Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõu (697 SE) esimene lugemine
Istung: XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kuupäev: 2025-10-15 21:04
Osalevad Poliitikud:
Sõnavõtte kokku: 26
Koosseis: 15
Päevakorra kestus: 27m
AI kokkuvõtted: 26/26 Sõnavõtud (100.0%)
Analysis: Structured Analysis
Poliitikute Kõneaeg
Poliitikud
Analüüs
Kokkuvõte
Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi RED III ülevõtmine) eelnõu 697 esimest lugemist. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tutvustas eelnõu, rõhutades selle eesmärki lihtsustada taastuvenergia projektide loamenetlusi, luues ühtse kontaktpunkti Eesti ehitisregistri näol ning seades tähtaegu lubade saamiseks. Samuti käsitletakse eelnõuga transpordisektorit, kaotades kütusetarnijate 6% kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kohustuse ja luues raamistiku vesiniku ning veeldatud biometaani laiemaks kasutamiseks. Olulise muudatusena laiendatakse biomassi säästlikkuse kriteeriumid väiksematele tootmisüksustele (alates 7,5 MW).
Debati käigus väljendasid opositsioonipoliitikud (Rain Epler, Kalle Grünthal) muret. Epler kritiseeris direktiivi rangeimat ülevõtmist, mis tema hinnangul soodustab turgude konsolideerumist ja seab väikeettevõtetele liigseid kohustusi. Grünthal tõstatas küsimuse tuulikute infraheli ohutusest, kaheldes olemasolevate uuringute kehtivuses. Juhtivkomisjoni ettekandja Mario Kadastik andis ülevaate arutelust majanduskomisjonis, kus käsitleti ka elektriautode kahesuunalise laadimise nõuet, mida ministeerium soovib muuta vabatahtlikuks.
Tehtud otsused 2
Eelnõu 697 esimene lugemine lõpetati.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 29. oktoober kell 17.15.
Aktiivseimkõneleja
Rain Epler (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, parem) oli aktiivne küsija ja fraktsiooni esindaja, kritiseerides valitsuse valikut võtta direktiiv üle kõige rangemal võimalikul viisil ning hoiatades selle mõju eest väikeettevõtetele ja turu konsolideerumisele.
Aseesimees Arvo Aller
AI kokkuvõte
Riigikogu istungil liiguti viienda päevakorrapunkti juurde, milleks oli Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 697 esimene lugemine. Tegemist on olulise seadusandliku algatusega, mis puudutab Eesti keskkonna- ja energiapoliitika ajakohastamist. Eelnõu 697 peamine ja keskne eesmärk on Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine Eesti õigusesse. See tähendab siseriikliku seadusandluse kohandamist, et tagada Eesti Vabariigi kohustuste täitmine taastuvenergia eesmärkide saavutamisel ja keskkonnakaitse tagamisel. Eelnõu esimese lugemise ettekandjaks paluti Riigikogu ette energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, kes tutvustas valitsuse seisukohti ning andis ülevaate eelnõu sisust ja selle mõjudest Eesti energiasektorile.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
AI kokkuvõte
Valitsus tutvustas Riigikogule atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv (RED III). Direktiivi laiem eesmärk on toetada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke, aidates Eestil saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning tugevdades samal ajal riigi energiajulgeolekut ja majanduse konkurentsivõimet. Eelnõu keskendub taastuvenergiaprojektide arendamise tõhustamisele, lihtsustades oluliselt loamenetlust. Selleks luuakse Eesti ehitisregistri näol ühtne kontaktpunkt lubade taotlemiseks ning kehtestatakse kindlad tähtajad, mille jooksul peavad taastuvenergia projektid vajalikud load kätte saama. Teine oluline muudatuste pakett puudutab transpordisektorit ja biomassi kasutust. Transpordisektoris vähendatakse bürokraatiat, tunnistades kehtetuks kütusetarnijate vastuolulise 6% kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kohustuse. Edaspidi võimaldatakse taastuvenergia eesmärkide täitmisel kasutada veeldatud biometaani pikamaatranspordis ja laevanduses ning luuakse õiguslik raamistik vesiniku laiemaks kasutuselevõtuks, sh päritolutunnuste süsteem. Lisaks laiendatakse biomassi säästlikkuse kriteeriume, mis hakkavad kehtima ka väiksematele, alates 7,5 MW nimivõimsusega tootmisseadmetele. See tagab, et biomassi (nt hakkepuitu) kasutatakse energeetikas viisil, mis toetab kliimaeesmärke, kaitseb elurikkust ning soodustab kohaliku metsaressursi jätkusuutlikku ja kõrgemat väärindamist.
Aseesimees Arvo Aller
AI kokkuvõte
Esitatud tekst ei ole iseseisev poliitiline kõne, vaid pigem protseduuriline märkus, mis annab märku Riigikogu istungi päevakorra edasiliikumisest. Lause "Teile on ka mõned küsimused" viitab sellele, et eelmine kõneleja või vastaja on oma ettekande lõpetanud ning nüüd on käes aeg küsimuste esitamiseks. See on standardne viis parlamenditöös tagamaks, et debatt oleks interaktiivne ja et saadikud saaksid nõuda selgitusi esitatud seisukohtade või eelnõude kohta. Konkreetselt kutsutakse selle fraasiga küsimuste vooru alustama saadik Rain Eplerit. Istungi juhataja annab talle sõna, kasutades viisakat pöördumist "palun!", mis kinnitab, et Epler on järgmine registreeritud kõneleja või küsija. See lühike vahelehüüd täidab seega istungi juhtimise funktsiooni, suunates tähelepanu ühelt kõnelejalt teisele. Kokkuvõttes puuduvad antud tekstis sisulised argumendid, poliitilised seisukohad või seadusandlikud ettepanekud. Selle ainus eesmärk on reguleerida parlamendi töökorraldust ja tagada, et küsimuste ja vastuste voor saaks ettenähtud korras alata, andes sõna konkreetsele Riigikogu liikmele.
Rain Epler
Profiileerimine Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmedAI kokkuvõte
Kõneleja kritiseeris ministri korduvat kasutamist sõnapaari "puhas tööstus", seades kahtluse alla selle kontseptsiooni tegeliku sisu ja tulevikupotentsiaali. Ta tõi näiteks Saksamaa, keda peetakse juhuenergeetika (tuule- ja päikeseenergia) arendamise lipulaevaks, rõhutades, et hoolimata taastuvenergia arendamisest jäi riik sõltuvaks imporditud energiaallikatest. Kui need välismaised allikad kadusid, ei järgnenud oodatud puhta tööstuse õitsengut. Kõneleja hinnangul näib Saksamaa kogemuse põhjal, et riik pigem puhastub tööstusest, mitte ei loo puhast tööstust. Seetõttu esitas ta ministrile terava küsimuse, kas ametnikud pole ehk sõnade järjekorda valesti pannud. Ta palus ministril avalikult mõtiskleda selle üle, kas valitsuse tegelik eesmärk on "puhta tööstusega riik" või hoopis "tööstusest puhas riik".
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
AI kokkuvõte
Kõneleja alustas kinnitusega, et toetab täielikult oma sõnu ja käsitletavat eelnõu, rõhutades selle intellektuaalset huvi. Ta tõi esile, et kaasaegne tööstus on läbinud märkimisväärse tehnoloogilise arengu, mis on oluliselt vähendanud selle keskkonnajalajälge. Tänapäevane tööstusettevõte on puhas, ei nõua enam rasket füüsilist tööd ning on seega hoopis teistsugune kui varasemad ettekujutused. Konkurentsivõime suurendamiseks on kõneleja hinnangul kriitilise tähtsusega puhta energia kasutamine, mille alla ta arvas ka tuumaenergia. Puhaste lahenduste rakendamine annab tööstusele täiendava eelise maailmaturgudel. Seetõttu usub kõneleja, et käsitletav eelnõu aitab Eesti tööstusel muutuda veelgi puhtamaks, toota keskkonnasõbralikumat toodangut ja tagada seeläbi parem konkurentsivõime. Kokkuvõttes sisaldab eelnõu Eesti tööstuse jaoks mitmeid positiivseid aspekte.
Aseesimees Arvo Aller
AI kokkuvõte
Esitatud materjal sisaldab üksnes Riigikogu istungi protokolli sissejuhatavat fraasi "Yoko Alender, palun!", mis annab sõna kõnelejale. Kuna puudub Riigikogu liikme Yoko Alenderi poolt peetud kõne tegelik tekst, ei ole võimalik esitada kokkuvõtet tema esitatud peamistest argumentidest, seisukohtadest või poliitilistest ettepanekutest. Kokkuvõtte koostamine eeldaks ligipääsu kõne sisule, et tuvastada käsitletud teema (nt riigieelarve, keskkonnapoliitika, haridusreform) ning analüüsida kõneleja retoorikat ja esitatud lahendusi. Ilma selle sisuta jääb Riigikogu liikme Alenderi panus käesolevas debatis määratlemata. Seega, Riigikogu kõne sisu puudumise tõttu ei saa esitada nõutud 2–3-paragrahvilist kokkuvõtet Yoko Alenderi parlamendiesinemise peamistest punktidest.
Yoko Alender
Profiileerimine Eesti Reformierakonna fraktsioonAI kokkuvõte
Austatud minister! Kõneleja tõi esile keskkonnakomisjonis arutlusel olnud eelnõu, mille käigus kerkis esile oluline küsimus looduskaitsemeetmete rakendamisest. Nimelt on looduskaitselistel eesmärkidel vahel vajalik teostada raiet, näiteks võsa või puude mahavõtmist. Seoses sellega uuris komisjon ametnikelt, kas selliselt saadud puitu on võimalik turundada ja taastuvenergiana kasutusele võtta. Ametnikud kinnitasid, et puidu taastuvenergiana kasutamine on teostatav. Kuid kõneleja märkis, et osa komisjoni liikmetest väljendas ametnike vastuse suhtes kahtlust ega kippunud seda uskuma. Seetõttu pöördus kõneleja otse ministri poole palvega kinnitada oma autoriteediga, kas ametnike antud informatsioon puidu turundamise ja taastuvenergia eesmärgil kasutamise kohta vastab tõele, et hajutada komisjonis tekkinud ebakindlus.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
AI kokkuvõte
Kõneleja kinnitas oma seisukohta seoses käimasoleva aruteluga, rõhutades, et kuigi ta ise komisjoni istungil ei osalenud, on käsitletav lahendus igati mõistlik ja vajalik. Ta kinnitas, et tegemist on parima võimaliku strateegiaga, mille kasulikkus on laialdaselt tunnustatud. Peamine argument keskendus biomassi kohapealsele ärakasutamisele. Rõhutati, et just lokaalne ressursi kasutamine on energeetiliselt kõige kasulikum ja efektiivsem lahendus, mis tagab maksimaalse kasu nii energia tootmise kui ka tarbimise ahelas. Selline lähenemine pakub mitmekülgset kasu. Lisaks puhtale energeetilisele efektiivsusele on see kasulik nii keskkonna seisukohast kui ka majanduslikult, mõjutades positiivselt näiteks toasooja hinda ja leevendades muid seotud tegureid. Seega on biomassi lokaalne kasutamine igas mõttes eelistatuim lahendus.
Aseesimees Arvo Aller
AI kokkuvõte
Pean märkima, et esitatud tekst "Rain Epler, palun!" ei ole kõne sisu, vaid kõneleja sissejuhatus Riigikogu istungil. Tegemist on protseduurilise fraasiga, millega istungi juhataja annab Rain Eplerile sõna ettekande või küsimuse esitamiseks. Seetõttu puudub materjal, mida sisuliselt kokku võtta, kuna puuduvad käsitletud teemad, esitatud argumendid või poliitilised seisukohad. Kokkuvõtte koostamine eeldab argumentide, teemade ja seisukohtade olemasolu, mida antud lühike märge ei sisalda. Seega ei ole võimalik esitada ülevaadet Rain Epleri poolt käsitletud olulistest teemadest, tema seisukohtadest või parlamendidebatiks vajalikest argumentidest. Sisuline kokkuvõte eeldaks Rain Epleri tegeliku kõne teksti.
Rain Epler
Profiileerimine Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmedAI kokkuvõte
Kõneleja kritiseerib esitatud eelnõu, mis puudutab Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmist, leides, et seda tehakse kõige rangemal võimalikul viisil. Rõhutatakse, et direktiiv annaks tegelikult paindlikkust, eriti aruandluskohustuse osas, kuid seda võimalust ei kasutata, et olla leebem väiksemate ettevõtete suhtes. Tekib küsimus, miks valitakse rangem ülevõtmisviis, kui seadusandlus lubaks paindlikumat lähenemist. Teine oluline murekoht on võimsuse piiri allatoomine, mille taga kahtlustatakse suurte ettevõtete soovi sundida allesjäänud väikesi tegijaid konsolideeruma ja ennast suurtega liitma. Samuti tõstatati küsimus biometaani turu kohta, kus võib esineda lobitööd, mille eesmärk on teatud tootjate tegevuse lõpetamine, et allesjäänud turuosaliste kasumlikkus paraneks. Kõneleja palub avada, kas sellised konsolideerumis- ja lobiriskid on olemas, ning kui on, siis kuidas on need riskid valitsuse poolt maandatud, et tagada turu tasakaalustatud areng ja vältida väikeste ettevõtete väljatõrjumist.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
AI kokkuvõte
Kõneleja alustas biometaani teemaga, rõhutades vajadust suurema konkurentsi järele, kuna investeerimishuvi uute tootmisvõimsuste rajamise vastu on täiesti olemas. Toetatakse biometaani suunamist jaotusvõrku, et laiendada selle kasutusulatust, ning seda peetakse rahvusvaheliselt kaubeldavaks energiaallikaks, mis pakub ruumi kõigile turuosalistele. Samuti peeti üliloogiliseks, et suur osa 36 tootmisüksusest kuulub suurematesse kontsernidesse. Kaugküttesektori puhul toodi esile väljakutse, mis on seotud rahvastiku liikumisega: kui inimesi jääb kohapeal vähemaks, muutub küte paratamatult kallimaks. Reguleerimise osas kinnitati, et näiteks kord aastas makstav 2500-eurone sertifikaadi hind ei mõjuta sooja hinda. Kaugkütteturgu ootavad ees paratamatud muutused, mida veab tehnoloogia areng, soojuspumpade efektiivsuse kasv ja alternatiivide teke. Vaatamata turu arengule rõhutati, et võimsuse vahemik 7,5–20 jääb kohustuslikuks nõudeks, millest loobuda ei ole võimalik.
Aseesimees Arvo Aller
AI kokkuvõte
Esitatud materjal ei sisalda Riigikogu kõne sisu, vaid piirdub üksnes lühikese fraasiga: „Kalle Grünthal, palun!“. See lause on protokolliline märge, mis annab teada, et eesistuja on andnud sõna Kalle Grünthalile. Seega puudub tekstis igasugune argumentatsioon, poliitiline seisukoht või teemaarendus, mida saaks sisuliselt kokku võtta. Kuna puudub kõne sisu, ei ole võimalik esile tuua ühtegi peamist punkti, võtmeväidet ega arutelu teemat. Kokkuvõte peaks kirjeldama kõne eesmärki, käsitletud probleeme ja esitatud lahendusi, kuid antud juhul on tegemist vaid sissejuhatava formaalsusega, mis tähistab kõneleja väljakutsumist kõnepulti. Järelikult ei ole võimalik koostada 2–3-paragrahvilist sisulist kokkuvõtet Kalle Grünthali parlamendikõnest, kuna kõne tekst ise puudub. Kokkuvõte piirdub seega vaid nentimisega, et tegemist on Riigikogu istungi protokolli osaga, mis annab kõneleja nime.
Kalle Grünthal
Profiileerimine Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmedAI kokkuvõte
Kõne käsitles olulist seadusemuudatust, mis puudutab energiamajanduse korraldamise seadust ja on otseselt seotud tuuleelektrijaamade ehk tuuleparkide rajamisega Eestis. Saadik tõi esile seaduseelnõu punkti, mis nõuab tuuleelektrijaama rajamisega kaasnevate oluliste mõjude leevendamiseks asjakohaste ja piisavate leevendusmeetmete kasutamist. Ministerile esitati kaks konkreetset küsimust, mis nõudsid täpsustusi seaduse rakendamise osas. Esiteks paluti valitsusel nimetada need asjaolud, mille puhul leevendusmeetmeid rakendatakse ja mis on seaduse mõistes asjakohased. Teiseks ja eriti oluliseks teemaks oli tuuleparkide tekitatav infraheli. Saadik soovis teada, kuidas on võimalik infraheli puhul leevendusmeetmeid praktiliselt rakendada, nõudes sellega tehnilist selgitust.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
AI kokkuvõte
Kõneleja alustas tuulikutega seotud mõjude teema käsitlemist, keskendudes esmalt palju kõneainet pakkunud infraheli küsimusele. Ta rõhutas, et seda teemat on põhjalikult uuritud nii Eestis kui ka välismaal ning uuringud on jõudnud ühese järelduseni: tuulikutega seotud infraheliga seoses ei ole tuvastatud häiringuid ega ohte. Samas möönis kõneleja, et vajalikud leevendusmeetmed sõltuvad suuresti tuulepargi konkreetsest asukohast. Meetmed võivad puudutada näiteks linnustikku või reguleerida pargi kaugust asustusest. Just seetõttu ongi oluline viia läbi põhjalikud mõjuhinnangud. Mõjuhinnangute eesmärk on täpselt välja selgitada, millist mõju konkreetne tuulepark endaga kaasa toob, ning määratleda seejärel vajalikud sammud selle mõju leevendamiseks, kui selleks peaks tekkima vajadus. Uuringud ja mõjuhinnangud on seega vältimatud, et tagada tasakaalustatud areng.
Aseesimees Arvo Aller
AI kokkuvõte
Esitatud Riigikogu materjal on äärmiselt lühike ja piirdub üksnes protseduurilise märkusega. Konkreetne fraas „Kalle Grünthal, palun!“ tähistab sõna andmist ja kõneleja sissejuhatamist parlamendi kõnepulti. See on stenogrammi osa, mis kinnitab, et istungi juhataja andis Kalle Grünthalile loa oma ettekannet alustada. Kuna esitatud tekstist puudub igasugune sisu – ei ole esitatud ühtegi argumenti, poliitilist seisukohta, teesi ega arutelu –, ei ole võimalik koostada kokkuvõtet Kalle Grünthali kõne peamistest punktidest või tema esitatud argumentidest. Seega, antud juhul on tegemist üksnes parlamendi töökorraldust kajastava märkega, mis kinnitab, et kõneleja oli valmis oma sõnavõttu alustama, kuid tema tegelik ettekande sisu ei ole esitatud teksti osa.
Kalle Grünthal
Profiileerimine Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmedAI kokkuvõte
Kõneleja väljendab rahulolematust saadud vastusega, mis puudutab tuuleparkide infraheli ohutust. Ta viitab hiljutisele komisjoni istungile, kus väideti infraheli ohutust, kuid rõhutab, et see järeldus põhineb 15 aastat vanal uuringul. See uuring käsitles vaid paarisajakilovatiseid tuulikuid, samas kui Eestisse plaanitakse püstitada oluliselt võimsamaid, 6–7-megavatiseid tuulegeneraatoreid. Lisaks vananenud andmetele toob kõneleja esile Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2018. aasta juhendi, mis näitab, et tuulikud tekitavad tõsiseid probleeme inimeste tervisele. Kõneleja esitab retoorilise küsimuse, kas vastaspool peab WHO juhendit ja selle järeldusi valeks, seades seeläbi kahtluse alla ametliku seisukoha infraheli ohutuse kohta.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
AI kokkuvõte
Kõneleja alustas oma vastust nentides, et poliitilises debatis ei saa eeldada kõigi vastuste meeldimist ega nendega nõustumist, tunnistades seega küsija õigust Tartu Ülikooli poolt läbi viidud uuringu tulemustega mitte nõustuda. Samas rõhutas kõneleja kindlalt, et kõnealune uuring on igati kohane ja professionaalselt teostatud. Ta rõhutas, et teema pole uus – seda on varasemaltki uuritud ja mõõtmisi tehtud, sealhulgas Tootsi-Sopi tuulepargi piirkonnas. Peamine argument seisnes selles, et nii varasemad mõõtmised kui ka viimane uuring on leidnud, et müra või heli tase jääb lubatud normide piiresse. Uuringu metoodika oli teaduslik ja korrektne, mistõttu on kõik tehtud teaduslikult ja nõuetekohaselt. Lõpetuseks möönis kõneleja siiski, et sarnaselt teadusele, kus kõik teadlased ei ole alati ühel meelel, on ka selles küsimuses eriarvamusi.
Aseesimees Arvo Aller
AI kokkuvõte
Riigikogu istungi käigus teatas juhataja, et käsitletud küsimuste voor on ammendunud. Rõhutati, et vastavalt kehtivale korrale on igal küsijal õigus esitada vaid üks ette nähtud küsimus, mille piirides minister oma vastuse ka andis. See reegel tagab küsimuste esitamise protseduurilise korrektsuse ja piiritleb ministri vastutusala. Pärast saalist kostuvaid märkusi kinnitas juhataja, et kuna ettenähtud küsimused on vastatud ja protseduuriline limiit täidetud, ei ole ministrile enam täiendavaid arupärimisi. Sellega loeti ministri osalemine antud küsimuste plokis lõppenuks.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
AI kokkuvõte
Kõne, mis Riigikogu ees peeti, oli oma olemuselt äärmiselt lühike ja konkreetne, teenides pigem protseduurilist eesmärki kui sisulist debatti. Sõnavõtu peamine ja ainus argument oli arusaamise kinnitamine. Väljendiga "No selge" andis kõneleja märku, et eelnevalt esitatud informatsioon või seisukohad on talle täielikult arusaadavad ning et teema osas on saavutatud vajalik selgus edasiseks tööks. See lühike fraas tähistas sisulise arutelu lõppu kõneleja poolt. Sisulisi argumente, uusi seaduseelnõusid või poliitilisi pöördepunkte kõne ei sisaldanud. Tegemist oli puhtalt lõpetamise ja viisakuse väljendamisega. Teine ja viimane oluline punkt oli tänu väljendamine ("Aitäh!"), mis tähistas kõne lõppu ja andis sõna tagasi istungi juhatajale või järgmisele kõnelejale. Kokkuvõtlikult oli tegemist minimalistliku ja efektiivse sõnavõtuga, mille väärtus seisnes parlamenditöö sujuvas edasiliikumises ja arusaamatuste vältimises.
Aseesimees Arvo Aller
AI kokkuvõte
Riigikogu istungil anti sõna majanduskomisjoni liikmele Mario Kadastikule, kelle ülesandeks oli anda põhjalik ülevaade juhtivkomisjonis toimunud aruteludest. See ettekanne oli menetluslikult oluline samm, mille eesmärk oli tagada, et kõik komisjoni tasandil esile kerkinud seisukohad, muudatusettepanekud ja konsensuspunktid jõuaksid täiskoguni enne eelnõu edasist käsitlemist. Kadastiku roll oli seega puhtalt informatiivne, sünteesides keerukaid komisjonisiseseid diskussioone parlamendisaadikutele arusaadavas vormis. Ettekande fookus oli suunatud komisjoni tööprotsessi ja kaalutluste läbipaistvuse tagamisele. Kadastik pidi esitama nii saavutatud kokkulepped kui ka võimalikud lahendamata jäänud erimeelsused, mis puudutasid arutluse all olevat eelnõud. See ülevaade majanduskomisjoni tööst andis parlamendile vajaliku aluse edasiseks debati jätkamiseks ja lõplike otsuste langetamiseks, rõhutades parlamendi tööprotsessi põhjalikkust ja mitmeetapilisust.
Mario Kadastik
Profiileerimine Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmedAI kokkuvõte
Majanduskomisjon arutas eelnõu, millega seoses tõi Kliimaministeerium välja mitmeid aspekte, nagu paindlikumaks tõendamiseks mõeldud murdosadeks jagatavad päritolusertifikaadid ja loamenetluste ühendamine. Oluline arutelu käis ETS2 laiendamise üle transpordile ja hoonetele. Kuigi Eesti on seisukohal, et see tuleks tühistada, ei leidnud see laiemat toetust, ning Euroopa Komisjon plaanib vastavate ettepanekutega tulla pärast 2040. aasta eesmärkide kokkuleppimist. Samuti käsitleti muret biomassi kasutajatele lisanduvate sertifikaadikohustuste võimaliku bürokraatliku koormuse osas väikeettevõtetele, millele vastati, et enamik puudutatud ettevõtteid on suuremate kontsernide tütred, kus vastavad protsessid juba toimivad. Eraldi tähelepanu pöörati eelnõu osale, mis reguleerib elektriautode laadimistaristut ja kahesuunalist laadimist (V2G/V2H). Ministeerium püüab läbirääkimiste teel saavutada paremat sõnastust direktiivi osas, mis puudutab tehniliste tingimuste kehtestamist mitteavalikele laadimispunktidele (erakodudes ja korteriühistutes), kuna praegune sõnastus on kohmakas. Kuigi eelnõu näeb ette, et kõik laadijad peavad alates 2027. aastast olema võimelised kahesuunaliseks laadimiseks, on ministeeriumi eesmärk muuta see kohustus vabatahtlikuks. Arutelu lõppedes otsustati konsensuslikult määrata ettekandja juhtivkomisjoni esindajaks ning võtta eelnõu tänasesse päevakorda. Esimene lugemine otsustati lõpetada 7 poolthäälega 2 vastu ning Keskkonnakomisjonilt paluti arvamust tähtajaga 29. oktoober.
Aseesimees Arvo Aller
AI kokkuvõte
Esitatud tekst ei sisalda Rain Epleri poolt peetud kõne sisu, vaid üksnes Riigikogu istungi juhataja protseduurilist teadet. Seega puuduvad kokkuvõtte tegemiseks sisulised argumendid ja põhipunktid, mida EKRE fraktsioon antud debatis esitas. Tekstist selgub, et eelmine ettekandja või kõneleja on oma esitluse lõpetanud, kuna talle ei esitatud küsimusi. Seejärel avas istungi juhataja ametlikult läbirääkimised fraktsioonidele, mis on parlamendidebatile eelnev standardne protseduur. Läbirääkimiste avamise järel anti sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esindajale Rain Eplerile, kes pidi asuma oma fraktsiooni seisukohti tutvustama. Kokkuvõtte alusel on tegemist vaid sissejuhatusega debatti, mitte sisulise kõne kokkuvõttega.
Rain Epler
Profiileerimine Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmedAI kokkuvõte
Kõneleja kritiseerib teravalt valitsuse esitatud eelnõu, pidades seda halvaks ja märkides, et see rakendab Euroopa Liidu direktiivi kõige rangemal võimalikul moel. Ta toob näiteks biometaani tootjad, kellele oleks saanud kehtestada leebemaid tõendamis- ja aruandluskohustusi, kuid valitsus on valinud teadlikult karmima tee. See range lähenemine seab lisakohustusi väikestele energiatootmisettevõtetele, keda eelnõu puudutab. Kuigi minister Sutt ja teised väidavad, et enamik neist 36 mõjutatud ettevõttest on juba suurte kontsernide osad, juhib kõneleja tähelepanu just neile vähestele edukatele väikestele tegijatele, kes on suurtele korporatsioonidele "pinnuks silmas". Ta rõhutab, et valitsuse loodud regulatiivne raamistik kiirendab ja soodustab turu konsolideerumist, tehes väiksematel ettevõtetel toimetuleku raskeks. Minister Suti väidet, justkui liiguks turg konsolideerimise suunas niikuinii, peab kõneleja eksitavaks, kuna eelnõu aitab sellele suunale jõuliselt kaasa. Kõneleja hoiatab, et selline poliitika viib riskini, kus edukad Eesti omanduses olevad energiatootmisjaamad müüakse maha või liidetakse suurte kontsernidega, mis võib tulevikus kaasa tuua hinnatõusu. Ta väljendab kahtlust ministri motiivide suhtes, vihjates, et Sutt, nähes Eestit "helikopteri pealt", soovib teadlikult konsolideerida erinevaid valdkondi vähestesse valitud suurtesse ettevõtetesse.
Aseesimees Arvo Aller
AI kokkuvõte
Esitatud tekst ei ole sisuline poliitiline kõne, vaid Riigikogu istungi juhataja protseduuriline märkus kõnevooru haldamise kohta. Juhataja oli esialgu eeldanud, et kõnesoovide nimekiri on ammendunud, ning tänas osalejaid, andes märku arutelu lõpetamise kavatsusest. Seejärel parandas juhataja kiiresti oma eksimuse, märkides, et ta ei ole veel kõnevooru ametlikult sulgenud. Oluline pööre oli see, et selgus, et ka Vabariigi Valitsuse liige ehk minister soovib veel debatis osaleda. Kokkuvõttes peegeldab see lühike dialoog istungi juhtimise hetke, kus arutelu jätkub plaanitust kauem, kuna ministri soov kõneleda pikendab kõnevoorude nimekirja ja annab märku teema olulisusest valitsuse jaoks.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
AI kokkuvõte
Kõneleja alustas oma sõnavõttu vastates eelnevale küsijale või ettekandjale (EKRE fraktsioonist), kes oli käsitlenud kõneleja väidetavaid soove seoses ettevõtlusvalikutega. Ta rõhutas koheselt, et otsused konsolideerumise, ostmise ja müümise kohta on alati ettevõtjate endi teha. Kõneleja lükkas kategooriliselt ümber väite, et Riigikogu ette toodud konkreetne õigusruumi muudatus mõjutaks kuidagi ettevõtete konsolideerumist. Tema hinnangul ei ole see seadusemuudatus konsolideerumise ajendiks. Selle asemel tõi kõneleja esile, et konsolideerumist mõjutavad hoopis laiemad majanduslikud ja tehnoloogilised trendid. Just need suundumused muudavad teatud kütte- või energiavalikud teistega võrreldes vähem konkurentsivõimeliseks. Lõpetuseks avaldas ta lootust, et neid teemasid saab nii Riigikogus kui ka komisjonis põhjalikult edasi arutada.
Aseesimees Arvo Aller
AI kokkuvõte
Riigikogu istungi käigus lõpetati eelnõu 697 esimene lugemine. Pärast seda, kui kõnesoove enam ei esitatud, sulges istungi juhataja läbirääkimised. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada, misjärel see ka kinnitati. Ühtlasi määrati eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Saadikud ja teised huvitatud osapooled peavad oma ettepanekud esitama käesoleva aasta 29. oktoobriks kell 17.15. Sellega oli lõpetatud ka istungi viies päevakorrapunkt.