Arupärimine pangamaksu kohta (nr 673)

Asume tänase päevakorra juurde. Meil on täna viis päevakorrapunkti. Neist esimene on Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Aleksandr Tšaplõgini, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Lauri Laatsi, Vladimir Arhipovi ja Andrei Korobeiniku 9. detsembril eelmisel aastal esitatud arupärimine pangamaksu kohta. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Lugupeetud kolleegid! Eesti inimesed, kes meid vaatavad! Meie arupärimine sai sisse antud eelmise aasta detsembris, nüüd lõpuks on see jõudnud ka suurde saali. Olukord on ka natuke muutunud, aga küsimused on jäänud. On teada, et 2023. aasta alguses kehtestas Leedu valitsus vastuseks riigis tegutsevate kommertspankade ülemäärastele kasumitele pangamaksu. Maksu kehtestamise ajendiks olid kommertspankade märkimisväärselt kasvanud kasumid, mis tulenesid peamiselt Euroopa Keskpanga intressimäärade tõusust. Esialgu prognoosis Leedu Pank pangamaksu laekumiseks 250 miljonit eurot. 2024. aasta juunikuus pikendas Leedu Seim pankade ajutise solidaarsusmaksu [kehtimist] veel aasta võrra. Rahandusminister on öelnud, et 2025. aastal solidaarsusmaksust saadav tulu on küll väiksem kui aastal 2024, kuid on siiski märkimisväärne. 2024. aasta kolmanda kvartali eest tasusid pangad Leedus kokku rohkem kui 100 miljonit eurot, mis on pea kaks korda rohkem kui teise kvartali eest tasutud summa. Leedu Panga arvutuste kohaselt võib 2025. aastal solidaarsuspanusest saada veel 50–70 miljonit eurot. Ja milleks seda vaja oli? Leedu suurendab kaitserahastust, et luua kiiresti sõjaväediviis, võõrustada aastal 2027 Saksa brigaadi ja valmistuda üldiseks ajateenistuseks. Ta hoolitseb oma kaitsevõime eest. Nii et võime öelda, et Leedus maksavad julgeolekumaksu kinni mitte füüsilised isikud nagu meil, vaid pangad. Eelmise aasta detsembris võttis Läti Seim vastu enam-vähem analoogse seaduse, mis kohustab krediidiasutusi maksma järgmise kolme aasta jooksul solidaarsusmaksu. Pangad ja nende filiaalid peavad Lätis järgmise kolme aasta jooksul maksma solidaarsusmaksu ülemääraselt kasumilt, mis teeniti euribori järsu tõusu tõttu. Lätlased loodavad saada aastal 2025 selle meetmega kokku kuskil 93 miljonit eurot ja järgmisel kahel aastal ehk 2026. ja 2027. aastal 85 miljonit eurot aastas. Eesmärk on enam-vähem sama nagu Leedulgi: kaasata täiendavaid vahendeid riigi julgeoleku rahastamiseks suurenenud riskide tingimustes. Sama muster: pangad maksavad julgeolekumaksu kinni. Eestis arutas pangamaksu kehtestamist eelmine valitsus eesotsas peaminister Kaja Kallasega. Tema kohtus pangajuhtidega ning üheskoos lepiti kokku, et aastal 2024 maksavad pangad kasumi pealt erakorralist dividendi, kuid pangamaksu nagu Leedus või Lätis meil ei tule. Eeltoodust tulenevalt palume teil vastata küsimustele. Milline on teie seisukoht selles suhtes, et meie naaberriigid on kehtestanud pangamaksu, samas kui Eesti ei ole seda teinud? Kas meil Eestis on teistsugune olukord, kas meil on kõik hästi, vaatamata sellele, et majandus langeb juba kolmandat aastat järjest, inflatsioon jätab inimestele vähem raha kätte ja hinnad jätkavad kasvamist? Kas praegune Eesti valitsus on kaalunud sarnase maksu kehtestamist, arvestades pankade kasvanud kasumeid ja vajadust leida täiendavaid eelarvetulusid? Kas Eesti ei vaja teie arvates pangamaksu? Miks? Kas teie arvates on olukord, kus julgeolekumaksu maksavad kinni füüsilistest isikutest maksumaksjad ja ettevõtjad, mitte pangad, parem Leedus ja Lätis kehtestatud olukorrast, kus seda teevad ikkagi pangad oma hiigelkasumite pealt? Nendele küsimustele paluks vastust, eriti selles valguses, et peaminister ise on ju väljendanud arvamust, et Eesti kaitsekulud peavad tõusma ja tõusma märgatavalt, 5%‑ni SKP‑st. Aitäh!

Aitäh! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head vaatajad ja kuulajad! Nagu tavaks saanud, loen küsimused ette ja siis vastan neile. Kõigepealt esimene küsimus: "Milline on Teie seisukoht selles osas, et meie naaberriigid Leedu ja Läti on kehtestanud pangamaksu, samas kui Eesti ei ole seda teinud? Kas meil Eestis on teistsugune olukord, kus kõik on hästi vaatamata sellele, et majandus langeb kolmandat aastat järjest, inflatsioon jätab inimestele vähem raha kätte ja hinnad jätkavad kasvamist?" Vastus. Eesti on otsustanud maksustada pankasid avansilise tulumaksuga ning pankade dividende juriidilise isiku tulumaksuga. Kokku teenisid pangad 2024. aastal kasumit veidi üle 1 miljardi, peaaegu 1,1 miljardit eurot, ning tulumaksu maksid kasumilt kokku 250 miljonit eurot. See moodustab 23,5% kasumist. 2024. aastal moodustas pankade panus juriidilise isiku tulumaksu laekumisest 26%. Teine küsimus: "Kas praegune Eesti valitsus on kaalunud sarnase maksu kehtestamist, arvestades pankade kasvanud kasumeid ja vajadust leida täiendavaid eelarvetulusid?" Vastus. Rahandusministeerium on 2025. aastaks prognoosinud, et pangad maksavad avansilist tulumaksu 143 miljonit eurot. Leedus kogutakse pangamaksuga samal ajal enam kui poole vähem ehk 50–70 miljonit eurot. Kolmas: "Kui Eesti ei vaja Teie arvates pangamaksu, siis miks?" Vastus. Õiguskindluse ja riigi poliitika etteaimatavusega on võimalik meelitada siia peakontoreid, millest on pikas perspektiivis suurem kasu kui ajutisest kasumimaksust. Viimane edukas näide on SEB, kes langetas otsuse tuua peakontor Eestisse ja jätta teistesse Balti riikidesse filiaalid. Neljas küsimus: "Kas Teie arvates on olukord, kus julgeolekumaksu maksavad kinni füüsilistest isikutest maksumaksjad ja mitte pangad, parem Leedus ja Lätis kehtestatud olukorrast, kus seda teevad pangad oma kasumi pealt?" Vastus. Tähtajaline julgeolekumaks hõlmab ka pankade maksustamist. Julgeolekumaksu ettevõttekomponent on 2% kasumimaksu ning see puudutab ka pankasid. Lisaks tuleb pankadel tasuda dividendide maksmisel tulumaks, mis alates 2025. aastast on 22%. Lisaks on pankadel avansilise tulumaksu süsteem. See maks tõusis 2025. aastal 18%‑le, varem oli see 14%. Aastatel 2023–2028 on riigieelarvesse prognoositud laekumisi kokku 926 miljonit eurot. Summa sisaldab pankade avansilist tulumaksu, dividendidelt makstavat tulumaksu ja pankade head tahet võtta täiendavalt erakorraliselt dividende. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Teile on ka küsimusi. Esimesena esitab küsimuse kolleeg Mart Maastik. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ettekandja väitis, et Leedu pangad maksavad just nimelt erakorraliselt tulult lisamakse. Ometi on Leedul vaatamata sellele majandustõus mitu protsenti, aga meil on majandus languses. Aga te väitsite, et meie pangad maksid 26% tulumaksu. Kas pankadel on siis mingi teistmoodi tulumaksusüsteem? Te küll rääkisite avansilisest tulumaksust, aga kokkuvõttes ei maksa ju keegi rohkem. Kuidas on võimalik, et 26%? Äkki te selgitate?

Aitäh! Kordan. Kõigepealt vastus esimesele küsimusele, millele te viitate. Viide on, et 2024. aastal teenisid pangad kasumit 1,065 miljardit eurot ehk lihtsuse mõttes võib öelda, et 1,1 miljardit eurot. Tulumaksu maksid [pangad] kasumilt kokku 250 miljonit, mis moodustab 23,5% kasumist. 2024. aastal moodustas pankade panus juriidilise isiku tulumaksu laekumisest 26%. Need on kaks eraldi rida.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Te võrdlesite omavahel Leedu ja Läti niinimetatud solidaarsusmaksu ehk pangamaksu ja tulumaksu, mida need pangad maksavad Eestis. Aga kas ei ole niimoodi, et Leedus ja Lätis maksavad pangad täpselt samamoodi tulumaksu ja lisaks sellele kehtestati neile niinimetatud solidaarsusmaks Leedus esmalt üheks aastaks ja siis veel üheks aastaks ning Lätis kohe kolmeks aastaks? Loomulikult on nüüd see rong juba enam-vähem läinud, kuna euribor hakkab kahanema, ja kahaneb päris kiiresti, nii et see kasum pankadel ei ole enam nii suur. Aga tagasi vaadates: kas teie arvates ei oleks olnud ikkagi õigem kehtestada Eestis aastal 2023 või 2024 panga‑ või solidaarsusmaks, nagu tegid seda meie lõunanaabrid Läti ja Leedu?

Aitäh! Nagu ma, jah, kirjeldasin vastuses, ja tegin seda üsna lihtsalt ja klaarilt: pangad panustavad nii või teisiti Eestis julgeolekumaksu, dividendide maksmisel on tulumaks ja lisaks on pankadel Eestis ka avansiline tulumaksusüsteem. Nii et Eestis on, nagu öeldud, aastatel 2023–2028 pankade prognoositud laekumised veidi alla 1 miljardi euro, 926 miljonit eurot, mis ei ole üldse väike summa. Mis puudutab nii-öelda panust laiemalt, siis see on veidi selline küsimus, et millisena te kujutate ette ärikeskkonda. Mina kujutaks ärikeskkonda ideaalis ette võimalikult lihtsana, võimalikult väikeste ootamatustega. Me oleme ka ettevõtjate, tööandjate, erinevate ettevõtlusorganisatsioonidega kohtudes saanud tagasisidet, et kõige olulisem on juba ära otsustatud: plaanide paikapidavus ehk maksurahu. Samamoodi ma arvan, et selle otsuse tõttu, et Eesti ei kehtestanud pangamaksu ja pangad võtavad täiendavalt raha välja, on ju Eesti riigieelarvesse [tulnud], nagu ma kirjeldasin, juba peaaegu miljardiline tulu. Teiseks, üks suurpank meie regioonist, Põhjamaade ja Baltimaade regioonist, kolib siia oma peakontori. Nii et see sõnum tegelikult on, et meie maksukeskkond ja järelevalvekeskkond on usaldusväärsed ja etteaimatavad, ja tegelikult on siin see koht, kus [on hea] ettevõtlusega tegeleda. Nii et kui te kõik selle kokku panete, siis ma arvan, te näete, et see räägib meie tulevikust pigem häid asju.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Püüame teha seda asja lihtsamaks ja arusaadavamaks. Mis sinna arvude sisse ikka minna, need protsendid ja nii edasi, niigi on kõik keeruline. Küsimus on selles, et tänu regulaatorile, Euroopa Keskpangale, said Eesti kommertspangad 2023. ja 2024. aastal kaks korda rohkem kasumit. Tavaliselt on kasum 400–500 miljonit aastas, 2023. ja 2024. aastal oli see miljardi lähedal, isegi natuke rohkem. Pangad said kasumit, aga teised sektorid kannatasid, ka ettevõtlussektor ja inimesed, kellel olid laenud. Selle asemel, et valida välja pangasektor ja erakordselt maksustada nende kasumit, te otsustasite maksustada inimesi, ja eelkõige tarbimismaksudega. Tarbimismaksud on kindlasti need maksud, mis pärsivad majandust ja käivet. See oli teie otsus. Nüüd on küsimus, kas tagantjärele [vaadates] oli see õige otsus. Euribor on languses ja kui praegu pangamaksust rääkida, siis ütleme niimoodi, et me oleme sellega hiljaks jäänud. Valitsus tegi lihtsalt valesid otsuseid valel ajal. Kas tagantjärele [vaadates] olid ikka õiged need otsused, millega suretatakse teisi sektoreid välja?

Aitäh! Kõigepealt teooriapoolest. Ettevõtlust pärsib siiski rohkem näiteks tulumaks, mitte tarbimismaksud. See, et tarbimist ja saastamist maksustatakse, on Eestis vana printsiip. Ma arvan, et see tekitab üsna mõistliku tasakaalu, kui ühiskonnas on vaja tulusid kokku koguda, näiteks hariduse jaoks, eestikeelsele haridusele üleminekuks, või on vaja kaitseväge ülal pidada, täiendavaid kaitseinvesteeringuid teha, või panustada ka meditsiinisüsteemi, mille koormus ju ajaga kasvab. Kuidagi peab need maksud kokku koguma. Tarbimise ja saastamise maksustamine on majanduse vaatest kindlasti arukam kui tulu maksustamine. Seda esiteks. Teiseks, mulle tundub see sihukese väga kelmika mõttena, et me räägime maksudest, aga tühja meil nendest numbritest. Maksud siiski väljenduvad numbrite ja protsentidena. Nagu ma kirjeldasin, väga suure osa oma saadavast kasumist maksavad pangad ära Eesti riigieelarvesse: aastatel 2023–2028 on seda veidi alla miljardi, 900 miljoni ja miljardi euro vahel. See on väga suur summa, nagu me eelarve puhul teame. Kolmandaks ütlen nii, et kui kellelegi tundub, et väikeses riigis on pankade kapitaliseeritusega kõik liiga hästi, eriti keerulistel aegadel, siis ma soovitan ajaloos veidi tagasi kerida, vaadata aega, kui pankade kapitaliseeritusega oli maailmas halvasti. See tõi riikidele kaasa väga suured sammud oma hoiustajate ja pankade kaitsel. See kindlasti ei ole hea. Neljandaks soovitaks ma teil küsida iseendalt, kelle tasude või mille pealt oleks pangad teie arvates selle raha kokku korjanud.

Aitäh! Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Hea kolleeg Lauri Laats küsis, kuidas siis hinnata, kas kõik oli õigesti tehtud või mitte. Selleks on ilmselt mingid mõõdikud, eks ole. Usk võib olla tugev, aga kui me vaatame statistikat – Eesti on majanduslanguse pikkuse poolest teisel kohal maailmas peale Haitit –, siis ilmselt need mõõdikud ei ole ikkagi kõige paremas korras. Mis sinu jaoks on see peamine mõõdik, mille järgi sa otsustad, kas Reformierakonna majanduspoliitika on olnud edukas või mitte? Kas sinu arvates on seal mingid eesmärgid või sa lihtsalt usud, et see on õige, ja siis toimetad vastavalt sellele?

Aitäh! No siin oli jälle mitu küsimust. Kõigepealt ütlen keskfraktsiooni kohta, et millegipärast see Eesti elus tuntud keskfraktsioon kipub unustama Putini selles regioonis peetavat sõda, selle mõju meie majandusele, inimeste kindlustundele ja investeeringutele. Teie, ma saan aru, mõttekäigus ega aruteludes seda ju ei eksisteeri, vaid kõik on seotud muidugi pangamaksuga, mida eelmine valitsus ei kehtestanud. Te mõistate mu irooniat, loodetavasti. Ma olen selle koha pealt irooniline. Ma arvan, et Eesti majanduslangus on seotud väga paljude asjadega, alates sellest, mida ma olen teile korduvalt kirjeldanud, et on olnud aegu, kui rahal ei olnud ju hinda. Siis laenukoormus kasvas. Kui raha sai hinna, keskpangad tõmbasid koomale ja tekkiski seesama pankade kasum, siis mõjus see eriti nendele riikidele, kus erasektori laenukoormus oli suurem. Eestis on laenukoormus palju suurem kui näiteks Lätis ja Leedus. Viitan Eesti Panga presidendile Madis Müllerile, kes on kirjeldanud, et Lätis ja Leedus on erasektori laenukoormus umbes 60%, samal ajal kui Eestis on see 110% kanti. Nüüd juhtub nii, et kui euribor alaneb, euribori tase langeb, siis meile mõjub see positiivselt tõenäoliselt oluliselt kiiremini kui neile, kellel laenukoormus on madalam. Lisaks on sellel mõju ka meie lähiregioonide majandusele. Rootsi majandus on taastumas ja Soomes oodatakse kasvu. Me oleme väga seotud Põhjamaade majandusega, täpselt sellega me tahamegi [seotud olla]. Kõiki neid tegureid kokku võttes ma ütleksin nii, et meie majandus on väike ja avatud. Objektiivselt võttes sõltume väga palju raha hinnast, sõltume oma turgudest ja ekspordivalikutest. Me oleme eksportiv majandus. Nii et jah, ma ütleksin, et teie kontseptsioon ühendada kõiki küsimusi maailmas pangamaksu olemasolu või puudumisega on äraspidine viis püüda tõestada, kui õige see teie retoorika on. Aga numbrid seda kahjuks ei näita. Nagu öeldud, pangad maksid eelmisel aastal veidi üle miljardi suuruselt [kasumilt] Eesti riigile 250 miljonit, ning aastatel 2023–2028 maksavad nad veidi alla miljardi. Meie huvi on, et siia tuleks juurde hästi kapitaliseeritud panku, mis annaks meie ettevõtetele laenu, ja siin tekiks uusi, jõukust loovaid töökohti. See on eesmärk.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Ma lihtsalt märgin ära, et nagu Eestit, mõjutab sõda täpselt samamoodi ka Lätit ja Leedut, aga nemad on kuidagi suutnud tagada selle, et neil majandus ei ole langenud 11 kvartalit järjest. See märkus oli selle kohta, nagu Keskerakond ei saaks aru, millises geopoliitilises olukorras me oleme. Just vastupidi, väga hästi saame aru. See jutt õiguskindlusest, et maksusüsteem on meil usaldusväärne ja etteaimatav, on alati olnud kahepalgeline. Te räägite õiguskindlusest ja usaldusest valitsuse majanduspoliitika suhtes ainult seoses sellega, mis puudutab eelkõige pankasid. Millal te olete rääkinud sellest siis, kui me räägime tavainimestest? Kas teie hinnangul on nende jaoks kogu see maksufestival olnud etteaimatav ja usaldusväärne? Mis saab nendest inimestest, kellelt praegu kooritakse neid lisamakse?

Aitäh! Jah, ma arvan, et te muidugi eksite sellel teel, arvates, et pangad on kuidagi erilisemad kui mõni teine ettevõtlusharu. Neil on oma roll majanduses rahanduse vereringena ja kui see nii toimib, on kenasti. Pankade avansiline tulumaks tõusis samamoodi 2025. aastal, 18%‑le, varem oli see 14%. Nii et te eksite, eristades panku muust keskkonnast. Aga seda, et tuleb pidada maksurahu aastani 2027, ma olen lubanud, ja seda [lubadust] valitsus peab.

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Head Riigikogu liikmed ja inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! No eks siin kõlas erinevaid vastuseid. Peaminister oli jälle teinud ka huvitavaid järeldusi selle kohta, mida võiks Keskerakond või Keskerakonna fraktsioon arvata välis‑ või sisepoliitikast. Kahjuks ei ole peaminister siiamaani aru saanud, et Keskerakond mõtleb Eesti inimeste ja nende käekäigu peale, et kuidas nad tegelikult toime tulevad, ja me otsime lahendusi, kuidas oleks võimalik inimeste elu paremaks teha. Kindlasti ei oleks Keskerakond käivitanud seda maksupõrgut, mille käivitas Reformierakond koos oma partneritega. Mis puudutab välispoliitikat, siis loomulikult me saame kõik aru asja tõsidusest. Vist ainus minister, kes ei saa sellest aru, on välisminister, kes tunneb rohkem muret selle pärast, kas USA‑s pannakse TikTok kinni ja kui see pandi kinni, siis millal avatakse, ja kes ei näe suuremat pilti, et mis tegelikult globaalpoliitikas toimub. Eks me saame homme teada, mis välisminister kõikidest asjadest arvab, kuna ta on juba homme siin. Mis puudutab pangamaksu, siis me peame ju tõesti tunnistama, et 2023 ja 2024 olid head aastad, kui valitsus oleks võinud ikkagi selle otsuse vastu võtta, eelnevalt tähendab, et pangad oleksid nendel aastatel [rohkem] maksnud ja panustanud ühiskonda ning loomulikult oleksid nad sellega panustanud ka meie julgeolekusse. Julgeolekusse panustamine on oluline. Aga selle asemel, nii nagu ma ütlesingi, võttis praegune valitsuskoalitsioon vastu otsuse ja käivitas maksupõrgu. Eks ole ka tulemus käes: uuringud näitavad selgelt, et praegune valitsus on kuue aasta kõige ebapopulaarsem valitsus ja üks koalitsioonipartner on tõenäoliselt üldse allapoole igasugust arvestust, kui vaadata reitinguid ja uuringuid. Eks see näita tulemust, praeguse valitsuse töö tulemust. Inimesed on küsitlustes selgelt väljendanud oma arvamust, et see, mis praegu toimub, ei sobi Eesti inimestele. Tulen tagasi pankade juurde. Eks tuleb jälle ikkagi arvudest rääkida ja tuleb tuua võrdluseks teisi riike, Lätit ja Leedut näiteks. Kui me räägime pankade kapitaliseeritusest või omakapitali tootlusest, siis selgub, et Eesti pankades on kapitali tootlus kõige suurem, see ei ole [nii suur] ei Lätis ega Leedus, mille kohta juba näiteid toodi, rääkimata Skandinaaviast, omakapitali tootlus on ka Skandinaavias tunduvalt madalam. Meie pangad võtavad seega rohkem teenustasu, intressitasu. See on kõik ametlik, need on arvud. Palun väga: Excelist [lähtuv] suhtumine! Reformierakond, pange Eesti kommertspankade omakapitali tootlused Excelisse ning võrrelge Läti, Leedu ja Skandinaavia pankade [tootlusega]. Te näete siis selgelt, et pangad teenivad meil rohkem kui pangad meie naaberriikides. Teiselt poolt, ma juhtisin oma küsimuses tähelepanu, et kui pangad 2023. ja 2024. aastal seoses euriboriga, kui Euroopa Keskpank regulaatorina reguleeris sellisel viisil majandusküsimusi, teenisid poole rohkem kasumit, siis selle asemel, et võtta [pankadelt raha] riigieelarvesse julgeoleku jaoks, selle asemel, et võtta muudeks vajadusteks, otsustati tõsta erinevaid makse, kaasa arvatud tulumaksu, mille kohta peaminister ütles, et tema arvates on tulumaks see kurja juur, mis majandust pärsib pigem rohkem kui kõik tarbimismaksud. Ega need maksutõstmised mitte mingil viisil ju majandustõusu ei soodusta, tõusku siis käibemaks, tõusku aktsiisid või muudki maksud, kaasa arvatud tulumaks. Nii et see on prioriteetide küsimus, puhas prioriteetide küsimus. Oleks võinud võtta sealt, kus oli rohkem. Selge on see, et intresside tõusu, euribori tõusu tõttu kannatasid ju väga paljud ettevõtjad, kannatasid väga paljud inimesed.

Ma korra täpsustan. Ka soovite lisaaega?

Kaks minutit.

Kaks minutit lisaaega, palun!

See võib-olla ongi meie erinevus Reformierakonnast ning tuleb välja, ka sotsiaaldemokraatidest ja Eesti 200‑st. Sotsiaaldemokraadid räägivad pidevalt, et nemad oleksid ikkagi pangamaksu kehtestanud, aga see, mida ei ole valitsus kehtestanud, on pangamaks. See mäng käib ju pidevalt, kui sotsiaaldemokraadid – see on ka arusaadav, nad on vasakpoolsemad, tihtipeale võtavad meie ideid üle ja räägivad koalitsioonis, kui head need tegelikult on – süüdistavad Reformierakonda, et nemad küll teeks kõik need asjad ära, kaasa arvatud pangamaksu, aga Reformierakond on see kurja juur, kes ei lase seda kõike teha. Selline on praegune valitsuskoalitsioon. Ei ole imekspandav, et see on kuue aasta kõige ebapopulaarsem valitsus. Ja no Eesti 200 vaadetest, andke andeks, ma arvan, ei ole üldse keegi siiamaani aru saanud, et mida nad siin teevad ja mille eest nad seisavad. Õige küll, ma mäletan ühte sõnavõttu valimiseelsel perioodil, kui Eesti 200 esindaja ütles, et valige meid, me oleme nõus ükskõik mida tegema, et Reformierakonnaga valitsust moodustada. See lause oli küll jah niimoodi välja öeldud. Selline on praegu olukord, sellised on poliitilised valikud. Eks püüame omalt poolt edasi tööd teha ja õiglase ühiskonna poole pürgida. Aitäh!

Aitäh! Jaak Valge, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Daamid ja härrad! Eesti mehed ja Eesti naised! Kõigepealt tahaksin majandusajaloolasena märkida, et viimase mõnekümne aastaga on majandusprotsessid üsna radikaalselt muutunud. Tihti ei ole rikkuse ja eriti ülirikkuse teenimine seotud enam mingite ühiskonnale vajalike toodete valmistamise, vaid just finantstehingute ja spekulatsioonidega. Siis kihutab raha mööda maailma ringi, kuhjub teatavatel tingimustel teatavasse kohta ja ei taga seda, et ülirikastunud isik või ettevõte tunneks ka vastutust ühiskonna ees, vähemalt mitte seesuguses ulatuses kui varem. Näiteks kõige suuremat puhaskasumit on Eestis teeninud Swedbank, aga selle panga kolm juhti aastatel 2007–2019, Lars Idermark, Michael Wolf ja Birgitte Bonnesen, pidid oma kahtlaste tehingute tõttu üksteise järel sellest kohast loobuma. Majandusprotsesside muutumise tõttu ei saa ka riigi majandus‑ ja maksupoliitika toimida nii nagu varem. Ka sellised [mõisted] nagu õiguskindlus ja ettearvatus, millest peaminister rääkis, ei [kehti] praegustes oludes enam sellisena. Varem tundmatu ülirikkus ja ülikasum peavad kindlasti tähendama ka riigi maksuideoloogia kohanemist uute tingimustega. Paljude ekspertide arvates ei tule Eesti mõjukaimad inimesed üldse mitte Toompealt ega ka Kadriorust ja isegi mitte Brüsselist, vaid hoopis Stockholmist, kus otsustatakse, kui palju ja kui suure intressiga meie inimesed ja meie ettevõtted laenu saavad ja millal inimeste kodud maha müüakse, kui laenumakseid päris korrektselt maksta ei suudeta. Seal otsustatakse ka seda, missugune on meie ettevõtluskliima ja meie inimeste elatustase, seda otsustatakse seal vähemalt kaudselt sel juhul, kui me ise ei taha oma inimeste eest seista, või täpsemalt, seda otsustatakse seal siis, kui meie valitsus ei taha Eesti inimeste eest seista. Meie neid mõjukamaid inimesi valinud ei ole ega tea neist mitte midagi. Küll me aga teame, et üle-eelmisel aastal teenisid pangad 940 miljonit eurot puhaskasumit ja eelmisel aastal 1,1 miljardit, mis on kõigi aegade kõige suurem pankade kasum Eestis. Aga jälle, nagu teada, möödunud aasta oli veel ühe rekordi aasta, negatiivse rekordi aasta: nimelt, riikliku statistika [avaldamise ajaloo jooksul] kõige väiksema fikseeritud sündide arvuga aasta. Teeme väikese arvutuse: kui pool sellest pankade eelmise aasta puhaskasumist, sellest 1,1 miljardist oleks jaotatud eelmisel aastal sündinud lastele, siis oleks iga 2024. aastal sündinud lapse vanemad saanud 57 000 eurot. 57 000! Ma ka ei uskunud, et see summa nii suur on, aga ma arvutasin kolm korda üle. Nii et uskuge või arvutage üle, aga on küll nii suur. See olukord, kus välispangad saavad just eestlastelt, mitte rikastelt skandinaavlastelt, ühe inimese kohta suurimat puhaskasu, ei ole normaalne. Ka see pole normaalne, et Eesti ainsa Balti riigina pole kehtestanud pankadele solidaarsusmaksu. Ka see pole õiglane, et valitsus hoiab pankade, mitte rahva poole. Ärgem siis unustagem, et Eestis on kõrgeima riigivõimu kandja rahvas. Meenutagem üht loosungit Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide meeleavalduselt, kus nõuti pangamaksu kehtestamist. Ma loodan, et valitsus mõistab selle sisu. See loosung oli "Sigtuna ei ole enam kaugel!". Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Andrei Korobeiniku. Palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Tõepoolest, majanduspoliitika on alati valik, see on poliitiline valik, et mida sa täpsemalt tahad teha enda eesmärkide saavutamiseks. Hea kolleeg Jaak Valge rääkis sellest, kui suur on see summa, kui pankade teenitud suur kasum jagada nende laste arvuga, kes eelmisel aastal sündisid. Neid valikukohti on kindlasti veel. Näiteks toimetulekutoetus ei ole kasvanud juba üle kolme aasta. See on 200 eurot ja reaalselt on see palju väiksem summa, võrreldes sellega, mis see oli toona, kuna Reformierakonna juhitud Eestis on inflatsioon olnud rekordkõrge. Kogu toimetulekutoetusele eelarvest kulutatud summa on umbes 50 miljonit, aga pangad on teeninud üle miljardi kasumit. Kristen Michal rääkis täpselt nii nagu Jürgen Ligigi sellest, et kõiges on süüdi teised, et Putin tõstab makse, Reformierakond aga lihtsalt seisab kõrval ja vaatab pealt, kuidas ta seda teeb. Reaalselt muidugi, kui mõelda Venemaa sõja mõjule Euroopa majandusele, siis me võime rääkida umbes 0,5%‑lisest langusest. Paar aastat on majandus kannatanud Venemaa rünnaku tõttu. Eestis aga on see langus olnud kolm korda suurem kui 0,5% ehk Reformierakonna mõju Eesti majandusele on kaks korda hullem kui Putini mõju Eesti majandusele. Me näeme siin meie ees – täna küll ei näe, aga mõnikord, kui koalitsioon tuleb saali, siis näeme – sellist kollektiivset Putinit, kes reaalselt kahjustab Eesti majandust rohkem kui Venemaa sõda Ukrainas. Eesti on majanduslanguse poolest teisel kohal maailmas, peale Haitit. See aasta tõotab tuua sellise ajaloolise saavutuse, et me jõuame Kristen Michali juhtimisel päris esimesele kohale maailmas. Ma arvan, et meie lapsed ja lapselapsed loevad sellest ajalooõpikutest ja mõtlevad, kas see ikkagi oli õige majanduspoliitika. Kui tavaliselt majanduspoliitika ja üldse poliitiliste otsuste puhul on mingisugune loogika, kasutusel on mingisugused mõõdikud, siis hea peaminister siin puldis just selgitas, et teda juhib usk ja tema usk on piisavalt tugev selleks, et enda otsused ellu viia. Vabandust, ega ma ei sega? (Naerab.) Ilmselt on seda usku piisavalt selleks, et veel kaks aastat uputada Eesti majandust ja rääkida samal ajal maksurahust, mida me loomulikult ei näe. Me näeme maksuorgiat, mida juhib Kristen Michal. Maksud tõusevad kõik, üle välja. Välja arvatud muidugi pangamaks, [mida ei kehtestata]. Pangamaks on püha lehm, selline rahusaar keset Reformierakonna maksuorgiat. Selle kallale keegi küll ei lähe. Peaminister ütles, et loll on raske olla. Kindlasti on tänapäeval väga raske olla Reformierakonna valija. Aga ma väga loodan, et nad saavad sellest koormast lahti järgmistel valimistel, kui nad hääletavad mitte usu järgi, vaid reaalsete tulemuste baasil. Siis on Eestil lootust sellest majanduslangusest välja tulla. Seni aga kannatame ja naudime peaministri usku. Edu meile kõigile!

Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun! (Anastassia Kovalenko-Kõlvart palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Austatud esimees! Peaminister! Kolleegid! Uus aasta on alanud Eesti inimestele päris raskelt. Valitsuse uusaastatervitusena said inimesed oma postkastidesse teated, kui palju peab keegi sel aastal automaksu tasuma. Paljude perede jaoks olid need numbrid jahmatavad. Selle järel tuli ka teine uusaastakingitus. Tuli palgapäev ja inimesed nägid oma kontol palju väiksemat numbrit, sest 1. jaanuarist tõusis tulumaks, mis tähendab, et selle võrra inimeste sissetulekud vähenesid: palgad vähenesid ja pensionid vähenesid. Aga kuna sellest oli valitsusele veel vähe, siis 1. juulil tõuseb meil uuesti käibemaks ja juba 24%‑ni. Ma lihtsalt tuletan korra meelde, et eelmisel aastal käibemaks juba tõusis 2% võrra. Ehk inimeste sissetulekuid, palkasid vähendatakse. Paralleelselt tekitatakse meeletud hinnatõusud käibemaksutõusudega, mis drastiliselt suurendavad iga inimese ostukorvi [maksumust], ja sellega viiakse veel rohkem raha inimeste taskutest ära. Siis tuleb veel lisaks tasuda automaks. Aga vaadake, ka sellest oli valitsusele vähe, sest järgmisest aastast sissetulekud vähenevad veelgi, kui järgmise aasta 1. jaanuarist tõstetakse veel kord tulumaksu. Juba eelmisel aastal polnud inimestel kuu lõpus pangaarvel raha, et süüa osta. Ehk juba eelmisel aastal ei suutnud paljud hakkama saada olemasoleva sissetulekuga ja kõigi nende maksudega. 1. jaanuarist sissetulekuid vähendati, nüüd tekitatakse veel hinnatõusu järjekordse käibemaksutõusuga, pannakse inimesed automaksu maksma ja järgmise aasta alguses vähendatakse sissetulekuid veelgi. Konjunktuuriinstituut tõi juba eelmisel aastal välja, et perede toimetulek on halvenenud, üha rohkem peresid on pidanud kasutama toimetulekuks sääste või tarbimislaenusid. Ja see oli eelmisel aastal, kui meil veel ei olnud tõusnud tulumaks, ei olnud rakendunud automaks ega olnud rakendunud lisahinnatõus järjekordse käibemaksutõusu tõttu. Pered elasid juba siis säästude peal või kulutasid säästud ära ja olid sunnitud tarbimislaenu võtma. Mis sel aastal hakkab toimuma? Ma tahan eraldi välja tuua seda, mida on öelnud konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp. Ta ütles hiljuti, jaanuaris, et see, mis olukorda on valitsus Eesti majanduse viinud, on kuritegelik. Ta kasutas sõna "kuritegelik". Ta täpsustas: "Kuritegelikuks nimetan ma seda seetõttu, et seda häma ei maksa kinni mitte ainult meie põlvkond, vaid sellega on ära võetud ka tükk meie laste paremast tulevikust." Keskerakond on mitu korda teinud ettepaneku, et selle asemel, et kägistada inimesi maksudega, tuleks maksustada pankade liigkasum. Reformierakonnalt kõlab väga tihti vastus – ka täna kõlas see vastus –, kus räägitakse õiguskindlusest ja usaldusest, aga ka sellest, kuidas ei tohi karistada selle eest, kui kellelgi läheb paremini. Aga täiesti okei on karistada neid, kellel läheb halvemini ja raskemini: vähekindlustatud pered, pensionärid, puuetega inimesed, mitme lapsega pered. Kõik need maksutõusud karistavad just eelkõige neid rühmasid ja mõjutavad neid kõige raskemini. Ja siis öeldakse: aga pangad on juba maksustatud, nemad tasuvad meil avansilist tulumaksu. Teate, kes veel kogu aeg tulumaksu tasub, kes on samuti maksustatud? Kõik inimesed tasuvad tulumaksu, sedasama tulumaksu, jah, mis tõsteti 22%‑ni ja mis tõstetakse [järgmisel] aastal 24%‑ni. Ja siis see jutt, et teate, me tõstsime pankade avansilist tulumaksu. Aga ka seal jäeti erisoodustus sisse, see maks tõsteti 18%‑ni. Ma arvan, et varsti on juba kaks aastat möödas sellest, kui Keskerakond käis välja pangamaksu eelnõu ja Reformierakond hakkas rääkima, kuidas selleks on juba liiga hilja. Selle asemel, et kaks aastat rääkida, kuidas selleks on juba hilja või et see ei ole sobilik meede, oleks selle aja jooksul saanud vähemalt üle poole miljardi euro eelarvesse, nagu seda tegi Leedu ja hiljem tegi ka Läti. Nende majandus on nüüd palju paremas seisus kui meie oma. Nüüd muidugi räägitakse suure uhkusega sellest, kuidas Eestisse tuleb SEB panga peakontor. Kõik ülejäänud ettevõtted, kõik sektorid suretatakse välja, aga näed, tänu sellele et me ei puuduta pankasid, hakkab nüüd välismaiste pankade äri Eestis õitsema. Ma usun, et paljud veel mäletavad seda suurt uudist, et Kirjaneni innovaatiline puidutehas otsustas oma 700‑miljonilise investeeringuga minna Lätti. Ma arvan, et see oli Eestile suur kaotus, sest puidutööstus ja metsanduspoliitika peaksid olema Eesti jaoks olulised. Muidugi, eduka metsanduspoliitika eelduseks on näiteks see, et RMK ei sõlmiks salajasi lepinguid ülisoodsa hinnaga 12 aastaks ja ainult kahe konkreetse ettevõttega. Aga see selleks. Ma ei tea mitte ühtegi ettevõtlussektorit, mida praegune valitsus oleks niiviisi südamevärinaga hoidnud, nagu hoitakse panku. Võib-olla uus sektor, mis hakkab pankadega lemmiklapse positsiooni pärast konkureerima, ongi tuulepargid ja nendega seotud ettevõtted. Äkki see ongi praeguse valitsuse nii-öelda Nokia: välismaised pangad ja tuulepargid? Võib-olla on see uus majandusstrateegia? Aga kui pangad ja tuulepargid panna kokku uue majandusstrateegia alla, siis võib seda teha loosungiga "Raha tuulde". Nende maksu[tõusude] kohta, mis nüüd rakenduvad ja mida ma juba mainisin, nagu täiendav tulumaks ja käibemaksutõus nii-öelda julgeolekumaksu raames, räägib Kristen Michal, et need on ajutised, aastani 2028. Aga teate, miks need on ajutised? Mitte sellepärast, et seda räägib Kristen Michal, või et seda räägib praegune koalitsioon. Neid ei saa usaldada. Need on ajutised sellepärast, et pärast 2027. aasta valimisi pole Reformierakonnal ega sellel koalitsioonil enam valitsusse asja. Kui Keskerakond tuleb võimule, siis me tühistame automaksu ja kõik need niinimetatud ajutised maksutõusud. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra peaminister soovib sõna võtta? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised. Lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise.