Kaitsetööstuspark

Tänane teine küsimus on kaitseminister Hanno Pevkurile. Küsib Riigikogu liige Tõnis Lukas ja teemaks on kaitsetööstuspark. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Kahtlemata tuleb kaitseasjanduses säilitada külm rahu ja enesekindlus, aga mingites protsessides tuleb olla ka kiire. Viimaste päevade tsitaadid: Kaja Kallas ütleb, et toimetada tuleb väga kiiresti, väga resoluutselt, Hanno Pevkur ja teie, et tuleb tegutseda lausa ahvikiirusel. Aga kui rahvalike ütlemistega jätkata ja mõelda nüüd kaitsetööstuspargi peale, siis tundub, et see protsess venib nagu härja ila. Planeeringud võivad kesta, nagu paistab, kuigi välja on valitud viis kohta, kus on võimalik seda algatada. Paistavad esimesed tõrked välja. Meil on kiire kas või sellega, et anda oma tootjatele või partneritele võimalus hakata kiiresti tootma oma turule ja ka väljapoole nii moona kui droone. Ma saan aru, et endine kaitseminister tahaks väga ise vastata, aga ma siiski tunnustan teid kui praegust kaitseministrit ja küsin teie käest: kui planeeringuprotsess võtab aastaid aega, kas me ei saaks riigina tegutseda resoluutsemalt ja leida need partnerid ja need kohad, kus asi läheb tegelikult kiiremini? Mida te sellest arvate?

Tänan küsimuse eest! Väga õige ja õigeaegne küsimus, aga võin teile kinnitada: [protsess] ei veni, nagu teie väljendasite, nagu looma ila. Kaitsetööstuspargi eriplaneering oli ainukene võimalik [lahendus]. Valitsuse algatatud eriplaneering oli kehtiva õiguse raames ainuke võimalik viis, kuidas seda teha nii kiiresti, kui seadus vähegi lubab. Me alustasime eriplaneeringut eelmise aasta veebruaris. Praeguseks oleme jõudnud nii kaugele, et avalikud väljapanekud on tehtud, esimesed kõik vajalikud keskkonnahindamised on tehtud. Ja eelvalikuni jõuame märtsi lõpus või aprillis, mis puudutab asukohta. [Ajaks,] kui me selle eelvaliku oleme ära teinud, me oleme kõik protsessid viinud paralleelseks. Elik sealsamas märtsis-aprillis me kuulutame välja juba konkursi nende ettevõtete leidmiseks, kes sinna tööstusparki tulevad. Samaaegselt läheb planeeringuprotsess edasi. Põhjus, miks teha konkurss kohe, on see, et need ettevõtted, kes tulevad, saaksid juba alustada loamenetlustega: ehituslubade ja kõige muuga, mis on vaja selleks, et kaitsetööstusparki tõesti kohale tulla. Ja praegu paistab, et kõige optimistlikuma plaani kohaselt hiljemalt augustis saab Vabariigi Valitsus selle eriplaneeringu juba kehtestatud. Ma toon teile lihtsa näite. Kui me nüüd selle eriplaneeringu teeme ära 14 kuuga, siis tavapäraselt on eriplaneering, näiteks Soodla harjutusalal, võtnud aega 7–8 aastat. Kui me võtame tavapärasest keerukamad, ka loodust mõjutavad planeeringud, siis need kestavadki tõesti aastaid. Selle planeeringu puhul me oleme teinud seda väga kiiresti. Kas võiks veel kiiremini teha? See on küsimus seadusandjale: kas seadusandja on nõus järgi andma keskkonnareeglites, kooskõlastusreeglites, avalikus väljapanekus, inimestega arutamises. Need on need protsessid, mis on vaja vältimatult läbi käia. Kui see valmisolek on, siis mina toetan kindlasti seda, et sellised riigi julgeoleku ja riigikaitse seisukohast olulised planeeringud saaks kiiremini teha. Ent veel kord: see tähendab ka kohalikega, kohaliku omavalitsusega nõu [pidamist] ja kõike muud. Aga ma kohtusin viimase kahe päeva jooksul erinevate kaitsetööstusparki tulla soovivate ettevõtetega ja kinnitan teile, et eriti mis puudutab suurmoona tootmist, nendel on jätkuvalt huvi. Ja [mis puutub] numbritesse – meil oli ju ettevõtete kaasamise voor –, siis meil osales 22 ettevõtjat. Tegutsevaid moonatootjaid oli nende seas 11. Ja meil on ka veel minitööstusparke. Aga ma loodan, et te oma täpsustava küsimuse küsite ka selle kohta ja siis ma saan teile rääkida, mida me juba teeme. Nii, mul sai nüüd aeg kahjuks otsa.

Suur tänu! Härra minister, teil oli veel 12 sekundit aega. Aga on võimalik täpsustada ja Tõnis Lukas soovibki esitada täpsustava küsimuse. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, te andsite hea idee! Täpsustava küsimuse ma küsin natukene laiemalt. Tõesti, planeeringud on vaja teha seaduse järgi ja loomulikult keskkonda tuleb kaitsta. Aga kahtlemata tuleb vaadata ka [muid] nüansse ja seda, et kaitsevaldkonna otsuste kiirusest võib sõltuda see, kas saame hakkama või tulevad hoopis suuremad loodus- ja keskkonnakahjud. Aga nüüd, moon on oluline. Me oleme kuulnud kokkuleppest, mis riigi tasandil justkui on. Ent me siin omavahel vaidleme, kui kiiresti ja millesse see nimetatud 1,6 miljardit peaks minema. On kuulda olnud, et see on konkreetselt moona jaoks. Kui me natukene laiendame seda näiteks ka droonidele või, ütleme, tinglikult riistvarale, siis on samas täiesti selge, et selle kõrval peab ikkagi väga kõvasti panustama ka inimestesse. Kas mul on [alust] loota, et valitsuses [mõeldakse] ka Kaitseväe koosseisule, palkadele, spetsialistide hoidmisele? Puhtalt moona ja droonidega ei tee midagi – peavad olema inimesed, kes on valmis oma elu [riigi kaitsmisele] pühendama ja oskavad nendega midagi teha, ette võtta. Kas nii palk kui ka sotsiaalsed küsimused on Kaitseväes kõrge prioriteetsusega ja ei öelda, et eraldatav raha läheb meil ainult tehnikasse, moona, inimesed seal kõrval ei ole tähtsad? Kas inimesed on tähtsad?

Kui anda lühike vastus sellele, mis te küsisite lõpetuseks – kas inimesed on tähtsad? –, siis ütleks jah ja lõpetaks selle vastuse ära. Aga kasutan mulle lubatud kolme minutit, et natukene valgustada ka eelmise vastuse jätkuna nii Ämari minikaitsetööstuspargi seisu kui ka moonahankeid. Ja sealt edasi lähen kohe ka inimeste juurde. Esiteks, Ämari pargiga läheb kenasti. Annan teile teada, et meil on leping sõlmitud Eesti tootjaga. Selle Eesti tootjaga eile rääkisin veel üle. Ta ütleb, et praegu käib kõikide nendepoolsete lubade viimistlemine ja ideaalis kolme-nelja kuu pärast võiks juba hakata midagi tootma. Nii et liigume väga kiiresti. Ja Ämari tööstusparki teatavasti tuli kaks pakkujat veel. Üks pakkuja loobus, kuna meie suunis oli, et võiks leida kõigile kolmele võimaluse. Üks pakkuja ootab seda kaitsetööstusparki ja teise pakkujaga oleme jõudnud nii kaugele, et me oleme pakkunud talle alternatiivse ala või täiendava ala ja need läbirääkimised on jõudnud päris lõpusirgele. Ma loodan, et ka selle teise pakkujaga, kes on väikesekaliibrilise moona tootja, me saame nii kaugele, et nad rajavad Eestisse tehase. Ja veel informatsiooni mõttes: meie moonahanked liiguvad päris kenasti. Seesama 1,6 miljardit, millest pikalt juttu on olnud – tegelikult kõik hanked on kenasti töös ja ootame tootjatelt täpseid kuupäevasid. Nüüd, kui tulla inimeste juurde, siis ma olen teiega sada protsenti päri: ilma inimesteta ei ole võimalik riiki kaitsta. Oleme uue Kaitseväe juhatajaga omavahel korduvalt rääkinud, mida me saame teha selleks, et inimeste motivatsioon Kaitseväes oleks kõrge. Ja selleks on vaja mitut asja. Esiteks, loomulikult palgatingimused. Palgatingimuste puhul, kinnitan teile, me hoiame põhimõtet, et Kaitseväe teatud ametikoha palgatase oleks riigi vastava ametikoha keskmisest vähemalt 30% kõrgem. Me seda taset hoiame ehk eraldame Kaitseväele palgavahendeid juurde. Teiseks, mina olen selgelt Kaitseväe juhatajale sedastanud ja ta on sellega nõus, et personaalne varustus, mida [on vaja] nii kaitseliitlasel kui ka kaitseväelasel, peab kõik olemas olema. Sellega me praegu väga tõsiselt tegeleme, et saaks kõik need väikesed puudujäägid, mis me oleme tuvastanud, kõrvaldatud. Motivatsioon on, et mehe enda isiklik varustus oleks kõik korras. Ja kolmandaks: kindlasti on tähtsad meie elutingimused, meie töötingimused. Nendesse me panustame ka, et just nimelt seda motivatsiooni tagada. Ja neljandaks vaatame me üle ajateenistuse põhimõtteid. Kaitseväe juhataja on ajateenistuse taseme tõstmiseks välja käimas instruktorkoosseisu koolituskava ja seetõttu tekib lähiaastatel arvatavasti olukord, kus me paneme suurema rõhu just instruktorite koolitusele. Aga nüüd sai mu aeg otsa.

Suur tänu! Ja lisaküsimus, Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Te väga hästi rääkisite praegu inimeste motiveerimisest. Aga see habemega teema, millest me oleme teiega juba rääkinud: et [tuleks] nendel kaitseväelastel, kes on jõudnud pensioniikka, aga jätkavad Kaitseväes oma tööd, pension kuidagi korrastada. Ma olen sellest Riigikogus juba pool aastat rääkinud ja sellest on pikalt räägitud ka enne mind. Kui kaugel see asi on?

Aitäh! Jah, siin on erinevatel ministeeriumidel kindlasti erinev vaade. Sotsiaalministeerium kindlasti vaatab pensionisüsteemi tervikuna ja [soovib seda], mida me oleme ka riiklikult teinud: et selliseid eriskeeme oleks võimalikult vähe ja et tegelikult riiklik skeem toetaks seda, et inimestel oleks pensionipõlves piisav sissetulek. Kui me Kaitseväest räägime, siis nendel inimestel, kes on teenistuses ja kellel on olnud õigus kaitseväeteenistuse pension välja teenida, loomulikult see õigus säilib. Te võib-olla soovite täpsemalt teada, kuidas on sellega, et kui nad on jõudnud 50. eluaastast kaugemale, kas nad siis võiksid teenistuses edasi olla. Ka selles me oleme Kaitseväe juhatajaga üsna ühel meelel, et pigem me peaksime Kaitseväkke tagasi tooma staažitasu, mis võimaldaks inimestel edasi teenida. See oleneks panusest Eesti riigikaitsesse: mida kauem inimene on teeninud, seda suurem on tal teatud [vanusest] alates staažitasu. Tuleb motiveerida inimesi jääma teenistusse, mitte motiveerida neid, et nad võtaksid näiteks pensioni välja ja siis tuleksid Kaitseväkke tsiviilametikohtadele. Meile siiski on oluline, et eriti alates kolonelidest oleks meil piisavalt inimesi. See on võib-olla kõige kriitilisem grupp – majorid, kolonelid –, kus meil on puudujääk. Ja need on just inimesed, kes hakkavad jõudma 45.–50. eluaastasse ja peavad tegema valiku, kas nad jätkavad Eesti riigi teenimist Kaitseväes, ametlikult kaitseväelasena, või nad lähevad väljateenitud pensioni nautima. Kui nad on hea [kvalifikatsiooniga], siis Kaitsevägi praegu peab nad värbama tagasi tsiviilisikutena. Loomulikult on meie huvi, et nad jätkavad vormis teenimist, jätkavad Eesti riigi teenimist kaitseväelasena. Me vaatame Kaitseväe juhatajaga uue Kaitseministeeriumi arengukavaga seoses personalirahad üle ja siis saame otsustada, kui suur osa läheb täiendavalt personalivahenditeks ja kui suur osa läheb investeeringuteks nii relvastusse kui betooni. Kõike peab tegema. Ja see on ka üks põhjus, miks ma täiendan peaministrit [selgitades], miks me peame liikuma 5%‑le. Küsimus ei ole ju ainult Kaitseväele raha juurde saamises, küsimus on eelkõige nendes väevõimetes, mille me koos NATO-liitlastega juunis heaks kiidame. Me peame need väevõimed tagama ja tegema ära oma osa kollektiivkaitsest. Teiseks, me peame arvestama seda, et meil on oma sõjaplaan. Meie oma sõjaplaanis on ka hulk tegevusi lisaks NATO väevõime eesmärkidele. Meil on oma Kaitseväe arenguks – ja seda kõikides domeenides, aga eelkõige merel, maal ja õhus – vaja täiendavaid vahendeid. Ja kolmandaks – ma ütlen ainult ühe lause veel, kui juhataja lubab – on tähtis, et oleks kaetud nende liitlaste kohaloleku kulud, kes meil siin on.

Aitäh, härra minister! Lõpetan meie tänase teise küsimuse käsitlemise.