Riigi juhtimisvalikud

Aga liigume edasi. Ka kolmas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on riigi juhtimisvalikud. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Aeg on keeruline, aeg on tõsine. Selles mõttes jõudu valitsusele praegu sellelt tasemelt nende otsuste langetamisel, mis on elulise kaaluga nii julgeolekus kui ka majanduse perspektiivis! Täna hommikul saime väga tõsise, erikaaluga uudise, mis puudutab Poola territooriumil Vene droonide allalaskmist. See on kindlasti pretsedendi kaaluga. Ka meil oli loetud nädalad tagasi kaasus drooni allakukkumisest Eesti territooriumil ja sellega seoses on kerkinud esile mitmeid küsimusi ja tähelepanekuid, mida ka valitsuse liikmed on väljendanud, [sealhulgas küsimus,] kuidas meie suudaksime droonitõrje võimet paremini arendada. Minu esimene küsimus puudutab seda, et ka valitsuse esindajad on viidanud, et PPA ja Kaitseministeeriumi vastutusvaldkonnad on erinevad, sõltuvalt drooni paiknemise kõrgusest, ja see võib tekitada opereerimise mõttes segadust. Minu küsimus on, kas valitsuse tasemel on seda arutatud ja kas on langetatud mingeid otsuseid selle pädevusjaotuse muutmiseks. Minu teine küsimus puudutab seda, milline on, vastavalt seni kehtinud pädevusele, PPA-l, aga ka Kaitseväel praegu relvakasutusprotokoll, mis on antud. Juhul kui ründedroonid on Eesti territooriumil, milline on korraldus? Kas Kaitseväel ja PPA-l on pädevus need automaatse mehhanismiga, vastavalt meie käsutuses olevatele võimalustele, alla tuua nende hävitamise teel, või on mingisugune muu kaalutlusruum antud? Kui jah, millisel tasemel see otsus vastu võetakse? Minu kolmas küsimus puudutab akustilist seiresüsteemi. Kas valitsus on langetanud otsuse akustilise seiresüsteemi, mis võimaldab ka madallennudroone tuvastada, soetamise kohta? [Kui jah,] millisel ajal võib seda eeldada?

Aitäh! Härra peaminister! Aeg on keeruline, aeg on tõsine. Jõudu valitsusele praegu sellel tasemel otsuste langetamisel, mis on elulise kaaluga nii julgeolekulises kui ka majanduslikus perspektiivis! Täna hommikul saime väga tõsise, erikaaluga uudise, mis puudutab Poola territooriumil Vene droonide allalaskmist. See on kindlasti pretsedendi kaaluga. Ka meil oli loetud nädalad tagasi kaasus drooni allakukkumisest Eesti territooriumil ja sellega seoses on kerkinud esile mitmeid küsimusi ja tähelepanekuid, mida ka valitsuse liikmed on väljendanud, [sealhulgas on küsimus], kuidas meie suudaksime droonitõrje võimet paremini arendada. Minu esimene küsimus puudutab seda, et valitsuse esindajad on viidanud, et PPA ja Kaitseministeeriumi vastutusvaldkonnad on erinevad, sõltuvalt drooni paiknemise kõrgusest, ja see võib tekitada opereerimise mõttes segadust. Minu küsimus on, kas valitsuse tasemel on seda arutatud ja kas on langetatud mingeid otsuseid selle pädevusjaotuse muutmiseks. Minu teine küsimus puudutab seda, milline on praegu, vastavalt seni kehtinud pädevusele, PPA-l, aga ka Kaitseväel relvakasutusprotokoll, mis on antud. Juhul kui ründedroonid on Eesti territooriumil, milline on korraldus? Kas Kaitseväel ja PPA-l on pädevus need automaatse mehhanismiga, vastavalt meie käsutuses olevatele võimalustele, alla tuua nende hävitamise teel, või on mingisugune muu kaalutlusruum antud? Kui jah, millisel tasemel see otsus vastu võetakse? Minu kolmas küsimus puudutab akustilist seiresüsteemi. Kas valitsus on langetanud otsuse akustilise seiresüsteemi, mis võimaldab ka madallennudroone tuvastada, soetamise kohta? [Kui jah,] millisel ajal võib seda eeldada?

Aitäh! Härra peaminister! Aeg on keeruline, aeg on tõsine. Jõudu valitsusele praegu sellel tasemel otsuste langetamisel, mis on elulise kaaluga nii julgeolekulises kui ka majanduslikus perspektiivis! Täna hommikul saime väga tõsise, erikaaluga uudise, mis puudutab Poola territooriumil Vene droonide allalaskmist. See on kindlasti pretsedendi kaaluga. Ka meil oli loetud nädalad tagasi kaasus drooni allakukkumisest Eesti territooriumil ja sellega seoses on kerkinud esile mitmeid küsimusi ja tähelepanekuid, mida ka valitsuse liikmed on väljendanud, [sealhulgas on küsimus], kuidas meie suudaksime droonitõrje võimet paremini arendada. Minu esimene küsimus puudutab seda, et valitsuse esindajad on viidanud, et PPA ja Kaitseministeeriumi vastutusvaldkonnad on erinevad, sõltuvalt drooni paiknemise kõrgusest, ja see võib tekitada opereerimise mõttes segadust. Minu küsimus on, kas valitsuse tasemel on seda arutatud ja kas on langetatud mingeid otsuseid selle pädevusjaotuse muutmiseks. Minu teine küsimus puudutab seda, milline on PPA-le ja Kaitseväele, vastavalt kehtivale pädevusele, antud relvaprotokoll. Juhul kui ründedroonid on Eesti territooriumil, milline on korraldus? Kas Kaitseväel ja PPA-l on pädevus need automaatse mehhanismi abil, vastavalt meie käsutuses olevatele võimalustele, nende hävitamise kaudu alla tuua, või on antud mingisugune muu kaalutlusruum? Millisel tasemel see otsus vastu võetakse? Minu kolmas küsimus puudutab akustilist seiresüsteemi. Kas valitsus on langetanud otsuse akustilise seiresüsteemi soetamise kohta, mis võimaldab ka madallennul droone tuvastada? [Kui jah,] millisel ajal võib eeldada, et see rakendub?

Aitäh! Härra peaminister! Aeg on keeruline, aeg on tõsine. Jõudu valitsusele praegu sellel tasemel otsuste langetamisel, mis on elulise kaaluga nii julgeolekulises kui ka majanduslikus perspektiivis! Täna hommikul saime väga tõsise, erikaaluga uudise, mis puudutab Poola territooriumil Vene droonide allalaskmist. See on kindlasti pretsedendi kaaluga. Ka meil oli loetud nädalad tagasi kaasus drooni allakukkumisest Eesti territooriumil ja sellega seoses on kerkinud esile mitmeid küsimusi ja tähelepanekuid, mida ka valitsuse liikmed on väljendanud, [sealhulgas on küsimus], kuidas meie suudaksime droonitõrje võimet paremini arendada. Minu esimene küsimus puudutab seda, et valitsuse esindajad on viidanud, et PPA ja Kaitseministeeriumi vastutusvaldkonnad on erinevad, sõltuvalt drooni paiknemise kõrgusest, ja see võib tekitada opereerimise mõttes segadust. Minu küsimus on, kas valitsuse tasemel on seda arutatud ja kas on langetatud mingeid otsuseid selle pädevusjaotuse muutmiseks. Minu teine küsimus puudutab seda, milline on PPA-le ja Kaitseväele, vastavalt kehtivale pädevusele, antud relvaprotokoll. Juhul kui ründedroonid on Eesti territooriumil, milline on korraldus? Kas Kaitseväel ja PPA-l on pädevus need automaatse mehhanismi abil, vastavalt meie käsutuses olevatele võimalustele, nende hävitamise kaudu alla tuua, või on antud mingisugune muu kaalutlusruum? Millisel tasemel see otsus vastu võetakse? Minu kolmas küsimus puudutab akustilist seiresüsteemi. Kas valitsus on langetanud otsuse akustilise seiresüsteemi, mis võimaldab ka madallennul droone tuvastada, soetamise kohta? [Kui jah,] millisel ajal võib eeldada, et see rakendub?

Teie aeg! Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea küsija! Ilusat hooaja algust teile ja aitäh jõudu soovimast! Küsimused olid üsna tehnilised, nii et kui mõne [küsimuse] puhul on mingeid detaile vaja täpsustada, siis ma palun kas sise- või kaitseministril teile täpsustada. PPA ja Kaitseväe vahel on jagatud vastutus ja koostöö mehitamata õhusõidukite tõrjumisel toimib kenasti. Mõlemad rakendavad aktiivseid tõrjemeetmeid vastavalt oma pädevusele. Nagu öeldud, täielikku ja kõikehõlmavat [kaitse]võimekust ebaseaduslike, muuhulgas ka üle riigipiiride liikuvate mehitamata õhusõidukite tõrjumiseks ei ole võimalik luua ühelgi riigil. Võimekus on meil kasvav ja ma arvan, et selle alus ongi see, mida ma kirjeldasin. Kaitseinvesteeringute taseme [tõstmine] 5%-le annab võimaluse selleks palju suuremalt ja palju jõulisemalt kui kunagi varem. Kui vaadata täpsemalt, siis kogu üleriigilise õhuseire vastutus – Siseministeerium ja Kaitsevägi omavahel seda pilti jagavad – on Kaitseväel. Nende kohustus on valvata ja kaitsta Eesti õhuruumi. Nende võimearenduse prioriteedid on akustilised seadmed, täiendavad radarid, aga täpsemalt saavad nad ise kommenteerida, ma ei tea, kas avalikult või kuidas iganes. Nende asukohti ja kogu tehnoloogiat ma täpselt ei kommenteeri. Maismaapiiri ja piiriveekogude õhuseire eest vastutab PPA ehk eesti keeli Politsei- ja Piirivalveamet. Ja nende osapoolte kõrval kolmas osapool on näiteks liitlased ja lennuliiklust korraldavad osapooled. Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti ja liiklust korraldavate osapoolte vahel, tulenevalt muutunud õhupildist, tuleb tõhustada õhuruumi seireinfo vahetamist. See tähendab seda, et nad saavad üksteiselt õhupilti vastu võtta ja väljundiks peaks olema kiire reageerimine sellisele sõidukiohule. Vastumeetmete rakendamine rahuajal piiril ja piiriveekogul on PPA ehk politsei ja piirivalve vastutada. Välja arvatud juhul, kui tegemist on sõjalise mehitamata õhusõidukiga. Sellisel korral reageerib Kaitsevägi ja vajadusel kaasatakse NATO õhuturbemissiooni vahendid. Kui need meetmed on rakendatud, siis sündmuskohal on roll Kaitsepolitseiametil, Päästeametil, PPA-l ja Häirekeskusel. Mehitamata õhu- ja veesõiduki sõjalise ründe vastu rakendab aktiivseid meetmeid Kaitsevägi. Ma loodan, et saite siit enam-vähem ülevaate.

Aitäh, hea küsija! Ilusat hooaja algust teile ja aitäh jõudu soovimast! Küsimused olid üsna tehnilised, nii et kui mõne [küsimuse] puhul on mingeid detaile vaja täpsustada, siis ma palun kas sise- või kaitseministril neid täpsustada. PPA ja Kaitseväe vahel on jagatud vastutus ja koostöö mehitamata õhusõidukite tõrjumisel toimib kenasti. Mõlemad rakendavad vastavalt oma pädevusele aktiivseid tõrjemeetmeid. Nagu öeldud, täielikku ja kõikehõlmavat [kaitse]võimekust ebaseaduslike, muuhulgas ka üle riigipiiride liikuvate mehitamata õhusõidukite tõrjumiseks ei ole võimalik luua ühelgi riigil. Võimekus on meil kasvav ja ma arvan, et selle alus ongi see, mida ma kirjeldasin. Kaitseinvesteeringute taseme [tõstmine] 5%-le annab selleks võimaluse suuremalt ja jõulisemalt kui kunagi varem. Kui vaadata täpsemalt, siis kogu üleriigilise õhuseire vastutus – Siseministeerium ja Kaitsevägi jagavad seda pilti omavahel – on Kaitseväel. Nende kohustus on valvata ja kaitsta Eesti õhuruumi. Nende võimearenduse prioriteedid on akustilised seadmed, täiendavad radarid, aga täpsemalt saavad nad ise kommenteerida, ma ei tea, kas avalikult või kuidas iganes. Nende asukohti ja kogu tehnoloogiat ma täpselt ei kommenteeri. Maismaapiiri ja piiriveekogude õhuseire eest vastutab PPA ehk eesti keeli Politsei- ja Piirivalveamet. Ja nende osapoolte kõrval kolmas osapool on näiteks liitlased ja lennuliiklust korraldavad osapooled. Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti ja lennuliiklust korraldavate osapoolte vahel, tulenevalt muutunud õhupildist, tuleb tõhustada õhuruumi seireinfo vahetamist. See tähendab seda, et nad saavad üksteiselt õhupilti vastu võtta ja väljundiks peaks olema kiire reageerimine sellisele sõidukiohule. Vastumeetmete rakendamine rahuajal piiril ja piiriveekogul on PPA ehk politsei ja piirivalve vastutada. Välja arvatud juhul, kui tegemist on sõjalise mehitamata õhusõidukiga. Sellisel juhul reageerib Kaitsevägi ja vajadusel kaasatakse NATO õhuturbemissiooni vahendid. Kui need meetmed on rakendatud, on sündmuskohal roll Kaitsepolitseiametil, Päästeametil, PPA-l ja Häirekeskusel. Mehitamata õhu- ja veesõiduki sõjalise ründe vastu rakendab aktiivseid meetmeid Kaitsevägi. Ma loodan, et saite siit enam-vähem [ammendava] ülevaate.

Aitäh, hea küsija! Ilusat hooaja algust teile ja aitäh jõudu soovimast! Küsimused olid üsna tehnilised, nii et kui mõne [küsimuse] puhul on mingeid detaile vaja täpsustada, siis ma palun kas sise- või kaitseministril neid täpsustada. PPA ja Kaitseväe vahel on jagatud vastutus ja koostöö mehitamata õhusõidukite tõrjumisel toimib kenasti. Mõlemad rakendavad vastavalt oma pädevusele aktiivseid tõrjemeetmeid. Nagu öeldud, täielikku ja kõikehõlmavat [kaitse]võimekust ebaseaduslike, muuhulgas ka üle riigipiiride liikuvate mehitamata õhusõidukite tõrjumiseks ei ole võimalik luua ühelgi riigil. Võimekus on meil kasvav ja ma arvan, et selle alus ongi see, mida ma kirjeldasin. Kaitseinvesteeringute taseme [tõstmine] 5%-le annab selleks võimaluse suuremalt ja jõulisemalt kui kunagi varem. Kui vaadata täpsemalt, siis kogu üleriigilise õhuseire vastutus – Siseministeerium ja Kaitsevägi jagavad seda pilti omavahel – on Kaitseväel. Nende kohustus on valvata ja kaitsta Eesti õhuruumi. Nende võimearenduse prioriteedid on akustilised seadmed, täiendavad radarid, aga täpsemalt saavad nad ise kommenteerida, ma ei tea, kas avalikult või kuidas iganes. Nende asukohti ja kogu tehnoloogiat ma täpselt ei kommenteeri. Maismaapiiri ja piiriveekogude õhuseire eest vastutab PPA ehk eesti keeli Politsei- ja Piirivalveamet. Ja nende osapoolte kõrval kolmas osapool on näiteks liitlased ja lennuliiklust korraldavad osapooled. Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti ja liiklust korraldavate osapoolte vahel, tulenevalt muutunud õhupildist, tuleb tõhustada õhuruumi seireinfo vahetamist. See tähendab seda, et nad saavad üksteiselt õhupilti vastu võtta ja väljundiks peaks olema kiire reageerimine sellisele sõidukiohule. Vastumeetmete rakendamine rahuajal piiril ja piiriveekogul on PPA ehk politsei ja piirivalve vastutada. Välja arvatud juhul, kui tegemist on sõjalise mehitamata õhusõidukiga. Sellisel juhul reageerib Kaitsevägi ja vajadusel kaasatakse NATO õhuturbemissiooni vahendid. Kui need meetmed on rakendatud, on sündmuskohal roll Kaitsepolitseiametil, Päästeametil, PPA-l ja Häirekeskusel. Mehitamata õhu- ja veesõiduki sõjalise ründe vastu rakendab aktiivseid meetmeid Kaitsevägi. Ma loodan, et saite siit enam-vähem [ammendava] ülevaate.

Aitäh! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Härra peaminister! Tegelikult, minu andmetel – ma tuginen siin ekspertide informatsioonile – tehti juba eelmisel aastal pakkumisi, mis puudutavad akustilise seiresüsteemi soetamist. See on nüüd kuidagi venima jäänud. Härra kaitseminister viitas ka eile parlamendi kõnetoolist, et see on olnud majanduslikel põhjustel või rahalistel põhjustel takerdunud. Minu küsimus on konkreetne, see on mõnes miljonis euros, puudutab osa Eesti territooriumi katmist akustilise seiresüsteemiga. Kas teie käsutuses on informatsioon, et see akustiline seiresüsteem soetatakse ja mis ajast see võiks omada täisfunktsionaalsust? Teiseks, ma siiski täpsustaks üle. Te kirjeldasite erinevate asutuste, Päästeameti ja teiste asutuste kaasamist võimalike riskiolukordade lahendamisse. Mu küsimus oli relvakasutusõiguse kohta. Milline on teile teadaolevalt relvakasutusõiguse pädevus vastavalt nendele institutsioonidele? Kas meil on ründedrooni Eesti territooriumile sattumise puhul automaatne relvakasutusõiguse korraldus nende likvideerimiseks või on mingi muu protokoll? Ja kui on muu, milles see seisneb? Kolmandaks, mu täpsustus puudutas seda, et droonide ja droonitõrje puhul on kindlasti oluline ka ohuteavitus. Me nägime Poola juhtumi puhul, et tsiviilelanikele anti avalikke sõnumeid kodus püsimise kohta. Millises seisus on meie [ohuteavitussüsteem] nüüd, võrreldes suve eel [käivitatud] sireenisüsteemiga, teavitussüsteemiga? Millises tempos [liigutakse]? [Millal] me võime öelda, et see ohuteavitussüsteem Eestis täies mahus rakendub või on töövõimeline?

Härra peaminister! Tegelikult, minu andmetel – ma tuginen siin ekspertide informatsioonile – tehti juba eelmisel aastal pakkumisi, mis puudutavad akustilise seiresüsteemi soetamist. See on nüüd kuidagi venima jäänud. Härra kaitseminister viitas ka eile parlamendi kõnetoolist, et see on majanduslikel põhjustel või rahalistel põhjustel takerdunud. Minu [esimene] küsimus on konkreetne, see on mõnes miljonis euros ja puudutab osa Eesti territooriumi katmist akustilise seiresüsteemiga. Kas teie käsutuses on informatsioon, et see akustiline seiresüsteem soetatakse, ja mis ajast see võiks omada täisfunktsionaalsust? Teiseks, ma siiski täpsustaks üle. Te kirjeldasite erinevate asutuste, Päästeameti ja teiste asutuste kaasamist võimalike riskiolukordade lahendamisse. Mu küsimus oli relvakasutusõiguse kohta. Milline on teile teadaolevalt relvakasutuse pädevus nendel institutsioonidel? Kas meil on ründedrooni Eesti territooriumile sattumise puhul automaatne relvakasutusõiguse korraldus nende likvideerimiseks või on mingi muu protokoll? Ja kui on muu, milles see seisneb? Kolmandaks, mu täpsustus puudutas seda, et droonide ja droonitõrje puhul on kindlasti oluline ka ohuteavitus. Me nägime Poola juhtumi puhul, et tsiviilelanikele anti avalikke sõnumeid kodus püsimise kohta. Millises seisus on meie [ohuteavitussüsteem] nüüd, võrreldes suve eel [käivitatud] sireenisüsteemiga, teavitussüsteemiga? Millises tempos [liigutakse]? [Millal] me võime öelda, et see ohuteavitussüsteem Eestis täies mahus rakendub või on töövõimeline?

Härra peaminister! Tegelikult, minu andmetel – ma tuginen siin ekspertide informatsioonile – tehti juba eelmisel aastal pakkumisi, mis puudutavad akustilise seiresüsteemi soetamist. See on nüüd kuidagi venima jäänud. Härra kaitseminister viitas ka eile parlamendi kõnetoolist, et see on olnud majanduslikel põhjustel või rahalistel põhjustel takerdunud. Minu [esimene] küsimus on konkreetne, see on mõnes miljonis euros ja puudutab osa Eesti territooriumi katmist akustilise seiresüsteemiga. Kas teie käsutuses on informatsioon, et see akustiline seiresüsteem soetatakse, ja mis ajast see võiks omada täisfunktsionaalsust? Teiseks, ma siiski täpsustaks üle. Te kirjeldasite erinevate asutuste, Päästeameti ja teiste asutuste kaasamist võimalike riskiolukordade lahendamisse. Mu küsimus oli relvakasutusõiguse kohta. Milline on teile teadaolevalt relvakasutusõigus vastavalt nendele institutsioonidele? Kas meil on ründedrooni Eesti territooriumile sattumise puhul automaatne relvakasutusõiguse korraldus nende likvideerimiseks või on mingi muu protokoll? Ja kui on muu, milles see seisneb? Kolmandaks, mu täpsustus puudutas seda, et droonide ja droonitõrje puhul on kindlasti oluline ka ohuteavitus. Me nägime Poola juhtumi puhul, et tsiviilelanikele anti avalikke sõnumeid kodus püsimise kohta. Millises seisus on meie [ohuteavitussüsteem] nüüd, võrreldes suve eel [käivitatud] sireenisüsteemiga, teavitussüsteemiga? Millises tempos [liigutakse]? [Millal] me võime öelda, et see ohuteavitussüsteem Eestis täies mahus rakendub või on töövõimeline?

Aitäh, hea küsija! Teemad on kindlasti tõsised. Teil oli nüüd palju küsimusi. Ma loodan, et ma ei jätnud siin midagi tähelepanuta. Kui jätsin, siis me saame alati täpsustada, pole küsimust. Ohuteavitussüsteemiga siseminister tegeleb ja ma saan aru, et siseminister on ka avalikult kommenteerinud seda, et tema ettekujutuses peaks see saama paremaks. Ta on pakkunud erinevaid lahendusi välja. Ehk siseminister saab ise täpsemalt kirjeldada, millal täpselt need lahendused [valmivad] ja milliseid samme ta selleks astub. Positiivne on see, et me oleme erinevaid ohuteavitussüsteeme katsetanud. Katsetamine ometi selleks ongi, et sa näed, mis töötab ja mis ei tööta. Mõned [süsteemid] töötavad, mõned ei tööta, [kui ei tööta, siis] järelikult tuleb süsteemi muuta. Kui ei ole valitud õige süsteem või kui see tervikuna ei tööta või kui probleemid on suuremad, siis tuleb valida teine süsteem. Sellega siseminister tegeleb. Oli küsimus nendesamade akustiliste radarite ja kõikide muude asjade kohta. Ma juba mainisin, et see on väevõimekuse või [varustuse] hankimise mõttes prioriteetide hulgas. Kui te küsite, kas midagi on raha taha jäänud, siis seda oskavad öelda pigem hankijad. Minu hinnang on, et Kaitseväele on järgnevatel aastatel teada, et kui kaitseinvesteeringud on 5% tasemel, siis selle eest on võimalik hankida kõike, mida vaja on. Loomulikult, ma arvan, ega lõppkokkuvõttes on see probleem maailmas ja Euroopas laiemalt, kuna kõik riigid täna valmistuvad. Euroopa on olnud pigem rahuprojekt ilma relvadeta, nüüd on Euroopast saamas rahuprojekt, mis on relvastatud. See tähendab seda, et kõik meie sõbrad ja liitlased on nii raha mõttes kui relvastuse mõttes samades sabades kus meie ja üritavad sedasama varustust hankida. Muu hulgas me oleme suhelnud ka laiemalt Euroopas, et luua võimekus kogu Balti ja idatiivale laiemalt ka õhukaitseks ja droonituvastuseks, aga kõik see tegevus seisab ees, et saada selleks ka Euroopa Liidu keskset rahastust. Nii et ma usun, jah, et võimekuse loomine keskpikas plaanis ei peaks raha taha jääma. Ja nagu öeldud, esimesed tegevused ja hanked on juba käimas. Mehitamata õhu- ja veesõiduki sõjalise ründe korral on aktiivsete meetmete rakendamine Kaitseväe ülesanne, kes teeb oma pädevuse piires [selles valdkonnas] otsuseid.

Aitäh, hea küsija! Teemad on kindlasti tõsised. Teil oli nüüd palju küsimusi. Ma loodan, et ma ei jätnud siin midagi tähelepanuta. Kui jätsin, siis me saame alati täpsustada, pole küsimust. Ohuteavitussüsteemiga siseminister tegeleb ja ma saan aru, et siseminister on ka avalikult kommenteerinud seda, et tema ettekujutuses peaks see saama paremaks. Ta pakub erinevaid lahendusi seal välja. Ehk siseminister saab ise täpsemalt kirjeldada, millal täpselt need lahendused [valmivad] ja milliseid samme ta selleks astub. Positiivne on see, et me oleme erinevaid ohuteavitussüsteeme katsetanud. Katsetamine ometi selleks ongi, et sa näed, mis töötab ja mis ei tööta. Mõned töötavad, mõned ei tööta, järelikult tuleb süsteemi muuta. Kui ei ole valitud õige süsteem või kui see tervikuna ei tööta või kui probleemid on suuremad, siis tuleb valida teine süsteem. Sellega siseminister tegeleb. Nendesamade akustiliste radarite ja kõikide muude asjade kohta oli küsimus. Ma juba mainisin, et see on väevõimekuse või [varustuse] hankimise mõttes prioriteetide hulgas. Kui te küsite, kas midagi on raha taha jäänud, siis seda oskavad pigem hankijad öelda. Minu hinnang on selline, et Kaitseväele on järgnevatel aastatel teada, et kui kaitseinvesteeringud on 5% tasemel, siis selle eest on võimalik hankida kõike, mida on vaja. Loomulikult, ma arvan, ega lõppkokkuvõttes on see probleem maailmas ja Euroopas laiemalt, kuna kõik riigid täna valmistuvad. Euroopa on olnud pigem rahuprojekt ilma relvadeta, nüüd on Euroopast saamas rahuprojekt, mis on ka relvastatud. See tähendab seda, et kõik meie sõbrad ja liitlased on nii raha mõttes kui relvastuse mõttes samades sabades kus meie ja üritavad sedasama varustust hankida. Muu hulgas me oleme suhelnud ka laiemalt Euroopas, et luua võimekus kogu Balti ja idatiivale laiemalt ka õhukaitseks ja droonituvastuseks, aga kõik see tegevus seisab ees, et saada selleks ka Euroopa keskset rahastust. Nii et ma usun, jah, et võimekuse loomine keskpikas plaanis ei peaks raha taha jääma. Ja nagu öeldud, esimesed sellised tegevused ja hanked on juba käimas. Mehitamata õhu- ja veesõiduki sõjalise ründe korral on aktiivsete meetmete rakendamine Kaitseväe ülesanne, kes teeb oma pädevuse piires [selles valdkonnas] otsuseid.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Peeter Ernits. Palun!

Hea juhataja! Hea peaminister! Mis te arvate, miks Eesti on kogu aeg paljude negatiivsete asjade poolest esirinnas, eriti teie ajal? Näiteks inflatsioon oli meil siin augustikuus jälle Euroopa rekord. [Meil on] noorte seas tööpuudus. Kas asi on selles, et te ei suuda hakkama saada? Miks teised riigid, näiteks naabrid Soome ja Läti, suudavad teisiti [toimida], kui rääkida inflatsioonist? Kõik [riigid], kes Venemaaga piirnevad, ja mitte ainult!

Hea juhataja! Hea peaminister! Mis te arvate, miks Eesti on kogu aeg paljude negatiivsete asjade poolest esirinnas, eriti teie ajal? Näiteks inflatsioon oli meil siin augustikuus jälle Euroopa rekord. [Meil on] noorte seas tööpuudus. Kas asi on selles, et te ei suuda hakkama saada? Miks teised riigid, näiteks naabrid Soome ja Läti, suudavad teisiti [toimida], kui rääkida inflatsioonist? Kõik [riigid], kes Venemaaga piirnevad, ja mitte ainult.

Härra peaminister, palun!

Jah, aitäh, hea küsija! Mul võib-olla veidi jäi segaseks, aga, tõsi, inflatsioon Eestis on kõrge. See kindlasti kajastab päris mitut trendi. Osalt on inflatsioon – umbes sihuke kolmandik, veidi peale – pärit meie maksutõusudest, mida meil on vaja riigikaitseks ja kõigeks muuks. Ma tuginen Eesti Panga ja erinevate kommertspankade analüütikute hinnangule, millest see hinnatõus või inflatsioon tuleb. Pool sellest või üle poole, kuni kaks kolmandikku, on pärit maailmaturu toormehindade tõusust ja palgatõusust. Palgatõus on Eestis kiire olnud ja palgatõus kandub läbi toodete ja teenuste ka hindadesse ja turule. See on põhjus, miks Eestis inflatsioon [kõrge] on. Kui selles üldse midagi head on, siis mõned aastad tagasi oli inflatsioon 19%, oli 9%. Sel aastal jääb see umbes 5–6% kanti. Järgmisel aastal on Rahandusministeeriumi, Eesti Panga ja kommertspankade hinnang, et hinnatõus raugeb. Hinnatõus on seal umbes 3% kandis. Hinnatõus langeb. Loodame, et see prognoos ka paika peab. Loomulikult on hinnatõus probleem ja ainukene viis, kuidas sellega edukalt tegeleda, on ikkagi hoolitseda selle eest, et ühiskond üldiselt on jõukam ja inimesed saavad ka kallimate asjadega paremini hakkama. Ja sellepärast, nagu ma kirjeldasin, tulumaksu alandamine ongi vajalik. See on minu hinnangul lausa möödapääsmatu. Järgmisel aastal, 1. jaanuarist 2026 tõuseb järsult tulumaksuvaba miinimum. Nagu mainitud, tänu praegusele astmelisele tulumaksule maksab keskmise palga saaja igal aastal 1500 eurot rohkem. See on päris suur summa – 1500 eurot maksad sa rohkem, kui sa saad keskmist palka, tänu tänasele maksusüsteemile. Selle me muudame ära. 1. jaanuarist alates jääb inimesele oma teenistusest 1500 eurot rohkem kätte. See ei ole üldse paha pilt. Inimesel kindlasti on võimalus ise otsustada, kuidas ta seda raha kasutab. Kui võimalik, kaalume ka tulumaksu alandamist. Esimene prioriteet, nagu öeldud, on seesama riigikaitse, millest me ka palju oleme rääkinud, mis on ainukene viis tagada, et Eestis aetakse Eesti asja eesti keeles ja et meie ja meie lapsed elaksid rahus.

Jah, aitäh, hea küsija! Mul jäi võib-olla veidi segaseks, aga, tõsi, inflatsioon Eestis on kõrge. See kindlasti kajastab päris mitut trendi. Osalt on inflatsioon – umbes sihuke kolmandik, veidi peale – pärit meie maksutõusudest, mida meil on vaja riigikaitseks ja kõigeks muuks. Ma tuginen Eesti Panga ja kommertspankade analüütikute hinnangule, millest see hinnatõus või inflatsioon tuleb. Pool sellest või üle poole, kuni kaks kolmandikku, on pärit maailmaturu toormehindade tõusust ja palgatõusust. Palgatõus on Eestis kiire olnud ja palgatõus kandub läbi toodete ja teenuste ka hindadesse ja turule. See on põhjus, miks Eestis inflatsioon [kõrge] on. Kui selles üldse midagi head on, siis [asjaolu], et mõned aastad tagasi oli inflatsioon 19%, oli 9%. Sel aastal jääb see umbes 5–6% kanti. Järgmisel aastal Rahandusministeeriumi, Eesti Panga ja kommertspankade hinnangu järgi hinnatõus raugeb. Hinnatõus on seal 3% kandis. Hinnatõus langeb. Loodame, et see prognoos ka paika peab. Loomulikult on hinnatõus probleem ja ainukene viis, kuidas sellega edukalt tegeleda, on ikkagi hoolitseda selle eest, et ühiskond üldiselt on jõukam ja inimesed saavad ka kallimate asjadega paremini hakkama. Ja sellepärast, nagu ma kirjeldasin, tulumaksu alandamine ongi vajalik. See on minu hinnangul lausa möödapääsmatu. Järgmisel aastal, 1. jaanuarist 2026 tõuseb järsult tulumaksuvaba miinimum. Nagu mainitud, tänu praegusele astmelisele tulumaksule maksab keskmise palga saaja igal aastal 1500 eurot rohkem. See on päris suur summa – 1500 eurot maksad sa rohkem, kui sa saad keskmist palka, tänu tänasele maksusüsteemile. Selle me muudame ära. 1. jaanuarist alates jääb inimesele oma teenistusest 1500 euro võrra rohkem kätte. See ei ole üldse paha pilt. Inimesel on kindlasti võimalus otsustada, kuidas ta seda raha kasutab. Kui võimalik, kaalume ka tulumaksu alandamist. Esimene prioriteet, nagu öeldud, on riigikaitse, millest me oleme palju rääkinud. See on ainukene viis tagada, et Eestis aetaks Eesti asja eesti keeles ja et meie ja meie lapsed elaksid rahus.

Suur tänu! Lõpetan tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.