Toimetulekutoetus

Liigume edasi. Tänane viies küsimus on sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole, küsib Riigikogu liige Vladimir Arhipov ja teema on toimetulekutoetus. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ilmselt on toimetuleku[toetuse] määr nii tähtis, et justiitsministergi osaliselt juba vastas nendele küsimustele, mis võivad tulla. Aga on hea, et selle vastu huvi tuntakse. Maksud tõusevad, aktsiisid tõusevad ja kõige rohkem saavad selle tõttu kannatada madala sissetulekuga Eesti inimesed. Samas on toimetuleku[toetus] Eestis ikka väga madal. Kuidas suhestub selline madal toetus toidukorvi keskmise maksumusega ja kuidas peaks hakkama saama kolmeliikmeline pere, kellele nii toidu, riiete kui ka jalatsite ostmiseks jääb 600 eurot perekonna peale. Kuidas nad sellega hakkama peaksid saama?

Aitäh küsimuse eest! Alustan võib-olla natukene kaugemalt, et luua üldist konteksti. 2018. aastast alates kuni Ukraina sõja [alguseni] toimetulekutoetust saavate leibkondade arv tasapisi kahanes: kui 2018 oli selliseid leibkondi natuke üle 12 000, siis aastaks 2021 oli nende arv kahanenud 9800-ni, ehk inimeste hakkamasaamine meil tegelikult mõnevõrra paranes ja päris absoluutsesse vaesusesse meil inimesed ei jäänud. Aga siis toimus murdepunkt ja 2022. aastal, kui ajutise kaitse saajatena lisandus terve hulk Ukraina sõjapõgenikke, kasvas nende arv enam kui kahekordseks: 25 000 või isegi natuke rohkem toimetulekutoetuse saajat. Oluline on see, et 2023. ja 2024. aastal on toimetulekutoetuse saajate arv stabiliseerunud ja tänaseks on nende arv langenud 15 500-ni, kusjuures Eesti püsielanikke on nende hulgas kaks kolmandikku ja ajutise kaitse saanud Ukraina [kodanikke] kolmandik. Mida kauem on ajutise kaitse [saajad] siin, seda suurema tõenäosusega leiavad nad tasuvama töökoha ja nad ei ole enam toimetulekutoetuse saajad. Seda näitab ka statistika. Toimetulekutoetuse puhul on oluline aru saada, et seda [makstakse] ikkagi äärmuslikku kitsikusse langemise korral ja see aitab üsna väikest hulka elanikkonnast. Kui me räägime näiteks nendestsamadest sidekuludest, millest siin [juttu] oli, siis see aitab circa 10 000 Eesti leibkonda ja [lisaks] 5000 Ukraina sõjapõgeniku leibkonda. Oluline on mõista, et toimetulekutoetust ei saada mitmeid aastaid järjest. Keskmiselt on üks leibkond toimetulekutoetuse saaja viis kuni kuus kuud. Milliseid muudatusi on planeeritud selleks, et inimeste hakkamasaamist paremini toetada? Käesoleva aasta lõpus on meil kavas tuua Riigikokku seaduseelnõu, mis räägib nii sellestsamast internetikasutusest kui ka laste vanusepiiri tõstmisest, et me [ka siin] nii nagu perehüvitiste seaduses arvestaksime lapsi [vanuses] kuni 19 eluaastat. Samamoodi õiguskantsleri ja Riigikontrolli raportist tulenevad üldistatud juhised kohalikele omavalitsustele, et need [piirmäärad], mida kohalikud omavalitsused eluasemekuludele [kehtestavad], oleksid omavalitsustes ühetaolisemalt käsitletud. Lisaks veel mõned muudatused, mis peaksid seda olukorda parandama.

Teie aeg! Vladimir Arhipov, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Kas ma saan õigesti aru, et ei olegi midagi häda selle väikese rahaga, 200 euroga, et inimene peabki sellega hakkama saama? Aga ma küsin sellise küsimuse. Kas teie [arvates] on see õiglane, et kõrgemad riigiametnikud saavad tänu töötasu indekseerimisele [palgatõusu], aga toimetulekutoetuse määr jääb häbiväärse 200 euro peale?

Aitäh! Kõigepealt, ma kindlasti ei ole sellel positsioonil, et toimetulekupiir peaks olema seal, kus ta [praegu] on. Seda tuleb kogu aeg üle vaadata. 2022. aasta suvel õnnestus mul see tõsta 150-lt 200-le. See tuleb kindlasti uuesti üle vaadata. Nüüd, toimetuleku puhul on oluline [märkida] ka seda, et elatusmiinimumi [arvutamise] metoodika on meil aegunud. Meil on tellitud uuring ja selle uuringu tulemused [tulevad] 2026. aasta kevadeks. Kuna see side[küsimus] on siit täna läbi käinud, [siis ütlen, et] me tegelikult võtame ka praegu sidekulutusi koefitsiendiga arvesse. Lisaks toidukorvile on ka muud kulutused, mille hulgas on garderoob, majapidamine, tervis, transport, side, vaba aeg, haridus ja muud kulud. See metoodika tõepoolest vajab kaasajastamist ja sellega me tegeleme. Kas see võiks olla indekseeritud? Riigieelarvest [eraldati] toimetulekutoetusteks 2023. aastal 45,5 miljonit ja eelmisel aastal peaaegu 40 miljonit, kuna sihtgrupp vähenes, vähenes ka kulu. Jah, ma arvan, et arvestades nende summade väiksust riigieelarve kontekstis, on mõistlik – selleks, et vältida sellist ebamugavat vaidlust ühiskonnas ning anda kindlustunne madala [sisse]tulekuga leibkondadele – kaaluda indekseerimise rakendamist. Aga me kindlasti ei tee seda ettepanekut käesoleva aasta lõpus [tuleva] seaduseelnõuga, vaid ootame ära elatusmiinimumi sisendi, mis valmib aasta pärast kevadel. Selle põhjal on võimalik teha järeldusi, et jõuda mõistlike lahendusteni.

Aitäh! Ja lisaküsimus, Siim Pohlak, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Küsin ajutise kaitse saajate kohta. Te oma vastuses ütlesite, et suur hulk raha kulub põgenike aitamise peale. Kas ajutise kaitse saajate puhul kontrollitakse kuidagi, et nad ka tegelikult siin viibivad? [Et ei ole nii,] et nad käivad siin ainult toetusi välja võtmas ning vahepeal viibivad hoopis Soomes või Rootsis. Palun selgitage, milline teil see kontrollimehhanism on.

Üldist kontrollimehhanismi saab siseminister teile kindlasti paremini tutvustada, sest seda kontrollitakse siis, kui on vaja pikendada ajutise kaitse staatust, sellisel juhul peavad inimesed läbima kontrolli. Minu viimane teadmine on selline, et tõepoolest, tervet hulka inimesi, kes meie riigile teadaolevalt pidid siin viibima, tegelikult siin ei olnud, ja nimekirjadest nad välja läksid. Mis puudutab toimetulekutoetust, siis toimetulekutoetust käivad inimesed taotlemas kohalikus omavalitsuses, esitavad reaalsed dokumendid kulude ja sissetuleku kohta, sealhulgas üürilepingu, mis tähendab seda, et need ajutise kaitse saajad, kes toimetulekutoetust saavad, siin tõepoolest ka elavad. Samamoodi on meil koostöö kohalike omavalitsustega. Sotsiaalkindlustusamet saab informatsiooni selle kohta, kui keegi kukub toimetulekutoetuse saajate ringist välja selle tõttu, et teda tegelikult siin ei ole. Seda informatsiooni Sotsiaalkindlustusametile antakse, sest teadupärast teeb või vahendab Sotsiaalkindlustusamet inimestele tervet hulka sotsiaalseid siirdeid, sealhulgas lapsetoetusi. Eesti on esirinnas nende riikide seas, kus Ukraina sõjapagulased on tööhõives väga aktiivsed: üle 50% tööealistest inimestest [osalevad] aktiivselt tööhõives ja suudavad iseennast ja oma perekonda ülal pidada. Nendega seoses, kes on tulnud hiljem ja tegelevad võib-olla veel keeleõppega, kes on [vähe]tasustatud töökohal ja kelle peres on palju lapsi, nii et nad tõepoolest langevad alla toimetulekupiiri, [tuleb] meil täna kulutusi teha, aga aasta-aastalt see kulu väheneb. Võrdluses 2023. ja 2024. aastaga saab öelda, et Ukraina sõjapõgenike hulgas on [toimetulekutoetuse saajate arv] vähenenud 4000 leibkonna võrra.

Suur tänu! Lõpetame tänase viienda küsimuse käsitlemise.