Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu (705 OE) teine lugemine

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu 705 teine lugemine. Ettekandjaks palun riigikaitsekomisjoni aseesimehe Leo Kunnase.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus esitas eelnõu käesoleva aasta 8. septembril ja eelnõu esimene lugemine lõpetati 24. septembril. Ka selle eelnõu kohta ei esitatud muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, milleks oli käesoleva aasta 8. oktoober kell 17.15, ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 20. oktoobri ja 3. novembri istungil. Käesoleva aasta 3. novembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Eelnõu kohta ei olnud vaja teha juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi. Meeldetuletusena märgin, et eelnõu eesmärk on vajaduse korral esmakordne panustamine kuni 100 Eesti kaitseväelasega rahvusvahelisse sõjalisse operatsiooni, mis on seotud kas NATO, selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitava operatsiooniga. Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Riigikaitsekomisjon otsustas käesoleva aasta 20. oktoobri istungil teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 5. novembril. Veel otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

Aitäh! Teile on ka küsimus. Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Leo! Kas te komisjonis arutasite ka seda, kas ikkagi on nii kiire, millal meil on nii kiire reageerimise vajadus, nagu siin on välja toodud, et meil on vaja see saja mehe lubamine anda valitsusele otsustada kiiresti ja paindlikuks reageerimise võimaluses kriisiolukorras. Nimelt, minule tundub, et selliseid asju peaks otsustama Riigikogu. Olukorras, kus praeguse valitsuse toetus on suurusjärgus 12%, mulle ei tundu nagu õige anda selline otsustamisvõimalus valitsuse kätte olukorras, kus Riigikogu võib erakorraliselt väga kiiresti koguneda. Mulle ei tule küll meelde – võib-olla sa saad minu mälu värskendada –, kas meil on olnud selliseid juhuseid, kus meil on Eestis olnud nii kiiresti vaja reageerida, et Riigikogu ei oleks võinud kokku tulla ja saanud seda otsust teha Riigikogu tasandil.

Seni on seda mandaati kasutatud kolm korda, aga need panused on olnud väga väikesearvulised ehk küsimus on olnud ühest-kahest inimesest. Jaa, neid küsimusi on ka varem esile tulnud kuni selleni, kas selle eelnõu rakendamine sellisena on päris põhiseadusepärane. Mina loomulikult ei ole sellele võimeline pädevalt vastama ja sellisel kujul me ei ole seda komisjonis arutanud.

Aitäh! Varro Vooglaid, palun!

Aitäh! Ma selguse huvides toon välja ka selle, mida ütleb Riigikogu kodu- ja töökorra seadus selle kohta, kui kiiresti saab sellise otsuse vastava vajaduse korral teha. Kui me oleme tavapärases olukorras – meil on istungid esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval –, aga kui oletame, et neljapäeva õhtul tekib vajadus langetada see otsus kiiresti, siis seadus ütleb meile, et istungjärgu keskel saab täiendava istungi kokku kutsuda etteteatamistähtajaga kolm päeva, aga vajaduse korral vähem. Ehk vajaduse korral saab kutsuda selle kokku ka järgmiseks päevaks. Ja kui see on nüüd istungjärkude välisel ajal ehk näiteks suvel, siis ütleb § 50, 51 ja 52, et erakorralise istungi saab kutsuda kokku ilma etteteatamistähtajata ehk põhimõtteliselt nii kiiresti, kui otsustatakse. Sellest tulenevalt minu küsimus teile on see, et mis olukord see selline on, kus on vaja reaalselt kiiremini see otsus langetada kui järgmisel päeval. Kas selliseid olukordi on reaalselt kunagi ette tulnud?

Jaa, hea Varro! Loomulikult ma ei saa väidelda sinu kindla argumentatsiooniga selle kohta, kui kiiresti me kokku saame Riigikogu kutsutud. Ma arvan, et tehniliselt see on võimalik. See on väljaspool komisjoni, see küsimus. Koostades oma raportit, me loomulikult ka mõtlesime selle üle, kuidas seda probleemi, mis on tekkinud, ja kas see põhiseaduspärasuse küsimus päriselt nii on. Sellele loomulikult meie siin ei saa hinnangut anda, aga küsimus ongi selles, kes on riigis see institutsioon, kes võiks sellele küsimusele hinnangu anda. Loomulikult peaks see sel juhul teoreetiliselt olema Riigikohus, kes suudaks seda otsustada, aga meil ei ole ju sellist pretsedenti ja seda eelnõu me kunagi ka Riigikohtuni ei vii. Seetõttu, nagu ma ütlesin, ma ei ürita vastata küsimustele, millele ma ei ole pädev vastama.

Rene Kokk, palun!

Aitäh! Sa viitasid sellele, et kolmel korral on seda varem vaja läinud. Kas sa saad täpsustada, kui kiiresti siis oli vaja see otsus teha? Ja ma pean tunnistama, et mul on tõesti raske selle eelnõu poolt hääletada, just nimelt selles võtmes, et tänase valitsuse legitiimsus või toetus on nii madal, et põhimõtteliselt kompanii suuruse üksuse otsustamise õigus anda 12% rahva toetusega valitsusele ei ole okei. Kas sa saad öelda, kui kiire oli selle kolme korraga, mis sa välja tõid, kui on vaja läinud, kui kiire aja jooksul oli seal vaja see otsus teha? Ja kas see oleks olnud takistus, kui Riigikogu oleks pidanud tulema kokku päeva või kahe päeva jooksul?

Mis ma võin öelda? Kindlasti see ei olnud tundide või ühe või kahe päeva küsimus. Jah, see otsus oli vaja teha suhteliselt kiiresti, aga kindlasti küsimus ei ole tundides või ühes või kahes päevas. Neid suudeti teha. Ja see kord näeb ette ka seda, kuidas seda on tehtud. See on käinud läbi riigikaitsekomisjoni ehk riigikaitsekomisjoni toetavat otsust on nagunii vaja siin, et üldse sellist otsust teha. Ilma riigikaitsekomisjonist läbi käimata seda otsust nagunii teha ei saa.

Varro Vooglaid, palun!

Aitäh! Aga no siis jääbki ikkagi seesama küsimus õhku. Kui kunagi Eesti Vabariigi ajaloos pole tegelikult olnud sellist olukorda, kus kehtiv õigus ei võimaldaks seda otsust langetada vajaliku kiirusega – nagu ma eelnevalt osutasin kodu- ja töökorra seadusele, selle saab langetada järgmisel päeval alati, kas istungjärgu ajal või istungjärgu välisel ajal, alati saab kutsuda kokku kas või järgmiseks päevaks kas täiendava või erakorralise istungi –, siis miks peab andma valitsusele sellise blanketse volituse, kui tegelikult ei ole see mitte kuidagi teostamatu? Riigikogu saab tulla kokku ja otsustada konkreetsel juhul, et jah, me tahame osaleda Kaitseväega sellisel ja sellisel välismissioonil.

Jaa, hea Varro, ma ei pea siin vajalikuks või võimalikuks sinuga väidelda sellel teemal. Ma ei pea vajalikuks või võimalikuks väidelda sinuga sellel teemal. Mul ei ole argumente, millega ma võiks sinu argumendid põhimõtteliselt ümber lükata. Ma pean seda silmas.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Leo, minu küsimus tõstatus mitte sinu viimasest vastusest, vaid sellele eelnevast. Sa ütlesid, et niikuinii pole see otsuse tegemine võimalik ilma riigikaitsekomisjonita. Aga ma saan aru, et selle 100 mehe piires sellele eelnõule vastavalt just nimelt on valitsusel võimalik seda teha ilma Riigikogu kaasamata. Lihtsalt, millele sulle väide tugines, et ilma riigikaitsekomisjonita ei ole võimalik seda otsust teha hiljem?

Need otsused on tehtud nii, et enne, kui seda praktikas teostatakse, ehk see komisjoni heakskiit on alati võetud. Ma pean silmas, et komisjon on selle uue operatsiooni alustamise heaks kiitnud, riigikaitsekomisjon.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! No mis seal salata, eks ma tunnen ennast seda kõnet pidades natukene nagu katkine grammofon, sest seda kõnet on vist saanud peetud juba neli-viis korda siin kahel eelneval aastal ja ka selle aasta esimesel lugemisel. Aga midagi pole teha. Kui ma olen ikkagi veendunud, et tegemist on olukorraga, mis on põhiseadusvastane, siis ei saa selle suhtes silma kinni pigistada ja vähemalt tuleb kas või lakooniliselt sellele ikka ja jälle tähelepanu juhtida. Seda ma tõepoolest olen. Minu kindla veendumuse kohaselt on tegemist pikka aega ellu viidud põhiseadusvastase praktikaga nende blankovekslit andvate eelnõude näol, mida me tänagi siin menetleme. Jutt ei ole ainult sellest otsuse eelnõust 705, mis on praegu menetluse objekt, vaid ka otsuse eelnõust 707 ja 709. Ma ei hakka nende puhul teie aega raiskama ega uuesti sedasama kõnet pidama, olgu see lihtsalt siin ära osutatud. Põhiseaduse § 128 ütleb teatavasti lõikes 1, et Riigikogu otsustab Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Ehk põhiseadusega on selle otsuse langetamise kohustus ja õigus asetatud ainult Riigikogule, mitte kellelegi teisele – ei valitsusele ega presidendile –, ainult Riigikogule. Mida ütleb aga eelnõu? Eelnõu ütleb põhimõtteliselt – ma jätsin praegu selle laua peale, ma ei saa täpselt ette lugeda –, et kuni 100 kaitseväelase ulatuses võib valitsus otsustada osaleda rahvusvahelisel sõjalisel missioonil, mida juhib NATO või mõni selle liikmesriik. Te saate ise täpsemalt lugeda, kuidas seal on, ma peast ei mäleta. Teisisõnu, me ei tea, millisest missioonist jutt käib, kelle vastu minnakse sõjalisele missioonile, kellega koos minnakse sõjalisele missioonile, mis põhjusel minnakse sõjalisele missioonile. Ja me ei tea ka seda, millises rollis Eesti Kaitsevägi peaks minema sõjalisele missioonile, millised riskid sellega kaasnevad ja nii edasi. Mitte midagi sellist me ei tea. Aga ometi me ütleme selle eelnõu vastuvõtmisega valitsusele, et jah, me anname teile volituse viia Eesti Kaitsevägi sõjalisele missioonile. No see ei ole kooskõlas põhiseadusega, sellepärast et põhiseaduse kohaselt, kui on pandud üks konkreetne otsustusõigus ja kohustus konkreetsele põhiseaduslikule institutsioonile, siis ta ei saa seda ära delegeerida. Sisuliselt me delegeerime otsustusõiguse valitsusele. Nagu öeldud, me ei tea, millistest missioonidest jutt käib, aga me ütleme, et noh, me usaldame teid, te võite selle otsuse ise langetada. Ma olen varem toonud võrdlust põhiseaduse § 65 punktiga 2, mis ütleb, et ainult Riigikogul on õigus algatada referendumeid. Eks. Võrdluseks võiks kujutada ette sellist asja, et me võtame siin vastu otsuse, et järgmise aasta jooksul on valitsusel õigus algatada kuni kolm referendumit, eks, nende ja nende valdkondadega seonduvalt. No kas see oleks kooskõlas põhiseadusega? Ei oleks, sest see on Riigikogu otsus, mitte valitsuse otsus, ja Riigikogu ei tohi seda otsust valitsusele edasi delegeerida. Ehk igal konkreetsel juhul peaks vastava otsuse langetama Riigikogu, pidades silmas konkreetseid asjaolusid. Nagu juba küsimusi esitades osutasime, ei saa apelleerida ka sellele, et mõnikord võib ju olla vaja langetada see otsus väga kiiresti ja Riigikogu ei jõua kokku tulla. Ma kordan siis üle: istungjärgu ajal on võimalik kutsuda kokku täiendav istung kas või ühepäevase etteteatamisega. Ehk kui näiteks täna teatatakse, et homme on täiendav istung, siis see on kodu- ja töökorra seaduse kohaselt igati lubatud. No homme on meil niikuinii istung, aga tegelikult võib samal päeval teha veel täiendava istungi. Aga näiteks, kui on neljapäev – oletan, et praegu oleks neljapäevane istungi lõpp –, neljapäeval võib teatada, et reedel on täiendav istung. Nii et järgmisel päeval. Nüüd, istungjärkudevahelisel ajal, näiteks juulikuus või augustis, saab kutsuda kokku ilma seaduses määratletud etteteatamise tähtajata ehk samuti sisuliselt kas või juba samaks päevaks. Kui hommikul saata laiali teade, et teate, meil on vaja kiireloomuliselt langetada otsused, õhtul kell kuus toimub istung, siis nii on. Mitte miski ei ütle seaduses, et nii ei tohi teha. Nii et see argument absoluutselt ei päde. Ei päde ka see argument, mida ükskord – ma ei tea, kas see oli äkki eelmisel aastal – ütles kolleeg Peeter Tali oma sõnavõtus, et kui põhiseadus on ajale jalgu jäänud, siis tuleb seda muuta. Tegelikult on see iseenesest õige, ma olen nõus sellega, et kui see on ajale jalgu jäänud, siis tulebki seda muuta. Aga millega ma ei ole nõus, on see, et kuni põhiseadust ei ole muudetud, siis võib sellest lihtsalt mööda vaadata. Sellega ei saa nõus olla. Sellisel juhul tulebki võtta ette ja algatada eelnõu põhiseaduse muutmiseks, et saaks ellu viia sellist praktikat, nagu te siin aastaid olete teinud. Palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Lõpetuseks tahan öelda, miks see asi on väga tõsine, lisaks sellele, mida kolleeg Rene Kokk juba osutas, et me räägime antud juhul ju valitsusest, millel ei ole rahva toetust. Me teame, et valitsusel ka nendest inimestest rääkides, kellel üleüldse on erakondlik eelistus, on ainult 12–13% kodanike toetus. Kui me võtame arvesse ka need inimesed, kellel ei ole erakondlikku eelistust, siis see toetus on veelgi väiksem. No ei saa sellisele valitsusele delegeerida Eesti Vabariigi sõtta viimise õigust, ilma et me teaksime, kus, millal, kelle vastu, miks ja millistel muudel asjaoludel tuleks sõtta minna. See peaks olema absoluutselt selge, eriti praeguses väga tundlikus julgeolekuolukorras. Ja tasub alla joonida ka seda, et näiteks kui niinimetatud tahteliste koalitsioon … Te vangutate kogu aeg pead, härra Jaanson, aga te võite ju tulla pulti ja esitada vastu argumendi. Kui ma ütlen midagi, mis ei vasta tõele, siis tulge esitage oma argument, niisama peavangutamisest pole eriti kasu. Kui see niinimetatud tahteliste koalitsioon tahaks minna näiteks sõjalisele missioonile Ukrainasse, siis põhimõtteliselt selle otsuse alusel, mida me siin täna menetleme, saab valitsus vastava otsuse langetada. Rõhutan, et Riigikogu riigikaitsekomisjonile ei jää enam otsustusõigust, jääb ainult konsultatiivne roll, seda ütleb eelnõu täitsa selgelt: valitsus langetab sellise otsuse, küsides eelnevalt riigikaitsekomisjonilt arvamust. Aga see ongi ainult arvamus. Mida iganes riigikaitsekomisjon ütleb, valitsus võib sellega arvestada, aga ei pea arvestama. Sõnaõigust enam selles mõttes riigikaitsekomisjonil ei ole, sest otsustusõigus on juba delegeeritud valitsusele. Põhiseadusega vastuolus olevaid otsuste ja seaduste eelnõusid ei tohiks meist keegi toetada. See on tegelikult väga lihtne printsiip. Mitte mingit sisulist põhjust ei ole, miks neid asju peab niimoodi korraldama. Ühtegi vastuargumenti tegelikult esitatud ei ole. Nagu kolleeg Leo Kunnaski ütles, tegelikult ei ole argumente, mida siia vastu seada. Kui kellelgi on need argumendid olemas, siis jumala pärast, tulge pulti ja esitage need vastuargumendid! Aga ärge tehke lihtsalt niimoodi, et kuulate kõik minu argumendid ära, mitte midagi nagu vastuargumendina esitada ei ole, aga siis ikkagi vajutate nuppu selle eelnõu poolt, olgugi et me kõik teame, et see ei ole põhiseadusega kooskõlas. Aitäh!

Aitäh! Alar Laneman, palun!

Head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Ei olnud plaanis siia tulla, sest ma arvan, et üks moto – vähem sõnu, pikem samm või rahvalik variant ei kannata siin ütlemist. Aga ma tahaks ümber lükata mõned asjad, mis vajavad ümberlükkamist. Esiteks, see otsus, mida me teeme, ei ole sellest kompaniist. Kuigi kõik, mis me teeme, peab olema põhiseadusega kooskõlas, aga ta ei ole ka põhiseadusest nii palju. See on konkreetselt Eesti riigi tegutsemisvõimest hetkel, mida me ei oska ette näha. Kõigepealt tunnustus heale kolleegile Varrole. Sellised küsimused, nagu siin kõlas, on alati põhjendatud esitada, aga mis ei ole põhjendatud, ei ole tegelikult kolleegidele märkusi teha kui nad pead vangutavad. Ei ole ka nii, et ühe saadiku väga hästi esitatud arvamus ongi kõigele joone alla tõmbamine. See on lihtsalt ühe saadiku arvamus, et see on vastuolus põhiseadusega. Sellised arvamused, ma arvan, saavad alati siin saalis kõlama. Sellised arvamused ei lange ju alati kokku, selles meie siinoleku mõte on. Aga ma lükkaks nüüd mõned asjad, ma ei tahaks öelda, et ümber, aga võib-olla avaksin silmapiiri. See, et kunagi ei ole olnud vaja, ei tähenda, et see hetk ei või tulla. Vaadake, mis toimub maailmas. Võib olla takistatud Riigikogu kokkukutsumine, kui tegevus, rääkimata sellest, et ka kogunemine võib olla takistatud. See, et see ei ole kunagi juhtunud, ei tähenda, et see ei või juhtuda. Meie tihti esinev häda ongi selles, et me teeme otsuseid, mis on antud hetkel mõistlikud, hinnangutel, mis on antud hetkel kehtivad, aga meil peaks olema ka selline võime strateegiliseks sügavaks vaateks, eriti ajas. Kordan üle, et see, et seda ei ole vaja läinud, on tõsi, aga see ei ole tõsi, et seda kunagi vaja ei või minna. Kompaniisuurune üksus ei ole suur üksus, ka selle ma tahaksin ära täpsustada. Kompanii ei suuda tegutseda iseseisvalt või siis kui äärmiselt madala intensiivsusega operatsioonis, nagu oli meie kompanii Liibanonis, aga tema oli suurema üksuse koosseisus. Kompanii on väike üksus, tema igapäevane panus on just rühm, sest osa peab kaitsma baasi, osa peab valmistuma ja puhkama. Kompanii ei ole olulise sõjalise tähendusega üksus. Viimasena ma tahaksin öelda, et minu arust, see on muidugi teadlastele ja ekspertidele vaidluse koht ja see saab olema kindlasti väga huvitav jälgida, aga mina julgen küll arvata, nagu me kõik siin teeme, et piisavalt piiritletud tingimused on väga lähedal sellele, mida me nimetame volituseks. Ja kui on määratletud ära, milliste rahvusvaheliste organisatsioonide raames seda võimet riik võib kasutada, siis ma ütlen, et see on piisavalt hea, eriti kui meil tuleb olla valmis tegutsema ajahädas. Nii et see otsus on riigi toimimise võimest ja see otsus on selles, kas me oleme võimelised või teeme vähemalt katse, et natuke ette näha. Aitäh!

Aitäh! Varro Vooglaid, vastusõnavõtt, palun!

Suur tänu! Esiteks, suur tänu kolleeg Alar Lanemanile, et tema vähemalt ühe Riigikogu liikmena võttis vaevaks tulla pulti ja vähemalt üritada esitada vastuargumente. Aga ma saan temaga loomulikult üksnes nõustuda, et see, mida mina rääkisin, ongi täpselt ühe saadiku arvamus. Ma ei pretendeerigi millelegi enamale. Ma pean nõustuma ka sellega, et arvamused ei pruugi langeda kokku. Aga ma ei saa nõustuda sellega, et kui on esitatud tõsine argument selle kohta, et menetletav eelnõu on põhiseadusega vastuolus, siis lihtsalt lepimegi sellega, et öeldakse, et see on lihtsalt sinu arvamus ja ei enamat. Mina arvan, et sellisel juhul tuleks ikkagi esitada vastuargument, et kuidas see siis ikkagi on väär, mida ma väitsin. Seda ma siiani sisuliselt kuulnud ei ole. Mida praegu kolleeg Laneman ütles? Ta ütles meile, et jah, siiani ei ole kunagi esinenud vajadust langetada see otsus nii kiiresti, et Riigikogu ei saaks seda teha, aga see ei tähenda, et tulevikus ei võiks seda vajadust tekkida. Esiteks tuleks ju kirjeldada, millistes olukordades tuleks langetada otsus viia Eesti Kaitsevägi välismissioonile kiiremini kui ühepäevase etteteatamisega. Ja teiseks, see, et võib olla vaja, ei tähenda seda, et ei tule järgida põhiseadust. Põhiseadust tuleb järgida ka nendes olukorras, kus võiks olla vaja mitte järgida põhiseadust. Mina väidan, et kui meil on reaalselt kirjeldatavad sellised olukorrad, kus põhiseaduslikku regulatsiooni ei saa järgida, siis tuleks algatada põhiseaduse muutmine, mitte lihtsalt ignoreerida põhiseadusesse kirjutatut. Igal juhul, reaalset argumenti selle kohta, kuidas minu esitatud argument ei ole pädev, ei ole ma siiani kuulnud ja ma utsitan endiselt kõiki kolleege vajutama nuppu, minema pulti ja pidama selle kõne ära, selgitama argumentidele tuginedes, kuidas ma eksin. Lõpetuseks kommentaar ka selle kohta, et sajameheline üksus ei ole eriti suur. See pole üldse oluline. Tähendab, see on mingil määral oluline, aga printsipiaalselt ei ole see oluline. Oluline on see, et kui Eesti viiakse sõtta, siis järgnevad sellele väga tõsised järelmid, sõltumata sellest, kas see üksus on sajameheline, viiesajameheline või tuhandemeheline. Aitäh!

Kalle Grünthal, sõnavõtt puldist.

Tänan! Lugupeetud Alar Laneman kasutas siin puldis sõnu, et Varro Vooglaiu arvamus on ainult ühe saadiku arvamus. No ma julgen lisada siia juurde, et siis on ka teine saadik, kes ütleb, et see on põhiseadusvastane. Tsiteerime. Kõik muu, mis siin taustaks tuli, hea Alar, on lihtsalt, ütleme, tähtsusetu. Me peame lugema ja tsiteerima põhiseadust. Paragrahv 128 ütleb selgelt ära, et Riigikogu – rõhutan veel kord: Riigikogu – kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ning otsustab Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvahelise kohustuse täitmisel. Siin ei saa kahtepidi tõlgendamist olla. Absoluutselt ei saa! Aga kui me, head kolleegid, sellesama asjaga praegu edasi läheme, siis me rikume jällegi põhiseadust. Mõistate? Aga ma ei pea pikka sõnavõttu, ütlen lõpetuseks ühe tippjuristi arvamuse: "Põhiseadus, millest me peame juhinduma, on juba ammu hingedelt maha tõstetud ning konutab nukralt nurgas." Aitäh!

Aitäh! Nüüd on Jüri Jaansoni vastusõnavõtt selle peale, et teie nime nimetati puldist. Jah, palun!

Suur tänu! Jah, see vastusõnavõtt on mõeldud küll lugupeetud kolleeg Varro Vooglaiule. Ma ei võta siin vastusõnavõtus kõne alla põhiseadusega vastuolu, sest siin on tõenäoliselt juristidel ilmselt oma seisukohad. Küll aga ütlen seda, et Varro Vooglaiu või kolleeg Vooglaiu puldis öeldud väited või argument erakondade toetuse suhtes, madala toetuse suhtes, on puhas manipulatsioon. Miks? Argumendid on ju lihtsad. Tuletame meelde, et jurist Vooglaid peaks väga hästi teadma, et Riigikogu liikmetele antakse mandaat neljaks aastaks ja neli aastat on nad pädevad hääletama vastavalt oma südametunnistuse järgi. Punkt kaks, kui me räägime erakondade toetusest, siis erakondade toetus on muutuv suurus, see võib olla täna nii, homme naa, ja see ei saa olla mingi argument, kas anda mingid volitused Vabariigi Valitsusele või mitte anda. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 705 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist. Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu 705. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu oli 6, erapooletuid oli 1. Eelnõu on otsusena vastu võetud.