Eelarve

Tänane kaheksas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teemaks on eelarve. Urmas Reinsalu, palun!

No tere, härra peaminister! Mida ma pean nentima, te teate, heatahtliku nõuandena – ei ole see eelarve teil välja kukkunud hästi. Kehvakene on tulnud. Seda tuleb põhimõtteliselt korrigeerida. Ja Isamaa esitab oma alternatiivse eelarve sellele teie eelarvele. Ma näen murega, et te asute valimislubadust, Reformierakonna maksuküüru, täitma laenurahaga, nähes ette riigil selles maksumuses vastava võla või defitsiidi 2070. aastani riigi eelarvestrateegias. Ma arvan, et te ei käitu praegu vastutustundlikult. Teil ei ole ka meetmeid kahjuks inflatsioonitõrjeks selles eelarves. Vastupidi, see eelarve kiirendab inflatsiooni. Ma näen rida niisuguseid kummalisi meetmeid. Kõneleti siin varasemalt lastega perede kindlustundest, 100 miljonit eurot 2028. aastaks lapsetoetuste selektiivseks muutmiseks – eksperdid on mulle öelnud, et see tähendab suurusjärgus keskmist palka teenivalt vanemalt lapsetoetuse äravõtmist. Mingid arusaamatud summad, mida ei oska ka rahandusminister seletada, investeeringurevisjon, nõnda edasi. See on "pärast meid tulgu või veeuputuse" eelarve. Kuid mul on üks konkreetne küsimus ja ka nõuanne. Valitsemiskulusid, härra peaminister, tuleb vähendada, defitsiiti tuleb korrigeerida väiksemaks. Te olete lubanud valitsemiskulusid vähendada 2024. aastal, kui te ametisse astusite. Kuid kui ma võrdlen 2024. aasta ja 2026. aasta eelarve eelnõu, siis teie enda defineeritud valitsemiskulud – personalikulud, majanduskulud ja mitte seaduses ette nähtud toetused – 2024 versus 2026. aasta eelarve hoopis kasvavad 1,9 miljardit eurot, mitte ei vähene. Härra peaminister, miks sõnad ja teod lähevad lahku?

Aitäh, hea küsija! Teie võime numbritega meelevaldselt opereerida ei ole ajas vähenenud, ja rõõm näha. Soovin teilegi kena mõttelendu! Nüüd kärbetest. Vastan teile Rahandusministeeriumi numbritega, küsisin Rahandusministeeriumi eelarveekspertide käest. Kaja Kallase valitsusest kuni tänaseni oleme kärpinud erinevaid valdkondi umbes 1,4 miljardi eest ja selles eelarves tulevad lisakärped. Seda esiteks. Ma arvan küll, et kui te vaatate erinevaid valdkondi, te näete seda tagasisidet, kuidas kärped kultuurivaldkonnas, paljudes teistes valdkondades on sellised, kus inimesed ütlevad, et kui saaks kuidagi kärpimata, siis oleks parem. Nii et selle asemel, et meelevaldseid numbreid pilduda, võib-olla teinekord püüate pakkuda mõne konkreetse ettepaneku. Eelmine kord, ma mäletan, eelmise eelarve juures te vist tulite minu arvates salapäraselt ja ütlesite numbri 300. Me seda seal arvamusfestivalil juba käsitlesime, ütlesite, et 300. Ma küsisin, mis 300, ütlesite, et 300 miljonit tuleb kokku hoida. Mille arvelt, kuidas, kust – ei tulnud sealt midagi välja. Nii et andke siis teada, milline kool tuleb kinni panna, kuhu vähem tervishoiutöötajaid, kuhu vähem õpetajaid, kuhu vähem päästjaid, kuhu politseinikke. Ärge olgu üldsõnaline, hea küsija! Seda esiteks. Teiseks, mis puudutab eelarvet ennast, siis mina arvan, et see on väga hea eelarve, ja mitte sellepärast, et meie oleme selle teinud vaid objektiivsetelt näitajatelt. Küll, Putini pärast ja Venemaa agressiivsuse pärast, aga kaitsekulutused 5%-ni – ma arvan, et see on see tase, mida me oleme küll lubanud, aga see on see tase, millega meie ja meie lapsed, eestlased ja Eesti inimesed saavad elada rahus. Vaenlane teab karta, sõbrad teavad loota. Ma arvan, et see on väga hea eelarve. Ja maksude alanemine samamoodi. Ma loodan sellele tuge siit saalist, mitte paljasõnalist juttu, igasugust muud sõnavahtu. Toetate või ei toeta, otsustage ära. Aga ma arvan, et maksude, maksumäära alandamine, mis on vist tõepoolest jälle – Rahandusministeeriumi käest küsisin, ekspertide käest, ütlevad – vist läbi ajaloo suurim, nagu kaitsekulude kasv, maksumäära alandamine jätab inimestele väga palju raha kätte. Keskmise palga puhul tähendab see inimesele aastas 13. palka. Kui sa saad 2100, mis on keskmine palk, siis umbes 1800 eurot jääb sulle rohkem raha kätte. Nii et see tähendab ikkagi väga suurt võitu töötavale inimesele. Kui te räägite sellest valimislubadusest, siis teil vist Helir-Valdor Seederiga ilmselt sama memo on või samad jutupunktid, aga Seeder küsis selle küsimuse juba ära ja ma kirjeldasin talle. Tõepoolest, see, mida te peate rumalaks valimislubaduseks, ei ole mitte rumal valimislubadus, vaid rumal teie poolt elluviidud valimislubadus. Selle maksuküüru isa ja ema on siinsamas saalis – Isamaa, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond. Ise kehtestasite! See on ajale jalgu jäänud ja on aeg see kaotada.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Ei, mul ei ole täpsustust. Mul on seesama küsimus, mis ma esitasin meie armsale härra peaministrile, härra spiiker. Üks meist kahest nüüd antud juhul opereerib valesti faktidega. Kõige lugupidamise juures, see ei ole mitte mina. Härra peaminister, kui me võtame ette 2024. aasta eelarve täitmise ja vaatame seal, kui palju valitsemiskuludeks raha läheb, siis 2026. aasta eelarveprojektis on need summad teie defineeritud valitsemiskuludena kasvanud 1,9 miljardit eurot. Ja teie räägite, et te olete 1,4 miljardit kokku hoidnud. Kus see peidetud on, armas härra peaminister? Nimetage, kust see raha siis konkreetselt tuleb, et ma oskaksin ridades võrrelda 2024. aasta eelarvet, et kus see raha on vähenenud, see 1,4 miljardit valitsemiskulusid kokku. Nüüd te küsite konkreetseid asju. Meil on väga palju konkreetseid asju, näiteks 3,2 miljonit eurot, mida teie rahandusminister juunikuus tõstis üle vaikselt, kasutamata raha muuks otstarbeks, ja muutis palgarahaks Rahandusministeeriumile. Te kulutate raha näiteks, kui ma toon konkreetselt, selle automaksu lapsetoetuse peale, väga suure summa selle tehniliseks IT-lahenduseks ja administreerimiseks bürokraatlikult. Ma soovitan seda ära jätta, sellepärast et mõistlikum on automaks tühistada. See automaks tühistatakse ja see raha läheb tegelikult tühja. Ei ole mõtet pillavalt maksumaksja rahaga ümber käia. Üle 17 miljoni euro on teie visioon soode rajamiseks Eestis. Niisugused projektid, läbivalt, ausalt öelda, ei ole vastutustundlikud. Seda rida saab jätkata. Tõepoolest, see maja on juba tööle pandud, Läänemere suurim palkmaja oli teie korraldus ehitada üle 60 miljoni euro maksumusega, mille nurgakivi te panite peaministrina. Nüüd te räägite, et investeeringuid võib-olla tuleb lükata ja nõnda. Miks oli teie prioriteet 60 miljonit eurot maksev keskkonnaasutuste maja ehitada? Nii et minu küsimus, härra peaminister, on see, et öelge mulle konkreetselt 2026. aasta eelarvest, kus ma näen võrreldes 2024. aastaga, kus valitsemiskulud on 1,4 miljardit vähenenud. Aitäh!

Urmas Reinsalu, teil oli täpsustav küsimus. Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Kardan, et hoolimata sellest, et te veedate aega ja esitlete ennast tihti riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehena, ei ole te eelarveprotsessidest väga täpselt aru saanud. Inflatsioonilises keskkonnas, isegi kui raha jääb samaks, tähendab see tegelikult asjade kokkutõmbamist. Erinevate kasvude äralõikamine või raha ümbertõstmine eelarves tähendab samamoodi kärbet. Eelarves kasvavad näiteks kaitsekulutused. Oleme otsustanud loobuda pensionide kärpimisest, mida parempoolsed väga reipalt pakuvad, et pensione tuleb kärpida, kõikidest sellistest asjadest. Sinna läheb rohkem raha ja kogu kasvu ja erinevaid valdkondi on kärbitud. Näiteks Maa- ja Ruumiameti liitmisel on 19% töötajaid vähem, peaaegu 20%, millest unistas Toomas Luman omal ajal. (Vahelehüüe saalist) Me vist ei pea siin debatti praegu, lubage mul vastata. Kokkuhoidu on tehtud palju ja kärbitakse veel. Kui te vaatate erinevaid valdkondi, siis mulle tundub endiselt, et te vist ei taju, et kaitsevaldkonda juurde võttes ja sinna rohkem kulutades tõmmatakse teisi valdkondi väga intensiivselt koomale. 1995. aastal oli maksukoormus umbes 35% ja 2026. aastal langeb maksukoormus jälle 35%-ni. 1995. aastal olid kaitsekulud 1% ja järgmisel aastal on 5%. Te saate aru, kui palju on kaitsekulutuste määrad tõusnud. Riik ei ole lihtsamaks läinud, pensionid tõusnud jne. Mis puudutab palkmaja, siis ma olen kindel, et kui see valmis saab, siis saate koos Anvar Samostiga sinna minna ja vaadata, mida see loodusele tähendab.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Tõnis Lukas. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Eelmisel aastal selle käesoleva aasta eelarvet tehes oli pikemalt juttu nii õpetajate palkadest kui ka võimalikust valitsuse ja omavalitsuste vahelisest kokkuleppest, et suurendada palgafondist diferentseerimisfondi osa. Sellega seoses ka kehtestada, siis nüüd juba järgmise aasta algusest ehk 2026. aasta algusest, uus karjäärimudel õpetajatele. See nõudis teatavaid summasid. Selle aasta eelarves neid ei olnud, aga planeeritud oli, et see kõik hakkab kehtima ning õpetajate palgatõus ja karjäärimudel tulevad järgmisel aastal. On rõõmustav, et õpetajate palgatõus vähemalt mingil määral on eelarveprojektis sees. Kas see õpetajaid rahuldab, seda peavad nende organisatsioonid ütlema, ja kui palju seal on diferentseerimisfondi osa ja kuidas see koole rahuldab. Ma küsisin haridusministrilt läbirääkimiste kohta linnade ja valdade liiduga, mis on rutiinne iga-aastane protsess. Ta jäi mulle vastuse võlgu, seetõttu ma küsin teilt. Ma olen ise järele vaadanud, et valitsuse ja linnade ja valdade liidu vahel on sõlmitud protokoll, mis puudutab järgmise aasta eelarve kokkuleppeid. Osa punkte on kokku lepitud, osa on eri arvamustega ja lahtised on õpetajate palgaga seotud küsimused. Neis ei ole kokkulepet fikseeritud ja õpetajate palga puhul pole ka RES-is ehk riigi eelarvestrateegias järgnevatel aastatel tõusu ette näha. Ma küsin teilt, kuidas need läbirääkimised läksid, kas te olete nendega rahul ja miks ei ole õpetajate palgatõusu kokkulepet (Juhataja: "Teie aeg!") järgnevate aastate peale.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Linnade ja valdade liiduga peaminister läbirääkimisi ei pea. Ma ei oska seda kuidagi täpselt kommenteerida, aga kindlasti on meil ministrid, kes teavad sellest täpsemalt, ja ma saan teile paluda kirjalikku vastust. Seda esiteks. Teiseks, õpetajate palgatõus on, see on laialt kajastatud. Keskmiselt tõuseb alampalk umbes 8% ja diferentseerimisfond umbes 2%. Järgnevateks aastateks on ette nähtud ka diferentseerimisfondi jaoks lisaraha. Aga see kõik on eelarves kirjas ja haridusminister võib seda üksikasjalikult mis tahes komisjonis kirjeldada. Aitäh!

Suur tänu! Ja sellega me lõpetame tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise. Äsja oli siin saalis kolleeg Kalle Grünthal. Kas ta on siin veel? Me jõuaks veel ühe küsimuse võtta, kui Kalle Grünthal siia saali kiiresti siseneks. Aga mulle tundub, et Kalle Grünthali siin saalis ei ole. Seega me kahksandat, või, üheksandat küsimust avada ka ei saa. Ka kolleeg Jaak Valge on andnud teada, et ta ei ole siin kohal, mistõttu me ei saa avada ka kümnendat küsimust. Ei saa avada ka üheteistkümnendat küsimust, sest saalis ei ole Aleksandr Tšaplõginit. Ei ole saalis ka Mart Helmet ja ei ole saalis ka kolleeg Mart Maastikku, mistõttu me neid järgnevaid küsimusi, üheksandast kolmeteistkümnendani, ei ava. Head kolleegid, aga kuna meil on ka tänane infotunni aeg läbi saamas, siis ma tänan Vabariigi Valitsuse liikmeid; tänan kõiki Riigikogu liikmeid, kes aktiivselt osalesid tänases infotunnis. Sellega on tänane infotund lõppenud ja me jätkame täpselt kell kaks algava Riigikogu täiskogu istungiga.