Arupärimine minimopeedide turvalise kasutamise kohta (nr 828)

Edasi, tänane neljas päevakorrapunkt, milleks on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Vladimir Arhipovi, Peeter Ernitsa, Andrei Korobeiniku, Aleksandr Tšaplõgini ja Vadim Belobrovtsevi poolt taristuminister Kuldar Leisile esitatud arupärimine minimopeedide turvalisuse kasutamise kohta. Arupärimist palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama Riigikogu liikme Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel, ja need kolleegid, kes veel siia saali on jäänud! Väga oluline teema. Me teame, et meil valitseb korralagedus, mis puudutab nii tehnilist kui ka juriidilist regulatsiooni mopeedide ja tõukerataste kasutuses. Kui me selle arupärimise andsime sisse 6. oktoobril, siis ma viitasin, et Lätis juhtus suur õnnetus, kus rendimopeediga hukkus kaks 13-aastast tüdrukut. Ma tõin oma kõnes välja, et kaua meie siis peame siin ootama seda momenti, kui selline suur õnnetus juhtub. Ja juhtuski. Tartus 30. oktoobril hukkus elektritõukerattaga sõitnud 29-aastane meesterahvas. Me oleme juba mitu aastat nii siin kui ka Tallinnas kohalikul tasandil juhtinud tähelepanu, et meil on suured probleemid ja suuremad probleemid tulekul. Meil valitseb korralagedus kogu selles valdkonnas. See on ohtlik sõitjatele, see on ohtlik jalakäijatele. Loomulikult ei ole see võib-olla autodele nii ohtlik, aga igal juhul tekitab see liiklussituatsiooni, kus toimub ka auto mõlkimine. Kui auto mõlgitakse, siis see on väiksem probleem, aga kui inimesi vigastatakse ja inimesed saavad surma, siis see on tunduvalt suurem probleem, nagu me aru saame. Ja nii juhtuski Tartus 30. oktoobril, kui tõukeratas sõitis ühele sõidukile otsa või oli see vastupidi. Aga kuidas see täpselt toimus, on kõrvalküsimus. Oluline asjaolu on see, et selle kokkupuute tõttu hukkus inimene. Sellest lähtuvalt me 6. oktoobril panime kokku küsimused, mis puudutavad tehnilist regulatsiooni ja juriidilist regulatsiooni. Ja tegelikult selle järgneva debati tulemus, mida me ministrilt ootaksime, on see, et Kuldar Leisil on juba olemas plaan, kuidas see korralagedus ära lõpetada. Seda sõnumit me tahaksime teada saada. Kas see tuleb siit või mitte, saamegi kohe teada. Ma siiralt loodan, et praegune taristuminister on võtnud juba 6. oktoobrist need teadmised kaasa, mis me oma arupärimise kaudu ära märkisime ja edastasime. Kindlasti ei läinud temast mööda see 30. oktoobri sündmus, mis toimus Tartus. Ehk siis meie ühine eesmärk siinsamas koos ministriga on tagada meie liiklejate turvalisus, lõpetada ära see korralagedus, tagada juriidiline regulatsioon kogu selles valdkonnas ja ka tehniline regulatsioon, mis on praeguseks ebapiisav. Nii et loodame sellisele konstruktiivsele diskussioonile, mis viib ka mingite tulemusteni. Aitäh!

Suur tänu! Mu ja arupärimisele vastamiseks palun nüüd Riigikogu kõnetooli taristuminister Kuldar Leisi. Palun!

Hea Riigikogu esimees! Head arupärijad! Aitäh selle teema tõstatamise eest! See on tõesti tõusva tähtsusega teema ja need küsimused ja arupärimine on fookusega renditavatele kergliikuritele. Ma küll vastan nendele küsimustele, mis on suunatud rendi kergliikuritele, aga räägin ka natuke kogu temaatikast. Ehk tegelikult on fookus tänaseks juba mujal. Esimene küsimus. Milline on kõige värskem statistika renditavate elektritõukerataste ja rendimopeedide osalusel toimunud õnnetuste arvu, vigastuste ja hukkunute kohta Eestis viimastel aastatel? Statistika ei erista renditavate elektritõukerataste ja mopeedidega toimunud õnnetusi, seetõttu on andmed kogutud kõigi kergliikurite, mopeedide ja jalgrataste kohta. Tuleb arvestada, et sellistest õnnetustest politseile teatamise tase on väga madal ehk uuringute järgi 10–25% ainult ja ühe sõidukiga õnnetuste puhul alla 10%. Ehk inimesed lihtsalt ei kutsu iga kukkumise või õnnetuse pärast politseid. Kergliikurijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetuste arv on 2025. aasta üheksa kuu statistika põhjal vähenenud 26% ehk siis võrreldes eelmise aastaga 366-lt 271-le, mis on viimase nelja aasta madalaim näit. Vähenemisele on tõenäoliselt kaasa aidanud ka Tallinna linna mais kehtestatud täiendavad piirangud renditeenuse osutajatele, sealhulgas piirkondlikud ning kuupäeva ja kellaajalised kiiruspiirangud. Viimasel viiel aastal jaanuarist septembrini kergliikurijuhi osalusel toimunud liiklusõnnetuste arv ja neis hukkunute arv on järgmine: 2021. aastal 190 õnnetust, 2022. aastal 312, sellest üks hukkunu, 2023. aastal 299, 2024. aastal 366 õnnetust, kaks hukkunut, ja 2025. aastal 271 õnnetust, sealhulgas üks hukkunu, seesama Tartus 30. oktoobril Kastani tänaval liikunud kergliikurijuht. Siit võib järeldada, et õnnetuste arvu vähenemisel võib üheks mõjutajaks olla Tallinna linna käesoleva aasta mais kehtestatud täiendavad piirangud renditeenuse osutajatele, sealhulgas piirkondlikud ning kuupäevalised ja kellaajalised kiiruspiirangud. Kergliikurijuhi osalusel toimunud liiklusõnnetustes domineerivad läbi aastate ühe sõiduki õnnetused, umbes 70%, millele järgnevad kokkupõrked teiste sõidukitega ja jalakäijate õnnetused. Vanuselises vaates on viimase viie aasta üheksa kuu statistika kohaselt liiklusõnnetustesse enim sattunud 25–34-aastased ja joobes kergliikurijuhid, mis näitab, et alati ei ole kõige suurem risk ainult väga noortel juhtidel. Samas, sel aastal on just tõusnud just 7–14-aastaste noortega õnnetuste arv, mis viitab sellele, et küsimus ei ole mitte rendikergliikurites, vaid see on seltskond, kes liigub erakergliikuritega. Nüüd mopeedijuhtide ja pisimopeedijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetustest. Selle aasta üheksa kuuga on mopeedijuhi osalusel toimunud 34 õnnetust, mis on viimase viie aasta väikseim arv. Pisimopeedijuhi osalusel on samal perioodil juhtunud üheksa õnnetust, milles on kannatada saanud üheksa inimest, viimasel viiel aastal kokku 16. Ehkki mopeedi ja pisimopeedi õnnetuste arvud on väikesed, võib eeldada, et just RIDE Mobility pisimopeedide lisandumine Tallinna tänavatele on mõjutanud pisimopeedijuhtide osalusel toimunud õnnetuste arvu. Tõenäoliselt on osa senistest rendikergliikurite kasutajatest üle läinud pisimopeedidele. Kergliikurite osalusel toimunud õnnetuste 26%-list vähenemist on sellega otseselt seletada raske. Pisimopeed võib tänu suurematele ratastele ja madalamale raskuskeskmele olla isegi mõnevõrra ohutum, kuid nende lisandumine ei ole tõenäoliselt oluliselt vähendanud kergliikuritega toimunud õnnetusi. Ehk õnnetuste järeldusena võiks tuua, et rendisõidukitega õnnetuste arv on isegi vähenenud, samas on tõusnud just laste ja noorte ehk 7–14-aastaste õnnetuste arv sel aastal. Ehk fookus on läinud rendikergliikurite pealt eraliikurite peale. Teine küsimus. Kuidas te hindate praegust seadusandlust, sealhulgas liigitust kergliikur versus mopeed, arvestades, et mõnes naaberriigis on tekkinud tõlgenduslikke probleeme? Sõidukitüübi määratlus mõjutab näiteks juhiloa ja vanusepiirangu nõudeid. Vastus. Eestis ei teki tõlgenduslikke probleeme, kuna kergliikurid, mopeedid, pisimopeedid ja jalgrattad on seadusega täpselt piiritletud. Näiteks pisimopeedimootor töötab ainult pedaalide väntamise ajal, võimsus kuni 1 kilovatt, elektrijalgratta mootor lakkab töötamast 25 kilomeetri juures. Igal sõidukikategoorial on selged tehnilised piirid, mis välistavad segaduse ja aitavad tagada liikluses turvalisust. Lisaks on 9. juulil 2024. aastal jõustunud liiklusseaduse muudatuste järgi kohalikel omavalitsusüksustel õigus kehtestada piiranguid rendiks pakutavatele pisimopeedidele, kergliikuritele ja elektrijalgratastele. See võimaldab ka määrata geograafilisi ja ajalisi kiiruspiiranguid ja parkimisreegleid ning nõuda sõidukite varustamist selgelt loetava identifitseerimisnumbriga. Tallinna linn kehtestas need nõuded käesoleva aasta mais. Kolmas küsimus. Kas ministeerium toetab kohustust, mille alusel rendiettevõtted peavad rakendama usaldusväärseid vanuse- ja identiteedikontrolli meetmeid, näiteks ID-kontroll, pangakaardi sidumine, digitaalsed ID-lahendused? Vastus. Ministeerium peab vanuse- ja identiteedi kontrolli rendisõidukite puhul oluliseks ning tegeleb probleemi lahendamisega. Samuti kaasame protsessi kogu sektori, et saada selge ülevaade ja leida usaldusväärsed ning praktiliselt teostatavad lahendused, arvestades, et osa kasutajatest ei järgi praegu kehtivaid nõudeid, näiteks kui lapsevanemad rendivad oma lapsele sõidukeid. Ja neljas küsimus. Milliseid tegevusi on ministeerium juba teinud või kavatseb teha, et vähendada alaealiste ligipääsu rendiseadmetele ning ennetada väärkasutust? Ministeerium on algatanud arutelu, et rendiettevõtted rakendaksid usaldusväärseid vanuse- ja identiteedikontrolli meetmeid, et piirata alaealiste ligipääsu sõidukitele ja ennetada väärkasutust. Arutlusel on ka võimalused. Esiteks, tõsta kergliikurijuhi vanuse alammäära. Hetkel võib sõiduteel kergliikuriga sõita jalgratta juhtimisõiguse omamisel alates kümneaastaselt. Ja teiseks, laiendada juhtimisõiguse nõuet. Praegu võib kõnniteel või jalgratta- või jalgteel ning jalgrattateel sõita 10–15-aastane isik ilma juhtimisõiguseta. Juhtimisõigus on nõutud ainult sõiduteel sõitmisel. Need sammud aitavad tagada, et alaealised ei pääseks rendisõidukitele kergesti ligi, ja vähendavad väärkasutuse riski. Toon nendele küsimustele vastuste juurde olukorra kirjelduse, mis viimase kuu ajal või natuke üle selle tehtud on. Kliimaministeeriumi vedamisel käib väga tõsine arutelu ja muudatusettepanekute kokkupanek, et kergliikuritega ohutust tõsta. Peabki uuesti ütlema, et see mõne aasta tagune arusaam, et kergliikur tähendab rohelist Bolti tõuksi, mis sõidab Tallinna linnas, ei kehti enam absoluutselt. Fookus on läinud isegi Tallinnast välja, kuldsesse ringi, Tartusse, Pärnusse ja mujale, ning fookus on läinud ka rendisõidukite pealt erakergliikurite peale – kas eratõuksid või mingid muud kergliikurid. See on isegi keerulisem teema kui rendisõidukite teema lahendamine. Meil oli eelmisel nädalal valitsuse liikluskomisjon. Liikluskomisjoni põhifookus oli kinnitada järgmise kümne aasta liiklusohutuse programm, mis läheb edasi valitsusse, aga selle kõrval oli teine teema just kergliikurite ohutuse tõstmine. Ka liikluskomisjonis olevad spetsialistid tegid kõigepealt kodutöö ja esitasid oma ettepanekuid, kuidas muuta seadusi ja teha muid meetmeid, et kergliikurite ohutust tõsta. Me saime need ettepanekud, osa nendest on teostatavad, osa mitte. Kliimaministeerium praegu koos Transpordiametiga analüüsib, mida annab ellu viia. Lõpptulemus on see, et me tuleme Riigikokku nii kiiresti kui võimalik, kui on vaja seadusi muuta. Aga see ei ole niimoodi, et see on üks lahendus ja sellega asi piirdub. Siin on mitmed teemad. Mida me oleme kokku leppinud liikluskomisjonis ja mida oleme ka enne ja pärast arutanud, on näiteks see, et tuleb väga selgelt tõsta koolituste arvu koolides. Ehk siis kõige lihtsamalt öeldes PPA või keegi vormis isik läheb ja ikkagi räägib just nendes koolides, mille ümbruses on kergliikuritega kõige rohkem sõitmist, räägib kogu selle temaatika lahti. Seda koolitust tuleb selgelt tõsta. Teine on see, et kui täna on jalgrattalubade tegemine 10–14-aastastel selline teema, mida võtavad ette need lapsed või noored, kellel on eesmärk jalgrattaga sõita, siis arutame ka, et kergliikurijuhtidel, 10–14-aastastel, peaks olema jalgrattaload, või ükskõik kuidas neid tulevikus nimetada. See tähendab seda, et kui nad on saanud koolis selge koolituse, mida tähendab liikumine nii kergliiklusteedel kui ka sõiduteedel, siis see on ainult kasuks ja tulevikus neile vajalik. Teine selge suund, mis ei vaja seadusemuudatust ja mida me teeme, on see, et PPA teeb koos kohalike omavalitsuste ja kogukondadega liiklustalguid nendes piirkondades, mis on kõige ohtlikumad. Nagu ma ütlesin, fookus on olnud seni Tallinnas, aga praegu on probleemsed piirkonnad, mis on juba Tallinnast väljas, lähemad vallad, kus saab just eratõuksidega või mingite muude eraliikuritega sõita kiiremini, kui lubatud on. Kiiremini liikumine on võimalik selle tõttu, et osal müügil olevatest kergliikuritest on võimalik kiiruspiirang maha võtta väga lihtsalt ja siis sõidetaksegi mitte enam lubatud kiirusega, vaid nii palju, kui keegi julgeb. See on suur probleem. Seda saab lahendada PPA vedamisel, kui tõesti võtta need kihutajad maha ja edasi mõelda, mis nende kergliikuritega siis saab, kas neid konfiskeerida või mingit muud moodi karistada. Nagu ma ütlesin, tuleme nende seadusemuudatustega, mis Kliimaministeeriumi eestvedamisel kokku pannakse, kui vaja, Riigikogu ette nii kiiresti kui võimalik. Ideaalvariant on see, et me saame enne järgmist hooaega, enne järgmist kevadet seadusemuudatused tehtud Riigikogu abiga. Nii et igal juhul on eesmärk, et järgmiseks hooajaks oleks kergliikurite ohutus suurem. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Noh, te olite siin optimistlik, tõite välja erinevaid arve, õnnetuste arve, aga samas me teame väga hästi, et mis puudutab EMO-sid, siis nad tegelikult ei registreeri neid liiklusõnnetusi, mis mopeedide või tõukeratastega toimuvad, ehk tegelikult statistika on puudulik. Aga samas need arvud, mis te välja tõite – mina ütlen, et on ikkagi progresseeruv. 2023. aastal 1 hukkunu, 2024. aastal 2 hukkunut, no andke andeks, 2025. aasta ei ole veel läbi, aga loodame paremat. Täpselt samamoodi oli seal välja toodud õnnetuste arv, kuigi ma ütlen, et see statistika on suuresti puudulik ja sellest räägivad ka PPA ametnikud. Nüüd, mis puudutab Tallinna, siis te tõite küll välja, et Tallinn on viinud sisse mingeid muudatusi ja tahaks teada saada, mis muudatused need täpselt on. Aga teine pool on see, et me teame, et needsamad punased mopeedid Tallinnas, tegelikult ei ole siiamaani suutnud tehniliselt ära korraldada, et alaealised neid ei saaks rentida. Kas meil, riigil, puuduvad hoovad, et lihtsalt peatada selle ettevõtte tegevus nii kaua, kuni ta suudab tagada need nõuded, mis on nii Tallinna lepingus kirjas kui ka seadusest lähtuvalt?

Aitäh! Jah, statistika on tõesti nii, et ükskõik, mis numbrid siin praegu öelda, nad on ikkagi suured. Selles mõttes on teema täiesti õige. Mu isiklik kartus on see, et kuna see valdkond niivõrd kiiresti areneb, siis ta laienebki geograafiliselt ja need numbrid võivad veel suureneda. Nüüd see, mis puudutab isikutuvastust, siis siin me suhtlemegi, nagu ma ütlesin, kogu sektoriga, mitte ainult Ride'iga, vaid ka Boltiga ja teistega, kes turul tegutsevad, ja leiame selge lahenduse, mis kõigile on ühtemoodi aktsepteeritav. Ja suure tõenäosusega on nii, et alla 18-aastastele ei saa enam rentida, või on see mingi teine vanusepiir. Ma ei ütle, et see on 18, aga tuleb kohustus kõigile turuosalistele. Ei saa nii, et me kehtestame Ride'ile või ainult Boltile, siis on juba kõigile. Tegeleme sellega tõesti.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud minister! Te mainisite, et koostöös Riigikoguga võiks võtta vastu seadusemuudatused. Tegelikult on Keskerakond esitanud päris mitmeid muudatusi, millele on tulnud ka teilt vastused, need tulid teie allkirjaga ministeeriumist, et need piiravad ettevõtlusvabadust. Näiteks muudatusettepanekud, mis puudutavad seda, et võiks olla näiteks piirang, mida saaksid kohalikud omavalitsused kehtestada, kui palju neil näiteks oleks neid Bolti, mitte ainult Bolti, aga erinevaid tõukerattaid, et oleks nagu piirangud. Praegu tegelikult ju tihti neid tõukerattaid kasutatakse reklaamiks, neid isegi ei kasutata nii palju. Teiseks, kuidas oleks reguleeritud see vanuseline piirang? Aga veel üks muudatus, kas seda on ka arutatud liikluskomisjonis, see kindlustuse küsimus. Ikkagi paljud jätavad esiteks kindlustamata, aga meil on ju ka eraldi selline seadus sisse viidud, et just Bolti tõukerattad ei pea olema liikluskindlustuse all.

Aitäh! Jah, me vaatame need Keskerakonna ja üleüldse kõigi poolt tulnud ettepanekud uuesti läbi. See arvuline piiramine, kui palju Tallinna linnas või kuskil mujal võiks rendikergliikureid olla, ei leidnud selget poolehoidu, sest siin ongi täpselt nii, et kuna KOV-id on üksteise külje all, siis tuuakse jälle teisest kohast või vastupidi, kust me teame, kui palju neid tegelikult on. Nii et see ettepanek ei leidnud toetust. Aga me vaatame nüüd kõik uuesti üle. Kindlustusteema käisime ka üle ja käisime ka liikluskomisjonis ja seda ei toetatud, sest kindlustus ainuüksi ei suurenda liiklusohutust ega taga liiklusreeglite järgimist. Seal otsene põhjuslik seos kindlustuskohustuse ja liikleja käitumise paranemise vahel puudub. Aga mis Bolti puudutab, siis Boltil on üldine vastutuskindlustus. Nii et kui Bolti tõuksiga sõitjaga midagi juhtub, siis Boltil on kindlustus olemas. Ma ei oska täpselt öelda, mida see katab, see sõltubki, mis tüüpi see õnnetus on. Aga ma lihtsalt tahtsin öelda, et päris nii ei ole, et Boltiga sõitjal kindlustust ei ole.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Muidugi, Lätis toimuv oli kohutav ja meil ka neid sündmusi, mis näitavad, et siin tuleks kiiremini tegutseda, on küll ja küll. Te ütlesite siin kõigepealt, et te tegelete sellega ja töötate kevadeks välja meetmed, mille puhul ma pean kõige tähtsamaks tõsta vanuse alampiiri, reguleerida kiirust ja parkimist, mis segab ka liiklust ja on vägagi ohtlik. Aga tõesti, see teema on väga oluline, kas te arvate, et kevadeks on see piisav? Kas seda tööd ei saa tõhustada ja näiteks seadusandlus juba uueks aastaks ära teha?

Aitäh! Vastus on paraku selline, et on mingid punktid, mida saab kiiresti rakendada. Aga nagu ma ütlesin, näiteks koolituste alustamine koolides rohkemal määral ei sõltu seadusest. Või teine asi, et kui politsei läheb ja teeb mingeid liiklustalguid või suuri kontrollimisi kuskil piirkonnas, siis see ei sõltu ka seadusest, aga on väga tõhus. Miks ma räägin kevadest, on see, et on selliseid muudatusi, mis vajavad näiteks mingit IT-tuge või mingisuguseid muudatusi, mis võtavad lihtsalt aega. Seetõttu ei saa kiiret lahendust lubada. Aga me teeme omalt poolt kõik, et võimalikult kiiresti tuua. Talv möödub kiiresti ja me peame järgmiseks hooajaks valmis olema. Aga ma ei saa lubada, et me jõuame kõigega, nii et võib-olla tulebki samm sammu haaval minna.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan järgnevalt läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Austatud minister! Olukord pisimopeedide ja kergliikuritega on kontrolli alt väljunud. Selle küsimuse reguleerimiseks oleme tegelikult mina isiklikult ja Keskerakond mitu korda esitanud mitu eelnõu, mida kahjuks praegune koalitsioon, Reformierakond ja Eesti 200, on järjest maha hääletanud. Mul ongi siin küsimus, et mida me ootame. Meil on olnud traagilised õnnetused, traagilised õnnetused kergliikuritega. Kui mitu surma peab veel juhtuma, et me hakkaksime seda olukorda reguleerima? Väikesed lapsed sõidavad pisimopeedidega. Meil on olnud päris julm õnnetus, kui üks 13-aastane laps sattus pisimopeediga sõites autorataste alla. Õnneks laps jäi ellu, aga nägime, et Lätis on juba olnud traagilised õnnetused ka pisimopeedidega. Kas me nüüd ootame, kui meil nende pisimopeedidega hakkavad ka õnnetused juhtuma, nagu meil on juba elektritõukeratastega olnud? Ma näen, et koalitsioonipoliitikud kirjutavad murelikke artikleid selle kohta, kuidas seda asja peab reguleerima. Aga kus te olite siis, kui me neid eelnõusid hääletasime? Te hääletasite nendele ju vastu! Üks asi on see, mida on Tallinna Linnavalitsuse tasandil tehtud. See olukord, kus algselt oli vaja läbi rääkida teenusepakkujaga, mitte teha pilte linnavalitsuse pressiruumist – seda ei tehtud. Aga teine asi on see, et needsamad erakonnad, kes on olnud Tallinna Linnavalitsuses, teadsid, et pisimopeedid on tulekul, aga samal ajal ei teinud nad Riigikogu tasandil neid vajalikke muudatusi. Ma tuletan korra meelde, et meil eelmise aasta suvel võeti vastu väga suur pakett, mis puudutas liiklusseaduse muudatusi. Kui see pakett võeti vastu, siis millegipärast seda kergliikurite küsimust ei reguleeritud piisavalt ja pisimopeede küsimust natukene reguleeriti, aga seda just ettevõtja seisukohast. See ei ole mitte midagi selle kohta, mis puudutab just seda, kuidas kaitsta inimeste tervist. Ja ma korra veel ütlen ära need asjad, mida tuleks kiiremas korras reguleerida ja mille kohta on juba tehtud ettepanekuid. Näiteks ikkagi see, et kohalikul omavalitsusel peaks olema võimalik sätestada rendikergliikurite ja pisimopeedide piirarvu. Ma olen seda mitu korda öelnud, et Bolti tõukerattaid on linnapildis palju rohkem, kui neid vaja on, ja neid kasutataksegi selleks, et sellega tehakse reklaami. Vähe sellest, et see tekitab pidevalt ohtlikke olukordi, et keegi kas sõidab nendele otsa või nad vedelevad kuskil, kus nad ei peaks vedelema, see mingil määral reostab linnapilti. Tegelikkus on see, et nende kasutusvajadus ei ole nii suur, kui palju neid tegelikult linnapildis on. Kohalikel omavalitsustel peaks olema õigus, et nemad sätestavad, mis see piirarv võiks olla. Teine on muidugi vanuseline kontroll äpis. Meile ju ka ettevõtjad lubasid, et kindlasti vanuseline kontroll tuleb, aga tegelikult seda ei ole. Aga kui te laete selle äpi alla, siis põhimõtteliselt te saate lihtsalt panna sinna ükskõik mis vanuse ja siis saate seda kasutada. Niimoodi väikesed lapsed teevadki: pärast kooli lähevad ja mõtlevad, et nad niisama teevad nalja ja panevad sinna, et nad on kas 17 või 18, ja saavadki vabalt kasutada. Tegelikult peaks olema vanuseline kontroll ID-kaardi kaudu ja ka juhtimisloa kontroll. Meil tegelikult need, kes on alla 16 aasta vanad, kes ei tohiks pisimopeediga sõita, kui neil ei ole jalgrattajuhi luba. Mitte keegi seda ei kontrolli. Ja vähe sellest, et sõidetakse mitte seal, kus tohiks, vaid sõidetakse ka kõnniteedel. Aga need, kes sõidavad autoteedel, ei tea mitte midagi, kuidas meil liiklusmärgid ja kogu see küsimus on üles ehitatud. Ma isiklikult olen näinud väga palju ohtlikke olukordi. Üks asi on veel, mida peaks kaaluma ja mida minu arust oleks võinud juba ammu reguleerida: see on ka kiivrirendi küsimus. Seda on teinud Leedu Seim tänaseks, nad on juba selle seaduse vastu võtnud. Tegelikult peab teenusepakkuja pakkuma ka kiivrirendi võimaluse. Meil on tegelikult kohustuslik see, et vanuses kuni 16 aastat peab kindlasti kiiver olema kasutuses. Ma ei ole näinud mitte kedagi, kes sõidaks kiivriga. Mina, kes ma olen väga kaua sõitnud kaherattalistega, ütlen, et need õnnetused on väga jubedad, mis juhtuvad siis, kui sul kiivrit ei ole. Ja mida me alati kuuleme kahjuks nende muudatuste kohta, mis me oleme esitanud? Sellel võib olla riive ettevõtlusvabadusele! Mis ajast meil ettevõtlusvabadus kaalub üles inimeste, muidugi eelkõige laste tervise kaitse? Sellest tulenevalt: kuidas on võimalik, et see seadus, mille kohta ma olen mitu kõnet pidanud – ma olen isegi teinud eraldi erikomisjoni istungil sel teemal –, võeti vastu? Võeti vastu seadus, kus just Bolti tõukerattad jäid liikluskindlustuse kohustusest välja! Ja siis tulevad need argumendid, et aga see on direktiiv ja neil on vabatahtlik kindlustus tehtud. Esiteks, direktiivi võtsid üle ka teised liikmesriigid, kaasa arvatud Läti, kus on ka Bolti tõukerattad kasutuses. Seal on täpselt ühtne reegel kõikidele renditõukeratastele, ja just sellel põhjusel, et kõik saaksid ühtse kaitse. Teiseks, nüüd see vabatahtlik vastutuskindlustus. Ma olen vaadanud, mis asi see vabatahtlik vastutuskindlustus neil on. See ei kata väga palju olulisi juhtumeid ja seal ei ole seda kaitset, nagu peaks olema. Eestis on liikluskindlustus kusjuures päris tugev, see isegi katab näiteks joobes juhiga seotud õnnetusi. Mida see tähendab? Kui puudub liikluskindlustus, siis kannatanud ei saa päris paljude õnnetuste korral piisavalt kaitset ega hüvitist või peavad käima kohut, et kuidagi suuremat hüvitist saada. Mul on küsimus: kuidas on võimalik, et tehti selline seadus, kus konkreetselt eelistati ühte ettevõtjat? Aga võib-olla ei pea väga kaugele vaatama. Kui me vaatame, et võimeerakonnad, kes olid seaduse valmistamise juures, on saanud tegelikult ka väga heldeid annetusi Bolti asutajaliikmetelt. Näiteks, Reformierakond on saanud 74 750 eurot, Eesti 200 on saanud 94 042 eurot ja sotsiaaldemokraadid on saanud 38 000 eurot. Ja pärast seda on iga kord see eelnõu maha hääletatud. Mul on küsimus: millal me hakkame kaitsma inimeste tervist, aga mitte konkreetsete ettevõtjate huvisid? Aitäh!

Nii, rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib midagi täiendada läbirääkimiste käigus? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie tänase neljanda päevakorrapunkti käsitlemise.