Rahandus
Istung: XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Kuupäev: 2025-10-15 15:14
Osalevad Poliitikud:
Sõnavõtte kokku: 10
Koosseis: 15
Päevakorra kestus: 12m
AI kokkuvõtted: 10/10 Sõnavõtud (100.0%)
Analysis: Structured Analysis
Poliitikute Kõneaeg
Poliitikud
Analüüs
Kokkuvõte
Riigikogu liige Urmas Reinsalu esitas peaminister Kristen Michalile küsimusi valitsuse rahanduspoliitika ja riigieelarve strateegia kohta, keskendudes eriti suurele eelarvedefitsiidile. Reinsalu rõhutas, et kavandatav puudujääk (4,5% SKP-st järgmistel aastatel) on Eesti ajaloos enneolematu ja viib riigi rahanduslikult juhitamatusse olukorda, tuues kaasa määramatud riskid uuteks maksutõusudeks. Ta küsis peaministrilt konkreetseid meetodeid, kuidas valitsus kavatseb jõuda pikaajalise -1% defitsiidi eesmärgini, ning kritiseeris laenuraha kasutamist Reformierakonna maksuküüru kaotamise rahastamiseks riigikaitsekulude erandi arvelt. Peaminister Michal kaitses valitsuse poliitikat, selgitades, et defitsiit on suuresti tingitud hädavajalikest riigikaitsekuludest, mis kasvavad 5%-ni SKP-st. Ta kinnitas, et valitsus eelistab eelarve tasakaalustamisel kulude kärpimist uute tulude toomisele ning et lisakärped on planeeritud järgmisteks aastateks. Michal lükkas tagasi süüdistused maksuküüru autorluses, märkides, et see on eelmise koalitsiooni (sh Isamaa) pärand, ning rõhutas, et maksuküüru kaotamine langetab maksukoormust ja jätab inimestele rohkem raha kätte. Lisaküsimuses kritiseeris Mart Maastik Kliimaministeeriumi tellitud 100 000 eurost tuulikute tervisemõjude uuringut kui ebaefektiivset ja raiskavat kulu, mille tulemused oleks saanud kätte tehisintellekti abil. Peaminister Michal kaitses teadlaste tööd, süüdistades Maastikut teadlaste ründamises.
Tehtud otsused 1
Otsuseid ei tehtud
Aktiivseimkõneleja
Urmas Reinsalu (Isamaa) oli väga aktiivne, esitades kaks korda teravaid küsimusi valitsuse rahanduspoliitika ja eelarvedefitsiidi kontrollimatuse kohta.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Riigikogu istungil liiguti edasi päevakorra teise küsimuse juurde, mis oli suunatud otse peaminister Kristen Michalile. Tegemist on parlamendi töökorraldusliku etapiga, kus valitsusjuht peab vastama Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele ja selgitama valitsuse poliitilisi seisukohti. Konkreetse küsimuse esitajaks oli Riigikogu liige Urmas Reinsalu. Tema poolt tõstatatav teema on oluline ja puudutab riigi rahandust. See viitab eelseisvale arutelule, mis keskendub Eesti majanduspoliitika ja eelarve küsimustele, nõudes peaministrilt selgitusi valitsuse finantsstrateegia ja eelarvepuudujäägi haldamise kohta. Pärast sissejuhatust ja teema määratlemist anti sõna Urmas Reinsalule, et ta saaks oma küsimuse peaministrile esitada ja algatada seeläbi parlamendisaalis sisulise debati riigi rahandusliku olukorra üle.
Urmas Reinsalu
Profiileerimine Isamaa fraktsioonAI kokkuvõte
Kõneleja tõstatab peaministrile pöördudes küsimuse valitsuse esitatud eelarvestrateegia äärmise tõsiduse kohta, mis seab riigi rahanduslikult juhitamatusse olukorda. Eelarvenõukogu hoiatustele viidates rõhutatakse, et kavandatav puudujääk, mis ulatub järgmistel aastatel läbivalt 4,5 protsendini, on Eesti riigieelarve ajaloos pretsedenditu. Selline kontrollimatu rahanduslik perspektiiv toob kaasa määramatud riskid uuteks maksutõusudeks ja "maksufestivali" korraldamiseks, mille eest on hoiatanud nii Tööandjate Keskliit kui ka teised rahanduseksperdid. Kriitika keskendub ka pikaajalise jätkusuutlikkuse puudumisele ja valitsuse ebakindlale käsitlusele. Kuigi valitsus näeb püsiva eelarvedefitsiidi tasemeks pikas perspektiivis ette –1%, jääb täiesti arusaamatuks, kuidas kavatsetakse nelja ja poole protsendi suuruselt miinuselt vaid mõne aastaga sellele madalamale tasemele jõuda. See vastuolu õõnestab usaldust ning süvendab kahtlusi riigi rahandusliku tuleviku osas. Lisaks sisulisele kriitikale heidetakse valitsusele ette vastutuse vältimist, viidates rahandusministri vastusele, et ta ei kavatse sellel ajal ametis olla. Kõneleja nõuab peaministrilt isiklikku seisukohta ja konkreetset käsitlust, kuna just tema on seadnud sellise rahanduspoliitilise trajektoori. Peaminister peab selgitama, milliste meetoditega on riik võimeline jõudma madalama defitsiidini ja vältima kontrollimatut rahanduslikku olukorda.
Peaminister Kristen Michal
AI kokkuvõte
Kõneleja selgitas, et riigieelarve defitsiit on suuresti tingitud hädavajalikest kaitsekuludest, mille kasvu toetab valdav enamus Riigikogust. See kulude kasv on otsene vastus idanaabri agressioonile Ukrainas ning ohule, mida see kujutab Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikidele. Akuutse kriisi tingimustes on rahanduslikult loogiline reageerida laenu võtmisega, et katta suurenenud kulutused, mis on antud hetkel vältimatud. Eelarve tasakaalustamiseks on kaalutud nii tulude suurendamist maksude kaudu kui ka kulude kärpimist. Viidates Eelarvenõukogu seisukohale, rõhutas kõneleja, et majandusteoreetiliselt on eelistatum kulusid kärpida, kuigi riik on juba toonud sisse uusi tulusid, nagu auto aastamaks teede ehituse rahastamiseks ja käibemaksu tõus. Vaatamata neile meetmetele püsib eelarve endiselt defitsiidis. Palku suudeti tõsta vaid viies prioriteetses valdkonnas (politsei, pääste, kultuur, haridus ja erihooldus) ning kaitsekulud kasvavad 5 protsendini SKP-st. Eelarve defitsiit on prognoositud järgmistel aastatel 4,5 protsendi tasemel, mis hakkab seejärel langema. Kuigi Eesti on avaliku sektori investeeringute poolest Euroopa Liidus esikohal ja investeeringute revisjone on juba tehtud, on eelarve trimmi tagasi tõmbamiseks vajalikud lisameetmed. Valitsus valmistab ette täiendavaid kärpeid nii järgmiseks kui ka ülejärgmiseks aastaks, et eelarve olukorda parandada.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Esitatud tekst ei ole iseseisev kõne, vaid Riigikogu istungi juhataja poolt tehtud protseduuriline märkus, mis suunab edasist arutelu. Lühike sissejuhatus "Suur tänu!" tähistab eelneva kõne lõppu ning annab märku üleminekust küsimuste ja vastuste voorule. Seega puuduvad antud lõigus sisulised poliitilised argumendid või seisukohad, mida saaks kokku võtta. Teksti peamine funktsioon on anda sõna konkreetsele Riigikogu liikmele, Urmas Reinsalule, kes soovib esitada täpsustava küsimuse. See viitab sellele, et eelnevalt on toimunud sisuline ettekanne või debatt, mille detailid vajavad täiendavat selgitamist. Juhataja kutse "Palun!" on viisakas ja ametlik suunamine, mis tagab parlamendi töökorra järgimise ja arutelu sujuva jätkumise. Kokkuvõttes on tegemist pelgalt tehnilise vahepalaga, mis kinnitab, et parlamendi töö käib ettenähtud reeglite kohaselt. See lõik rõhutab Riigikogu istungite formaalset struktuuri, kus ettekannetele järgnevad alati võimalused täpsustavate küsimuste esitamiseks, et tagada arutletava teema maksimaalne selgus.
Urmas Reinsalu
Profiileerimine Isamaa fraktsioonAI kokkuvõte
Kõneleja kritiseerib teravalt valitsuse rahanduspoliitikat, seades kahtluse alla plaanitava 3,5% SKP-st kärpimise ambitsiooni ja valitsemiskulude vähendamise eesmärgi. Ta juhib tähelepanu vastuolule, kus valitsus räägib küll kulude "trimmi tõmbamisest", kuid tegelikkuses näeb kõneleja valitsemiskulude kasvu, prognoosides 2026. aastaks 1,9 miljardi euro suurust eelarvet. Esitatakse küsimus, miks oodatakse kulude vähendamisega ära riigi eelarvestrateegia järgne aeg, selle asemel et rakendada kärpeid ja kulude vähendamist koheselt, reaalajas, vältimaks Eesti riigi jaoks juhitamatut rahanduspoliitikat. Lisaks heidab kõneleja valitsusele ette Euroopa Komisjoni antud riigikaitsekulude vabastusklausli (1,5%) mittesihipärast kasutamist. Kuigi riigikaitsekulude vajalikkuses ollakse ühel meelel, kulutatakse see erand laenurahaga Reformierakonna maksuküüru projekti teenindamiseks. See toimub olukorras, kus eelarvedefitsiit on tõusnud 4,5%-ni. Kõneleja rõhutab, et selline laenurahaga elluviidav poliitika, mida on kritiseerinud ka Eelarvenõukogu juht, toob vältimatult kaasa uued maksutõusud. Lõpetuseks nõutakse selgitust, kuidas kavatseb valitsus saavutada -1% defitsiidi eesmärgi, kui nad ei suuda vastata küsimusele, miks nad ei tee kulude vähendamist tegelikkuses koheselt.
Peaminister Kristen Michal
AI kokkuvõte
Kõneleja alustas oma ametinimetuse selgitamisega, kinnitades, et on endiselt peaminister, mitte rahandusminister. Seejärel asus ta kaitsma valitsuse maksupoliitikat, keskendudes teravalt nn maksuküüru teemale. Ta rõhutas, et vigase astmelise tulumaksu ehk maksuküüru autorid on ajalooliselt Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja Isamaa, kritiseerides eriti viimast selle süsteemi loojana. Peaminister selgitas, et see astmeline tulumaks on tekitanud suuri probleeme, sundides näiteks õpetajaid ja ajakirjanikke maksma ligi poolteist tuhat eurot rohkem makse. Ta kinnitas, et valitsus kaotab selle maksuküüru, lahendades seeläbi eelkäijate loodud probleemi. Maksukoormuse langus on kõneleja sõnul oluline ja selge: see langeb 36,6%-lt sel aastal prognoositavalt 35,2%-le järgmisel aastal. See tähendab, et keskmise palga teenijal (umbes 2100 eurot) jääb järgmisel aastal kätte ligi 1800 eurot rohkem raha, mis võrdub sisuliselt 13. palgaga. Lisaks maksukoormuse langusele on valitsus suutnud riigi rahandust korrastada ja defitsiiti edukalt allapoole suruda, langedes planeeritud 3%-lt prognoositavalt 1% kanti. Peaminister tõi esile, et juba Kaja Kallase valitsusest alates on tehtud 1,4 miljardi euro ulatuses kärpeid ning lisakärped on planeeritud ka järgmisteks aastateks eelarve revisjonide kaudu. Ainsad valdkonnad, mis kasvavad, on prioriteedid: kaitsekulud ja pensionid.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Esitatud tekst ei sisalda Riigikogu kõnet, vaid on lühike protseduuriline teade, millega antakse sõna järgmisele esinejale. Seega puudub tekstis igasugune sisuline argumentatsioon, poliitiline seisukoht või teemaarendus, mida saaks kokku võtta. Teade annab teada, et Riigikogu istungi päevakorras on jõutud punkti, kus kolleeg Mart Maastikule antakse võimalus esitada lisaküsimus. See viitab sellele, et eelnevalt on toimunud debatt või küsimustele vastamine, millele Maastiku küsimus järgneb. Kokkuvõte piirdub seega vaid sellega, et istungi juhataja on andnud Maastikule loa oma küsimuse esitamiseks, märkides sellega ära ülemineku uuele kõnelejale. Sisulise kokkuvõtte koostamine eeldaks Maastiku poolt esitatud küsimuse või sellele järgneva debati sisu olemasolu.
Mart Maastik
Profiileerimine Fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmedAI kokkuvõte
Riigikogu liige tõstatas terava küsimuse Kliimaministeeriumi tellitud tuulikute tervisemõjusid käsitleva ülevaateuuringu asjus, mille maksumus oli 100 000 eurot. Kõneleja kritiseeris valitsuse rahanduspoliitikat, pidades sellist kulutust äärmiselt ebamõistlikuks ja ebaproportsionaalseks. Uuringu eesmärk oli süstemaatiline ülevaade viimase 15 aasta teadusajakirjades avaldatud materjalidest, millega tegeles väidetavalt pool aastat kuus Tartu Ülikooli teadlast. Saadik rõhutas, et ta sai samad vastused uuringuküsimustele ChatGPT-d kasutades kõigest ühe minuti jooksul, seades kahtluse alla teadlaste töö mahu ja vajalikkuse. Tema hinnangul on tegemist lihtsa internetist leitava kokkuvõttega, mille eest kulutati ebamõistlikult suur summa riigi raha. Lisaks efektiivsuse puudumisele väljendas kõneleja muret ka uuringu erapooletuse pärast, kahtlustades, et töö oli tehtud "tellija materjalist", ehk arvesse võeti vaid ministeeriumi poolt soovituks peetud uuringuid. Peaministrilt nõuti selget kommentaari, kas selline 100 000-eurone kulu lihtsa kirjandusülevaate eest on kooskõlas riigi vastutustundliku rahanduspoliitikaga.
Peaminister Kristen Michal
AI kokkuvõte
Kõneleja alustas oma vastust poliitilise tähelepanekuga, märkides, et tal on tunne, et küsija erakond (viidates Isamaa "EKREstumisele") on võtnud sihikule teadlaste ründamise. Ta rõhutas, et teadustöö tulemused, isegi kui need ei meeldi poliitikutele, ei tohiks olla rünnaku objektiks. Teadlaste ülesanne on koguda fakte ja teha need avalikkusele kättesaadavaks, eriti sageli küsitud teemade, näiteks tuulikute tervisemõjude kohta. Kõneleja hoiatas, et teaduse ründamine on lubamatu, kui uuringute tulemused ei vasta ootustele. Ta tõi esile ohu, et inimesed jõuavad järeldusteni, kasutades selleks lihtsaid vahendeid nagu ChatGPT või Google’i otsing, kuid need järeldused ei lähene tihtipeale teaduslikule konsensusele. Seetõttu rõhutas kõneleja, et täpsema informatsiooni ja uuringu detailide saamiseks tuleb pöörduda otse asutuse poole, kus teadustöö tehti ja telliti, mitte rünnata teadlasi nende töö eest.
Esimees Lauri Hussar
AI kokkuvõte
Kõnealune sõnavõtt Riigikogu saalis oli lühike ja puhtalt menetluslik, olles suunatud istungi päevakorra juhtimisele ja korra hoidmisele. Tegemist ei olnud sisulise poliitilise kõnega, mis esitaks argumente või seisukohti, vaid pigem eesistuja või menetluse eest vastutava isiku teatega. Sõnavõtu peamine eesmärk oli anda teada, et käesolev arutelu on lõppenud ning parlament liigub edasi järgmiste päevakorrapunktide juurde. Täpsemalt teavitati saadikuid, et lõpetatakse tänase istungi teise küsimuse käsitlemine. See märkis selget piiri ühe arutelu lõppemise ja järgmise menetlusliku etapi alguse vahel. Selline teade on standardne osa parlamendi töökorraldusest, tagades, et istung kulgeb plaanipäraselt ja et iga päevakorrapunkt saab oma ettenähtud aja. Lõpetuseks väljendati lühidalt tänu (Suur tänu!), mis on standardne viisakusvormel Riigikogu töökorralduses. Kokkuvõttes oli tegemist istungi juhtimise ja päevakorra haldamise teatega, mis kinnitas, et teema arutelu on ammendatud ja aeg on edasi liikuda.