Valitsuse otsused

Tänane kuues küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teema on valitsuse otsused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Uus aasta on alanud Eesti inimestele siiski päris raskelt. Valitsuse uusaastatervitusena said inimesed oma postkastidesse automaksuteated, kui palju keegi peab automaksu tasuma. Paljude perede jaoks olid need numbrid päris jahmatavad. Selle järel tuli ka teine uusaastakingitus valitsuselt: palgapäeval nägid inimesed oma kontol palju väiksemat numbrit, sest sellest aastast tõusis ka tulumaks, mis tähendab, et inimeste sissetulekud, pensionid, palgad selle võrra vähenesid. Aga sellest on ju valitsusele vähe, sest juulis meil rakendub juba uuesti käibemaksu tõus ja seda juba 24%‑ni. Ma korra tuletan meelde, et eelmisel aastal juba rakendus käibemaksu tõus. Ehk siis inimeste sissetulekuid, palkasid vähendati. Paralleelselt tekitatakse hinnatõus läbi käibemaksu tõusu, mis viib inimestel taskutest veel rohkem raha minema, paralleelselt peavad inimesed tasuma automaksu. Aga ka sellest on valitsusele vähe, sest järgmise aasta 1. jaanuaril tõuseb tulumaks ehk siis veel vähendatakse inimeste sissetulekuid. No juba eelmisel aastal polnud paljudel peredel kuu lõpus raha pangaarvel, et lihtsalt süüa osta. Kuidas need inimesed uuel aastal hakkama saavad? Teie kolleeg Jürgen Ligi sarnasele küsimusele vastates ütles mulle, et see, kuidas mõni konkreetne pere hakkama saab, on kolmandajärguline võrreldes sellega, kuidas saab hakkama riik. Keskerakonna arvates on riik muidugi meie inimesed. Inimeste toimetulek tagab ka riigi toimetuleku. Palun öelge mulle, kas vahepeal on midagi Reformierakonna positsioonis muutunud. Kas inimesed on teie prioriteediskaalal tõusnud või on nad jätkuvalt kolmandajärgulised?

Aitäh! Selline meeldivalt opositsiooniliselt laetud populistlik küsimus. Loomulikult Eesti riik on Eesti inimesed. On veider, et te peate seda küsimust enda jaoks niimoodi sõnastama, veel veidram, seda sedasi maha lugedes esitama. Aga jumal sellega. Loomulikult, inimeste parem toimetulek on eesmärk. Reformierakond on Keskerakonnast kindlasti palju rohkem majanduskasvule ja inimeste toimetulekule, jõukuse kasvule orienteeritud, mistõttu on selline küsimusepüstitus minu meelest vildakas, julgen vastusena öelda. Seda esiteks. Teiseks, kui te tähele ei ole pannud, siis põhjus, miks meil kõigil on vaja makse rohkem koguda ja rohkem panustada, tuleneb ikkagi väga palju sellest, et keerulistel aegadel tuleb oma riiki ise püsti hoida, vastasel korral võtab selle riigi keegi teine. Ja ütleme nii, et meie majandus on saanud päris palju pihta sellestsamast Venemaa agressioonist Ukrainas. Ma saan aru, et teie jutupunktides see ununeb kogu aeg ära – Putinit ei ole olemas. Ärme siiski unusta seda siin saalis Eesti rahvaga kõneledes, et see põhjus, miks me vajame rohkem maksutulu, on lõdvas eelarvepoliitikas, mille eest te saate otsa vaadata Isamaasse läinud Jüri Ratasele, aga ka oma kolleegidele, rahandusminister Martin Helmele, Sven Sesterile ja paljudele teistele, kes ühel hetkel headel aegadel otsustasid, et nad lasevad rahanduspoliitika lõdvemaks, ei kogu reserve kitsamateks aegadeks, mis tulevad. Need kitsamad ajad tulid, tulid kriisid: koroonakriis, pärast seda järgmisena tuli sõda. See tähendab seda, et nendeks hetkedeks oleks pidanud olema reservid ja varud. Sellele, mida tehti sellel legendaarsel Ansipi ajal – teie maailmas oli see ilmselt väga halb aeg –, kui koguti reserve tulevasteks aegadeks, löödi käega. Siis pole ju väga [suur] ime, et kui need keerulisemad ajad tulevad, on seda [puudujääki] kuidagi vaja katta. Ja nüüd, kui meil on vaja tegeleda erinevate kriisidega, on samal ajal ka majanduses keerulised ajad, just päris palju sellestsamast Putini sõjast on meie majandus, meie regioon ja kindlustunne mõjutatud. Ja ka euribor on mõjutanud meie majandust, näiteks Läti ja Leeduga võrreldes on [Eestis] oluliselt rohkem laene. Sellisel hetkel olekski vaja ju rohkem vastutsükliliselt käituda, eelarvedefitsiit seda ju ka kirjeldab. Selleks ajaks jäeti need reservid kogumata ja selle tulemuseks on see, et kui me nüüd tahame kaitsekulusid rahastada või midagi muud olulist rahastada: tervishoidu, haridust, mida iganes – ka eestikeelsele haridusele üleminekut, mis teile, ma tean, ei meeldi –, siis selleks ongi vaja raha koguda. Ja kui vaadata keskmist maksukoormust, siis [on näha, et] Euroopa Liidu keskmine maksukoormus on 40–41%, meie oma tõuseb maksimaalselt 36%‑ni. Me oleme maksukoormuselt [Euroopas] tagumises otsas.

Aitäh! Vladimir Arhipov, teil on lisaküsimus. Palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister, mis te arvate, kuidas selline tähtis otsus nagu otsus investeerida roheenergiasse – ma räägin praegu sellest 2,6 miljardist [eurost] – peab edasi liikuma? Kas tõesti on vaja ainult kolme erakonna juhi nõusolekut ja kokkulepet või peab see läbima ka Riigikogu debatid?

Aitäh! Mitte ainult ei pea [läbima], vaid ka läbib. Hea uudis on see, et energeetika[teemast] me oleme rohkem arutanud ainult julgeoleku[teemat]. Energeetika on olnud viimase pooleteise aasta läbiv aruteluteema valitsuskabineti erinevatel kohtumistel, ja mitte ainult valitsuskabineti kohtumistel, vaid ka fraktsioonides, komisjonides. Kõik, kes on tahtnud, on saanud tutvuda erinevate valikutega. Ma kirjeldasin teile, et tehtud on erinevaid hinnamudeleid, ja kindlasti ma jõuan järgmise usaldushääletuse käigus teile kirjeldada seda, et Kliimaministeerium on neid teinud koos Eleringiga, kaasanud ühe maailma suurima audiitorfirma andmeid koos tehnikaülikooliga, ja nii edasi. Neid arvutusi tehakse veel ja neid mudeleid tehakse veel. Selleks, et saavutada edasiliikumine tuumajaamaga, maismaatuule[parkidega], suuremahulise salvestusega ja paljude muude asjadega, tuleb parlamenti ka debatt meretuulepargi või meretuuleparkide üle ja seda debatti siin, parlamendis, saabki pidada. See on majanduskomisjonis ja kindlasti ka suures saalis. Mina olen aastaid olnud majanduskomisjoni liige ja kõik need debatid olen mina ära kuulanud, neis osalenud, suhelnud turuosalistega. Ma arvan, et pärast seda, kui see debatt siin kevadel-suvel aset leiab, saavad kõik tutvuda nende materjalidega, ja uskuge mind, ilmselt jääb seda uudishimu faktidega tutvudes oluliselt vähemaks.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, austatud peaminister! Vaadake, keeruline geopoliitiline olukord ei ole ainult Eestis. See on ka Lätis, see on Leedus ja seal pole niiviisi makse tõstetud inimestel, kusjuures seal on rakendunud ka pangamaks, millele te väga jõudsalt vastu seisate. Seal neil ka majandus kasvab. Nüüd korra eelarvepoliitikast. Ma tuletaks korra meelde, kes olid valitsuses enne valimisi: Reformierakond, sotsiaaldemokraadid, Isamaa. Teie jagasite raha vasakule-paremale, tõstsite palkasid, jagasite toetusi, teades väga hästi, mis olukorda see eelarve viib. Aga siis oli ju vaja valimised võita. Ja nagu Kaja Kallas ütles, maksudest rääkimine tol ajal poleks olnud populaarne. See jutt, kuidas asjad ikkagi nii halvad ei ole. Konjunktuuriinstituut juba eelmisel aastal kirjutas, et perede toimetulek on drastiliselt halvenenud, üha rohkem peresid on pidanud kasutama sääste, pidanud toimetulekuks võtma tarbimislaenusid. Ja see oli eelmisel aastal, kui veel ei rakendunud lisahinnatõus käibemaksu näol, ei rakendunud tulumaksu tõus. Juba siis inimesed kasutasid oma säästud ära, võtsid tarbimislaenusid. Ja nüüd te ütlete, et teie keskendute majandusele palju rohkem, kui seda on teinud Keskerakond või mõni muu erakond. Selle kohta on konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp alles hiljuti öelnud, ma tsiteerin teda: "[Kuritegelik] on see, et [eri aegadel] on valitsuses jäädud ootama, et olukord majanduses paraneb iseenesest, jäetud langetamata vajalikud otsused [---]." Nagu praegugi, te räägite, kuidas meil kõik, vastupidi, hakkab hästi minema. Aga reaalseid otsuseid ju ei tehta. Ja veel üks tema tsitaat: "Seda häma ei maksa kinni mitte ainult meie põlvkond, vaid sellega on ära võetud ka tükk meie laste paremast tulevikust." Viimased kaks aastat oleme lahendanud probleeme maksude tõusudega. Kas kolmandal aastal teeme taas maksufestivali? Aga ei tee ju …

Teie aeg!

… sest inimesed, ettevõtjad ei saa enam hakkama. Palun öelge kolm kindlat sammu, mida te võtate ette majanduse elavdamiseks ja inimeste, ettevõtjate toimetuleku parandamiseks.

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh! Mõned väited pean ära parandama. Kaubandus-tööstuskoja kõige tuntumat liiget Raudseppa ma siiski liiga pikalt ei tsiteeriks. Isegi kui enamus majanduseksperte on jõudnud järeldusele, et sellel aastal koridori lõpus pirn paistab ja mitte ainult peaministrile, vaid tegelikult ka majandusele tervikuna, siis küllap Peeter Raudsepp ka selles olukorras suudab ühte ja teist öelda. Aga veel kord: eks kaubandus-tööstuskoda ise otsustab, kes nende nimel kõneleb. Kui turgu räägitakse väiksemaks ja konjunktuuri alla, siis see on nende valik. Tulen sellesama küsimuse juurde. Te ütlete, et säästude arv on vähenenud. Faktinäitajad on teistsugused – ma kindlasti otsin teile need pärast välja, aga võite ka ise otsida –, nende järgi on säästude arv kasvanud, mitte vähenenud. Ja kui me vaatasime neid numbreid – ma kahtlustan, et mul kuskil on need graafikud, kahjuks mitte käepärast –, siis [nägime, et] säästude arv hoiustel ja inimestel pankades kasvas ka kõige keerulisemal ajal. Säästude arv kasvab. Nüüd sellest, mis puudutab majandust. Majanduse puhul on kõige olulisem küsimus maksurahu – seda seadsid number üheks ettevõtjad, tööandjad, kes minu juures käisid, ja ma arvan, et ka kaubandus-tööstuskoja liikmed ja kõik teised [soovivad] sedasama. See tähendab seda, et kogu see selline nii‑öelda maksufestival – jah, tõsi, ilmselt minu enda termin, ja põhjusega – peab lõppema, mis tähendab seda, et uusi maksuotsuseid valitsusest ei tule. See on number üks. Teine [oluline küsimus] on tööjõud – [see on] majanduse loogika järgi [esimene], mille järele tavaliselt nõudlus kasvab, kui turud taastuma hakkavad. Oskustööjõu puhul tegutseb majandusminister koos siseministriga, otsides lahendusi, et me saaksime siia tuua neid inimesi, keda näiteks OSKA raporti järgi Kutsekoja poole pealt, kus on sees tööandjad, ametiühingud, ministeeriumide esindajad ja nii edasi, vajatakse. Tööjõud kindlasti on see osa. Kolmas [teema] on investeeringute tegemise lihtsus. Selleks on erinevad eelnõud algatatud, algatamisel. Planeeringuprotsessid lähevad lihtsamaks, loamenetlused lühemaks. Mida vähem on ettevõtjatel vaja tegeleda mittevajaliku bürokraatiaga, seda lihtsam on tegeleda olulisega ehk väärtuse loomisega. Nii et ärge kahelge, meil on väga korralikud plaanid. Sellel valitsusel on üks uuendus: kui varasemates valitsustes [toimus] üle nädala julgeolekukabineti [istung], siis selles valitsuses [toimub] iga teine nädal, üle nädala majanduskabineti [istung], kus me teeme konkreetseid otsuseid. Ja otsuseid ilmselt tuleb sellelgi nädalal majanduskabinetist. Nii et see on meile südameasi.

Aitäh! Ja kuna küsimused on selle konkreetse küsimuse raames küsitud, siis lõpetan kuuenda küsimuse käsitlemise.