlasti kõige rohkem ühiskonnaelusse otse panustavad. Aga nagu me teame, rakendusteadused on püramiidi keskmine või ülemine pool, kõige all on alusteadused. Ja minu mure on see, et pendel on liikunud jälle liiga palju rakendusteaduste poole, aga alusteadused kiputakse natuke ära unustama. Viimase aja teadusagentuuri reform, näiteks see, kuidas teaduses grante jaotatakse, on tekitanud tohutu killustatuse. Meie baaskompetentsid, mida meil on aastakümneid arendatud – füüsika, bioloogia, keemia, mis on olnud meie teaduse suurimad elemendid ja kust on aja jooksul tulnud ka Icosagen, Elcogen ja muud sellised [firmad] –, on nüüd konkurentsis päris tugevalt kaotanud, sest raha jaotatakse killustatult laiali. Kas meil on mõtteid ja plaane, kuidas tagada see, et alusteaduste baasvundament, mis meil on aastakümnetega loodud, tulevikus säiliks, mitte ei laguneks?

Aitäh! Ma arvan, et see on üsna spetsiifiline valdkonnapõhine debateerimise küsimus. Ütleme, jah, ma tean, et valdkonna inimestel, nii teadus- kui ka haridusvaldkonna inimestel on selline arutelu käinud ja alusteaduste osakaalu ei ole plaanis kuidagi vähendada, vähemalt sõnum on olnud selline. Aga eks selle valdkonna rahastamise üle saame omavahel debatti jätkata.

Andrus Seeme, palun!

Jaa, aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma tänan väga sisuka ettekande eest. Oma ettekandes tõite esile, et Eesti eesmärk on toota aastaks 2030 sama palju taastuvenergiat, kui me ise tarbime. Kuidas tundub, kas see eesmärk on täidetav? Mulle tundub, et see on päris ambitsioonikas eesmärk. Kas me liigume piisavas tempos?

Aitäh! No vot, see on üks miljoni euro või millegi sellise vääriline küsimus. Lihtsalt ütlen ära, et eesmärk ei ole toota tarbimise profiiliga täpselt sama palju, vaid summaarselt peaks see olema sama kogus. See on eesmärk. Ja ma arvan, et on hea, kui me oleme seadnud eesmärgiks liikuda puhtama ja soodsama energia poole, isegi kui me ei saavuta seda täpselt aastaks 2030, vaid saavutame näiteks aastaks 2035 või 2040. Ma arvan, et see eesmärk on selles võtmes igati adekvaatne. Aga loomulikult, ma ütleksin nii, et energeetikas on ajastu märk ja debatt, mis praegu käib majandusvaldkonnas, ikkagi selline, et tuleks lähtuda eeskätt võimalikult suurest kuluefektiivsusest. Ja kuluefektiivsus siiski näitab seda, et me peame liikuma puhtama [energia] suunas. Lihtsamalt öeldes, kui vaadata, mida vajab majandus, mida inimesed vajavad, siis see on soodsam hind, aga soodsam hind tuleb taastuvatest [allikatest] ja need peavad olema tasakaalus juhitavate [võimsustega]. Nii et ma arvan, et selles suunas me liigume. Taastuva osakaal on kasvanud, keskmine hind läheb selle tõttu madalamaks. Kas see on täpselt aastaks 2030 saavutatav? Ütleme nii, et on seatud kõrge eesmärk, aga kui me ei saavuta seda aastaks 2030, saavutame näiteks aastaks 2035, on seegi minu arvates täiesti vastuvõetav. Põhiline, mida me peame energeetikavaldkonnas tagama, on võimalikult varustuskindel valik. See tähendab seda, et meil peab olema juhitav energia. Praegu on reservis põlevkivi, tulevikus võib see olla gaas ja veel midagi. Meil on olemas piisava massiivina taastuvat energiat, mis toob keskmise hinna meile tarbijatena alla ja annab ka vastused tulevikuks järgmise etapi energeetikaküsimustele. Sest tuumajaam, mille üle siin enne debatti peeti, ei sünni enne 10 või 15 aastat, isegi kui me kohapeal väga kiiresti vehiksime. Lihtsalt sellel on teatud etapid, kuidas seda tehakse, ja [palju sõltub sellest, kui kiiresti] tehnoloogilised lahendused valmis saavad. Nii et vastus küsimusele: ma ei saa sajaprotsendilise kindlusega kinnitada, et me jõuame selleni täpselt sellel[, 2030.] aastal. Aga ma arvan, et eesmärk on õige. See on nii nagu inimese elus: kui sul on eesmärk mingis asjas saada paremaks, näiteks võtta 5 kilo alla, siis ega see, kui võtad 3 kilo alla, ju ka paha ei ole.

Tiit Maran, palun!

Aitäh! Suur tänu ettekande eest! Selle algus andis tegelikult suurepärase pildi, kui hea koostöö on olnud eelmisel koalitsioonil, mis on andnud teile suurepärase võimaluse edasi toimetada. Nii et jõudu teile! Aga nüüd küsimuse juurde. 7. oktoobril 2003 "Reedeses intervjuus" olete te öelnud nii: meie maksiim on Kliimaministeeriumis olnud see, et majandus peab jääma looduse piiridesse ja väiksem keskkonnajälg on konkurentsieelis. Nüüd te räägite looduskaitse lihtsustamisest majanduse tarbeks, aga see on hoopis vastupidine lähenemine. Hiljuti rääkis teie koalitsioonikaaslane hoopis huvitavast asjast, nimelt Keskkonnaameti kaotamisest. Ma väga vabandan, aga see sarnaneb kangesti ebakompetentse laamendamisega, mille puhul pole kõige õrnematki aimu, mida endast kujutab elukeskkond ja mis on selle tähtsus. Ma loodan, et ma väga eksin. Aga selle valguses ma küsin: milline on Eesti keskkonnapoliitika? Kas Eestil üldse on keskkonnapoliitika? Kui on, siis milles ta seisneb?

Aitäh! Kõigepealt, jah, koostöö teatud küsimustes kindlasti oli hea ja selle eest ma tänan sotsiaaldemokraate, kõiki Riigikogu liikmeid samamoodi. Ma kuidagi ei vähenda [nende rolli], kindlasti tegime me koos nende seitsme kuu jooksul väga palju keerulisi ja raskeid otsuseid. Aitäh kõigile selle eest! Teiseks, mis puudutab looduskaitsereeglite lihtsustamist, siis sellest me oleme rääkinud kogu aeg ja need asjad ei ole omavahel kuidagi vastuolus, sest väiksem keskkonnajalajälg on konkurentsieelis. Hästi lihtsalt seda sõnastades, nagu ma enne Andrus Seemele kirjeldasin, lõppkokkuvõttes puhtam energia on soodsam. Nii või teisiti sellest toodetud toode, mis on väiksema keskkonnajalajäljega, on samamoodi ekspordivõimelisem. Nii et majanduses see loogika töötab väga hästi. Aga see, et reeglid on mingite otsuste tegemisel inimeste ja ettevõtjate jaoks lihtsamad, ei ole kuidagi sellega vastuolus. Ja see, et ressursse kasutatakse inimeste või majanduse hüvanguks, ei ole samuti sellega vastuolus. Lõppkokkuvõttes ju sellessamas Kliimaministeeriumis ei olnud mitte aasta 2003, vaid 2023, kui me sellest rääkisime. Sõnastada täpselt näiteks see vahekord, milline hulk metsast on kaitse all ja milline hulk on majandatav, on tegelikult looduskaitse ja metsatööstuse – meenutan, et see on siiski oluline majandusharu ja tööandja – omavaheline kompromiss. Sinna tuleb tegelikult välja jõuda. Nii et selged ja arusaadavad reeglid ning võimalikult vähe tarbetut bürokraatiat on ju tegelikult kõigi huvides. Need kaks asja ei ole vastuolus. Ma arvan, et see on pigem selline otsitud kunstlik vastuolu, aga sealt vastuolu ei leia.

Mait Klaassen, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Tänan samuti väga sisuka ettekande eest. Aga ma loodan, et te olete minuga ühte meelt, et riigi arengu eelduseks on tark rahvas. Ja minu küsimus puudutab kõrghariduse rahastamist, milles me mõne aasta eest leppisime kokku nii: see saab eelisrahastuse umbes 15% aastas nelja aasta jooksul. Kui palju on praeguses raskes majanduslikus olukorras sellest nüüd kärpesse läinud ja kas läheb veel kärpesse? Ja mis on üldse kõrgharidusega plaanis, uuel valitsusel eelkõige?

Aitäh! Mis on uuel valitsusel plaanis? Alles täna hommikul ma tulin otse presidendi juurest siia. Nüüd on meil uus valitsus. Ma kavatsen kahe-kolme nädala jooksul minna uute ministrite ja uue programmiga avalikkuse ette ja presidendi juurde. Hea küsija on osaline selles uuendamises, nagu on ka valdkonnaeksperdid. Eks me käime enne veel need detailid üle. Ja eelarve nüansid käime üle siis, kui me eelarvet arutame.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud peaminister! Üks sihuke lihtne küsimus. Kuna tänase ettekande rõhuasetus on teadus- ja arendustegevusel, siis küsin, mis te kostate selle peale. Kas Eesti ülikoolide õppejõudude ja teadlaste töötasud tervikpildis on piisavad ja jätkusuutlikud, et noored inimesed sooviksid seda karjääri teha ja ühtlasi tulevikus [sedakaudu] majandusse panustada?

Aitäh! No ma ei usu, et keegi saab mis tahes valdkonnas öelda, et töötasu on piisav ja see ei peaks tulevikus tõusma. Pigem ma usun, nagu ma enne kirjeldasin, et selles valdkonnas on võti eeskätt selles, et tuleb juurde neid ettevõtteid ja valdkondi, kus noored inimesed – võib-olla ka hingelt noored inimesed – näevad endal tulevikku teadus- ja arendustegevuses, teaduskraadiga töötamises. Selle alusel tekib tõuge. See tõuge ei teki üksiti sellest, et me muudame ülikoolide [töötasusid], sest ülikoolid otsustavad töötasusid ise. [Ei ole nii, et] kui ülikool otsustab töötasu küsimuse, siis üks uks avaneb. Pigem [saab määravaks] majanduse üldine struktuur. Ja ma mainisin neidsamu numbreid, mida ma andsin kultuurikomisjonile. Nimelt, 2017. aastal töötas ettevõtetes 2100 teadus- ja arendustöötajat, aga 2023. aastaks oli see arv enam kui kahekordistunud: 4524. Seega, 2100 ja 4524. Nii et kui inimesed näevad, et selles valdkonnas on tulevikku ja seal on võimalik toimetada, siis minnakse sinna valdkonda. Teadusagentuuri andmetel on keskmine brutopalk viimastel aastatel kasvanud. Ja kui majanduses nõutakse rohkem sellise kraadi ja oskustega inimesi, siis tõenäoliselt läheb see trend ainult ülespoole.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud peaminister! Täna on meil arutelul teadusküsimused. Ma siis küsin, kuidas teie [suhtute] meie haridus- ja teadusministri hoiakusse selles suhtes, et koolides õpetatakse sotsiaalsete sugude olemasolu kui teaduslikku konsensust. Sotsiaalseid sugusid olevat väga palju, ma ei hakka neid teile ette lugema. Aga mõne näite toon: on vulasoolised, kes võivad vahetada sugu üsna tihti, ja on kõikvõimalikud intersoolised, kes jäävad mitme eri soo vahele. Kuidas selle teadusega on, kas teie toetate sellist haridust koolides? Ja mitu sugu teie arvates on? Võib-olla te olete meist kõige targem. Aidake kaasa! Muide, ühes kooliõpikus oli veel küsimus: tuletage meelde, mis on bioloogiline sugu. Küllap teie olete selles küsimuses väga terav pliiats.

Aitäh! No jah, minu meelest on see, kuidas konservatiivse maailmavaate [esindajad] kogu aeg lähevad magamistuppa, kuidagi väga pentsik. See puutub ikka üsna vähe teadus- ja arendustegevusse. Kui teil on koolihariduse kohta küsimusi, saate kindlasti haridusministrilt küsida.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Te olete viimastel päevadel hakanud päris palju rääkima bürokraatia vähendamisest. Tarbetu bürokraatia vähendamine on kindlasti tervitatav. Samas peavad säilima reeglid, mis aitavad kaitsta inimeste tervist ja meie julgeolekut. Aga nüüd on selgunud, et teie juhitava valitsuse olulisel ministril, kes on määratud asendama kaitseministrit, puudub NATO saladuse luba. Rahandusminister Ligi kurdab, et loa taotlemine on liiga keeruline ja kaasnev bürokraatia tekitab temas lausa õudu. Öelge palun, kas te jagate rahandusministri seisukohta NATO saladuse loa taotlemise bürokraatia osas. Ja millised on teie järgmised sammud selles osas?

Aitäh! Kui rahandusminister oleks siin puldis, siis ta nuhtleks teid juba selle küsimuse lõpu eest – [te kasutasite mitu korda] sõna "osas" –, sest kaunis eesti keel selliseid väljendeid kindlasti ei tunnista. Aga nüüd tulles teema juurde tagasi, bürokraatia ei ole, kuidas öelda, teravdatud tähelepanu all mitte ainult viimastel nädalatel. Ma siiski meenutan, et Eestis võib-olla terminina tuntud nullbürokraatia projekt oli ka minu algatus. Seal oli mitu osapoolt, seal olid näiteks Keit Kasemets, Taavi Kotka, tööandjate keskliit ja kaubandus-tööstuskoda. Seal olid paljud osapooled koos. Nullbürokraatia [projekt] loodi 2015–2016, kui ma olin majandusminister, just selleks, et armutult lõikuda igasugu aruandlust. Minule on südamelähedane selle vähendamine. See projekt suri umbes aastal 2018, Jüri Ratase valitsuse ajal, sest sellele ei leitud enam kasutust. Ta terminina oli, aga keegi seda ei vedanud. Seda tuleb vedada, sest kokkuvõttes, kui me vaatame Eesti elu, siis me suudame küll väga palju asju ära automatiseerida, aga see ei tee neist veel õigeid asju. See, kui sa saad täita ebavajalikke vorme oluliselt mugavamalt, kiiremini ja automaatsemalt, ei tähenda, et nad sellepärast vajalikuks muutuksid. Nii et bürokraatiareeglite kohta ütlen, et igal juhul tuleb bürokraatiat üsna radikaalselt [vähendada]. Minu tänases kõnes oli tegelikult peidus ka üks uudis: lähiajal tuleb kokku ettevõtjatest koosnev grupp, kes hakkab tegelema eri valdkondade efektiivsusega riigis. Tegemist on eri valdkondade ettevõtjatega, kes tulevad peaministri juurde ja hakkavad selle kallal toimetama. Eks lähinädalatel kuulete täpsemalt uudisest. See oli [mu vastuse] esimene osa. Teine osa, NATO reeglid. NATO reeglid on NATO reeglid. Need, kes on oma ameti tõttu pidanud neid vorme täitma, teavad, millisel viisil neid täidetakse, ja teavad ka seda, et see kõik ei ole kuidagi vähebürokraatlik. Mina olen ka täitnud neid ankeete korduvalt erinevas vormis. Ütlen nii, et mina lähtun neid ankeete täites [teadmisest], et need on mingid reeglid, mida tuleb täita. Need on kehtestatud standardselt üle terve NATO mingil kindlal viisil selleks, et liitlased teaksid, et teised osalised on usaldusväärsed. Rahandusminister on mulle öelnud, et ta täidab need vormid ära. Jah, tal on küll läinud sellega veidi rohkem aega, aga ta teeb selle ära. Ma loodan, et see saab üsna peatselt tehtud. Üldiselt jääb see muidugi üsna kaugeks teadus‑ ja arendustegevuse teemast, aga mis seal ikka.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud peaminister! Mina olen ka neid NATO vorme täitnud ja ma ei ütleks, et see väga bürokraatlik on. Ta on ikkagi teadmiste kontroll. Ja kordamine on tarkuse ema. Kordad üle, oskad ka neid reegleid paremini silmas pidada. Majandusest rääkisite täna meile piisavalt, aga üldse mitte sotsiaalteadustest, mille üks harusid on majandusteadusega tihedalt seotud sotsiaalpoliitika. Nii teie kui ka eelmise valitsuse tegevus tõi Eesti inimestele kaasa koormavad maksutõusud, mida ka teie eile välja käidud kosmeetilised maksunarratiivid reaalsuses sisuliselt ei mõjuta. Paistab, et perede ja laste ja eakate igapäevaelu toetavaid maksumuudatusi teil kavas ei ole, samas jätab inflatsioon peredele ja pensionäridele üha vähem raha kätte. Kas vastab tõele, et olete omavalitsustega aruteludes rääkinud sellest, et kavatsete praeguse keskmise pensioni indekseerimise ära lõpetada, või siis olete peaministrina ja erakonna esimehena pidanud selleteemalisi arutelusid ja Reformierakonnal on kavas keskmise pensioni indekseerimine ära lõpetada? Ja palun siinkohal tõtt rääkida, mitte nagu Kaja Kallas, kes ütles: "Ma ei saanud ju teile rääkida maksutõusudest …

Aitäh!

… sest muidu te poleks mulle häält andnud."

Aitäh, hea küsija! Mul on kohe mitu asja öelda. Esiteks olen ma pidanud pärssima ka Isamaa indu – meenutan siinkohal ka teie saadikuid varasemast ajast – minna pensioni kallale. Mina olen öelnud, et mina ei kärbi ega lase kärpida pensione. Võtke või maha! See võimalus teil on, esiteks. Teiseks, teie ind pensioni kallale minna, muu hulgas lammutades teine pensionisammas, on minu meelest Eesti ajaloo üks suuremaid … No ma püüan vältida sõna "kuritegu", aga ütlen nii, et see oli sigadus Eesti rahva majandusliku tuleviku suhtes, sest need inimesed, kes teid uskusid – ja ma olen aru saanud, et teie juhid ise ei ole teisest pensionisambast loobunud –, said vastu pükse. Ja tõenäoliselt saab terve ühiskond koos nendega vastu pükse, kui nad lähevad pensionile ja tahavad täpselt samasugust pensioni nagu kõik ülejäänud. See on nüüd küll debatt, mida [võiksite] omavahel pidada, ja selles me küll kokkuleppele ei jõua. Ja noh, ma tean Isamaa suurt majandusplaani ka. Ma olen ju vestelnud teie omadega, ega see pole saladus, me ikka aeg-ajalt vestleme. See suur majandusplaan on selline, et tuleb katta kõik riigi tulevased kulutused, jättes tulevased teise pensionisamba maksed ära. Minu meelest see on samamoodi sigadus tuleviku mõttes. Kui sa jätad pikas vaates raha tuleviku jaoks kogumata, siis on see kindlalt väga suur, ütleme, tulevikuprobleem, mida me loome. Nii et olgu öeldud: mina ei toeta, kui teil on ettepanek või küsimus, pensionide kärpimist, indekseerimise lõpetamist. Olgu see hästi selge. Teiseks pean suureks probleemiks seda, mida te olete vedanud, ehk teise pensionisamba laialijagamist küproki või teleri ostuks. Minu meelest see on suur viga. Selle veaga me igal juhul oleme kimpus järgmised paar-kolmkümmend aastat. See jääb saatma Isamaad. Ja minu meelest see on suur sigadus. NATO reeglite puhul on kõvasti bürokraatiat. Ilmselt te ei ole samu lube täitnud või ei ole pidanud neid tegema. Ma siiski arvan, et ometi peaksite. Seal tuleb meenutada oma kümne aasta reisid kuni päevase täpsuseni välja. Ja kui inimene on palju reisidel käinud, siis palju õnne nende meenutamisel. Küllap see on päris keeruline.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Jätkame maksupoliitika teemat. Te alustasite valitsusremonti mitte ainult ministrite väljavahetamisega, vaid ka mingil määral juba muudate maksupoliitikat. See on minu meelest hea samm. Aga teie hinnangul see maksupoliitika, mida te praegu teete, hakkab maksma 250 miljonit, nagu ma aru sain. Ja varsti tuleb ka maksuküüru kaotamine, nii et kõik kokku teeb see üle poole miljardi euro, nagu ma aru saan. Millist perspektiivi teie üldse maksupoliitikas näete? Ja kas on oodata ka inimestele mingisugust leevendust, et nad saaksid paremini hakkama?

Aitäh! Hea küsimus. Kõigepealt jah, me kaotame ettevõtte tulumaksu, mis on juba seadustatud. See tähendab seda, et ettevõtetele jääb circa 100 miljonit või üle selle investeeringute tegemiseks. Selle maksu kehtestamise ajal hinnati, et see teeb umbes 160 miljonit, mida saab sellest koguda, nüüdseks on see hinnanguline summa väiksemaks läinud. See raha jääb ettevõtjatele alles, seda ei koguta riigieelarvesse ja sellest on võimalik investeeringuid teha. Teiseks kaotame ära esimesest eurost makstava tulumaksu, mis on samamoodi seadustatud ja mis viimase hinnangu järgi [annab rahalist võitu] umbes 152 miljonit eurot. Kui te küsite, mis siis inimestele kergemaks läheb, siis ütlen, et see 152 miljonit jääb ju inimestele kätte [ja see aitab] eriti väiksema sissetulekutega inimesi. See raha jääb inimestele kätte, mitte ei kao kuskile õhku. See on päris oluline, mis inimestel kergemaks läheb. Ja 152 miljonit on muuseas päris suur summa. Maksuküüru kaotamine ehk lihtsamalt öeldes tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 2026. aasta alguses, kui tulumaks on 24%, jätab inimestele kätte umbkaudu 450 miljonit [või isegi] 460–500 miljonit eurot. See raha jääb inimestele kätte. See tegelikult tähendab seda, et inimestele jääb oluliselt rohkem raha kätte. Nii et kui te küsite, mis on selle maksupoliitika tulemus – kui tulumaksuvaba miinimum tõuseb ja tulumaksukoormus väheneb, siis jääb tõesti väga palju raha rohkem kätte. Nii et inimestel läheb tõesti kergemaks. See on meie plaan. Kahjuks, tunnistan, päris sellisel viisil me ei oleks seda kõike koos sotsiaaldemokraatidega saanud teha, seetõttu me selle [valitsus]remondi ka tegime.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus puudutab majanduse konkurentsivõimet. Ka sellest oli siin täna juttu, samuti energeetikast. Küsimus on selline. Selles energiamajanduse arengukava eelnõus, mis on juba mõnda aega kuskil tiirelnud, on energiakokteil ära kirjeldatud. Üldpildis, ütlen kohe, me oleme ju samal meelel. Tõesti, uued elektrivõimsused, mida on kiiresti vaja just taastuvenergia poole pealt, aitaksid kaasa ka majanduse konkurentsivõimele. Kahjuks on otsused veninud. Me teame nii subjektiivseid kui ka objektiivseid põhjusi, käib lausa sõda tuulikute vastu, nagu teiegi teate. Üldpildis on tõenäoliselt vaja nii maismaa- kui ka meretuule[parke], samuti juhitavaid [võimsusi]. Aga mis on teie järgmised konkreetsed sammud? Kuidas seda protsessi annaks kiirendada? Küsimus ei ole ainult selles, et taastuvenergia peaks olema 100%, vaid lihtsalt elektrivõimsusi on puudu. Eelmisel aastal jäi puudu 3 teravatt‑tundi.

Aitäh! Jah, küllap, ütleme, inimene, kes majanduskomisjoni juhib, peabki asju majanduslikult vaatama. Minagi olen seda juhtinud ja üldiselt vaatan samamoodi ratsionaalselt neid asju. Nii see elu on. Mida konkreetselt? Kõigepealt, Elering on kuulutanud välja 500 megavati ulatuses uute võimsuste hanke, see käib. Teiseks on meil reservis ja teatud aja kuni 1200 megavati ulatuses põlevkivijaamu, nende ülalpidamist me katame. Ütleme nii, et umbes 40–45 miljonit aastas on Eesti Energia hinnanud selle maksumuseks, 20 aasta peale teeb see umbes 800 miljonit, seega ligikaudu miljard. Kiisa jaam on 250-megavatine ja see võiks tulla turule nüüd aasta-kahe jooksul, sõltuvalt sellest, millal see hakkab hindu alla tooma. Siis läheme maismaa[tuuleenergia] vähempakkumistega esimesel võimalusel edasi, langetame valitsuses sellekohased otsused. Ja nagu ma ütlesin, algatame ka tuumajaama eriplaneeringu ehk asukoha valiku. Nii et väga konkreetsed otsused ja sammud selleks, et meil oleks tagatud energiamiks ja mitmekesine energia. Mis puudutab tuleviku võimalusi, siis ma ütlen, et kuigi Eestis on sellest vähem räägitud, Euroopa puhta tööstuse teatisest kindlasti tõuseb päris palju kasu eri riikide energeetika ja tööstuste vaatest. Meil on olnud energeetika üle päris suur debatt sellel teemal. Ma veidi kirjeldan, milline peaks olema ideaalne mudel. Meie peaksime maksma vähem taastuvenergia tasu ja see tööstus, kellel on seda tootmisvõimsust vaja, saab seda pikaajalise vooluostulepinguga ehk PPA-ga osta. Aga Eesti ei suuda seda riigina garanteerida, meil ei ole seda mahtu ega võimsust ja nii edasi. Nüüd selles puhta tööstuse teatises Euroopa näeb ette selle võimaluse, et Euroopa Investeerimispank, kellel on võimsust, raha ja võimekust seda kõike teha, võtab selle garanteerimise enda peale. Aga meile tähendaks see seda, et kui on mingi ettevõte, kellel on vajadus konkreetse võimsuse järele, siis tarbija ja maksumaksja – no maksumaksja vähem – ei peaks seda nii palju kandma. Nii et see oleks suund, kuhu minna, see aitaks meil ka turupõhiselt lahendusi leida. Seetõttu ma arvan, et ühest küljest aitavad Euroopast tulevad uued reeglid meil neid asju lihtsamalt teha ja teisest küljest needsamad otsused, mis ma nimetasin: Eleringi hange, tulevikus Kiisa jaam, tuumajaama asukoha valik ja maismaaparkidega edasiminek. Ma arvan, et me jõuame soodsama, puhtama ja küllasema energiani. Ja ühendusi tuleb juurde, nii Läti kui ka Soome suunas.

Toomas Uibo, palun!

Hea juhataja! Austatud peaminister, tänud selle esitluse eest! Jätkan siit energeetikaküsimusega. Eile nägin õhtustes uudistes väga positiivset lõiku sellest, kuidas salvestus tehakse puhtalt turu vastu. Kas nüüdne remondi läbinud valitsus võiks rohkem ja rohkem sellist suunda toetada, et me teeme neid [samme] just turupõhiselt? Ja kas need toetused võiksid siis, kui on turutõrge, olla tehnoloogianeutraalsed? Ja teine kiire küsimus on maismaatuuleparkide kohta. Seal on tõepoolest inimestel palju muresid. Ma ei räägi nüüd sellest teaduspõhisest vikatimehest, vaid ma räägin päris muredest, näiteks sellest, et omavalitsused ei tee koostööd ja inimesed jäävad kolme Tallinna teletorni kõrguse tuuliku vahele, kus on reaalne heli. Kuidas me siin saame inimesi aidata?

Küsimuse esimesele poolele vastan, et me ilmselt oleme ühel nõul: kus turg toimib ja toimetab, seal kindlasti ei ole vaja täiendavate meetmetega sekkuda. See on ju loogiline. Kui vähegi on võimalik, saame ilma hakkama, ei ole vaja uut tehnoloogiat kuidagi turule tuua, toetada innovatsiooni, teadus- ja arendustegevust. Kui turg juba toimib ja asjad liiguvad, siis me ju sinna sekkuma ei pea. Ega me selles ei pea ilmselt siin kedagi veenma. Selles me oleme vist ühel nõul. Nüüd teine pool, mis puudutab inimeste reaalseid muresid tuulikutega. Mina ise ka arvan, et on nii, et inimestel ongi päris mured. Ja neid päris muresid varjutavad need suurte autodega kohale sõitvad sellised artistid – noh, ma ei taha kuidagi ühtegi artisti solvata, jumala eest –, aga ütleme, sellised gastroleerijad, kes tulevad sinna, eks ju. Nad korraldavad etenduse – nagu sa ütlesid, see teaduspõhine vikatimees, või kuidas sa ütlesid? Nad tulevad kohale, korraldavad seal ürituse ja muudavad päris murede arutamise debati millekski muuks. Vot see on tegelikult sigadus Eesti rahva suhtes, nende inimeste suhtes. Ma võin mõista seda – ja ma arvan, et me kõik mõistame seda –, et kui inimene elab kuskil, kus ta tahab rahu ja vaikust, eks ju, siis ta ei taha suurt objekti enda lähedale. Ja tal on õigus seda öelda, see on loogiline. See ongi hästi loogiline, sest meil ongi vaba maa. Aga no kuskile tuleb need võimsused siiski rajada ja küllap me need kohad ka leiame, eks ju. Luuakse kuskile suuremad pargid teiste tehnogeensete või tehniliste alade juurde ja nii edasi. Kõik see on võimalik, eks, lõppkokkuvõttes. Aga kui see debatt läheb selliseks, et mitte ühtegi asja ei saa mitte kuhugi mitte kunagi rajada, sellepärast et Jeepidega tulevad kohale needsamad gastroleerijad, siis see pole ka normaalne tasakaal. Nii et selles mõttes tuleks kuidagi selles debatis eristada, ehkki ma ei kujuta ette, kuidas enne kohalike omavalitsuste valimisi, kui kuumus on väga suur, seda täpselt teha. Aga ma arvan, et omavalitsused teevad päris head tööd. Ja ma arvan, et küllap Eesti inimesed kohapeal on nii targad, et nad suudavad eristada päris muresid [pseudoteemadest]. Kui öeldakse, et tuulikud võiksid kuskile tulla, siis [leidub alati ka] neid, kes tulevad kohapeale ja ütlevad, et ärme kunagi rajame mitte midagi, ärme ehitame Tallinnas trammiteed, eks ju, ärme kuskile ehitame kanalat ega kuhugi tehast. See selline kõige vastasus ei ole ka tegelikult [õige] suund. Nii et üldjoontes ma arvan, et ilmselt me ei pea üksteist liigselt agiteerima. Kui inimestel on päris mure, siis see tuleb ära kuulata, leida võimalikult head teaduslikud lahendused, teha ära mõõtmised ja kõik, mis on vaja, selleks et inimesed saaksid oma murele [lahenduse ja küsimusele] vastuse. Kui see mure ei saa [lahendust], siis ei saa ka otsustega edasi minna. Aga tuleb eristada seda seltskonda, kes tuleb kohale ja tegeleb oma poliitilise profiiliga hoopis teistel põhjustel kui päris inimeste päris mured.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Austatud peaminister! Tänan kõigepealt sisuka ettekande eest. Te käsitlesite siin eri valdkondi väga põhjalikult. Selge on see, et eri valdkondade edu baseerub majanduskasvul ning majanduslikul ja julgeolekulisel turvatundel, räägime kas või sündide arvu kasvust või näiteks spordist, mille kohta te tõite päris huvitava näite, et ketsipaelte kinnisidumine ilma bürokraatiata võib viia päris heade tulemusteni. Aga ma vaatan siit tekstist, et valitsus on käivitanud majanduskabineti töö meie majanduse arengu efektiivistamiseks. Kas te kirjeldaksite majanduskabineti tööd ja selle fookusi? Mis lisandväärtust see annab valitsuse tavapärasele tööle?

Aitäh kõigepealt heade sõnade eest! Mis on majanduskabineti mõte? Varasematel valitsustel on olnud üldiselt üle kahe nädala julgeolekukabinet, kuna julgeolekuolukord on väikeses riigis ülitähtis ja me elame selle naabri kõrval, kelle kõrval me elame. Pole ju kahtlust, et Venemaa on oht Eestile, Baltikumile, Põhjamaadele, Euroopale ja kogu arenenud maailmale. Julgeolekukabinetis arutatakse, hinnatakse ja jälgitakse olukorda. Majanduskabineti formaat on selline, et see toimub nüüd samamoodi üle nädala. Selle mõte pole mitte ainult arutada arengukavasid ja olukorda, vaid iga kord tehakse ka otsuseid. Me oleme pannud valitsuse veebileheküljele üles ka majanduskabineti toimumise ajad ja toimumise järel ka selle, mis otsuseid me oleme seal teinud. Nii et see on tegelikult minu loodud positiivne surve selleks, et valitsus teeks majandusvaldkonnas neid otsuseid, mida on vaja teha. Ja pole saladus, et mingeid otsuseid, mida ma oleksin tahtnud majanduskabinetis saavutada, me ei ole saavutanud. Tegelikult see viiski selleni, et nüüd me tegime valitsusremondi. Näiteks juba mainitud oskustöötajate teema on seisnud novembrist alates, me peame endiselt seda arutama ja pole isegi veel lahenduse poole jõudnud. Nii et me pole saavutanud seda eesmärki, milleks majanduskabinet vajalik on. Või näiteks seesama, mille üle me enne debateerisime, looduskaitse reeglite lihtsustamine. Seegi pidi olema majanduskabinetis, aga ometi jäi see seisma ja oli nagu kivi taga kinni. Nii et majanduskabineti mõte on konkreetselt kogu valitsuse, kogu spektri ulatuses küsida, mida me saame teha, et Eesti inimestel oleks lihtsam, mida me saame teha, et ärikeskkond oleks parem, mida me saame teha, et Eesti ettevõtjatel ja ettevõtlikel vabadel inimestel läheks paremini. Ja me ei taha mitte ainult otsida vastuseid arutelus, vaid tahame teha ka konkreetseid otsuseid. Ma ennustan, et pärast seda valitsusremonti hakkab otsuseid tulema – Eestis on sihuke ütlemine "nagu Vändrast saelaudu" – päris hoolega.

Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Tõepoolest, Eesti tervikareng on väga-väga oluline kogu meie Eesti rahvale. Aga näeme ka, kuidas sadades miljonites Euroopa raha viiakse Ida-Virumaale. Oma mõju on sealjuures ka Lääne-Virumaa omavalitsustele. Näeme ka seda, et Lõuna‑Eestisse viiakse teatud investeeringuid ja [sealgi on näha] arengut. Kahjuks on Kesk-Eesti jäänud vaeslapse rolli. Jah, tõsi on see, et Eesti Piim sai teatud osa toetusest, et rajada suurettevõte Paidesse, aga ikkagi on näha, et meie Kesk‑Eesti pigem kiratseb. Kuidas näete teie, mismoodi võiks panustada, et ka see piirkond saaks jõukamaks ja mitte ainult tuuleparkide näol?

Aitäh! Hea küsimus. Ma usun, et teie küsimus tuleb piirkonna heast tundmisest. Pole ju saladus, et Ida-Virumaa ja Kagu‑Eesti piirkonnaga tegelemiseks on loodud eraldi strateegia. Ida-Virumaa ajalugu on ju selline, et seal on olnud meie [põhiline] tööstus, aga nüüd, kui sellise suurema saastega tööstus, põlevkivitööstus tõmbub tagasi, siis see tekitab demograafilisi küsimusi, näiteks kust sa [sealse elanikuna] tööd leiad ja mida sa teha saad. Kagu-Eesti puhul on täpselt samamoodi, et ei tohiks tekkida liigset heitumist ja tekiks uusi tööstusvõimalusi, ja sellesse panustatakse. Me tegime ühe otsuse juba selles valitsuses, mis just koomale tõmmati. Me oleme teinud otsuse, et 40% rahast, mis tuleb juba välisrahastusena investeeringute tegemiseks ja meetmeteks, läheb väljapoole Tallinna ja Tartut ehk kuldset ringi. Just sellesama spetsiifilise plaani alusel, et see liiga palju ei tõmbaks [raha] keskustesse ära. Võib-olla peab siis üle vaatama, kuidas see jaguneb Kesk‑Eesti puhul ja mida me saame teha selleks, et ka sealkandis oleks rohkem elu. Eks see eeldaks piirkonna vedajate või ettevõtjate enda [initsiatiivi]. Nad võiksid öelda: "Me näeme, et siin on sellised võimalused, neid võiks koos teha." See oleks võib-olla hea algus.

Hele Everaus, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud peaminister, suur tänu kokku võtmast seda, mis on tehtud! Väga palju on ees. Palju jõudu selleks! Aga ma tulen ühe niisuguse aspekti juurde, mida on täna ehk vähem puudutatud. See, mis on praegu Euroopa Komisjonis Euroopa sügissemestri erinevates pakettides käsitlusele võetud, on fiskaal- ja majanduspoliitika selle arengu väga oluline seostamine inimkapitali ehk sotsiaalse arengu strateegiatega. Ja läbivaatuste esimene ring oli kõigile Euroopa Liidu riikidele. Seal valiti välja kuus – ma ei taha öelda, et kehvemat – riiki, kellel olid riskifaktorid suuremad. Eesti kahjuks kuulus kuue suuremate riskifaktoritega maade hulka, mille [seis] uuesti üle vaadati selle mõttega, et riikide valitsused võtavad midagi ette ja tõesti midagi ka teevad.

Aitäh!

Üks kõige raskemaid asju oli see, et me oleme esikohal Euroopa Liidus arstiabi kättesaamatuse poolest. Kas valitsus on arutanud neid pakette ja tulemusi? Ja kuidas te plaanite edasi minna?

Aitäh! Ma arvan, et see on hea küsimus. Tervishoiu valdkonnas on meil ju üsna kuluefektiivseks suunatud süsteem. Ma arvan, et me ei pea üksteisele seda kirjeldama. Sa tead isegi paremini kui mina, eks ju, seda süsteemi seest. Ütleme nii, et eks me peame otsima lahendusi, kuidas me saame sellesse valdkonda kas täiendavat rahastust juurde või lähtume sellest, et me suudame teatud hulka erinevaid teenuseid integreerida. Ma tean, et Euroopa Komisjon teeb riigipõhised soovitused, kuidas tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid integreerida. Sellest me siis lähtume. Ma saan aru, et rahvatervishoiu seaduse eelnõus või kuskil tulevad vastavad parandused ja siis selgub, kuidas see kõik võiks välja näha. Nii et see töö seisab ees. Laiemalt ongi üks päris suur küsimus see, mida me üldse teeme tervishoius, kui me teame, et meil on seal suur miinus, aga vajadused kasvavad ja rahvastik vananeb. Me peame mingeid samme astuma, sest praegu me ju elame veidi reservi arvel. Seal tuleb samme astuda.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Esmalt soovin jõudu uue valitsuse kokkupanemisel ja loodan tõesti, et teil õnnestub parempoolset poliitikat ellu viia, nii nagu te viimastel päevadel ja tundidel olete rääkinud. Aga minu esimene küsimus puudutab seda, millele te viitasite, nimelt oskustöölisi. Meil on nii palju erandeid, et kui neile maksta poolteist palka, siis ei oleks praegu ühtegi tõrget nende [välismaalt] siia toomiseks. Ma ei saa täpselt aru, millist probleemi te lahendada püüate. Ja teine küsimus, kui te lubate, on seotud kaitsevaldkonnaga. Mul on küsimus, milline on teie parim teadmine selle möödunud aastal Ukraina toetamiseks algatatud Eesti kaitsetööstuse edendamise ja 100-miljonilise investeeringu kohta, mis me suudaksime ja saaksime teha. Kas see on töösse läinud? Kui palju on tänaseks hankeid välja kuulutatud? Ja kui palju Eesti kaitsetööstuse ettevõtted on saanud selle nimel tööd teha, et Ukrainat aidata?

Aitäh! Jah, esimene küsimus – tõepoolest, tööjõust me veidi juba rääkisime, oskustöötajatest, kolleeg Tõnis Lukasega ka. Ma ütleksin nii, jah, et eks need on pigem sellesama OSKA raporti alusel konkreetsed valdkonnad. Näiteks – ma ei tea, võib-olla see on liiga kitsas näide, aga ikkagi – puidutööstuse pingioperaator või toidutehnoloog, me räägime sellistest töökohtadest. Eks sealt OSKA raportist saab vaadata. See on Kutsekoja loodud, seal on tööandjad, ametiühingud ja paljud teised osapooled koos, sealt saab vaadata. Jah, on sektoreid, kus palk võib olla veidi alla keskmise, aga nad nõuavad siiski oskustööjõudu. Ütleme nii, et puidutööstuse pingioperaatorite palgatase on vahemikus 1000, veidi peale, kuni 2500 eurot. Ma ütlen ligikaudselt tänaste teadmiste baasilt, küllap Metsoja saab siin kohe öelda täpsema numbri, ta juba naeratab. Seda esiteks. Teiseks, kaitsetööstuse puhul on nii, et praegu on Kaitseministeerium edastanud Ukrainale meie võimalike toodete täisnimekirja. See info on valitsuskabinetil olemas. Nüüd Ukraina annab tagasisidet Kaitseministeeriumile ja seejärel Kaitseministeerium tuleb valitsuskabinetti ja annab teada, millised need tooted ja teenused on, mida me esimesel võimalusel saame Ukrainale vabadusvõitluseks anda. Ja ma saan aru, et see kriteerium, millest Kaitseministeerium lähtub, on see, et me saaksime võimalikult kiire tempoga seda teha. Ja see on vajalik. (Saalist räägitakse.) Ma loodan, et see toimub lähema kuu jooksul ja kauem aega ei võta. Aga veel kord: lähtun lihtsalt sellest teadmisest, mis mul kaitseministrilt viimati saadud on. Nii et mida kiiremini, seda parem.

Ja nüüd ongi juba peaministri nimetatud Andres Metsoja kord. Palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Austatud peaminister Kristen Michal! Ma tulen oma küsimusega regionaalsesse konteksti. Viimasel ajal on kõneainet pakkunud ja ärevust tekitanud piirkondades see, et justkui taas tulevad regionaalsed valitsejad, kes hakkavad ütlema kohalikul tasemel regionaalselt ette, kuidas peab elama ja kuidas peab ettevõtlust arendama. See mure on seotud laiapõhjaliselt ka sellega, et see ühistranspordi korraldus võiks minna regionaalseks ja meie maakondlikud arenduskeskused võiksid minna regionaalseks. Kas see idee on kuidagi ka Eesti üleriigilise pika strateegiaga, pika vaatega kooskõlas või on see olnud lihtsalt selline väikene mõtteavaldus juba eelmisest koalitsioonist? Kas see plaan on kuidagi seotud strateegilise vaatega või oli see lihtsalt mingisugune segadus?

Aitäh! Nojah, ma arvan, et sellega me muidugi üksteist ilmselt ei üllata, et erinevad asutused tõenäoliselt ongi ennast regioonipõhiselt organiseerinud. Suured valdkonnad sisejulgeolekust kuni mingite muude valdkondadeni töötavadki regioonipõhiselt. See ei ole mingi üllatus. See ei ole ka avalikkuse eest suur saladus, tegelikult nii see on. Ja ma arvan, et küllap on mõistlik otsida võimalikult suurt koondumist, juhtimistasandit, et me ei kulutaks tegevuste jaoks eri punktides täpselt samadele töödele liiga palju ressurssi. See on ju loogiline. Nüüd, mis puudutab regionaalseid esindajaid, siis ütleme nii, et see aplomb, millega nende ametikohtade konkurss välja kuulutati, jäi mullegi kaugeks, tunnistan. Ja võib juhtuda – vaatame, mis saab, kui tuleb uus minister –, et need konkursid võidakse isegi tühistada. Aga [ootame], kuni selleni jõuame. Jälgige teadaandeid ja siis vaatame.

Urmas Reinsalu, palun!

Härra peaminister! Te andsite siin ülevaate pikemast vaatest "Eesti 2035" raames. Kaheksa kuud tagasi te saite peaministrikandidaadi volitused valitsuse moodustamiseks ja kõnelesite kindlustundest. Nüüd on oluline ka juhtimislikult tagasisidestada, hinnata seda, mis on kaheksa kuuga juhtunud. Üsnagi konsensuslikult on teie senise valitsuse kolme osapoole ministrid olnud ühel meelel, et see valitsus on osutunud otsustamatuks ja juhitamatuks, kriitilisi julgeolekuküsimusi pole suudetud piisava tempoga lahendada ning valitsuse majanduspoliitika on olnud majandusvaenulik. Need on üsnagi dramaatilised hinnangud. Ja nüüd, vaadates sellele kaheksale kuule tagasi, oleks ehk aus praeguses parlamendiarutelus mõtestada seda küsimust, mis siis läks valesti. Miks on Eesti usalduskriisis ja miks konsensuslik ministrite hinnang on teie juhitud valitsusele viimase kaheksa kuu jooksul olnud nii hävitav?

Aitäh, härra Reinsalu! Kui vaadata neidsamu kindlustunde indikaatoreid "Eesti 2035" raames, siis ma ütleks, et need numbrid, mis iseloomustavad inimeste kaitsevalmidust, Eesti turvaliseks pidamist või kodukoha turvaliseks pidamist, on päris kõrged. Turvalisuse näitajate puhul on Eesti OECD riikides – pange tähele! – esimesel kohal, nii et 88% peab Eestit turvaliseks ja 91% peab kodukohta turvaliseks. Kui te küsite, kuidas inimesed ennast siin tunnevad, siis ma julgen öelda, et nad tunnevad ennast kindlalt. Kindlasti olete teie sellesse oma panuse andnud oma EKREIKE valitsusega, ilmselt kavatsete seda ka tulevikus teha. Meie anname jõudumööda ka oma tegevuste kaudu. Aga mis puudutab valitsust ennast, siis ma arvan, et eks alati on nii, et kui millelegi joon alla tõmmatakse, siis püütakse teha vahekokkuvõte, ja [algul] emotsioonide põhjal on see kindlasti värvikam kui hiljem tagasi vaadates. Mina olen tänanud sotsiaaldemokraate selle panuse eest, mida nad tegid valitsuses, ja tunnistan ausalt, et inimestena me tülli ei läinud. Aga poliitika ja vaated sellele, kuidas peaksid asjad riigis olema, kas lihtsamad, nagu meie tahame, vähem bürokraatlikumad, vähemate kontrollidega, vähemate regulatsioonidega või rohkematega, kas kulutused peaksid olema madalamad või kõrgemad, viisid meid lõpuks lahku. Nii et seetõttu ma ütlen, et ma olen pigem üllatunud teie rabedusest – sellest, et te ei tule parempoolsele poliitikale õlga alla panema. Aga ma arvan, et me teeme asju, mis kindlasti meeldivad ka Isamaa valijaskonnale, ja siis te ehk mõtlete selle üle [järele].

Maido Ruusmann, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea peaminister! Majanduse tõus on kahtlemata üks kõige olulisemaid asju riigi arengu mõttes. Hea meel, et see teema on viimastel päevadel tulnud uuesti fookusesse. Aga teistpidi on olukord selline, et kui me võtame investeeringute kasvu jagunemise ja ettevõtluse aktiivsuse, siis on need üle Eesti kaunis ebaühtlaselt [jaotunud]. Me Kagu-Eestis oleme selle pärast hästi mures, see on üks peamisi põhjusi, miks inimesed piirkonnast lahkuvad. Teil väga targa inimesena on kindlasti häid mõtteid, kuidas seda ergutada Eestis, et investeeringud, ettevõtlus ja majandus võiksid kasvada ka väljaspool [tõmbekeskusi]. Äkki te oskate aidata ja kohe öelda, mida peaks tegema ja saaks teha keskvalitsus, Riigikogu või ka kohalikud omavalitsused ja arenduskeskused?

Aitäh! No ütleme nii, et ettevõtluse jaoks on ju riigis vaja võimalikult head maksukeskkonda ja ärikeskkonda. Maksukeskkonna puhul ma arvan, et kasumimaksu kaotamine, mida me nüüd siin koos hakkame tegema, on päris jõuline signaal, nii et isegi keerulisel ajal me saame ikkagi tehtud vajalikud otsused väikestele, keskmistele ja suurtele ettevõtjatele, ükskõik, kus nad Eestis [tegutsevad]. See on esimene asi. Ärikeskkonna puhul on seesama reeglite lihtsustamine, küsija piirkonnas näiteks keskkonnareeglite lihtsustamine päris oluline teema. Iga kord, kui ma sealkandis käin, ei möödu kohtumist, kus seda ei mainitaks. Ja tihtipeale öeldakse, et nad ei saa aru, milleks mingid reeglid on, nad peavad neid täitma. Tihtipeale need reeglid pärsivad ettevõtlustegevust ja indu sellega tegeleda. Nii et konkreetne asi, milles me peaksime otsuseid tegema, on näiteks looduskaitse- ja keskkonnareeglite lihtsustamine. Ja mitte nii, et kellelgi tekiks mulje, nagu Tiit Maranil siin tekkis, et me võtame kogu metsa maha ja asfalteerime ära. No see ei ole plaan, eks. Aga plaan on tegelikult see, et inimesed saaksid tegeleda sellega, millega nad tegelema peavad, mitte erinevate formularide täitmisega. Lisaks, ka erinevad meetmed [ja sammud], mida me astume uute tööstuste toetamisel ja uute ühenduste rajamisel, aitavad elus püsida, tegeleda tööstusega ja ettevõtlusega üle kogu Eesti, olgu teedevõrk, transpordiühendus, sidevõrk või kõik muu. Nii et kõiki neid samme me astume. Ja nüüd vaatame, kuidas aasta alguses käivitub see, mille majandus- ja tööstusminister on käivitanud, nimelt suuremahuliste investeeringute programm. Võimalik, et see viib järgmiste sammudeni. Ja võib-olla tuleb seda latti kuskil ka madalamale [lasta], et tuleks veel rohkem ettevõtteid. See tõenäoliselt aitab ka ettevõtetel teha suuremaid investeeringuid, nii et piirkondadesse tuleks rohkem töökohti. Nii et kõik see kokku tõenäoliselt aitab ärikeskkonnal paremaks saada ja ettevõtetel investeeringuid teha. Ja lisaks, kui teil endal on ettepanekuid, siis need on alati teretulnud. Aga seda sa juba tead.

Peeter Tali, palun!

Austatud juhataja! Austatud peaminister! Iisraeli riik püsib suures osas ikkagi sõjalisel jõul, innovatsioonil ja rahva kaitsetahtel. Meil on Iisraelilt ja Lõuna-Korealt õppida seda, et ülekaalukat vastast saab heidutada ja kui tarvis, siis ka valusalt lüüa ikkagi eelkõige ebastandardsete lahenduste, tehnoloogia ja metsiku kaitsetahtega. Eesti insenerid, teadlased ja ettevõtjad on väga nutikad, aga mida saaksime meie teha, et see nutikus valada Eesti riigi kaitsesse?

Aitäh! Kõigepealt, jah, see kujund Põhjamaade Iisraelist või Lõuna-Koreast mulle meeldib. Ma olen seda ise öelnud ja teie ilmselt olete samamoodi kasutanud. Tegemist on jah, nagu mainitud, hästi kõrgelt arenenud innovaatiliste riikidega – siia teaduse ja arenduse teema juurde see sobib väga hästi –, nad teavad ja tunnevad oma vastast, vaenlast väga hästi ja suudavad vaenulikus keskkonnas kasvada. Sellist riiki Eesti inimesed ju tegelikult tahavad – et me oleksime kindlalt kaitstud, et see oleks see koht, kuhu rajada kodu, planeerida peret, luua ettevõtet ja kuhu tuua sõpru. Ja meie vastased teavad ka, et me oleme tugevad ja julged ning saame hakkama. Kui vaadata erinevaid samme, mida riik saab teha, siis ütleme nii, et riik on päris palju teinud. Seesama Eesti ajaloo suurim tööstuse arendamise plaan, nii et me sellesama 0,25% sisuliselt Eesti kaitsetööstuse arengusse paneme. Aastaid tagasi oli selline olukord, kus kaitsetööstust ei peetud kaitsevõime osaks. Nüüd on see muutunud. Üle Euroopa ja ka Eestis on paradigma muutunud. Kui meil on võimalik Ukraina vabadusvõitlust toetada nii, et me rajame enda kaitsetööstuse, mis midagi toodab ja on võimeline tulevikus eksportima, siis sellest tegelikult sünnibki see tuleviku baas. Lõuna-Korea ja Iisraeli tehnoloogiaga on meie start‑up'ide ehk iduettevõtete tase tegelikult vägagi võrreldavas skaalas. Lisaks oleme teinud sellise asja, mis Euroopas ja üldisemalt on üsna unikaalne. Nimelt, meil on kaitseinvesteeringute fond. Mujal räägitakse võib-olla veel kahesest tehnoloogiast, meie oleme öelnud, et meie oleme nõus investeerima tapvasse tehnoloogiasse, mis on tegelikult päris kõva sõna. Halbadel põhjustel jälle, nagu me teame, aga midagi teha ei ole. Sa võid ju rääkida, et hunt on metsakutsu, eks ju, aga lõpuks ta teeb ikkagi seda, mida hunt teeb. Nii et ma arvan, et Eesti on praegu liikumas päris õiges suunas. Kaitsetööstusessse panustatakse kõvasti ja tööstuse kasvu panustatakse kõvasti ning me loome fonde, mis on võimelised ka sellesse investeerima. Ja ma arvan, et sealt tekib tsiviilühiskonnale ka väga-väga palju kasu.

Madis Timpson, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister, suur tänu ettekande eest! Ma jätkan sealt, kus kolleeg Sarapuu korra peatus. Kesk-Eestist olen ka mina valitud ja ma kindlasti toetan Kesk-Eesti positiivset aitamist. Praegu on meil olukord selline, kus igasugused linnade ja [muud] meetmed lähevad meist mööda, Ida-Viru meetmed samuti. Pole meil Kagu-Eesti programmi ja naljaga pooleks võin öelda, et oleme isegi kaalunud Ida-Virumaaga liitumist. Aga tahtsin küsida hoopis bürokraatia kohta. Sa viitasid sellele oma kõnes ka ja lihtsalt küsin selle kohta. Ka mina mäletan nullbürokraatia algust aastal 2015, kui 40 organisatsiooni – natuke üle 40 minu mäletamist mööda – esitas üle 200 ettepaneku. Kahju, et valitsus vahetus ja järgmine valitsus ei pidanud seda prioriteediks. Aga ma küsin seda. Kas sa oled mõelnud, kas see jääb edaspidi peaministri otsealluvusse ja kureerida või antakse see mõne ministeeriumi kätte? Või mis plaanid on?

Aitäh! Jah, olen veidi mõelnud, aga me peame selle kõigepealt koalitsioonierakondades omavahel läbi arutama. Aga mul on küll selline mõttekäik ja plaan, et peaministri juurde tekib selline ettevõtjate grupp ja nõukoda, kes võtab ette konkreetselt riigi aruandlusnõuded, riigi sammud eri valdkondades, ja hindab seda just selles võtmes, kuidas muuta riiki efektiivsemaks ja paremaks keskkonnaks, mida saab maha võtta, kus saab muuta midagi automaatsemaks ja kus saab asju lihtsamaks teha. Ega ma ei hakka lõpuni ette ütlema, kuidas see täpselt käib, sest neil on erasektori kogemus eri valdkondadest. See on üsna mitmekesine ümarlaud, kus on eri valdkondade esindajad olemas, põllumajandusinvesteeringutest kuni iduettevõtjateni ja merendusest muude valdkondadeni, tehnoloogiani välja. Ühesõnaga, selline grupp inimesi tuleb kokku. Ütleme nii, et ehk lähinädalatel me saame selle ka avalikuks teha – nüüd, kui me uue valitsuse plaani täpselt teeme. Esialgu see tuleb, jah, peaministri juurde, just sellepärast, et Riigikantselei ülesanne võiks olla see, et vaadata keskselt üle, kust me saame kokku tõmmata, alustades sellest, et me tõmbame kokku aruandlust ja kontrolle. Kontrollide puhul on ju kaks varianti: sa kas korraldad lauskontrolle või teed need riskipõhiselt. Hästi lihtne küsimus, eks. Kui sa korraldad lauskontrolle, siis peab keegi kogu aeg tööl olema ja käima kuskil midagi kontrollimas. Kui sa ütled, et teed riskihindamise, ja ütled, et sinna on vaja minna, võib-olla siis minnakse, eks ju. See on tegelikult päris oluline vahe. Oluline vahe on ka selles, kas sa täidad mingeid andmestikke uuesti, uuesti ja uuesti või sa tegelikult ütled, et mingit välja ei ole üldse vaja täita, või ütled, et see on ära automatiseeritud, seda ei pea täitma. Ütleme, mõtteid on väga palju. Ja nagu ma viitasin, seesama kestlikkusaruandlus, mis ajab ettevõtjad hulluks, eks ju. Me peaksime vaatama, mida me siin saame teha, et see võimalikult minimaalseks teha. Tegelikult see ei muuda seda, et ettevõtjad tahavad olla keskkonna- ja kliimateadlikumad, käituda reegli järgi, sest väiksem jalajälg on majanduslikult kasulik. Nii et esialgu peaministri juurde, Riigikantselei alla, riigisekretär saab ülesande seda koordineerida. See on, ma arvan, talle ka jõukohane ja südamelähedane ülesanne, ning seejärel võtame juba ministeeriumide kaupa need tükid ja tööd ette.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea peaminister! No üldiselt on nii, et kui põllumajanduses midagi halvasti läheb, siis on selles süüdi tavaliselt ikaldus või veeuputus. (Keegi saalist kommenteerib: "Neli aastaaega ka.") Või siis jah, neli aastaaega. Aga praegu on valitsus kriisis. Reformierakonna põhitõde on see, et kui midagi on halvasti, siis on selles süüdi teised partnerid, praegusel juhul sotsid. Seda ei saa muidugi eitada, kindlasti on nemad ka kaasosalised. Aga ütleme, tänaseid vastuseid kuulates [sain teada, et] väga palju oli igasugustes asjades süüdi ikkagi EKREIKE. Ma lihtsalt tahaksin teada, mida te nüüd, kui teil on uus koalitsioon sündimas koos Eesti 200-ga, oma järgmises aruandes räägite. Kes siis selles süüdi on, kui nüüd miski hakkab halvasti minema? Kas te vahel leiate, et Reformierakonnal läheb ka mõnikord midagi valesti, või on siis [süüdi] Eesti 200?

Aitäh! Väga meeleolukas ja sihuke humoorikas küsimus. Minu meelest põllumajanduse juures te unustasite ühe olulise asja. Üldiselt Eesti põllumajanduses on tavaliselt süüdi Mart Laar, Helir-Valdor Seeder teab seda. (Helir-Valdor Seeder ütleb midagi saalist.). Jah, nagu Seeder ütleb, tema korraldas neid vigu. (Naerab.) Mart Laar on ikka see põhiline süüdlane seal. Aga nali naljaks. Kas meie Reformierakonnana teeme vigu? Muidugi. Iga muutja teeb vigu. Neid vigu tuleb parandada. Ja ütleme nii, et võib-olla on vigade parandus veidi ka see, et täna me asume tühistama ettevõtte kasumi maksustamist. See on parempoolne tegu ja ma loodan sellele teie häält, Isamaa hääli. Samamoodi me vähendame eraisikute tulumaksukoormust. Nii et teele asutakse alati parimate kavatsustega. Ütleme, ma saan aru, et teil on teistsugused vaated, ja ma liberaalina mõistan, et igaühel on õigus oma vaadetele. Aga mina seda EKREIKE-t üle ka ei glorifitseeriks. Mina siiski arvan, et EKREIKE valitsusest unistada ja seda Eesti inimestele pakkuda kui lahendust kõikidele probleemidele ei ole mõistlik.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister, aitäh teile ülevaate ja ettekande eest! Kuulasin seda oma kabinetist ja mul tekkis üks küsimus. Eile oli meil sotsiaalkomisjonis väga põhjalik arutelu rahvastikukriisi üle ja saime sellest teemast ülevaate. Seal tegid külalised, teadlased, kes meil komisjonis käisid – Jaak Uibo ja tema kaaslased – ettepaneku, et peaministri büroo juures võiks olla rahvastikukriisi teemaga tegelev komisjon. Mis te sellest arvate? Ma tean, et selle teemaga tegelevad eri ministeeriumid, sest valdkonnad on jagunenud. Aga [see probleem on ministeeriumide]ülene, sest rahvastikukriis meil on, sündide langus on olemas, seda probleemi eitada ei saa. Kuidas teile tundub, kas see võiks olla lahendus? Sest riigi juht ja vastutaja on siiski peaminister, muidugi koos valitsuskabinetiga. Aga kindlasti saaks see [teema] suurema tähelepanu, kui [komisjon] töötaks peaministri büroo juures.

Aitäh! Meil on tegelikult olemas valitsuskomisjon. Seal on ministeeriumide eksperdid ja see on võib-olla isegi veidi laiem, seal ei ole ainult rahvastikuteemad. Sotsiaalministeeriumi juures on olemas selline valitsuskomisjon. Nii et valitsustasandi komisjon on olemas. Need sammud – ma üldjoontes olen nõus. Mina olen ka nüüd juba eelmise valitsuse algusest peale öelnud, et rahvastikukriis väikses riigis on väga-väga tõsine teema. Väga tõsine teema! Sama sündimuse probleem on üle kogu Euroopa. Me peame otsima [lahendusi]. Ja ma ei ole siin kuidagi tõrjuvalt suhtunud ühessegi ettepanekusse, kui on tehtud asjalikke ettepanekuid. Eks tõenäolised lahendused on ikkagi kindlustundes, majanduslikus olukorras. Jah, tõepoolest, praegu on majanduslik olukord pöördunud veidi paremuse poole, majandus on kasvu alguses, seda on näha. Aga ilmselt tuleb astuda erinevaid samme, et töö- ja pereelu oleks paremini ühitatud ning töötingimused oleksid paindlikud. Lapsevanemad ju kõik teavad, et näiteks mis tahes erivajaduse pärast või tervisliku olukorra tõttu spetsialisti juurde registreerumine peaks olema inimlik, et keegi ei peaks selleks tutvusi kasutama või otsima abi kuskilt nurga tagant ja nii edasi. Selles komplektis on väga-väga palju asju, mis perede kindlustunnet kasvataksid, nii et inimestel oleks võimalik pere- ja tööelus mõistlikult toimetada. See tegelikult on tore ja soovitav asjade käik. Teised riigid otsivad samamoodi lahendusi. Nii et mina vaataksin ka laiemalt, mida eri riigid suudavad teha, sest kahjuks ei ole olemas ühtegi võluvitsa. Isegi need riigid, kus on väga kõrged lastetoetused, ei ole suutnud sündimust kasvatada, ja on ka riike, kus on madalamad lastetoetused, aga sündimus on just suurem. Nii et see kõik koosneb ikkagi teatud osadest ja komplektidest. Komisjon ise on valitsustasandil olemas ja ma hea meelega kuulaksin, kas kellelgi on lahendusi või ideid pakkuda.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Kolleeg Mart Maastiku küsimusele vastates te ütlesite, et isegi Reformierakond on eksinud ja teinud vigu, eksimine on inimlik. Vaadates nüüd teie elluviidavat poliitikat, tundub, et mida rohkem eksite, seda inimlikum olete. Aga kuna meie tänases päevakorras on siin arengustrateegia aastani 2035, siis küsin: kas seda segadust ja korralagedust ja kaost, mida praegune valitsus on Eestis külvanud, peame me taluma aastani 2035 või vabaneme me sellest enne?

Aitäh! No ma just tulin presidendi juures, nii et tänasest on meil väiksem valitsus. Kõik läheb paremaks.

Suur tänu, härra peaminister, pika ettekande ja põhjalike vastuste eest küsimustele! Kusjuures enamik küsimusi olid head. See on suur tunnustus Riigikogu liikmetele. Aga nüüd on küsimuste voor lõppenud ja avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel, Tanel Kiik, palun!

Palun kohe kolm minutit lisaaega ka.

Kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Austatud peaminister! Strateegia "Eesti 2035" ettekanne peaks olema riigi pikaajalise arengu nurgakivi, mis hõlmab kõiki olulisi valdkondi ja toob välja olulisemaid tegevusi seatud eesmärkide saavutamiseks. Peaministri sõnavõtust kuulsime küll mõningaid mõtteid majanduse toetamise olulisusest ja julgeoleku kindlustamisest, kuid mitmed võtmetähtsusega teemad jäid täielikult käsitlemata. See on väga kurb. Pean väga negatiivseks, et peaminister ei teinud mitte ühtegi ettepanekut rahvastikukriisi lahendamiseks, majandusliku, regionaalse ja ühiskondliku ebavõrdsuse vähendamiseks ega ka inimeste tervise hoidmiseks. Seda olukorras, kus sündimus on rekordmadal, see on sajandi madalaimal tasemel, ja majanduslik kihistumine ületab kriitilise piiri ning tervishoiuteenuste kättesaadavus on rahvastiku vananemise tõttu üha enam löögi all. Rahvastikukriisi lahendamine nõuab nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste otsustavat ja süsteemset tegutsemist. Vajame usaldusväärset ja läbimõeldud rahvastikupoliitikat, mille keskmes on noorte perede toetamine eluaseme soetamisel, pere loomisel, vajalike teenuste ja toetuste saamisel. Reformierakonna viljeletav tegevusetus ei ole valik. See on vastutustundetu poliitika. Rõhutan eraldi, et Eesti rahvastikukriisi ei saa ega tohi lahendada välistööjõu sissetoomise reeglite olulise lihtsustamisega, mida praegune valitsus kavandab ja mille pidurdamist sotsiaaldemokraatidele ette heideti. Eesti riigi kohustus on tagada meie rahva kestmine ning toetada eeskätt kohalike inimeste tööhõivet, mitte selle asemel veel tuhandeid välismaalasi igal aastal riiki juurde tuua. Välistööjõu kaasamine on kohati vajalik, aga see peab olema vastutustundlik ja läbimõeldud. Eesti ei vaja siin olemasolevate reeglite olulist leevendamist või sootuks kaotamist. Head kuulajad! Eesti Panga andmetel kuulub 10%-le jõukamale elanikkonnale ligi 60% varadest Eestis. See tähendab, et ülejäänud 90% meist peavad jagama 40% varadest. Kui võtame aluseks 5% kõige jõukamaid, siis oleme Euroopa Liidus kõige ebavõrdsem riik Küprose järel. Näete, me ei ole isegi mitte viie kõige ebavõrdsema hulgas, vaid oleme kohe teisel kohal. Selline majanduslik kihistumine pärsib kogu ühiskonna arengut ja pidurdab tegelikult ka majanduskasvu, mida kõik erakonnad, sealhulgas praegune uus valitsus, hoogustada lubavad. Tegelikkus on see, et uue valitsuse parempööre ähvardab seda lõhet veelgi süvendada ja negatiivseid tagajärgi kaasa tuua. Riigi keskne ülesanne on vähendada ebavõrdsust õiglase maksupoliitika kaudu, näiteks [kehtestades] astmelise tulumaksu ja varamaksud, nagu kogu Euroopa teeb, ning solidaarsete avalike teenuste, näiteks tervishoiu, hariduse ja sotsiaalteenuste tagamise kaudu kogu ühiskonnale. Need Eesti ühiskonda koos hoidvad poliitikasuunad on oma olemuselt vasakpoolsed, mitte parempoolsed. Ja praeguses kriisis vajabki Eesti sotsiaalselt vastutustundlikku poliitikat, mitte mingit parempoolset eksperimenti. Tervishoiusüsteemi tugevdamiseks tuleb kindlustada kvaliteetsed ja kättesaadavad teenused kogu elanikkonnale, integreerida tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda ning vähendada terviseriske ja -kahjusid. Pean väga oluliseks ja tänuväärseks terviseminister Riina Sikkuti tööd valdkonna arendamisel, sealhulgas kriitiliselt olulist kokkulepet võtta kasutusele Tervisekassa reservid, et vältida raviteenuste suurt kärbet. Ja selle otsuse eest peab kahtlemata tunnustama ka meie seniseid koalitsioonipartnereid. Eestis on juba praegu liiga kõrge omaosaluskoormus tervishoiuteenuste eest tasumisel, see moodustab üle 20% tervishoiukuludest. Selle suurendamine ei ole lahendus. Tervishoiu rahastamise süsteem vajab põhjalikku reformi. Need ettepanekud on esitanud paljud terviseministrid: Jevgeni Ossinovski, Riina Sikkut ja ma ise. Nüüd on oluline, et me jõuaksime vajalike otsusteni. Me ei saa minna seda teed, mida parempoolsed erakonnad tihti pakuvad – et laiendame eraravikindlustust –, sest see soosib tegelikult ühiskonna rikkamat osa. Tervishoid peab olema inimõigus, mitte väheste jõukate privileeg. Veidi ka maksupoliitikast. Reformierakond ja Eesti 200 on järjepidevalt väitnud, et näiteks toiduainete käibemaksu langetamine on eelarvele liiga kulukas ja vastutustundetu ajal, mil eelarves raha napib ja julgeolek vajab lisaraha. Samas kuulsime äsja – ka täna peaministri suust –, et kui me lubame ettevõtjatele sadu miljoneid maksusoodustusi, siis tuleb puuduolev raha kas laenata või kärpida inimestele vajalikke toetusi ja teenuseid. Juba on ka teada, et valitsus kavandab kärpeid vähenenud töövõimega inimeste arvel, ühiskonna kõige haavatavamate ehk puuetega inimeste arvel. See pole ei õiglane ega eetiline. Tunnistan ausalt ja hea meelega ka siin parlamendisaali ees, et see on tõepoolest üks kärbe, mille me valitsuses olles vetostasime. Võtame selle au ja vastutuse omaks. Peaminister Kristen Michal lausus 2023. aasta oktoobris kliimaministrina, et majandus peab mahtuma looduse piiridesse ja väiksem keskkonnajalajälg on konkurentsieelis. Tuleb ilmselt tuttav ette. Nüüd kuuleme juba mitmendat päeva, et uus valitsus kavatseb hoopis lihtsustada looduskaitsepiiranguid ja jõuliselt kärpida Keskkonnaametit või selle lausa laiali saata. Kumb seisukoht siis nüüd tõene on? Kas Eestil on üldse tõsiseltvõetavat keskkonnapoliitikat või sõltub see poliitilisest konjunktuurist? Samuti rõhutas peaminister täna korduvalt teaduse tähtsust riigi juhtimisel. Sellega ma olen kahtlemata nõus. Aga kuidas see läheb kokku teadmisega, et peaminister pole alates eelmise aasta oktoobrist kokku kutsunud Teadus- ja Arendusnõukogu, mis seaduse järgi peaks valitsusele just neidsamu suuniseid ja juhiseid andma? Lisaks on valitsusel väidetavalt plaan sekkuda teadusuuringute rahastamisse poliitiliste otsustega, mis ohustavad teaduse sõltumatust. Akadeemiline vabadus on väga suur väärtus, mis ei saa olla läbiräägitav. Nii et minu jaoks tekitas peaministri tänane ettekanne rohkem küsimusi kui vastuseid. Sealhulgas näen tõepoolest murekohana seda, et fookus on niivõrd kitsalt seatud, ja seda olukorras, kus Eesti ees seisvate kriiside hulk on märkimisväärselt laiem. Eesti vajab visiooni, mis keskendub rahvastikukriisi lahendamisele, õiglase ühiskonna ehitamisele ning loomulikult majanduse elavdamisele ja laiapindse julgeoleku kindlustamisele. Aga seda visiooni me kahjuks täna ei kuulnud. Aitäh!

Aitäh! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, Anti Poolamets, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud Eesti teadlased, lugupeetud Eesti avalikkus, lugupeetud Eesti õpetajad, lugupeetud Eesti koolidirektorid ja kallid Eesti lapsed! Kuulake nüüd, millise teadusega Eesti Vabariigis tegeletakse. Meie Riigikogu liikmetena oleme kohustatud kaitsma oma lapsi, oleme kohustatud hoidma siin riigis teaduse kõrget taset, hoidma oma ogarused eemal Eesti Vabariigist kõige üldisemas mõttes, hoidma eemal igasuguse seksuaaldemokraatia kehtestamise, mida just harrastasid need sotsiaaldemokraadid, kes valitsusest suunati järelemõtlemispingile. Aga kahjuks sedasama sotsialistlikku hullust kehtestavad end liberaalideks nimetavad inimesed. Ja mina kuulsin siin vasakpoolse subsiidiumimajanduse propagandisti juttu, kes just tuli välja mingisuguse põneva jutuga parempoolsusest. Ma ei tea, uurige mingisuguseid kõige algelisemaid politoloogiaõpikuid. Otsast lõpuni subsiidiumimajandusel, mida te siin olete kaela määrinud meile energeetikasildi all, ei ole mingit seost turumajandusega. Kuus korda tahate üledimensioneerida oma tuugenivabrikutega Eesti energiatootmise ja seda kõike subsideerida! Meile tuli subsiidiumimajanduse propagandist siia! Sellist asja võidi plaanikomitees rääkida aastal 1980, aga mitte täna, siinsamas, turumajanduse sildi all: 2,6 miljardit sinna ja 2,6 miljardit tänna, kusagile maa alla, Paldiskisse gigantne auk, eks ole, mida pole keegi enne näinud, kust jätkuks sajaks aastaks kivi, mida te sealt välja kaevate. Teate, Mao Zedong mõtles selliseid asju välja: igasse Hiina külla rauasulatusahi, eks ole. Ja tegidki. Ja tegidki! Ainult selle rauaga ei olnud mitte midagi peale hakata. Nälg puhkes. Meil, loodame, et nälga ei puhke. Aga majandus kidub teie subsiidiumimajanduse all, teie sotsialistlike loosungite all. Kujutage ette, siin oli ju Lenini bareljeef väga pikalt. Mediteerige, mõelge! Miks te leninistlikke projekte ellu viite? Kogu see teie energiamajandus on leninistlik, subsiidiumimajandus, otsast lõpuni. Meid riisutakse rahast tühjaks, konkurentsivõimest tühjaks ja muidugi ka energiast lüpstakse meid tühjaks, kuigi te tahate kuus korda üledimensioneerida oma tuugenivabrikutega. See on, vabandage väga, ajuvaba! Ajuvaba on ka see, et meil käib siinsamas puldis haridus- ja teadusminister. Kuidas tema siia valitsusse sai jääda? Uhhuu-teaduste prohvet, kes räägib koolides meil siin, et 150 sugu on olemas, vulasoolised, intersoolised. Eesti lapsed on PISA testide järgi maailma ühed kõige targemad lapsed, aga minister on uhhu-teaduste prohvet, ütleb, et see on teaduslik konsensus. Kust ta siia sai? Teate neid karikatuure, kui mõni auto on kusagil kahe puuharu vahel, ja küsitakse, kust see auto siia sai. Mina küsin, kust siia sai uhhuu-teaduste minister. Tõsimeeli räägib sotsiaalsetest sugudest. Ja siis tuleb pahura näoga peaminister mind noomima: "Kuulge, miks konservatiivid tahavad magamistubadesse tungida?" Kuulge, kool ei ole magamistuba. Intersoolised, vulasoolised … Kas teie tahate ka nende prohvet olla? Nad küsivad teilt kunagi, need maailma ühed kõige targemad lapsed küsivad: "Miks te ei kaitsnud meid?" Miks te ei kaitsnud? Kellele te jälle pugesite? Kellele te tahtsite tõestada, et te olete salongikõlbulik, parketikõlbulik? Te ei ole parketikõlbulik, kui te uhhuu-teadusi te siin kaitsete. Ja Eesti teadus ei ole parketikõlbulik, kui te ei astu selle jama vastu välja. Te ei astu välja ka nende teadlaste kaitseks, keda taga kiusatakse sellega, kui nad kritiseerivad teie libakliimateadust. Ma palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

On libateaduste ajastu. Inimtekkeline kliimasoojenemine, hüsteeria hommikul, kui ärkad, õhtul enne magama minemist trummeldatakse teile: inimtekkeline kliimasoojenemine, karu kukkus jääpangalt alla, paanitsege, hüsteeritsege, nutke. Hüsteeria on peamine poliitiline vahend, eks ju, maailmalõpu paanika. Ja selle alusel lammutatakse energiasüsteemi, selle alusel tehakse lollusi, hävitatakse konkurentsivõimet. Tuletan meelde, mitu aastat teie all on majandus langenud. Need on kuivad numbrid, julmad numbrid. Ja siis olete väga elevil, kui kusagil statistikavabrikus on 1%-lisest kasvust räägitud. Enne oleme me kolm aastat kolinal kukkunud, konkurentsivõimes Euroopas kukkunud kohti ja kohti ja kohti allapoole. Miks see kõik toimub? Siin ei aita ka see uhhuu-teaduste prohvet koolides, haridusminister. Laske ta lahti ometigi. Tehke ruumi värskele mõttele, tehke rakendusteadustele ruumi, tehke matemaatikale, füüsikale ja tarkadele Eesti lastele ruumi! Lõpetage lolluste promomine, punase propaganda ajamine, nagu siin Lenini bareljeefi all tehti aastakümneid: aeti lolli juttu lihtsalt, hävitati normaalset ühiskonda. Teie ülesanne on meid kaitsta, ja mitte ainult pommide valmistamisega, ehkki neidki on meil vaja, vaid ka vaimse ruumi kaitsmisega, Eesti kooli kaitsmisega, Eesti laste kaitsmisega. Te olite siin nagu hullu bürokraatia kaitseingel. Teie lasite rahumeeli kehtestada koormatäie uusi aruandeid ettevõtetele, mingeid kestlikkusaruandeid, ettevõtted peavad aru andma. Samamoodi, kuidas voolava sooga isikud saaks juhatuses kohti kuskil ettevõttes, mitu rassi on ikka Eestis esindatud, kas Papuast on siia keegi toodud, kas keegi on saanud ettevõtte juhatusse. See on sõge bürokraatia kasv. Eurobürokraatiat ja kliimateadust iseloomustab ütlus: alati leiduvad eskimod, kes töötavad Kongo elanike jaoks välja eeskirjad, kuidas elada üle troopilist kuumust. Ja see iseloomustab Euroopa Liitu. Ahjukütte keelamise idee 2027. aastaks. Keelame 400 000 eestlasel ahju kütmise ära. See on suur idee! See tuleb tõesti kuskilt soojast kliimast. Kongo elanikud keelavad Eestil ahjukütte ära, sest nad arvavad, et see on hea mõte, piltlikult öeldes. Siis te saate kehtestada [toetused] ahjukütte asendamiseks ja saate 2,6 miljardit maksta Eesti inimestele, kuna nad loobusid ahjuküttest, sest see on suur teadus, see on maailma päästmine, see on kliima päästmine, inimtekkelise kliimasoojenemise kahjude hüvitamine. Vot sellega tegeletakse Euroopa Liidus, millest te nii vaimustuses olete. Jah, kui EKREIKE tuleb tagasi, siis on Eestis kaks sugu: mees ja naine. Oodake, inimesed! Oodake, varsti on see hetk käes.

Aitäh, teie aeg! Järgmisena Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun!

Palun kolm minutit lisaaega, härra istungi juhataja!

Kolm minutit lisaks.

Härra peaminister! Eestis on praegu poliitiline usalduskriis ja see on reaalne diagnoos. Kaheksa kuud tagasi astusite te peaministriametisse ja mõõdukat optimismi väljendasid nii avalikkus kui ka ajalehed oma juhtkirjades, lubades kindlustunnet. Tänaseks oleme paraku saanud enesesüüstamise ja hävitava diagnoosi kõigi kolme senise valitsuspartei ministritelt selle valitsuse kaheksale kuule. Juhtimise puudumine, otsuste langetamise suutmatus, majandusvaenulik poliitiline agenda, kriitiliste julgeolekuotsuste mittelangetamine ja mitterealiseerimine. See on väga muret tekitav pilt. Tagasiside puudumine, ühiskonna ootustega ja vajadustega [mitte arvestamine]. Ja selles kontekstis ongi Eestis usalduskriis süvenenud. Te olete asunud kõnelema – ka täna kõrgstiilis – sellest, et majandus on hakanud kasvama. Ma juhin teie tähelepanu, härra peaminister, Swedbanki analüüsile. Esiteks tulenes 1,2%-line majanduskasv Eestis IV kvartalis enamasti maksudest, mida teie valitsus kehtestas, võrreldes 2023. aasta IV kvartaliga, ning teiseks sellest, et ühes sektoris, rahvamajanduses, kasvas sisetarbimine. Ja kas teate, härra peaminister, mis sektor see oli? Transport. Eesti inimesed ostsid kokku tuhandeid ja tuhandeid autosid enne automaksu. See on tegelikult teie majanduskasvu parameeter, mida te praegu eksponeerite. Enesestmõistetavalt maksutõusudel rajanev majanduskasv ei ole jätkusuutlik. Te kõnelete sellest, et te asute nüüd langetama makse. Lubage naerda! Teie enda läbisurutud [maksumuudatuste] tulemusena – härra Ain Hanschmidt nimetas seda maksupalaganiks – tõusevad meil sellel aastal käibemaks, jõustunud on automaks, jõustunud on maamaksu tõus, ees seisab tulumaksu tõus, kõigi aktsiiside tõus. Kõigi nende maksude koosmõjus võetakse Eesti inimestelt üle miljardi euro rohkem maksuraha. Inimeste tegelik ostujõud ja seeläbi ka elukvaliteet sellel aastal langeb. Teise asjana te kõnelete uuesti bürokraatia vähendamisest. Aga härra peaminister, te korra juba olete Eesti rahvale valetanud selle koha pealt, kui Riigikontroll paljastas, et teie kõneletud 123 miljonist eurost valitsemiskulude vähendamisest, mida te lubasite 2025. aasta eelarves, on tegelikult saanud hoopis valitsemiskulude 155 miljoni euro suurune tõus. Kõige suurema naljanumbrina, mu armas peaminister, te kõnelesite eile oma makstud reklaamides sellest, et eile saabus Eestis selgus energeetikas. Lubage naerda! Suuremat segadust Eesti pikaajaliste energiasihtidega, kui [on toonud] teie valitsuse viimaste nädalate jooksul langetatud mitteotsused, poolotsused ja läbipaistmatu agenda, ei ole olnud. See on ekspertide ja ettevõtlusorganisatsioonide konsensuslik seisukoht. Nüüd, kui me vaatame selles olukorras perspektiivi, siis paraku tuleb tunnistada, et väited maksurahust, väited bürokraatia vähendamisest, väited sellest, et energeetikas on saabunud selgus – need sisupoliitilised väited on osutunud valedeks. Needsamad mehed ja naised on iseenda süüstava kriitikaga läbi kukkunud viimase kaheksa kuu jooksul. Mida tähendab see läbikukkumine? See tähendab seda, et Eesti on kaotanud vägagi kriitilises objektiivses olukorras kaheksa kuud. Needsamad mehed ja naised tahavad jätkata, andes uusi lubadusi. Kuid teie varasemad lubadused on osutunud valeks. Te poete praegu selle taha, et te pole saanud kahekolmandikulise parlamendi enamusega, Eesti vabanemisjärgse parlamendi kõige suurema koalitsiooni erikaaluga ei ole suutnud, osanud või tahtnud viimase kaheksa kuu jooksul riiki juhtida, kuid nüüd kavatsete seda teha, esitades uue paketi lubadusi. Reformierakonna poliitikud on üllatunud ja küsivad: "Kas siis Isamaa ministrid ei tahagi ministrikohti? Ministrikohad on ju magusad kohad, te saate võimule." Vaadake, härra peaminister, see on Eesti poliitikas tõepoolest tavatu, et üks erakond ütleb, et ta lihtsalt ministrikohtade nimel [valitsusse] ei jookse. Sellesse valitsusse minnes, härra Michal, ma ei oleks aus iseenda vastu, ei oleks aus ka teie vastu, aga ennekõike ei oleks ma aus Eesti rahva vastu. Lihtsalt kujutada ette Isamaad teie senise poliitilise agenda legitimeerijana ja pikendajana – ei, see oleks vale tee. See võtaks Eesti inimestelt ära ka käsitluse põhimõtteliselt teistsugusest poliitilisest juhtimisest, muutusest ja alternatiivist. Inimesed said juba petta 2023. aasta valimiste järel. Teist korda Eesti inimestel seda petmist üle elada lasta Isamaa ei kavatse. Me anname heatahtlikult opositsioonist oma soovitused valitsusele. Eile ma muide – härra peaminister, informatsiooniks – andsin ka ettevõtlusorganisatsioonidele üle ettepaneku lükata edasi kestlikkusaruannete süsteem. Ma loodan, et valitsus on võimeline sellega tegelema. Kuid lähtekoht, härra peaminister, on üks ja selge: Eesti on poliitilises ummikseisus. Poliitilise juhtimise kvaliteet ei vasta Eesti inimeste ja Eesti ühiskonna vajadustele ja ootustele. Ja selles poliitilises kriisis me ei vaja mitte veksleid, lubadusi, mis on osutunud valedeks teie valitsuse kaheksa kuu jooksul. Selles olukorras, härra peaminister, on minu objektiivne soovitus teile selline: pange see amet maha! Ja teiseks, ma arvan, et see on koht, kus poliitilised jõud peavad tõsiselt vaatama tulevikku ja laiemalt avalikkusega arutades otsima seda teed, kuidas ühiskonnas on võimalik taastada usalduse raskuspunkt ja kuidas Eestis on võimalik saavutada muutus, mis vastab ühiskonna huvidele. Ja ma tuletan teile meelde ka seda. Kõneledes julgeolekust ja riigikaitsest, ma vaatan kahjuks murega, et kui siin räägitakse 1,6 miljardi euro eest täiendava moona soetamisest ja valitsuse senisest poliitilisest tahtest, siis ka siin me näeme paraku otsustusvõimetust. Kahjuks on suudetud hankesse pöörata minu informatsiooni alusel vaid veidi üle 100 miljoni euro, mis puudutab hanget niinimetatud loitering-moona soetamiseks. Ka selle kõige kriitilisema väliskeskkonna ohuteguri puhul, millega meie rahvas silmitsi [seisab], on valitsus paraku osutunud teie juhtimisel, härra Michal, jõuetuks.

Teie aeg!

Eesti ei saa olla kehva poliitika katselabor. See on aus diagnoos.

Aitäh ettekandjale! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Margit Sutrop, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Head teadus‑ ja arendustegevuse huvilised siin saalis ja ekraanide taga! Teadus ja kõrgharidus on selle valitsuse prioriteedid. Seda näitab ka meie eelarve – nii [eelmises] kui ka selles natuke vähendatud ja parendatud valitsuses. Viis aastat tagasi sõlmitud 1% teaduslepe peab, kuigi meil on vahetevahel probleeme selle täitmisega. Kõrghariduse rahastamise kokkulepitud kasv igal aastal nelja aasta jooksul kuni 2026. aastani on loonud head eeldused kõrghariduse ja teadusmaastiku august väljaronimiseks. Aga raha üksi ei tee teadust. Meil on suured ootused teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõule, mis on jõudnud valitsusest Riigikokku ja läbinud esimese lugemise. Sellele on tehtud palju parandusettepanekuid ja kohe hakkame kultuurikomisjonis tegema eri sihtgruppide kuulamisi. Selle puhul on tähtis nii teadus‑ ja arendustegevuse parem korraldamine kui ka bürokraatia vähendamine, samuti tuleb panna tähele seda, et akadeemiline vabadus ning ülikoolide ja teadusasutuste autonoomia oleks kindlustatud. Ka täna siin üks eelkõnelejaid juhtis tähelepanu sellele, kuidas me rahastame valeteadust. See on ilmselgelt akadeemilisse vabadusse ja ülikoolide autonoomiasse sekkumine. Me näeme seda USA presidendi Donald Trumpi esimestest tegudest, ja see võib ka meile kunagi tulla, kui EKREIKE valitsus hakkaks teadusautonoomiat piirama. National Institutes of Healthi teaduspaneelide peatamine, kärped ja külmutamine panevad ohtu erinevad teadused ja isegi ravimite tootmise. Uus-Meremaal näiteks on riiklikud toetused teadusakadeemia kaudu Marsden Fundi kaudu jaotatavad. Eelmise aasta lõpus šokeeris teadusavalikkust see, kuidas tehti otsus humanitaar‑ ja sotsiaalteadusi üldse mitte enam riiklikult rahastada. Me peame olema valvsad, sest need tendentsid liiguvad, see tont käib mööda maailma ringi. Tahan oma kõnes välja tuua neli parandusvaldkonda, mis võiksid hästi minna kokku Kristen Michali välja öeldud uute suundadega, mida valitsus tahab rakendada. Need on Euroopa Liidu raha parem kasutus, projektipõhisuse vähendamine, täpsem ja koostööle suunatud teadus-arenduskorraldus ning õigusruumi kujundamine, et saaksime luua teadusmahukaid ettevõtteid. Lubage mul kõigile neile neljale natuke sisu luua. Kõigepealt Euroopa Liidu raha kasutus. Meil on väljamaksete lünk. Kuigi Eesti riigieelarves kavandatud teadus- ja arendustegevuse eelarve oli Euroopa Liidu riikide tipus, 2022. aastal lausa kolmas, oli tegelikult suur probleem, et umbes 0,2% SKT-st ehk mitukümmend miljonit eurot eelarvesse kavandatud raha jäi samal aastal välja maksmata, eelkõige Euroopa Liidu tõukefondide aeglase käivitumise tõttu. Nüüd on need meetmed järjest käivitumas, on lootust, et tõukefondide raha saab liikuma ja on suureks abiks ülikoolidele ja teadusasutustele. Praegu käivad Brüsselis aktiivsed arutelud Euroopa Liidu järgmise eelarveraamistiku ja horisondi tuleviku teemal. Me peame vaatama, et Eesti saaks olla sama edukas või edukamgi kui siiani horisondi projektidest välisrahastuse hankimine on seda olnud. Euroopa Liit on välja lubanud 200 miljardit tehisintellekti arendamiseks. Meie küsimus peaks olema, kuidas see maksimaalselt Eestisse tuua ja kuidas selle abil Eesti majandust arendada. Liigne projektipõhisus on teine mure. See mõjub halvavalt akadeemilisele järelkasvule ja see on meie teadus-arendustöös praegu tegelikult suurim mure. Meil suureneb teadlaste arv praegu peamiselt välismaalaste võrra ning geopoliitiline olukord võib sellelegi jätta oma pitseri. Doktoriõppereform, millele me kulutame eelarvest väga suure raha nooremteadurite lepingutena ... Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

… on suur samm edasi ja kõrghariduse rahastamise kasv kuni 2026 aitab. Samas aga stabiilse baasrahastuse madal tase pärsib ülikoolide ja teadus-arendusasutuste arendustegevust ega võimalda luua teadusgruppidele stabiilset keskkonda. Näiteks on Tartu Ülikoolil teadusrahast praegu vaid 18%. Projektide taotlemisel on suur ebakindlus. Keskmiselt iga kuues projekt saab raha, humanitaar‑ ja sotsiaalteadustes näiteks konkurentsipõhiselt iga 11. projekt. See mõjub ka noortele, nad ei taha minna teadlaseks. Sama lugu on erasektoris. Näiteks MindTitan, ettevõte, mis rakendab tehisintellekti 100% juba kaheksa aastat, ütleb, et suurim probleem koostöös riigiga ongi projektipõhisus. Euroopa Liidu katkendliku rahastuse tõttu võib tekkida auke, kus kompetents jookseb laiali. Kolmandaks, teadus‑ ja arendustegevus ning innovatsioon vajab tegelikult paremat korraldamist. Ülikoolide hinnangul on valdkondliku teadusraha, see tähendab ministeeriumide raha jaotamine ebakvaliteetselt ja läbimõtlematult korraldatud, see suurendab teadlaste vaates rahastuse killustatust ja raiskab ressurssi. Ministeeriumide kaudu jagatava raha taotlemisel on erinevad reeglid ja kahjuks ei ole ka uues TAIKS‑is kokku lepitud, kes on ministeeriumideüleselt selle raha koordineerija rollis. Vabariigi Valitsuse seaduse järgi võiks see olla Haridus- ja Teadusministeerium, aga ülikoolid peavad sobivamaks, et see oleks Riigikantselei. Vajame terviklikku korraldust. Ja neljandaks, lõpuks, õigusruumi korrastamine. Selleks, et teadus‑ ja arendustegevus saaks paremini teenida majandust ja ka poliitikat, on vaja andmeid paremini kasutada. Selleks on vaja teha palju õiguslikke muutusi. Tehisintellekti arendamiseks on samamoodi vajalik õigusruumi korrastamine. Ka peaminister rääkis sellest, kuidas eestikeelset tehisintellekti paremini arendada. Ja lõpuks, kuidas me saaksime tõsta erasektori kulutusi teadusele? Selleks on vaja ka õigusruumis teha teatud muudatusi. Eestis on seatud eesmärgiks luua 2030. aastaks 500 süvatehnoloogilist ettevõtet. Lähtuvalt ka teiste riikide praktikast on vaja luua selleks sobiv õiguskeskkond. Tartu Ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko kirjeldas seda probleemi hiljuti Delfi artiklis, öeldes, et selleks on vaja muuta ka korruptsioonivastast seadust, mille paragrahvid peaksid olema seatud niimoodi, et toimingupiirangut ei kohaldata, kui avalik-õiguslik ülikool teeb tehinguid eraõigusliku juriidilise isikuga ja kui tänu äriühingu asutamisele või selles osaluse omandamisele kasutatakse teadus‑ ja arendustegevuse tulemusi toote või teenuse väljaarendamiseks ja selle turule pakkumiseks. Selle eesmärk oleks kasvatada ülikoolides töötavate inimeste võimekust osaleda ka ettevõtluses. Palju edu nende toredate ettepanekute juurutamisel! Aitäh teile!

Aitäh ettekandjale! Ja järgmisena Eesti 200 fraktsiooni nimel Igor Taro, palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud peaminister! No sotsialismi probleem on selles, et lõpuks saab selle rakendajatel teiste inimeste raha otsa. Ja praeguseks ongi raha juba mõnda aega otsas olnud. Kuidas siit edasi minna, selles on küsimus. See küsimus on Eesti 200 jaoks aktuaalne erakonna loomisest saadik. Me tulimegi poliitikasse sellepärast, et me oleme valmis kandma valitsusvastutust ka rasketel aegadel, mis nõuavad keerukaid otsuseid ja fundamentaalsete reformide läbiviimist. Kuidas siis teha nii, et raha otsa ei saaks? Eks tuleb tegeleda jõulisemalt nii kulude kärpimise kui ka tulude suurendamisega. Parempoolse poliitilise jõuna on Eesti 200 arvates kõige tõhusam viis tulude suurendamiseks kõrgem majandusambitsioon, mitte kõrgemad ambitsioonid reguleerimises ja ettevõtluse piiramises. Eesti 200 on seisukohal, et selles valitsuses saame oluliselt paremini fookust seada regulatsioonide vähendamisele ja lihtsustamisele. Hea näide on juba täna keskkonnakomisjonis arutelu all olev veeseaduse muutmine – me kaotame puuraukude loomisel seni praktiseeritud topeltkooskõlastuse kohustuse. Eesti 200 on seisukohal, et vähema reguleerimise ja lihtsamate menetlustega saame pidada õhemat riiki. Vähendades kontrolli ja kooskõlastuskohustusi, saavutame avalikus sektoris oodatud kokkuhoiu, see kaotab ka vajaduse ettevõtluse täiendava maksustamise järele. Eesti maksukeskkond on olnud ajalooliselt konkurentsivõimeline ja seda tugevust tasub hoida. Järgmiseks seisame selle eest, et Eesti ettevõtjatele oleks kohalik ressurss võimalikult mõistlikult kättesaadav. Pole realistlik ühelt poolt oodata kliimakriisi lahendamist üleminekuga alternatiivenergiale ja taastuvatele materjalidele ning samal ajal seada üha rohkem täiendavaid piiranguid. Eestis on 100 000 metsaomanikku, keda on aastaid kimbutatud täiesti ootamatute piirangutega, mis on kohati võrreldavad vara natsionaliseerimisega. Hiljutisel arutelul keskkonnakomisjonis nägime ka seda, et metsa- ja puidutööstusesektor on suurim tööandja ja majanduse mootor neis piirkondades, kus pole suuri linnasid ja linnastunud piirkondadele omast tööstust. Kui keegi soovib maapiirkondade heaolu eest seista, siis nimetatud valdkonnas peitubki niinimetatud majandus-Nokia, kus on koostöös teadlastega võimalik saavutada olulisi läbimurdeid biogeenset süsinikku pikaajaliselt siduvate materjalide kasutuselevõtus, mis aitavad meid keskkonnaeesmärkide täitmisele lähemale. Eesti majandus saab väljuda Eesti looduse piiridest vaid juhul, kui tõstame oma majanduslikku ambitsiooni, muutume peakorterite ning teadus- ja arendustegevuse maaks ning soodustame Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Eesti 200 on seisnud valitsuspartnerina selle eest, et riigi kulutused teadus- ja arendustegevusele oleksid üle 1% SKT-st. Ja kui meil on valik, kas kulutada see protsent puudujääki vajuva eelarve [tõttu] intressikuludeks või teadusesse, siis vastus peaks olema ilmselge. Vajasime praegust parempööret selleks, et kulutada raha eelkõige riigi majandust edendavateks tegevusteks ning vähendada pika plaani seadmisega tulevikuprobleeme. Täna on kostnud kriitikat, et energeetikavaldkonna kohta pole ammendavaid arvutusi esitatud. Huvitaval kombel on kriitikud ise olnud religioossed nii meretuuleenergia toetamise kui ka tuumaenergia välistamise küsimustes, ilma igasuguste arvutusteta. Eesti 200 toetab seisukohta, et strateegilise ebamäärasuse olukorras tasub jätta võimalikult paljud variandid lahtiseks, toetada soodsamate taastuvenergialahenduste kasutuselevõttu, võtta paus kulukamate lahenduste [juurutamisel] ning toetada tuumaenergia kasutusele võtmist võimaldava õigusraamistiku ettevalmistust. Eesti majandus vajab kahtlemata rohkem puhast, stabiilset ja soodsat energiat. Teadmispõhised otsused tähendavad seda, et me vaatame ausalt otsa ka neile looduskaitselistele kompromissidele, mida tooks kaasa ainult tuuleenergiale panustamine ja tuumaenergia eos välistamine. Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Riigikogu on õnneks tuumaenergia kohta oma kaaluka sõna öelnud ning värskendatud valitsuskoosseis annab kindlust, et see otsus viiakse kindlasti ka ellu. Selgem fookus valitsuskoalitsiooni maailmavaatelistes otsustes võimaldab tuua selgust ja kindlust ettevõtjatele, kelle edust paljuski sõltub see, kui edukas on kogu meie ühiskond. Meil on endiselt tohutud väljakutsed julgeolekuvaldkonnas. Oluliselt kergem ja tõhusam on liikuda kaitsekuludes 5%-ni SKT-st kasvava ja dünaamilise majandusega kui maksude ja regulatsioonide kägistatud majandusega. Kogu SKT kasvu tingimustes on kaitsekulusid võimalik tõsta nii, et teised valdkonnad absoluutnumbrites oluliselt ei kannata. Üks olulisi võimalusi julgeolekuvaldkonnas on kaitsetööstuse areng, kus teadus- ja arendustegevusel on samuti oluline roll. Kodumaine kaitsetööstus on oluline nii meie riigikaitse toimepidevuse kui ka tarneahelate kontekstis. Peaministri ettekandes oli bürokraatia vähendamine prioriteetide hulgas märkimisväärselt kõrgel kohal ning sellega seonduvalt ka digiteenuste valdkond. Eesti 200 on kogu aeg olnud veendunud selles, et bürokraatia vähendamine saabki toimuda üheskoos innovatsiooni ja digiteenuste arenguga. Selliselt liigume personaalsema ja automatiseerituma riigi poole. See ongi meie hinnangul mõistlik pikk plaan. Nüüd mõned tagasipeegeldused eelnenud debatist. Kindlasti ei saa heaoluühiskonda, tervishoidu ega kindlustunnet peredele üles ehitada nii, et selleks pole vahendeid. Vahendid tulevad kasvavast majandusest, teistmoodi ei ole võimalik. On kritiseeritud seda, et keegi tegeleb valitsusremondiga oma populaarsuse või reitingu tõttu. Jah, tõepoolest, samamoodi jätkates ei olegi võimalik saada ühiskonnalt paremat tagasisidet. Ehk järelikult tuleb midagi muuta. Nüüd, me nägime seda, et härra Reinsalu ei taha valitsusse tulla. Te ei taha valitsusse tulla sellepärast, et teil on soov hoida oma kõrget populaarsust, aga teil ei ole absoluutselt soovi tegeleda vastutusrikaste küsimuste lahendamisega. Teil ei ole seda vastutuse valmidust. Teie ainus plaan on pensionivara laialitassimine. Selles mõttes me ei näe tegelikkuses selget alternatiivi või ühtegi positiivset lahendust meie ees seisvatele väljakutsetele. Sellest on siiralt kahju, et Isamaa on muutunud selliseks populistlikuks erakonnaks võrreldes sellega, mis ta on ajalooliselt olnud. Ajalooliselt on ta olnud eestvedaja, enam ei ole. Majanduskasv. On väidetud, et see on tulnud tänu maksudele. No tõepoolest, käesoleval aastal, kui majanduskasv tuleb euribori langusest, järgmisel aastal ekspordi kasvust ja nii edasi, siis tegelikkuses see tähendabki jätkusuutlikku majanduskasvu. Ja sellise majanduskasvu nimel olemegi pingutanud. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Kõnes mainiti Urmas Reinsalu nime, nii et tal on võimalus vastusõnavõtuks. Vabandust Keskerakonna ees!

Lugupeetav härra Taro! Esiteks, personaalse riigi kohta ma võin öelda teile nõnda: ma lugesin, Rahandusministeeriumi asekantsler Kajak andis teada, et personaalse riigi projekt on kinni pandud. Sellega Eesti 200 täiesti vaguralt nõustus, nii et see küsimus on saanud vastuse juba ametkondlikul tasemel. Teiseks, mis puudutab energeetikat, millest suure veenvusega kõneles ka härra Taro – mul on meeles, et samasuguse vaprusega kaitses ta seda 2,6-miljardilist meretuuleparkide projekti, leides, et see on geniaalne inimkonna leiutis, milles härra Michali ettepanekul, nagu kuulda on, leppisid telefoni teel kokku kolm toonase võimupartei esimeest. Ja [kolmandaks], te, härra Taro, kõnelete usaldusest, aga vaadake, usaldus tähendab ka oma seisukohtadele kindlaks jäämist. Ettekujutus, et Isamaa peab praegu asuma lihtsalt teenindama Reformierakonna poliitikat selles valitsuses, pikendama seda, nagu teie käsitlus praegu on – ma usun, et see ei vasta Eesti ühiskonna ootustele. Seda ma tunnistan avameelselt. Ma arvan, et me suudame, Isamaa suudab saavutada paradoksaalsel [kombel] opositsioonis isegi rohkem, kui olles Reformierakonna poliitika [käe]pikenduseks selles valitsuses. Sest Reformierakonna poliitikud on ju ausalt tunnistanud, et põhjus, miks nad on asunud demonteerima ja maha kriipsutama enda kõrgstiilis retoorikaga kehtestatud ettevõtte tulumaksu kui alternatiivitut poliitikat härra Michali ettepanekul, on just nimelt Isamaa ja ühiskonna surve. Ma esitasin alternatiivse eelarve, ma loodan, et te süvendate seda. Ja ma näen, et härra peaminister noogutab heatujuliselt. Tegelikkuses ma võin teile kinnitada, et Isamaa toetab kõiki julgeoleku küsimusi ja kindlasti on nõudlik, heatahtlik, aga selgepiirilise poliitilise kultuuriga …

Aitäh! Vastusõnavõtt …

… ettepanekute pakkuja. See on oluline mõttekäik, härra Aller, te saite aru, eks ole.

Jah, aitäh! Sellepärast ma lõpetasingi praegu, kuna järjekorras ootab Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel [sõna võttev] Lauri Laats. Palun! (Lauri Laats palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea peaminister! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Eesti peaminister tutvustas täna oma ettekandes arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimist ja keskendus valdavalt teadusküsimustele. Tegelikult oli meil siin päris laialdane debatt ja esitati küsimusi. Aga kahjuks küsimuste-vastuste voorus väga palju vastuseid ei tulnud. Selleks, et tegelikult seda teemat käsitleda ja minna edasi, peaks heitma pilgu just nimelt praegusele olukorrale, aga ka minevikku ja tulevikku. Võib-olla alustaks sellest, et ma loen üles kõik valitsuse saavutused – selle valitsuse, kuhu [kuulusid ka] sotsid, kes olid valitsuses üks osapool – aastatel 2022–2025. Tegelikult siis sotsid olidki ju järjest valitsuses. Ja alustame väikesest loetelust. No esiteks kehtestati automaks; lisaks automaksule kehtestati uus käibemaks ehk toimus käibemaksu tõus 20%-lt 24%-le; tulumaksu tõsteti 20%-lt 24%-le; samuti tõsteti kütuse-, elektri-, gaasiaktsiisi; toidukaupade ja teenuste hinna tõus on rohkem kui 40%, arstivisiiditasu on kasvanud üle 300%. Pensionide tulumaksustamine ja tasuta maakondliku ühistranspordi kaotamine; hooldekodus [viibiva] üksi elava pensionäri toetuse kaotamine. No ja loomulikult on meil juba 11 või 10 kvartalit järjest majanduslangus. See on väike loetelu kõikidest nendest "headest otsustest", mis tegelikult ei ole viinud ei Eesti majandust ega Eesti inimeste elu paremale järjele. See on tegelikult olukord, millest siinsamas puldis ei tahetud rääkida või ei olnud tegelikult soovi rääkida, ja räägiti kõikidest muudest teemadest. Aga see on hästi oluline. Ja tegelikult nüüd ma jõuangi selle loetelu juurde. Kõik need punktid, mis tegelikult mõjutavad otseselt inimeste elu, mitte paremuse poole – [nende taga] olid osalised sotsid. Keskerakond opositsioonis olles alati toonitas ja rääkis: "Head sotsiaaldemokraadid, mida te teete? Miks te viite ellu praeguse Reformierakonna valitsuse poliitikat?" Nad tegid seda järjepidevalt – järjepidevalt! – ja nüüd neid visati välja ka veel. See on see palk. Ma loodan, et sotsiaaldemokraadid nüüd analüüsivad seda ja võib-olla teevad ka õigeid järeldusi. Aga meie noomitused ja hoiatused ei viinud mitte kuskile. Tegelikult need viisid selleni, et Eesti inimestele toodi vaesus majja. Ja kui me rääkisime olulistest küsimustest ja sellest, kust võiks raha võtta, olgu pangamaks või suurte rahvusvaheliste sotsiaalplatvormides toimetavate ettevõtete maksustamine, see ei sobinud Reformierakonnale, ja sotsiaaldemokraadid ütlesid, nii nagu nad tavaliselt ütlevad: "Need on kõik väga toredad mõtted, aga me ei saa neid rakendada, kuna me oleme praegu Reformierakonnaga valitsuses." Palun väga, need viljad on käes. Ja need viljad on mõrud. Nüüd see, millest siin tegelikult juttu ei olnud, on [küsimus], kus me praegu asume. Meil on demokraatiakriis, juhtimiskriis ja demograafiline kriis. Need on minu arust kolm väga olulist teemat, mida kahjuks siin ei käsitletud. Kui me räägime demokraatiakriisist, siis me oleme järjest ja järjepidevalt näinud seda, kuidas kahekolmandikulise enamusega koalitsioon, kus oli ka sotsid pundis, on kogu aeg teerulliga opositsioonist üle sõitnud. See on demokraatiakriis. Ja see on uue valitsuse – tegelikult juba ka eelmise valitsusjuhi – käekiri. Miskipärast ei ole uus peaminister seda käekirja muutnud. Kui me räägime juhtimiskriisist, siis tegelikult ka praeguse valitsuse reformimise käigus peaminister ja ka teise osapoole, Eesti 200 juhid selgelt ütlesid, et seisak oli juba päris tükk aega, aga nad ei saanud sotside [pärast] mingeid asju ellu viia. No aga see näitabki juhtimiskriisi. Kui tunnistati, et olid probleemid, siis miks nende probleemidega ei tegeldud? Ja tegelikult iga minut, mis on raisatud – juhul, kui see vastab tõele – tegelikult ju näitabki sellise juhtimisstiili puhul juhtimiskriisi. Kui me räägime kogu selle asja olemusest ja küsime, mis on siis tegelikult kõige suurem probleem, millega me peaksime igapäevaselt tegelema, siis tuleb öelda, et see on demograafiline kriis. Me räägime siin majandusest, me räägime majanduse turgutamisest, me räägime töökohtadest, töökohtade puudusest või siis töötajate puudusest teatud sektorites – see kõik on ju tõsi –, aga algprobleem seisneb ju selles, et inimesi jääb meil kogu aeg vähemaks, juurde ei tule, sündimust ei ole. Ja vot seda teemat ei käsitletud täna üldse. Selle asemel, et sündimust soodustada, teeb praegune valitsus kõik selleks, et seda pärssida. Võetakse maha toetusi, me räägime lastetoetustest; me räägime tulumaksu tagastusest, kus on hästi palju kärpeid tehtud, noored pered ei saa teatud osas rohkem raha tagasi, kui nad deklareerivad oma tulu; me räägime hinnatõusudest ja me räägime maksude tõusust. Kõik need asjad tegelikult pärsivad demograafilist olukorda ega soodusta mitte mingil juhul sündimust. Ja loomulikult, julgeolek, kaitsetahe, toimetulek – ka sellest väga ei taheta rääkida. Kogu aeg räägitakse pigem välisvaenlasest. Jah, me saame sellest kõigest aru. Aga mis puudutab sisejulgeolekut ja toimetulekut, siis see kõik on jäänud täiesti kõrvale. Ja me näeme selgelt – kõik küsitlused näitavad seda –, et meie inimeste kaitsetahe on langenud. Ka selle küsimusega ei tegelda ja ka seda täna ei käsitletud. Need on tegelikult need probleemid, mille kohta oleks täna tahtnud rohkem kuulda vastuseid ja seda, et kõikidel nendel teemadel, mis ma just nimelt välja tõin, oleks alustatud ka diskussiooni. Ma kordan üle: demokraatiakriis, juhtimiskriis, demograafiline kriis. Need on põhipunktid, millega me peame iga päev siin tegelema. Ja mis puudutab praeguse valitsuse võimekust, siis mina pean selgelt ütlema: arvestades, et me oleme kõikides nendes kriisides, me vajame erakorralisi valimisi. Kui peaministril ei ole julgust tagasi astuda sellises olukorras, kus tegelikult praegusel koalitsioonil on ainult alla 20% rahva toetus, ja ikkagi hoitakse oma kohast kinni, no siis see loomulikult ei ole õige. Inimeste lootus ja ootus on praegu erakorralised valimised. Aga see saab juhtuda ainult sellisel viisil, et peaminister astub tagasi. Nii et mina loodan, et riigimehelikkus on meil olemas ja see säilib.

Teie aeg!

Peaministril on nüüd võimalus seda rakendada. Aitäh!

Teie aeg! Fraktsioonide esindajate kõned said läbi ja lõpusõnaks on võimalus peaministril. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Head vaatajad ja kuulajad! Kõigepealt hea uudis: tundub, et teadus- ja arendustegevusega ning Eesti riigi tulevikuga on kõik korras. Sest opositsiooni kõnedes ei olnud olustikust ja poliitikast kuigi palju juttu, räägiti millestki muust. Puudu oli ainult trammiliikluse korraldamine, aga kõik muu oli siin juba olemas. Paar viga ma siiski parandan ära. Kõigepealt TAN-i mandaadi kohta. TAN-i ei kutsuta kokku sellepärast, et mandaadi perioodi lõppeb. Nüüd tuleb uus, Tanel Kiigele olgu öeldud. EKREIKE tuleb siia rääkima teadusest, ise rääkides – ma ei tea, vabandust, paremat sõna ei ole – uhhuu-teadusest, aga lubades EKREIKE naasmist. Ma arvan, et see oli päris korralik sõnum Eesti avalikkusele. Kuna Isamaa juht on otsustanud valitsusvastutusest hoiduda nii kaua, kuni õnnestub EKREIKE taastada, siis EKREIKE sõnumid siin kajavad üha võimsamalt. Eks siis inimesed saavad vaadata, mis plaanid neil on. Kokkuhoiumeetmete teemal räägiti siin muidugi ka päris kõvasti mingit udujuttu. Ütleme nii, et need inimesed, kes on pidanud kärpima ükskõik mis valdkonnas, ühistranspordist teeninduspunktideni, kultuurist rahvusringhäälingu ja mis tahes teenusteni, on kõik tundnud seda reaalselt ja see on kohale jõudnud. Loomulikult oleks olukord parem, kui ei peaks kärpima, aga kui riigis on vahepeal lastud asju väga vabal käel minna, siis tuleb kärpida. Seepeale on mul üks soovitus: üldiselt ikkagi aitab see, kui lisaks pealkirjadele loetakse sisu. Raimo Poom kirjutas hiljuti ühe väga hea loo sellel teemal, soovitan seda ka härra Reinsalule. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Ühtlasi on istung lõppenud. Kohtume homme.