Kultuuritöötajate palgad
Istung: XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Kuupäev: 2025-10-15 15:26
Osalevad Poliitikud:
Sõnavõtte kokku: 11
Koosseis: 15
Päevakorra kestus: 13m
AI kokkuvõtted: 11/11 Sõnavõtud (100.0%)
Analysis: Structured Analysis
Poliitikute Kõneaeg
Poliitikud
Analüüs
Kokkuvõte
Riigikogu arutelu keskendus kultuuritöötajate palkade ebavõrdsusele ja aeglasele tõusule võrreldes teiste sektoritega. Riigikogu liige Helmen Kütt alustas, tuues esile, et kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk on viie aastaga tõusnud vaid 23% (jõudes 1600 euroni), samas kui õdede ja ämmaemandate keskmine palk tõusis 67% ja kultuuriministri palk 46%. Kütt küsis kultuuriminister Heidy Purgalt, kuidas seletada sellist "karjuvat materiaalset alaväärtustamist" ja kas on oodata proteste.
Minister Purga vastas, et Kultuur 2030 arengukava näeb ette, et kultuurivaldkonna keskmine palk jõuab aastaks 2030 90%-ni Eesti keskmisest palgast. Ta rõhutas, et 10% palgafondi tõus on praeguses riigieelarve olukorras hea tulemus. Purga selgitas, et fookus on nihkunud miinimumpalga tõstmiselt palgafondi diferentseerimisele, et asutuste juhid saaksid motiveerida tippspetsialiste, kuna miinimumpalka saavate töötajate arv on ministeeriumi haldusalas vähenenud. Kütt küsis täpsustavalt ka 2001. aastal TALO-ga sõlmitud miinimumpalga süsteemi muutmise plaanide kohta, millele minister vastas, et süsteemist väljumine nõuab kahepoolset kokkulepet ja arutelu on vajalik, et leida efektiivsemad lahendused. Madis Kallas küsis lisaks, miks kultuuritöötajate palkade eest ei seista sama tugevalt kui õpetajate eest, millele minister vastas, et palgatõusud on alati toimunud koos (õpetajad, päästjad, politseinikud, kultuuritöötajad) ning 10% tõus puudutas laia ringi, sealhulgas treenereid ja laulupeo juhte.
Tehtud otsused 1
Otsuseid ei tehtud
Aktiivseimkõneleja
Helmen Kütt oli kõige aktiivsem küsija, esitades detailseid ja kriitilisi küsimusi kultuuritöötajate palkade ebavõrdsuse ning ministeeriumi tulevaste süsteemimuudatuste kohta. (muu)
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Riigikogu liige Helmen Kütt esitas kultuuriminister Heidy Purgale arupärimise, mis keskendus kultuuritöötajate palgaküsimusele. See oli parlamendi istungil kolmas päevakorrapunkt, mis rõhutas teema olulisust laiemas ühiskondlikus ja poliitilises debatis. Arupärimise eesmärk oli saada selgust valitsuse plaanides ja meetmetes, mis on suunatud kultuurivaldkonnas töötavate inimeste sissetulekute parandamisele ja väärtustamisele. Kultuuritöötajate palgad on Eestis pikalt olnud alarahastatuse ja ebapiisava väärtustamise sümboliks, mistõttu on Helmen Küti küsimus otsene surve valitsusele esitada konkreetsed lahendused. Kultuuriminister Purga pidi vastama, kuidas ministeerium kavatseb tagada kultuurisektori jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tööjõuturul, arvestades elukalliduse tõusu ja vajadust hoida Eestis kõrgetasemelist kultuurielu. Arupärimine oli seega oluline samm kultuurivaldkonna palgaprobleemide lahendamise suunas Riigikogu tasandil.
Helmen Kütt
Profiileerimine Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonAI kokkuvõte
Kõneleja tõi kultuuriministrile esitatud küsimuses esile terava palgalõhe kultuurisektoris, vastandades ministri ja kultuuritöötajate palgatõusu. Ta alustas võrdlusega õdede ja ämmaemandate palgatõusust (67% viie aastaga, jõudes 2832 euroni), kuid rõhutas, et samal ajal on kultuuriministri enda palk tõusnud 46% (7661 eurot pluss lisatasu). Seevastu kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk on kasvanud vaid 23%, jõudes 1600 euroni ja järgmisel aastal 1720 euroni. See ebavõrdsus viitab kõneleja hinnangul kultuurisfääri töötajate karjuvale materiaalsele alaväärtustamisele. Konkreetse näitena tõi ta esile, et rahvusvahelise kuulsusega sümfooniaorkestri (ERSO) aastakümneid õppinud tippmuusikute mediaanpalk on vaid 1640 eurot. Küsimuse esitaja nõudis ministrilt selgitust, kuidas ta seletab sellist ebavõrdsust ja kultuuritöötajate alaväärtustamist. Ühtlasi väljendas kõneleja kartust, et Eestis võib lähiajal oodata samalaadseid avalikke protestimeeleavaldusi, mis näiteks Leedus viisid kultuuriministri tagasiastumiseni. Ta küsis ministrilt otse, kas ta ei karda sarnaseid poliitilisi tagajärgi.
Kultuuriminister Heidy Purga
AI kokkuvõte
Kõneleja alustas oma sõnavõttu, parandades eelnevat diskussiooni, tuletades meelde, et arutelust jäi välja Riigikogu liikmete palga teema, selle indekseerimine ja kuluhüvitiste roll. Seejärel keskendus ta Kultuur 2030 arengukava eesmärgile, mille kohaselt peaks kultuuritöötajate keskmine palk ulatuma 90%-ni Eesti keskmisest palgast. Kuigi lõplikku tulemust saab hinnata alles 2030. aastal, möönis kõneleja, et senine edasiminek võiks olla parem. Hoolimata riigieelarve keerulisest olukorrast peab kõneleja heaks tulemuseks 10-protsendilist palgafondi tõusu ministeeriumi haldusalas töötavale 3600 kultuuri- ja spordiasutuste töötajale. Peamine fookus palgatõusu jagamisel ei olnud aga mitte niivõrd miinimumpalga tõstmisel, kuivõrd palga diferentseerimisel. Erinevate asutuste juhtidega peetud diskussioonide põhjal rõhutati vajadust anda asutuse juhtidele suurem paindlikkus motiveerida oma alluvaid, eristades seeläbi kultuuritöötajate palku teiste riigisektori palgamudelitest. See strateegiline rõhuasetus diferentseerimisele on ka vilja kandnud. Näiteks Rahvusraamatukogu juhi sõnul puudutas miinimumpalga tõus vaid 30 inimest, mis on selge märk sellest, et üha vähem ja vähem inimesi saab miinimumpalka. See kinnitab, et palgafondi diferentseerimine on olnud õige suund ja aitab kaasa sellele, et kultuuritöötajate palgad liiguvad miinimumist ülespoole.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Antud kõnelõik ei sisalda sisulist poliitilist arutelu, vaid on puhtalt protseduuriline vahelesegamine Riigikogu istungi käigus. Kõneleja, kes tõenäoliselt täidab istungi juhataja rolli, pöördus otse parlamendiliikme Helmen Küti poole, et anda talle sõna. Peamine eesmärk oli tagada istungi sujuv kulg ja võimaldada Küti osalemine debatis. Kõne ainus ja peamine argument oli suunatud Küti poole, kinnitades, et tal on luba esitada täpsustav küsimus. See viitab sellele, et eelnevalt oli käimas debatt või ettekande esitamine, mille kohta parlamendiliige soovis täiendavat selgitust. Lühike ja otsekohene pöördumine rõhutab parlamendi töökorralduslikku külge, kus juhataja reguleerib sõnavõtte ja tagab küsimuste esitamise korra. Kokkuvõtvalt ei esinda see lühike fragment Riigikogu debati sisu, vaid illustreerib pigem seda, kuidas istungeid juhitakse ja kuidas parlamendiliikmetele antakse võimalus aktiivselt aruteludes osaleda. Sisulised seisukohad ja poliitilised argumendid selles konkreetses lõigus puudusid, keskendudes vaid sõna andmisele.
Helmen Kütt
Profiileerimine Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonAI kokkuvõte
Kõneleja alustas oma pöördumist, kinnitades Kultuuriministri poolt esitatud andmeid kultuuritöötajate miinimumpalga tõusu kohta, mis on jõudnud 1600 euroni ja peaks järgmisel aastal tõusma 1720 euroni. Seejärel siirduti koheselt peamise küsimuse juurde, mis puudutas ministeeriumi kavatsust muuta kultuuritöötajate palgasüsteemi. Viidates ministri varasemale väljaütlemisele, rõhutas kõneleja, et minister peab praegust, ministeeriumi eelarvest makstavat miinimumpalga süsteemi ebaefektiivseks, mis "ei tööta enam ega tee kedagi õnnelikuks", ning plaanib selle järgmisel aastal ümber teha. See süsteem on teadupärast kehtinud alates 2001. aastast, mil see rakendati Kultuuriministeeriumi ja TALO (Kultuuritöötajate Ametiühingute Liit) vahelise leppega. Seoses plaaniga süsteem järgmisel aastal ümber kujundada, esitas kõneleja kriitilise küsimuse läbirääkimiste kohta. Sooviti teada, kas ministeerium on juba alustanud konsultatsioone TALO-ga või on see plaanis alles tuleval aastal enne valitsusele ettepanekute esitamist. Rõhutati, et selline fundamentaalne muudatus vajab kindlasti TALO heakskiitu, kuna vastasel juhul kaob oluline "jõuõlg", millega palgatõusu edaspidi võrrelda ja tagada.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Tuleb märkida, et esitatud tekst on äärmiselt lühike ja sisuliselt mitte kõne, vaid pigem protseduuriline vahelehüüd Riigikogu istungil. See koosneb vaid kahest lausest: "Suur tänu! Proua minister, palun!" See viitab sellele, et kõneleja on lõpetanud oma ettekande või küsimuse ning annab nüüd sõna üle ministrile, paludes tal vastata või oma seisukoht esitada. Seega puuduvad tekstis igasugused sisulised argumendid, teemakäsitlused või poliitilised seisukohad, mida saaks kokku võtta. Antud fraasid täidavad parlamenditöös olulist, kuid puhtalt tehnilist rolli – need reguleerivad sõnavõttude järjekorda ja viisakust. "Suur tänu" on viisakas tunnustus eelnevale, samas kui "Proua minister, palun!" on otsene kutse ministrile kõnepulti või vastama. See lühike pöördumine rõhutab Riigikogu debattide viisakat ja reglementeeritud iseloomu, kuid ei paku materjali sisuliseks analüüsiks. Kokkuvõtteks võib öelda, et kõne ainus eesmärk on olnud sõna andmine valitsuse esindajale, lõpetades sellega eelmise etapi arutelus. Seega, kui otsida kõnest peamisi argumente või teemasid, siis neid siin ei leidu, kuna tegemist on puhtalt istungi juhataja või eelmise kõneleja poolt ministrile suunatud sõnaandmisega.
Kultuuriminister Heidy Purga
AI kokkuvõte
Kultuuriministeerium peab oma haldusalas pidevalt seirama palgasituatsiooni ja võimalusi, tasakaalustades vajadust tõsta miinimumpalka ning eraldada vahendeid palgadiferentseerimisfondi. Viimane annaks asutuste juhtidele paindlikkuse motiveerida spetsiifilisi töötajaid, olgu nendeks tipud või tugipersonal. Kõneleja tunnistas samas, et ministeerium on seotud TALO-ga sõlmitud kokkuleppega, millest ühepoolselt taganemine ei ole võimalik, nõudes kahepoolset lahendust. Oluline argument seisnes selles, et Kultuuriministeeriumi haldusalas töötavate ja miinimumpalka saavate inimeste arv on pidevalt vähenemas. Näiteks Rahvusraamatukogu näitel puudutas miinimumpalga tõus vaid 30 töötajat, ning isegi väiksemates asutustes, nagu Spordimuuseum, ei pruugi enam keegi miinimumpalka teenida. Haldusala juhid on andnud ministeeriumile selge signaali, et nad ei soovi miinimumi liigset tõstmist, kuna nende töötajad saavad juba niigi miinimumist oluliselt kõrgemat tasu. Seetõttu on kõneleja hinnangul aeg pidada sisuline arutelu selle üle, mis töötajaid tegelikult aitab. Tuleb kaaluda, mitu protsenti miinimumi tõus peaks olema, et see oleks efektiivne. Võib-olla on vajalik vaadata spetsiifilisemalt erinevaid valdkondi – muuseumeid ja etendusasutusi – ning arvestada töö iseloomu erisustega, et leida sihipärasemad palgalahendused laiaulatusliku miinimumi tõstmise asemel.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Kõneleja alustas pöördumisega ministri poole, esitades tehnilise palve. Ta palus ministril jätta mikrofoni rääkides lausete vahele lühike paus, kuna vastasel juhul tekivad helikatkestused, mis takistavad saadikuid ministri öeldut täpselt kuulmast. Tegemist oli puhtalt protseduurilise märkusega, mille eesmärk oli tagada istungi parem kuuldavus. Pärast tehnilise märkuse edastamist liiguti päevakorraga edasi. Kõneleja teatas, et järgmise lisaküsimuse esitab kolleeg Madis Kallas, andes talle sellega sõna.
Madis Kallas
Profiileerimine Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmedAI kokkuvõte
Kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalga tõstmise teema on Riigikogus jätkuvalt päevakorral. Kõneleja tõi esile varasemate aastate palgatõusud, märkides ära nii märkimisväärsed protsentuaalsed kasvud (näiteks 2018. ja 2023. aastal) kui ka aastad, mil palgatõus on puudunud (sealhulgas 2021., 2024. ja 2025. aasta). Kuigi mööndi, et väljakutsed on erinevad, rõhutas esineja, et kultuuritöötajate palgaküsimus on ennekõike prioriteetide seadmise küsimus. Peamine kriitika ministrile oli suunatud sellele, miks ei ole kultuuritöötajate palkade eest seistud sama tugevalt ja järjepidevalt nagu seda on tehtud õpetajate palkade puhul, mis on alati olnud kõigi poliitiline prioriteet. Ebavõrdsuse lahendamiseks pakkus kõneleja välja idee, mis on kõlanud ka varasemates debattides: Haridus- ja Kultuuriministeeriumi ühendamine. Selline struktuurne muudatus aitaks tagada, et kultuurivaldkonnale pöörataks sama suurt tähelepanu ja ressursse, nagu seda õigustatult tehakse hariduse puhul. Lõpetuseks tänati ministrit pingutuste eest 2026. aasta eelarve kontekstis, kuid rõhutati, et mitmes aspektis saaks kultuuri ja spordi nimel veelgi paremini tegutseda.
Kultuuriminister Heidy Purga
AI kokkuvõte
Kõneleja rõhutas, et riigi palgapoliitikas on traditsiooniliselt käsitletud koos õpetajate, kultuuritöötajate, päästjate ja politseinike palgatõuse, leides neile ühisest riigieelarvest vahendid. Seekordne palgafondi tõus kõikidele nimetatud ametitele oli 10%, mis kehtis ka kultuuritöötajate puhul. Kuigi kõneleja tunnistas, et kultuuritöötajad väärivad suuremat palka, oli 10% tõus maksimum, mille valitsuses suudeti tänases olukorras kokku leppida. See 9,9 miljoni eurone palgatõusu summa jaotati laialdaselt, hõlmates ka Kultuuriministeeriumi haldusalast väljaspool asuvaid asutusi, nagu näiteks Rahvusarhiiv ja Kliimaministeeriumi muuseumitöötajad. Lisaks kultuuritöötajatele oli kõneleja jaoks oluline tagada palgatõus ka treeneritele, kelle palk koosneb 50% ulatuses klubi ja 50% ulatuses riigi panusest. Riigipoolse miinimumi tõstmine on toonud kaasa positiivseid tulemusi spordivaldkonnas, väljendudes treenerite arvu kasvus, kategooriate omandamises ja treeningtundide suurenemises. Samuti said palgatõusu laulu- ja tantsupeokollektiivide juhid. Kõneleja kinnitas, et valdkonnas töötavad olulised ja targad inimesed, ning leidis, et 10% palgafondi kokkulepe ei ole praeguses olukorras halb tulemus.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Kõnealune Riigikogu sõnavõtt oli lühike ja puhtalt protseduuriline teadaanne, mille eesmärk oli märkida istungi päevakorras ühe konkreetse punkti lõppu. Sõnavõtu sisu oli keskendunud kolmanda küsimuse käsitlemise lõpetamisele, kinnitades, et antud teema arutelu on parlamendis ammendatud. Tegemist oli eesistuja või ettekandja poolt tehtud kokkuvõtva lausega, mis viitas edasiliikumisele istungi päevakorras. Sõnavõtus puudus igasugune sisuline debatt, poliitiline argumentatsioon või seisukohtade esitamine. Peamine ja ainus argument oli formaalne kinnitus, et tänane arutelu kolmanda küsimuse osas on lõppenud. Kokkuvõttes oli tegemist formaalse lõpetamisega, mis kinnitas Riigikogu valmisolekut liikuda järgmiste päevakorrapunktide juurde, tähistades ühtlasi tänuavaldusega selle etapi edukat läbimist.