Maksud

Tänane kaheksas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Vladimir Arhipov ja teema on maksud. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Head sügishooaja algust! Hiljuti sai avalikkus teada, et riigieelarves on tekkinud ligi 800 miljoni eurone ülejääk. Kõigepealt, siin on [juttu] eri institutsioonidest, kust see [lisaraha] tuli. Tahaksin teie arvamust kuulda selle kohta, kuskohast see 800 miljonit ikkagi tuli. Samal ajal on inimestele ja ettevõtetele kehtestatud mitmed uued maksud, neid tuleb ka järgmisel aastal. Kui riigil on selline ülejääk, miks peavad inimesed ja ettevõtjad endiselt taluma järjest uusi maksu[tõuse] ja kuidas kavatseb valitsus seda 800 miljonit kasutada? Kas teil on plaan vähendada maksusurvet, et inimestel oleks kergem toime tulla ja ettevõtjatel tekiks taas kindlustunne?

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Head sügishooaja algust! Hiljuti sai avalikkus teada, et riigieelarves on tekkinud ligi 800 miljoni eurone ülejääk. Kõigepealt, siin on [juttu] erinevatest institutsioonidest, kuskohast see tuli. Tahaksin teie arvamust kuulda selle kohta, kuskohast see 800 miljonit ikkagi tuli. Samal ajal on inimestele ja ettevõtetele kehtestatud mitmed uued maksud, neid tuleb ka järgmisel aastal. Kui riigil on selline ülejääk, miks peavad inimesed ja ettevõtjad endiselt taluma järjest uusi maksu[tõuse] ja kuidas kavatseb valitsus seda 800 miljonit kasutada? Kas teil on plaan vähendada maksusurvet, et inimestel oleks kergem toime tulla ja ettevõtjatel tekiks taas kindlustunne?

Aitäh, hea küsija! Ilusat sügishooaja algust teilegi! Soovin, et see oleks asjalik ja tooks Eesti rahvale palju rõõmu ja kasu. Eelarve puhul te küsite, kust tekkis ülejääk. Ülejäägi puhul on [eelarve] anatoomia iseenesest ju lihtne. Kui eelarve on planeeritud –3% defitsiidis olevana ehk Maastrichti kriteeriumide järgi lubatud maksimumpiirini ja selgub, et eelarvedefitsiit on oluliselt väiksem ehk ta ei ole mitte –3%, vaid on –1% või ligikaudu seal, siis see vahe ongi 800 pluss miljonit eurot. See tähendab lihtsalt seda, et Eesti riik sellel aastal juba teadaoleva põhjal saab hakkama – ma ei oska täpselt öelda, [kui suured] need numbrid tulevad, aasta lõpus ju kõik selgub – 800 pluss miljoni euro võrra säästlikumalt. Öelda, et me oleme majandanud säästlikumalt, ei tähenda, et seda raha kuidagi jagada oleks. See lihtsalt tähendab seda, et me kulutame üle vähem seda raha, mida meil riigina ei ole. Defitsiit ju oma olemuselt tähendab, et sa kulutad raha, mida sul ei ole. Majanduslanguse ajal tihtipeale siiski eelarveteoreetiliselt öeldakse, et vastutsükliliselt rohkem avaliku sektori kulutused aitavad seda tsüklit üle elada. Loodame, et see nii on. Selle jaoks see on olnud. Aga [ülejäägil] on päris mitmeid põhjuseid. Selle taga on kindlasti ühekordsed laekumised, mis puudutavad ettevõtete tulumaksu, mis olid ajatatud vastavalt maksutõusudele. Selle taga on ka füüsilise isiku tulumaksu parem laekumine, mis indikeerib seda, et palgad on kasvanud, mida me Eestis numbrites päris hästi näeme. Palgakasvunumbrid sellel aastal, aga ka järgmiseks aastaks ennustatuna kommertspankade poolt, Eesti Panga poolt ja Rahandusministeeriumi poolt on väga korralikud. Seal sees on ka erinevate majandus- ja tööjõukulude kokkuhoid. Riik on võtnud eesmärgiks kärpida oma kavatsetavaid kulusid 10% aastatel 2025–2027 ja see kärbe kehtib endiselt. Kokkuhoid erinevatelt kuludelt on umbes 1,4 miljardit ja seda on maha võetud aastate peale kokku. Ja see ei ole mitte ainult selle valitsuse teene, siin olid ka sotsiaaldemokraadid osalised, kes aitasid [kulusid] kärpida. Kui te küsite, mida selleks teha, et majanduskeskkond parem oleks, siis ma nimetaks mõned faktid. Me saame seda debatti ju jätkata. Ettevõtete kasumimaksu kaotamine pärast seda, kui sotsiaaldemokraadid valitsusest lahkusid, aitab kindlasti majandusel kasvada. Tulumaksuvaba miinimumi tõus 700 euroni – kaunis järsk tõus 1. jaanuarist – tähendab keskmise palgaga inimesele umbes 1500 eurot aastas rohkem raha kätte oma teenistusest. See suurendab tarbijakindlust. Ma pärast heameelega jätkan, mul sai aeg täis.

Aitäh, hea küsija! Ilusat sügishooaja algust teilegi! Soovin, et see oleks asjalik ja tooks Eesti rahvale palju rõõmu ja kasu. Te küsite, kust tekkis eelarveülejääk. Eelarveülejäägi anatoomia on ju iseenesest lihtne. Kui eelarve on planeeritud –3% defitsiidis olevana ehk Maastrichti kriteeriumide järgi lubatud piires ja selgub, et eelarvedefitsiit on oluliselt väiksem ehk see ei ole mitte –3%, vaid on –1% või ligikaudu seal, siis see vahe ongi 800 pluss miljonit eurot. See tähendab lihtsalt seda, et Eesti riik sellel aastal juba teadaoleva põhjal saab hakkama – ma ei oska täpselt öelda, [kui suured] need numbrid tulevad, aasta lõpus ju kõik selgub – 800 pluss miljoni euro võrra säästlikumalt. Öelda, et me oleme majandanud säästlikumalt, ei tähenda, et seda raha kuidagi jagada oleks. See lihtsalt tähendab seda, et me kulutame üle vähem seda raha, mida meil riigina ei ole. Defitsiit ju oma olemuselt tähendab, et sa kulutad raha, mida sul ei ole. Majanduslanguse ajal tihtipeale siiski eelarveteoreetiliselt öeldakse, et vastutsükliliselt rohkem aitavad avaliku sektori kulutused seda tsüklit üle elada. Loodame, et see nii on. Selle jaoks see on olnud. Aga [ülejäägil] on päris mitmeid põhjuseid. Selle taga on kindlasti ühekordsed laekumised, mis puudutavad ettevõtete tulumaksu, mis olid ajatatud vastavalt maksutõusudele. Selle taga on ka füüsilise isiku tulumaksu parem laekumine, mis indikeerib seda, et palgad on kasvanud, mida me näeme Eestis numbrites päris hästi. Palgakasvunumbrid sellel aastal, aga ka järgmiseks aastaks kommertspankade poolt, Eesti Panga poolt ja Rahandusministeeriumi poolt ennustatuna on väga korralikud. Seal sees on ka majandus- ja tööjõukulude kokkuhoid. Riik on võtnud eesmärgiks kärpida oma kavatsetavaid kulusid 10% aastatel 2025–2027 ja see kärbe kehtib endiselt. Kokkuhoid erinevatelt kuludelt on umbes 1,4 miljardit ja seda on [arvestatud] aastate peale kokku. See ei ole mitte ainult selle valitsuse teene, siin olid ka sotsiaaldemokraadid osalised, kes aitasid [kulusid] kärpida. Kui te küsite, mida selleks teha, et majanduskeskkond oleks parem, siis ma nimetaks mõned faktid. Me saame seda debatti ju jätkata. Ettevõtete kasumimaksu kaotamine pärast seda, kui sotsiaaldemokraadid valitsusest lahkusid, aitab kindlasti majandusel kasvada. Tulumaksuvaba miinimumi tõus 700 euroni – kaunis järsk tõus 1. jaanuarist – tähendab keskmise palgaga inimesele umbes 1500 eurot aastas rohkem raha kätte oma teenistusest. See suurendab tarbijakindlust. Ma pärast heameelega jätkan, mul sai aeg täis.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma siiski korraks tulen tagasi piiri juurde, sellepärast et siin on jälle palju valesid kõlanud. Sa üritad jälle jätta muljet, et piiri ehitamine algas 2015. Ei alanud! Raha eraldamine otsustati. Selleks ajaks, kui meie valitsusse saime, oli välja ehitatud mõnisada meetrit katselõiku, mingit piiri ei olnud ehitatud välja. Ei alanud Reformierakonna ajal, see algas siis, kui meie valitsuses olime. Nii et ei ole vaja [seda juttu]. Jaa, ma jõuan kohe maksude juurde. Sellepärast et ma pean ju saama ära klaarida, kui midagi on [segane]. No selle säästlikkusega on nüüd niimoodi, et ei, riik ei ole säästlikum olnud, riik on lihtsalt ajanud majanduse nii hukka, et välisinvesteeringud lahkuvad Eestist ja ühekordsed tulude väljavõtmised suurendavad juriidilise isiku maksulaekumist ja inflatsioon suurendab mõningal määral ka mõnede teiste maksude laekumist. Aga tegelikult on riigieelarve jätkuvalt suures miinuses ja see miinus suureneb kõikidel järgnevatel aastatel. Mingit raha teil ju üle ei ole ja eelarve korras ei ole. See on ka suur vale. Ma tahaksin tulla selle maksujutu juurde, sest siin on kõlanud ... Eelmisel nädalal teatas teie kõrval istuv Jürgen Ligi, et automaksu ärakaotamine on kaalumisel. Ja siis me tegime siin eelmisel nädalal erakorralise istungi, kus kõigil koalitsioonisaadikutel oli võimalus automaksu ärakaotamise [poolt hääletada], aga see istung kukutati läbi koalitsiooni poolt. Minu meelest ei tohiks pärast eelmise nädala istungit nüüd küll mitte ükski inimene maailmas uskuda mitte ühtegi sõna mitte ühegi koalitsioonipoliitiku suust, kui mängitakse mõttega, et äkki me mõnda maksu vähendame. Me kõik teame, et see kaalumine lõpeb 20. oktoobril ja siis saab selgeks, et kaalukauss langeb niimoodi, et maksud ei vähene, vaid pigem suurenevad. Maksufestival ei ole lõppenud. See kõik on ju valijatele enne valimist lihtsalt järjekordne vale stiilis: lugege mu huultelt, ei, maksud ei tõuse. Nüüd lihtsalt räägitakse natuke ettevaatlikumalt, et meeme oleks raskem teha. Nüüd me räägime kaalumisest, arvutamisest ja koalitsioonisisestest läbirääkimistest. Öelge siis nüüd ilusti välja, mis see seisukoht on automaksu suhtes.

Aitäh! Ma tulen siiski korraks piiri[ehituse teema] juurde tagasi, sellepärast et siin on kõlanud jälle palju valesid. Sa üritad jätta jälle muljet, et piiri ehitamine algas 2015. Ei alanud! Raha eraldamise üle otsustati! Selleks ajaks, kui meie valitsusse saime, oli välja ehitatud mõnisada meetrit katselõiku, mingit piiri ei olnud välja ehitatud. See ei alanud Reformierakonna ajal, vaid see algas siis, kui meie valitsuses olime. Nii et ei ole vaja [ajada seda juttu]. Jaa, ma jõuan kohe maksude juurde. Sellepärast et ma pean ju saama ära klaarida, kui midagi on [segane]. No säästlikkusega on niimoodi, et riik ei ole säästlikum olnud, riik on lihtsalt ajanud majanduse nii hukka, et välisinvesteeringud lahkuvad Eestist ja ühekordsed tulude väljavõtmised suurendavad juriidilise isiku maksulaekumist ja inflatsioon suurendab mõningal määral ka mõnede teiste maksude laekumist. Tegelikult on riigieelarve jätkuvalt suures miinuses ja see miinus suureneb ka järgnevatel aastatel. Mingit raha teil ju üle ei ole ja eelarve korras ei ole! See on ka suur vale. Ma tahaksin tulla selle maksujutu juurde, sest siin on kõlanud ... Eelmisel nädalal teatas teie kõrval istuv Jürgen Ligi, et automaksu ärakaotamine on kaalumisel. Ja siis me tegime siin eelmisel nädalal erakorralise istungi, kus kõigil koalitsioonisaadikutel oli võimalus automaksu ärakaotamise [poolt hääletada], aga see istung kukutati koalitsiooni poolt läbi. Minu meelest ei tohiks pärast eelmise nädala istungit küll mitte ükski inimene maailmas uskuda mitte ühtegi sõna mitte ühegi koalitsioonipoliitiku suust, kui mängitakse mõttega, et äkki me mõnda maksu vähendame. Me kõik teame, et see kaalumine lõpeb 20. oktoobril, mil saab selgeks, et kaalukauss langeb niimoodi, et maksud ei vähene, vaid pigem suurenevad. Maksufestival ei ole lõppenud! See on ju valijatele enne valimist lihtsalt järjekordne vale stiilis: lugege mu huultelt, maksud ei tõuse. Nüüd räägitakse lihtsalt natuke ettevaatlikumalt, et meeme oleks raskem teha. Nüüd me räägime kaalumisest, arvutamisest ja koalitsioonisisestest läbirääkimistest. Öelge nüüd ilusti välja, mis on teie seisukoht automaksu suhtes.

Aitäh! Nüüd oli küsimus ka, ma püüan jõudumööda vastata. Kõigepealt selle [küsimuse] algusosa kohta. Faktid jäävad siiski faktideks, meil on väga keeruline nende üle vaielda. Mina tsiteerisin teile rahvusringhäälingu – mis on rahvusliku mälu hoidja – uudist, kus on täpselt kirjas, kes mida tegi ja kuidas isamaaline Jüri Ratas otsustas piiriehitust kärpima minna. Sellest on muidugi kahju, isamaaliselt Jüri Rataselt oodanuks midagi muud. Aga kui me juba isamaalisest Jüri Ratasest räägime, siis see isamaalise Jüri Ratase valitsus, kus teie olite rahandusminister, jättis pärast suurt kulutamist päranduseks kahe miljardi euro suuruse eelarvepuudujäägi. Kõike seda on tulnud tänaseni lappida. Sellel ajal – ajad olid head –, 2017. aastal, kui Sven Sester oli rahandusminister – kui ma õigesti mäletan, või oli juba Tõniste mingil hetkel, täpselt ei mäleta, aga ilmselt Sester pigem –, leevendati eelarvereegleid. Tol ajal Eesti Pank hoiatas, aga tühja keegi seda hoiatust luges. Sellel hoiatusel oli tegelikult väga suur põhjus. Eelarvereeglite lõdvendamine tõi kaasa hilisema eelarveaugu. Tänaseks, tõepoolest, on pilt parem – majandusvaatest on meil ju 2–2,5 aastat suhteliselt keerulist aega Eestis olnud –, majandusnumbrid näitavad kasvu, jah, tõsi, aeglast kasvu, aga siiski kasvu. Taastumine eri valdkondades on alanud. [Väiksem] [eelarve]defitsiit on osalt seotud ühekordsete laekumistega, aga ka palkade tõusu ja kokkuhoiuga. Nii et pilt on kindlasti parem. Te väidate, et seda kõike tehakse valimiste nimel. Vaadake, eelarvetsükkel on igal aastal täpselt sama, [sõltumata sellest], kas on tulemas valimised või ei ole. Seda te võiksite siiski eelmise rahandusministrina teada. Eelarvetsüklis tehakse erinevaid ettepanekuid ja kõik need otsused, muuseas, tehakse ära enne valimisi. Teie jutt, et seda kuidagi valimiste pärast tehakse, kahjuks ei klapi. Nii et kui te tahtsite meeme teha, nagu te ütlesite, siis no tehke neid oma meeme. Nüüd sellest, mis puudutab automaksu. Automaksu kohta ma olen öelnud, et minu meelest on see tase liiga kõrge. Eesti ühiskonnas oleks olnud mõistetavam, kui selle arhitektuur oleks olnud veidi teistsugune ja tase madalam. See on minu arvamus. Mis on põhjus? Loomulikult me arutame seda, aga meie esimene prioriteet on Eesti riigikaitse, selle pärast, mis toimub maailmas. Seejärel arutame palku, arutame erinevate maksude ärajätmise võimalusi. Seda me praegu teemegi.

Aitäh! Nüüd oli küsimus ka, ma püüan jõudumööda vastata. Kõigepealt selle alguse otsa kohta. Faktid jäävad siiski faktideks, meil on väga keeruline nende üle vaielda. Mina tsiteerisin teile rahvusringhäälingu – mis on rahvusliku mälu hoidja – uudist, kus on täpselt kirjas, kes mida tegi ja kuidas isamaaline Jüri Ratas otsustas piiriehitust kärpima minna. Sellest on muidugi kahju, isamaaliselt Jüri Rataselt oodanuks midagi muud. Aga kui me juba isamaalisest Jüri Ratasest räägime, siis see isamaalise Jüri Ratase valitsus, kus teie olite rahandusminister, jättis pärast seda suurt kulutamist päranduseks kahe miljardi euro suuruse eelarvepuudujäägi. Kõike seda on tulnud tänaseni lappida. Sellel ajal – ajad olid head –, 2017. aastal, kui Sven Sester oli rahandusminister – kui ma õigesti mäletan, või oli juba Tõniste mingil hetkel, täpselt ei mäleta, aga ilmselt Sester pigem –, leevendati eelarvereegleid. Tol ajal Eesti Pank hoiatas, aga tühja keegi seda hoiatust luges. Sellel hoiatusel oli tegelikult väga suur põhjus: eelarvereeglite lõdvendamine tõigi kaasa hilisema sellesama eelarveaugu. Tänaseks, tõepoolest, on pilt parem – majandusvaatest on meil ju 2–2,5 aastat suhteliselt keerulist aega Eestis olnud –, majandusnumbrid näitavad kasvu, jah, tõsi, aeglast, aga siiski kasvu. Taastumine erinevates valdkondades on alanud. Defitsiit – osalt seotud ühekordsete laekumistega, aga ka palkade tõusu ja kokkuhoiuga – on [väiksem]. Nii et see pilt on kindlasti parem. Te väidate, et seda kõike tehakse valimiste nimel. Vaadake, eelarvetsükkel on igal aastal täpselt sama koha peal, on valimised või ei ole valimised. Seda te võiksite siiski eelmise rahandusministrina teada. Eelarvetsüklis tehakse erinevaid ettepanekuid ja kõik need otsused, muuseas, tehakse ära enne valimisi. Nii et see teie jutt, et seda kuidagi valimiste pärast tehakse, kahjuks ei klapi. Nii et kui te tahtsite meeme teha, nagu te ütlesite, siis no tehke neid oma meeme. Nüüd sellest, mis puudutab automaksu. Automaksu kohta ma olen öelnud, et minu meelest see tase on liiga kõrge. Eesti ühiskonnas oleks olnud mõistetavam, kui selle arhitektuur oleks veidi teistsugune olnud ja tase madalam. See on minu arvamus. Mis on põhjus? Loomulikult me arutame seda, aga meie esimene prioriteet on Eesti riigikaitse, selle pärast, mis toimub maailmas. Seejärel arutame palku, arutame erinevate maksude ärajätmise võimalust. Seda me praegu teemegi.

Suur tänu! Vladimir Arhipov esitab nüüd oma täpsustava küsimuse. Palun, Vladimir Arhipov!

Aitäh, hea juhataja! Võib-olla [ütlen] kõigepealt, et tehniliselt ma ei oska öelda, kelle viga see oli. Mina nagu alustasin oma küsimust ja vajutasin küll "sõna" peale, aga ta kadus ära. Okei. Lugupeetud peaminister ei jõudnud mulle vastata, kas valitsusel on plaan vähendada maksusurvet. Te rääkisite teistest asjadest pikalt ja arusaadavalt, aga [mitte] maksusurve vähendamisest. Teine küsimus on ka. Paljud Euroopa riigid on langetanud toidu käibemaksu, et leevendada inimeste ostukorvi hinda. Ja nüüd on sama sammu teinud ka Rootsi riik. Kas teie valitsus kavatseb lõpuks inimeste ostujõudu suurendada ja Eestis toidu käibemaksu langetada või jätkub see poliitika, mis teeb põhivajadused iga päevaga kallimaks?

Aitäh, hea juhataja! Võib-olla [ütlen] kõigepealt, et tehniliselt ma ei oska öelda, kelle viga see oli. Mina nagu alustasin oma küsimust ja vajutasin küll "sõna" peale, aga ta kadus ära. Okei. Lugupeetud peaminister ei jõudnud mulle vastata, kas valitsusel on plaan vähendada maksusurvet. Te rääkisite teistest asjadest pikalt ja arusaadavalt, aga [mitte] maksusurve vähendamise kohta. Teine küsimus on ka. Paljud Euroopa riigid on langetanud toidu käibemaksu, et leevendada inimeste ostukorvi hinda. Ja nüüd on sama sammu teinud ka Rootsi riik. Kas teie valitsus kavatseb lõpuks inimeste ostujõudu suurendada ja Eestis toidu käibemaksu langetada või jätkub see poliitika, mis teeb põhivajadused iga päevaga kallimaks?

Jaa, aitäh! Siin on mitu asja. Esiteks, jah, kui te maksusurve vähendamise all peate silmas maksukoormuse vähendamist, siis, jah, tõepoolest see nii on. Maksukoormus langeb 36,8%-lt, mis praegu on, 35,6%-le või 35,7%-le. Eks see sõltub täpselt otsustest, mis valitsuses tehakse. Maksukoormus langeb ja 2029. aastaks on see tõenäoliselt umbkaudu 35% ja peale. Nii et esimene vastus teie küsimusele on, et jah, maksukoormus langeb. Ja näiteks tulumaksukoormus langeb sellesama tulumaksuvaba miinimumi tõusuga. Miks ma sellest räägin? See puudutab ju väga palju just keskmise palga ja sellest allapoole ja ülespoole jäävaid inimesi, kes keskmise palga kandis on, ehk siis keskklassi, Eesti tööinimesi. Täna on see olukord selline, et tänu astmelisele tulumaksule, mida paljud on endale tohutuks eeskujuks seadnud, maksavad just need inimesed, keskmised tööinimesed, kes on keskklassis, aastas oluliselt rohkem makse kui [nad maksaksid] selle kaotamisel. See tähendab seda, et kui me astmelise tulumaksu ehk maksuküüru, nagu rahvasuus seda kutsutakse, kaotame, siis selle tulemusena, ütleme, keskmise palga saaja maksab umbes 1500 eurot aastas vähem makse. Talle jääb 1500 eurot rohkem enda elu korraldamiseks kätte. See on päris oluline. Hea uudis on see, et see ei ole määramatus kauguses. See juhtub 1. jaanuaril 2026, siis see maksuküür kaob. Selle eest me seisame ja me oleme pikalt selle eest seisnud, nii et seal üllatust ei ole. Arutame ka muid maksude ärajätmise võimalusi nagu tulumaksutõusu ärajätmist, automaksu arutame Eesti 200 palvel. Vaatame, kuidas eelarves võimalused on, sest, nagu öeldud, eelarve puhul prioriteet – ma olen seda korduvalt öelnud – on kaitse, seejärel kriitiliste valdkondade palgad. Kriitiliste valdkondade all pean silmas eeskätt õpetajaid, kultuuritöötajaid, politseinikke ja päästjaid. Toiduainete käibemaksu kohta rahandusminister vastas siin juba pikemalt. Rootsis on nii pooldajaid kui vastaseid selle sammu puhul. Rootsi isegi on teinud erinevaid uuringuid, kus nad on jõudnud [järelduseni], et sellisel käibemaksulangetusel, mida Rootsi isegi kaalub ajutiselt, on hindadele ajutine mõju. Üsna kiiresti kaob see raha pigem vahemeeste taskusse, mis tähendab seda, et kui inimestele tahta rohkem raha kätte jätta, on parem näiteks tõsta tulumaksuvaba miinimumi või langetada tulumaksu. Seda me ka teeme.

Jaa, aitäh! Siin on mitu asja. Esiteks, kui te maksusurve vähendamise all peate silmas maksukoormuse vähendamist, siis jah, tõepoolest, maksukoormus langeb praeguselt 36,8%-lt 35,6%-le või 35,7%-le. Eks see sõltub otsustest, mis valitsuses tehakse. Aga maksukoormus langeb ja 2029. aastaks on see tõenäoliselt üle 35%. Nii et esimene vastus teie küsimusele on, et jah, maksukoormus langeb. Ja näiteks tulumaksukoormus langeb seoses sellesama tulumaksuvaba miinimumi tõusuga. Miks ma sellest räägin? Sest see puudutab eelkõige neid inimesi, kes saavad keskmist palka või sellest [veidi madalamat või kõrgemat tasu], ehk siis keskklassi, Eesti tööinimesi. Praegu on olukord selline, et tänu astmelisele tulumaksule, mida paljud on endale tohutuks eeskujuks seadnud, maksavad just need keskmised tööinimesed, kes on keskklassis, aastas oluliselt rohkem makse, kui [nad maksaksid] selle kaotamisel. Kui me astmelise tulumaksu ehk maksuküüru, nagu rahvasuus seda kutsutakse, kaotame, siis selle tulemusena keskmise palga saaja maksab umbes 1500 eurot aastas vähem makse. Talle jääb 1500 eurot rohkem enda elu korraldamiseks kätte. See on päris oluline. Hea uudis on see, et see ei ole määramatus kauguses. See juhtub 1. jaanuaril 2026, kui maksuküür kaob. Selle eest me seisame ja me oleme pikalt selle eest seisnud, nii et seal üllatust ei ole. Arutame ka muid maksude ärajätmise võimalusi nagu tulumaksutõusu ärajätmist, arutame Eesti 200 palvel automaksu. Vaatame, kuidas eelarves võimalused on, sest, nagu öeldud, eelarve puhul prioriteet – ma olen seda korduvalt öelnud – on kaitse, seejärel kriitiliste valdkondade palgad. Kriitiliste valdkondade all pean ma silmas eeskätt õpetajaid, kultuuritöötajaid, politseinikke ja päästjaid. Toiduainete käibemaksu kohta vastas rahandusminister siin juba pikemalt. Rootsis on nii pooldajaid kui vastaseid selle sammu puhul. Rootsi on teinud erinevaid uuringuid, kus nad on jõudnud [järeldusele], et sellisel käibemaksulangetusel, mida Rootsi isegi kaalub ajutiselt, on hindadele ajutine mõju. Üsna kiiresti kaob see raha pigem vahemeeste taskusse, mis tähendab seda, et kui tahta inimestele rohkem raha kätte jätta, on parem tõsta näiteks tulumaksuvaba miinimumi või langetada tulumaksu. Seda me ka teeme.

Aitäh! Lõpetan meie tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise.