Sideteenuste maksumus

Läheme edasi. Tänane neljas küsimus on justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale. Küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on sideteenuste maksumus. Vadim Belobrovtsev, palun!

Jaa, aitäh! Lugupeetud minister! Ma arvan, et te kindlasti mäletate, et umbes aasta tagasi, kui – ma vaatasin üle, et nimelt siis 7. oktoobril 2024 – me siin suhtlesime teiega ühel esmaspäevasel päeval, oli arupärimine ja teemaks oli internetiühendus, miks Eestis on see üks Euroopa aeglasemaid. Me vist olime tol ajal eelviimasel positsioonil. Ma pean ausalt ütlema, et ma ei tea, kus me oleme praegu, aga vist ei ole väga palju see asi paremaks vahepeal läinud. Ja lisaks sellele, et see on aeglane, see on ka hästi kallis, eriti võrreldes näiteks Läti ja Leeduga. Ja vaat' seda ma tegelikult kontrollisin üle ja võin öelda, et see olukord ei ole vahepeal eriti muutunud – vähemalt niimoodi ütlevad igasugused rahvusvahelised analüüsid. Minu küsimus on see, et teil kindlasti on mingisugused värskemad, autoriteetsemad andmed selle kohta, et kuidas siis see olukord on aastaga paremaks või hullemaks läinud, ja kas vahepeal on ka Eesti riik valitsuse näol teinud midagi selleks, et see oleks ikkagi kiirem ja odavam, et me ei oleks kuskil seal Euroopa Liidu viimastel kohtadel. Aitäh!

Aitäh! Ja ma väga tänan kõigepealt teid, et te seda tõesti Eestile kui digiriigile olulist teemat ikkagi fookuses aitate ka siin saalis hoida. Nüüd, kõigepealt, mis puudutab hindasid, siis, jah, Euroopa Komisjon avaldab sideandmeid ja ka üldiseid andmeid regulaarselt, aga need hinnapakettide ülevaated, mis seal on, on seotud Eesti vaates ühe väga suure probleemiga. Ja selle probleemi sisu on see, et Eesti paistab Euroopas ja ka tegelikult maailmas silma letialuste hindade suure osakaalu poolest. Ehk et need hinnad, mis kuvatakse nii-öelda ametlikult ja mis sageli on inimestel kasutuses, ei ole tegelikud hinnad. Tegelikud hinnad on need, mida pakutakse teile siis, kui te teatate oma mobiilsideoperaatorile, et te soovite tema juurest liikuda teise mobiilsideoperaatori juurde – siis ta pakub teile madalamat hinda, et teid tagasi võita. Statistiliselt alustas eelmisel aastal numbri liikuvust 147 000 klienti ja 71 000 nendest üksnes reaalselt operaatorit vahetas, ehk et rohkem kui pooltele tehti senise operaatori poolt uus pakkumine madalama hinnaga ja nad jäid, osteti nii-öelda tagasi senise operaatori juurde. Ja sellest lähtuvalt oleme me alustanud üsna suurt muutust. Ja selle muutuse sisuks on siis see, et inimestele oleks kättesaadavad need tegelikud odavamad hinnad kohe. Ja saavutame selle selle läbi, et see numbri liikuvuse aeg oluliselt kiireneb niimoodi, et praegune sideoperaator ei jõua seda tagasiostupakkumist või letialuse hinna pakkumist teha. See suunaks õiglasemale konkurentsile ja suunaks sellele, et kohe pakutaks neid odavamaid hindu. Ja kui teine konkurent tuleb välja siis hea kampaaniaga, et siis ka tõesti tarbija näeb, et seal on ka päriselt odavamad hinnad. Sellega me oleme läbinud kooskõlastusringi teleoperaatoritega. Praegu käib üksikute tehniliste küsimuste lahendamine, mis seal on välja toodud. Nimetame seda piltlikult öeldes selleks, et kuidas vanaema saab helistada lapselapsele, juhul kui tal on siis see pakkumine. Nüüd, ma ülejäänud pakette ei jõudnudki praegu siin tuvastada või ülejäänud tegevusi, mis me teeme, ei jõudnudki praegu tutvustada.

Suur tänu! Vadim Belobrovtsev, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Just! Küll selline võimalus praegu tekib. Sest mul ongi lisaküsimus, aga ma kohe suunaks teid ikkagi sinna, et mina räägin pigem just niinimetatud statsionaarsest internetiühendusest, mitte niivõrd mobiilsest, sest mobiilühendus on meil iseenesest võrreldes teiste Euroopa riikidega täiesti konkurentsivõimeline ehk seal nii palju probleeme ei ole. See ei ole väga kallis ja kiirusega seal ka suuri probleeme ei ole. Mina räägin just nendest ühendustest, mis on inimestel kodudes või töö juures. Ja siin kahjuks seda progressi ei olnud eriti näha. Tahaksingi just sellest rääkida. Küsimus on ka selles, et 7. oktoobril eelmisel aastal, nagu te ütlesite, Konkurentsiamet on võtnud 2025. aasta tööplaani, et nad analüüsivad sideteenuste jaeturgu. Loodetavasti saame me kõik sellest analüüsist targemaks ja konkurentsiolukord läheb paremaks, mis puudutab just sideteenuseid. Nii et minu küsimus on see, kuidas on vahepeal läinud just selle statsionaarse internetiühendusega kiiruse ja hinna mõttes. Ja teiseks, kas Konkurentsiamet on juba midagi analüüsinud? Kas mingid tulemused on ka juba teada?

Aitäh selle täiendava võimaluse eest! Konkurentsiamet on seda analüüsi alustanud, aga analüüs ei ole veel valmis. Nüüd tegevused, mida vahepeal on tehtud selleks, et läheks ka see statsionaarne osa paremaks. Esimene samm oli tänavu veebruaris, kui määrati Telia, kes on kõige suurema n-ö statsionaarse võrgu omanik, määrati Telia märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, millega seoses rakendusid uued ja täiendavad kohustused hulgituru konkurentsi elavdamiseks. Need uued kohustused kiideti ka eelmise aasta lõpus Euroopa Komisjoni poolt heaks. Ja rakendusid need tegelikult alles augustikuust, nii et mõju on tulekul. Ma ei jõua neid, arvestades vastamise aja lühidust, ette lugeda kõiki, aga see on 11 täiendavat meedet, mis tegelikult Teliale rakendusid. Need näevad ette konkurentsiolukorra parandamist. Teine muudatus on just selle statsionaarse internetiühenduse konkurentsiolukorra parandamiseks on Riigikogu menetluses olev eelnõu 655, mis näeb ette tervet rida samme. Ja loodetavasti see eelnõu kenasti oma eesmärki täidab. Ja kolmas asi, mille ma välja tooksin, on 45 miljonit eurot, mida me oleme suunanud täiendavate kaablite väljaehitamiseks koostöös kohalike omavalitsustega. Kohalikud omavalitsused selgitavad välja konkreetsed aadressid, mis vajaksid head sideühendust esmajärjekorras. Seal on rakendatud ka muid andmebaase, püüdes vältida eelmiste kordade vigu. Samuti on siin näiteks selline erisus, et ehituse ajal tarbijale liitumishind on maksimaalselt 200 eurot. Samal ajal sidekaabli väljaehitaja saab oma raha sõltuvalt sellest, kui palju on reaalseid liitujaid. Selliste tegelikult üsna massiivsete muudatustega, mis kas on juba töös, juba jõustunud või kohe jõustumas, see olukord peaks paranema küll.

Lisaküsimuse esitab Anti Allas. Palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Üks asi on kindlasti sideteenuse maksumus ja see on ka oluline, aga sellest veel olulisem on, et milline on see sideteenuse kättesaadavus. Eelkõige minu rõhuasetus on kiirel internetil. Äkki te valgustate, milline on see pikk plaan, kuidas kiire internet ja millise aja jooksul lõpuks jõuab Eesti regioonidesse, maapiirkondadesse? Mis aja jooksul ta jõuab? Ja kas uue aasta eelarves on ka plaani, kui palju selle jaoks on eraldatud vahendeid?

Suur tänu! Igati asjakohane küsimus. Praegune kehtiv plaan ligipääsude loomiseks tugineb ikkagi lairiba baasvõrgul ja juurdepääsuvõrgul. On välja arvestatud, et selleks, et see jõuaks kõikide majapidamisteni, on kogu eelarve umbes 800 miljonit eurot. Seda saab Jürgen Ligi kinnitada, et meil riigieelarves niisugust summat tõepoolest ei ole. Järgmise aasta riigieelarves on 45 miljonit eurot ühenduste rajamiseks, mis on võrreldes kõikide seniste aastatega kõige suurem summa üldse, mis on kunagi selleks eraldatud. Me enne vastasime küsimustele, mis puudutab erihoolekannet, ja näeme, kui suur on meil väga mitmes piirkonnas ja valdkonnas Eestis rahavajadus. Ma julgen öelda, et meil tõenäoliselt seda 750 miljonit täisulatuses kokku ei tule. Seetõttu oleme algatanud ülevaatuse, kas kehtiv arenguplaan on lõpuni päris õige, sest me maksumaksjatena ei suuda seda kõike ära katta. Vahepeal on ka tehnoloogia arenenud, õhu kaudu on tekkinud palju kvaliteetsemad ühendused, mida paljud pered juba kasutavad, mida on oluliselt odavam pakkuda ja kus jõuab oluliselt kiiremini lahendusteni, et vaadata võimaluste paletti ikkagi laiemalt. Samuti eelnõu, mis on Riigikogu menetluses juba, see 655 numbriga, mis puudutab sidemastide rajamise kiirendamist, peaks andma suuremat võimalust tõesti kvaliteetsele internetisidele, mis rahuldab enamiku majapidamiste vajadusi. Väga suure läbilaskevõimega valgussidekaableid tegelikult kõik majapidamised Eesti Vabariigis ei vaja. Selles mõttes on arutelu selle üle, mis meie tegelik vajadus on, praegu igati asjakohane.

Suur tänu! Lõpetame tänase neljanda küsimuse käsitlemise. Liigume edasi.