Olukord riigis

Liigume edasi. Tänane neljas küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teemaks on "Olukord riigis". Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ma esialgu mõtlesin, et ma küsin selle küsimuse kultuuriminister Heidy Purgalt, kelle haldusalasse see teema põhimõtteliselt kuulub, aga temalt mõtet eriti midagi küsida ei ole, sest temast nagunii eriti midagi ei sõltu. Kultuurile ja kultuuriinimestele ta midagi väga sellest järgmise aasta eelarvest välja ei võidelnud, pigem vastupidi. Lasi kultuuri arvelt kärpida sel aastal 13 miljonit, järgmisel aastal 21 ja 2027. aastal lubab seda koguni teha veel 26 miljonit. Aga kuna see küsimus laieneb ka teistele valdkondadele, siis taas kord küsimus teile. Alustame kultuurivaldkonnast. Avalikkust šokeeris ühel ERSO kontserdil ERSO peadirigent, kes vägagi dramaatiliselt tegi nii avalikkuse kui ka kultuuriministri poole pöördumise, milles tõi välja meie riikliku sümfooniaorkestri orkestrantide juba pikka aega kehtivad madalad palgad, millega ei ole võimalik toime tulla, eriti nüüd, kus Eesti Vabariigi, kus Eesti hinnakasv on Euroopa suurim ja uued maksud ja maksutõusud lajatati rahvale selga kõik korraga ja koos. Ja kultuuri ei väärtustata siin selle valitsuse tasandil enam ammu. Ja ma räägin siinkohal ikka päris kultuurist, mis meid on muutnud kultuurrahvaks ja peaks kandma meid kultuurrahvana ka tulevikku, mitte sellest labasuse ja vägivalla-pornoparaadist, mida liberaalid kultuuri pähe rahastavad ja kultuuri pähe näitavad nii ERR-i aastavahetuse programmis kui ka ERM-i juubelipeol. Prioriteedid on paigast ära ja ka palju laiemalt, eriti, mis puudutab raha ja eriti suure raha jagamisse – Rail Balticule miljardid, tuulikuärimeestele miljardid, kaitsevaldkonda miljardid. No nüüd me saime teada, et 400 miljonit läheb Kliimaministeeriumile palgatõusuks ja see läheb lisaks palgatõusudeks ja seal on neil niigi head palgad. Selles valdkonnas, tundub, et raha üldse enam ei loeta ja iga lisanduv null pole number. Ja nüüd ma küsin: kui kogu selles olukorras, kus me riigina oleme – paljus halvas muidugi tänu teie käpardlikule korruptiivsele valitsemisele –, on rahakasutus niivõrd ühele poole ülevoolavalt ja pillavalt kaldu ja teised paljud valdkonnad kiratsevad, hääbuvad ja kannatavad, et kellele te seda riiki siis üldse teete. Ja Eesti Vabariigi põhiseaduses on muuseas kirjas Eesti kultuuri kaitse ühena kolmest prioriteedist. Ja (Juhataja: "Teie aeg!") me näeme just nagu sellel ERSO näite varal muu hulgas, et seda prioriteeti te ei järgi – siis tegelikult te ei, tegelikkuses te ei järgi ka Eesti Vabariigi põhiseadust. (Juhataja: "Aitäh!") Kas te teete seda tahtlikult ja teadlikult või tõesti arvate, et orkestrandid ja kultuuriinimesed peavad ka teie (Juhataja: "Aitäh!") pintsakust söönuks saama? Aitäh!

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Jaa, aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Midagi on teil numbritega eksituses. Kliimaministeeriumis kindlasti 400 miljoni eest palgad ei tõuse. Nüüd, kultuurivaldkonnast ma julgustan teid siiski kultuuriministri käest küsima, muidu ta peab siin mul kirjatööd tegema ja mina pean selle teile ette lugema, aga kuna te küsite minu käest ja tema teeb kirjatööd, siis ma loen selle teile ette. Muidugi olete te eksiteel öeldes, et kultuuriminister ei ole valdkonnas erinevaid rahalisi vahendeid saavutanud. Üks viiest palgatõusust oli kultuurivaldkonnas, nagu hariduses, nagu politseinikel, päästjatel ja erihoolduses. Seda esiteks. Teiseks, Team Estonia sai täiendava rahastuse 2 miljonit. Lisaks, rahvusvahelised suurüritused said täiendava rahastuse. ERSO puhul oskan öelda seda, et ERSO vahendite hulk on samuti tõusnud. Enne oli see ligikaudselt 3,8 miljonit; järgmisel aastal on üle nelja miljoni veidi. Ja palku juba mainisin. Samamoodi saab valmis uus rahvusraamatukogu – soovitan külastada. Olen esialgselt näinud – väga ilus, hele, väga avar, väga kena. Ja lisaks saab ka kunstihoone valmis. Nii et, jah, ma arvan, te teete ülekohut kultuurivaldkonnale, kui te selliseid väiteid esitate. Aitäh!

Suur tänu, Helle-Moonika Helme! Teil on täpsustav küsimus. Palun!

Eks siin me nüüd siis oleme. Ma ikkagi tooks välja selle võrdluse, et Kliimaministeeriumisse suunatud rahast, mille eest me saame ainult mingisuguseid kliimamuinasjutte ja kohutavat bürokraatiat, sellest rahast, sellest 400 miljonist, oleks saanud kui mitu ERSO-t ülal pidada? Minu arvutuse järgi 105. Teisipäevase Postimehe majanduslugu räägib sellest, kuidas valitsus tahab vabaneda Konjunktuuriinstituudi majandusanalüüsidest ja soovides, et analüüse hakkaks tegema edaspidi Rahandusministeeriumile alluv statistikaamet. Erilise rünnaku alla on sattunud Konjunktuuriinstituudi peadirektor Peeter Raudsepp. Te ütlesite enne kolleeg Mart Maastikule, et kui tulemus teile ei meeldi, siis ei peaks teadlasi ründama. Mina ütlen ka, et kui tulemus teile ei meeldi, mis Konjunktuuriinstituut teeb, ei peaks siis selle peadirektorit ründama. Aga Raudsepa sõnavõttude taga on tõsiasi, et 13 kvartalit järjest on püsinud halvad majandusnäitajad. Teda on väga inetult rünnatud, ka Jürgen Ligi poolt. Ega teie ka teda pole siin hellitanud, kurje ja tema isikut ja tööd madaldavaid sõnu olete isegi siin saalis jaganud. On muidugi naeruväärne panna Raudsepp ainuisikuliselt vastutama Eesti majanduse viletsate näitajate eest. Tegelikult me teame, et tema ründamise taga on pigem asjaolu, et Konjunktuuriinstituut kui selline on valitsusest sõltumatu, tehes oma analüüse mitte nii, nagu valitsus seda sooviks, vaid tehes need reaalsusest lähtuvalt ning seda ilustamata. Loomulikult saavad kõik aru, et Eesti majandus teeb vähikäiku ikka valitsuse vale maksu- ja rahapoliitika tõttu, mitte Konjunktuuriinstituut ei näita siin asju kuidagi halvas valguses. Vägagi tundub, et valitsusele ei meeldi enda peegelpilt, mis pole kõige ilusam, ja seetõttu ka Konjunktuuriinstituuti siin rünnatakse. Tavainimesed ägavad suurenenud maksukoormusse ja kõrgenenud hindade all, eks ole. Autosid enam ei osteta ega müüda, sest mitte ainult maks, vaid ka registreerimistasu on oma absurdsuses kõigil risti-põiki ees ja laieneb omakorda edasi veel paljudele sektoritele. Aga no mis ma seda majandusloengut teile siin ikka pean. Normaalsed inimesed saavad aru ja on ammu aru saanud, et valitsus teie juhtimisel (Juhataja: Teie aeg!) on totaalselt läbi kukkunud. Ma küsin ka teilt, kas Eesti majanduse vähikäigus on süüdi valitsus või Peeter Raudsepp?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Sellest Konjunktuuriinstituudi ja tarbijakindluse baromeetrist on ju päris palju räägitud. Te ütlete, et sõnumid mulle ei meeldi. Aga eksite! Väga positiivsed sõnumid on sealt tulnud. Nii et ütlen kohe ära, meeldivad. Pärast loen need ette ka, kui selleni jõuame. Nüüd, sellest, et tarbija kindlustunde mõõtmine ja makromajandus ei lähe kokku, sellest on siiski rääkima hakanud majanduseksperdid, mitte keegi teine meelevaldselt. Näiteks Kaspar Oja, Tõnu Mertsina, Mihkel Nestor, Indrek Saul, samuti Salga analüütik Keerma. Nad on kõik viidanud sellele, et metoodika muutmine on mõjutanud ka tarbijabaromeetrit. Indrek Saul oma artiklis, kui ma ERR-is vist õigesti mäletan, tõi ka välja selle, et kui tarbijatele oleks kommunikeeritud õiglasemat pilti üldisest ja valdavast kindlustundest, oleks majandus olnud väiksemas languses, aga võib-olla isegi kasvus. Raske hinnata, aga üldiselt tihtipeale ka majandus on emotsionaalne. Kui öeldakse, et kõik langeb, kõik langeb, siis on loogiline, et inimesed säästavad. Tihtipeale, kui vaadata hilisemaid uuringuid, siis näeme, et perede majanduslik kindlustunne on nüüd kasvanud. See on ka, viimati oli ERR-is vist, Riigikantselei tellitud uuring, kui ma õigesti mäletan, ja nii edasi. Aga igaüks saab sealt ise täpselt järele vaadata. Mis puudutab Konjunktuuriinstituudi uudiseid, siis ma ei tea, miks te arvate, et need mulle ei meeldi. Ma lihtsalt tahaksin, et need täpsed oleks, aga viimased kaheksa näitajat üheksast on viimase aastaga paranenud. See on ju hea uudis! Ma näen, et teiegi rõõmustate selle üle, et Eesti inimestel ja majandusel läheb paremini. Rõõmustame siis koos! Ja siin on nüüd instituudi enda sõnades näiteks nii, et septembris suurenes nende ekspertide osakaal, kelle hinnang hetkeolukorrale on rahuldav, ja vähenes nende osakaal, kelle hinnangul olukord on halb. Paneeli hinnangutest nähtub, et kuue kuu pärast oodatakse majandusolukorra paranemist. Eesti majanduskliimaindeks septembris on 14 punkti võrra parem kui eelmisel küsitlusel juunis. Väliskaubanduse arengu väljavaated on positiivsed, inflatsioon on kuue kuu pärast madalam kui septembris. Ja sellesama Eesti Konjunktuuriinstituudi eksperdi hinnangul on viimase 12 kuu kõige suurem paranemine, 31 protsendipunkti, kategoorias "vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes". Nii et usaldus valitsuse suunas on oluliselt paranenud, ja nii edasi. Nii et mulle väga meeldib see kõik, mida ma siit näen.

Lisaküsimuse esitab Martin Helme. Palun!

See on muidugi hämmastav, kui väga te meenutate nõukogudeaegse propaganda parimaid standardeid. See, mida teie valetavad silmad näevad, kodanikud, seltsimehed, ei maksa midagi. Kuulake, mida teile ütleb ametlik valitsuse kommunikatsioon, eks ole. Meil on eksperdid. No andke andeks, te ajate surnud ka naerma, kui te ekspertideks nimetate Kasper Oja või SALK-a. Need ei ole mingid eksperdid, need on spinndoktorid, kui me viisakalt väljendame. Või siis ütleme niimoodi, et Reformierakonna suuvoodrid, keda meile müüakse ekspertidena, või liberaalse frondi eestvõitlejad – ärme neid ekspertideks, me ei võta tõsiselt neid. Teeme niimoodi, et teil omad eksperdid, meil omad eksperdid ja nii ta on. Aga igasugused prognoosid on ju kõik vastu taevast lennanud. Ja fakt on see, et 13 kvartalit on Eestis olnud majanduslangus. Loomulikult, kui me lõpuks sinna sügavasse põhja ära jõuame, siis ühel hetkel langus peatub, korraks oleme seal põhjas nii-öelda stabiilselt ja siis võtame noka ülespoole. Ja siis saab Kristen Michal tulla siia nõukogude propaganda parimas žanris ja ütelda, et näitajad paranevad, seltsimehed, näitajad paranevad. Aga vaadake, see arvutus, mille pani konjunktuuriinstituudi direktor seina peale, et kui sa liidad miinus kaks ja pluss kaks, siis tulemus ei ole pluss kaks, vaid on null. Me oleme 13 aastat Reformierakonna kindlate kägistavate kätega põhja liikunud ja nüüd me hakkame tasapisi sealt põhjast üles liikuma selleks, et jõuda tagasi sinna, kus me olime enne kui teie hakkasite Eesti inimeste toimetulekut hävitama. Kulub meil veel mitu-mitu aastat ehk ma ei tea, kui mitu kvartalit, aga palju kvartaleid. Need näitajad võivad teile ju meeldida, aga nad ei räägi meile sellest keelest, et Eestis on elu paremaks läinud. Ma lihtsalt soovitaksin vähem kopeerida nõukogudeaegset propagandat.

Aitäh! Ma ei nimeta teid seltsimeheks, kui lubate. Lepime nii kokku. Aga, hea küsija, no vot, siin te tegite nüüd vea, te ei kuulanud vastust. Ma saan aru, et infotunnis on nii kombeks, igaüks loeb oma tiraadi ette ja siis eriti EKRE harrastab seda stiili, et nad panevad sotsiaalmeediasse põhiliselt küsimuse. Vastust nad ei pane. (Hääl saalist) Ahah, vale. Needsamad hinnangud, mida ma ette lugesin – arvake ära, kust olid pärit –, konjunktuuriinstituudist. Seesama konjunktuuriinstituut, mille kohta te ütlete, et annab ainukesena õigeid sõnumeid majanduse tegeliku olukorra kohta. Need olid kõik konjunktuuriinstituudi arvamused, mis ütlevad, et septembris suurenes nende ekspertide osakaal, kelle hinnang hetkeolukorrale on rahuldav, kuue kuu pärast oodatakse majandusolukorra paranemist. See on konjunktuuriinstituudi enda sõnades. Samamoodi on eksperdi hinnangul ka viimase 12 kuu kõige suurem paranemine valitsuse usalduse vastu. Suuremad paranemised toimusid kategoorias infrastruktuuri mahajäämine, juriidilised ja administratiivsed takistused äritegevusele. No vot! Ja ekspertide hinnangule tuginev koondindeks majanduskliima oli viimati sama kõrge 2021. aastal ehk umbes neli aastat tagasi. Ma kardan, et nüüd, kus te selle fakti teada saite, ärge palun pange konjunktuuriinstituuti ka sellesse ebausaldusväärsete allikate nimekirja.

Suur tänu! Sellega lõpetan tänase neljanda küsimuse käsitlemise.