Maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu (698 SE) esimene lugemine

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu 698 esimene lugemine. Ettekandjaks palun energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti.

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Teise eelnõuna tutvustan valitsuse algatatud maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu mõte on luua võimalus rajada taastuvenergia ehitisi kaevandamisloaga aladele ning kiirendada ja lihtsustada kaevandusalade korrastamist. Eesmärk on anda kehtiva kaevandamisloaga riigimaa kuni 50 aastaks kasutusse taastuvenergia rajatise ehitamiseks, kui maavara on ammendunud või tegu on energeetilise maavaraga, näiteks turvas. Eelnõul on kolm lihtsat eesmärki. Esiteks, luua võimalus võtta taastuvenergia tootmiseks kasutusele alad, millele taastuvenergia ehitise rajamine on seni kehtinud reeglite tõttu olnud keeruline. Teiseks, lihtsustab eelnõu taastuvenergia kasutuselevõtuks sobivatele aladele juurdepääsu ja kiirendab üleminekut kliimaneutraalsusele. Ja kolmandaks, me kiirendame väiksemate, kuni 15 hektari suuruste mäeeraldiste ja kuni 150 hektari suuruse turbatootmisalade korrastamist ning vähendame seeläbi nende tegevusega seotud bürokraatiat. Kaevandamisloaga aladel on keskkonnahäiring juba toimunud või toimumas, aga samas võiks nendele aladele, kus kaevandamine ei ole keerulise ligipääsu tõttu majanduslikult mõistlik, kasutada näiteks taastuvenergia tootmise rajamist. Või võib olla ka selline olukord, kus osa alast on juba ammendunud, kuid korrastamist on edasi lükatud kaevandustegevuse lõpuni. Kuigi huvi alade kasutamiseks on nii taastuvenergia arendajatel kui ka kaevandamisloa omajal, ei näe praegu kehtiv õigus ette võimalust kaevandamisloa alusel lubada muid tegevusi peale kaevandamise. Samas kehtivad need kaevandamisload sageli mitukümmend aastat, mistõttu jäävad suured maa-alad pikaks ajaks aktiivse kasutuseta. Seaduse muudatustega saaks taastuvenergia ehitisi hakata rajama juba kehtiva loaga kaevandamisala korrastamise faasis. Ehituslubade või planeeringute taotlemise käigus arvestatakse muidugi kohalike omavalitsuste seisukohtadega. Ammendunud karjääridesse või turbatootmise aladele tuulikute või päikeseparkide ehitamine on arusaadavalt loodusele ja ka ümberkaudsetele elanikele võimalikult väikese mõjuga ja hea viis saada odavat taastuvenergiat. Kõige suurem potentsiaal on turbatootmise aladel, sest Ida-Eestis asuvatel kaevandusaladel kehtivad sageli kõrguspiirangud. Kaevandaja motivatsioon maa üleandmiseks taastuvenergia arendamiseks põhineb ehk kahel asjal. Esiteks ei pea sel juhul sellesama maa eest enam maakasutusõiguse tasu maksma ja teiseks läheks vastutus arenduse all oleva ala korrastamise eest taastuvenergia arendajale. Eelnõu aitab kaasa ka kavandatud alade kiiremale ja lihtsamale korrastamisele. Eesmärk, nii nagu mainitud, on vähendada bürokraatiat ja leevendada tööhalduskoormust. Edaspidi peaks saama 15 hektari suuruseid mäeeraldisi ja kuni 150 hektari suuruseid turbatootmisealasid korrastada üksnes korrastamistingimuste alusel. Ehk ei pea selleks tegema eraldi korrastamisprojekti, kui Keskkonnaameti hinnangul on korrastamistingimused piisavad. Ala võtab endiselt vastu ja kvaliteeti kontrollib Keskkonnaamet. Ameti jaoks loob see muudatus võimaluse korrastamise haldusprotsessi oluliselt lihtsustada ja ka järelevalvet ühtlustada. Ehk kokkuvõtlikult ei kannata korrastamise sisu ja kvaliteet, ära jääb vaid üks bürokraatlik vaheetapp. Ettevõtete jaoks tähendab kavandatud alade korrastamine kulude kokkuhoidu, sest väheneb vajadus tellida insener-tehnilisi projekte. Keskkonnaamet saab jällegi hoida oma aega ja kulu kokku eksperthinnangute tellimiselt ja korrastamisprojektidelt menetluse võrra. Seetõttu võimaldavad tehtud muudatused korrastustegevustega alustada kiiremini. Omavalitsusel säilib võimalus esitada arvamus korrastamistingimuste menetluses kohalike vajaduste vaatest. Kokkuvõtlikult aitavad kõik need muudatused meil mitmekesistada maakasutust, ergutada majandustegevust, vähendada bürokraatiat ning lihtsustada nii Eesti ettevõtete kui ka kohalike omavalitsuste ja ka riigi tööd. Seepärast palun teil seda eelnõu toetada. Aitäh!

Teile on ka vähemalt üks küsimus. Rain Epler, palun!

Mõnes mõttes võib isegi öelda, et sa oled õigel teel. Sa oled natuke liiga kinni nendes juhuenergiaarenduste toetamises, aga küllap ka see arusaamine sinuni õige pea jõuab, kui sa maailmas toimuvat jälgid. Ma usun, et sa seda teed. Aga mu küsimus on hoopis selline. Nagu sa tead ka meie komisjoni aruteludest, see § 14 lõike 21 muutmine, kuhu lisatakse võimalus ammendatud varuga aladele tuulikuid või päikeseparke püsti panna, selle lõike sõnastus algab nii, et Kliimaministeeriumi või ministri volitusel riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus, võib lubada taastuvenergia ehitise ehitamist ja siis mis tingimustel. Aga kui ma tulen muudatusettepanekuga ja ütlen, et võib lubada tööstusrajatise ehitamist ja siis need ülejäänud tingimused, siis kas sa oled valmis seda toetama ja teeme selle muudatusettepaneku ära, arendame Eesti majandust jõulisemalt kui ainult juhuelektri arendust?

Aitäh! Mulle tundub, et see juhuelektri teema siin kipub olema ideoloogiline. Kui vaadata puhtalt finantsvaatest – finantseerija, investori, ükskõik kelle vaatest –, siis investeeringud taastuvenergia tootmisvõimsustesse on selgelt kõige konkurentsivõimelisemad. Tõsi, Eestis päike üksinda praegustes turutingimustes enam ei ole investorile atraktiivne, aga kui seda kõike õnnestub kombineerida – mitte ainult päike, vaid ka salvestus ja tuul ühe liitumispunkti juures –, siis ma arvan, et asjal on jumet. Nüüd see küsimus, et kui Riigikogu liige härra Epler teeb muudatusettepaneku, kas sinna kaevandusalale võiks rajada ka tööstust, siis ma arvan, et komisjon peab seda ettepanekut arutama ja kindlasti saame me ka ministeeriumi poolt seisukoha anda. Ma lihtsalt puhtpraktilises võtmes mõtlen, et kui me räägime kasutatud või ammendunud turbakaevandusest, siis sinna ilmselt tehast päris püsti ei pane. Aga mine tea, mine tea. (Hääl saalist.) Kivikarjäär on teine asi. Nii et ühesõnaga, ma arvan, et kui ettepanek tuleb, siis me saame seda kindlasti kaaluda.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Millisesse seisu siis need ammendunud turbaväljad jäävad? Kas seal on ka võimalik seda niiskusrežiimi pärast taastada? Kuidas see on mõeldud korraldada?

Aitäh! Taastamise kohustus ikkagi jääb ju alles, see ei kao mitte kuhugi. Lihtsalt öeldes, kui peaks olema nii, et kaevandusõiguse omaja või kaevandusloa valdaja leiab, et jah, minu poolest sobib, et siia osale sellest kaevandusest rajatakse näiteks päikesepark või tuulepark, siis selle tuulepargi või päikesepargi rajajal on kohustus ikkagi see ala pärast taastada, kui see tegevus on lõpetatud. Nii et looduse vaatest ei lähe siin mitte midagi halvemaks. Ma julgeksin isegi öelda, et pigem läheb paremaks, sest kasutatakse alasid, mis juba niikuinii on häiringu osa.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Sa eelmise seaduseelnõu kõnes, härra minister, ütlesid, et sõltuvus energeetika vallas, sõltuvus impordist ei ole hea. Selle eelnõuga me räägime, et võiks rajatisi teha ammendunud varuga kaevandustesse, välja arvatud turba ja põlevkivi puhul, kus tegelikult võib rajatisi ehitada kohta, kus luba on ja kus on veel ka aktiivvaru, aga kus pole veel kaevandama hakatud, seda tingimusel, et omanik annab 50 aastaks maa kasutamise õiguse. Omanikuks võib suures osas olla Eesti Energia näiteks, mis on sisuliselt riik. Me seda debatti ka pidasime, sa ütlesid, et nad on hästi iseseisvad ja riik neid üldse ei mõjuta. Ma sellega ei ole nõus, aga seda ma otseselt ei küsi. Me ju tegelikult ise tekitame riski, et me paneme oma energeetilised maavarad nii-öelda lukku või kinni, muudame nad potentsiaalselt kättesaamatuks 50 aastaks. Kas see on mõistlik tänapäevases geopoliitilises situatsioonis ja miks?

Aitäh! Õige küsimus! (Saalist räägitakse.) Ei, kogu aeg on õiged küsimused. Kui selle kaevandusloa valdaja ei näe ise seal ärilist perspektiivi või ta on näiteks nii, nagu see mõte siin on, et kui osa kaevandusest on juba ammendunud, et selle osa peale midagi ehitada, siis ma iseenesest arvan, et see on ju mõistlik ja pigem meie julgeoleku huvides. Näiteks Põhja-Kiviõli karjääri planeeritakse kaitsetööstusparki. On väga selge seos riigikaitse, julgeoleku ja taastuvenergia, antud juhul puhta tööstuse või kaitsetööstuse arendamise vahel. Nii et selles mõttes ma siin seda vastuolu ei näe. Kui kaevandusloa omanik peab põlevkivi kaevandamist jätkuvalt perspektiivikaks, siis vastavalt loa tingimustele seda kaevandada saab. Kui ta leiab, et enam pole perspektiivi ja sinna on võimalik midagi muud ehitada, siis nii on. Turba puhul on täpselt sama asi. Ma arvan, et see kuidagi ei vähenda kaevandusloa omanike võimalusi, pigem, ma arvan, loob võimalusi juurde. Ja Eesti Energia loomulikult on riigi omanduses olev äriühing, aga sel äriühingul on nõukogu ja juhatus, kes ajavad seda suunda, mida omanik on oma ootustes kirja pannud. Nii et ma arvan, et kõige olulisem selle omandisuhte juures on see, et ettevõte on hästi juhitud ja valitsetud.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Aitäh!

Ja nüüd võtab kokku juhtivkomisjonis toimunud arutelu keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister ja Riigikogu liikmed! Arutasime eelnõu 22. septembril. Kohal oli minister ja oli kohal ka Kliimaministeeriumi maavarade osakonna juhataja Ene Jürjens. Arutelu sisu oli tegelikult väga sarnane sellega, mille minister siin ette kandis. Ma ütleksin, et isegi osad komisjoni liikmete küsimused kattusid. Oligi kõne all just nimelt, kas on tegemist nii-öelda alternatiiviga kaevandamisele või on tegemist lisavõimalusega. Minister tõepoolest täpsustas, et on tegemist lisavõimalusega. Samuti tundis Andres Metsoja muret, et kas ikkagi ka kohalikud elanikud, kui nad sageli nii kaevanduste kui ka tuulikute rajamise vastu on, kas selle eelnõu järel jääb võimalus sekkuda. Tõepoolest, nii planeeringute kui ka ehituslubade kaudu see võimalus on jätkuvalt olemas. Teine arutelusuund oli selle kohta, mis puudutab lihtsustatud korrastamistööde korda turbakaevanduste puhul. Tiit Maran uuris, kas need korrastamistingimused on ikkagi piisavad. Minister kinnitas, et tõepoolest, nii tingimused kui ka Keskkonnaameti hinnang ja järelevalve on piisavad. Ja tuli jutuks ka see, et turbatootjad, kes praegu on kohati jäänud hätta endiste kaevanduste korrastamisega, on väga oodanud ka osalist korrastamise võimalust ja nüüd siis see tekib. Ja lisaks oli siin juttu, et tegelikult Andres Metsoja uuris ka, kas praegu pole võimalik selline mitmeotstarbeline maakasutus. Tõepoolest, nii siis on. Hetkel ei tohi kaevandamisloaga aladel olla kahte otstarvet. Teatud juhtudel võib küll enda tarbeks energiat toota, aga mitte müügi eesmärgil. Nüüd siis see võimalus luuakse. Ka Andres Metsoja arvas, et ta võiks teha ühe muudatusettepaneku, nii et mulle tundub, et siin on neid tulemas. Ja edaspidi kindlasti soovitasid komisjoni liikmed, et tuleks kaasata ka teisi huvigruppe ja kohalikke omavalitsusi, mida me kindlasti menetluse käigus teeme. Otsused tehti järgmised. Võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. oktoobril ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. See otsus oli konsensuslik, samuti nagu see kuupäeva otsus. Ja samuti ühiselt otsustati määrata ettekandjaks Yoko Alender. Aitäh teile! Vastan meeleldi ka küsimustele.

Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Tiit Maran, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Ma pean tunnistama, et kui lugeda selle seaduseelnõu peaeesmärki, taastuvenergia tootmise arendamine kaevandusalal, siis kahtlematult on see väga mõistlik. Ma pean tunnistama, et juba komisjonis tekkisid mul mingid kahtlused, mis paraku on eelnõu lugedes märkimisväärselt süvenenud. Nii et kokkuvõtvalt ja etteruttavalt ma ütlen, et eelnõu on vajalik, aga ta on toores ja vajab väga põhjalikku ümbertegemist. Miks ma seda räägin? Tegelikult on meil seal kaks erinevat poolt. Üks on pealmaakaevandamine, mille puhul räägitakse 25-hektarilistest aladest, mis võiks minna taastuvenergia arendamisele ja korrastamisele. Ja teised on turba kaevandamise alad, 150 hektarit. Pealmaakaevandamise aladega on kõik selge, sellega probleeme ei teki. Küll aga tekib 150-hektariliste turba kaevandamise aladega, mis moodustavad 50% tegelikult kõikidest kaevanduslubadest. Ja see kõige suurem määr, mis on 1,5 ruutkilomeetrit, 150 hektarit, on ikkagi märkimisväärselt suur. Aga miks need turbaalad on erilised? Sellepärast, et tegemist on ju tegelikult rabade poolt rikutud aladega. Nagu me rabade puhul teame, need on ühed kõige paremad süsinikku atmosfäärist välja viivad elupaigad, seega kõige paremad kaaslased meil kliima soojenemise leevendamisel. Aga teise poole pealt me teame, et rikutud alad on tegelikult taastatavad ehk siis on võimalik panna nad tööle iseenda hüvanguks. Aga kui me neid ei taasta, siis paraku on nii, et see turvas, sellele pääseb juurde hapnik ning ootamatult need nii-öelda turbamullad, mis tekivad, muutuvad märkimisväärseks CO2 õhku paiskajateks. Ma tegin kiire arvestuse, analüüsi – ei pretendeeri, et see väga täpne on –, aga 150-hektariline turbaväli, mis on jäetud niisutamata ehk jäetakse lihtsalt mingiks tööstusalaks, seal turbamullad hakkavad eritama kuskil 750–4500 tonni CO2 aastas. See on väga palju ühe ala kohta ja veelgi, kui me peame arvestama, et neid alasid on plaanitud palju kokku saada. Vaatasin huvitatult seletuskirja, kas seal on midagigi selle kohta, et seda külge, mis puudutab CO2 paiset nendelt aladelt atmosfääri, oleks analüüsitud või läbi vaadatud või öeldakse, et jah, me oleme järele vaadanud, kõik on niimoodi ja tegelikult see on ikka positiivne – seda seal ei ole. Teise poole pealt peab arvestama muidugi ka seda, et elurikkuse aspekt on oluline, mis puudutab taastamise määrust ja strateegiat, mida peaks hakkama ühel hetkel välja töötama. Nii et me oleme kummalises olukorras ja seda kummalist olukorda suurendabki see, et kui ma vaatan, kes selle seletuskirja ja eelnõu on kokku pannud Kliimaministeeriumist, siis need on maavarade osakonna nõunikud, energeetika[osakonna] rohepöörde projektijuht, riigiabi ekspert, Maa- ja Ruumiameti maatoimingute osakonna juhataja, riigimaa haldamise osakonna juhataja, endine geoloogia osakonna juhataja ja õigusosakonna jurist. Aga keda ei ole? Ei ole kedagi kliimaosakonnast, ei ole kedagi elurikkuse osakonnast. Ehk siis tekib kummaline olukord sellises suures ministeeriumis, mida ei oleks võinud juhtuda, kui meil oleks olnud keskkonnaministeerium ja majandus- või energiaministeerium, et asjad peaks olema kooskõlastusringil ja sealt saaks informatsiooni, mis teine pool tähendab. Siis antud juhul tundub, et nii suures ministeeriumis ei peagi asju kooskõlastama. On tekkinud väga ühekülgne lähenemine energia poole pealt, aga teist poolt ei nähta. Minu arust sellisel kujul seda eelnõu ei saaks kindlasti tulevikus vastu võtta, kuna analüüsid on tegemata. Eelnõu on pehmelt öeldes, nagu ennegi ütlesin, toores. See vajab väga põhjalikku ümbertegemist. Õnneks on meil veel teine lugemine tulemas ja ma loodan, et selle aja jooksul saab Kliimaministeerium ka põhjalikult nendesse teemadesse sisse vaadata ja me saaksime seda sisuliselt ju väga vajalikku eelnõu ka menetleda. Aitäh!

Aitäh! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Ma alustan peaaegu sellest, millega alustas kolleeg Maran. Tema ütles, et seaduse eesmärk on sõnastatud kui taastuvenergia tootmise arendamine kaevandamisloa kallal, Tiit arvas, et see on väga mõistlik, mina ütlen välja, et see on väga ebamõistlik. Selles osas me oleme täiesti eriarvamustel. Mina ütlen, et see juhuenergeetika arendamine on üldse ebamõistlik, sest Andres pankurina – minister Sutti pean silmas – loomulikult ütleb, et on kasumlik ja nii edasi. Eks valitsused panevad maksumaksja rahaga toetust ja siis investorile ongi kasulik seda toetust teisest otsast välja võtta. Aga kui sa ühiskonnana pikas perspektiivis vaatad, siis see su energiasüsteemi, elektrisüsteemi teeb väga kalliks, väga ebastabiilseks. Täna andsin peaministrile soovituse lugeda oktoobri alguses ENTSO-E analüüsi selle kohta, mis juhtus Hispaanias. Seal oli suuremahuline elektrikatkestus. Ma soovitan lugeda ka seda … Seal mõnepäevase vahega ilmusid need, üks oli see suur analüüs ja teine oli Hispaania süsteemioperaatori teadaanne, et pingekõikumised on läinud ohtlikult sagedaseks ja suureks ning sellised blackout'id võivad korduma hakata Hispaanias. Ja seal tuuakse ka välja, mis need põhjused on. See annab päris hea pildi sellest, et põhjused ongi selles tuule- ja päikeseenergeetika, ma ütleksin, olemasolus, Hispaania puhul ka liiga suures mahus. Meil üritatakse Hispaaniale mahu mõttes proportsionaalselt järele jõuda. Mõned asjad veel. Me ministriga olime siiski ka ühel nõul, ühes asjas vähemasti, ja see on see, et energeetikas olla sõltuv impordist ei ole hea koht, kus olla. Kui me vaatame seda eelnõu, siis me selle eelnõuga loome võimaluse, et me oluliselt piirame enda võimalusi tulevikus kasutada enda energeetilisi maavarasid, põlevkivi ja turvast. See tähendab seda, et me teeme täna otsuseid, mis mõjutavad nii meie lapsi kui ka nende lapsi. Ma ütlen veel kord, et küll see tuule- ja päikeseenergeetika tuhin üle läheb ja siis hakatakse mõtlema, kuidas päriselt saaks, aga siis on 50 aastaks näiteks mõni hea aktiivvaruga põlevkivimaardla lukus. Minister püüab seda asja pehmendada, öeldes, et seal on nagunii riigikaitselised piirangud. Ma ütleksin, et kui seal on, aga miks me siis seadusega ikkagi loome võimaluse neid alasid valesti kasutama hakata. Ja siis veel kõik need esiletõsted, et kui see valdaja ei näe, et majanduslikult on tasuv, kas siis põlevkivi või turba kaevandamine ja kasutamine energeetikas. No muidugi ta ei näe, kui siin Euroopa poliitiline ideoloogia muudab seda kogu aeg ebakasumlikumaks. Ja siis muidugi veel see ikkagi, et minister püüab meid veenda selles, et Eesti Energia on üks suur ja sõltumatu ettevõte, kus on nõukogu ja juhatus, ja need teevad seal oma otsuseid riigi mõjutustest sõltumatult. No see ka ei vasta tõele. Küll ikka omanik oma ootustes saab öelda, et ära kaevanda põlevkivi, ja siis ei kaevandagi. Aga tuleme ka seletuskirja juurde. Ma siin mõne asja joonisin alla seletuskirjas. Eelnõukohase seadusega antakse võimalus lubada rajada taastuvenergia rajatisi kehtiva kaevandamisloaga aladele, kus asub keskkonnatasude seaduse § 91 mõistes energeetilise maavara varu. Näete, isegi seadusesse ei julgeta välja kirjutada, kus asub turba- või põlevkivivaru, tehakse viide teisele seadusele. Siis jälle mõni saadik laseb silmade üle ja vaatab, et siin oli mingi paragrahv, ei süvene ega näegi, mis siin on. Ja järgmises lõigus öeldakse, et sellise võimaluse loomine lähtub eeldusest, et energeetilise maavara – veel kord: need on põlevkivi ja turvas – kaevandamine ei toeta riigi seatud kliima- ja energiaeesmärkide täitmist, mistõttu antakse eelis taastuvenergia ehitise rajamisele. Nii et siin otsesõnu öeldakse, et siin ei ole mingid majanduslikud kalkulatsioonid, vaid siin on riigi kliima- ja energiaeesmärgid. Ja selle tõttu luuakse võimalus 50 aastaks panna lukku kasutatav põlevkivi- ja turbavaru. Nii et see ei ole hea seadus, Andres. Ja ma kutsun sind üles, et võta ta tagasi. Teisel lugemisel me niikuinii teeme katkestamise ettepaneku, aga võta enne tagasi – kõigil lihtsam ja elu Eestis parem. Aitäh!

Aitäh! Soovib minister läbirääkimistel osaleda? Ei soovi. Selge, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 698 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 29. oktoober kell 17.15. Ühtlasi kuuenda päevakorrapunkti läbimisega on ka istung lõppenud.