Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja pensionäridele täiendava iga-aastase ühekordse pensionilisa maksmise kord" eelnõu (678 OE) esimene lugemine

Päevakorra esimene punkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja pensionäridele täiendava iga-aastase ühekordse pensionilisa maksmise kord" eelnõu 678 esimene lugemine. Ütlen kohe kõikidele kolleegidele ära, et selle eelnõu vastuvõtmiseks otsusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna arutame küsimust, mis ei ole pelgalt majanduslik ega poliitiline, vaid sügavalt moraalne. Me räägime Eesti pensionäridest, inimestest, kes on oma elu pühendanud tööle, maksnud makse, kasvatanud lapsi ja ehitanud üles selle riigi, mille üle me täna uhkust tunneme. Küsimus on, kas meie riik suudab näidata neile tänulikkust ja hoolivust ajal, mil elu on läinud järjest kallimaks ja paljud eakad elavad tegelikult päev korraga. Ühekordne 100-eurone toetus ei ole luksus ega populism, see on sõnum, et riik hoolib. Et me näeme ja mõistame neid, kelle sissetulek on jäänud aastate jooksul üha enam alla elukalliduse kasvule. Eestis elab üle 327 000 pensionäri, mis tähendab, et ligi iga neljas Eesti elanik on vanaduspensioniealine. Keskmine vanaduspension oli 2025. aastal 817 eurot, rahvapension aga vaid 393 eurot kuus. See tähendab, et kümned tuhanded eakad peavad tulema toime sissetulekuga, mis jääb selgelt alla toimetulekupiiri. OECD andmetel on Eesti pensioni asendusmäär umbes 34%, üks madalaimaid kogu Euroopas. Teisisõnu, kui keskmine töötaja läheb pensionile, siis tema sissetulek langeb enam kui kahe kolmandiku võrra. Samas, Euroopa Liidu keskmine asendusmäär on umbes 60–70%, see on kaks korda kõrgem kui meil. Eurostati andmed näitavad, et Eestis on 65+ vanuses inimeste vaesus või sotsiaalne tõrjutus riigis ligi 40%, samal ajal kui Euroopa Liidu keskmine jääb 15–20% vahele. Need ei ole pelgalt protsendid, need on elud. Need on inimesed, kes on teinud oma töö ära, aga kellel täna tuleb valida, kas maksta elektriarve või osta ravimeid. See on reaalsus, mida statistika ainult osaliselt peegeldab. Jah, kui te küsite, kas pensionid on viimaste aastate jooksul tõusnud, siis on küll viimaste aastate jooksul tõusnud. Aga tõusnud on ka hinnad. 2022.–2024. aastal kallinesid toidu- ja esmatarbekaubad kokku üle 40%. Eriti on tõusnud toidu hinnad, ravimite omaosalus, kommunaalkulud, arstiabi ja nii edasi, ja just need kulud moodustavad suure osa eakate eelarvest. Kui keskmine vanaduspension tõusis kolme aastaga umbes 200 eurot, siis samal ajal tõusid eakate keskmised igakuised kulud ligi 300. Tulemus on see, et ostujõud on tegelikult langenud, ja see on fakt. Kui Euroopa pensionär saab oma pensioniga endale lubada puhkusereise või kultuuriüritusi, siis Eesti eakas peab sageli arvestama, kas tal jätkub kuu lõpus raha piima ja ravimite jaoks. Selline olukord ei ole väärikas ega õiglane. Ühekordne 100-eurone toetus on väike, kuid oluline samm selles suunas, et Eesti riik tunnustaks oma vanemaid inimesi. See toetus aitaks paljudel katta ühe küttekuu arve, ravimite ostu või teha vajalikud talvised varud. See on žest, mis näitab, et me ei jäta neid üksi. Te küsite, mis see kulu oleks riigieelarvele. Kulu riigieelarvele oleks ligikaudu 33 miljonit eurot. Kas see on meile jõukohane? Jah, on küll. Vaatame meie riigiasutuste tegevuskulusid: näiteks Riigi Infosüsteemi Amet – 35 miljonit aastas, Statistikaamet – ligikaudne kulu on 30 miljonit, Maksu- ja Tolliameti IT-arenduse kulud ületavad aastas 40 miljonit. Ma arvan, et lisaks sellele, et riik suudab ülal hoida erinevaid ameteid ja bürokraatia pidevat kasvamist, peab ta ka toetama meie eakaid, kes on tegelikult pannud aluse meie riigile. Jõuan tagasi moraalse vastutuse juurde. Meie kui rahvaesindajad ei saa vaadata seda teemat pelgalt Exceli tabelina. See on väärtuste küsimus, kas me väärtustame inimesi, kes on meid üles kasvatanud, kas me austame neid, nende tööd ja panust. Euroopas on riike, kus eakate vaesusrisk on madal just seetõttu, et riik on teinud põhimõttelisi otsuseid tagada väärikas vanaduspõlv, ja neid riike Euroopa Liidus on ohtrasti. Ma arvan, et ka meie suudame tagada ja peame tagama eakatele väärika pensionipõlve. Keskerakonna fraktsioon on teie ette toonud Riigikogu otsuse eelnõu, mis annab riigi valitsusele ülesande töötada välja meetmed ja maksmise korra ühekordses ulatuses, 100 euro suuruses summas. See oleks kindlasti meie eakatele inimestele abiks. Ma paluksin teil toetada meie eelnõu. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile on mõned küsimused. Alustab Vladimir Arhipov. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Lauri! Peaks nagu aamen kirikus olema kõikidele selge, et riik oleks õiglane ja inimlik. 100 euro muidugi kellegi elu paremaks eriti ei tee, aga see oleks ju väga märgiline samm, et riik ei vaata mööda, kui hinnad kasvavad, toimetulek muutub juba keerulisemaks ja väga paljud ei saa omaga hakkama. Ma arvan, et Eesti inimene tahaks teada, kas pensionilisa kord aastas oleks kõikidele pensionäridele plaanitud või teatud sissetulekuga või mingisuguse vanusepiiranguga. Milline see välja näeks?

Aitäh, hea küsija! Meie eelnõus oleks see ette nähtud kõikidele pensionäridele. Ma tõin välja ka oma kõnes, et pensionäre on meil umbes 327 000. Loomulikult, kui Riigikogu liikmetel on teisi ettepanekuid, muudatusettepanekuid, siis kindlasti kõiki neid saab arutada juba esimese ja teise lugemise vaheetapis. Vabandust! Ei ole seda, jah? Siis saab neid arvamusi siin ka avaldada. Kas Riigikogu liikmed arvavad, et praegused pensionärid, meie eakad inimesed, kes on andnud endast kõik selle riigi loomisel ja ülalpidamisel, vääriksid praegu sellel raskel ajal, kus kõik hinnad on tõusnud, ühte sellist lisaabimeedet suuruses 100 eurot? See tegelikult, nagu te ütlesite, ei ole suur summa, aga abiks ikka, arvestades olukorda, kus on välja toodud üleüldine vaesuse määr pensionäride hulgas. Ja arvestades, et tõesti kuu lõpus seda raha ei jagu ja inimene peab mõtlema selle peale, kas ta üldse midagi saab poest soetada – ja ma räägin toiduainetest, kahjuks, ainult toiduainetes, sellepärast et muuks otstarbeks raha niikuinii ei jagu. Teate, ma tegin just tagasivaadet möödunud valimistele ja valimiseelsele perioodile, kus käis vilgas kampaania. Ma arvan, et väga paljud meist olid ju tegelikult väljas ja rääkisid inimestega juttu. Ja ma loodan, et nad said ka sellist adekvaatset ja ausat infot tagasisidena, kuidas tegelikult inimesed tänapäeval ennast tunnevad ja kuidas nad igapäevaselt toime tulevad, eriti eakad inimesed. See pilt on ju masendav. See info, mis ma sealt sain, on kindlasti väga muret tekitav. Inimesed ei tule ots otsaga kokku, arvestades nende pensioni suurust. Eriti rahvapensioni saajate olukord on väga halb.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Tänane päev on muidugi suurepärane selle olulise eelnõu esitlemiseks, sest homme täituvad poed rahvaga. Täna on veel pensionieelne päev ja paljud ei saagi minna poodi viimastel päevadel. Aga meil on suured plaanid, 23 miljonit, üle selle natuke, kulub metsade uputamiseks. Minu küsimus on, et kui nüüd valida, kas uputada metsi 23 miljoni eest või suurendada pensionilisa – siin tuleb välja küll, et kusagil 75 eurot tuleks juurde –, siis mida sina valiks?

Aitäh! Ma kindlasti ei valiks metsade uputamist. Ma arvan, et see on laiem ja pikem teema, aga üleüldiselt kunagi neid metsi sai kuivendatud ja sinna läks päris kõvasti ressurssi. Ja nüüd miskipärast uue ideoloogia raames tahetakse neid jälle üle uputada. Ma olen seda tööd näinud ka väga lähedal, enda kodu lähedal, kus uputati ära tegelikult Pääsküla raba, ja mina seal sellist suurt lisandväärtust küll ei näe. Ja nii nagu ma ütlesingi, sellise rohepapluse ideoloogia viljelemise asemel me peaksime kindlasti seda raha suunama sinna, kus on tegelik vajadus. Ja kui vaadata seda eelnõu ja tagasisidet, mida on peegeldanud eakad ja katusorganisatsioonid, pensionäride liit, siis kindlasti sinna seda raha tuleb suunata.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Hästi oluline eelnõu, eriti praeguses olukorras, nagu sa ise ka ütlesid. Tõesti, kampaania raames see oli põhiline küsimus, põhiline mure, et ikkagi toimetulek ja see, et päris paljud pensionärid ütlesid, et oli näiteks teine või kolmas nädal ja nad ütlesid, et teate, see on viimane kord, kui ma saan poodi minna. Pärast seda mul lihtsalt ei ole enam palka, mul ei ole pensioni, mul ei ole ka lapsi, kes mind aitavad. See on minu viimane päev, kui ma lähen poodi, ma pean kuidagi hakkama saama sellega. Ma mäletan, kui palju on kritiseeritud Keskerakonda, kes viis siis Tallinnas, eks ole, selle pensionilisa. Meil on muidugi soov sellega jätkata. Ja päris paljud on tulnud ja avaldanud tänu selle eest, et Keskerakond jätkab sellega ja soovib jätkata. Kuidas sa näed, et kui me suudaksime selle teha üleriigiliselt, siis kui palju see saaks parandada ka üle Eesti toimetulekut ja tuua lisaraha riigieelarvesse? Sest kui toimetulek kasvab, kui inimese ostujõud kasvab, siis see ju on lisamaksude jõudmine …

Aitäh!

… riigieelarvesse.

Aitäh, hea küsija! Sellel küsimusel on mitu poolt. Loomulikult, iga rahasüst sinna, kus seda vajatakse, see teiselt poolt viib selle raha käibesse. Poed saavad oma osa, riik saab maksude näol oma osa ehk see kindlasti sisetarbimist elavdab. Ma arvan, et see on väga hea ja õige lähenemine ja see tegelikult puudutab absoluutselt kõiki abimeetmeid, mis puudutab toimetulekut ja nii edasi. See raha igal juhul jõuab meie majandusse tagasi, ringlusesse, ja riik saab jällegi maksude kaudu oma osa. Nüüd, tõesti, teil on õigus, et meil on olemas tugevaid kohalikke omavalitsusi ja vähem tugevaid. Tallinn on kindlasti üks tugevam, kõige tugevam kohalik omavalitsus ja Tallinn on suutnud oma eakatele inimestele ka sellist toetust tagada. Ja tõesti, Keskerakond oli omal ajal algataja ja Keskerakonna järjepideval tööl on seda summat suurendatud. Praeguseks hetkeks on see summa, ühekordne toetus, Tallinna eakale inimesele 200 eurot. Nii nagu ma arvan, et väga paljudki teavad, et meie programmis oli kirjas, et kui juhtub nii, et Keskerakond tuleb uuesti Tallinnas võimule, siis suurendame selle 200 eurolt 300 euro peale. Ja eks me püüame seda teha, selle nimel töö käib. Loomulikult see tähendab ka seda, et meie eakad saavad leevendust ja suudavad oma jooksvad kulud mingilgi viisil katta. Paraku kõikidel kohalikel omavalitsustel sellist võimalust ei ole. Siin peab riik sekkuma. Ja see eelnõu, mida me siin täna loeme, mida ma ette kannan, räägibki sellest – et see aitaks kõiki kohalikke omavalitsusi, see aitaks inimesi, eakaid inimesi, kes elavad ükskõik millises Eestimaa nurgas, et nendele oleks tagatud korra aastas selline väike leevendus suuruses 100 eurot. Kas see summa võiks suurem olla? Loomulikult võiks suurem olla. Kas küsimus on selles, kas me peaksime kuskilt alustama? Ma arvan, et see alguspunkt, panna paika, et see võiks olla 100 eurot, on hea lähtekoht. Sellest lähtuvalt tuleb ju nentida ka seda, et väga suuresti on see asi kinni siin Riigikogu saali saadikutes. Kas nendel on selge arusaam sellest, kuidas eakad inimesed tegelikult igapäevaselt toime tulevad? Ja ma loodan, et see tagasiside, mis saadi ka valimiskampaaniast, annab ka ajendi ja põhjuse, miks seda eelnõu võiks toetada. Ma arvan, et kui tõesti inimesed hoolivad meie eakatest inimestest ja nende toimetulekust, siis nad peaks seda eelnõu toetama.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mäletame, et kui oli valimiskampaania 2023, siis Reformierakond Kaja Kallase suu läbi lubas, et keskmine pension 1000 euro peale, hooldekodukoht pensioni eest ja keskmine pension maksuvabaks. Praegu ei ole ükski nendest lubadustest täitunud – mitte ükski! See eelnõu on ju tegelikult ainult plaastri kleepimine haavale. Me saame aru, et see leevendab, aga see ei ravi. Minu küsimus on, kas Keskerakond nõustub, et selleks, et lahendada nii eakate, puuetega inimeste, noorte perede kui ka tegelikult kogu elanikkonna probleeme, on vaja see valitsus, kes on rahva hulgas täielikult läbi kukkunud ja toetuse kaotanud, võimult eemaldada. Teistmoodi me neid küsimusi tegelikult ju lahendada ei saa.

Jaa, ma arvan, et kõik need probleemsed kohad, mis sa, Mart, välja tõid, on väga olulised. Loomulikult need oleks parandanud meie eakate olukorda ja OECD tabelites me oleks kindlasti eespool, kui me praegu oleme. Aga nii nagu sa juba ütlesid, tegelikult ju Eesti rahvast peteti. Kõik need lubadused, mis anti, võeti tagasi, pöörati tagasi ja veel tagatipuks pension maksustati ka. Ja siin ma lihtsalt tahaks tuletada meelde, et tegelikult Keskerakonna juhtimisel, kui Keskerakond oli valitsuses, oli minu arust ainuke kord, kus pensioni erakorraliselt tõsteti. Minu arust ükski teine valitsus ei ole seda teinud. Ja ka selle eest me saime pragada, et miks me seda tegime. Aga andke andeks, see on meie moraalne kohustus. See on meie moraalne kohustus nende eakate inimeste ees, kes on meid üles kasvatanud ja kelle najal on riik püsti seisnud. Ja kui arvatakse teistmoodi, siis on kahju. Ma võin kindlalt öelda, et kui Keskerakond kunagi peaks uuesti valitsusse tulema, ja selle nimel jällegi töö käib, siis me kindlasti kõik, mis puudutab eakate küsimust ja nende toimetulekut, võtame väga tõsiselt lauale ja hakkame järjest neid probleeme lahendama.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Ma küsin, et …Kindlasti see eelnõu toetab neid, kellel on väga raske, ja neid meil on kahjuks päris palju. Aga kuidas te olete mõelnud, miks see eelnõu ei ole ehitatud just nendele suunatuna? Näiteks praeguse eelnõu järgi saaks ka Riigikogu eripensioni saav inimene seda 100 eurot? Kas seal ei oleks see maksumaksja raha raiskamine?

Aitäh, hea küsija! Siin võib ju osaliselt isegi teiega päri olla. Aga arvestades praegust olukorda, ma ütlen, et 99%-l nendest eakatest inimestest, kes pensioni saavad, on halb olukord. Erandeid saab alati teha. Ma arvan, et kui selles etapis, kus me anname Vabariigi Valitsusele ülesande välja töötada meetmed, siis nende väljatöötamise raames võib ju teha ka erandeid. See on läbirääkimiste küsimus, siin me kindlasti kätt ette ei pane. Ja kui on olemas selged analüüsid, arvud ja näitajad, siis loomulikult fookuses on eelkõige need pensionärid, kellel on väga suured raskused toimetulekuga, ja neid on kahjuks valdav enamus.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma eelmisest, Anti Allase küsimusest lähtuvalt ikkagi Eesti avalikkusele ütlen ära, et riigikogulastel ei ole eripensioni. See on väga levinud arusaam. Võib-olla mõnel väga üksikul, kes on olnud esimeses ja teises koosseisus, tõesti väga vanadel inimestel veel kusagil on, aga uuematel koosseisudel ja praegu enam seda ei ole. Nii et see ei olnud eriti hea näide. Aga tõepoolest, Kaja Kallase ja ka Reformierakonna arvates, me mäletame, kõik pensionärid ei vaja abi, aga praegustes kriisides see kindlasti enam nii ei ole. Mis sa arvad, kas need 11%-lise toetusega valitsuse esindajad, koalitsioonisaadikud tulevad varsti siia ja hääletavad ka selle vähese pensionäride toetamise meetme maha? Või mis su tunnetus on selle kohta?

Aitäh! Ma ka kinnitan su sõnu, et rohkem Riigikogu liikmetel Riigikogu eripensioni ei ole ja need on kunagisest ajast jäänud. Minu arust see muudatus seaduses tehti juba 2003. aastal ehk sellest on oma 22 aastat möödas, kui me töötame uue korra järgi. Mis puudutab osa vanemaid, kaasa arvatud lugupeetud endise peaministri vanemaid, siis ka siinsamas puldis ta ütles, et tema vanemad saavad hakkama. Ja ma usun, et nad saavad hakkama, ja siis tõesti seda pensionilisa nendele ei peaks rakendatud saama või olema. Nüüd, mis puudutab praeguse koalitsiooni ja valitsuse usaldust või usalduse puudust ühiskonnas, siis on teada fakt, et minu arust viimased ühiskonnauuringud näitavad, et see on tõesti umbes 11%. Ausalt öeldes ma arvan, et mitte üheski Euroopa Liidu riigis sellist olukorda, välja arvatud Eestis, vist ei ole, kus valitsus või koalitsioon juhib Eestit ja võtab vastu väga olulisi küsimusi. Ja ka see aasta me võtame tegelikult ju vastu järgmise aasta eelarve, mis on jällegi kaldu sinnapoole, kus ta ei peaks olema. Vaesed jäävad rohkem vaesemaks, rikkad saavad natukene rikkamaks. Aga üleüldiselt, arvestades olukorda peaks valitsus, kellel on tõesti ainult 11%-line rahva toetus, tagasi astuma ja mingisuguseid otsuseid, legitiimsust nendel otsustel tegelikult ei tohiks olla. Ja vanas Euroopas, nii nagu me teame, kui valitsusel üleüldine tervis halveneb ja nende reiting kukub alla 40, siis nad annavad ise lahkumispaberi ja astuvad tagasi. Meil seda ei tehta ja öeldakse, et meil on kõik hästi, meil on korras, läheme edasi, vaatamata kõikidele korralagedustele ja segadustele, mis meil siin on erinevates valdkondades. Ju siis see võimuiha on suurem kui aated ja see näitab ka, millised aated on.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, iga meede, mis aitab eakatel inimestel paremini toime tulla, on tervitatav ja tänuväärne. Mul on lihtsalt palve, et te puldist kinnitaksite üle. Mina küll vastasin sellele inimesele, kes jälgib läbi telesilla meie arutelu. Ega see ei tähenda mitte seda, et üksi elava pensionäri toetus, mis on praegu 200 eurot, võiks kaduda? Tema oli väga mures selle pärast ja ma kinnitasin, et see ei kao, need on kaks erinevat eelnõu, see tooks juurde 100 eurot. Täpsustuseks, hea kolleeg ja pinginaaber Anti Allas esitas siin küsimuse, mis puudutab Riigikogu liikmeid. Aga tegelikult on see arv Sotsiaalkindlustusameti aastaraamatu järgi eelmise aasta põhjal 212 inimest, kes saab Riigikogu liikme pensioni, mis, tõsi, on lõpetatud aastal 2002 või 2003, aga 212 inimest seda pensioni saab. Ja see oli küsimus, mille esitas Anti Allas. Aga palun kinnitage sellele prouale, kes mulle kirjutas, et see ei puuduta seda.

Aitäh, hea kolleeg! Tõesti, see ei puuduta üksi elava pensionäri toetust, mis praegu on 200 eurot. See on lisatoetus kõikidele pensionäridele, keda on Eestis üle 327 000. Ehk kui me võtame üksi pensionäri toetuse suuruses 200 eurot, siis sinna lisanduks veel 100 eurot. Nii et see proua, kes esitas teile küsimuse, võib rahus olla, et vähemalt praegu on – ma ei tea, mis Reformierakonna edaspidised plaanid on – eelarves niimoodi ette nähtud ja 200 eurot saadakse edasi. Aga nii nagu me teame, nende inimeste arv, kes saavad üksi elava pensionäri toetust 200 euro suuruses, ju ka kahanes. Me teame väga hästi, kelle otsuse taga see kõik oli. See tuleb kindlasti tagasi pöörata. Ma arvan, et nendele inimestele tehti kindlasti liiga. Ja kui ma nüüd väga mööda ei pane, siis see puudutas lausa 30 000 inimest, kes sellest 200-eurosest toetusest ilma jäid.

Signe Riisalo, palun!

Aitäh! Tõele vastab see, et meil on 327 000 millegagi üldpensionäri.

Just!

Aga nendest vanaduspensionäre on umbes 16 000 võrra vähem. See tähendab seda, et selle eelnõu tekstist jääb mulje, et ka 45-aastasele pensionile läinud päästjale või politseinikule võib seda pensionilisa maksta. Kuidas see teil mõeldud oli?

Aitäh! Meie erisust ei teinud oma eelnõus. Ja veel kord kordan üle, et see on ülesande andmine riigivalitsusele. Kui riigivalitsus võtab selle menetlusse ja näeb, et mingis osas, mingites gruppides tuleb miskipärast mingisugused erandid teha, siis see on kõik läbiräägitav. Praegu me opereerime arvuga 327 000 pensionäri. Ma arvan, et arvestades olukorda ja arvestades nende inimeste olukorda, olenemata sellest, kas ta saab vanaduspensioni, ta saab eripensioni või ta saab rahvapensioni, siis arvestades, et hinnad on viimase kolme aasta jooksul tõusnud üle 40%, siis see 100 eurot oleks ainult väike leevendus kogu selles olukorras.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ja nüüd, head kolleegid, on meil hea võimalus kuulata head kolleegi, sotsiaalkomisjoni esimeest Signe Riisalot, kes teeb ülevaate arutelust juhtivkomisjonis ja seal langetatud otsustest. Palun!

Aitäh, istungi juhataja! Head kolleegid! Teen kokkuvõtte 21. oktoobril toimunud sotsiaalkomisjoni arutelust, kus me tõepoolest Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu arutasime. Sisu juurde ma täpsemalt ei tule, aga toon eelnõu tutvustaja Aleksandr Tšaplõgini tutvustuse teksti täies mahus teie ees ära. "Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku töötada välja pensionäridele täiendava iga-aastase ühekordse pensionilisa maksmise kord. Iga-aastase ühekordse pensionilisa suurus oleks 100 eurot." Hilisemale küsimusele katteallikate kohta vastas ta sõna-sõnalt järgmist: "Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas riigieelarve eelnõule kaks ettepanekut. Esiteks, pangamaksu kehtestamine ja teiseks, progressiivse tulumaksu kehtestamine. Need oleksid katteallikad, millest saab katta ka otsuse eelnõuga seotud kulud." Rohkem eelnõu algataja sõna ei võtnud, kui jätta välja kommentaar Irja Lutsari küsimusele, kas arutati ka vajaduspõhist lähenemist, et need pensionärid, kellel on vajadus suurem, saaksid rohkem tuge, näiteks mitte töötavad, siis vastas härra Tšaplõgin, et seda fraktsioonis ei arutatud ja tema hinnangul peaks pensionilisa maksma kõigile pensionäridele. Pensionär üldjuhul ei tööta selle pärast, et talle väga meeldiks tööd teha, pigem seetõttu, et raha ei jätku. Arutelu komisjonis oli üsna lühike. Tänan aktiivse arutelu eest Helmen Kütti, kes tõi välja, et tööl käivad inimesed on üldjuhul tervemad ja aktiivsemad. Pensionieas inimesi on circa 300 000 ja üksi elava pensionäri toetuse puhul vaadatakse sissetuleku suurust ja ka elukoha registreerimist, et oleks vaid üks inimene, et tõesti üksinda elaks. Samuti küsis Helmen Kütt Sotsiaalministeeriumi tegevuse kohta. Tõepoolest siis, kui ma olin ministriametis, valmistati ette üle 80-aastastele inimestele ühetaolise igakuise toetuse maksmist selleks, et vähendada raskusi, mis vanaduspensionieas on üle 80-aastastel. Tõuseb kaks riski: üksi jäämise risk ja teiseks ka hooldusvajaduse oluline kasv. Aga milliseks ajahetkeks tegelikult inimesed enam tööturul aktiivsed ei ole, sest 65–74-aastased inimesed, kes on vanaduspensionieas, Eestis 28% neist on tööturul aktiivsed, mis on Euroopa Liidu kõige kõrgem näitaja. Euroopa Liit tervikuna näeb praegu vaeva, et vanaduspensioniealisi inimesi ka tööturule tagasi tuua, et nende kompetentsi ära kasutada. Eestis võib arutleda selle üle, kas inimesed töötavad selle pärast, et neile meeldib töötada ja oma potentsiaali rakendada, või et tõepoolest on mureks suuresti toimetulek. Ma usun, et seal on mõlemat. Aga vaieldamatult on meie pensionärid vaesed ja seepärast, vastates ka Helmen Kütile, ütles siinkõneleja, et esimene samm, mida tuleks teha vanaduspensioniealiste inimeste vaesuse vähendamiseks, oleks rahvapensioni erakorraline tõstmine. Seda indekseeritakse küll igal aastal, aga seal ei ole toimunud sellist erakorralist tõusu, nagu näiteks oli 2023. aastal pensionide osas, kus tõepoolest circa 17% ühel aastal vanaduspension keskmiselt tõusis ja järgmisel aastal see üle 10%, 10,6% tõusis. Lisaks tõi Helmen Kütt välja automaksu küsimuse ja ka puudega inimeste toetuse tõusu. Tõepoolest, vanemaealiste puhul seda tõusu ei toimunud, toimus summa ühtlustamine täissummale, mis seni oli arvutatud sendi täpsusega. Ta viitas väga olulisele probleemile meie ühiskonnas: meedias on ka selliseid juhtkirju, et 70-aastased raugad ei peaks enam autot juhtima. Ka õiguskantsler on leidnud, et hinnata tuleb juhtimisõigust, mitte vanust. Selline ealine diskrimineerimine ei ole asjakohane, kommenteeris siinkõneleja. Nii see arutelu suuresti lõppes. Siinkõneleja tuletas meelde, et tegemist on otsuse eelnõuga, mis nõuab Riigikogus 51 poolthäält. Otsustati siinkõneleja juhtivkomisjoni esindajaks määrata konsensusega ja teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus täna, 3. novembril. Ka see otsus oli konsensuslik. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile siiski on küsimusi. Alustab Vladimir Arhipov. Palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Meie pensionärid on ikkagi selline kõige haavatavam grupp ja nende kohta niimoodi suhelda, et üldse päevakorrast maha võtta. Kas komisjon on arutanud mingeid täiesti alternatiivseid variante, kuidas meie eakaid inimesi aidata?

Suur aitäh! Mulle jäi absoluutselt arusaamatuks küsimuse esimene osa. Mis tähendab päevakorrast maha võtta? Me oleme täna siin, et seda teemat arutada. Komisjon ei ole arutanud lahendusi, sest komisjon neid lahendusi tavapäraselt välja ei tööta, seda teevad valitsus ja Sotsiaalministeerium. Komisjonile ma tutvustasin neid lahendusi, mille väljatöötamist varasemalt olen ka ise juhtinud Sotsiaalministeeriumis. Ja täna siin, nagu ka komisjonis, tutvustasin seda esmast vajadust, mis puudutab eeskätt rahvapensioni erakorralist indekseerimist selleks, et pensionärid vaesuses ei oleks. Ühtlasi ka selgitasin, et tulenevalt vaesusnäitajatest kõige suuremas vaesusriskis on pensionäridest üksi elavad pensionärid. Neile on automaattoetus välja töötatud ja mõni aasta tagasi ka selle toetuse suurust tõsteti. Tõsiasi on see, et ühekordne toetus aastas tegelikult toimetulekut objektiivselt ei paranda, see võimaldab teha mõne ühekordse ostu, mida on tulnud edasi lükata. Aga elujärge parandaks see, kui komisjonis tutvustatud 80 ja vanematele igakuine pensionilisa oleks võimalik kunagi teha, mis võtab arvesse erinevaid aspekte, sealhulgas abikaasa ülalpidamisega seotud seadusandlust ja soodustusi ning ka puude raskusastmega seotud toetusi.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Mul on konkreetne küsimus selle arutelu kohta, mis toimus. Ma kuulasin ja te ütlesite, et üks komisjoni liikmetest ütles välja sellise asja: üldiselt on need pensionärid, kes töötavad, on tervislikumad ja paremas vormis. Mind huvitab, mida see aruteluosa tähendas selle eelnõu raames. Kas see, kui pensionär on paremas tervislikus vormis, siis tähendab, et tema ei vaja seda pensionilisa? Lihtsalt mind huvitab sotsiaalkomisjoni raames just see arutelumoment.

Jaa, palun! Härra Tšaplõgin, tuletan meelde, ütles, et pensionär üldjuhul ei tööta sellepärast, et talle väga meeldiks tööd teha, vaid pigem seetõttu, et raha ei jätku. Oma sõnavõtus ütles Helmen Kütt muu hulgas: tunnustan väga pensionieas töötavaid inimesi, tööl käivad inimesed on üldiselt tervemad ja aktiivsemad. Palun!

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Selline mõnus rituaalne tants. Küsi, mis sa küsid – sa tsiteerid kogenud Riigikogu liikmena kellegi tsitaati, saab naerda või nutta ja vastust ei tule. Aga ma küsin, kas või need rahvapensioni saajad – ma olen lugenud seda protokolli ka, sealt midagi lugeda ei ole –, see 1650 inimest, kas või nendele ehk see 100 eurot juurde panna. Täna on muuseas see, et homme tuleb pensionipäev, praegu on nälg, viimased nädalad, eriti neil. Kas seda arutati või olete te arutanud kusagil mujal? Komisjonis on näha, et te ei arutanud seda.

Head kolleegid, te saate väga hästi aru, millises rollis ma praegu olen. Ma teen komisjoni ettekannet ja annan ülevaate, mida kõnealuse eelnõu korral arutati. Mul on endal palju mõtteid peas, aga see ei ole see koht, kus ma saaksin neid avaldada. Ja tõepoolest, kui teid häiris ka Helmen Küti vastuse ettelugemine, siis ma loen sõna-sõnalt seda protokolli. Tõepoolest, ma ei lugenud kogu Helmen Küti vastust ette, vaid selle osa. Ma võin ka kõik ette lugeda. Näiteks, üksi elava pensionäri toetuse maksmisel ei karistata töötamist. On väga hea, kui pensionärid käivad tööl, kui tervis neil seda võimaldab. Töötavad pensionärid on ka maksumaksjad, on Helmen Kütt komisjonis öelnud. Ta jätkab, et ei eristataks töötavaid pensionäre mittetöötavatest pensionäridest. Üksi elava pensionäri toetuse puhul vaadatakse sissetuleku suurust ja seda, kas elukohta on registreeritud vaid üks inimene. Mure eelarvekulu pärast on mõistetav, sest pensionieas inimesi on circa 300 000. Helmen Kütt tunnustab väga pensionieas töötavaid inimesi: tööl käivad inimesed on üldiselt tervemad ja aktiivsemad. Tsitaadi lõpp. See oli ka küsimus, mille kohta proua Kovalenko-Kõlvart küsis ja millele ma sain vastata, ehk see lause tööl käivate inimeste terve ja aktiivne olemise kohta.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma lihtsalt juhin tähelepanu, et ma isiklikult arvan, et ega meie eakad inimesed, kes on pensionieas, suuresti vabatahtlikult tööl ei käi, aga kindlasti on neid, kes teevad seda hea meelega ja kes on võimelised ja nii edasi. Loomulikult on see kõik tervitatav. Küsimus on lihtsalt selles, et kui me vaatame kogu meie süsteemi ja OECD andmeid, siis kui meie inimene läheb pensionile, siis tal säilib kuskil 30% sissetulekust pensioni näol, ja kui me vaatame Euroopa riike, siis see on keskmisest palgast umbes 60–70%. Noh, ikkagi päris suur vahe. Ja lähtuvalt sellest tehaksegi tööd edasi. Samas, meie eelnõu tõesti ju ei lahenda kõiki probleeme, aga natukenegi leevendab. Neid inimesi, kes käivad tööl, olles ise pensionär, ei peaks neid teistmoodi kohtlema …

Aitäh!

… vaid olema selle eest tõesti tänulikud.

Aitäh! Tänan selle seisukoha ja arvamuse eest! Ma ei vaidle teile vastu. Aga jätkuvalt, komisjonis me seda teemat sellisel moel ei arutanud. Kindlasti oleks võinud eelnõu algataja ka täpsemalt välja tuua neid mõtteid, mis Keskerakonna fraktsioonil olid, aga me piirdusime üsna lakoonilise aruteluga, millele ka siin härra Ernits viitas. Tõsi, arutelu oli lakooniline.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh! Ma ei teagi, kuidas seda asja korraldada. Ma tänan muidugi Signe Riisalo heade sõnade eest. Komisjonis tõesti oli arutelu. Aga minu tekst oli kontekstist välja võetud, see lause. Tore, et see sai nüüd ette loetud. Kui esitati eelnõu algatajale küsimus, kas ka töötavad pensionärid peaksid seda saama, siis mina tõin analoogi ja ütlesin, et me ei tohiks karistada töötamist, vaid vastupidi, töötav pensionär saab täna ka üksi elava pensionäri toetust. Ja vaadatakse ainult pensioni suurust ja registrit, seega ei karistata. Ja leian, et see on väga õige, kui ka töötav pensionär, kes hakkaks saama ühekordset toetust, kui ta töötab, siis teda ei karistata selle eest. Nii et ei ole mõtet välja tuua seda ühte lauset ja öelda, et töötavad pensionärid on rõõmsad ja kõik nii. Väga erinevalt on. Mõned töötavad selle tõttu, et on toimetulekuraskused. Meil sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja haridus suuresti seisabki pensionieas töötavatel inimestel. Ärge nagu seda konteksti teisiti esitage! Ma igal juhul tunnustan esitatud eelnõu.

Aitäh! Ma vabandan, kui valesti jäi kõlama. See kindlasti ei olnud minu soov. Minu meelest andis Helmen Kütt väga sisulise panuse sellele lakoonilisele arutelule, mis meil komisjonis toimus.

Suur tänu teile! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Ma arvan, et selles saalis ei leidu inimest, kes ütleks siiralt, et meie pensionid on piisavalt suured, et tagada eakatele tõeliselt väärikas elu. Ja see 100 eurot aastas, mida Keskerakonna fraktsioon pakub pensionäridele lisaks maksta, ei oleks kellelegi liiast. Täna on Eestis umbes 330 000 pensionäri, see tähendab, et meie ettepaneku elluviimiseks tuleb leida umbes 33 miljonit eurot aastas. Riigieelarve mastaabis ei ole see väga suur summa. Kust võiks need vahendid võtta? Tegelikult on võimalusi mitu. Näiteks võiks veidi vähendada riigiametnike arvu, mis on praeguseks kasvanud üle igasuguse mõistliku piiri. Samuti on võimalik kokku hoida rohepöörekuludelt, mille mõistlikkust seatakse täna kogu maailmas üha enam kahtluse alla. Eesti on jäänud peaaegu ainsaks riigiks, mis jätkab selle mõttetu ettevõtmise rahastamist. Eelarves on ette nähtud ka suured toetused igasugustele organisatsioonidele, mis väidetavalt aitavad arendada Eestis kodanikuühiskonda. See nimekiri tuleks kriitiliselt üle vaadata ning kindlasti mitte kulutada maksumaksja raha näiteks vikerkaareagenda edendamiseks. Ühesõnaga, raha pensionäride toetamiseks on küllaga olemas. Küsimus on vaid selles, mis on käesolevas saalis istujate jaoks olulisem: lisatükk liha pensionäri laual või hea elu bürokraatidele, rohelistele ärimeestele ja LGBT aktivistidele. Aitäh!

Suur tänu teile! EKRE fraktsiooni nimel Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid ja kõik, kes meid jälgivad! See, mis meil toimub riigis, see, mis meil toimub vanemaealistega, on häbiväärne. Ma küsin, kes on selle vundamendi ladunud sellele riigile. Need on need inimesed, kes praegu on pensionieas, kes on vanemad, need on need inimesed, kes paljud on kaotanud sellesama riigi ülesehitamisega oma tervise. Ja nüüd ütleb riik, et meil ei ole sulle raha, meil lihtsalt ei ole raha. Aga samal ajal on meil miljardeid tuuleärimeestele, miljardeid mingisugustele militaarärimeestele, miljardeid Rail Balticule, mis juba 12 aastat ei idane ega mädane. Kui palju kümneid miljardeid on meil läinud projektide peale ja asjade peale, mis on teinud meie elu ainult kallimaks? Vaat sinna ongi läinud meie pensionide, meie puuetega inimeste, meie noorte perede ja meie lastetoetuste raha. Ja siis öeldakse, et riigil raha ei ole. Riigikontrolör, keda häbiväärselt – no ma ei tea, ma näen siin ühe korduva roolijoodiku käekirja selle nädala päevakorra koostamisel. See töötab meil siin Riigikogu esimehe kantseleis. Korduv roolijoodik, kes oskab selliseid käkke kokku keerata, häbistada riigikontrolöri selle eest, et riigikontrolör juhib tähelepanu, et meil Kaitseministeeriumi valdkonnas on toimunud tohutu raha kulutamine ja tulemust ei ole, et meil praegu maanteede ja raudteede ehitamises on puudu 1,35 miljardit eurot. See tähendab seda, et lähiaastatel meil olukord järjest ja järjest ainult halveneb, mitte ei parane. Ka see on meie pensionäride arvel kõik – kusagile raisatud ja kulutatud raha. Ja siis öeldakse pensionäridele, et ei no, kullakesed, valimiste ajal me lubasime teile keskmine pension 1000 eurot, aga nüüd, no näed, keskmine pension on ainult 800 eurot. Me lubasime, et me ei maksusta pensione, aga näe, ei maksusta ainult 776 eurot, ülejäänu juba läheb maksu alla. Me lubasime, et pensioni eest saate hooldekodukoha. Selle peale paljuski valitsuserakondadesse kuuluvad või neid toetavad ärimehed irvitades tõstsid kohatasu – irvitades tõstsid kohatasu! – ja pensioni eest ei saa sa mingit kohta. Selle koha saad sa kas oma kinnisvara üle andes nendele röövlitele või kui sul on lapsi, kes on võimelised selle kinni maksma, või lihtsalt müüd midagi maha. Ja siis on meil loosung "Igaüks loeb!", siis on meil loosung, kuidas kõik on meile tähtsad. No ei ole! Sellele valitsusele, sellele jõugule, kes on Eesti riiki varastamas, sõna otseses mõttes varastamas, ei ole iga inimene tähtis. Need inimesed, kes on oma elutöö teinud, ei ole sellele riigile tähtsad. See on ju kõik varasemate valitsuste ja varasemate Riigikogu koosseisude töö tulemus, et neil üldse mingi pension praegu on. See oli siis, kui meil oli veel usk sellesse, et me ehitame heaoluühiskonda. Aga nüüd ütlevad meile juba siin asjapulgad – praegu ei meenu täpselt, kes oli see, kes oli praeguse valitsuse liige minu meelest, kes ütles, et unustame selle heaoluühiskonna. Ai, vabandust! See ei olnud praeguse valitsuse liige, see oli Lavly Perling. See oli süvariigi projekt B, kes ütles, et unustame selle heaoluriigi tegemise, sest seda ei tule ja kõige eest tuleb maksma hakata. Nii ongi. Lugupeetud Lauri Laats, see on tänuväärne ja kiiduväärne ettevõtmine, aga me võime mürki võtta, et kogu see … Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaks.

... kogu see koalitsioonikamp valgub siia saali, niipea kui kutsung tuleb hääletamisele. Ja hääletab täpselt nii, nagu neil on fraktsioonis öeldud: hääletage see maha, sest Mooramaa mees on oma töö teinud! Need vanurid ei lähe meile korda. Mida rutem maha kärvavad, seda parem. Riigil jääb rohkem raha järele, me ei pea maksma nende haigekassa kulusid, me ei pea maksma ... Aga nüüd on Tervisekassa, nad enam haiged ei ole, nad on ainult terved. Me ei pea neid kulusid enam maksma. Neid ei ole vaja! Mooramaa mees, sa oled oma töö teinud, mine minema! Jäta riik rahule! Las me kulutame korruptiivselt raha tuuleärimeestele, militaarärimeestele ja igasugustele muudele ärimeestele, kes on meile vajalikud ja kasulikud. See on selle täiesti mädanenult korruptiivse riigi loogika. Ja siin ei ole mitte mingit muud varianti, kui see jõuk tuleb võimult eemaldada. Mul on lootus, mul on siiras lootus. Kohalikud valimised näitasid, et nad juba otsivad urgusid, kuhu peitu pugeda, nagu rotid – no neil on karvased sabad, aga nagu rotid –, sest peitsid ennast juba paljud valimisliitudesse. Ja paljudes kohtades, mida nad pidasid oma, noh, nagu feodaalajastul – see on minu lään! Rae vald on minu lään! Pärnu linn on minu lään! Teil ei ole õigust sellele läänile, see on mulle antud ja see peab mulle jääma! Aga, kuningas, rahvas otsustas siiski vaatamata e-valimiste pettustele, et see ei ole sinu lään, me võtame selle sinult ära. Ja me võtamegi selle lääni neilt ära, ka Eesti riik ei ole nende lään! Ausad pensionärid, toetage meid selles, sest võimulolijad ei hakka teid iialgi toetama! Te olete neile tülikas lisakulu, mis ei lase kogu seda raha, mida nad arvavad, et nad võivad karistamatult kasutada, omade vahel ära jagada. Lugupeetud pensionärid, toetage neid, kes toetavad teid! Ja need ei ole mitte praegu võimul olevad erakonnad.

Aitäh! Eeldatavalt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Andre Hanimägi, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Eakate heaolu on kahtlemata ühiskonna tugevuse proovikivi ja Eesti rahvastik vananeb, ka see on selge. Täna on meie riigis üle 280 000 vanaduspensionäri, peaaegu 330 000 pensionäri. Ja hea uudis on loomulikult see, et inimesed elavad kauem, elavad tervemalt. See on igati positiivne. Samal ajal on see ühiskonnale väljakutse tagamaks, et meie eakad elaksid tõepoolest väärikalt ning et nende tehtud töö oleks väärtustatud. Meie ees on mitmeid ülesandeid, mis vajavad targalt läbimõeldud lahendusi. Need ei ole mitte niivõrd mured, vaid meie ühine vastutus tagada, et iga eakas inimene saaks arsti juurde õigel ajal, et vajalikud ravimid ei jääks ostmata, et vajalikud sotsiaal- ja hooldusteenused oleksid kättesaadavad, et poes jõuaks kaupade eest tasuda, et elukoht siin väikeses Eestis ei määraks inimese elukvaliteeti. Seetõttu mõistan ja tunnustan ühtlasi ettepanekut maksta pensionäridele iga-aastast sünnipäevatoetust – 100 eurot sünnipäeva kuu jooksul ühekordset toetust –, mis Tallinnas on juba kehtestatud. Aga me peame tõdema ka seda, et Tallinnas on kahtlemata rohkem eelarvelisi võimalusi ja seda tehaksegi. Meie peaksime siin pingutama selle nimel, et suudaksime eakaid toetada parimal võimalikul moel kogu Eestis. Siinkohal ma ühtlasi ütlen ka seda, et ma arvan, et sotsiaaldemokraatide eestveetud Robin Hood, mis andis kohalikele omavalitsustele lisaraha, kahtlemata aitab ka neil omavalitsustel, kes ei ole võib-olla nii tugevad, just eakatele suunatud erinevaid teenuseid pakkuda. Pensionärid on praegu Eestis üks suurimaid suhtelises vaesuses elavaid sihtgruppe. Sotsiaalministeerium on välja toonud, et kui kogu rahvastiku seas on suhtelises vaesuses umbes 20,2% inimestest, siis 2023. aasta seisuga oli 65-aastastest ja vanematest 39,4% suhtelises vaesuses. 2021. aastal oli see näitaja lausa 50% ehk enam kui pooled eakad elasid suhtelises vaesuses. Seetõttu toetavad sotsiaaldemokraadid loomulikult igasuguseid samme, mis aitavad eakatel paremini toime tulla. Samas peame ausalt tõdema, et pensionipoliitika ei saa põhineda ainult sellistel meetmetel. See peab põhinema süsteemsel, õiglasel ja inimväärsel hoolimisel. Raha on igal juhul oluline, kuid kord aastas pakutav toetus ei loo täiesti püsivat turvatunnet ega heaolu. Sotsiaaldemokraadid on seisnud selle eest ja seisame edasi hooldereformi eest, tänu millele tuli riik appi, panustamaks hooldekodu kohatasu maksmisesse. Oleme seisnud ja seisame igal juhul vastu igasugustele juttudele pensionide vähendamisest või indekseerimise külmutamisest või lõpetamisest. Oleme teinud ka ettepaneku vähendada toiduainete käibemaksu, mis vastupidiselt tänastele maksuotsustele aitaks just nimelt rohkem eakaid ja madalama sissetulekuga inimesi. Tõsiselt tuleb võtta ka eakate sotsiaalset heaolu ja vaimset tervist. Liiga paljud meie eakatest tunnevad end üksildasena ilma võimaluseta osaleda kogukonnaelus või saada piisavalt tuge. Selleks on vaja investeerida kogukonnakeskustesse, päevakeskustesse, põlvkondadevahelistesse projektidesse, hoidmaks neid inimesi ühiskonna täisväärtuslike liikmetena võimalikult kaua. Eakate heaolu peab tuginema kolmele sambale: toimekindel ja õiglane pension, mis tagab elamisväärse toimetuleku; kättesaadavad hooldus- ja sotsiaalteenused, sõltumata elukohast; võimalus olla ühiskonnaliige, mitte kõrvalejäetud vaataja. Seega, head kolleegid, toetame eakate paremaks toimetulekuks tehtavaid samme ja samas rõhutame, et vajalikud on ka süsteemsed ja kestlikud lahendused, mis tagaksid väärika vananemise igale inimesele, sõltumata nende elukohast või varasemast sissetulekust. Aitäh!

Suur tänu teile! Kalle Grünthali puhul ma võiksin eeldada, millise fraktsiooni nimel te räägite, aga kuna see fraktsioon on juba rääkinud, siis ma küsin, millise fraktsiooni poolt on teil volitused või komisjoni poolt. (Saalist vastatakse.) Kahjuks on otsuse eelnõu puhul läbirääkimistel võimalik osaleda üksnes fraktsioonidel ja komisjonidel. Ma saan aru, et teil vastavat volitust ei ole, mistõttu ma ei saa teile selles punktis sõna anda, aga meil on veel teisi punkte tulemas. Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Käesoleva eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 678 lõpphääletus. Asume selle hääletuse ettevalmistuse juurde. Saalikutsung, palun! Head kolleegid, kordan veel kord: selle eelnõu vastuvõtmiseks otsusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja pensionäridele täiendava iga-aastase ühekordse pensionilisa maksmise kord" eelnõu 678. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 22 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud vajalikku toetust. Eelnõu 678 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.