Riigikogu otsuse "Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu (720 OE) esimene lugemine

Liigume edasi 20. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 720 esimene lugemine. Ettekandjaks palun rahandusminister Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Tutvustan teile 2024. aasta majandusaasta aruannet. See aruanne annab ülevaate, milliseid samme astus valitsus 2024. aastal maksumaksja raha kasutades meie majanduse, heaolu ja julgeoleku kasvatamiseks ning kuidas selle tulemusena muutus meie riigi varaline seis. 2024. aasta majandusaasta oli Eestile kehvapoolne, kuid veel kehvemad olid, võib öelda, meeleolud. Kõige kehvem majandusnäitaja oli tarbimiskindlus, mis kindlasti ei toetanud majandust, kuid fundamentaalnäitajad tegelikult olid pöördunud eelmine aasta juba paranemise teele. 2024. aasta kevadine majandusprognoos oli varasematega võrreldes majanduse taastumise asjus pessimistlikum. Seetõttu oli prognoositav eelarve puudujääk 2024. aasta riigieelarves oodatust suurem ning see ületas 3% SKP‑st. Et see jääks 3% piiresse ja täidaks Euroopa Liidu eelarve reegleid, võeti vastu negatiivne lisaeelarve, mille meetmed pidid parandama eelarvepositsiooni. See sisaldas ligikaudu 15 miljoni euro ulatuses kokkuhoidu ja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid, näiteks dividendide suurendamine ja täiendav tulumaksu laekumine. Kõik ministeeriumid, võimaluse korral ka nende allasutused ja sihtasutused, hoidsid kokku peamiselt oma tegevus‑ ja majanduskulude arvel. 2024. aasta suvel vahetus Eestis valitsus. Eelarvepositsiooni jätkuvaks parandamiseks otsustati kehtestada julgeolekumaks, mis tõstis füüsilise ja juriidilise isiku tulu maksustamist ning ka käibemaksumäära. Samuti otsustati täiendavalt kärpida nii riigiasutuste kui ka riigiettevõtete tegevuskulusid. Meetmete valdav mõju algas sellest aastast, 2024. aastal jäi plaanitav mõju tagasihoidlikuks. Valitsussektori statistiline puudujääk ulatus 601 miljoni euroni, mis on poolteist miljonit eurot SKP‑st. See puudujääk kujunes maksude ning muude tulude hea laekumise tõttu oodatust väiksemaks. Puudujäägi vähenemisele aitas kaasa kulude kokkuhoid igal valitsussektori tasemel. Võrreldes 2023. aastaga oli valitsussektori puudujääk 597 [miljoni] euro võrra väiksem, see on 1,6% SKP‑st, peamiselt keskvalitsuse eelarve seisu tõttu. 2024. aasta lõpus oli valitsussektori konsolideeritud vara kokku 26,7 miljardit eurot ning kohustuste maht oli 20,78 miljardit eurot. Võrreldes aasta varasemaga kasvas varade maht 2,6 miljardit ning kohustuste maht 2,33 miljardit. Valitsussektori tulud moodustasid 2024. aastal 16 miljardit eurot ning kasvasid võrreldes 2023. aastaga 1,26 miljardit eurot. Valitsussektori konsolideeritud kulud ilma investeeringuteta olid 2024. aastal 16 miljardit eurot, kasv võrreldes eelmise aastaga 0,9 miljardit. Riigieelarve seaduse § 71 lõike 2 punkt 2 ja raamatupidamise seaduse § 38 lõiked 7–10 reguleerivad riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi arvestust ja jaotumist. Riigikogu võib otsustada selle kandmise stabiliseerimisreservi, kui riigi konsolideerimata tulevik on positiivne, korrigeeritud konsolideerimata rahavoog on ülejäägis. 2024. aastal oli riigi konsolideerimata tulem –521,87 miljonit eurot ja korrigeeritud konsolideerimata rahavooline puudujääk 3 194 600 000 eurot. 2024. aasta negatiivse tulemi ja rahavoolise puudujäägi tõttu ei saa stabiliseerimisreservi suurendada. Majandusaasta koondaruanne läbis enne Riigikogule esitamist Riigikontrolli auditi. Ja Riigikontroll leidis, et 2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes aspektides õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemuste rahavoogusid, kui jätta arvestamata märkus Kaitseministeeriumi varude saldo tõttu. Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud kooskõlas 2024. aasta riigieelarve seaduse, riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse ja 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega. Riigikontrolli hinnangul annab riigi 2024. aasta eelarve täitmise aruanne usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta, kui mitte arvestada märkust Kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruande kohta. Riigikontrolli peamised tähelepanekud ja kriitika olidki suunatud Kaitseministeeriumile – raamatupidamises, kaitseotstarbeliste varude arvelevõtmise vastavus juhenditele ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe sisekontrolli süsteemi puudused. Rahandusministril soovitati sarnaselt varasema aastaga tähelepanu pöörata siseriiklike toetuste jagamisele ning eelarve jääkide ülekandmise protsessi parandamisele. Rahandusministeerium teeb seda igal aastal. Palun, austatud Riigikogu, majandusaasta koondaruanne kinnitada. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Järgmiseks annab juhtivkomisjonis toimunud arutelust ülevaate rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Palun!

Tere õhtust taas! Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 720 esimeseks lugemiseks ettevalmistamist 13. oktoobril. Ka sellel päeval andis rahandusminister Jürgen Ligi ülevaate koondaruandest ja 2024. aasta tulemustest ning vastas komisjoni liikmete küsimustele. Istungil osales samuti riigikontrolör Janar Holm, kes andis ülevaate Riigikontrolli arvamusest 2024. aasta koondaruande kohta ja vastas komisjoni liikmete küsimustele. Mida see aruanne sisaldab, minister juba selgitas. Mu meelest on aruanne alati väga huvitav lugemine. Ja kui mõnikord isegi siin saalis paistab, et mu kõnet kirjutab AI, siis lugege näiteks rahandusministri eessõna sellele aastaaruandele ja te saate aru, et Jürgen on selle ise kirjutanud täies mahlakuses. Selles mõttes on see huvitav aruanne, et on antud väga täpne ja isiklikust nägemusest kantud seisukoht. Me komisjonis muidugi arutasime ka riigi rahanduse indikaatoreid ja seda, kuivõrd on Riigikontrollil võimalik eelarve täitmist kontrollida ning majandusaasta aruannet ja majandustulemust hinnata. Me rääkisime muudatustest ja ka tulemusnäitajatest. Leiti ühiselt ja rahanduskomisjon ise on ka juba mõelnud, et kui me selle aasta kevadel vaatasime ükshaaval ministeeriumide ülekantavaid vahendeid, siis järgmisel kevadel vaatame terasemalt mõõdikute sisse. Aivar Sõerd ja Sven Kirsipuu muidugi pidasid maha tõsise väitluse, aga olid põhimõtteliselt üsna ühel nõul. Näiteks ütles Janar Holm, et Riigikontrolli kriitika seisneb mõõdikute puhul selles, et mõõdikud ei ole seotud raha eraldamisega. Ka ministeeriumid on öelnud, et mõõdikuid ei suudeta tegelikult rahaga siduda. Aivar Sõerd tõdes, et tulemusnäitajate komplekti kasutatakse põhimõtteliselt analüütilise materjalina ja programmid kinnitatakse seadusena, aga ministrid ikkagi kinnitavad, et tulemusnäitajad ei ole sageli rahaga seotud. Aastaid kritiseeris Aivar Sõerd sellist näitajat, et kui palju inimesi end kodutänaval turvaliselt tunneb. Seekord tõdes minu meelest teatava rahuloluga, et see näitaja on lõpuks eemaldatud. Aga jõuti konsensusele, et mõõdikutega tuleb edasi töötada. Ja ma arvan, et see ongi … Jah, istungi lõpus oli juttu veel sellest, et kui me maikuus eelarvejääkide ülekandmist uurisime, siis ei olnud meil abiks võtta Riigikontrolli eelarve täitmise aruannet. Janar Holm vastas, et tõenäoliselt ei ole ka järgmises maikuus võimalik anda ülevaadet kinnitatavate ja ülekantavate jääkide kohta, sest andmed ministeeriumidest saabuvad liiga hilja. Me pidime rahandusministriga arutama, et järsku saame siiski ministeeriumidelt nõuda jääkidest ülevaadet varem kui maikuus. Probleeme oli Kaitseministeeriumi valdkonnas. Aga nende kohta saab lähemalt lugeda ka selle aastaaruandega kaasas käiva riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse auditi tulemustest, mille Riigikontroll on koostanud ja mis on samamoodi teile välja jagatud. Menetlusotsused. Rahanduskomisjon pakub välja sellised. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks – selles valitses konsensus –, määrati juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja ja tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, ka see otsus oli konsensuslik. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele kümme tööpäeva. See on minu poolt kõik. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Teile on ka vähemalt üks küsimus. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Sa mainisid oma ettekandes mitu korda meie seda … Meil oli tõesti selline tore debatt, asjalik debatt. Mind ka mainisid mitu korda. Aga ma ikkagi küsin, et see asi natukene selgemaks saaks. Meil on kohe järgmine punkt, riigikontrolör tuleb siia ja räägib sellest, kuidas meil transpordis rahastusega on asjad kehvasti. Kuidas sa seletad seda, et mõõdikud – siin on liiklushukkunute arv, liikluses raskelt vigastatute arv ja nii edasi – halvenevad, aga tulemusnäitajad lihtsalt lähevad kaugemale, liiguvad vastupidises suunas, aga rahastamisel probleemid hoopis süvenevad? Tegelikult, kus näitajad halvenevad, sinna tuleks raha juurde panna. Kuidas sa seda seletad? See on üks näide, neid näiteid oli hästi palju, kus mõõdikud ja sihttasemed liiguvad vastupidises suunas ja riigieelarvest raha eraldamisega pole seost mõõdikutel. Kuidas sa seda asja seletad?

Ma olen märganud, et väga mitmed mõõdikud on võetud rahvusvahelistest mõõdikutest. Kõiki riike võrreldakse näiteks liikluses hukkunute arvuga, kui palju hukkub liikluses inimesi, ma ei tea, Soomes, Rootsis ja Lätis. Eelmisel aastal Helsingis liikluses ei hukkunud ühtegi inimest, ma lugesin uudistest. See on iseenesest mõõdik küll, mille järgi riigid ennast võrdlevad, ja selles mõttes on see mõõdikuna kindlasti otstarbekas. See on üks asi. Teine asi on see, et eelarvel on alati võimalused ja prioriteedid. Viimaste aastate eelarve prioriteet on selgelt riigikaitse. See on üks asi. Ja kolmas aspekt on kindlasti see, et mõõdikuid, selliseid kvalitatiivseid, ei saa iga kord osta ainult rahaga. Näiteks julgeolek. Kui piirkonnas algab sõda, siis inimesed tajuvad julgeolekut hoopis teisiti, kuigi Eestis otseselt nagu midagi ei muutu, aga need tajud. Ja neljas aspekt on veel see – ma ei mäleta, kas me rääkisime sellel päeval või mõnel teisel istungil, mõõdikutest on meil palju juttu –, et kuigi sihttase on saavutatud ja tundub, nagu ei peakski sinna raha eraldama, siis võib tegelikult olla nii, et sihttaseme hoidmiseks on seda raha kindlasti vaja, mõnikord võib-olla isegi rohkem vaja. Korrelatsioon kahtlemata peab olema ja on ka, aga see on veidi keerulisem. Nende mõõdikutega tegeldakse palju ja selles suunas eelarvestamine liigub. Ka järgmise perioodi Euroopa Liidu raha keskendub tulemuste mõõtmisele, mitte kululiikidele või isegi tegevustele. Eelarvestamine liigub selles suunas. Meil on pikk-pikk tee käia, suund on õige, aga palju on minna.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin, kas komisjonis tuli ka see jutuks, et siin aruandes on selline lause, et Riigikontroll toob kuuendat aastat välja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe sisekontrolli süsteemi puudused. Me teame, kui keerulised ajad praegu maailmas on, te seda ka oma sõnavõtus just mainisite. Kas tuli arutelule, et võib-olla parlamentaarses riigis peaks parlament sellistel hetkedel tulema täiendavalt appi mingite komisjonidega, sest pole reaalne, et 5% investeeringute osas kaitsekuludesse me suudaksime teha seda olemasolevate komisjonidega, olemasolevate ressurssidega? Kas see tuli jutuks või ei tulnud?

Jaa, muidugi tuli see jutuks. Me ju arutasime ka seda Riigikontrolli auditit eelmise aasta majandustulemustest, seal on see must valgel välja toodud. Rahanduskomisjon veidi enne teadis sellest probleemist ja on vestelnud kaitseministriga, mitte üks kord, rahanduskomisjoni istungitel. Aga kaitseminister on öelnud, et neil on meetmed, et need probleemid lahenevad. Te saate üle küsida järgmise päevakorrapunkti ajal riigikontrolörilt. Ka tema on öelnud rahanduskomisjoni istungil, et on saanud täiendavaid materjale ka peale selle aruande lõpetamist. Aga ta istub siinsamas ja annab ise need selgitused.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Annely! Sa rääkisid siin komisjonis toimuvast ja hea kolleeg Aivar küsis mõõdikute ja raha seoste kohta. Ma ei saanudki nüüd su vastusest aru, kas tee-ehitusse raha juurdepanek vähendab või suurendab liiklusõnnetuste arvu või mis suhtes see on rahavajadusega mingite mõõdikute kaudu. Räägi nüüd veel kord lahti, kui sellest niimoodi juttu oli.

Paremad teed kindlasti vähendavad liiklusõnnetuste arvu. See positiivne seos on teada. Eelarve menetluse käigus on tõusetunud ka see, et kui ohtlikke kohti oleks võimalik rohkem ümber ehitada, oleks lootust, et liiklusõnnetuste arv väheneb, aga peale selle, et on head teed, peab olema ka hea liikluskultuur. On asju, mida saab raha eest, aga on asju, mida raha eest ei saa.

Helle-Moonika Helme, palun!

Ma ikkagi võtan sellest sõnasabast kinni. Kindlasti on liikluskultuur väga oluline. Ja ma arvan, et meil autojuhid, vähemalt Eesti autojuhid, kes on meie autokoolidest saanud liiklushariduse ja oma load, on kindlasti päris head liiklejad. Sa ütlesid, et paremad teed vähendavad liiklusõnnetuste arvu. Aga ma küsin, miks on Reformierakonna valitsuste ajal ikkagi juhtunud selline asi, et teede ehituses, korrashoius ja teehoolduses on suur rahapuudus. Me kuuleme, kuidas ikkagi liiklusõnnetuste arv on kasvanud. Mina näen seal küll ikkagi raha vähesuse ja liiklusõnnetuste arvu suurenemise suhet omavahel. Sa ise kinnitasid seda ka, kui sa just praegu ütlesid, et paremad teed vähendavad liiklusõnnetuste arvu. Anname sinna siis rohkem raha!

Jah, täiesti nõus sellega. See on selline üldteada fakt, et paremad teed vähendavad liiklusõnnetuste arvu, isegi kui kõik muud kriteeriumid jäävad samaks. Aga on olemas ka muid kriteeriume. 2026. aasta eelarves suurenevad oluliselt teedeehituse summad ja seda on näha eelseisvatel aastatel, et ehitatakse ikkagi mitmekümne kilomeetri kaupa neljarealisi teid nii Pärnu kui ka Tartu suunal. Ka mootorsõidukimaksust 85 miljonit on eraldatud teedeehitusele. Ja just Pärnu suund on Military Mobility vahenditest kahese kasutusega, küll sõjalise liikuvuse vahenditest, aga kasutatavad kõikidele liiklejatele, kes Tallinna–Pärnu suunal liiguvad.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan nüüd läbirääkimised fraktsioonidele. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 720 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 19. november kell 17.15.