Raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (716 SE) esimene lugemine

Tänane 23. ja viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 716 esimene lugemine. Palun eelnõu tutvustama siia Riigikogu kõnetooli tagasi taristuminister Kuldar Leisi. Palun!

Aitäh! Öine rong tuli. Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise eesmärk on suurendada raudtee ohutust, tagada vedurijuhtide eesti keele oskuse taseme kontroll ning vähendada bürokraatiat. Euroopa Liidu ühisturu toimimise tagamiseks on raudteega seotud nõuded suures osas reguleeritud Euroopa Liidu tasemel. Seetõttu on eelnõu muudatused valdavalt tehnilist laadi, kuid toon välja mõned olulisemad. Eestis väljastab raudteeohutuslube Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Selleks, et tagada ohutuslubade väljastamisel põhjalik ja kvaliteetne hindamine, tehakse kolm muudatust. Esiteks pikendatakse ohutuslubade väljastamise aega praeguselt 30 päevalt maksimaalselt neljale kuule. Samuti nähakse ette, et amet peab ühe kuu jooksul andma taotlejale tagasisidet esitatud andmete terviklikkuse kohta. Teiseks antakse ametile õigus väljastada raudteeohutusluba lühemaks ajaks kui viis aastat, kui see on põhjendatud riskide tõhusama kontrolliga. Ja kolmandaks antakse ametile õigus kontrollida raudtee-ettevõtjaid kohapeal ning teha auditeid ohutusloa ja ohutustunnistuse menetluste ajal. Muudatusi teeme ka raudtee liiklusregistri pidamises. Esiteks määrame kindlaks raudteeveeremite ja raudteerajatiste omanike registreerimise nõuded ning teiseks viime raudteeveeremi andmestiku riiklikust raudteeliiklusregistrist üle Euroopa Liidu registrisse. See tähendab, et edaspidi kasutatakse Euroopa Liidu keskset registreerimisfunktsiooni. Eelnõu muudatustega antakse ka Keeleametile õigus kontrollida vedurijuhtide eesti keele oskuse taset, mis on vajalik ohutuse tagamiseks. Vajaduse korral saavad nad teha ettekirjutuse ja määrata sunniraha. Vedurijuhi keeleoskuse taseme määrab raudteeinfrastruktuuri ettevõtja. Kui nõutud on ainult eesti keele oskus, peab vedurijuht oskama seda B1-tasemel, kui aga nõutud on kaks keelt, peab vedurijuht oskama vähemalt üht neist B1-tasemel ja eesti keelt vähemalt A2-tasemel. Lõpetuseks toon välja muudatuse, mis aitab vähendada bürokraatiat. Edaspidi saab raudteeinfrastruktuuri ettevõtja ise määrata abiteenuste hinnad ning selleks ei ole vaja enam Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsust. Abiteenused on näiteks juurdepääsuteede kasutamine või raudteeveeremi tehnilise seisukorra kontrollimine. Austatud Riigikogu liikmed! Kokkuvõtvalt, nagu öeldud, on raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise eesmärk suurendada raudtee ohutust, tagada vedurijuhtide eesti keele oskuse taseme kontroll ning vähendada bürokraatiat. Palun teil eelnõu toetada ja võimaldada selle sujuv menetlemine. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi teile ei ole. Ka seda eelnõu menetles Riigikogu majanduskomisjon ja menetluse kulgu komisjonis palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Õnne Pillaku. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tere hilistundi! Majanduskomisjonis me arutasime seda eelnõu 13. oktoobril, kus lisaks komisjoni liikmetele ja ametnikele osalesid arutelul taristuminister Kuldar Leis, taristuministri nõunik Erko Siitan ja Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna raudteevaldkonna juht Indrek Laineveer. Minister andis eelnõuga tehtavatest muudatustest kiire, kuid samas põhjaliku ülevaate. Mina siis võtan kokku selle arutelu, mis meil komisjonis oli. Tõstatatud küsimused, mis komisjonis tekkisid, puudutasid peamiselt ohutuslubade väljastamise tähtaegade muudatusi, bürokraatiat, teenuste kättesaadavust ja rahalist mõju. Kõigepealt, ohutuslubade tegutsemise ja ohutustunnistuste tähtaegade pikendamine ja kontrollide kvaliteet. Komisjoni liikmete tähelepanu pälvis arusaadavalt see, miks see tähtaja pikenemine nii palju muutub – 30 päevalt neljale kuule. Ministeeriumi esindaja selgitas, et muudatus tuleneb Euroopa raudteeameti auditist, mis näitas, et 30 päeva ei ole selline aeg, kus saaks põhjalikku kontrolli teha. Teiseks, teenuste kättesaadavus ja bürokraatia. Siin küsiti eelkõige seda, kuidas seesama pikendamine mõjutab teenuste kättesaadavust ja kas tehtavad muudatused mitte ei suurenda bürokraatiat. Ministeeriumi esindaja kinnitas, et teenuste kättesaadavus ei muutu, kuid raudtee infrastruktuuri ettevõtjad peavad dokumente lihtsalt varem hakkama esitama. Lisaks toonitati üle, et see, kui dokumentidega põhjalikumalt tegeldakse, ei tähenda automaatselt, et bürokraatia suureneb. Kolmas plokk puudutas riigieelarve rahastamist. Küsiti, miks Eesti Raudteele ei ole aastateks 2026 ja 2027 toetust planeeritud. Ministeeriumi esindaja kinnitas, et vajalikud rahalised vahendid on eelarves ette nähtud ning neid täpsustatakse igal aastal. Veel küsiti, kas riigilõivud vähenevad või kaovad. Seal saime vastuseks, et osal teenustel, mida enam ei vajata, kaovad riigilõivud ära. Seejärel me tegime konsensuslikud otsused. Kõigepealt oli ettepanek võtta eelnõu tänasesse täiskogu päevakorda ja esimene lugemine lõpetada ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind, Õnne Pillakut. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja, tere varast hommikut! Ma vabandan, et ma ei jõudnud ministrilt küsida, aga nüüd ma küsin sinult seda. Mida kujutab see Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus – ma ei hakka numbrit lugema – 2021/782, mis tagab nii-öelda, käsitleb rongireisijate õigusi ja kohustusi?

Ma kohe vaatan, mul on see protokoll ka siin ees, kuna mina edastan seda, mis komisjonis arutelul oli. Ja kui ma vaatan siit nüüd – siin oli see ohutuslubade teema, miks see pikeneb –, vot ma pean ütlema, et seda küsimust selliselt meil ei tõstatunud komisjonis.

Peeter Ernits, palun!

Jah, ma saan aru, et ega kõik ei ole raudteelased. Ma vaatan ka, et siin, ei hakka küsima, miks pöörangute asemel on pöörmed ja. Aga natuke sa valgustaksid mind, mida te siis reaalselt seal arutasite, sisuliselt. Nagu ma aru saan, see on selle ühe määruse põhine, millele on poogitud külge üht-teist sellist.

Aitäh selle küsimuse eest, hea küsija! Ma andsin siin selle ülevaate kolmest peamisest plokist, mis ma just kirjeldasin. See oligi need põhilised küsimused. Kõige rohkem tegelikult meil küsimusi või see arutelu koht oligi see ohutuslubade väljastamise tähtaja pikenemine, et miks nii palju ja kas see mõjutab siis kuidagi teenuse kättesaadavust või mitte. Aga sellest ma siin need ülevaated juba ka tegin. Saab pikemalt lugeda ka komisjoni protokollist, mis on tõesti ka pisut põhjalikum.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nii, nüüd avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 716 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. november kell 17.15. Head kolleegid, meie tänane istung on lõppenud. Rahulikku ööd kõigile!