Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE) esimene lugemine

Liigume edasi 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 661 SE, selle esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liige Lauri Läänemets.

Lugupeetud istungi juhataja! Head austatud parlamendiliikmed! Toidu hind on Eestis kallis ja toidu hind on Eestis viimastel aastatel kalliks tõusnud. Erinevate uuringute järgi on toidu hind viimaste aastate jooksul kasvanud Eestis rohkem kui 50%. Pretsedenditu! Pretsedenditu olukord! Ja loomulikult on tegemist suuremat sorti probleemidega väga paljudele inimestele, väga paljude ettevõtjate jaoks ja loomulikult ka Eesti majanduse jaoks. Toidu hinna kohta, kuidas saaks seda hinda madalamaks ja mis on põhjused, seal tuleb kindlasti lahendusi otsida. Ja loomulikult põhjuseid on väga erinevaid ja kindlasti ka lahendusi on väga erinevaid, alates sellest, et energia hinnad on kõrgeks läinud. Siin on tõstatatud teema, et kaubanduspindade pindala on väga suureks läinud ja nii edasi ja edasi. Ja loomulikult, toidu kõrgemat hinda mõjutab ka käibemaks 24%, mis on ka Euroopas üks kõrgemate lähedal olev number. Lugupeetavad! See eelnõu puudutab tõesti käibemaksuseadust. Selle eelnõuga langetatakse põhitoiduainete käibemaksu määr 24%-lt 9%-le. Selle eelnõu eesmärk on käibemaksu langetuse kaudu alandada ja pidurdada toiduhindade tõusu mõju, et toetada väiksema sissetulekuga inimesi ning elavdada tarbimist, lisaks tugevdada toidujulgeolekut ja põllumajandussektori konkurentsivõimet. See seaduseelnõu ei puuduta kogu toitu, vaid see seadusemuudatus on suunatud põhitoiduainetele, juur- ja köögiviljadele, piima-, liha-, teravilja- ja kalatooted ning munad. Seega kehtiks madalam käibemaksu määr mitte kogu toidukaupade valikule, vaid neile, millel on oluline roll igapäevasel toidulaual ning mida paljuski kohapeal kasvatame siin Eestis ja siin Eestis ka toodame. Nagu ma ütlesin, tõesti, toiduainete hinnad on Eestis viimastel aastatel väga palju tõusnud ja madalama sissetulekuga peresid see kindlasti väga palju mõjutab – pensionäre mõjutab, lastega peresid mõjutab –, kelle eelarvest moodustavad toidukulud märkimisväärse osa. Ja teatavasti on käibemaks oma olemuselt regressiivne maks ehk see koormab rohkem neid, kellel on väiksem sissetulek, ja vähem neid, kellel on kõrgem sissetulek. Ja käibemaksu tõus, mis oli algselt plaanitud julgeolekumaksu osana ja ajutisena kolmeks aastaks, on vahepeal muudetud püsivaks. See on midagi, mis oli algselt kokkulepe, et ta on ajutine, et Riigikogu valimistel oleks võimalik kõigil erakondadel võtta mandaat ja pakkuda välja lahendus, kuidas julgeolekut rahastada. See on muudetud meil kahjuks püsivaks. Seega, probleem toiduhindade puhul, mis oleks võib-olla olnud leebem, on viimase poole aasta jooksul muutunud püsivaks. Nagu ma ütlesin, käibemaksu tõus mõjutab enam madalama sissetulekuga inimesi ja tegelikult käibemaksu langetamine elavdab ka sisetarbimist. Inimestele jääb rohkem raha kätte, inimesed viivad selle poodi. Enamus inimestest, kellele see raha kätte jääb, on pigem need, kes tarbivad suurema oma sissetulekust. Ja see ka ühtlasi elavdab Eesti majandust. Lisaks toimetuleku parandamisele toetab selline muudatus ka põllumajandust ja toiduainetööstust. Seda on erinevad liidud, ma ei tea, toiduliit, põllumajandus-kaubanduskoda, väga paljud põllumehed on eraldi välja öelnud, et ta tõesti neid väga palju aitaks. Aga teatavasti probleem, küsimus ei ole ju ainult toimetuleku pooles. Me oleme sellest väga palju rääkinud. Aga teema, mida peaminister ja valitsuse liikmed ei ole soovinud arutada ja millest nad alati kõrvale põiklevad, on Eesti majanduses. Küsimus on ühes sektoris, mis on toidutootmine, mis on Eesti ekspordist 13%. See 13% pole mitte väga väike, vaid päris suur ja arvestatav ekspordisektor. Küsimus on mõjust sellele sektorile ja küsimus on selle sektori konkurentsivõimes. Põllumehed ja toidutootjad on mures, sest igal aastal väheneb Eesti poelettidel eestimaise toidu osakaal. Sellest on äärmiselt kahju ja see väheneb sellepärast, et Eesti toit ei ole konkurentsivõimeline. Teistel toidutootjatel, kuna neil on oma koduriigis madalam käibemaks, on suurem tarbimine, ja kui sul on taga suurem tarbimine, siis loomulikult see annab sulle ka siin Eesti turul teatava eelise. Toiduainete käibemaksu langetamise peamine kriitika on olnud selles, et maksulangetus ei jõua tavalise tarbija jaoks hindadesse. Tegelikult see ei pea niimoodi olema, seda on öelnud ja kinnitanud kaupmehed. Ma olen isiklikult rääkinud mitme suurema kaubandusketi esindajatega ja on teinud seda Piret Hartman, kui ta oli regionaal- ja põllumajandusminister. See oli eelmise aasta novembris, kui ta kohtus poekettidega, et arutada, kas nad on nõus kinnitama, lubama ja avalikult riigiga kokkuleppe tegema, et kogu see maksulangetuse mõju jõuaks toiduhindadesse. Ja nad kinnitavad, et nemad seda sealt vahepealt ära ei saa. Jah, on võimalik selline kokkulepe loomulikult teha. Eesti on muideks üks neljast Euroopa Liidu liikmesriigist, kus ei ole toiduainetele madalamat käibemaksu määra kehtestatud. Taanis, Eestis, Leedus ja Bulgaarias seda tõesti ei ole. 1. juulist jõustunud püsiv 24%-line käibemaks on Taani järel kõrgeim toiduainete käibemaks Euroopas. Ja kui vaadata neid riike, kes on sama mõelnud ja plaaninud, siis nende riikide seas on Soome. Meil on väga palju räägitud sellest, miks ei ole võib-olla võimalik seda toiduainete käibemaksu langetust toetada – no et see kõik läheb kaduma. Seesama etteheide. Aga huvitav, et Soome valitsus on leidnud võimaluse, kuidas neil see kaduma ei lähe, vaid jõuab tarbijani ning omab mõju majandusele ja inimeste toimetulekule. Soome plaan on, et nad langetavad käibemaksu 14%-lt 13,5% peale – 0,5% langetust, aga Soome valitsus näeb, et mõju on. Lätis on käibemaksu määr üldine 21%, aga neil kehtib soodusmäär. Soodusmäär on juurviljadele, puuviljadele ja marjadele ehk 12% on nende soodusmäär. Läti kavatseb oma soodusmäära toidugruppe laiendada ja nad täiendavad seda muna, kala, piima- ja osa lihatoodetega. Lätlased on seda korra teinud ja nad leiavad, et sellel oli mõttekus, sellel on mõju, sellel on mõju inimeste toimetulekule, sellel on mõju Läti ettevõtetele. Ja nad teevad seda uuesti. See jutt, mida on Jürgen Ligi rääkinud, et tema Rahandusministeeriumis lasi ühel kolleegil korra lugeda Lätist mingit artiklit ja nimetab seda analüüsiks – no see jutt ei päde. On ju, see jutt ei päde. Miks lätlased teevad? Ma ütleksin niimoodi, et Rahandusministeeriumis ei maksa arvata, et lätlased rumalad on, et kaks korda astuvad ühe reha otsa. Ei astu! Nad teavad, et sellel on mõju, nad teavad, et seda on mõistlik teha. Kõige suurem toiduainete käibemaksu langetuse plaan on tegelikult Rootsis, kus nad tõesti kaaluvad põhitoidu käibemaksu langetamist 6%-le. Väga märkimisväärne käibemaksu langetus! Ja rootslased usuvad, et nad teevad selle ära. Mina ütleksin Eesti Vabariigi valitsusele, et kui neil on tunnetus, et nad ei suuda käibemaksu langetust ära teha ja tagada selle mõju jõudmist tarbijateni ja tootjateni, siis lasku teistel seda teha. Näiteks sotsiaaldemokraadid on valmis seda tegema, me hakkasime planeerima tegelikult kohe täpselt sellest hetkest peale, kui oli teada, et ajutine julgeolekumaks tuleb ja et seal on ka käibemaksu tõus sees. Eelmise aasta septembrist algatas Piret Hartman, regionaal- ja põllumajandusminister toiduainete hindade vähendamise analüüsi. See ei puudutanud ainult toiduainete käibemaksu, see puudutas väga paljusid muid võimalusi ka. Ja nagu ma ütlesin, novembris kohtus ta kaupmeestega ja hiljem väga paljude teiste osapooltega. Selles kronoloogias, jätkates jaanuaris 2021, ma peaministrile teatasin, et märtsis saab see analüüs valmis ja ettepanek ka. See ettepanek tuleb valitsusse. Selle aasta veebruaris sotsiaaldemokraadid oma volikogul – me olime valitsuserakond sellel hetkel – seadsid selle valitsuse üheks ülesandeks toidu hinna alandamise ja ühtlasi toiduainete käibemaksu vähendamise. Loomulikult järgnes sellele nii, nagu ikka paremerakonnad kipuvad tegema –vaatasid, et nende jaoks läheb asi käest ära ja see neile ei sobi, ja nad said aru, et sotsiaaldemokraatidel on tõsi taga. Ja eks meid natuke valitsusest välja puksiti selle pärast. Aga sellepärast, et me seisime toiduainete hinna ja toiduainete käibemaksu langetamise eest. Ja pärast seda teatas uus minister, regionaal- ja põllumajandusminister, et tema on andnud nüüd kogu selle analüüsi tegemise Rahandusministeeriumisse üle ja Rahandusministeeriumist teatati, et neil on seesama artiklianalüüs tehtud ja rohkem pole vaja midagi teha. Sinna see on nagu kadus kahjuks. Selle asemel et tegelikult seda kõike analüüsida ja selgeks teha, mis ja kuidas ja mismoodi. Ma arvan, et see eelnõu on väga hea alternatiiv tänasele riigieelarve eelnõule, mille valitsus siia parlamenti on toonud. Ja see eelnõu näitab, et teistmoodi riigieelarve, mis on hoolivam, mis on majandusega rohkem arvestavam, mis on Eesti ettevõtjatega rohkem arvestavam, mis on Eesti inimestega rohkem arvestavam, on võimalik. Selline eelarve on võimalik. Ehk siis, kui me võtame nüüd selle riigieelarve, siis me ju kõik teame, et selles riigieelarves võetakse laenu, et raha laiali jagada inimestele. Väga tore, inimeste toimetulekut on vaja parandada. Aga millegipärast kõige suurema summa saab ikka kätte see inimene, kes teenib 4000, 5000, 6000 või 7000 eurot kuus palka. Reformierakond on lubanud temale, et tema saab aastas 1848 eurot võitu, palgalisa. Ei ole väga mõistlik, sest nendel inimestel ei ole toimetulekuprobleemi. Ja nende 10% kõige kõrgema sissetulekuga inimestele selle raha suunamise hind on 114 miljonit kuni 130 miljonit eurot. Sinna läheb päris suur raha. Mis kõige hullem on, Reformierakond ja Eesti 200 kavatsevad seda rahastada mitte nii, et sa võtad selle riigieelarvesse. Seda ei saa teha, sest riigieelarves on praegu miinus, riigikaitsekulud suurenevad miljardi võrra ja miinus läheb suuremaks. See tähendab, et pangast võetakse laenu. Selle jaoks, et rikastele inimestele jagada raha, võetakse pangast laenu. Ja Reformierakonna rahanduslubadus Eesti riigile, Eesti inimestele, Eesti ettevõtjatele on see, et järgmise nelja aasta jooksul tõuseb laenukoorem veerandi võrra ja nelja aasta pärast me maksame igal aastal intresse 464 miljonit eurot, mis läheb välismaale, Eesti majandusest välja. Ja mõelge nüüd, seesama inimene, kellel tegelikult toimetulekuga on raskusi, kellele põhimõtteliselt erilist leevendust ei anta nende maksumuudatustega, tema hakkab maksma veel seda intressi ka oma palgast. Nii et kui me mõtleme, et me võiksime selle asemel, et neile ülirikastele ja rikastele teha väga suurt rahalist kingitust, alandada hoopis toidumaksu, siis ma arvan, et sellest võidaks Eesti majandus ja Eesti inimesed. Tegelikult see summa enam-vähem sinnakanti jääb, võib-olla siis peab midagi natuke kohendama. Aga see on võimalik. See on võimalik. Tänane valitsus on toonud meile eelarve, kus tegelikult on ebamõistlik raha kasutamine ette nähtud ja palju mõistlikum oleks see suunata toiduainete käibemaksu langetamisse. Ma ütleksin selle ka ära, et siin on sotsiaaldemokraatidelt küsitud, et kui te valitsuses olite, miks te ei toetanud neid otsuse eelnõusid, mille Keskerakond siin algatas. Ei olnud mõtet toetada olukorras, kus me tegelesime asjaga. Ma arvan, et me saame kõik väga hästi aru, et päris absurd on see, et sa tuled siia saali, hääletad ja ütled, et teeme nüüd eelnõu ja hääletame selle poolt, et teha iseendale ettepanek tegeleda asjaga, millega sa tegeled. Veits imelik. Oleks siis olnud need eelnõud sisulised, sellised, mis on käibemaksuseaduse muutmine, nagu see, mida me praegu siin arutama hakkame. Aga ei olnud. Kui keegi on vaadanud seda seaduseelnõu – jaa, EKRE-l oli … Aga kui me vaatame seda seaduseelnõu, siis selle seaduseelnõu tegelikult sisu, eelnõu ise on üks rida. Seda oli neil väga raske kirjutada. Nii et mina kutsuks üles – rohkem ma ei tahaks seda minevikku meenutada – mineviku meenutamise asemel mõtlema, kuidas asi üheskoos ära teha. Mul on hea meel, et täna oli ka maja ees seda eelnõu toetav meeleavaldus. Sellel osalesid endised sotsiaaldemokraadid Belobrovtsev ja härra Laats ning avaldasid toetust sellele eelnõule. Ma tänan teid! Ma tänan teid! Seda tuge on tõesti vaja ja ma loodan, et siin saalis me tegelikult selle debati ja arutelu käigus jõuame sinna, kus seda toetust tuleb muudkui juurde ja juurde. Nii et, lugupeetavad, ettepanek, selle eelnõu sisuline ettepanek on langetada toiduainete käibemaks 24%-lt 9%-le, et toetada Eesti inimesi, et toetada Eesti ettevõtjaid ja et toetada majanduskasvu. Aitäh!

Aitäh! Ja enne küsimuste esitamist on protseduuriline küsimus. Või on sul, Peeter, kogemata vastu läinud? Protseduuriline küsimus!

Hea juhataja! Sina esindad opositsiooni juhatuses. Minu küsimus on, miks sa paigutasid kahe Lauri esinemise või kahe olulise eelnõu – toiduainete käibemaksu ja puudega inimeste automaksu – nii-öelda öö varju. Mehed võivad rääkida ilusat juttu, aga sina olid nõus Aga sina olid nõus, et nad öö varjus räägivad, et nii olulised teemad ei kõlaks kaugele. Miks sa tegid seda?

Kuidas mina tegin? Juhatuses otsustati. Tegelikult tuli ju komisjonist ettepanek, et tollel päeval teha, ja siis paigutati vastavalt sellele, kuidas numeratsioon siin läheb. Aleksandr Tšaplõgin, küsimus.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, väga ilus kõne! Te rääkisite nii siiralt sellest, kuidas te soovisite alandada toiduainete käibemaksu. Aga mul on küsimus, miks te ei toetanud toiduainete käibemaksu alandamist, kui seda pakkus Keskerakonna fraktsioon. Aitäh!

Aitäh! See on väga oluline küsimus ja ma arvan, et seda tuleb lahata. Ja me lahkame. Sest tõesti, tegemist oli otsuse eelnõuga, ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele välja töötada lahendus, kuidas toiduainete käibemaksu alandada. See tähendas sotsiaaldemokraatide jaoks, kes olid valitsuses sellel hetkel, ettepaneku tegemist iseendale tegeleda selle asjaga, millega me tegeleme. Me tegelesime sellega alates septembrist 2024. Selles mõttes ma teie südamerahuks ütlen, et me tegelesime sellega. Ma arvan, et see oli üks väga oluline põhjus, miks sotsiaaldemokraadid valitsusest välja kabetati. Aga ärge muretsege, me oskame ennast sinna tagasi ühel hetkel kabetada ja me jätkame selle teemaga kindlasti, kui me seda küsimust praegu juhtumisi ära ei lahenda.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja, aitäh selle sisuka ülevaate ja põhjenduste eest! Oma küsimuses ma paluksin teil panna ennast korra paremerakonna või meie valitsuserakondade kingadesse ja aidata selgitada, miks meie valitsuserakondade hinnangul eelnõu, mis ometigi on üle välja saanud nii suure toetuse ja mis on teistes riikides edukalt rakendunud, ei võiks tuua Eestis õiglust ning toetada inimeste toimetulekut ja majandust. Sama paralleeli võib ju tuua, et meil on sama dogmaatiline seisukoht ka astmelise tulumaksu puhul, mis jällegi teistes riikides toimib. Mis siis Eestis nii erilist on, et selline õiglane ja inimestest hooliv maksusüsteem siin ei toimi?

Aitäh! Teate, meil on Reformierakond. Ma ei ütleks, et see on midagi erilist tänasel päeval, pigem vastupidi. Aga tõesti, meil on Reformierakond. Te küsisite, kas Reformierakonna jaoks on õiglus kui väärtus oluline. Ma ei ole sellest kahjuks aru saanud. Tõesti, Eesti põhiseaduse preambulis on kirjas kolm väärtust, millel Eesti Vabariik põhineb – õigus, õiglus ja vabadus. Neist kahele Reformierakond keskendub, aga õiglus nende jaoks oluline ei ole. See on hästi kurb, sellepärast et meil on erakondi, kes ei saa aru, miks õiglus Eesti Vabariigi põhiseaduses kirjas on. See ei ole seal niisama. Need inimesed, kes põhiseadusega koostasid, ja Eesti rahvas, kes selle heaks kiitis, nägid seda, mida tähendab ebaõiglus. Okupatsioon näiteks on ebaõiglus. Kõik see, mis okupatsiooni ajal toimus, oli ebaõiglane. Nad on näinud seda, et kui inimestel on siin riigis vabadusi, aga võimalusi ei ole, siis õigluse pool ei tööta, siis sinu vabadused tegelikkuses ka ei tööta. Sul võivad need kirjas olla, aga sa ei saa neid vabadusi kasutada, kui näiteks sotsiaal-majanduslik pool ei tööta. Ehk ebaõiglus võib ühel hetkel riigi uppi keerata, ebaõiglus loob populistlikke liikumisi, ebaõiglus paneb inimesed kurjustama nii, et nad võib-olla enam ei taha kuulata ja debatti pidada. Ma ei oska öelda, miks Reformierakonna vereringes puudub selline põhiseaduslikule väärtusele tuginev õiglus, truu olemine, ütleme niimoodi. Nad on mulle siin koridoris rääkinud, ma võin teile öelda, mida nad on rääkinud. Nad on öelnud, et nende arvates on jätkuvalt igaüks oma õnne sepp. See on hästi huvitav, et nad arvavad, et igaüks peaks nagu üksi hakkama saama pingutusega. Peaminister täna siinsamas infotunnis ütles, et kuulge, jätame inimestele rohkem raha kätte. Kui su palk on suurem, siis saad rohkem raha, kui su palk on väiksem, siis saad vähem raha. Kui su palk on väga väike, siis põhimõtteliselt ei saa sa üldse midagi. Aga see vist tunduski talle õiglane. Võib-olla neil on omamoodi arusaam õiglusest, ega ma ei tea seda. Aga hästi huvitav on see, et "igaüks on oma õnne sepp" ei kehti millegipärast siis, kui me räägime julgeolekust ja sellest, et NATO ja Euroopa Liit peavad sabad koos hoidma ja seljad koos hoidma ning kõik peaksid Eestile mõtlema ja Eestisse panustama. Ja jumala eest, me oleme siin idapiiri valvajad, miks meile raha ei anta, me ju kõik koos, üheskoos! See on minu arvates natukene kahepalgeline lähenemine. Aga lõppkokkuvõttes, arvestades, mis praegu toimub, siis ausalt öeldes minu enda isiklik hinnang on see, et Reformierakond lihtsalt proovib päästa, mis päästa annab, Kristen Michal proovib võimul püsida iga hinna eest. Sellist rahasadu, mida nad teevad just jõukamale osale Eesti ühiskonnast, pole Eestis kunagi nähtud. Seda, et raha jagatakse, võttes laenu, pole Eestis mitte ükski erakond ja mitte ükski valitsus vist kunagi teinud. Ma isegi ei tea, kas Euroopas on seda tehtud, et sa lähed panka, võtad laenu ja siis ütled, et inimesed, ma jagan nüüd selle raha teile laiali. Ei, tavaliselt on mingeid investeeringuid tehtud või midagi muud, aga sellist asja pole kunagi nähtud. Ma arvan, et Reformierakonnas on paanika, nende fraktsioonis on paanika, sest nad ei saa aru, mida juhtkond teeb, ja juhtkond ei saa ka aru, mida nad teevad. Jürgen Ligi, kui te panite tähele eelarveprotsessis, on ju rääkinud mentaalsest olukorrast. Ta rääkis minu küsimusele vastates eile veel sellest, et see mentaalne olukord opositsioonierakondade ja Eesti rahva seas on selline, et tuleb õppetund anda. Jürgen Ligi arvates õppetund peab olema selline, et kuna kõik räägivad, et makse tuleb alandada ... Sotsiaaldemokraadid sellele nii palju ei rõhu, meie ütleme, et riik peab ikka toimima ka, teised räägivad, et makse tuleb alandada. Aga riik ei toimi ju nii, et kui keegi makse ei maksa, siis teeme niimoodi, et teeme riigieelarvesse suure augu ja pärast, kui teised võimule saavad, las nad siis tõstavad makse ja tunnevad seda, kui ebameeldiv ja keeruline see on. Ehk siis Jürgen Ligi ütles, et Reformierakond, Vabariigi Valitsus ja koalitsioon on andmas õppetundi opositsioonile ja Eesti rahvale. Mina ei ütleks, et see õppetund on, mina ütleks, et see on karistamine. Karistamine mitte selle eest, mida inimesed on teinud või mida opositsioon on teinud, vaid karistamine selle eest, et nad pole riigi juhtimisega hakkama saanud. Nii ebapädevat rahandus- ja majanduspoliitikat, kui Reformierakond seda siin viimasel ajal viljelenud on, seda pole kunagi Eestis nähtud. Loomulikult, kui inimesed ei saa enam aru, kuidas riiki juhtida, siis nad ei tunne enam häid ideid ära. Nad ei tunne enam ära! Võib-olla oli mure selles, et keegi teine esitas selle idee enne, ja siis nad tundsid, et nad sealt ka mõnda võitu ei saa.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Jah, eks ma võin ka jätkata selle riviga, mis me siin viimastel päevadel oleme kuulnud. Ma eile küsisin ka sellises maksustruktuuri või maksupoliitika põhimõtetes rahandusministri käest ja ta korrutas vähemalt kümme korda järjest, et käibemaks on majandusele täiesti neutraalne, tõsta või ära tõsta, mitte miskit ei juhtu. No kui rahandusminister niisuguseid asju väidab, siis see on ikka väga imelik. Kui me räägime konkreetselt toiduainetest, põllumeestest ja toidutootjatest, siis sa avasid ka selle, kuidas see tegelikult mõjub. Viimastel aastatel kahjuks ongi nii, et Eesti toidu osakaal meie kaubanduses väheneb, sisse tungib rohkem odavam ja tihti ebatervislikum toit. Aga teine asi, mida Reformierakond kardab, ütleb, et siis eelarve miinus ju suureneb. Kas see tegelikult ka niimoodi on, kui toiduainete käibemaksu vähendada, või võib olla sellel ka positiivne mõju?

Aitäh selle küsimuse eest! Loomulikult, kui mõnda maksulaekumist vähendada, siis kindlasti see mõjutab eelarvelaekumist ka, selles mõttes tulude poolelt negatiivselt. Aga Rahandusministeerium ju ei vaata mitte ainult seda, mis on selle seadusemuudatuse otsene number, vaid ta vaatab, mis on riigieelarveline mõju. Riigieelarveline mõju on loomulikult oluliselt väiksem. Muidugi ei maksa kuulata rahandusministrit või peaministrit, kes väidavad, et üldse selle maksumuudatuse mõju on 400 või 500 miljonit eurot, sellepärast et nad ei ole seda eelnõu lugenud. See ei ole niimoodi, sest see puudutab põhitoidukaupu, mitte kõiki toidukaupu, ja see ei puuduta alkoholi. See mõju on oluliselt väiksem. Kui te tahate, siis te võite vaadata, seletuskirjas on ka see tabel juures. Selle on tegelikult Rahandusministeerium ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koos teinud ja seal hinnatakse kogu seda mõju tõesti 170 miljonile eurole. Aga nagu ma ütlesin, see on lõpuks ligilähedale sellele summale, mille valitsus, nii Reformierakond kui ka Eesti 200, soovivad 10%-le kõige suurema sissetulekuga inimestest jagada. Nii et selles mõttes, tehes toiduainete käibemaksu langetuse selle raha kinkimise asemel kõige jõukamatele, tegelikult ei oleks siin mingit erilist mõju eelarvele. Aga mõju oleks tegelikult inimeste toimetulekule – positiivne mõju, palju positiivsem kui see, kui rikastele raha jagada – ja mõju oleks siin loomulikult ka Eesti ettevõtjatele. Loomulikult Eesti ettevõtjatele! Ja kui on räägitud sellest … Ma vaatasin, täna tuli … Kes see Eesti Panga ökonomist oli, kes postitas just selle? Rasmus. Mida? Ei olnud? Ikka oli vist. Ühesõnaga, see postitus, väide, et kaubandusettevõtted või kaubandusketid on hakanud suuremat kasumit võtma kui varasematel aastatel – ma ei tea, kas see nii on või mitte. Kaubandusketid ise ütlevad, et ei, see niimoodi ei ole. Aga isegi kui see nii on, siis sellel on väga lihtne põhjus. Kui inimesed jäävad vaesemaks, kui toit läheb kallimaks, siis nad ostavad vähem toitu ja loomulikult ei ole võimalik neil ettevõtetel, kes müüvad seda, ka enam ots otsaga kokku tulla, sellepärast et nende käibed langevad ja nende kasumid langevad ka. Seal ongi sellelsamal kõrgel toiduhinnal mõju või põhjus see võib olla. Kuigi kaupmehed ütlevad, et nemad seda ei tee. Ma ei oska öelda lõppkokkuvõttes.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Teie sõnavõtt oli, ma arvan, piisavalt selge ja veenev, et siin saalis, suure tõenäosusega telekate ees ei ole enam inimesi, kes ei mõistaks, miks peaks seda eelnõu toetama, miks on mõistlik liikuda sama suunda ja sama teed, mida on läinud mitte ainult Euroopa Liidu enamik, vaid praktiliselt kogu Euroopa Liit, võib öelda, kogu see riikide seltskond, kuhu me ikka kuuluda tahame, ehk langetanud toiduainete käibemaksu, et inimestel oleks ostukorv soodsam ja maksustataks rohkem neid asju, neid teenuseid ja võib-olla ka vara, mida inimene ilmtingimata ei vaja, ja madalamalt seda, mida ta eluliselt vajab, nagu toiduained seda kahtlemata on. Aga ütleme nüüd, et kui me oleme selle esimese lugemise läbinud täna ja peaks tekkima olukord, kus näiteks hakatakse kahtlema siin katteallikates, muus taolises, kas sotsiaaldemokraadid oleks valmis ka näiteks arutama – minu meelest oli see ka Toomas Lumani ettepanek –, et teha see võib-olla tähtajaliselt esialgu, proovida ja teha kokkulepe tõesti kaubanduspartnerite, sektoritega, et vaadata, kas see toiduainete käibemaks jõuab siis hindadesse või ei jõua, see langetus, ja siis esialgu tähtaegselt piloteerida ja kui toimib, siis sellega jätkata.

Suur tänu! See on hea küsimus ja ma arvan, et Toomas Luman, tõesti toetades seda mõtet, mida me täna siin arutame. Juhtumisi ütlen, et ta väga pikka aega juhtis liitu, mis esindas väga paljusid Eesti ettevõtjaid. Tegelikult, kui ma nüüd õigesti mäletan, siis tavaliselt on reformierakondlased ikka kuulanud Toomas Lumanit, on ju. Ma kutsun üles Reformierakonda Toomas Lumanit uuesti kuulama, sest tõesti see mõte oli ju väga mõistlik. Kui meil on kahtlus ja kui meil on küsimus, kas see töötab, siis me ei pea tegema seda nii suures mahus. Me ei pea tegema seda otsusena püsivalt, vaid me võime ka öelda tähtaja. Vaatame, kui see toimib, saame sealt edasi minna, kui seal on midagi vaja parandada, saab seda parandada. On riike – mina ei kutsu üles, aga ma ütlen, et on riike –, kes rakendavad erinevaid mehhanisme. Näiteks Rootsi. Neil on plaan anda oma Konkurentsiametile ülesanne kontrollida seda, et kogu see maksulangetus jõuaks tarbijani, et kaubandusettevõtted seda ära ei võtaks. Rootslastele selline skeem sobib. Kui Euroopa riik, vaba Euroopa riik olnud oluliselt pikemat aega kui Eesti, turumajandust palju paremini tundev riik oma ajaloo mõttes kui Eesti, peab seda mõistlikuks, seda sammu, riiklikke mehhanisme rakendada, siis võiks seda vabalt ka Eestis teha. Nii et tõesti, Toomas Lumani ettepanek toetada seda toiduainete käibemaksu vähendamist ja kaaluda võimalust, et võib-olla seda teha ajutiselt, mingiks perioodiks, ja selle pealt siis analüüsida ja edasi rohkem minna. Ma arvan, et väga mõistlik asi.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Ettekandja, suur aitäh teile selle põhjaliku ülevaate eest! Sest nii nagu te ütlesite, see on väga põhjalik ja hea arutelu, see on kasulik, kui see saab seaduseks, Eesti inimestele, põllumeestele, omavalitsustele ka selle tõttu, et näiteks koolitoitu on kergem ja soodsam korraldada. Meil oli siin alles arupärimine haridus- ja teadusministrile seoses koolitoidule täiendavate vahendite saamisega. Ta mainis, et see on kohaliku omavalitsuse kohustus ja see ei ole riigi kohustus ja nad peavad ise hakkama saama. See oleks üks võimalus kergendada ka kohalike omavalitsuste ülesannet koolitoidu pakkumisel. Aga minu küsimus. Te olete valitsuse laua taga olnud ja mulle on tundunud, et Reformierakond ja peaminister nagu selliseid ettevõtjaid alati väga usaldavad ja kuulavad neid. Kas te teate, kas on peaminister – kui ta tõesti sellest teemast tahaks rohkem teada, mitte ainult rahandusministri ühte nõuniku ajalehe lugemise artikli korral – kutsunud kokku ettevõtjaid ümarlauale ja rääkinud sellel teemal, kaupmehed ümarlauale ja küsinud ja rääkinud ja teinud sellise hea tahte kokkuleppe?

Aitäh teile selle küsimuse eest! Teate, mulle ei ole teada, et peaminister oleks huvi tundnud inimeste toimetuleku, toidu hinna ja selle vähendamise võimalikkuse ja mõjude kohta, et ta oleks ettevõtjad kokku võtnud ja nendega suhelnud, kaupmehed. Nad pole mulle ka seda öelnud. Aga mulle on teada see, mida ma olen meediast lugenud, et nii peaminister, rahandusminister kui ka terve Reformierakond on minu arvates süüdistanud ettevõtjaid liigses ahnuses, poodide ehitamises, kasumi teenimises selle pealt. Minu mäletamist mööda peaministrile ei meeldinud see, et ettevõtjad tegelevad turumajandusega Eesti Vabariigis, ehitavad poepindu. Ja kui ma õigesti mäletan, siis ta süüdistas ettevõtjaid korduvalt selles, et kuidas on nüüd niimoodi, et näete, Rimi ja Prisma ja Coop ja kõik teised on ehitanud omale poepindu. Vaadake, kui suured, seal mahub kahe ostukäruga teineteisest mööda – mingid sellised asjad. Vähemalt mulle tundus, et see jutt kuskile sinna hakkas tüürima. Jah, väga palju on ettevõtjaid süüdistanud, et nemad on kõrgetes toiduhindades süüdi. Mina nii ei arva. Mina arvan, et ettevõtjad tegutsevad nendes raamides, mis riik on neile loonud. Ja kui riik on jätnud midagi tegemata, siis ei ole mitte ettevõtja süüdi, vaid siis on süüdi see, kes on mitukümmend aastat valitsuserakonnas olnud. Selles mõttes ma pigem ütleksin, et peaministri enda tegemata töö või peaministri enda erakonna tegemata töö. Ja mul on tekkinud küsimus alati ka selle kohta, et Kristen Michal rääkis sellest, et vaadake, kaubanduspinnad on nii suured ja kulu on suur sellele, loomulikult peab võtma suuremat marginaali sellelt toidult. Kõik on õige. Kõik on õige! Ma arvan, et see ongi õige väide. Minu ainuke küsimus on see, et aga mis sellest rääkida. Mis see järeldus on, mis see samm on, mida valitsus teeb nüüd? See kõlas niimoodi, et öeldi, et vaadake, et liiga suured pinnad on, nüüd hakkab valitsus varsti kokku tõmbama. Ma ei tea, viskavad täringut. Ma ei saanud aru tegelikult, mis see järgmine samm on. Kuidas nad siis selle probleemi kavatsed ära lahendada? Mingid poed tuleb kinni panna. Kas nad teevad lihtsalt nii, et igas linnas võib valida, mitu poodi või paneb kinni kaubanduspinda? Ma tegelikult ei saanud aru sellest loogikast. Jah, see võib nii olla, aga kuidas toidu hind nüüd madalamaks tuleb, seda vastust seal ei ole. Ainult väide, mis mõju on, ise te olete lasknud seda teha. Ma mäletan, et sotsiaaldemokraadid aastaid ja aastaid tagasi rääkisid, et palju mõistlikum oleks omavalitsustes planeerimisel kasutada seda võimalust, et sa ei lase nii palju suuri kaubanduspindu teha. Selline asi võib juhtuda. Aga toona minu mäletamist mööda Reformierakond ütles, et see on ettevõtlusvabadus. Nüüd öeldakse, et ettevõtjad on süüdi, et seda vabadust on kasutanud. See on päris huvitav seisukoht.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et Keskerakonna fraktsioon vaid palus valitsusel vähendada toiduainete käibemaksu, et see oli lihtsalt otsuse eelnõu. See ei vasta tõele. Mina esitasin isiklikult seaduseelnõu Eesti puu- ja köögiviljade käibemaksu alandamiseks ja teie seda ei toetanud. Miks te valetate?

Aitäh! Kui te isiklikult esitasite ja see Keskerakonna eelnõu oli, siis ma ei oska seda kommenteerida. Aga ma arvan, et puu‑ ja köögiviljadest on liiga vähe ja see oli meie seisukoht tollel hetkel. Rohkem oleks vaja teha olnud. Rohkem! See oli ka see, millega me tegelesime. Kui te mäletate, siis see analüüs puudutas ju oluliselt laiemat toidusortimenti. Rohkem. Tegelikult, kui nüüd mõelda, siis mis me valitsuses välja pakkusime veel näiteks puu‑ ja köögiviljade osas? Kui majandusminister tõi valitsuskabinetti sellise ettepaneku, et pensionärid võiksid suurettevõtjate elektrihinda tasuda, et energiahinnad oleksid odavamad sellistele energiaintensiivsetele ettevõtetele, siis me ütlesime, et jah, me oleme nõus seda arutama, sellepärast et seal on oma majandusloogika, kuna nendel ettevõtetel on oluline mõju majandusele ja selle ümber on teised ettevõtjad, kes tegutsevad, aga me tahame, et see puudutaks ka toiduainetööstust ja eelkõige juur‑ ja köögivilja kasvatamist. Sellepärast et, nagu me teame, kurk ja tomat, eriti talvisel ajal, vajab päris palju elektrienergiat, mis kipub kallis olema. Aga see võiks olla. Ja kui me nüüd teeme võrdluse näiteks Soomega ja mõtleme, et meil on toodud seda näidet, miks on teatud poodides Soomest toodud kurgid ja tomatid odavamad kui Eestis kohapeal kasvatatud, siis üks vastus on lisaks käibemaksule ja kõigele muule odavam elekter. Kuna me teame, et Soomes on energia odavam tänu nende hüdrovõimalustele ja kõigele muule, siis ka see mõjutab tegelikult selle tootmist. Sellest me arutasime, ma mäletan, et meil oli sotsiaaldemokraatidega üks, seal oli inimesi Eesti Pangast, väga erinevatest liitudest, ettevõtjate, põllupidajate, toiduainetootjate ja ministeeriumi esindajate seast, oli see vist mais, toimus meil üks päris pikk arutelu, selline neljatunnine, kus kohas me neid teemasid lahkasime.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma siin eelküsijale võib-olla tuletaks meelde, et Eesti on ikkagi Euroopa Liidu liige ja meil kehtib siin selline olukord, kus me ei saa lihtsalt oma kodumaist toodangut maksudega niimoodi otseselt eelistada. Võib-olla see on vastus tema küsimusele, mis tal teile oli. Aga minu küsimus on hoopiski selline. Ma olen siin tegelikult suhelnud juba pikemat aega ka Reformierakonna liikmetega just sellelsamal toiduainete käibemaksu teemal. Tegelikult väga paljud neist toetavad seda. Need, kes ei toeta, ketravad sedasama Jürgen Ligi mantrat, aga selle saab kõik argumentidega nagu puruks lasta. Aga minu küsimus teile on: mis on Reformierakonnaga teie arust juhtunud? Sellepärast et maksude alandamine ja ostujõu suurendamine on ju ometigi parempoolne poliitika. Mis selle erakonnaga on siis juhtunud teie arust?

Aitäh! Mina arvan, et kõige õigem oleks küsida politoloogide käest, et mis on juhtunud. Võib-olla nad annavad palju adekvaatsema hinnangu kui mina kui konkurentide esindaja siin saalis. Aga halvasti on, jah. Halvasti on, jah. See rahandus- ja majanduspoliitika, mida tehakse – ma ütlen, et nii halba pole Eesti Vabariigis kunagi nähtud. Kui me korra hüppame jälle selle riigieelarve juurde, riigieelarve on miinuses, nüüd tõstetakse riigikaitsekulusid miljardi euroni – okei, järgmisel aastal on natuke vähem, aga siis on miljard eurot umbes, sinnakanti –, miinuses eelarves suurendad kulusid miljardi võrra ja vähendad tulusid 780 miljonit. No sõbrad, lihtne matemaatika! Peaks aru saama, et nagu nii rumalat või nagu nii ohtlikku ettepanekut parlamenti tuua, ja peaminister julgeb veel rääkida, et see on hea, et see on midagi head. Ma ei oska öelda, me kahe aasta pärast kõik ägame selle all, mida praegu Reformierakond Eesti majanduse ja Eesti rahandusega teeb. Nendega on juhtunud midagi väga halba. Nendega tõesti on midagi selles mõttes väga halba juhtunud. Ma arvan, et halb on see, et nad on valinud omale erakonna juhiks ja peaministriks inimese, kes on osutunud mitte põhimõttekindlaks, vaid reitingumurelikuks juhiks. Reitingu pärast, ainult reitingu pärast ei tohiks asju ja otsuseid teha. Ma ise kahtlustan, et see tegelikult väga palju ei pruugi reitingule juurde anda. Aga kõige hullem on see, et see saab olema väga valus kõigile Eesti inimestele, kõigile Eesti ettevõtjatele. Me võime siin praegu, ma ei tea, keegi võib naerda selle jutu üle, aga tegelikult Mart Võrklaev seda teab. Vaadake, Mart Võrklaev on kritiseerinud. Annely Akkermann on ka kritiseerinud tegelikult seda lähenemist, seda eelarve lähenemist, sest nad tegelikult saavad aru, mida sunnitakse neid tegema. Ja see on väga kole, see tõesti on väga kole. Nagu ma enne meenutasin, Jürgen Ligi ütles, et meil on siin mingi mentaalne seisund ja selles mentaalses seisundis ei ole võimalik, rahval või ühiskonnas on mingi mentaalne seisund, et pole võimalik midagi muud teha. Mina ütleks niimoodi, et valitsuses on mingisugune mentaalne seisund. See on päris problemaatiline, neid otsuseid sellisena ei tohiks teha. Mina julgen öelda, et nii vastutustundetut valitsust pole kunagi olnud. See kõik on juhtunud, et neil on kaos, neil on segadus, nad ei tea, kuhu nad lähevad, nad ei tea, kuidas Eestile uuesti uus hoog anda, nad ei tea, mida teha selle olukorraga, kuskohas inimesed on toimetulekuraskustes. Ma arvan, et nad ei tea, mida teha selle olukorraga, sellepärast et nad võib-olla ei teagi, et inimestel raske on. Mõnikord juhtub ka niimoodi.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea Lauri! Lihtsalt, läheks korra konkreetseks. Selles eelnõus ma loen põhitoiduained. Võib-olla seletate, mis on need põhitoiduained ja mis on kõrvaltoiduained. Võib-olla väga konkreetsel näitel, näiteks Lotte maisikepikesed. Kas see on põhitoiduaine? Lihtsalt, minu valijaid huvitavad sellised asjad. Lotte maisikepikesed, 130 grammi, praegu maksab 1 euro15, ma vaatan, Selveris. Kas see on n-ö teraviljatoode, mis läheb sinna põhitoiduaine alla, või ei ole?

Aitäh selle küsimuse eest! Mul on kurb teid kurvastada, aga need Lotte maisikepikesed ei lähe sinna alla. Ja mul on teile veel halb uudis, et ka Kinder Surprise ei lähe sinna alla ja Snickersit ei saa sellega odavamaks. Me ikka lõppkokkuvõttes räägime põhitoiduainetest, mis on põhiliselt lihatooted, on ju, liha mis iganes vormis ta on. Me pigem räägime ikka teraviljatoodetest, mis lõppkokkuvõttes on sai, leib, sepik või mõni muu vorm, mis sellest teha saab. Me tegelikult räägime piimatoodetest, piimast endast, juustust ja muudest asjadest. Ja loomulikult puu-, juur- ja aedviljad. Need on põhitoiduained. Ma arvan, et on õiglane ka. Lõppkokkuvõttes on vaja tegeleda sellega, mis inimese toidulaual on ja oluline tervisliku toidulaua osa. Maisikepikesed jäävad natukene selle eelnõu järgi luksuseks. Aga ma loodan, et me suudame riigieelarvet nii palju kohendada, et see pakub tuge ka neile inimestele, kelle jaoks maisikepikesed ongi täna nagunii luksus. See on mõnes mõttes probleem. Ja kui ma riigieelarve kõnet hakkasin kirjutama, siis ma kirjutasin sotsiaalmeediasse, et head inimesed, kirjutage, kuidas teil läheb. Ja väga palju inimesi kirjutas. Tõesti, need lood on tegelikkuses ju väga kurvad. Need lood on sellised, kuskohas inimestel tuleb lõppkokkuvõttes ühes kuus hakkama saada toidule kulutades, ma ei tea, naine kahe lapsega, 150 eurot. Siis küsid ta käest, et kuidas te siis hakkama saate, ja ta ütlebki, et lisaks allahinnatud toidule on seal toiduabid ja kõik asjad, aga tervislikku toitu nemad näiteks ei söö. Nad ei saa endale seda lubada, see pole võimalik. Võib-olla ainuke tervislik asi on kartul seal, on ju, selles mõttes juurviljadest ei ole võimalik seda teha. Või kuidas üks naisterahvas Pärnust kirjeldas, et tema ja tema mehe sissetulek jääb sinna kuskile, ma ei tea, mingisugune 1200 euro juurde – kuskile sinna. Mõlemad on väga tublid tööinimesed, neil on paar last peres. Aga ta ütles, et no vabandust, aga üks on toiduprobleem, teine probleem on see, et mingeid uusi riideid lastele ei osteta. Ja seda, et naine endale oleks uusi riideid ostnud või uuskasutuses riideid ostnud – ta ütles, et ei, ma pole endale midagi ostnud, kõik läheb laste peale ja lapsed ei saa kahjuks uusi riideid osta. Seda luksust ka ei ole. Või siis oli hästi palju neid inimesi, kes kirjutasid, kes on omastehooldajad, et kui keeruline neil on, või kellel on mingisugune puue või mingisugused muud mured juures. Nad kirjeldasid oma summasid, kui palju neil kulub elamisele. Peamiselt, et mitte midagi ei jää järgi. Ja kui me nüüd asetame sinna, et naeruvääristatakse või öeldakse, et sellele pole mõju toiduainete käibemaksu langetamisel, siis ei, sellel on mõju. Ja kui me asetame nende inimeste võrdlusesse selle riigieelarve ettepaneku, mis on 114 miljonit ja rohkem suunata 10%-le kõige rikkamatele inimestele, kes teenivad 5000, 6000, 7000 eurot kuus palka, 1848 eurot iga aasta juurde neile, siis teate, kui palju see 1848 eurot näiteks neid aitaks. Või seesama käibemaksumuudatus, mis lõppkokkuvõttes on aastas keskmise pere peale umbes 600 eurot hõlpu, neid aitaks väga palju. Nii et neile on maisikepikesed luksus, aga neile on tegelikult päris palju normaalsest elementaarsest toidust luksus, mida siin kohvikus või sööklas iga päev süüa saab, kahjuks.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, juhataja! Hea ettekandja! Kuulasin oma toas teie ettekannet ja arutlust, vastuseid küsimustele. Ma tahan teile öelda, et te ütlesite, et te pole näinud valitsust, kes võtaks laenu ja selle laiali jagaks ja mitte ei investeeri. Ma ütlen teile, et valitsus võtab laenu 1,6 miljardit, millest 1,3 miljardit valitsus samal ajal investeerib ka, ja 1,2 miljardit suurenevad kaitsekulud, välja arvatud või rohkem kui normikohane või NATO-s kokkulepitud 2%. Nii et laen katab eelkõige kaitsekulusid, investeeringuid ja üldsegi mitte jooksvaid püsikulusid, kui te nii soovite võtta. Te vist ei ole seda eelarve esimest lehekülge läbi lugenud. Teine asi on see, et president Lennart … Jaa, ma juba näen! President Meri ütles, et …

Teie aeg!

… Eestile on kombeks üks president korraga. Laevas ei ole pootsmanil oma rooli, samamoodi autos mitte. Ja kui sotsiaaldemokraadid hakkasid …

Aitäh!

… eelarve käibemaksu arvutusi tegema …

Teie aeg!

... põllumajandusministeeriumis, siis see ei ole nagu lubatav.

Läks paljuks, aga aitäh!

Aitäh! Esiteks, ma pean teid tunnustama, te olete kindlasti hea näide reformierakondlastest, keda huvitab see toiduainete käibemaksu langetus. Ma tean, et parteidistsipliin võib-olla sunnib teid hiljem siin komisjoni esindajana või siis lõpuks parlamendisaadikuna teistmoodi hääletama, aga ma saan aru, et teile see pakub huvi ja te ise sellesse usute. Ja ma usun, et reformierakondlasi tegelikult oma kabinetis salaja on veel kuulamas. Ma kujutan ette, kuidas Mart Võrklaev või keegi teine seal vaikselt selle kõlari kõrval on või. Kes te seal kuskil olete, tulge saali. Arutame, see debatt tegelikult on vajalik. Lõppkokkuvõttes ei pea olema erakonna esimees see, kes ütleb, mismoodi alati hääletama peab, oma südametunnistust võib ka kuulata ja toetada. Aga jah, te võite seda kõike niimoodi esitada. Te räägite järgmise aasta eelarvest. Minu mäletamist mööda järgmise aasta puudujääk oli vist ikkagist 4,5%, oli nominaalne puudujääk. See on ligi 2 miljardit eurot, ligi 2 miljardit. Jajah, jah, teate, ma ütlen teile, et see on ka väikene demagoogia, rääkida, et kõik kaitsekulud on investeeringud. Laskemoon näiteks tegelikult ei peaks minema investeeringu alla. Lõpuks on ta jooksev kulu. Te teete neid tšiki-prikisid selle riigieelarvega, ma ütlen, lõppkokkuvõttes väga vastutustundetult. Ja ma arvan, et kõige vastutustundetum osa on selles, et olukorras, kus päriselt väga noh ei ole tihti Eestis olnud sellist elukallidust ja paljude inimeste toimetulekuraskust, nagu paljudel inimestel on, kõigil ei ole. Kõigil ei ole seda probleemi objektiivselt. Aga ei ole tehtud tavaliselt sellises olukorras nii, et need, kes kõige suuremas hädas, saavad pisku, ja need, kellel kõige paremini läheb, neil nagu topitakse aga taskud raha täis. Ja siis peaminister patsutab ja ütleb, et noh, ägedad mehed olete, et 5000 euro teenija, sul oligi seda 1848 eurot rohkem vaja. Sellist suhtumist pole olnud. Ma küll ei mäleta. Kui te mäletate, võib-olla on seda varem tehtud. Aga võib-olla ei tasu meenutada, sest Reformierakond on reeglina valitsuses olnud, et siis võib-olla ei ole nagu kõige parem asi. Aga ma ei nõustu teiega selle riigieelarve osas, see tegelikkuses nii ju ei ole.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Mulle on jäänud kõrvaltvaates mulje, et võitleme siin mõnes mõttes vale asja eest: et kes on kõige kõvem erakond, kes kõige rohkem suudab vähendada toiduainete hinda. Ma arvan, et kõik on kiitust väärt, kes on selle teema tõstatanud: sotsiaaldemokraadid, Keskerakond, EKRE ja kes iganes on veel siin taga olnud. Kiitus kõigile! Viime fookuse ikka hoopis õige koha peale. Eesti inimestel on vist ükskõik, kuidas lõpuks toiduhinna vähendamine tuleb, kes on selle algatuse taga, kes on selle eelnõu taga. Aga mul on küsimus. Kas te olete rääkinud ka näiteks koalitsioonierakondade juhtidega või saadikutega, et kas nendel on mingisuguseid konkreetseid nüansse, mida nad tahaksid selles eelnõus muuta, või nad sooviksid hoopis ise midagi esitada, et toiduainete hind väheneks, et me saaksime lõpuks öelda, et Eesti inimestel läheks toidukorv mõnevõrra odavamaks, mida ju kõik siin saalis olevad inimesed sooviksid?

Aitäh! Ma kahjuks ei ole kõigi koalitsioonisaadikutega rääkinud, aga need, kellega ma rääkinud olen, on tõesti … No mulle on jäänud vähemalt mulje, et nad tahaks seda eelnõu toetada ja nad ei ole üldse rahul sellega, mis riigieelarvega tehakse. Näiteks Annely Akkermann, vaadake, mis tema sõnavõtud meedias on olnud valitsuse plaanide kohta. Praegu ta enam öelda ei saa, et valitsus on need otsused ära teinud, aga varem ta ikka kritiseeris. Mart Võrklaev tegelikult. Ma kahtlustan, et ka neil sees natukene kripeldab ja võib-olla oleks tahtnud teha teisi samme, aga erakond ei luba. Rohkem ma … Jah, ma lõppkokkuvõttes täpselt, detailselt ei tea, mida seal mõeldakse. Aga see eks on niimoodi, et neil on mure, neil on mure, partei reitingu pärast on mure. Sellest on kõik rääkinud minu arvates. See on põhimure Reformierakonnas. Eesti majandusest, ma olen kuulnud, räägivad vähe. Rahandusest, olen kuulnud, räägivad vähe. Toimetulekust pole minu kuuldes mitte ükski inimene rääkinud. Peamine mure on jah, mis saab Reformierakonna reitinguga. Rohkem mul informatsiooni ei ole.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Läheme edasi juhtivkomisjonis toimunud arutelu ülevaatusega. Selleks palun siia rahanduskomisjoni liikme Diana Ingeraineni.

Aitäh, hea Riigikogu eesistuja! Head kolleegid Riigikogust! Rahanduskomisjon arutas oma istungil 22. septembril esitatud eelnõu, meile tutvustas seda komisjonis Riina Sikkut. Lisaks rahanduskomisjoni liikmetele osalesid istungil Aet Külasalu ja Madis Aben Rahandusministeeriumist. Peale Riina Sikkuti esitlust käidi kõik punktid uuesti läbi. Kõikidel komisjoni liikmetel oli veidi täpsustavaid küsimusi, millele saadi ka vastused. Tõsi, nii nagu praegu välja toodi, need mõjud eelarvele on erinevad. Kui langetada käibemaksu kõikidele toiduainetele, on see mõju 400 miljonit, aga kui esitatud põhitoiduainetele, siis umbes 200 miljonit. See suurusjärk toodi välja. Peale arutelu võttis komisjon vastu kolm otsust. Neist kaks esimest olid konsensuslikud ja need olid järgmised: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind. Tehti ka kolmas ettepanek: teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Toimus ka hääletamine. Poolt olid Annely Akkermann, Diana Ingerainen, Maris Lauri, Aivar Sõerd ja Mart Võrklaev, vastu olid Aivar Kokk, Andrei Korobeinik ja Riina Sikkut, erapooletuid ei olnud.

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea kolleeg! Mu esimene küsimus on võib-olla selline. Valitsus ja keskpank ise on öelnud, et käibemaksu muutus jõuab hindadeni. Nad on öelnud seda küll tõusu kohta, et käibemaksu tõus tõepoolest tõstab hindu ja kandub hindadesse ja edasi. Millega siis põhjendatakse seda, et see on võimatu, just et langus ei kandu läbi? Ja kui see käibemaksu muutus ühes suunas jõuab hindadesse, millest siis selline tugev reformierakondlik arvamus, et käibemaksu langetamine ei jõua hindadesse?

Aitäh! Me arutasime seda komisjonis ja nagu ma ütlesin, meil olid abiks Aet Külasalu ja Madis Aben Rahandusministeeriumist. Toodi välja teiste maade näited, kus see käibemaksu alandamine kahjuks ei ole jõudnud lõpphindadesse, ja seda mitme riigi näitel, mitte ainult siin esitatud näites Lätis. Ja tõesti, Soome praegu seda proovib, proovib ettevaatlikult, kas see pool protsenti avaldab mõju või mitte. Käidi läbi kõik need arutelud, millest see hind kujuneb, milline on see ahel ja millised on osakaalud. Käibemaks on tõepoolest umbes kolmandik, aga kahjuks ei ole mitte mingit garantiid, et see langetus lõpphinda jõuaks.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on see, kas komisjonis oli juttu või kas Rahandusministeerium kommenteeris natuke pikemat vaadet. Tavaliselt üritatakse hinnata – ja mida ka Rahandusministeerium teeb – lühiealist mõju eelarvele. Seal arvestatakse küll maksupõrgetega jne, kui palju ta jätab inimestele raha kätte ja kui palju ta läheb tarbimisse. Aga kas oli ka juttu sellest, kuidas selle madalama põhitoiduainete käibemaksu mõju oleks selle sektori ettevõtjatele ja põllumeestele? Kas see loob töökohti juurde, kasvatab see sektori mahtu, nende võimekust investeerida? Kas sealtläbi ei võiks laekuda eelarvesse keskpikas perspektiivis siiski rohkem raha? Kas sellest oli juttu?

Aitäh, hea küsija! Sellest ei olnud juttu sellises ulatuses.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te ütlesite, et komisjon tegi otsuse tagasi lükata. Aga kas te saaksite palun avada, mis põhjus see oli, miks tagasi lükata? Miks see ettepanek toiduhinna alandamiseks komisjonis toetust ei leidnud? Ja kui võimalik, kui see teie käsutuses olevast protokollist nähtub, siis kes hääletasid selle poolt komisjonis, et tagasi lükata selline ettepanek, kui tohib küsida?

Aitäh! Nii nagu ma juba korra ette lugesin, oli tagasilükkamise poolt Annely Akkermann, Diana Ingerainen, Maris Lauri, Aivar Sõerd ja Mart Võrklaev. Vastu olid Aivar Kokk, Andrei Korobeinik ja Riina Sikkut. Ja kõige suurem põhjus on ikkagi see, et käibemaksu alandamine tekitab puudujäägi riigieelarvesse umbes 200 miljonit, aga ei ole kindlust, et see langus jõuaks lõpptarbijani, et ta jõuaks hinda.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Ma siiski parandan teid selle Soome märkuse osas. Soomes tegelikult kehtib toiduainetele soodsam käibemaksumäär ja juba päris pikalt. Aga ma küsin teilt hoopis selle kohta, et vastuses minu kolleegile te väljendasite, et te ei saanud toetada komisjonis seda eelnõu põhjusel, et see viiks riigieelarvest tulu ära. Aga samas on teie enda erakonna poolt algatus vähendada hasartmängumaksu. Kas te saaksite palun lahti selgitada, kuidas hasartmängumaksu puhul alandamine töötab ja kuidas see töötab toiduainete puhul?

Aitäh küsimuse eest! Mina pidasin silmas seda, mis hetkel Soome plaanib, see pool protsenti alla tuua, et kuidas nad seda arutavad. Aga seda teist teemat me komisjonis ei arutanud.

Rain Epler, palun!

Aitäh! No tegelikult on niimoodi, võib-olla peatun sellel, et Madis Aben teid seal konsulteeris. Ma mäletan, kui ma veel ei olnud poliitikas, see võis olla 2018 või 2019, Madis Aben kirjutas Äripäeva pika arvamusloo. Ma imestusega lugesin. Ta kirjutas, et maailmamajandus ja riikide majandused enam kunagi langeda ei saa, et edasi ainult tõusevad. Siis ma hakkasin mõtlema, et Madis Abenil on ka huvitavaid mõtteid. Aga näiteks, kui me vaatame siin Saksamaa kogemust 2020. aastast, siis hinnad langesid, kui käibemaksu langetati, ja hinnatakse, et selline 70% maksulangetusest kandus läbi. Portugalis, kui see 2023. aastal tehti, siis kandus peaaegu täielikult läbi, Portugal võttis lisameetmeid, kus jälgiti siis hindade, põhitoodete hindade muutumist ja seda ka avaldati. See avaldas ettevõtetele mõju. Kas komisjonis arutati ka selliseid asju, et kui see muudatus teha, et mida saaks sellega koos teha, et siis suurendada võimalust, et see langetus läbi kandub ka tarbijahindadesse?

Teie aeg!

Aitäh! Me ei arutanud seda komisjonis sellisel kujul.

Tanel Kiik, palun!

Hea Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Kas te komisjonis arutasite ka sedasama kaubandus-tööstuskoja pikaaegse juhi Toomas Lumani ettepanekut, et 100 000 inimese arvamust ja väga paljude parlamendierakondade arvamust võiks ju arvesse võtta nii, et esialgu rakendada toiduainete käibemaksu langetamist tähtajaliselt, vaadata, kuidas see toimib, ja siis selle põhjal teha püsiv otsus, kas sellele on jumet või ei ole, kas see jõuab hindadesse või mitte? Kas seda olulist küsimust arutati Riigikogu rahanduskomisjonis? Ja kui ei arutatud, siis miks ei arutatud? See on esimene küsimus. Kuna mul on veel 20 sekundit aega, siis ma küsin ka teise küsimuse. Hea kolleeg Annely Akkermann, kes vist juba lahkus siit ruumist, andis mõista, et valitsuses oli nagu kapten, niisugune tähtis erakond, Reformierakond, ja siis oli nagu pootsmani rollis sotsiaaldemokraadid, ma saan aru. Kas te olete aru saanud, millises rollis Eesti 200 seal on ja kui palju on teil sõnaõigust ja arvamusõigust? Mis hetkel võib arvata, et Reformierakond valitseks täitsa üksinda, nagu ta on ka kunagi enne proovinud?

Aitäh selle küsimuse eest! Sellel rahanduskomisjoni istungil me ei arutanud Toomas Lumani ettepanekut ja ammugi mitte seda pootsmanide teemat.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma oletan või eeldan, et komisjon tegi väga sisulise arutelu sellel teemal, mitte ei põhinetud lihtsalt kellegi mingisugusel arvamusel. See tähendab seda, et kindlasti Rahandusministeeriumi esindajad olid teinud analüüsi. Üks on see, mis on Eesti-sisene arvamus, aga kindlasti on vaadatud väljapoole ka. Ja ma küsiks siis. Sellel ajal oli teada, et päris mitmes riigis plaanitakse toiduainete käibemaksu langetada ja seal usutakse, et see mõju on, ja seal valitsused plaanivad selle jõustada. Kas Rahandusministeerium oli uurinud teiste riikide plaane, kuidas seda kavatsetakse ellu viia, oli seda analüüsi teinud ja kas ta esitas selle komisjoni liikmetele?

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, rahanduskomisjon meil seal oli ja rääkis ja rääkisid siis nii Madis Aben kui ka Aet Külasalu. Viidati analüüsile, mis tehti suhteliselt hiljuti mõttekoda Paraxises, mis analüüsis, kuidas võiks olla maksutõusude mõju vaesemale elanikkonnale. Natuke me sellest rääkisime. Mina isiklikult küsisin, et äkki nad teavad või on silma jäänud mingid meetmed, kuidas me just neid inimesi aidata saaks. Mul on väga suur mure üksikvanemate ja üksinda elavate pensionäride pärast. Sealt tuli küll välja, et see meede, mis toimib, on ikkagi otsetoetuste suunamine nendele inimestele, kes seda vajavad, et selline üldine maksulangetus ei anna seal sellist efekti. Sellest me küll rääkisime.

Tiit Maran, palun!

Aitäh, auväärt eesistuja! Hea kõneleja! Te väitsite seda, et üks põhiline põhjus, miks see eelnõu tagasi lükata, on see, et ei olnud kindlust, et hinna alandamine jõuab lõpphindadesse. Siin on nagu mingi selline kummaline vastuolu. Mind huvitab, kas selle peale ei mõeldud komisjonis. Ometigi ju Eesti ümber kõik naaberriigid kas ühel või teisel viisil kaaluvad, plaanivad ja lähevad käibemaksu alandamisele toiduainetel, ja seda on teinud paljud teised riigid. Jääb selline tunne, et kas neil oli kindlus ja meil ei ole kindlust. Millest tuleb selline erinevus? Kas nemad siis teevad midagi väga valesti ja meil on eriliselt võimekas nagu analüüsiplaan ja me näeme asju teistmoodi ja targemalt? Kas sellist asja nagu võrdlus ei vaadatud, et miks see arvamus Eestis on nii märkimisväärselt erinev kui kõikidel teistel või väga suurel hulgal teistel riikidel ümberringi?

Aitäh! Tegelikult see tundub ju tõesti hästi loogiline, et see ravim, mis toimib seal, võiks toimida ka siin. Aga toodi ka välja pikemavaateliselt erinevad riigid, kus oli seda tehtud ja kus tegelikult sellist pikemaaegset, ütleme, kolm kuni viis aastat, seda mõju hindades ei olnud. Need hinnad ei olnud sellisel määral alla tulnud. Seda küll esitleti, jah.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Alati on debatt hea ja kasulik siis, kui on laua taga rohkem osapooli. See võis mul kõrvust mööda minna, aga te saate kohe seda parandada ja täiendada. Kas sellele arutelule komisjonis olid kutsutud ka näiteks kaupmeeste esindajad ja ettevõtjad, alates Oleg Krossist, kes tegelikult loob maale kauplusi ja on avaldanud arvamust? Kas oli kaasatud ka see sektor, keda tihti süüdistatakse selles, et nad on kasuvõtjad, nad jätavad kasumi endale, see ei jõua inimesteni? Kas selline arutelu toimus? Tõepoolest, üle nende või nende taga rääkida ei ole ju mõistlik.

Aitäh selle küsimuse eest! Selles komisjonis kaasamise ringi ei tehtud, aga ühtegi süüdistavat hoiakut ma ka ei tajunud.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mõnevõrra tegi minu küsimuse sissejuhatuse juba kolleeg Helmen Kütt ära. Ma tahtsin ka uurida, kuidas oli komisjonis arutelu nende paljude organisatsioonide tagasiside üle, kes on andnud positiivse tagasiside, et selline asi võiks Eestis toimida. Minu jaoks on katusorganisatsioon ennekõike just põllumajandus-kaubanduskoda, kes alati esindab seda minu hinnangul väärikalt ja tasakaalukalt. Aga kuna selle küsimuse vastuse ma sain, siis ma küsiksin mõnevõrra teistmoodi sama küsimuse, mille ma küsisin Lauri Läänemetsalt. Kas komisjonis oli arutelul ka see, et mingeid alternatiivseid variante pakuksid välja näiteks Eesti 200 või Reformierakond, ma ei tea, kas või teil komisjoni liikmetel omavahel? Millega te oleksite valmis edasi minema just toidu hinna vähendamise suhtes?

Aitäh! Me seda sellisel kujul ei arutanud. Aga kehtestada mingisugused toiduainete hinnad või piirid, seda on väga keeruline teha avatud turu raames. Küll aga, nagu ma juba ütlesin, mind huvitas, kuidas ikkagi neid inimesi konkreetselt aidata, kes kõige rohkem sellest maksutõusust pihta said. Siis oli vastus, et need on otsetoetused täpselt nendele inimestele ja nendele, kellel seda vaja on.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Muidugi, see toiduainete käibemaks ja see eelnõu ise on vist teema, kus pretsedenditult vist peaaegu kogu ühiskond toetab. Kõiksugu erialaliidud, ettevõtete liidud, ettevõtted, inimesed, 100 000 allkirja – seal ei ole peaaegu mitte kedagi peale põhimõtteliselt valitsuse, kes oleks selle vastu. Valitsus on tegelikkuses selles üksi. Aga ma lähen oma eelmise küsimuse juurde tagasi. Minu arvates on väärikas ikka, et inimene tuleb oma palgaga toime, mitte elab toetustest. Ja kui me räägime, ka 1600 ja 1500 eurot teenivad inimesed, ka neil on raske ja toiduhindadega keeruline. Neile me ju ei hakka toetusi jagama. Ehk ma küsin uuesti. Kas ma sain õigesti aru, et Rahandusministeerium ei esitanud teile, komisjonile neid analüüse, nad ei olnud uurinud teistest riikidest, kuidas nemad kavatsevad tulevasi toiduainete käibemaksu langetusi teha ja mismoodi jõustada? Mu küsimus oli see, kas Rahandusministeerium oli Soomega ühendust võtnud, Rootsiga ühendust võtnud, Lätiga ühendust võtnud. Ja kas oli tehtud analüüs või see oli lihtsalt Rahandusministeeriumi enda arvamus mingi vana info pealt?

Aitäh selle küsimuse eest! Jah, esitati Rahandusministeeriumi poolt ikkagi analüüse. Nad olid uurinud, kas on juba nendes maades, kus on toiduainete käibemaksu alandatud, kas seal on hindadele pikaaegne mõju. Ja seda mõju kahjuks ei olnud. Mul oli küll õnn siis viibida riigieelarve kontrolli komisjonis, kus me kõikide nende gruppidega saime kokku, nii toidutootjad kui ka toidumüüjad. Ja ausalt öeldes ma sellist konsensust ei tajunud, et nad kõik oleksid olnud täpselt nõus, et kui põhitoiduainete käibemaksu alandada, siis see jõuab hindadesse.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Züleyxa Izmailova.

Head kolleegid! Head Eesti inimesed, kui te veel ärkvel olete ja jälgite! Tõepoolest, Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus toidule ei kehti käibemaksusoodustust. Eestlaste toidule kehtiv maks ei tee vahet esmavajadusel ja luksusel. Samal ajal kui hinnad on kasvanud, on inimeste ostujõud langenud ning järjest enamate toidulaud muutub kesisemaks. Aga olukorras, kus maksupoliitika peaks inimest toetama, olema õiglane ja proportsionaalne inimese tegeliku sissetulekuga, tahab valitsus võtta jooksvate kulude katteks SMS-laenu ja jagada tuhandeid eurosid riigieelarvest kõige rikkamate inimeste kontodele. Kas see on aus või õiglane? No ei ole! Aga miks see eelnõu on ikkagi vajalik? See on vajalik sellepärast, et näiteks eelmise aastaga võrreldes on toidukaupluste müügimaht augustikuu seisuga langenud 5%. See tähendab, et inimesed jätavad üha sagedamini midagi ostmata ja mitte seepärast, et nad tahaks ostmata jätta, vaid seepärast, et nad ei saa lihtsalt endale lubada isegi esmavajalikku. See 5% kehtib toidukaupadele. See on selge märk, et Eesti on jäänud hinnatõusu spiraali. Kõrged hinnad pidurdavad esmatarbekaupade tarbimist, see omakorda kahjustab kohalikku põllumajandussektorit ja toiduainetööstust, mis on tööandjaks paljudele eestlastele. See omakorda nõrgestab juba kogu Eesti majandust ja inimeste ostujõudu. Importkaupade osakaal Eestis kasvab, kohalik toodang taandub. Odavam välismaine toit tõrjub meie kodumaise toodangu poelettidelt ning õõnestab meie toidujulgeolekut. See on fakt, mille on esile toonud ka Eesti Toiduliit. Sellelt riigi ühtsust lõhkuvalt inflatsioonispiraalilt hoo mahavõtmiseks on toiduainete käibemaksu langetamine praeguses olukorras üks kõige tõhusamaid viise. Aga lisaks toiduliidule, keda ma juba mainisin, ja enam kui 100 000-le Eesti inimesele ütlevad ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Kaupmeeste Liidu alla koondunud ettevõtted ja töösturid, et toidukaupade käibemaksu alandamine on möödapääsmatu samm Eesti toidujulgeoleku, tarbijate heaolu ja kohaliku majanduse konkurentsivõime tugevdamiseks. Aga kui meie valitsus jätkab toidu käibemaksu erisuseta ja pigistab sealt, kus enamik eestlasi juba niigi on koomale tõmmanud, siis meie naabrid liiguvad hoopis vastassuunas. Lätis kehtib maksusoodustus imikutoidule ja madalam käibemaks kehtib kohalikule puu- ja köögiviljale. Ning Läti valitsus valmistab ette otsust, millega alandatakse põhitoiduainete käibemaks 12%-le. Rootsi plaanib juba järgmise aasta teisest kvartalist vähendada toiduainete käibemaksu 12%-lt 6%-le. Saksamaal ja Prantsusmaal on toiduainete käibemaks 7%, Soomes hakkab peagi kehtima 13,5%-line toiduainete käibemaks. Hispaanias ja Itaalias on toiduainete käibemaks 10% ning olulisemate toiduainete puhul on see vaid 4%. Suurbritannias on peaaegu kogu toit üldse käibemaksuvaba. Need sammud pole juhuslikud. Riigid võitlevad toidu hinna konkurentsis oma siseturu ja oma tootjate eest. Kui Eesti valitsus jääb ka siin mokk töllakil vahtima, ei jää me mitte ainult kõrge toiduainete käibemaksuga saareks Euroopas, vaid muutume veelgi ebaatraktiivsemaks turismi sihtkohaks. Toidu ja teenuste hinnatase mõjutab otseselt turismisektori konkurentsivõimet. Kui Rootsis, Lätis ja Soomes hinnad langevad, siis Eestis muutub söömine ja majutamine väliskülalistele veelgi kallimaks. See omakorda vähendab turismi ja sisenõudlust – kaks valdkonda, mille taastumist me just praegu hädasti vajame. Palun lisaaega kolm minutit!

Kolm minutit lisaks.

Kriitikud väidavad, et käibemaksu alandamine toob kaasa riigieelarve tulu vähenemise, aga see eeldaks, et inimene, kellele jääb toidu ostmisest natuke rohkem raha alles, jätab selle oma kontole ega suuna seda tarbimisse. Seda nimetatakse madala elastsusega kauba maksutulu languse efektiks. See põhineb teoorial, et maksutulu muutus sõltub sellest, kui elastselt reageerib tarbimine maksumäära muutusele. Aga Eesti puhul see ei kehti, sellepärast et meie inimeste säästumäär on üks madalamaid Euroopas. Inimesed kulutavad praktiliselt kogu oma palga ära ja hea, kui nad palgapäevanigi vastu peavad, sest tihti saab raha juba enne otsa. Ja sisuliselt pole Eestis teisi põhimäärast madalama maksumääraga kaupu, mida inimesed säästude eest saaksid tarbida. Kui toidult jääb kuus üle 20 või 30 eurot, liigub see raha kohe tagasi tarbimisse, kvaliteetsema toidu peale või muule vajalikule. Kõik need kulutused on meil maksustatavad 24%-lise käibemaksuga. Seega, suur osa maksulaekumistest taastub ringtarbimise kaudu ja tegelik eelarveline mõju on mõõdukas, samal ajal kui sotsiaalne ja majanduslik mõju oleks märkimisväärne. Käibemaksu alandamine põhitoidult aitab murda hinnatõusu spiraali ja pidurdada inflatsiooni. Kui toiduhinnad stabiliseeruvad, aeglustub surve palkade ja hindade vastastikusele tõusule. See on esimene samm, et välja tulla inflatsiooni ja maksutõusu spiraalist, mis on meid juba mitu aastat painanud. Samal ajal tugevdaks see kodumaist toidutootmist, sest hinnavahe välismaise importkaubaga väheneb. See tähendab kindlustunnet tootjatele, töökohti maal ja paremat toidujulgeolekut Eestis. Aga see tähendab ka edukamat minekut meie turismisektorile ja tervislikumat toidulauda Eesti rahvale. Kokkuvõtteks tahan öelda, head kolleegid, et see eelnõu on lisaks muule ka majanduse tasakaalustamise meede, mis aitab vähendada hinnasurvet, tõsta ostujõudu, taastada nõudlust ning anda hoogu kodumaistele tootjatele ja teenindussektorile. Kui meie naabrid alandavad toiduainete käibemaksu, siis ei saa Eesti endale lubada, et me jääme selliseks kõrge maksumääraga riigiks. Nii et, head kolleegid, ma palun teil seda eelnõu toetada, sest see oleks tõesti esimene samm hinnatõusu spiraalist väljumiseks. Aitäh!

Järgmisena Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Rain Epler, palun! Kolm minutit lisaks.

Aitäh, hea ettekandja! Head kolleegid! Alustan lühidalt kiitusega. Hea eelnõu, kindlasti tuleks toiduainete käibemaksu alandada. Kiidan personaalselt ka Zuzut. Ma arvan, et selle koosseisu kindlasti kõige parem kõne, sisukas, katsid enamuse fakte ära. Nii et ma saan keskenduda võib-olla mõnedele seonduvatele asjaoludele rohkem. Noh, mida ütles siis kolleeg Reformierakonnast? Ei ole vaja maksuerisusi, on vaja otsetoetusi. Need on parim lahendus. Seda juttu olen ma Reformierakonnalt kuulnud tõesti nii pikka aega, et tahaks öelda, et lapsest saadik olen Reformierakonnalt seda kuulnud, aga nii kaua vist ei ole Reformierakonda olnud. Aga terve aja, kui Reformierakond on olnud, on nad rääkinud, et kõige parem lahendus on otse inimesi toetada, mitte siis näiteks maksuerisusi kasutada. Aga tegusid ei ole sellele kunagi järgnenud. Otse vastupidi, kui me siin räägime sellistest otsestest toetustest, siis Reformierakonna juhtimisel vähendati oluliselt näiteks suurtele peredele suunatud toetust, väga otsene ja väga konkreetse sotsiaal-majandusliku aspektiga seotud. Nende juhtimisel kaotati ära – muide peab ütlema, et ka sotsid toetasid seda – see tulumaksuvabastus, mida inimesed said laste arvelt, jälle väga konkreetselt lastega peredele suunatult. Nii et need otsetoetused – see jutt on lihtsalt üks vale. Aga see, et Reformierakond valetab, jällegi ei tohiks kedagi imestama panna, nii et selles osas ei imesta ka mina. Nüüd teine asi, mis puudutab seda Reformierakonna juttu, et see käibemaksualandus ei kandu hindadesse. Jälle vale. Tegelikult kogemused Euroopast näitavad, et kandub. Ja tegelikult Euroopas on lisaks näiteid selle kohta, kuidas soodustada, et kanduks. Mida on tehtud näiteks Portugalis ja Saksamaal? Üks asi on see, et statistikaamet ja konkurentsiamet on koos selle langetusega hakanud jälgima kokkulepitud ostukorvis olevate toodete hinnamuutusi ja seda jälgimistulemust regulaarselt avaldama. Aga näiteks Portugalis tehti ka seda, et kohustati, tehti üleminekuperiood, poekette kohustati avaldama varasemat hinda ja maksulangetusele järgnenud hinda. Jälle mõjus väga hästi ja maksulangetus kandus väga hästi hindadesse edasi. Nii et kui mitte ainult teha maksulangetus, mis on vajalik, vaid mõelda sinna juurde meetmeid, mis toetaks selle edasikandumist, küll ta siis kandub. Ja üks oluline toetus, et asjad, sellised maksuerisused edasi kanduksid, on ka sõnumid valitsuse poolt. Ma toon näite sellest ajast, kui EKRE oli valitsuses ja langetati kütuseaktsiise, siis isegi mitte väga sellise suure tiraažiga ajakirjas toonane rahandusminister Martin Helme ütles, et valitsus alandab aktsiise selle mõttega, et ka tarbijateni see jõuaks, aga valitsus, juhul kui see ei peaks jõudma, kaalub ka seda, et mootorikütused panna kriitiliste toodete nimekirja, millisel juhul valitsus peab hakkama ise neid hindu reguleerima. Ettevõtjad on targad inimesed, saavad aru, funktsionaalne lugemisoskus on olemas, ja said aru, et parem on ikkagi maksulangetus tarbijatele edasi kanda kui riigi kätte hinnaregulatsioon anda. Nii et, Reformierakond, teil on palju, mida mõelda ja arutada, saate fraktsioonis selle asja käsile võtta. Nüüd, head sotsid! Ma usun, et te olite juba peaaegu, et Epler, näed, kirub siin Reformierakonda. Ma siiski pool kõneaega säästsin ka teie jaoks, võib-olla nelja minutit ei kulugi. No ma hakkan pihta kõigepealt sellest, et kas te usute või ei usu ise sellesse, et teie eelnõu edasi läheb, ja kas te ise vähemalt teete kõik, mis võimalik, et see läheks, vähemasti olete kogu oma riviga kohal. Mida ma oma kurvastuseks näen, hea kolleeg Võrust Anti Allas, teda pole. Arvatavasti ta tegeleb praegu sellesama asjaga, millega ta on tegelenud viimased paar kuud. Ta räägib Võru inimestele, et tema ei toetanud automaksu kehtestamist. Võtad hääletustulemused lahti, Anti hääl on seal poolt. Ma arvan, et ta võib-olla täna rääkis Võru kaubanduskeskuses inimestele sellest, et ta langetab koos kolleegidega toiduainete käibemaksu. Aga noh, ei piisa sellest, vähemalt kohale tuleb tulla ja oma hääl sellele anda. Ja sa kunagi ei tea, nagu siin Läänemets ise ütles, et on ju palju reformierakondlasi, keda ta teab, kes salamisi toetavad seda. Ja vaata, ühel päeval juhtubki see, et tulevad need saali, siis on Allase hääl puudu ja ikka ei lähe läbi. Piinlik lugu, eks ole. Nii et selles mõttes siin avaldub ka see sotside silmakirjalikkus. Teine asi muidugi, kus see avaldus eriti otseselt, oli Läänemetsa kõne. Tegelikkus Eestis on see, et käibemaksu tõusu tegid sotsiaaldemokraadid koos Reformierakonnaga. Jälle vastuvaidlematu fakt. Nüüd Läänemets püüdis seda kuidagi panna kastmesse, et see oli ajutine. No justkui see ajutisus oleks siis tänaseks juba läbi olnud. Ei olnud ju nii. Ta ise ütles, et ajutisus oli mõeldud kuni järgmiste valimisteni. Ma ütleksin, selline mõttetu ajutisus, sest enne valimisi saavad kõik parteid küsida mandaadi, et kui me läheme, siis me muudame ühte või teist maksu üles- või allapoole, ja selleks ei pea olema eelmine koosseis seda ajutisena kehtestanud. Nii et see oli lihtsalt selline püüe kuidagi teeselda, ikkagi justkui sotsid nagu ei oleks tõstnud käibemaksu. Tõstsid küll. Lisaks sellele korduvalt mitte ainult ei tehtud ettepanekuid siin valitsusele, et hakata tegelema käibemaksu langetuse üle mõtlemisega, vaid olid ka konkreetsed eelnõud saalis, meie erakond esitas, minu teada ka Keskerakond, konkreetsed eelnõud, et langetada toiduainete käibemaksu. Ja sotsid hääletasid sellele vastu. Ja noh, see põhjendus, mille kolleeg Läänemets täna siin tõi, miks nad vastu hääletasid, et me hääletasime vastu, sest me tegelesime – sihuke piinlik põhjendus. Ma mäletan, me selle Piret Hartmaniga siin isegi pidasime seda vestlust ja ma küsisin temalt, et kas siis toetate. Ja vaat siis täpselt Hartman ütleski, et ta otsustas luua töögrupi, et seda kõike analüüsida, kas on vaja toetada. Noh, me teame avalikus halduses, miks tehakse töögruppe. Selleks, et asi edasi lükata või tagasi lükata. Nii et see, et me tegime juba analüüsi, ei ole kuigi veenev argument. Ja mul on tunne, et ka Eesti inimesed on aru saanud, et ikkagi käibemaksu sotsid tõstsid. Konkreetne eelnõu, hea eelnõu. Kahju, et teil ei olnud selgroogu, kui te valitsuses olite, toetada seda, et see käibemaksuerisus teha. Aga täna mina julgen küll öelda, et mina toetan seda eelnõu ja seepärast ma hääletan Reformierakonna juhtimisel tehtud tagasilükkamise ettepaneku vastu. Mul on üks personaalne ettepanek ka kolleeg Läänemetsale. Seda on teised ka siin rääkinud, aga tema siis täna oma kõnes rääkis sellest paganlikust 1848 eurost, mis ta hakkab järgmine aasta rohkem saama. Ma ütleks, et konkreetne ettepanek, Lauri, on see, et aga anneta see kuidagi niimoodi nähtavalt, et kuskil registris on näha, et sa annetasid. Anna ära! Siis ta ei paina sind, saad öösiti rahulikumalt magada ja inimesed saavad näha, et selle 1848-ga on sul lugu kenasti lahendatud. Aitäh!

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats.

Jaa. Palun, igaks juhuks võtame kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid, nii palju, kui teid siia saali veel on jäänud sellisel hilisel tunnil? Ja loomulikult, inimesed, kes jälgivad pingsalt meid interneti vahendusel! No alustame sellest, et tõesti, siin on erakondi, fraktsioone, kes on vastavat eelnõu, mis puudutab toiduainete käibemaksu langetamist, siinsamas lugenud meie puhul vähemalt neli korda, marvan, et EKRE puhul võib ka kolm-neli korda öelda. See teema on olnud päris tihti meil siin laual ja saalis. Eks siit puldist on täna tõesti kõlanud palju valesid ja süüdistusi. Kui me võtame lugupeetud sotside esimehe kõnet, siis ta rääkis hästi palju, kuidas valitsus on ikkagi küündimatu ja saamatu ja kõik need valed otsused olid. Aga ma arvan, et ta rääkis ikkagi sellest valitsusest, kus sotsid olid ise ka pundis, sellepärast et teistmoodi see ei ole ju võimalik. Ja praegune valitsus, kus sotse rohkem pundis ei ole, lihtsalt jätkab sama küündimatult. Tuleb ju ausalt öelda – ja sotsid peavad tunnistama –, head sõbrad, ega rahvas ju rumal ei ole, väga hästi mäletavad, kes tõstis käibemaksu, millal tõsteti, kelle toel ja mis makse veel tõsteti. See on tõesti silmakirjalik, mis praegu toimub. Seda maksu, mida te tõstsite, tulete langetama. See on loomulikult ka õige, ma ei vaidle selle sisus ju, selles mõttes, et te saate aru: me oleme ju ise seda välja pakkunud ja te olete järjepidevalt seda mitte toetanud, isegi maha hääletanud. Tagatipuks ütleb veel sotside esimees, et me hääletasime vastu, me ei toetanud, kuna me ju ise ka tegelesime sellega. No kuldsed sõnad ju! See tuleb kuskile üles kirjutada. Me ei toetanud seda head mõtet, kuna me ise tegelesime sellega. Tule taevas appi! Aga mis siis rahvas räägib ja mida ta ei ole unustanud? Selle nimel, et olla valitsuses, selle nimel, et omada ministriportfelli, võtsid sotsid vastu erinevaid maksutõuse. Hakkame neid loetlema. Tulumaksu tõus 20%-lt 22%-le. Hea, et veel kaht prossa ei tulnud juure. Käibemaksu tõus 22%-lt 24%-le. Kehtestasite automaksu, kehtestasite auto registreerimistasu. Erandkorras tõststite erinevaid aktsiise, bensiini-, diisli-, gaasi-, elektri-, rääkimata alkoholi- ja tubakaaktsiisist. Tõstsite eriarsti visiiditasu, haiglavooditasu, tõstsite majutuse käibemaksu 9%-lt 13% peale, ajakirjandusväljaannete käibemaksu 5%-lt 9%-le. Muutsite maamaksu määrasid nii, et maamaks on tõusnud. Muutsite haigushüvitiste maksmise korra nii, et töötajad maksavad ja tööandjad maksavad rohkem. See muudatus viidi sisse 1. juulist 2023. See on kõik teie töö. Maksustasite ka pensioni, mis meie ajal viidi välja maksustamise alt. Kaotasite tasuta maakondliku ühistransporti. Ja nüüd te tulete ütlema, et see valitsus on küündimatu, saamatu ja need otsused on valed, mis on tehtud. Te tõesti arvate, et rahvas on rumal või? Need on kõik teie otsused koos Reformi ja Eesti 200-ga. Ärge arvake, et rahvas on rumal. Ja nüüd teiselt poolt, tõesti, tuleb selline nutulaul, et meil on toimetulekuga probleemid, inimestel ei ole korralikku söögilauda. Selle jaoks on vaja käibemaksu langetada. Loomulikult on vaja langetada ja sellest me räägime ju pidevalt ja kaua. Aga mille tagajärjel see kõik on toimunud? Sõbrad, see on teie töö vili, mida te tahate praegu parandada. Meie erakond loomulikult toetab toiduainete käibemaksu langetamist, nii nagu ta on toetanud ka enne. Me oleme mitmeid kordi toonud oma eelnõusid siia saali. Ja on väga küündimatu see suhtumine, mida ka lugupeetud sotside esimees siin ütles: me ei toetanud neid, kuna me ise tegelesime sellega. Jõudu teile!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 661 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut peame hääletama. Alustame selle ettevalmistamist. Head Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 661 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 37 Riigikogu liiget, vastu 21, erapooletuid 0. Sellega seoses on eelnõu tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Oleme läbinud 12. päevakorrapunkti.