Arupärimine üldise pesitsusrahu kehtestamise vajalikkuse ja ajakohasuse kohta (nr 804)

Head kolleegid, kuues päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Züleyxa Izmailova, Tiit Marani, Tanel Kiige, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi ja Andre Hanimäe energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile esitatud arupärimine üldise pesitsusrahu kehtestamise vajalikkuse ja ajakohasuse kohta, arupärimine nr 804. Ja Riigikogu kõnetooli on juba jõudnud meie väga hea kolleeg, Riigikogu liige Züleyxa Izmailova. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! See arupärimine sai sisse antud tegelikult suve hakul. Tänaseks on küll selgunud mõningaid tõsiasju, mis meie muret lindude ja loomade pesitsusrahuga seonduvalt on tegelikult veelgi suuremaks teinud. Aga kui nüüd rääkida konkreetselt arupärimisest, siis lindude pesitsusperiood on looduses väga tähtis aeg. See on aeg, kus tegelikult loodus vajab rohkem kaitset, aga samal ajal on kogu Euroopas ja Eestis elurikkuse näitajad pidevas languses. Eestis on ohus ligi 30% meie liikidest ja ka lindude arvukus väheneb igal aastal. Üldine pesitsusrahu tähendab, et raie-, hooldus- ja muud loodust mõjutavat tööd peaksid sellel ajal olema seisatud. Seda on toetanud Eestis väga suur hulk inimesi. 2022. aastal tehtud turu-uuringu järgi toetab koguni 93% inimestest pesitsusrahu kehtestamist nii era- kui ka riigimetsas. Tegelikult on ka erinevad looduskaitseorganisatsioonid järjepidevalt seda valitsusele meelde tuletanud ja ka Riigikogule on tehtud petitsioone. Viimane oli näiteks 2023. aastal, mille allkirjastas üle 12 000 inimese. Pidevalt on pöördutud valitsuse ja Riigikogu poole, rõhutades vajadust, et Eestis oleks vaja kehtestada väga selge ja arusaadav pesitsusrahu. Samas pole sellist siduvat ja universaalset pesitsusrahu Eestis kehtestatud. On tekkinud olukord, kus RMK soovituslikud piirangud ei ole piisavad elurikkuse tegelikuks kaitseks ja need muidugi ei kehti ka eramaadel. 18. augustil toimus veel selline sündmus, kus peaminister Kristen Michal sõnastas ümber RMK omaniku ootused, mis samamoodi tegelikult muudavad elurikkuse kaitse ja kogu selle temaatika veelgi hambutumaks, kui ta on seni olnud. Sellest lähtuvalt on meil ministrile ka küsimused. Ma jätan küsimuste ettelugemise härra Sutile ja siis loodetavasti saab meil siin olema hea arutelu. Aitäh!

Suur tänu sulle! Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate küsimustele vastamiseks hea kolleegi, energeetika- ja keskkonnaministri, Andres Suti.

Suur tänu sulle! Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate küsimustele vastamiseks hea kolleegi, energeetika- ja keskkonnaministri Andres Suti.

Aitäh, hea juhataja! Aitäh, head arupärijad, samamoodi! See on kindlasti oluline teema ja katsume siis saada võib-olla rohkem samale lainele täna. Vaatame, kas see õnnestub. On kuus küsimust, millele ma järjest vastan. Esimene puudutab seda, milline on Kliimaministeeriumi seisukoht üldise, siduva pesitsusrahu kehtestamise suhtes 15. aprillist 15. juulini. Esmalt soovime ministeeriumis ära oodata Riigikohtu lahendi OÜ Voore Mets ja Lemeks Põlva AS ning Keskkonnaameti kohtuvaidluse kohta, mis puudutab lindude tahtlikku häirimist pesitsusperioodil. Seni, kuni seda kohtulahendit ei ole, jätkame kehtiva praktikaga, mis on ennast meie hinnangul üldiselt õigustanud. Tahan siinkohal kindlasti üle korrata, et Riigimetsa Majandamise Keskus on vabatahtlikult rakendanud kõikjal riigimetsades juba üle 20 aasta pesitsusaegset raierahu perioodil 15. aprill kuni 15. juuni. Viimastel aastatel on see raierahu tegelikult kehtinud kuni 30. juunini. Ehk umbes poolel metsamaast kehtib juba praegu üldine pesitsusrahu. Mõistagi tuleb üldise pesitsusrahu rakendamisel arvestada kaasneva sotsiaal-majandusliku mõjuga, sest metsasektor on tihedalt seotud tööstuse, transpordi ja regionaalse tööhõivega ning seda eriti maapiirkondades. Teine küsimus: "Millal ja millise seadusemuudatuse kaudu kavatseb ministeerium liikuda üldise pesitsusrahu seadustamise suunas?" Sellele ma vastan hästi lühidalt. Nii nagu ma juba eelnevale küsimusele vastates ütlesin, me ootame ära Riigikohtu lahendi ja seejärel saame analüüsida, kas ja milliseid seadusemuudatusi ja/või praktika muudatusi on tarvis teha. Kolmas küsimus: "Kas ministeerium tunnistab, et soovituslikud juhised ja pehmed meetmed ei ole piisavad pesitsevate lindude kaitsmiseks?" Üldine raierahu pesitsusperioodil ei ole ilmtingimata vajalik, sest ka Euroopa Liidu linnudirektiiv ei sätesta seda. Küll direktiiv kohustab liikmesriike võtma vajalikud meetmed, et tagada looduslikult erinevate linnuliikide arvukuse säilimine ning nende elupaikade piisav mitmekesisus ja suurus. Sealhulgas on keelatud lindude tahtlik hävitamine, eriti pesitsemise ajal, niivõrd, kui see on oluline direktiivi eesmärkide täitmiseks. Igal liikmesriigil on õigus ja kohustus kujundada sobivad halduslikud ning praktilised lahendused direktiivi eesmärkide saavutamiseks. Üldine õiguslik raamistik linnustiku kaitseks on nii linnudirektiivi kui ka looduskaitseseaduse näol meil olemas, kuid viimastel aastatel on, tõsi, tekkinud küsimusi nende sätete tõlgendamisel ja rakendatavas halduspraktikas. Kindlasti on meie eesmärk nii Keskkonnaametis kui ka Kliimaministeeriumis ühiskonna teadlikkust tõsta ja suunata raietegevusi kavandama väljaspool lindude pesitsusperioodi. Neljas küsimus: "Millised on viimase viie aasta andmed pesitsusrahu rikkumiste ja nende mõju kohta linnustikule ning milliseid järeldusi on ministeerium sellest teinud?" Raierahu on kujunenud halduspraktikana ning selle eesmärk on aidata täita linnudirektiivist tulenevat kohustust vältida lindude tahtlikku häirimist pesitsusperioodil. Keskkonnaamet alustas metsaraietel lindude pesitsemise häirimise kontrollimist 2021. aastal ja tegi seda peamiselt reageerides teadetele võimalikest pesitsemisajal toimunud raietest. 2022. aastast on kontroll muutunud süsteemseks ning kasutusele võeti haudelindude asustiheduse maatriks kontrollide suunamiseks sinna, kus raietegevusel on kõige suurem mõju linnustikule. Eeskätt puudutab see vanemaid metsatüüpe, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsasid. Maatriksi punased puistud on suure lindude asustustihedusega ja kollased-sinised puistud on keskmise ja väiksema lindude arvukusega. Maatriks on ka hea indikaator metsaomanikele, võimaldades metsaomanikul teada, kas tema metsas ja kus tema metsas võib lindude asustustihedus olla kõrgem ja kus on pesitsusajal raieid eriti oluline vältida. Maatriks on olnud ka abivahend riskipõhise järelevalve tegemiseks, mis koos metsaomanike teadlikkuse kasvatamisega võimaldavad meil metsalinnustikku kaitsta. Võib-olla natuke statistikat veel. 2023. aasta SMI andmetel oli raiest mõjutatud 109 000 hektarit ehk kõik raie viisid kokku. See moodustas kogu metsamaa pindalast circa 4,7%. Ehk 95%-l metsamaast raieid ei toimunud. Sealjuures oli uuendusraiete pindala 33 500 hektarit, mis metsade kogupindalast moodustab circa 1,4%. Keskkonnaamet rakendab lindude pesitsemise ohu tuvastamisel esmase abinõuna raietööde peatamist ettekirjutusega. Raietööde peatamine looduskaitseseaduses sätestatud ettekirjutuse abil on ennetav meede linnupesade ja -munade kahjustamise või hävitamise või lindude tahtliku häirimise keelu jõustamiseks. Raietegevuse käigus lindude tahtliku häirimise ning pesade ja munade hävitamisega seotud väärteomenetlusi on alustatud üksikuid, sest eelkõige alustatakse väärteomenetlust siis, kui paikvaatlusel on veel raiumata alal tuvastatud lindude pesitsemine ja tehtud on raie peatamise ettekirjutus, kuid keelust hoolimata on raiega jätkatud. Nüüd lihtsalt mõned numbrid ettekirjutusega raiete peatamise arvu kohta. Aastatel 2022–2025 on need peatamised kõikunud 30 ja 35 teatise või raie vahel sellest hetkest, kui maatriks on võetud kasutusele. Viies küsimus: "Milliseid ettevalmistusi kavatsetakse teha, et kaasata omavalitsusi ja maaomanikke selgelt reguleeritud pesitsusrahu rakendamisse ja järelevalvesse?" Ma algul ütlen veel kord üle, et kehtiv seadus keelab lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ning pesitsusperioodi häirimise. Selle järgimist kontrollib Keskkonnaamet lindude pesitsemise tuvastamise kaudu. See üldine sõnastus annab vajaliku paindlikkuse koos tõlgendamisruumiga. Praktika selgust, mida te olete ka küsinud, saabki hinnata Riigikohtu otsuse järgselt, kas Riigikohus leiab, et on vaja täpsustada midagi kehtivas õigusraamistikus või mitte. Aga igal juhul on eesmärk tagada pesitsevate lindude kaitse ja tõhus järelevalve, sõltumata sellest, millised täpsed suunised Riigikohtu otsusest võivad tulla. Mida selleks praktikas tehakse? Maaomanike ja metsamajandajate teavitamiseks on metsateatisel esitatud teave lindude tahtliku häirimise keelu kohta pesitsusperioodil ning info pesitsemise kõrgperioodil ja suurima lindude asustustihedusega puistute kohta. Pesitsusperioodil on võimaliku kahtluse korral kõigil kodanikel võimaliku häirimise korral sellest teavitada Keskkonnaametit riigi infotelefonil 1247. Ja viimane, kuues küsimus: "Kuidas plaanib ministeerium tagada, et looduskaitselised soovitused muutuksid reaalseks looduse kaitseks, mitte pelgalt heaks tavaks?" Ka siin ma kordan üle, et meie eesmärk on tõhus lindude kaitse pesitsusperioodil. Kas ja kui palju praegust praktikat on vaja muuta, selgub Riigikohtu otsuse järgselt. Nii et ootame selle Riigikohtu otsuse ära ja siis saame teha vajalikud järgmised sammud, nii nagu sealt otsusest tuleneb. Aitäh!

Suur tänu teile! Meil on rida ekspertidest küsijaid. Alustab Tiit Maran. Palun!

Aitäh, auväärt eesistuja! Hea minister! Eks see maailm on ikka kummaline, kui mõelda, et seda probleemi ei ole olnud meil aastasadu. Kui talvel lõigati metsa, siis ei olnud see probleem. Ühel hetkel tekkis meil harvester, mille kohta öeldakse, et ta peab kogu aeg töötama, vaatamata sellele, et põllukombainid ei pea kogu aeg töötama, ja järsku meil on probleem. Me peame kuidagi vaatama, kuidas ühel teatud vahemikul me ikkagi saaksime pesitsemist võimaldada ja samal ajal ka metsa võtta. Kui me vaatame seda Euroopa Kohtu otsust, siis see ikkagi üsna üheselt ütleb, et lind on ükskõik kus kohas lind, kas ta on kaitsealal või on ta kuskil mujal lind. Samal ajal ma vaatan nüüd selle kummalise ettevõtjate nõukogu ühte ettepanekut, mille on teinud tööandjate keskliit, et pesitsusrahu tohiks olla ainult kaitsealadel ja midagi muud, mis on teie ministeeriumisse analüüsiks antud. Kui nüüd Riigikohus otsustab siiski, et jah, niimoodi ei saa ja kaitse peab olema tagatud igal pool, siis kas teie ministriga viite selle sõnumi otseselt ka tööandjate keskliidule?

Aitäh! Ma sellega olen kindlasti nõus, et lind on lind, sõltumata sellest, mis on aastaaeg või millises metsas või muus kohas looduses see lind parasjagu elab. Ootame selle Riigikohtu otsuse ära. Euroopa Kohtu otsuse kohta on tõlgendusi erinevaid. Üks on see, mida teie ütlesite, teised ütlevad, et seal on paindlikkust olemas. Nii et see sõna on Riigikohtul. Kui Riigikohus on oma sõna öelnud, siis me ministeeriumis teeme vajaliku analüüsi, ja kui selgub, et on vaja midagi muuta, siis me ka muudame. Riigikohtu otsusega mina kindlasti vastuollu ei lähe.

Järgnevalt Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Teie valdkond ei ole mulle tuttav, aga linnusõbrana ja metsaskäijana märkan ka mina, et on vähenenud väikeste metsalindude arv. Mis seal salata, isegi talveperioodil, kui linnud tulevad metsast ka inimeste juurde abi otsima toidumurega, siis ka see arv on vähenenud. Arupärijate poolt on esitatud ka see, et Eesti riik tellib analüüsid. Meil on olemas ka Euroopa Keskkonnaagentuuri hinnangud. Kas need analüüsid on iga-aastased, mida riik tellib? Kuna valdkond ei ole mulle tuttav, siis ma natuke palun selgitust, kuidas nende analüüsidega on ja mille põhjal neid tehakse.

Aitäh! Analüüse tehakse ikkagi andmete põhjal ja selles mõttes on õige siin eelnevalt kõlanud arvamus ka, et metsalinnustik on vähenenud ja vähenenud väga pika perioodi jooksul, juba alates 1980-ndate algusest, 1983–2018, mis on 2019. aasta uuringu järgi. Ja kuna see trend on olnud pikaajaline, siis ka selle trendi muutus ja olukorra paranemine ei saa juhtuda lühiajaliselt. Nii et eks vajadusel saab alati neid analüüse ja uuringuid juurde tellida. Aga lihtsalt fakt on see, et nendest uuringutest on välja tulnud, et linnustiku mitmekesisust ja hulka mõjutavad ka muud tegurid peale metsamajandamise. Ükskõik, kas me räägime kliimast, kuskil saavad linnud hukka mingites õnnetustes, on ka väikekiskjad ja nii edasi. Nii et see ei ole üks ja ainukene tegur, mis lindude arvukust ja mitmekesisust mõjutab. Aga nii nagu ma arvan, vist iga küsimuse juures kordasin, on lindude kaitse, sealhulgas pesitsusrahu, kindlasti oluline ka meile ministeeriumis ja Keskkonnaametis. Eks me ootame selle otsuse ära, Riigikohtu oma, ja siis on võimalik hinnata, kas ja mida on reeglites vaja muuta ja praktikas.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Kui pärast eelmisi valimisi Riigikogu kokku tuli ja valitsus ametisse asus, siis lubas just teie erakonna juhitav valitsus, et elurikkuse taastamiseks kaardistame tervikliku rohevõrgustiku üle kogu Eesti, kaasates looduskaitsesse erametsaomanikke, kohalikke omavalitsusi ja kogukondi kooskõlas Euroopa Liidu elurikkuse strateegiaga; peatame elurikkuse näitajate halvenemise, toetades looduskaitselist maakasutust ja taastades elupaiku. Aga kui kaugel ollakse kogu Eestit hõlmava rohevõrgustiku kaardistamisega ning millal on oodata selle rakendamise konkreetset tegevusplaani?

Aitäh! Ega ühe kaardistamisega ei saa selles mõttes maailm valmis. Samamoodi on ju väga suur hulk tegevusi, mida ministeerium kas Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu või muul moel korraldab selleks, et mitmekesisust ja elurikkust looduses kaitsta. Ma ei ole küll kohanud selle poole aasta jooksul olukorda ministeeriumis, kus looduskaitselised teemad oleks kuidagi tagaplaanile lükatud või neid ei oleks väärtustatud. Aga see on alati tasakaalu otsimise koht ühiskonnas. Ma siinkohal lihtsalt saan lubada, et me jätkuvalt tegeleme looduskaitseliste teemadega, kaasa arvatud nende uuringute läbiviimise ja nende uuringute põhjal vajalike muudatuste tegemisega erinevates poliitikates. Ja kindlasti saame me siinsamas saalis ju õige varsti arutleda metsaseaduse, metsanduse arengukava ja looduskaitseseaduse üle, mis kõiki neid valdkondi puudutavad.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Väga hea, härra minister, hea Andres, et sa jõudsid lõpuks nende eelnõudeni ka. Neid eelnõusid on pikalt oodatud ja pikalt valmistatud, olgu see kliimaseadus, metsaseadus, looduskaitseseadus, terve pakett. Ometi me peame möönma, et elurikkus on teatud määral vähenenud. Liigid on ohus, kui me räägime lihtsalt laiemalt kui ainult lindudest. Kas nendes seaduseelnõudes on ka konkreetseid seadusandlikke samme ette nähtud, et elurikkus säiliks, võib-olla paraneks, et nende elupaiku saaks taastatud ja liigirikkust hoitud?

Aitäh! Selliseid punkte nendes eelnõudes kindlasti on. Aga kas nende kolme eelnõuga saavad kõik mured maailmas lahendatud või Eestis? Kindlasti mitte. On mingeid asju, mida me teeme lihtsamaks. Vahepeal on tehnoloogia arenenud, saame paremini mõõta seda, kuidas mets kasvab, saame paremini jälgida seda, kuidas ja kus raieid tehakse ja milliseid raieid. Erinevate alade taastamist ja kõiki neid tegevusi on ju jätkuvalt tehtud ja tehakse ka edasi. Nii nagu ma korra juba ütlesin, on ministeeriumis väga pühendunud ja loodusest hoolivad inimesed, kes valdkonnas töötavad. Seepärast ma usun, et kui need seadused siia jõuavad, siis vähemalt osale küsimustele need annavad vastused. Kas seal on kõik täpselt sellisel kujul, nagu näiteks teie soovite, seda ma lubada ei julge. Sellepärast ongi debatti vaja pidada. Aga peame siis, kui need eelnõud siia saali jõuavad.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Aitäh, austatud minister! Tõesti, metsa oleks mõistlik raiuda talvel, aga ma veidike saan ka aru metsameestest. Meie kliima on täna muutunud nii, et loodame, et see ei ole nagu pöördumatult muutunud. Sisuliselt talvel paljudes metsakasvukohatüüpides enam raiuda võimalik üldse ei ole, sest pinnas ei kanna. Liikudes maal ja looduses ja nähes neid lanke, siis tihtipeale keeratakse need nendel aegadel, kui raiuda võib, raierahu ei ole, ikka päris, no ütleme, see loodusele mõju on päris suur ka teistpidi. Võib-olla väga idealistlik küsimus, aga kas ministeeriumis või teadlastega koostöös ei liigu mingit loogikat, kuidas teatud metsakasvukohatüüpides, kus muidu kui just sellel ajal, kui nüüd on raierahu, raiuda nii, et linnud terved ja raiuda saaks ka? Kas selliseid lähenemisi ei ole liikvel?

No ideaalses maailmas niimoodi ju asjad tõenäoliselt käivadki, aga nii nagu hea küsija ise ütles, kui on pehme talv või kui seda talve üldse ei ole, siis on linnurahu. Või, ütleme, juhtub olema selline märg suvi, nagu see oli, siis ongi väga keeruline, kuidas loodus ja metsamajandamine kokku panna. Ega siis, kui on ikka väga kehva ilm ja väga pehme maa, ma arvan, et vastutustundlik metsamajandaja või metsaomanik ilmselt siis seda metsa sinna ja loodust lõhkuma ei lähe. Aga kui kellelgi on häda käes – kui ma räägin näiteks väiksematest erametsaomanikest, tal on metsateatis olemas –, ma arvan, et ei oleks ka õiglane öelda, et sa ei tohi sinna raiuma minna. Ma arvan, et siin ongi see ühiskondliku ka tasakaalu ja mõistmise koht, kuidas me teeme nii, et see häiring loodusele oleks võimalikult väike.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Me oleme siin saalis peaministriga arutanud Riigikantselei tellitud looduskaitse dereguleerimise juriidilist analüüsi. Kas teie olete ka kuidagi olnud seotud selle tellimisega, lähteülesande sisustamisega või telliti see analüüs sellepärast, et ministeerium ei olnud nõus dereguleerima või dereguleerima piisavalt kiiresti? Mis teie ootus selle analüüsi kohta on?

Aitäh! Minu ootus on kõigepealt selle analüüsi lõpptulemusi näha, mida ma veel näinud ei ole. Selle analüüsi tegemisest me olime teadlikud ja oma kommentaare sinna ülesandepüstitusse ka andsime. Aga mis nüüd lõpuks see väljund seal on? Ootame selle analüüsi tulemused ära ja siis vaatame sinna otsa, mida on sealt mõistlik kasutada ja mida ei ole mõistlik kasutada. Ühesõnaga, kui midagi on võimalik teha lihtsamaks, siis on see mõistlik asi, kui selle lihtsamaks tegemise tulemusel ei lähe olukord looduse jaoks halvemaks. On kindlasti asju, mida me saame teha, mis on puhtalt mingid protsessid või bürokraatia, kus on võimalik võib-olla viie sammu asemel teha kolm ja need on mõistlikud asjad. Ootame analüüsi tulemused ära. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja on taas kord hea meel paluda Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Züleyxa Izmailova.

Aitäh, head saalis viibijad! Head Eesti inimesed! Ma ei saa küll öelda, et ma oleksin praegu pettunud ministri vastustes, sellepärast et pärast seda, kui praegune peaminister vedas alt kliimaseaduse koostamise protsessiga väga paljusid Eesti inimesi, kellel oli tekkinud usk, et mingisugused muutused on võimalikud selle valitsuse ja selle Riigikogu koosseisu ajal, siis ega ma väga palju siit siin täna ei lootnud. Aga minu arust tuleb tunnistada, et ministri vastused olid selles mõttes ikkagi kehvad, ei olnud ette valmistunud. Mis puudutab seda arutelu poolt, siis faktid on need, et 30% meie liikidest on hävimisohus. Kui me kuulasime täna ministrit, siis tegelikult vastuseid me ei saanud. Minister põhimõtteliselt iga asja peale vastas, et ootame ära kohtulahendi, küll hakkame siis tegutsema. Aga ma tuletaks lihtsalt meelde, mis on selle ministeeriumi eesmärk ja ka ministri eesmärk – ongi kaitsta meie loodust ja neid liike, kes selles looduses elavad, kes sõltuvad sellest. Ja need viimased vastused minu kolleegidele olid eriti huvitavad, mis näitasid tegelikult seda, et minister isegi ei tea, millest ta päris hästi räägib. Kui ma küsisin kaardistuste kohta, mida on Reformierakond ise lubanud teha, siis oli selge, et sealt tegelikult vastust ei tulnud. Ja selle asemel tegeldakse sellega, kuidas veelgi vähem loodust kaitsta. See tuli välja ka viimases vastuses minu kolleegile. Mul on muidugi kurb seda tunnistada, aga Eesti loodus on täna kaitsmata ja Reformierakond oma ministritega ei ole selle heaks paraku mitte midagi teinud, küll aga vastupidi, et anda hoogu juurde selle alles jäänud looduse ära laastamisele. Ja mul on sellest väga kahju. Aitäh!

Suur tänu teile! Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole. Ja läbirääkimised lõpetab minister Andres Sutt. Palun!

Aitäh! Ma nüüd ei soovi, et jääks siit kuidagi kõlama, et Kliimaministeeriumile või minule ei lähe loodushoid ja looduskaitse korda. Teie küsimused ja arupärimine puudutas pesitsusrahu ennekõike ja nendele küsimustele ma ka vastuse andsin. Kui te ootus oli see, et ma ütlen, et enne Riigikohtu otsust me teeme juba ABC, siis selles ma kindlasti valmistasin pettumuse. Aga ma julgen väita, et Keskkonnaameti kasutusele võetud maatriks on kindlasti loonud selgust ja aidanud linnurahu paremini tagada. Selles mõttes oleme me kindlasti seisnud looduse kaitse poolel. Ja kui te ütlete, et me ei ole mitte midagi kaitsnud ja pigem tegutseme loodusele kahjulikult, siis Eesti metsadest on range kaitse all suurusjärk 18–19%, mida on pea kaks korda rohkem kui Soomes või Rootsis. Nii et selles mõttes öelda, et me ei hooli loodusest ega kaitse metsasid, ei ole lihtsalt faktiliselt korrektne. Aitäh!

Suur tänu! Võimalus vastusõnavõtuks, Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ma paraku ei saa teiega mitte kuidagi nõustuda, sest väga selgelt oli näha, et te andsite ümaraid mittekonkreetseid vastuseid küsimustele, mis siin saalis tekkisid. Paraku päriselu näitab seda, et loodus on ikkagi kaitsmata täna ja seda ei saa ühegi ilukõnega muuta, selleks on vaja tegusid ja tahet. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised. Koos sellega, head kolleegid, oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.