Energia hind

Tänane kaheksas küsimus on samuti rahandusminister Jürgen Ligile. Küsib Riigikogu liige Mart Maastik ja teemaks on energiahind. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea minister! Ma saan aru, et ega teie rahandusministrina võib-olla ei olegi nii hästi kursis energeetikaga. Selle jaoks, et teile natuke midagi selgitada, ma pean mõned andmed ikkagi uuesti üle kordama. Te mainisite seda, et on vaja jõuda mingite müstiliste eesmärkideni. Ja eesmärk on [tõesti] müstiline: et kogu meie elektritootmine põhineks taastuvenergial. See on ebarealistlik, sellepärast et meil on igal juhul vaja ka juhitavat energiat. Ma veel kord kordan üle need andmed, mis meil on olemas. Praegu on meil – palun kuulake mind, härra Ligi, muidu te ei tea vastata – 3,5 teravatt-tundi aastas juba taastuvenergiat olemas. Meie praegune energiatarbimine alates aastast 2013 on keskeltläbi 8–9 teravatt-tundi. Ainult aastal 2019 oli see 9 teravatt-tundi, muidu on ta olnud 8 teravatt-tunni juures. Eelmisel aastal oli tarbimine 8,1 teravatt-tundi. Ehk siis, praegu on taastuvenergia olemas peaaegu poole ulatuses vajadusest. Mis on veel olemas: on olemas ka ehitusload tuuleparkide jaoks, mida saaks kohe rajada. Ei ole vaja mingeid subsiidiume ega nii-öelda lisamakse, et neid ergutada. Seda on veel 2,5 teravatt-tundi. Ja veel on olemas detailplaneeringutes olevad tuulepargid [mahuga] ligi 4 teravatt-tundi. See kõik kokku on, ütleme, 2030. aastaks juba poolteist korda rohkem kui meie praegune tarbimine. Lisaks on igal juhul vaja ka juhitavat energiat. Minu küsimus on teile täpselt sama, mis peaministrile, kes ilmselt ei osanud vastata ja hakkas hämama. Ärge rääkige põlevkivist. [Öelge] ainult võrdlusena, miks on meil vaja hakata ehitama meretuuleparke, mis on viis korda kallimad, kui meil on võimalik maismaatuulega juba praegu saavutada kõik need eesmärgid, millest te räägite.

Noh, jälle väga pikk jutt. Aga vaadake siis ringi, kui kiiresti need maismaa tuulepargid meil kerkivad, kui edukas see on ja kui suurt toetust siit Riigikogust sellele energiasõltumatusele on avaldatud. Tegelikult käib päris usin vastutöö ja teile ideoloogiliselt väga lähedane erakond on kuulutanud tuuleenergeetikale sõja. Merel on parke lihtsam planeerida. Aga peaasi, [maismaa puhul] läheb väga palju aega ja meil ei ole võimalik lihtsalt ootama jääda, [arvestades] kõiki neid proteste ja mittekooskõlastusi ja nii edasi. Arvestus ongi see, et tõenäoliselt me maismaa tuuleparkide puhul kohalike inimestega nii palju kokkuleppele ei jõua ja ei saa [neid tuulikuid] nii palju ehitatud, et mahtu oleks piisavalt. Aga te räägite müstilisest eesmärgist. Isamaal on olnud paremaid aegu ka ja 2022. aastal valitsuses olles Isamaa kiitis heaks need müstilised eesmärgid, mis tegelikult müstilised ei olegi. Need on aatelised eesmärgid – aatelised nii vabaduse, rahvuse, riigi kui ka keskkonna suhtes. 100% ulatuses taastuvenergia eesmärgi kinnitas valitsus, kuhu kuulusime me koos. Aitäh teile selle eest!

Suur tänu, härra minister! Mart Maastik, teil on täpsustav küsimus, palun!

No ma ei öelnud "müstiline eesmärk" küll sellest vaatest, et ma justkui oleks vastu mingisugusele energialiigile. Ma räägin seda sellepärast, et ei ole võimalik taastuvenergiaga tagada 100% ulatuses Eesti varustuskindlus. On absoluutselt kindel, et meil on vaja juhitavat energiat kas või ainuüksi selleks, et sagedust hoida, ja lisaks ajaks, kui tuul ei puhu ja päike ei paista. See on elementaarne. Aga te siiski ei vastanud mu küsimusele. Ma ju küsisin seda, et kui meil on võimalik viis korda odavamat energiat toota, [milleks] te siis reaalselt panete hakkama suure osa meie Eesti riigi rahast selle jaoks, et peale maksta kallimale energiale. Ma toon veel näiteid. Kui meretuuleparki hakata Saaremaa lähedale või Liivi lahte rajama, siis selle jaoks planeeritakse justkui neljandat Läti ühendust. Neljas Läti ühendus oleks võimalik rajada maismaa kaudu ja see läheb maksma 200–300 miljonit. Kui see viia läbi Saaremaa ja isegi kui meretuuleparki sinna ei rajata, see läheb maksma 1,3 miljardit – see on miinimum. Kui rajada ühendus läbi Liivi lahe, et see ühendada meretuulepargiga, siis läheb see maksma 1,3–2 miljardit. See läheb kõik tarbijate elektriarvetele otsa. Kuidasmoodi see elekter siis odav on? Kuidas on see konkurentsivõimeline? Te olete rahandusminister ja ütlesite praegu, et ma eksisin nendes summades, mis on kaitsetööstusele vajalikud meie kaitseks. Ma ei eksinud. 1,6 miljardit ja neljaks aastaks on 800 miljonit. Ja praegu räägime me sellest, et vaja on viis korda kallimat Läti ühendust, mille [maksumus] on 1,3 miljardit. Vahe on miljard juba ainuüksi maismaad mööda viies! Ja selle jaoks kehtestati igasuguseid makse. Te olite nõus võtma pensionäridelt raha ära, lasterikastelt peredelt raha ära ja panema mingi mõttetu automaksu peale …

Teie aeg!

… ja kõike ainult sellega põhjendades. Palun öelge mulle, kust see soodne elekter tuleb teil!

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh! Mitte teil, vaid meil ta tuleb eelkõige taastuvatest allikatest tulevikus ja me koos selle eesmärgi kehtestasime. See jutt sagedusest ja millest iganes näitab, et te tegelikult ei saa aru, mis see eesmärk oli. Eesmärk oli ikkagi taastuvenergia maht aastase tarbimise mõttes, mitte iga hetke tarbimise mõttes. Et ta kataks ära selle mahu. Peale selle on siin oluline meeles pidada, et me oleme rahvusvahelises võrgustikus, mida me ka edendame. Tõsi, üks juhe on vaenlase poolt puruks tõmmatud, aga nende rajamine on üks eeldus, et taastuvenergia ebastabiilsuse saaks ka tasandada. Ma enne siin sajatasin konservatiivseid vanamehi. Ma ise ka võiks nende hulka kuuluda oma ilmavaatelt ja demograafilistelt tunnustelt. Aga see tõesti väga häirib, see on väga sügaval Nõukogude Liidus ja kusagil põlevkivikaevandustes sees. Pidasin siin silmas mitte ainult põlevkivienergeetikat, vaid seda viha väite vastu, et tarbija maksab. Te nimetasite, et riigi raha pannakse. Ei, see ei ole riigi raha, see on tarbija raha. Selles ongi tohutu vahe, kas partei ja valitsus maksavad asjad kinni ja teevad näo, nagu asjadel oleks hinnad, või maksab tarbija kinni. Kui tarbija maksab, siis on turul nõudmine-pakkumine ja hind loksub paika ja pakkumine tuleb kokkuvõttes kõige suurem. Pakkumise tagamine energiapöördes on liiga aeglane, et see ise juhtuks. Meil ei ole [vähe] aega nende eesmärkide pärast, vaid ka sellepärast, et maailma fossiilenergeetika, mis ka kliima pärast ei tohi kaua kesta, on despootide kontrolli all. Ja sellepärast me need eesmärgid koos seadsime, aga mitte sellisel kujul, nagu teie arvate, et igal hetkel, kui panete lambi põlema, siis panete käima ka tuuliku. Ei, nii ei ole.

Suur tänu! Lisaküsimus, Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! Ma küsin hästi lühidalt, siis ei ole ka vaja pikka vastust. Kas te olete rahul sellega, et üks riigiettevõte teenib vahendamise eest kasumit 800%, ostes Soomest elektrienergiat hinnaga 11,3 eurot megavatt-tund ja müües Eestis 192 euro eest megavatt-tund? Ei tasu siia juurde rääkida, et ta teeb kõiki liine selle rahaga. Meil on Riigikogus menetluses seadus, kus tahetakse järgmisest aastast 50 miljonit eurot võtta selle eest, et sagedust hoida, mida peaks Elering tegelikult oma tulude abil hoidma. Eelmine aasta nööriti Eesti inimeste ja ettevõtjate käest kokku 160 miljonit ja Soome võrguettevõtjale läks sellest 80 miljonit. Kas te olete rahul, et üks riigiettevõte teenib kasumit 800%?

Aitäh! Elering kindlasti ei teeni mingit sellist kasumit, mille keegi paneks kõlvatult tasku. Eleringi mõte on tagada energiavarustuse stabiilsus. Selleks on keeruline mehhanism tasude kogumiseks ja need tasud kulutatakse sellesama süsteemi ülevalhoidmiseks. Ma kindlasti infotunnis seda kõike avada ei saa, sellest ei saaks ka keegi aru. Ka mina pean sellele tegelikult rohkem aega pühendama, et teile edasi rääkida, aga üldjoontes ei maksa küll lugeda nendest tasudest välja kasumit, mis läheb kuhugi prügikasti. Ei, see läheb ikkagi võrgu ülevalhoidmiseks. Meie elektri hinna võtmeküsimus on, et Elering ühendaks meid Põhjamaadega, kus objektiivsetel põhjustel on palju taastuvenergiat – hüdroenergiat, tuuleenergiat – ja on ka tuumaenergiat. Nii et ühenduste küsimus on üks võtmeasju energia [odavama] hinna ja jätkusuutliku elektritootmisviisi tagamisel.

Suur tänu! Lõpetame meie kaheksanda küsimuse käsitlemise.