Olukord riigis

Tänane kuues küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teema on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Seda desünkroniseerimise teemat on siin täna juba puudutatud. Esmaspäeval oli meil fraktsioonis Eleringi töögrupp, kellega me neid teemasid arutasime ja kes vastasid ka meie küsimustele. Aga seal jäi õhku üks küsimus, millele nad ei osanud vastata, nad ütlesid, et see tuleks esitada poliitikutele. Ma natuke kirjeldan seda, millest see küsimus tekkis, ja siis jõuan ka küsimuseni. Me rääkisime pikalt sellest, et tegelikult ei ole selle protsessi puhul küsimus mitte selles, kas elektrit jätkub või mitte, seda ilmselt jätkub, vaid küsimus on pigem selles, kas sagedus säilib ega kõigu, nii et kõik kodumasinad õhku lendavad. Me teame, et sagedust ei taga meile ei tuul ega päike, sest see ei ole energeetika. Energeetika, eriti selle protsessi mõistes, on ikka see, mis on püsiv ja kindel. Tuul ja päike seda ei ole. Selleks on meil olemas ja lähevad töögrupi sõnul ka selle protsessi ajal [käiku] põlevkivijaamad, mis on juba käivitamisel, et tagada elekter ja eelkõige sagedus. Tuul ja päike ei tohigi üldse sel ajal süsteemi sattuda, sest see destabiliseerib ja seab ohtu kogu protsessi ja süsteemi. See on see, mida nad meile rääkisid. Mina küsisin töögrupilt, kas Eesti lahkub sel ajal börsilt, kuna on eriolukord ja tekib ilmselge elektrihindade anomaalia, ja kas Euroopa Komisjonilt on küsitud selleks ajaks luba, et ajutiselt loobuda näiteks põlevkivielektri CO2- ja keskkonnatasudest. Me teame, et sel ajal pääseb turule peamiselt põlevkivielekter, mis tähendab, et elektri hind kodumajapidamistel ja kõigil neil, kellel on börsipakett, lendab taevasse. Nad ütlesid, et nii see on. Ja see küsimus pidigi tulema poliitikutele, sest nemad ei osanud vastata. Ma küsingi, et kui pärast tulevad arved, need tulevad ilmselt märtsis, sest desünkroniseerimine on veebruaris, siis kas valitsusel on olemas mingi plaan B või jääb see kõik jälle tarbijate ja kodumajapidamiste kanda?

Aitäh! Mul puudub teadmine, kes täpselt mida rääkis. See ettekujutus, et süsteemis on tohutud konfliktid, nagu teie kirjeldasite, et päike ja tuul ei tohi võrku tulla ja nii edasi, kogu see jutt – ma kahtlustan, et võib-olla te olete üles noppinud [ainult] selle osa, ja ma ei heida seda teile ette, ma üritaksin küsida Eleringi käest, mida täpselt nad teile vastasid või mis küsimusele vastati. Sellega ma olen loomulikult nõus, et desünkroniseerimine on suur teema. See on Eesti jaoks sisuliselt selline – ma ei tea, kas see on parim analoogia, aga see on üks võimalikke analoogiaid –, nagu me [liituks] Schengeni [viisaruumiga]. Sisuliselt tähendab see meie jaoks ikkagi lõplikku lahtiühendamist Venemaa sagedusalast, mis on igati arukas ja lausa möödapääsmatu tegevus, sest nagu me teame, Venemaa ei ole tsiviliseeritud partner mis tahes riigile, Euroopale ja meile samamoodi. [Selleks puhuks, kui] Venemaa [peaks] Balti riikide [elektrivõrgud] erakorraliselt desünkroniseerima, oleme valmistunud juba pikemat aega. Sellepärast meil ongi sellised seadmed nagu sünkroonkompensaatorid, millele ma enne viitasin. Ma loodan, et Eleringi [esindajad] teile nendest rääkisid, kui ei rääkinud, siis kindlasti saavad rääkida. Soovitan teil vaadata ka saadet "Mis värvi on majandus?". Sünkroonkompensaatorid hoiavad teatud aja seda sagedust, mida meil võrgus vaja on. Seda saab hoida ka teiste jaamadega. Igaks asjaks on oma meetod, mõni on odavam, mõni kallim. See hinna lakke lendamise jutt on veidi pentsik. Ma vaatan, et õnneks on Johannes Voltri rahvusringhäälingu lehel teinud, ilmselt ka teie küsimusele mõeldes, täna kell 7.10 eraldi uudise, kus ta ilusasti ütleb, et elektrisageduse hoidmine hakkab keskmisele kodule maksma ühe euro kuus. Mis puudutab seda, kuidas seda algselt kaetakse, siis alguses katab selle prognoositud kulu Elering ise ja hilisemad mehhanismid on väljatöötamisel. Aga ERR-ist saab selle täpsemalt üle vaadata, uudise pealkiri on "Elektrisageduse hoidmine hakkab keskmisele kodule maksma ühe euro kuus".

Suur tänu! Helle-Moonika Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Meil ei ole eriarvamusi selles, kas see protsess peab toimuma või mitte. Ma ei küsinud selle kohta, mis see pikas perspektiivis maksma läheb – see üks euro kuus, mis pärast hakkab olema –, ma küsisin [desünkroniseerimise] ajal toimuva anomaalia kohta. Nad tunnistasid, et hind võib lakke lennata, ja ütlesid, et poliitikud peavad sellele lahenduse leidma. Aga ma tulen ikkagi tagasi selle kokkuleppe juurde, mis hiljuti kolme erakonnajuhi vahel sündis: kuidas kiirkorras laiali jagada 2,6 miljardit eurot taastuvenergeetika ärimeestele. Te rääkisite siin enne pikalt sellest, kuidas seda on arutatud ja pikalt arutatud. Teie ei näinud selles probleemi. Aga küsimus ei ole selles, kes arutavad ja kui pikalt arutatakse, küsimus on selles, kes [on need, kes] selle lõpuks otsustavad, [asjades] kokku lepivad. Ka kliimaminister on oma usutluses öelnud, et sellele arengukavale eelnesid põhjalikud arutelud – ja kelle vahel? – valitsusliikmete, pankade ja arendajatega. Ehk siis mina [saan aru], et kasumikartell leppis asjades omavahel kokku. Ja kolm ministrit otsustasid [asja] ära! Kuidas on võimalik, et kolm erakonnajuhti võtsid riigile ja maksumaksjatele sellise finantskohustuse, suunates taastuvenergeetika ärimeestele ja arendajatele miljardeid eurosid ajal, kui kõik juba teavad, et tegelikult liigub see protsess maailmas täiesti vastupidises suunas? Riigikogu pole ju ka veel otsuseid teinud ja seadustki veel pole. Küsin sellise küsimuse – te kindlasti ei vasta sellele, aga ma ikkagi küsin: kui palju kilekotte liigub selle otsuse tõttu asjast huvitatud ärimeestelt ja arendajatelt valitsuserakondade kontoritesse? Me teame, et Reformierakond on nagu Maurus, kes kunagi ei ütle rahast ära, ei suurest ega väikesest. Täna hommikul näiteks oli uudis selle kohta, et kultuurkapital eraldas Neinar Seli sünnipäeva pidamiseks 300 eurot. Seli on teatavasti Eesti Ekspressi rikaste top'is ja ka Reformierakonna suurtoetaja. Ma oleksin väga tahtnud olla see kärbes seal seinal ja näha, kuidas Reformierakonna ministri alluvuses olev kultuurkapital sellise otsuseni jõudis.

Teie aeg!

Aga me teame, et kes ei täna vähese eest, see ei täna ka palju eest. Ju see läks sinna Neinar Seli peoeelarvesse ikka asja eest, mis sest et maksumaksja taskust ja kultuuriinimeste arvelt, aga abiks ikka.

Aitäh! Härra minister, palun!

Jah, oma kolleegidele tõite te sõbraliku muige näkku, ma näen, et nii Rain Epler kui ka Martin Helme naeravad selle esituse üle või [teema]püstituse üle. Mulle jääb sügavalt arusaamatuks, kuidas on kellegi sünnipäeva pidamine seotud desünkroniseerimise protsessi ja veel enam valitsuse energeetikaotsustega. (Hääl saalist.) Jah, ma püüan keskenduda sellele, mis ma arvan selle küsimuse puhul olevat kõige olulisema, ehk sellele, kuidas need otsused sündisid. Kirjeldan sedasama, mida vastasin ka Martin Helmele. Valitsuses on peetud hulga arutelusid. Ise ei ole neid kokku lugenud, aga tuginen praeguse kliimaministri [andmetele], kes on öelnud, et minu ajal oli valitsuskabinetis kümme sellist arutelu ja tema ajal on olnud kaheksa. Viimane arutelu [kestis] mälu järgi [öeldes] tõepoolest 3–4 tundi. Jah, seal oli Põhjamaade Investeerimispanga esindaja, kes kirjeldas üldist finantseerimisloogikat sellel turul, mitte tingimata enda finantseerimisloogikat, [seda,] millised on valikud, turu erinevate sektorite esindajad. Mälu järgi [öeldes] oli ka Eesti Energia esindaja, kes kirjeldas, millised nende valikud turul on ja nii edasi. Valitsus ei lähtu otsuste tegemisel mitte konkreetse ettevõtte huvidest, vaid sellest, milline on kõige soodsam viis energiajulgeoleku tagamiseks tarbijatele. Meie tegevuse eesmärk on lihtne: juhitavad võimsused peavad tagama, et süsteemis on stabiilsus olemas. Aga need juhitavad [võimsused] on tihtipeale kallimad nii investeeringuna kui ka ühiku kohta. Põlevkivi, nagu me teame, on megavati, kilovati kohta kallim, gaas samamoodi, ehkki ta on küll juhitav. Juhitamatud, mis sõltuvad ilmastikust, ehk päikese- ja tuule[energia] on keskmisena jälle odavamad. Nii et kui tahta keskmist hinda alla [tuua], peab sul olema nii juhitamatut ehk taastuvenergiat kui ka juhitavat, mis tagab stabiilsuse sellel hetkel, kui päike ei paista ja tuul ei puhu. Nagu öeldud, tulevikus me kindlasti alustame debatti tuumajaama asukohavaliku üle. See tähendab seda, et kevadel peaks tulema eriplaneeringu esimene etapp valitsusse, seejärel tuumaseadus parlamenti – see ongi see koht, kus parlamendil tuleb see debatt ära pidada – ja pärast seda saab [langetada] otsused täpse asukoha ja rajamise võimalikkuse kohta. Sellises järjekorras need tegevused käivad. Ekspertide, ministeeriumide, turuosaliste ja finantsasutuste esindajatega on peetud väga palju arutelusid ja peetakse ka tulevikus. Nagu ma juba kirjeldasin, minu hoiak on selline, et kõik turul tegutsejad või asjassepuutuvad pooled tuleb alati võimalikult aktiivselt ära kuulata, olgu ministeeriumide tasandil või valitsuse tasandil, ainult nii on võimalik langetada parimad ja optimaalsed otsused. Koalitsiooni omavaheline arusaamine sellest, et on olemas tuule- ja tuuma[energia] ning ka salvestus[võimekus], kui juhitavad võimsused ja võrgud arenevad, ja nii edasi, ei ole loomulikult valitsuse otsus. Valitsus [vaatab] kõik asjad üle ja teeb oma otsused ise, nii nagu parlament teeb oma otsused ise. Aga põhimõtteline tasakaal on see, mille suunas me liigume.

Aitäh! Ja Martin Helme, lisaküsimus, palun!

Aitäh! No ma kategooriliselt lükkan ümber selle lakkamatult kõlava väite, et tuule- ja päikese[energia] on kõige odavamad ja kui me neid kiiresti arendame, siis [elekter] läheb odavamaks. Vastupidi, kõigis nendes riikides, kus on arendanud tuuleenergiat, on läinud elekter halastamatult, pöördumatult kallimaks. Ja seda, mida ma teilt enne korduvalt küsisin, mis on see kogukulu ühiskonnale, te ei tea. Me teame, et ainuüksi selle esmaspäevase otsuse tõttu [lisandub] ühiskonna [kanda] 2,6 miljardi [euro suurune] kulu. Te kinnitasite enne, et tarbija maksab selle 2,6 miljardit kinni. Kas ta maksab selle kinni elektriarvetega, võrgu[teenuse]arvetega või mingisuguste stabiliseerimisarvetega, seda me veel ei tea. Te ei saa tulla meile sirge näoga rääkima [sellist juttu]. Te räägite küll sirge näoga, aga keegi ei võta seda tõsiselt. Meil on väljaehitatud ja toimivad põlevkivi[jaamad], mille kapitalikulu on juba maha kantud, odav elekter, mida te ajate pankrotti kõrgete lõivude, trahvide ja maksudega. Sinna kõrvale on meil plaanis arendada tuulikud, mis maksavad miljardeid ja miljardeid ja millele subsiidiumeid makstakse miljardeid ja miljardeid. Ja sinna kõrvale on plaanis teha salvestus, mis maksab miljardeid ja miljardeid. Ja siis on meil plaanis teha tuuma[jaam], mis ka maksab. Me tahame teha neli paralleelset energiasüsteemi ja te tulete meile rääkima, et see kõik teeb elektri odavamaks. See on ju naljajutt, see ei ole tõsiselt võetav jutt. Te ei ole mulle tegelikult öelnud, kust see raha tuleb. Okei, tarbija maksab kinni, aga kust tarbija selle raha võtab. Ma toon hea näite. Te rääkisite siin sünkroniseerimistasust või, vabandust, sageduse hoidmise tasust, et see on 60 miljonit aastas ja kodutarbija [hakkab maksma] 1,25 senti kuus. Kodutarbijaid on meil pool miljonit, korrutame 12 kuuga läbi – see on natukene rohkem kui 10 miljonit aastas. Kust see ülejäänud 50 miljonit [tuleb]? See [tuleb] ju ettevõtetelt, juriidilistelt tarbijatelt. Kes ettevõtete kulu kinni maksab? Seda teeb ju ka tarbija. Niisuguste manipulatsioonide abil te suudategi meile siin sirge näoga rääkida, kuidas kõik läheb odavamaks, aga me kõik näeme oma elektriarve pealt, et ainult kallimaks läheb, ei ole näha, et odavamaks läheb.

Aitäh selle küsimuse eest! Siin oli jälle mitu sellist asja, mille puhul tuleb hiljem fakte kontrollida. Energeetika vaatest on taastuvenergia, tahate või ei taha, keskmise ühikuna siiski odavam kui fossiilsetest [kütustest toodetud energia]. (Hääl saalist.) Lubage mul rääkida. Teeme kordamööda, kui sobib. Me saame kenasti hakkama. Ma saan aru, et teema tõmbab kaasa. Taastuvenergia on ühiku kohta kindlasti odavam. See väide, et me rajame nagu nelja erinevat energiasüsteemi, on energia vaatest, energeetikavaldkonna vaatest natuke nagu pentsik. Ma saan aru, et selle valdkonnaga on teil võib-olla vähem pistmist või tegemist olnud. Ei ole neli erinevat süsteemi. Kui toolil on neli erinevat jalga, siis see ei tähenda, et see oleks kuidagi erinev tool. See on tool. Energiasüsteemiga on täpselt sama lugu: seal on vaja erinevaid osasid ja neil [osadel] on erinev funktsioon. Ütleme nii, et taastuv[energia] toob pigem keskmist hinda alla, see on tema eesmärk. See on puhas, hoiab loodust, hoiab saastet madalamal, hoiab meie elukeskkonda, ja puhas elukeskkond on minu hinnangul väärtus. Ma loodan, et teie arvate samamoodi ja me selle üle ei vaidle. Juhitav energia ehk siis gaas ja täna reservina ka põlevkivi tagab selle, et meil on selleks ajaks, kui taastuv ei tööta, tootmine olemas. Võrku antakse energiat sellisel viisil ja sellises koguses, nagu vaja on. Salvestusel on oma funktsioon hindade ühtlustamisel ja tuumaenergeetika on üldse üks nii-öelda tuleviku võimalus. See tähendab seda, et kui aastal 2035, 2040 või millal iganes need reaktorid, need tehnoloogilised lahendused, mida Kanadas proovitakse praegu ehitada, võimalikuks saavad, hakkavad nad meile pakkuma stabiilset energiabaasi. Mõningal määral on ka see juhitav. Eks eeskätt rahaliselt ole siis näha, kuidas praktikas selle tuumaenergia juhitavusega [hakkab olema], aga vähemasti tuumaenergeetika nii-öelda pakkujad, entusiastid ja, ütleme, valdkonna inimesed ise kirjeldavad, et mõningal määral on seda võimalik üles-alla skaleerida. Arvestades seda, et tuumadebatt saab kindlasti olema suur teema, tuletan meelde, et maailmas on praegu üle 400 töötava reaktori ja arendatakse uusi. Meiegi tegelikult, kui meil ühendused Soomega töötavad, naudime soodsamat Soome tuumaenergiat nendel päevadel, kui energia hind on seal odavam. Ja kui meie pool on taastuv[energia] odavam, siis naudivad soomlased seda. Nii see süsteem toimib.

Suur tänu! Lõpetame tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.