Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon" eelnõu (722 OE) esimene lugemine

Head kolleegid, oleme jõudnud teise päevakorrapunktini, milleks on Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon" eelnõu 722 esimene lugemine. Tutvustan ka selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Ettekandeks on aega kuni 20 minutit ja kummalgi ettekandjal on võimalus esitada üks küsimus. Läbirääkimised on avatud fraktsioonidele. Aga nüüd, head kolleegid, tuleme tagasi selle juurde, et Eesti Reformierakonna fraktsioon on teinud ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Enne kui me läheme selle teise päevakorrapunkti sisulise arutelu juurde, viime läbi istungi pikendamise hääletuse. Selleks, palun, saalikutsung, kaks minutit. Kas võime minna istungi pikendamise hääletuse juurde?Kas mõni fraktsioon protestib selle vastu? Kui keegi ei protesti, head kolleegid, siis panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastu 4, erapooletuid 2. Ettepanek leidis toetust. Tänane istung on pikendatud kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Jätkame nüüd teise päevakorrapunkti menetlemist. Ma palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Helir-Valdor Seederi.

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Eesti kontrolljoone sulgemise teema Venemaaga on olnud aktuaalne juba pikemat aega ja ka siin Riigikogus me arutame seda tegelikult juba mitmendat korda. Isamaa saadikurühm on esitanud eelnõu ikka reaalsest ja praktilisest vajadusest tulenevalt. Selleks on mitu põhjust ja mitu eesmärki. Peamine on loomulikult Eesti riigi julgeoleku tagamine, aga kindlasti on sellel otsusel ka poliitiline tähendus ja mõju ning kindlasti ka majanduslik tähendus ja mõju. Teatud mõju on kindlasti ka piiriäärsetele elanikele, erinevatele gruppidele nii Narva piiripunktis kui ka Kagu-Eestis. Aga eelnõu iseenesest on väga lühikene. See koosneb nimelt ühest lausest: "Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 154 lõikest 1, teeb Riigikogu Vabariigi Valitsusele ettepaneku sulgeda riigipiiri seaduse alusel Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon." Me oleme oma seletuskirjas põgusalt välja toonud need põhjendused, miks Isamaa saadikurühm on sellise eelnõu algatanud. Nii nagu ma ütlesin, peamine on ikkagi julgeolekuküsimus. Me oleme näinud, mis toimub nii meie piiridel ja piiride taga kui ka laiemalt kogu piki Vene Föderatsiooni piiri, pidades silmas meie naaberriiki ja Ida-Euroopa riike. Küll lendavad droonid üle erinevate riikide piiride, küll lendavad õhupallid üle erinevate riikide piiride, mis häirivad lennuliiklust, aga kujutavad ka reaalset ohtu. Meil on täpselt teadmata, mis eesmärkidel seda tehakse ja mida lõppkokkuvõttes soovitakse sellega saavutada. Loomulikult, sõjalised õppused, Zapad 2025, mille Venemaa läbi viis, mida Eesti julgeolekuasutused koos meie NATO-liitlastega tähelepanelikult jälgisid. Ma tuletan meelde, et ka piirimärgistus Eesti ja Vene vahelisel veepiiril on olnud teemaks ja probleemiks, mis siiamaani ei ole taastatud. Tõsi, see puudutab küll veepiiri, aga julgeolek ja piiri- ja kontrolljoone küsimus, selle valvamise küsimus on lõppude lõpuks loomulikult kompleksne küsimus. Nii et selleks, et selliseid riske vähendada, turvalisust ja julgeolekut tõsta, oleme me selle eelnõu esitanud. Me kõik teame, et aktiivne piiriületus käib kuni tänase päevani. Me ei räägi siin üksikutest piiriületajatest, vaid me räägime tuhandetest piiriületajatest, nii nagu kättesaadav statistika meile näitab. Kahetsusväärselt peab küll ütlema, et mina isiklikult ei ole saanud tutvuda, aga meie saadikurühm ka ei ole saanud tutvuda. Ma ei tea, kas selline raport on olemas, mis puudutab julgeolekuasutuste vastavat raportit, mis oleks Riigikogu liikmetele kättesaadav. Sellest on varasemalt juttu olnud, selle kohta on esitatud ka küsimusi. Minu teada ka juhtivkomisjonis ehk õiguskomisjonis ei ole seda raportit arutatud ja see ei ole kättesaadav olnud. Nii et kas ja kui põhjalik raport meie julgeolekuasutustel tegelikult olemas on, seda me täpselt ei tea. Aga siin ei väljenda me sugugi umbusaldust julgeolekuasutuste vastu, kui me sellise ettepaneku Vabariigi Valitsusele teeme. Ma vaatasin eelmise korra arutelu, kui Isamaa saadikurühm selle tõstatas siinsamas Riigikogu saalis. Siis tihtipeale küsiti, kas Isamaa saadikurühm ei usalda meie julgeolekuasutusi, et parlament peaks Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegema. No ma isegi ei hakka sellele küsimusele vastama, vaid ma vastan sellele küsimusele küsimusega: kas parlament ei usalda Vabariigi Valitsust, kui me sellise ettepaneku teeme? Kas eelkõige koalitsioonisaadikud, kes selle varem maha hääletasid, ei usalda Vabariigi Valitsust, et Vabariigi Valitsus peaks parlamendi ettepanekul langetama ebaadekvaatse otsuse? Loodame, et see nii ei ole. Pigem võiks see umbusk olla ju opositsioonisaadikutel. Aga minu jaoks oli see kummaline, et üks argument, miks seda eelnõu eelmine kord ei toetatud, oli just eelkõige see. Nii et julgeolekuteema on üks. Julgeolekukaalutlustel on ka meie naaberriigid mitmed maismaapiiri täielikult sulgenud. See on Soomes niimoodi, see on Leedus piiriga Valgevenega niimoodi, Poola on sulgenud piiri Valgevenega. Sama arutelu käib ka Lätis. Läti on oma piirirežiimi muutnud rangemaks. Läti pool on konsulteerinud ka Eesti Välisministeeriumiga, pidades silmas ühist käitumist, mis puudutab meil kontrolljoont ja Lätis piiri Venemaaga, pidades silmas just nimelt selle sulgemist. Selleni ei ole jõutud ei Eestis ega Lätis. Nüüd ma jõuangi selle poliitilise sõnumi või poliitilise eesmärgini, et keegi peab selles küsimuses ka initsiatiivi näitama, et ühtselt käituda. Eesti parlament võiks anda praegu selle poliitilise sisendi ja julgustada Vabariigi Valitsust rääkima ka läbi Läti poolega, et me ühiselt selle piiri sulgeksime. Vähemalt meie saadikrühm on veendunud, et see julgeolekukaalutlusest tulevalt on mõistlik. Nii et sellel on ka niisugune poliitiline ja diplomaatiline tähendus. See aitaks kindlasti kaasa kehtestatud sanktsioonide rakendamisele ja selle üle tugevama järelevalve saavutamisele. Selle eelnõu rakendamine ei too lisakoormust Eesti julgeolekuasutustele ka n-ö kontrolljoone valvamisel. Pigem vastupidi, seal hoopis vabaneb ressurss, mida me saame kasutada siseturvalisuse tagamiseks muudes aspektides ja valdkondades. Nii et kui me selle piiri ületamise, mis on omaette, ma ütleksin täna Ukraina-Vene sõja taustal täiesti kummaline, et küsimus ei ole ainult selles, et Eestis elavad Vene kodanikud või kodakondsuseta isikud või kes iganes omavad võimalust piiri ületada. Meil täpselt puudub ka ülevaade, mis eesmärkidel ja kes ja kui palju. Meil on mingisugune statistiline ülevaade, aga ka sisuline ülevaade, millistele eesmärkidel ja kuidas ja millist ohtu tegelikult kujutab iseendast see, kui Eesti inimesed, Eesti alalised elanikud, külastavad ka Venemaad. See on ka risk nendele inimestele. Me oleme loonud lisaks sellise kanali, kus me loome transiidi. Ka Soomest liiguvad inimesed nüüd läbi Narva piiripunkti. Me oleme loonud elava vahetuse, piiriületuse oaasi, mis kuidagi mõistlik ei ole. Ja Eesti Vabariigi turvalisust absoluutselt ei suurenda selline transiitliikluse soodustamine Narvas olukorras, kus meie naaberriigid on käitunud vastupidi. Nii et nendest aspektidest tulenevalt on Isamaa saadikurühm selle eelnõu algatanud ja me väga loodame parlamendi liikmete mõistmisele. Ütleme kohe, et see on ettepanek Vabariigi Valitsusele, sellega me ei langeta otsust Vabariigi Valitsuse eest. Me ei võta ära Vabariigi Valitsuse kaalutlusõigust, me ei võta ära julgeolekuasutuste tegevusvabadust sellega. Kindlasti valitsus toetub – vähemalt ma loodan seda siiralt – oma otsuse langetamisel ka julgeolekuasutuste analüüsidele ja ettepanekutele, kuigi selles ei saa alati lõpuni kindel olla ja seda enam on vaja parlamendipoolset poliitilist sisendit. Ma tuletan meelde, et eelmises valitsuses, kui Politsei- ja Piirivalveamet, PPA, tegi ettepaneku Narvas piirata kontrolljoone ületamist, siis tol ajal siseminister ei reageerinud ega lähtunud sellest soovitusest, mille julgeolekuasutused tegid. Ta lähtus omaenese tarkusest päris pikka aega, enne kui lõpuks ikkagi mingisuguses ulatuses liikumist üle kontrolljoone piirati. Nii et lähiajalugu on näidanud, et selline poliitiline initsiatiiv – ärme räägime poliitilisest survest! – parlamendi poolt valitsusele on igati põhjendatud ja vajalik. Nii et, head kolleegid, loodame teie toetusele selle eelnõu menetlemisel. Aitäh!

Tänan teid igati tõhusa ettekande eest! Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tegi täpselt sama, no enam-vähem samasuguse ettepaneku, kui puhkes Ukraina sõda. Teie olite siis valitsuses, tookord te seda ei toetanud. No Venemaa ei ole vahepeal muutunud, aga see selleks. Aga ma küsin hoopis nagu teisest aspektist. See piiriületus, mis meil praegu sealt Narva poolt tuleb ja mida te tahate kinni panna, et ta oleks asjakohane võib-olla ka ühes teises aspektis, mida siin ei ole nagu nimetatud. On see, et viimase nädala jooksul siis 113 rahvusvahelise kaitse taotlust esitati Eestis ja need inimesed, kust nad tulevad? Dublini konventsiooni kohaselt esmane riik, kuhu siis kolmandatest riikidest inimene tuleb, peab talle siis, kui ta taotleb, peab talle selle kaitse võimaldama. Meil nagu teist kohta, kust need kolmandatest riikidest tulevad inimesed, kes rahvusvahelist kaitset paluvad, ei ole. Ukrainlased tulevad, nemad saavad vabalt sõita läbi Läti ja Leedu ja saavad siin paluda, aga teised tõenäoliselt ei saa. Kustkohast need inimesed tulevad?

Aitäh!

Ja kui see piir nüüd kinni pannakse, kas see vähendaks ka meie rahvusvahelise kaitse taotluste arvu, mis tulevad sealtpoolt?

Aitäh!

Aitäh! Kõigepealt see, et kui EKRE tegi omal ajal ettepaneku piir sulgeda, te ütlesite, et te ei toetanud. Ma täpsustan seda, et te ei toetanud: Isamaa on kogu aeg seda meelt olnud, et see kontrolljoon tuleks kinni panna, aga vastab õigesti, et tollal valitsus, kuhu me kuulusime, seda kollektiivselt ei toetanud. Nüüd see, mis puudutab rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute liikumist Eestisse ja nii edasi. Raske on prognoosida, mida see praktikas võiks tähendada, aga kindlasti see ei suurenda rahvusvahelise taotlemise arvu, vaid vastupidi, kindlasti vähendab. Ja selle kaudu, ma julgen öelda, et ka meie turvalisust ja sellega seonduvalt muid probleeme ja kohustusi Eesti riigile vähendab. Nii et ma arvan, et selles mõttes kindlasti on sellel positiivne mõju.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Kas antud eelnõu ette valmistades olete te ka konsulteerinud näiteks Setomaa inimestega? Nagu me teame, päris suur hulk inimesi käib teiselt poolt piiri Eestisse tööle. Sellistest julgeolekukaalutlustest on aru saada, et majandusküsimused jäävad õhku. Sellel on kindlasti majanduslik mõju sellele piirkonnale. Kas te teete selle eelnõuga ettepaneku kaaluda mingit kompensatsiooni selle piirkonna ettevõtluse säilimiseks?

Aitäh! Jah, kui tõesti valitsus peaks nüüd kontrolljoone ületamise maismaal sulgema, siis sellel on niisugused komplekssed mõjud, millele ma viitasin. Sellel on nii majanduslik mõju, see tooks kaasa ka teatud ebamugavusi piiriäärsetele elanikele ja nendele, kes siiamaani seda piiri on regulaarselt ületanud. Aga see on analoogne olukord Leedu, Soome ja teiste riikidega, kes seda teinud on. Siin tuleb kaaluda neid võimalikke riske ja seda võimalikku kasu, mis me saame ja mis mille üle kaalub. Nii et julgeolekuasutused ja valitsus peavad seda kaaluma. Kindlasti toob see kaasa mingisuguseid ebamugavusi, nii nagu meil on siin praegu see Saatse saapa küsimus ja teema, mis puudutab ka julgeolekukaalutlusi. Näete, valitsus võttis vastu otsuse, et me enam Saatse saabast sellisel kujul ei läbi ja teeme teatud kulutusi ja teeme inimestele elamise selle tõttu ebamugavamaks. Selle eesmärk oli tagada turvalisus Eesti elanikele ja kodanikele. Sama analoogne olukord on praegu ka siin selle kontrolljoone ületamisega. Me vähendame sellega riske, kaitseme oma inimesi, tegelikult kaitseme Eesti riigi turvalisust. Ja selle hind on need mõningased probleemid, mis tekivad meil majanduses või kohapeal elavatele inimestele igapäevaselt. Aga kas me oleme suhelnud? Ei, mina esitlen seda eelnõu täna Urmas Reinsalu asemel, kes teatud ootamatutel põhjustel ei saa ise seda ette kanda. Aga ma võin öelda – jah, ma rääkisin ka Urmasega enne –, et tema on selle menetluse ja ettevalmistuse käigus kohtunud ka kohapeal Seto piirkonna inimestega. Nii et see kontakt, see teadmine ja side on ettevalmistajatel olnud.

Anti Poolamets, palun!

Ma olen saanud huvitavat tagasisidet inimestelt, kellel on teatud tööalane ülesanne inimeste kodudes käia. Nad on öelnud oma imestuseks, et nii mõnelgi Ukraina pagulasel, kelle juures nad on käinud teenust osutamas, on laual uhkelt Vene Föderatsiooni lipp – häbenematult. See paneb mõtlema, kust nad siis tulnud on. Küllap osa on tulnud üle idapiiri. Ja me ei saa üldse välistada, et need, kes tulevad üle idapiiri, on FSB poolt välja valitud sobivad inimesed, keda siia saata, et mitte öelda, nende hulgas on ilmselt palju FSB saadetud agente. Tegelikult me ju hävitame oma julgeolekut sellega, kui me võtame Venemaalt vastu suvalisi inimesi, keda FSB on meile juba läbi filtreerinud ja lubanud siia tulla. Kas see aitaks teie arvates ka julgeolekuriske maha tõmmata sellelt suunalt ja lõpetada selline Putini kontrollitud immigratsioon?

Aitäh küsimuse eest! Lühike vastus on jah. Ma olen täiesti veendunud, et kui me sulgeme selle kontrolljoone ületamise maismaal, siis see kindlasti vähendab riske ja ohtusid, mitte ei suurenda, ja hõlbustab ka kontrollimist ja teeb raskemaks Venemaale siin igasuguste erinevate diversiooniaktide või sabotaaži või ka luurajate saatmist ja taolise informatsiooni ja inimeste liikumist üle piiride. Kohe kindlasti! Kui palju ja kuivõrd, ega me sellist täielikku ülevaadet loomulikult ei oma ja ega me kõike ka ei tea. Aga igal juhul – igal juhul! – see vähendab neid riske ja ohtusid.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Piirikontrolli andmekogul ei ole teatavasti seda funktsiooni või vähemalt viimase ajani polnud seda funktsiooni, kus fikseeritakse, kas ajutise kontrolljoone kaudu tulnud isik on ka sedasama kontrolljoont ületades lahkunud, ehkki sellise liidese tegemine on ülilihtne. Aga ilma selleta pole võimalik tuvastada neid isikuid, kes käivad pidevalt Venemaal ostureisidel või muudel eesmärkidel. Samuti pole võimalik tuvastada neid Ukraina põgenikke, kes võivad kuritarvitada Eestist saadud rahvusvahelist või ajutist kaitset, elades tegelikult Venemaal. Mis te arvate, mis on selle põhjuseks, miks seda liidest ei ole? Kas see on kellegi ärihuvi või see on lihtsalt ükskõiksus ja haldussuutmatus?

Aitäh küsimuse eest! Pigem see viimane, ma siiski arvan. Hea kolleeg, me oleme seda teemat ka sinu initsiatiivil ju põhiseaduskomisjonis puudutanud ja me oleme seda korduvalt küsinud. Ka minule on jäänud arusaamatuks, miks meil sellist saldot ei ole, kui me räägime ise e-riigist ja meil on päris suur võimekus e-teenuseid Eesti riigis osutada. Aga sellist ülevaadet üle piiride liikumisest praeguses olukorras, kus ühelt poolt see Ukraina-Vene sõda, mis on kaasa toonud terve rea põgenikke, aga ka Venemaa poolt sihipärane ja teadlik tegevus piiririikides, selline ülevaade, mis tehniliselt ei peaks üldse väga keeruline olema ja rahaliselt ei peaks olema väga kulukas, seda senimaani ei ole. Vähemalt mõned nädalad tagasi, kui me põhiseaduskomisjonis sellel teemal ka küsimusi esitasime, vastati, et ei ole. Nii et mina arvan, et pigem see teine. Pigem võib-olla huvipuudus, ükskõiksus, ma ei tea, mis iganes. Ma lausa pahatahtlikkust ja teadlikku Eesti riigi vastast tegevust ei julge ametnike ja poliitikute hulgas kahtlustada, aga kahetsusväärselt see hetkel nii on. Ja võib-olla see meie arutatav eelnõu ja tänased küsimused-vastused natuke innustavad ka vastavaid ametkondi tegutsema ja mõtlema selle peale, et selline statistika ülevaade meil praeguses olukorras üle piiride liikumise kohta peaks olema.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tsiteerin teile Seto Kongressi otsust Petserimaa kohta: kõiki tegevusi, mis mõjutavad elu Petserimaal, Setomaal, peab alustama kokkulepetest Setomaa esindajatega, eriti kõike, mis puudutab kontrolljoonest ülekäimist. Kas selline kokkusaamine või kooskõlastamine on siis olnud seto rahvaga, keda on tervelt 30 000?

Aitäh! Siin juba sarnane küsimus varasemalt oli kolleegilt esitatud. Mingisugust kirjalikku kokkulepet või ühist memorandumit ei ole küll sõlmitud, aga inimestega on räägitud ja suheldud. Me oleme väga hästi teadlikud, et see toob kaasa ebamugavusi piiriäärsetele inimestele ja täiendavaid probleeme. Sellel on ka oma majanduslik mõju, mis ei ole positiivne. Aga teiselt poolt see aitab ellu viia kehtestatud sanktsioone ja selle üle paremat järelevalve teostamist ja vähendab kindlasti riske ja suurendab Eesti julgeolekut. Vaat see teine pool kaalub esimese poole kindlalt üles. See, juhul kui üle kontrolljoone liikumine tõesti peaks lõpetatama, siis kindlasti peab Vabariigi Valitsus ja vastavad ametkonnad mõtlema, kuidas siis leevendada neid ebamugavusi piiriäärsetele elanikele, mis on need siis meetmed ja abinõud, juhul kui selleni jõutakse. Need ei ole kindlasti ülemäära kaalukad. Ma arvan, et me võimendame üle seda tähendust ja tähtsust, kui me räägime, et see on kohutavalt oluline ja igapäevaselt ellujäämiseks vajalik. Need ajutised raskused ja ebamugavused tulenevalt sellest, et toimub agressioonisõda Ukraina vastu, mis on toonud kaasa hiiglaslikke probleeme Eesti riigile ja kõigile teistele riikidele, ja Venemaa provokatiivne tegevus meie piiridel, see on ju tegelikult põhjus ja see on palju suurem oht ja suurem probleem ka nendele piiriäärsetele elanikele perspektiivis kui see, kui me oleme sunnitud ajutiselt selle piiri ületamist piirama.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tegelikult oleks pidanud ju selle ettepanekuga tulema valitsus, et panna kinni kontrolljoon. Aga kui me vaatame üldse Reformierakonna tegevust ka ajaloos, siis 2012. aastal tuli Urmas Paet välja sellise mõttega, et Venemaaga teha viisavabadus. Kuidas te hindate, kas valitsus on ikka samal kursil või on neil toimunud teatud ajas muutumine?

Aitäh! No valitsusel, et see kontrolljoone ületus sulgeda, ei olegi vaja siia ettepanekuga tulla. Valitsus saaks ja peaks selle otsuse ise tegema. Täna me oleme teises olukorras, parlament näitab initsiatiivi ja me tõukame valitsust taga. Mina oleksin ka olnud tunduvalt rõõmsam, kui valitsus oleks selle otsuse juba ära teinud. Me ju seda teemat arutame siin sellel aastal juba teist korda. Mis puudutab viisavabadust, siis mulle tundub, et see praegu vist ei ole aktuaalne üheski ringkonnas – ei valitsusringkondades ega mujal Eestis muutunud olukorras. Ja mulle tundub õnneks ka, et piirilepingu küsimusega praegune valitsus ei kavatse initsiatiivi näidata – õnneks, ma loodan vähemalt, et see nii jääb. Mulle tundub, et nende küsimusega on vähemalt mõneks ajaks rahu. Ma väga loodan, et juhul, kui ühel hetkel saabub vaherahu või jõutakse lausa rahulepinguni, mis puudutab Venemaa agressiooni Ukraina vastu, siis, kui pöördutakse tagasi nii viisavabaduse kui ka Eesti-Vene piirilepingu juurde, oleme me ühe olulise kogemuse võrra targemad. Me oleme võimelised vaatama mõningaid küsimusi väga pikalt ette või lausa igavikuliselt – ma pean silmas eelkõige Eesti-Vene piirilepingut – ja me ei pöördu selle praegu ettevalmistatud piirilepingu juurde mitte kunagi tagasi ilma Tartu rahule viitamata ja ilma Tartu rahu kehtivust rõhutamata. See peab olema kindlasti piirilepingu osa, kui me läheme üldse mingisugustesse läbirääkimistesse perspektiivis Venemaaga selle piirilepingu küsimuses. Me oleme saanud väga valusad vitsad ja peame tõdema ja tunnistama, et see enam kui 20-aastane naiivne piiriläbirääkimiste protsess ei ole ennast kuidagi õigustanud Eesti pikka julgeolekuperspektiivi silmas pidades.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Tartu rahu osas teiega täiesti nõus. Tänase teema juurde tulles: on täiesti selge, kui on sellise, ütleme, siis vastasega või mitte nii väga heatahtliku naabriga üks pilu lahti, on täiesti selge, et sinna koondub organiseeritud kuritegevus, sellega seoses on julgeolekuohud. Tõenäoliselt valitsus arvab, et ta suudab olukorda kontrollida ja et teistpidi teostamine ehk siis piiri sulgemine oleks veel ohtlikum. Mina arvan, et siin rohkem ollakse illusioonide küüsis. Arvatakse, et sealne vene elanikkond – ma mõtlen Ida-Virumaal, Narvas – tahab ju traditsiooniliselt käia üle piiri ja las neil olla, et olla nende vastu hea. Mis sa arvad, kas nad on märganud ja on sellest, et Eesti riik on erandi teinud, näiteks Soomega võrreldes, hakanud Eesti riiki rohkem armastama?

No sellele küsimusele on mul raske vastata. Ma ei ole lugenud taolisi uuringuid või küsitlusi ja ma ei tea, kas neid üldse sellest aspektist lähtuvalt tehtud on. Aga ma empiiriliselt tunnetades ja vaadates, mõeldes ka viimastele kohalike valimiste tulemustena sellist järeldust küll teha ei saa, et saaks öelda, et kuidagi lojaalsus Eesti riigi suhtes, ma ei tea, piiriäärsetel elanikel, peame silmas siis eelkõige, eks ole, Narva regiooni, oleks mingisuguseid märkimisväärseid positiivseid muudatusi toimunud seal, olgu see siis lojaalsusküsimus Eesti kodanike või Vene kodanike või kodakondsuseta isikute puhul. Ma usun, et seda ei ole toimunud.

Ando Kiviberg, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie esitatud eelnõu eesmärk on kahtlemata väga eestimeelne ja isamaaline, selles pole kahtlust, ja see on meeldiv. Aga olles nüüd märganud, et äsja just toimunud kohalike valimiste puhul on Isamaal olnud tarmu võtta ette küllalt palju riigi küsimuste lahendamise teemasid, siis ma sellest lähtuvalt peangi küsima, kas te olete oma eelnõu ka Keskerakonna fraktsiooni või Keskerakonna juhatusega kooskõlastanud. Tallinnas läksid teil läbirääkimised edukalt, ma saan aru. Kas see oli ka jutuks ja kas saite heakskiidu?

Aitäh! Hea kolleeg! Mina Tallinna läbirääkimistel küll ei osale, nii et selles mõttes ma ei tea, kas see on laua peal seal arutelul või ei ole. Aga te andsite väga täpse ja minu arvates hea hinnangu sellele eelnõule. Ma panin lausa kirja: eestimeelne, isamaaline ja meeldiv. Mul on raske kujutada ette, et te selle eelnõu vastu hääletate või seda ei toeta – eestimeelset, isamaalist ja meeldivat eelnõud. (Vahelehüüe.) Eelnõu! Just, jah, eelnõu! Et te seda ei toeta. Aga ei, me ei ole kooskõlastanud ei Eesti 200 saadikurühmaga ega ühegi teise saadikurühmaga. Aga komisjonis said kõikide saadikurühmade esindajad sellega tutvuda. Nii et selles mõttes kõik on saanud olla osalised ja teie ka. Aitäh selle positiivse hinnangu eest ja juba etteruttavalt toetava seisukoha eest!

Suur aitäh! Selle koha peal on kena ka lõpetada teie ettekanne, kuna rohkem küsimusi ei ole. Aga nüüd, head kolleegid, on meil võimalus kuulata, mis toimus juhtivkomisjonis. Selleks on Riigikogu kõnetooli tulemas hea kolleeg, õiguskomisjoni liige Jaanus Karilaid, kes tutvustab arutelu õiguskomisjonis ja seal langetatud otsuseid.

Head kolleegid! Kahju, et Ando ära läks, tahtsin ka tegelikult tunnustada. Väga harva kuuleb poliitiliste konkurentide käest eelnõudele nii ilusaid sõnu. Aga õiguskomisjoni istung oli 3. novembril, kohal oli kümme õiguskomisjoni liiget. Analoogseid argumente või isegi võiks öelda, et identseid argumente, nii nagu eelkõnelejalt siin suure saali ees, kostis ka Urmas Reinsalu suu läbi. Põhiküsimus on selle eelnõu puhul julgeolekumotiiv ja korduvalt needsamad küsimused, mis olid ka siin suures saalis, tegelikult kostusid ka õiguskomisjonis. Ja lahendusena nähtigi siin koostööd ka Lätiga, et neid tegevusi ühiselt planeerida. Antud otsuse eelnõu kannab poliitilist, ütleme, kas initsiatiivi või survet, et valitsus seda lisainstrumendina hoiaks kogu aeg laua peal, et vajadusel saab seda kasutada. Miks valitsus pole seda varem kasutanud? Seda julgeolekuraportit õiguskomisjoni liikmed näinud veel ei ole. Aga otsustati konsensuslikult panna eelnõu täiskogu päevakorda 11.11.2025, otsus oli konsensuslik, teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus ja et siinolija oleks selle eelnõu komisjonipoolne ettekandja.

Aitäh! Teile on üks küsimus. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Jaanus! Siin sinu eelkõneleja rääkis ju raportist. Mis sa tead sellest raportist? See pidi nagu riigi valitsuse poolt tulema. Kui kaugel see on ja oled sa seda küsinud, enne kui siia saali sellega tulla?

Jah, meie õiguskomisjoni istungil viibis ka rahandusminister, kes sellele raportile viitas, et on olemas julgeolekuraport, aga nad ei ole sellega veel tutvunud. Nii et eks valitsus, kelle pädevuses on vastav otsus teha, kindlasti selle raportiga, siis lähtub sellest raportist. Ma arvan, et igal Riigikogu liikmel, kellel on sügavam huvi nende analüüside vastu, on võimalik tutvuda. Aga õiguskomisjon eraldi selle raportiga tutvunud ei ole.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! No mina ei saanud osaleda sellel arutelul juhtivkomisjonis, aga mul on küsimus. Raporti kohta siin juba küsiti. Kas selle menetluse käigus on juhtivkomisjoni jõudnud ka julgeolekuasutustelt mingisugune signaal komisjoni liikmetele või komisjoni, et selle eelnõuga oleks mingisuguseid täiendavaid probleeme tekkimas, mis kuidagi meie julgeolekut kahjustaks või tekitaks täiendavaid sisepoliitilisi probleeme?

Aitäh! Nii nagu sa ka ise mainisid, tegemist on kompleksse küsimusega. Mina olen suhelnud Siseministeeriumi vastavate ekspertidega ja loomulikult ühelt poolt, kui sa midagi hakkad lahendama, siis sa pead vaatama neid kaaluvihte, kas sa tekitad probleeme juurde või lahendad neid. Antud eelnõu tegelikult, kui valitsus sooviks sellega tegeleda etteantud kujul, siis pigem ikkagi lahendaks probleeme. Miks Eesti 200 ja Reformierakond pole seda probleemi ära lahendanud, on omaette küsimus. Sellele me ei saanud tegelikult vastust. Ja see on tõesti väga kummaline, et kui valitsuse liige viskab ühe lause, et meil on olemas kuskil mingi raport, aga me sellega tutvunud ei ole, siis loomulikult ei saagi minna otsustamise juurde. Enne seda otsust tuleb siis ka selle raportiga tutvuda.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Hea ettekandja, te nimetasite, et see toob probleeme juurde. Äkki te tooksite välja, milliseid probleeme täpsemalt?

No, ütleme, et see, miks valitsus pole praegu seda otsust teinud, eks nad lähtuvad ju ka sellest, et Eesti Vabariigis on 70 000 Venemaa kodanikku, kes seda kontrolljoont … Nädalas on vist tuhandeid piiriületusi ja Venemaa poolt saavad Eestit külastada ka nende lähisugulased. Võrrelda ennast tänases olukorras, ma saan aru, Soomega me ei saa. Aga ütleme, antud juhul meie nägemus on see – ma ei saa rääkida tegelikult Reformierakonna ja Eesti 200 poole pealt –, et see eelnõu pigem ikkagi lahendab probleeme, mitte ei tekita probleeme.

Suur tänu teile ettekande eest! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Esiteks, me arutame eelnõu, mille peamine sõnum on lihtne ja kõlav: sulgeda kontrolljoon Venemaaga. Sõnum, mis kõlab hästi sotsiaalmeedias ja parteikampaaniates. Kuid poliitika ei ole loosungid. Riigikogu otsused peavad arvestama tegelike inimeste elu, mitte ainult ideoloogilisi mürtsu siin saalis. Selle eelnõu puhul on mitmed rühmad täielikult arutelust välja jäetud, näiteks setod, Petseri inimesed, Narva inimesed. Setomaa kongress on sõna võtnud väga selgelt, tsiteerin veel kord: kõiki tegevusi, mis mõjutavad elu Petserimaal ja Setomaal, peab alustama kokkulepetest Setomaa esindajatega, eriti kõike, mis puudutab kontrolljoonest ülekäimist, Eesti passide väljastamist ja liikumist üle piiri. See oli Seto kongressi otsus Petserimaa kohta ja kongress esindab 30 000 Setomaa inimest. See tähendab, et kohalikud ei ole mitte ainult seda arutelust kõrvale jäetud, vaid neile esitatud eelnõu ignoreerib teadlikult nende õigust olla kaasatud. Meil ei ole õigust siit Toompealt öelda neile, kelle kodud, hauad ja pered on teisel pool joont, et teie elu, teie ajalugu ja teie mured pole olulised, sest meil on vaja poliitilist loosungit. Kas me tõesti tahame karistada Eesti inimesi nende geograafia tõttu? Piiriäärsed elanikud ja ettevõtted – räägime nendest ka siis. Me ei tohi unustada humanitaarkaalutlusi. Paljud käivad oma kinnistutel, oma vanurite juures ja esivanemate haudade peal. Kas on tehtud mingisugune majanduslik mõjuhinnang? Kas on analüüsitud kaudseid kahjusid? Eelnõus ei ole sellest loomulikult mitte ühtegi sõna. Selle asemel räägitakse emotsioonidest ja karmist käitumisest. Aga karmilt käituda saab tugev riik, mitte riik, kes ei tea oma otsuse tagajärgi. Strateegiline juhtimine on ju ettenägemine, milliseid tagajärgi üks või teine otsus toob oma inimestele. Poolal on maismaapiir nii Valgevene kui ka Kaliningradi. Küsimus: kas Kaliningradi piir on suletud? Ei ole. Aga Poola on üks NATO kõige karmimaid Venemaa-poliitika ajajaid. Norra piir on avatud, Soome kodanikud liiguvad läbi meie piiri, … transport töötab. Miks peaks Eesti olema riik, kes karistab ja eelkõige oma inimesi? Ja kõige olulisem: kontrolljoone sulgemine ei tee meid automaatselt turvalisemaks. Turvalisuse tagab tugev luure, piiri valvamine ja koostöö liitlastega. Ka Siseministeerium on korduvalt öelnud, et vajadust piiri sulgemiseks ei ole, saavad hakkama. Ja kui vaja, suletakse piir kinni, tahab seda Isamaa või äkki ei taha. Iga otsus, mis puudutab piiri ja Eesti inimesi, peab algama nendega rääkimisest, mitte tagantjärele teavitamisest. Setode hääl peab olema kuuldud, Petseri inimestega peavad arvestama ja teiste piiriäärsete inimestega ka. Täna esitatud eelnõu ei arvesta nende inimestega. Ja see ei ole riigimehelik, see on poliitiline loosung. Kutsun teid hääletama selle eelnõu vastu või saatma tagasi põhjalikuks täiendamiseks, kuni kõik mõjud on läbi hinnatud ja kuni me oleme rääkinud inimestega, keda see puudutab kõige rohkem. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Valdo Randpere, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud eesistuja! Iseenesest palus Helir-Valdor Seeder siin sellele eelnõule mõistmist ja toetust. Mõistmist jätkub mul täitsa küllaga. Eriti kui ma ise oleksin opositsioonis, siis ma üldse ei välistaks, et ma teeksin samasuguse eelnõu ise, esitaksin ise selle siin ja vaataksin, kuidas siis valitsus selle lahendab. Tegelikult on vastupidine olukord ka juhtunud. Reinsalu, kes meil käis komisjonis seda tutvustamas, on olnud ka valitsuse liige sel hetkel, kui sarnane eelnõu sinna tuli, ja siis oli selle tagasilükkamise poolt. Nii et siin see vahe suhteliselt on. Kui sa opositsioonis oled, siis sa saad endale lubada selliseid suhteliselt läbimõtlemata eelnõusid, ja kui sa oled valitsuses, siis sa pead vaatama, mida teevad naabrid, mida teeb Läti, võtma arvesse neid ohuhinnanguid, mis on teinud meie julgeolekuasutused. Aga ma kujutan ette, et kui Reinsalu, keda täna kahjuks siin ei ole – ma tõesti ei osanud arvata, et ma temast kunagi puudust hakkaks tundma, aga täna ma tunnen, sest sellise paatosega, nagu ta seda komisjonis esitas, kohe hea oleks temaga vaielda. Aga tema vastaks mulle … Kui ma esitaksin sellise eelnõu ja oleksin opositsioonis, siis Reinsalu vastus oleks umbes selline: arvestades regionaalse geostrateegilise konjunktuuri ja transpiiriliste interaktsioonide multifunktsionaalset iseloomu, ei ole hetkel operatiivne ega pragmaatiline initsieerida piirisuhete totaaldiskonnekteerimist idasuunal. Saite aru? Head lugemist või kuulamist! Mis puudutab seda, et Helir rääkis, et selle eelnõu esitamise põhjuseks või taga on erinevad riskid – nimetas veepiiril asuvaid piiripoisid, õhupalle ja lennukeid –, siis tegelikult ühtegi nendest ohtudest maismaapiiri sulgemine ei kõrvaldaks. On ju nii? Ja kui me vaatame seda olukorda, mis praegu tegelikult kehtib või mis meil toimub siin Venemaa piiriga, siis räägime asjadest nüüd natuke täpsemalt, kui Helir seda tegi. Soome sulges piiri Venemaaga kogu ulatuses seoses ränderündega. Midagi sellist Eesti piiril juhtunud ei ole. Küll aga, mida ei tea ei Reinsalu ega ei teadnud Helir kahjuks, on see, et Soomest endiselt toimub raudteetransport Venemaale. Nii et piir täiesti hermeetiliselt suletud ei ole. Samal põhjusel on Leedu sulgenud piiri Valgevenega – lennutati õhupalle ja asju. Ka seda ei ole Eestis juhtunud. See ei ole ka päris adekvaatne võrdlus. Reinsalu tuli meile komisjoni ja teatas, et ainult kaks piiripunkti on lahti või on kaks piiririiki, kes lasevad piiri ületada, on Eesti ja Läti. Siis sai kohe kohapeal selgeks, et ei ole päris nii. Norras on piir lahti, nagu ka eelkõneleja juba viitas, Poolast saab minna Kaliningradi, Leedust saab muide minna Kaliningradi. Nii et ei ole päris õige seda väita. Küll aga on Eesti piiripunktis tänapäeval piiriületus ikkagi väga restriktiivne. Narva maanteepiiripunkt on öösel suletud, Narva 2 jalakäijate piiripunkt on üldse kinni. Üle piiri ei lubata Eestisse Venemaa Föderatsiooni kodanikke, kellel on küll juba Schengeni viisa, aga neid lubatakse siia ainult siis, kui nad on lähisugulased, ülenejad või alanejad ning humanitaarkaalutlustel. Üle piiri ei lubata Venemaa Föderatsiooni numbrimärkidega sõidukeid. Mis puudutab seda ohuhinnangut, millele on viidatud, või seda raportit, nagu seda nimetatakse, siis tegelikult on see ju kättesaadav kõigile Riigikogu liikmetele teadmisvajaduse põhiselt. Pöörduge kapo komisjoni poole, kui tahate, sealt saate kindlasti selle ohuhinnangu kätte. Nii et ei maksa väga kurta ka selle üle. Vaatame natuke üldse ajalukku. Siin olekski tahtnud, et Reinsalu oleks alles olnud. Reinsalu on alati olnud väga entusiastlik nii piiri sulgemise kui üldse Vene ohu teemadel. Piiri sulgemise puhul meil tuleb meelde, et 2020. aastal, kui COVID algas, oli Reinsalu see, kes initsieeris ja viis esimesena ellu selle, et Eesti sulges piiri Lätiga ja kohe järel ka Eesti sulges piiri Soomega, enne kui nemad, Läti või Soome, midagi sellist jõudsid ette võtta või isegi mõelda. Tagantjärele vaadates, noh, need piiri sulgemised olid ausalt öeldes COVID-i ajal kogu selle epideemia vastu võitlemise seisu koha pealt kõige mõttetumad ettevõtmised. Küll aga oli tore vaadata siis, kui Eesti valitsus oli teises otsas. Kui meie tahtsime piire lahti teha, siis ei tahtnud neid avada ei Läti ega Soome ja siis me olime väga üllatunud, miks nemad nüüd kaasa ei tule, meie ütleme, et nüüd võiks lahti teha. Nii et see on alati see tagumine külg või teine pool selles asjas: paned kinni, aga kui pärast tahad ise millegipärast lahti saada ja üle saada, siis võib probleem olla. Muide, mis puudutab Eesti piiriületust tänapäeval, siis see on põhimõtteliselt ainuke koht, kus Euroopa Liidu diplomaadid ületavad piiri, kui nad sisenevad Venemaale. Nii et ka üks argument, miks see võiks lahti olla. Aga vaatamata sellele, et Reinsalut siin ei ole, kui lõpetada umbes nii, nagu ma alustasin, ja võttes kokku Reformierakonna seisukoha selles küsimuses, siis annaks äkki sellise vastuse või kokkuvõtte: valijad on andnud eri vektoriga signaale ja me püüame sisemiselt maksimeerida otsuse tulemit, säilitades samas ühtse juhtimisjoonise, mis peegeldab meie ühemõttelist sõnumit nii rahvusvahelises kui ka globaalses kommunikatsioonis. Aitäh!

Aitäh! Härra Seeder, teid küll mainiti sõnavõtus ja eelmises sõnavõtus, aga kuulame võib-olla Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ära. Siis saate vastusõnavõtuks. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! No siin eelnev kõneleja muidugi tegi meile show'd. Väga tore, show käib poliitika juurde, nagu me aru saame. Ma ei tea, kas selle show' oli talle ette valmistanud tehisintellekt või oli see tema enda vaimusünnitis, aga kohati ajas naerma. Aitäh! Aga tulen nüüd konkreetselt teema juurde. Jaa, EKRE tegi ettepaneku kontrolljoon sulgeda kohe, kui puhkes täiemahuline sõda. Ma ei ütle praegu peast kuupäeva, aga üsna alguses. Loomulikult lükati see tagasi. Tol korral oli valitsuses ka Isamaa, kes ei toetanud meie ettepanekut. Ja kui ta ütles, et ei olnud kollektiivset otsust, siis ma tuletan meelde, et on olemas ka niisugune asi nagu kollektiivne vastutus. Nii et te vastutate kollektiivselt selle eest, et tol hetkel, kui ikkagi kired olid väga üleval ja sõna otseses mõttes avalikkus ootas, et me nüüd astuksime selle drastilise sammu ja paneksime selle kontrolljoone kinni, et sealtpoolt ei tuleks diversante ja ma ei tea, keda kõike – immigrante, desertööre –, siis te seda ei toetanud. Ja eks te peate sellega elama. Ja nagu me näeme, elate ka. See, mis te praegu pakute, on samm õiges suunas, aga see on poolik samm, nii nagu Isamaa puhul ikka. Teie olete sellised pooletera mehed, teie ei taha kunagi lõplikke ja resoluutseid lahendusi, teie tahate alati, et sussa-vussa, kuidagimoodi. Sest tegelikult – täna, palun, teen hommikul uudised lahti ERR-i portaalis: käesoleval aastal on Eestisse saabunud 6500 immigranti, sisuliselt odavtöö tegijat. 6500! Ja lõviosa nendest on Ukrainast, Moldovast ja Usbekistanist. Vaadake, sõbrad, mitte ainult idapiir – kasutame kontrolljoone kohta praegu seda sõna – ei tule kinni panna, vaid ka meie lõunapiiril ja meie põhjapiiril on vaja kontroll sisse seada. Mitte kinni panna, aga kontroll sisse seada. Sõbrad, kolme ja poole aasta jooksul, mis on kestnud Ukraina sõda, on Eesti silmnähtavalt venestunud. Silmnähtavalt venestunud! Vene keel on igapäevane keel Tallinna tänavatel. Kui te arvate – reformierakondlased eelkõige muidugi arvavad seda –, et me toome siia tööjõudu ja ilma selleta Eesti ei saa hakkama, siis eksite, sõbrad. Murdepunkt saabub ühel hetkel, kui orjad hakkavad mässama. Te käsitlete neid ju orjadena. Võtame näiteks selle, mis toimus Ameerika Ühendriikides 19. sajandil. Missuguse tohutu sisepoliitilise kriisini ja lõpuks kodusõjani viis see, et jonnakalt toodi Aafrikast orje. Jonnakalt toodi Aafrikast orje! See oli põhiline põhjus, miks puhkes Ameerika Ühendriikide kodusõda, mis oli muide Ameerika ajaloos esimese ja teise maailmasõjaga võrreldes tunduvalt verisem sõjaline konflikt kui ükskõik missugune hilisem sõda, kus Ameerika Ühendriigid on osalenud. Nii et orjad hakkavad varem või hiljem mässama. Ja orjade kontsentratsiooni tekitamine, venekeelse elanikkonna suurendamine on absoluutselt vastuvõetamatu ja vastutustundetu. Seetõttu me loomulikult toetame Isamaad. Mis meil siin üle jääb? Parem varblane peos kui tuvi katusel või parem tainas peas kui pirukas. Eks ole, seda võib ka öelda. Isamaa puhul kehtib see, ma arvan, kõige paremini. Vaadates, kui osavalt nad ajavad oma asju nii Tallinnas, Tartus kui mõnes teises kohas – noh, ikka tainas on peas päris kerkimas. Aga me ikkagi toetame seda. Me ikkagi toetame seda, ja toetame seda selle mõttega, et paneme praegu kinni selle kõige keerulisema rindelõigu ehk idapoolse kontrolljoone. Varem või hiljem, ma usun, me jõuame selleni, et me taastame piirikontrolli ka lõunapiiril ja põhjapiiril, sest hetkel on Eesti julgeolekuoht kõige akuutsem mitte kontrolljoone ulatuses. Me võime rääkida küll igasugustest õhupallidest ja droonidest ja muust jurast, aga tegelikult saabub meile viies kolonn, tegelikult saabuvad meile GRU diversandid üle lõunapiiri ja üle põhjapiiri. Ja ma võin teile öelda, mida nad kavandavad. Nad kavandavad Eesti ülevõtmist mitte kolme päevaga, nagu meil siin räägitakse, et ei, no kolme päevaga ei tule kõne allagi. Ei, nad võtavad kolme tunniga, sellesama viienda kolonni ja diversantide abiga. Kolme tunniga võtavad ära!

Soovite lisaaega?

Jaa, ma soovin lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Üks siin saalis viibiv inimene on kord öelnud, et linnahalli juurest üles Stenbocki majja jookseb, ma ei mäleta, 10 või 12 minutiga või 9 minutiga. Ta võib ise täpsustada, kui ta soovib. Ja see ongi see. Nii et vaadake, sõbrad, me siin taome vastu rinda muudkui: "Julgeolek! Julgeolek!", aga ise tegelikult õõnestame oma julgeolekulist positsiooni sellega, et suurendame kümnete tuhandete kaupa siin olevaid võõrinimesi, venekeelseid inimesi, kelle tausta me ei tea. Ja kui siin jällegi räägitakse, et meie usaldame – meil hirmsasti armastatakse kõike usaldada, küll me usaldame arste ja küll me usaldame, ma ei tea, teadlasi ja küll me usaldame oma eriteenistusi –, siis mina ei usalda. Mina ei usalda, sellepärast et minu arvates teevad nad halba tööd. Nad ei pane kanda maha ega ütle, et lõpetame selle slaavlaste impordi Eestisse. Meil on probleem Nõukogude ajast alates, me ei ole suutnud neid inimesi integreerida. Käivad ringi küll Georgi lintidega, küll, ma ei tea, mis muude sümbolitega. Probleem on meil akuutne 30 aasta jooksul juba, 33 aasta jooksul. Me teeme selle probleemi veel suuremaks ja räägime ilusat lolli juttu selle juurde. Nii et, lugupeetud isamaalased, te saate meie toetuse, aga te ei pälvi meie usaldust, sest te olete pooletera mehed, kellel on alati ainult poolikud lahendused. Me neid poolikuid lahendusi ei aktsepteeri ja ma olen veendunud, et nende poolikute lahenduste hind ka julgeolekuliselt saab pikemas perspektiivis olema raske. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Helir-Valdor Seeder, palun!

Ma palun kaheksa minutit.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh, head kolleegid, et te sisustasite ka minu läbirääkimiste sõnavõttu oma eelnevate sõnavõttudega. Kõigepealt, hea kolleeg Mart, sa alustasid ja lõpetasid Isamaa nuhtlemisega selle eelnõu puhul. Kõigepealt sellest kollektiivsest vastutusest. Kollektiivne vastutus on nii valitsuses erinevatel osapooltel, kui nad on eri meelt, ja kollektiivne vastutus on ka parlamendis, kui parlamendisaadikud on erinevat meelt. Nii et paraku peab sellest loogikast lähtuvalt tõdema, et me sinuga pärast tänast hääletust kanname ühist vastutust selle eest, kui seda eelnõu heaks ei kiideta. Kahjuks see nii on, nii et tuleb ka teil siis see kollektiivse vastutuse koorem enda õlule võtta. Aga mis puudutab nüüd pooleteravärki, siis jah, ma olen ka nõus, et parem on mingisugused poolikud lahendused õiges suunas kui mitte mingisugune lahendus. Ja tänasel opositsioonil kahjuks midagi enamat teha võimalik ei ole kui siin algatada eelnõusid ja survestada valitsust ja teha taolisel kujul ettepanekuid. Minu arvates ma ei saa sinuga, hea kolleeg, kogenud inimesega, kuidagi nõustuda, et kui EKRE nüüd küll ei usalda Isamaad, aga toetab seda eelnõu, siis te mingisuguse teene osutate Isamaale suure tähega. Pigem isamaale väikse tähega on vaja teenet osutada. Meile ei ole vaja mitte mingisugust teenet, Eesti riigile on vaja teenet osutada. Ja ma eeldan, et teis on ikka riigimehelikkus, mitte mängulust ja poliittehnoloogia. Aga nüüd, Valdo, sinu kriitika juurde. Ega minu ettekandes ei olnud võimalik avada kogu maailma ja kõiki riske tervikuna ja näidata oma teadmisi ka selles küsimuses, mis on palju suuremad, kui siin kümne minutiga välja paistis minu sõnavõtust. Sellest, et Soome riik on sulgenud maismaapiiri, aga jätkub raudteeületus ja kargo, sellest oleme me väga hästi teadlikud. See ei ole mitte mingisugune uudis meile, eelnõu algatajad on sellest väga hästi teadlikud. Ja see, mis ma vaatasin ka eelmine kord, kui menetleti seda eelnõu ja räägiti, et no Soomega me ei saa üldse ennast võrrelda, et soomlastel ei ole ränderünde puhul selliseid valmis olevaid lahendusi, nagu on Eestis seadusandluses – no kuulge, sõbrad, aga miks soomlased siis ei valinud oma siseriiklikus seadusandluses analoogseid lahendusi kui Eesti riigil, vaid eelistasid astuda sammu kaugemale ja sulgeda kogu piir? Nad oleks võinud ju ka piirduda siis siseriiklike seaduste muudatustega, nii nagu Eestis, ma tuletan meelde, Isamaa initsiatiivil tehti ränderünde kartuses seadusesse muudatused. Aga Soome valis tunduvalt tugevama nii-öelda lahenduse tee. Nii et oleme teadlikud sellest erisusest. Nüüd see, et opositsioon võib ju siin mõtlemata eelnõusid esitada. No ei esita me mõtlemata eelnõu, see mõtlemise koht on Vabariigi Valitsusel. Meie esitame siin praegu ainult ettepaneku Vabariigi Valitsusele. Ja kui Valdo Randpere kolleegina on arvamusel, et valitsus kindlasti langetab seejärel mõtlematu eelnõu, no siis see on otsene umbusaldusavaldus Vabariigi Valitsusele. Nii et mina etteruttavalt nii kriitiline isegi Vabariigi Valitsuse suhtes ei oleks. Nüüd jutt õhupallidest ja kõigest muust, et need ei kujuta ohtu maismaal. Loomulikult, aga ma ka ütlesin, et kogu see julgeoleku tagamine kontrolljoonel ja naaberriikides piiridel on ikka kompleksne küsimus, puudutab nii õhku, vett, maismaad, mida iganes. See on üks osa ja kindlasti ka omavahel seotud. Kaliningradi näite toomine, justkui see on põhjus ja motivatsioon, miks ka meie ei peaks oma kontrolljoont sulgema – vaat siin on jällegi väga põhimõtteline erisus nii sisulise poole pealt kui ka rahvusvahelise õiguse poole pealt, sest sellega me blokeeriksime ühe autonoomse, täiesti eraldiseisva üksuse ühest riigist, mida Eesti kontrolljoone puhul ei tekiks. See on ikkagi selgelt ainult Eesti riigi ja Vene Föderatsiooni vahelise piiri või siis kontrolljoone küsimus, aga Kaliningradi blokeeritaks sel juhul täielikult oma emamaast ära ja see on ka hoopis teine rahvusvahelise õiguse seisukohalt. Nii et see võrdlus ei ole kindlasti adekvaatne. Nüüd, mis puudutab Euroopa Liidu diplomaate, siis see tundus ääretult kummaline, et Eesti riik ei saa kontrolljoone ületamist sulgeda selle tõttu, et see on ainus kanal, kus Euroopa Liidu diplomaadid saaksid ületada piiri. Vaat see on nüüd küll väga huvitav lähenemine. Kõigepealt, muidugi on ka teisi võimalusi maismaad ületada Venemaale läbi teiste riikide, kolmandate riikide. Need kanalid on kõik olemas. Aga ma ei saa aru, miks üldse diplomaadid, kellel on vaja Venemaale siseneda või sealt väljuda, peaksid üle Narva piiripunkti minema, kui on võimalik nii sellesama õhuliiklusega, mis sa rääkisid, tõid näiteks, et ei ole seotud piiriületamisega, või veeteede kaudu. Ülejäänud võimalused diplomaatidel piiri ületada on ammendamatud suure Venemaa piiridel, kui me kaardile vaatame. Nii et see kitsas üks väikene "elutee" Euroopa Liidu diplomaatidele Moskvasse ei pea küll avatud olema. See on üks kummalisemaid põhjendusi, mida ma selle eelnõu menetlemisel kuulnud olen. Nii et, hea kolleegid, ma jätkuvalt loodan teie toetusele ja rõhutan: meie eelnõu on ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele. Ja kui me ei usalda Vabariigi Valitsust ja eeldame, et Vabariigi Valitsus ei langeta adekvaatset otsust, siis tõepoolest ei ole mõtet seda eelnõu toetada. Kui meil on mingisugunegi lootus, et Vabariigi Valitsusel on tervet mõistust ja ta langetab kaalutletud otsuse, siis on see eelnõu heakskiitmine ja selle ettepaneku tegemine igati asjakohane. Aitäh!

Aitäh! Nüüd on siin paar vastusõnavõttu. Kõigepealt Helir-Valdor Seeder, palun! Aa, juba läks maha? Vabandust! Vastusõnavõtt, Valdo Randpere.

Aitäh! No põhimõtteliselt muidugi teatud määral võib ju Heliriga nõus olla selles, et tegemist on kompleksse probleemiga, aga see komplekssus sisaldab ju endas ka koostööd teiste riikidega ja Eesti puhul on see eelkõige koostöö Lätiga. Põhimõtteliselt, kui Helir oleks lugenud seda ohuhinnangut ja kui tal oleks selle vastu huvi olnud, siis ta oleks leidnud vastuse ka näiteks diplomaatide kohta äkki sealt. Aga iseenesest on Eesti ja Läti ühine seisukoht praegu see, et otsest vajadust piiri sulgeda pole, aga kui see vajadus peaks tekkima, siis saame me seda teha väga operatiivselt. Nii et selles mõttes ei kujuta see endast mingit julgeolekuriski. Aga Mart Helme oli väga kindel, et Isamaa endiselt toetab seda eelnõu ja tema ka toetab, või mingi selline mõttekäik käis sealt läbi. Mina nüüd Mardi asemel nii kindel selles küll ei oleks. Vaat, see eelnõu on esitatud enne 19. oktoobrit. Ja nüüd on asjaolud ikka nii muutunud, et mina ei ole kindel, kas Isamaa ise ka seda eelnõu enam toetab.

Mart Helme, sõnavõtt koha pealt.

Aitäh! No ma tahaks öelda, et me ei osuta siin teenet ei isamaale väikese tähega ega Isamaale suure tähega. Me oleme põhimõtteliselt sellel seisukohal, et agressorriigiga peab olema meil piir kinni. Põhimõtteliselt oleme sel seisukohal! Aga oleme ka põhimõtteliselt sel seisukohal, et meil peaksid kõik ülejäänud piirid olema kontrolli all. Me peame teadma, kes Eestisse tuleb, miks ta siia tuleb, mis asju ta siin ajab, kes ta on, mis ta taust on ja nii edasi. Vaat see on riigina käitumine. Aga kui me teenetest räägime, siis Isamaa võiks meile vastuteene osutada ja toetada meie väljumisettepanekut Istanbuli konventsioonist, aga mitte ilkuda selle kallal, nagu Reinsalu siin on teinud, et see on tähelepanu püüdmise katse. Ei, see ei ole tähelepanu püüdmise katse. See on ka põhimõtteline seisukoht lõpetada ühe pervokonventsiooni rakendamine Eestis, meie laste ajupesu, kogu see voolavate sugude jura ja kõik muu, mis on sinna sisse kirjutatud. See on põhimõtteline küsimus. Ma saan aru, et Isamaal põhimõtteid ei ole, aga meil on. Ja see ongi meie suur erinevus. Nii et kui Reinsalu siin keksleb jalalt jalale, nagu tal kombeks on, siis meie ei keksle jalalt jalale. Me anname silmade vahele, ja kohe valusalt anname. Lõpetuseks ütlen ma muidugi seda, et meil on probleem. Ja see probleem ei lahene selle eelnõu vastuvõtmise või tagasilükkamisega, sest probleem on meil viies kolonn ja kasvav slaavistumine, vene keele pealetung ja vene keele Eesti avalikust ruumist kõrvaldamine, sealhulgas valitsuse ja kõikvõimalike ministeeriumide ja ametite kodulehekülgedelt vene keele eemaldamine ei idane ega mädane Eesti Vabariigis. Ja millegipärast ka Isamaa on selles suhtes olnud läbi aegade, kui nad on olnud valitsuses, täiesti hambutu.

Aitäh! Vastusõnavõtt oli. Ja vastusõnavõtt, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, kolleegid! Ma siiski kutsun teid üles toetama seda eelnõu, mis puudutab kontrolljoone ületamist. Ma kordan veel kord, et see ei lahenda kõiki Eesti riigi julgeoleku probleeme, rääkimata laiemalt muudest probleemidest. Aga võtame jõukohaselt ja piirdume selle eelnõuga. Head kolleegid, ma muidugi saan aru nii EKRE kui ka Reformierakonna hingelisest seisundist. Siin viidati ka 19. oktoobrile, see kindlasti on muutunud. Aga leidke endas ikkagi riigimehelikkust, julgust ja väärikust tulla selle eelnõuga kaasa ka pärast 19. oktoobrit toimunud muudatusi. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Antud eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 722 OE lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamisega. Head Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon" eelnõu 722 OE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Otsuse poolt oli 20 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid 0. Otsus ei leidnud toetust.