Eesti Vabariigi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (718 SE) esimene lugemine

Neist esimene on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 718. See on selle esimene lugemine. Palun siia Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Juhataja rääkis tõtt, see pikk pealkiri käib nüüd selle dokumendi kohta, mida ma siin esitlen. Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada riikidevahelisi investeeringuid, hoida ära diskrimineeriv maksustamine ning tõkestada maksudest kõrvalehoidmist. Kõik Eesti maksulepingud põhinevad OECD tüüplepingul. Eesti ja Liechtenstein vaheline allkirjastati 10. juulil tänavu. Kokku on Eestil praeguse seisuga 63 kehtivat maksulepingut. Topeltmaksustamise vältimiseks jagatakse lepinguga maksustamisõigusi lepingupoolte vahel. Leping ei anna riikidele täiendavaid võimalusi maksustamiseks, kuid piirab juba olemasolevaid riigisisese õigusega kehtestatud maksustamisõigusi. Maksuleping kohaldub isikule, kes on Eesti või Liechtensteini kodanik. Olulisemad punktid kahe riigi lepingus on [järgmised]. Tuluallikariigil on dividenditulu piiratud maksustamisõigus. Kinnipeetava tulumaksu ülempiiriks on 10% dividendi brutosummast, kui dividendisaaja on füüsiline isik. Äriühingutele makstavad intressid on kinnipeetavast maksust vabastatud. Intresside puhul ei või teise riigi residendist füüsilisele isikule makstavalt intressilt kinnipeetava maksu määr ületada 10% intressi brutosummast. Äriühingutele makstavad intressid on kinnipeetavast maksust vabastatud. Litsentsitasude puhul on tuluallikariigil õigus maksu kinni pidada kuni 5% litsentsitasu brutosummast. Topeltmaksustamise kõrvaldamiseks kasutab Eesti sõltuvalt tulu liigist vabastus- või tasaarveldusmeetodit. Eesti ja Liechtensteini vaheline leping sätestab maksuhaldurite põhjaliku teabevahetuse kohustuse, mis ei ole piiratud ainult lepingu poolt residentide saadud tuludega ega ka lepingus nimetatud maksudega. Palun seda toetada, hea Riigikogu! Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Auväärt minister! Eelmisel nädalal me tegelesime Omaaniga. Aga need sõnastused mõlemal asjal – tehke selgeks mulle –, kui lugeda ette see Omaani eelnõu ja selle praegusega, noh, väikesed vahed on olemas. Eesti Vabariigi ja Omaani vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuulva protokolli ratifitseerimise eelnõu. Ma ei hakka lugema, mis siin praegu on. Mis nende vahe siin on? Sõnastus ühel on näiteks topeltmaksustamine, Liechtensteini puhul on, Omaani puhul ei olnud. Seletage lihtrahvale, mis see vahe on.

Aitäh! Ma usun, et lihtrahvast see väga ei häirigi, aga see küsimus on muidugi imetlusväärne selle poolest, et te neid võrdlesite. Mina hakkasin mälu järgi võrdlema ja mulle tundusid need sisupunktid kõik identsed. Mälu järgi. Pealkirja taga on muidugi tõenäoliselt asja kahepoolsus. Liechtensteinil on kombeks neid natuke teisiti pealkirjastada kui Eestil. Ju see siis niimoodi juhtus. Aga me kindlasti kontrollime selle vastuse üle. Järgmisel lugemisel saab ettekandja kõva häälega ka siin seda öelda.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama rahanduskomisjoni liikme Riina Sikkuti. Palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamist 7. oktoobril 2025. aastal. Tõesti, saime ministri ettekantud info ka Rahandusministeeriumi ametnikult, kes kirjeldas seda, et aluseks on võetud selline OECD tüüpleping, kuid läbirääkimiste käigus on tehtud mugandusi, muudatusi, et see vastaks kahe riigi huvidele. Jõustunud 63 lepingule lisaks nüüd, kui Omaani ja Liechtenstein'i leping saavad siin ratifitseeritud, siis meil on topeltmaksustamisega vältimise lepinguid riikide vahel juba 65. Komisjonis arutelu selle põhjaliku tutvustuse järel ei olnud pikk. Aga Annely Akkermann tegelikult küsis nii nagu Peeter Ernits, et kuna Omaani Sultaniriigiga leping on siin juba menetluses, siis kas need lepingud on identsed või millised on need peamised erinevused. Ka Rahandusministeeriumi spetsialist vastas, et passiivsete tulude maksustamise määrad on mõnevõrra erinevad. Omaani lepingu puhul on teatud fondid ja sihtasutused need, kellel on vabastus. Liechtensteiniga lepingus oli näiteks äriühingute intresside puhul vabastus, täpselt nii, nagu minister selgitas. Sõltuvalt sellest, milline on maksusüsteem selles lepingupartneriks olevas riigis, on vajalikud teatud kokkulepped ja mõlema riigi puhul, nii Omaani kui ka Liechtensteini puhul, on need tehtud. Nii et Rahandusministeeriumi ekspert nentis, et teatud erisusi on, aga mõlemal juhul on leping tõesti Eesti jaoks sobiv, on allkirjastatud. Ja komisjon otsustas selle info põhjal võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 13. oktoobril, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Riina Sikkut ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Vastavalt kodu- ja töökorra seadusele oleks muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Aitäh, juhataja! Seesama jätkuks. Kui vaadata nüüd natuke laiemalt, seda 63, mis on enne nii-öelda riburada ratifitseeritud, ja kuna see on nüüd tüüpleping, mis see tüüpleping on? Kui sellest 63-st on mingi kokkuvõtet, mis tüübid seal siis on? Liechtensteini tüüpi või Omaani tüüpi või veel mingisugune Prantsusmaa tüüpi tüüpleping?

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult OECD-l, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonil on selline tüüplepingu põhi koostatud. Nii nagu teised riigid ka Eesti võtab selle tüüplepingu põhialuseks ja see on nagu läbirääkimiste stardipunkt. Sellest lähtuvalt hakatakse tegema muudatusi, et peegeldada paremini kahe riigi kokkulepet või neid maksusüsteeme või neid erisusi, mis meil on, või neid huvisid, mis riikidel on ja mis nad tahavad, et lepingus kajastust leiaksid. Nii et tüüpleping on võetud aluseks ja läbirääkimiste käigus on tekkinud muudatused sellesse. See, milles kokku lepiti, sai allkirja 10. juulil 2025 Roomas ja praegu on jõudnud siia menetlusse.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 718 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. oktoober kell 17.15.