Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (625 SE) esimene lugemine

Ja liigume tänase viimase, 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 625 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Vadim Belobrovtsevi.

Tervist, head kolleegid! Kell on peaaegu 12, nii et varsti on meil neljapäev. Selline juba pikalt menetluses olnud seaduseelnõu paneb oma eesmärgiks taastada õiglust, sest iseenesest on see hästi lühike, sellega muudetakse mootorsõidukimaksu seaduse § 15, lisades sinna uue punkti 4 järgmises sõnastuses: "mootorsõidukit, mis on puudega inimese omandis." Nii et väga lihtne, ainult üks lause, aga tegelikult väga suur mõju, sest see muudatus sätestab, et kui mootorsõiduk on registreeritud puudega isiku nimele, ei kohaldata sellele sõidukile aastamaksu. Registreerimismaks tuleb jätkuvalt tasuda. Eesmärk on täiendada mootorsõidukimaksu seadust sättega, mille kohaselt on maksuvabastuse aluseks mootorsõiduki omamine puudega isiku poolt. Muudatus puudutab ainult mootorsõiduki aastamaksu, nagu ma ütlesin. Eesmärk on tagada, et maksustamisel arvestatakse sotsiaalselt haavatavate sihtrühmade vajadusi ja toimetulekut. Nagu me kõik teame, nii puuetega inimesed kui ka paljulapselised pered on põhiseadusega eraldi kaitstud. Meie arvates on ebaõiglus tekkinud mootorsõidukimaksu seaduse vastuvõtmisega, sest ei paljulapselised pered ega puuetega inimesed ei ole saanud seda, mida nad oleksid pidanud põhiseaduse järgi saama, ehk erilähenemist. Kui valitsus üritas vahepeal seda lastega perede küsimust kuidagi lahendada – kuigi meie arvates ikkagi ebapiisavalt –, ehk 100 eurot vähem aastamaksu iga lapse puhul, siis puuetega inimesed jäid ikkagi valitsuse huviorbiidist välja. Meie arvates ei ole see absoluutselt õiglane. Puudega inimestel on sageli suurenenud sõltuvus isiklikust transpordist seoses liikumispiirangute või meditsiiniliste vajadustega, mistõttu on otstarbekas sätestada neile maksuerand. Seda me üritame oma seaduseelnõuga ka teha. Tegelikult on ka õiguskantsler Riigikogus oma seisukohti esitades öelnud, et on olemas vajadus maksustamispoliitikas erisuste loomiseks puudega inimeste suhtes. Õiguskantsler juhtis tähelepanu, et põhiseadus kohustab riiki tagama puudega inimestele erilise toe ja kaitse, nagu ma olen juba rääkinud. Nii et kehtiv seadus puudega isikutele maksuerandeid ei sätesta. Võrdluses näiteks teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võib täheldada, et mitmes riigis, näiteks Saksamaal ja Soomes, on puudega inimestele kehtestatud sõidukimaksusoodustused või erandid. Eesti õiguskorras on puudega inimestel juba mitmeid soodustusi seoses sõidukite kasutamisega, näiteks parkimissoodustused ja kütuseaktsiisi tagastamise võimalus. Nii et käesolev muudatus täiendaks seda toetuste paketti maksusüsteemi tasandil. Meie arvame, et see oleks õiglane. Eelnõuga tehtav muudatus aitab vähendada puudega inimeste maksukoormust ja toetab nende igapäevast toimetulekut. Kuna isiklik transpordivahend võib olla ainus realistlik liikumisvõimalus tööle, arsti juurde või sotsiaalteenustele pääsemiseks, on maksuvabastusel oluline roll puudega inimeste elukvaliteedi säilitamisel. Seega on sotsiaalne mõju selgelt positiivne, majanduslik mõju on riigieelarvele mõõdukas ning hõlpsasti prognoositav, arvestades puudega isikutele registreeritud sõidukite arvu. Alles hiljuti on nii Riigikogu kui ka presidendi poole pöördunud kohe mitu puuetega inimesi ühendavat organisatsiooni, kes ootavad meilt, et me ikkagi sekkuksime ja puuetega inimesed saaksid erandi. Meie kindlasti seda toetame. Nii et palume toetada seda ka teistel, sest kõik saavad aru, et tegu on haavatava ühiskonnarühmaga. Meie ülesanne on seda rühma eriliselt käsitleda ja kaitsta. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Tõesti oluline eelnõu. Ja tegelikult nüüd, kui see täna läbiks esimese lugemise, on võimalik seda eelnõu liita ka nendele teistele eelnõudele, mis on valitsuselt tulnud, et vähemalt mingidki muudatused ja leevendused inimestele, eriti puuetega inimestele sisse viia. Aga kuidas teie saate aru sellest valitsuse käitumisest? Kui algses automaksu eelnõus, ettepanekus olid erisused puuetega inimestele, siis kui nende autod olid ümber ehitatud, siis president ei kuulutanud selle välja, viidates tegelikult sellele, et automaksuvabastus peaks olema ühtne kõigile puuetega inimestele. Ja selle asemel, et seda teha, mida siis tegid koalitsioonisaadikud? Nad võtsid üleüldse igasuguse maksuvabastuse puuetega inimestele ära ja siis ütlesid, et nad hakkavad maksma toetusi. Toetused on minimaalsed. Kas teile ei tundu selline käitumine ikkagi päris küüniline?

Aitäh! Väga õige küsimus! Sest tegelikult valitsuse käitumine automaksu puhul oli algusest peale hästi kummaline ja ega see palju mõistlikumaks ajaga ei läinud. Ma mäletan, kuidas paljulapseliste perede toetusrühm sai mitu korda kokku, kus meie ülesanne, mis oli ka selle rühma esimehe poolt püstitatud, kelleks oli Eesti 200 liige Igor Taro, kes nüüdseks on juba ministriks saanud, ülesanne oli väga lihtne, töötada välja mingisugused toetusmeetmed, mis oleksid rakendatavad just paljulapselistele peredele, et nende elu lihtsamaks teha ja tekitada neile mingisugused erandid, mis puudutab mootorsõidukimaksu. Tegelikult natuke vaidlesime, aga päris kiiresti jõudsime üksmeelele ja töötasime välja meetmete paketi, mis ei olnud väga pikk, teatud soodustused alates kolmandast lapsest, alates viiendast lapsest. Ma enam nii hästi seda ei mäleta. Ja miks ma seda ei mäleta? Sellepärast, et see kunagi pole töösse läinud. Ühel hetkel eelnõu algatajad lihtsalt ütlesid, et ei, ei mingeid soodustusi. Põhimõtteliselt me töötasime sahtlisse. See paber jäigi sahtlisse ja enam sealt pole kunagi tagasi tulnud. Nii et kui esialgu oli plaan, et paljulapselised pered võiksid ikka erandeid saada, sellepärast et ka põhiseadus kaitseb neid erilisel viisil, siis päeva lõpus otsustati, et ei tee mingeid erandeid, kõik maksavad samamoodi. Nii et kahjuks oli täpselt sama lugu ka puuetega inimestega. Nii et ka nende puhul hakati mõtlema välja mingisuguseid huvitavaid skeeme, selle asemel et lihtsalt vabastada neid mootorsõidukimaksu aastamaksust. See on ühest küljest kindlasti küüniline ja teisest küljest täiesti arusaamatu. Ma siiamaani ei saa aru, miks valitsus selles olukorras niimoodi käitus.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas ei oleks tark lisada nende puudega inimeste hulka ka sotsiopaadid või need, kellele teiste inimeste kannatused korda ei lähe ja kes arvavad, et kõik ongi kõige paremini?

(Naerab.) Aitäh! Aga nende näol ei ole tegemist isegi mitte niivõrd sotsiopaatidega, vaid misantroopidega ehk inimestega, kellele teised inimesed lihtsalt niisama ei meeldi. Ma saan vihjest aru. Aga ma arvan, et siin me võiksime ikkagi jääda selle juurde, et kui inimesel on vastav dokument olemas ja tema ongi puudega inimene, siis tema omaks võimalust, et tema puhul oleks erand tehtud.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Millist mõju osutab see meede, mida me praegu arutame, sellele grupile inimestele, kes saavad selle leevenduse?

Jah, nagu ma mainisin, siin on kindlasti sotsiaalne mõju, siin on kindlasti majanduslik mõju, kusjuures sotsiaalne mõju ja majanduslik mõju inimesele kui ka majanduslik mõju riigieelarvele. Ma arvan, et sotsiaalne mõju inimesele on selge, see on selgelt positiivne, et inimene ikkagi saab aru, et tema eest hoolitsetakse, et tema ongi eraldi kaitstud, nagu meie põhiseadus ütleb, et see peabki niimoodi olema. Majanduslik mõju on kindlasti samamoodi positiivne, sest me teame, et puudega inimestel on hästi sageli tagasihoidlik sissetulek, nii et kindlasti neid inimesi see puudutaks eelkõige. Ma arvan, et see majanduslik mõju oleks ka tänu sellele positiivne, lisaks sotsiaalsele mõjule. Mis puudutab majanduslikku mõju riigieelarvele, siis tegelikult see väga koormav eelarvele kindlasti ei oleks. Ma arvan, et siin on palju olulisem see eesmärk, et ikkagi puuetega inimesed oleksid eraldi kaitstud. Siin on see olukord, kus see eesmärk õigustab vahendeid.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Aga läheme edasi. Peeter Ernits, käsi püsti, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Jaa, praegu on juba südaöö. Lugupeetud juhataja, ma küsin, miks te paigutasite nii olulise küsimuse, puudega inimeste probleemide eelnõu, südaööle, kui kõik normaalsed inimesed magavad ega suuda jälgida. Eelnevalt oli toiduainete käibemaksu asi enne südaööd. Miks te niimoodi paigutasite? Mitmed asjad oleks võinud olla ju hiljem, need, mis on sümboolsed, mida me siin enne arutasime, näiteks Clyde Kulli ja muude direktiivide paikaloksutamine.

Hea kolleeg Peeter Ernits! Konkreetse eelnõu puhul on seda korduvalt päevakorrast välja võetud ja on tekkinud ka arutelu võimatus. Sellisel juhul on juhatus lähtunud väga selgelt seisukohast, et siis läheb see järjekorra lõppu, mitte midagi ei ole teha. See on olnud juhatuse tava juba väga pikalt. Te olete siin küll viimase koosseisu puhul värske liige, aga nii on see tava, et kui arutelu võimatusi tekitatakse liiga palju, siis lihtsalt ühel hetkel on juhatusel väga vähe võimalusi sellele kuidagi tähelepanu juhtida ja üks võimalus on see asukoht. Aga ma võin teid rõõmustada, et Riigikogu liikmed on hoones ja on valmis osalema nii arutelul kui ka hääletusel. Nii et vähemalt nii palju, kui ma olen näinud, siis kolleegid on siin kõik kohapeal olemas. Aga, head kolleegid, läheme edasi. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun nüüd siia Riigikogu saali kõnetooli tutvustama Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Tere õhtust, head kolleegid! Mul läheb … Jaa, sain lahti oma faili. Austatud juhataja! Head kolleegid! On mitu korda juba Riigikogu päevakorras see eelnõu olnud ja rahanduskomisjongi on seda juba paar korda arutanud. Soovitakse laiendada puuetega inimestele soodustusi mootorsõiduki aastamaksust. Valitsuse arvamust oleme samamoodi küsinud. Valitsus edastas oma arvamuse juba 15. mail ning ütles, et Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta. Komisjonis toimus arutelu põhjalikumalt 10. juunil. Keskerakonna fraktsiooni nimel tutvustas algatatud eelnõu Andrei Korobeinik. Ja Andrei Korobeinik tutvustas eelnõu enam-vähem samamoodi, nagu äsja te siin kuulsite tema kolleegi käest. Komisjon palus 15. septembril ise eelnõu päevakorrast välja võtta, aga mitmel korral on eelnõu päevakorrast välja langenud. Nii. Vaatan ka menetlusotsuseid, mis komisjon tegi. Kõigepealt, võtta eelnõu täiskogu päevakorda esialgu 18. juunil. Teine menetlusotsus oli juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja nimetamine. Ja kolmas menetlusotsus oli teha täiskogule ettepanek eelnõu tagasi lükata. See on minu meelest kõik oluline.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mootorsõidukimaks on ju tipp viiest maksust, kõige vihkavam inimeste poolt maks. Kas mingisuguseidki alternatiive sellele, mida te praegu tagasi tahate lükata, on ka komisjonis arutatud?

Ei, komisjonis mootorsõidukimaksule alternatiive arutatud ei ole.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tean vähemalt, et üks puudega inimene Tallinna lähedalt praegu vaatab seda. Äkki sa lehvitaks talle ja ütleksid, et valitsuse jaoks puudega inimesed ja nende mured ei lähe praegu korda, meil on mujale raha panna.

Ma lükkan teie ettepaneku tagasi, sest eelmisel aastal, kui mootorsõidukimaksu põhjalikumalt käsitleti, juba valitsus soovis anda mootorsõidukimaksust vabastuse nendele sõidukitele, mis on kohandatud puuetega inimeste jaoks. President arvas, et selline soodustus ei ole põhiseaduspärane, ja siis töötas valitsus välja sotsiaaltoetuste tõusu igal aastal 9 100 000 eurot puuetega inimestele erinevate kriteeriumide lõikes. Neid toetusi on viis-kuus erinevat, sealhulgas võimaldati laiemat ligipääsu abivahenditele ja samuti ligipääsu suuremale hulgale inimestele. Arvestades mootorsõidukimaksu suurust eelarves on 9,1 miljonit soodustusena puuetega inimestele tegelikult märkimisväärne osa kogutavast mootorsõidukimaksust.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Nagu ma mäletan, sa oled algusest peale selle teemaga tegelenud komisjonis väga aktiivselt. Äkki sina oskad öelda, miks see kõik nii kummaliselt liikus? Esialgu oli, nagu ma siit puldist rääkisin, näiteks paljulapseliste peredega see teema, et hakkame erandeid looma, ja siis ühel hetkel otsustatakse, et neid erandeid ei ole vaja. Siis puuetega inimestega niimoodi, et alguses ei tee, siis president ütleb, et on ikkagi vaja teha, ei kuuluta seadust välja. Õiguskantsler ütleb, et on vaja puuetega inimestele erandeid teha. Ja siis tullakse välja mingisuguse huvitava skeemiga selle asemel, et lihtsalt vabastada neid inimesi automaksust. Kas sina said aru, miks see niimoodi oli?

Jaa. Tänan küsimuse eest! Aga president jättis välja kuulutamata seaduse, kuna ta ütles, et autot mootorsõidukimaksust vabastada ei ole põhiseaduspärane lähtuvalt sellest, kas auto ise on ümber ehitatud, vaid toetused peaksid olema lähtuvalt inimeste omadustest. Ja kohtleme selles mõttes inimesi võrdselt. Aga Transpordiameti mootorsõidukite registrit ja puuetega inimeste registrit on üsna võimatu korrektselt ühendada. Seetõttu pakkus valitsus välja, et mootorsõidukimaksu laekumise arvel suurendatakse toetusi: raske ja sügava puudega laste ja tööealiste puudetoetuste tõus, keskmise puudetoetuse tõus. Ühekordne puudetoetus raske ja sügava puudega lastele ja tööealistele, see oli eelmisel aastal. Abivahendite võimaldamine, loetelujärgsete abivahendite riigiosaluse tõstmine, täiendav abivahendite piirhinna ja määra tõus, samuti viipekeelne kaug- ja kirjutustõlke teenus. Ja muudatustega seotud IT-arendused TEHIK-us. Lihtsalt on üsna lootusetu viia kokku puuetega inimeste andmebaase mootorsõiduki Transpordiameti andmebaasiga ja mitte üksnes. Küsimus on selles, et ei ole võimalik üheselt tõendada, kas inimene, kellel on puue ja kellel on auto, võib-olla kümme autot, neid ise kasutab.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Nüüd peatume korra sellel, miks president ei kuulutanud välja. President ei kuulutanud välja, kuna see automaks panigi puuetega inimesed ebavõrdsesse seisu. See tuleneb põhiseaduse §-st 12. Automaksuvabastuse said ainult need, kellel oli auto ümber ehitatud. Selle mõttega ta pidas silmas seda, et võrdne kohtlemine tähendaks seda, et kõik puuetega inimesed oleksid ühtselt automaksust vabastatud. Ta pole mitte kuskil mitte kordagi rääkinud toetustest, täpselt nagu ei ole seda rääkinud õiguskantsler. Õiguskantsler on oma viimases pöördumises samuti öelnud, et täna on automaks põhiseadusega vastuolus muu hulgas ka seetõttu, et puuetega inimestel ei ole erisusi ja selle tulemusel nad on sunnitud autost loobuma. Nemad on põhiseaduse § 28 järgi meil kaitstud ja riigi erilise hoole all. Ja kui te ütlete, et need toetused on piisavad, siis miks puuetega inimeste koda on juba teinud mitmed pöördumised valitsusele ja Riigikogule sooviga, et oleks ikkagi sisse viidud erisused ja automaksuvabastused?

Nii. Ma arvan, et te peaksite võib-olla veel kord lugema presidendi otsust. Seal ei olnud juhtnööre, kuidas Riigikogu peab puuetega inimesi toetama. President selliseid juhtnööre anda ei saagi. Ta ütles, et isikuid tuleb kohelda võrdselt. Seetõttu tõstetigi võrdselt puuetega inimeste toetusi. Kõikidel puuetega inimestel, kes nendele toetuse kriteeriumidele vastavad, on võimalik nendele toetustele ligi pääseda. Teine asi, täpselt samamoodi õiguskantsleri kiri. Õiguskantsler ei ütle, et puuetega inimeste selline toetamine, nagu see praegu on, oleks kuidagi põhiseadusvastane. Lisamärkustes on kirjas, et puuetega inimesi tuleks toetada, aga nendes lisamärkustes on ka kirjas, et sotsiaalpoliitika on Riigikogu pädevus. Ja teiseks ütleb ta ka, et mediaanmootorsõidukimaksu tasu 116 eurot aastas ei ole nii suur, et seda saaks pidada konfiskeeriva iseloomuga suuruseks, mis tähendab, et seda 116-eurost mootorsõidukimaksu ei saa pidada nii suureks, et seetõttu keegi peaks autost loobuma. Võrreldes teiste autokuludega 116 eurot aastas ei ole väga suur.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! See ei vasta ju tõele, et kõikide puuetega inimeste toetusi tõsteti. Ei tõstetud keskmise puudega laste toetusi, ei tõstetud keskmise puudega tööealiste inimeste toetusi ja ei tõstetud üldse vanaduspensionäride, kes on ja puudetoetust saavad. Nende toetused jäid kõik samaks. Kui te mõtlete selle peale, et tööealine raske puudega inimene, kelle toetus ümardati 50 eurole, mõnel tõusis see toetus 91 senti. Ja kõige rohkem raske puudega tööealisel inimesel tõusis 16 eurot. See ei ole toetuse tõus. Rääkimata sellest, nagu ma ütlesin, et keskmine puue jäi täiesti välja. Kas te olete sellega kursis, et jäid välja keskmised puuded nii lastel, tööealistel kui ka kõik raske, sügava ja keskmise puudega vanemaealised inimesed?

Ma ei ole sotsiaalpoliitik. Sellised puudetoetuse tõusud valmistati ette Sotsiaalministeeriumis. Aga mida mina küll näen, on see, et kui me mootorsõidukimaksu kogume – värskendage mu mälu – umbes 100 miljonit aastas, on ju, suurusjärgus, ja sellest 10% jaotatakse tagasi puuetega inimestele, siis on see küllalt arvestatav osakaal.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma tuleksin oma eelmise küsimuse esimese poole juurde tagasi. Needsamad paljulapselised pered. Kui esialgu alustati sellega, et paluti vastaval toetusrühmal siin Riigikogus hakata mingisuguseid toetusmeetmeid välja mõtlema ja kirja panema, et paljulapselised pered saaksid mingisugust toetust, siis päeva lõpus ükski nendest meetmetest seaduseelnõusse ei jõudnud. Äkki sa oskadki öelda, miks see niimoodi oli? Sellepärast, et kui see oleks läbi läinud, siis poleks vaja praegu seda seadust muuta samamoodi, nagu me nädala alguses seda tegime, kui oli välja mõeldud lisameede lastega peredele.

Ilmselt jällegi sotsiaalpoliitika valdkonna asjatundjad kaalusid, et kõige otsesem lastega peresid toetada mootorsõidukimaksu tasumisel on nii, et iga lapse kohta, kes ei ole veel saanud 19-aastaseks, 100 euro ulatuses vähendatakse tema vanemate või hooldajate mootorsõidukimaksu. Suuremates peredes suuremad autod, rohkem lapsi, rohkem toetust.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Ma küsin siis komisjoni, mida te juhite, menetlusest. Kas puuetega inimeste koja esindajad osalesid selle arutelu juures, kui te menetlesite Keskerakonna algatatud eelnõu, et oleks saanud kuulata nende arvamust ja nende kommentaare? Alati on debatt parem, kui on kutsutud erinevad osapooled.

Jaa, tõsi, ma märkasin, et te täna juba küsisite seda küsimust ka ühe minu kolleegi käest. Te teate ilmselt üsna hästi, et peale esimese lugemise lõpetamist on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Siis vaadatakse, kes selle eelnõu vastu huvi tunnevad, ja korraldatakse kaasamiskoosolek reeglina teise lugemise ettevalmistamiseks. (Hääl saalist.) Jaa. Aga ma võin etteulatuvalt öelda, et tuleb veel üks mootorsõidukimaksu seaduse muudatus, kuna uue seaduse rakendamisel ilmneb kitsaskohti. Puuetega inimeste arvamus on meile hästi teada ja nende kiri on eelnõukaardile lisatud. Olge lahked, palun tutvuge!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Ma korra täpsustan, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, te vist vajutasite kogemata nuppu. (Saalist täpsustatakse.) Kohapealt sõnavõtt? Selge, palun, Anastassia Kovalenko-Kõlvart! Fraktsiooni nimel kohapealt sõnavõtt, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Kuulsime just silmakirjalikku vastust, et puuetega inimeste koda kaasatakse teise lugemise ajal, aga selle jaoks, et teine lugemine toimuks, peaks ju esimest lugemist lõpetama. Ja enne seda me kuulsime, et komisjoni ettepanek on kahjuks esimene lugemine tagasi lükata. Siin on tekkinud segadus. Mul on lootus, et Reformierakonna esindaja on läbi selle ikkagi viidanud sellele, et mingi muudatus on toimunud. Ja kuna on otsus, et siiski tuleb ka veel üks muudatusettepanek automaksu eelnõu kohta, siis on hästi oluline selle eelnõuga edasi liikuda. Siis on võimalik kas see eelnõu liita ka kõikide muude automaksu muutmise eelnõudega kokku, et siis ikkagi kuidagigi parandada seda praakeelnõu, seda kobarkäkki, mida on automaksu seaduseelnõuga tekitatud. Ja veel üks asi. Kui räägitakse, et puuetega inimesed on olulised, siis seejuures ei ole soovitud teha erisusi, ei ole soovitud teha vabastusi, on tehtud toetusi. Mingitel juhtudel on need toetused minimaalsed. See täna ikkagi näitab seda, et riik jätkuvalt soovib teenida kõige meie nõrgemate ühiskonnarühmade arvel, puuetega inimeste arvel, sest vastasel juhul oleksid need erisused ammu tehtud, oleksid ammu ühtsed vabastused tehtud kõikidele puuetega inimestele. Aga niikaua, kuni me sellega edasi ei liigu, me seda ei tee, järelikult soovib valitsus jätkuvalt koguda puuetega inimeste taskutest raha meie riigieelarvesse. Ja see asi ei saa enam jätkuda. Nii et ma palun kõiki mitte toetada tagasilükkamise ettepanekut ja viia see eelnõu teisele lugemisele. Aitäh teile!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 625 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 625 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 625 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Ühtlasi, head kolleegid, on ka meie tänane istung lõppenud.