Eelarve ja maksupoliitika

Tänane neljas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Ja küsib Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ning teemaks on "Eelarve ja maksupoliitika". Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud peaminister, minu küsimus puudutab tõepoolest päevakajalist eelarve- ja maksupoliitikat. Riigikogu hakkas, eile hakkas arutama järgmise aasta riigieelarvet; täna me jätkame. Ja kui sellesse eelarvesse nüüd siseneda, siis me näeme, et see toidab inflatsiooni läbi maksutõusude ja uute maksude kehtestamise. See kasvatab laenukoormust jooksvate kulude katteks, kahjuks. See eelarve sisaldab ennast rumala valimislubaduse täitmist laenurahaga, suurendab eelarvepuudujääki jne. Seda pikka loetelu võib kahjuks jätkata. Samal ajal te planeerite riigieelarve strateegiasse ka õhku. Ja tundub, et see eelarve on koostatud juba mõeldes järgmistele, 2027. aasta Riigikogu valimistele, sellepärast et see õhk on planeeritud suuresti selle järgsesse perioodi, à la pettusega "maksud ei tõuse". Teie olete kinnitanud ja valitsus on kinnitanud, et te ei toeta ETS2 süsteemi. Aga samal ajal on planeeritud RES-i pärast 2027. aastat 330 miljonit eurot laekumist, ehk siis uut mootorkütuste maksu Eesti rahvale järjekordselt. Ja mida see siis lõppkokkuvõttes endaga kaasa toob? See toob kaasa loomulikult inimeste vaesumise, majandusliku toimetulekuga hakkamasaamine muutub raskemaks, ettevõtjate konkurentsivõime väheneb, investorid peletab eemale. Ja nüüd mul on palve: ärge palun hakake vastama jälle sellest niinimetatud maksuküürust ja õpetajate palkadest, mida te olete mulle viimasel kolmel korral siit saalist vastanud. Sõltumata sellest, mida ma olen küsinud, olete te jõudnud maksuküüruni, isegi kui ma maksupoliitikat ei ole puudutanud. Ärge hakake, ärge kulutage sellele aega! Inimesed ja meie oleme juba tüdinud sellest leierikastist. Aga mul on küsimus, et miks te kavandate RES-i põhimõttest, et pärast 2027. aasta (Juhataja: "Teie aeg!") valimisi tulgu või veeuputus ja järgmine valitsus peaks seda katastroofi hakkama lahendama. (Juhataja: "Aitäh!") Aitäh!

Jaa, aitäh, hea küsija! Mul on natukene selline nagu rõõm ja kurbus segi. Veidi ma olen kurb, et te olete tüdinud sellest jutust. Eks ma teen oma parima, et uut ja huvitavat rääkida. Aga rõõm on selle üle, et te olete tüdinud sellest heast osast ehk õpetajate palgatõusust, et see sõnum on kohale jõudnud. Ja mul oleks väga hea meel, kui te seda ka jagaksite kõigile, et maksuküüru kaotamine jätab ju inimestele väga palju rohkem raha kätte ja tulumaksumäära samaksjätmine samamoodi. Nii et kui teile on see selge, ütlete, et kõik numbrid on olemas. Kui tahate, võin anda ka selle tabeli, mida ma siin Lauri Läänemetsale enne tsiteerisin, et keskmise palga puhul – lihtsalt olgu ära märgitud –, umbes 2100 euro juures inimene saab aastas 1800 eurot juurde ja see tõepoolest on 13. palk. See algab 1. jaanuarist 2026. Aga kui te ei soovi, et ma sellest räägin, ega ma ei pea sellest rääkima, aga minu meelest see on hea asi ja seda me võiksime koos inimestele edasi jagada. Ilmselt infotunni vaatajad – teie valijad, minu valijad – kõik rõõmustavad. Nüüd, mitu asja teil oli siin muidugi nüüd sassis. Te olete ise ka valitsuskabineti liige olnud – eelarvet saab ikkagi teha kehtivate nii-öelda otsuste alusel. ETS-2 puhul, jah, meie hoiak ja minu hoiak on olnud üsna ühene, et see tuleb edasi lükata või tühistada. Euroopas debatid käivad. Kuni seda ei ole tehtud, on see eelarve arvestuses sees. Kui see tühistatakse, siis saab selle sealt välja. Nüüd, teil oli veel küsimus – maksutõusud. No vot, jälle hea uudis. Ja ilmselt sellest te ei ole tüdinenud; ma ei ole teile võib-olla ilmselt rääkinud seda, aga maksud järgmisel aastal langevad. Maksukoormus on sellel aastal 36,6%, järgmisel aastal 35,2. See on läbi ajaloo suurim maksulangetus ühes tükis – küsisin Rahandusministeeriumist järgi – kokku 780 miljonit. Ja ma näen, et te rõõmustate – minulgi on seda rõõmu rõõm näha –, et selline maksulangetus ja me koos saame selle ära teha. Ma loodan teie toetust maksulangetusele. Nii et kokku 780 miljonit maksud langevad; läbi ajaloo suurim maksulangetus ja maksumäär läheb 36,6%-lt 35,2-le. See on väga tähtis. Siis rumala valimislubaduse kohta – äkki ma jõuan selle ka ära kommenteerida. Te ütlete, et rumala valimislubaduse täitmine või ärakaotamine – no ma ei tea, miks te nimetate enda tehtud maksuküüru rumalaks valimislubaduseks. Ise tegite! Isamaa, sotsid ja Keskerakond tegid maksuküüru. Te ütlete, et see on rumal valimislubadus. Ma olen teiega nõus – ongi rumal, tulebki ära kaotada! Seda küüru parandab ainult haud. Kaotamegi ära. Loodan, et toetate. Aitäh!

Härra peaminister, palun!

Suur tänu! Helir-Valdor Seeder, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Nojah, loomulikult, kui maksud peaksid vähenema, siis selle üle ma rõõmustan, aga kahjuks see nii ei ole. Kahjuks see nii ei ole, me ju ühiselt teame. Mul on tegelikult, vastupidi, ääretult kahju, et teis ei ole toimunud arengut. Te olete jäänud selle küüru külge kinni. Ikkagi tulite küüru juurde tagasi, vastasite Läänemetsale küüru kohta ja rääkisite minule jälle küürust. Ma palusin küürust mitte rääkida, me oleme sellest sada korda rääkinud. Ja seda rumalat valimislubadust ei pidanud ma silmas mitte selle tulumaksumuudatuse kehtestamist omal ajal, vaid selle kaotamist, mis läheb maksumaksjale maksma pool miljardit eurot aastas kasvavalt ja mille hüvituseks on toodud küll laenud, küll automaks, küll teised uued maksud, mis kahjustavad Eesti majandust ja ettevõtjaid oluliselt rohkem kui sellesama tulumaksuseaduse praegu puutumata jätmine. Lükata edasi tulevikku või lükata seda nii-öelda tõusunurka edasi kõrgemapalgalistele. Neid võimalusi on. Nii et teie vastus on olnud kahjuks demagoogiline, aga ma usun, et ka enamik inimesi on aru saanud. Minu küsimus puudutab seda lombakat automaksu, mida me esmaspäeval siin Riigikogus tuliselt arutasime ja kus peab ütlema, et rahandusminister ei olnud ette valmistatud. Ta ei suutnud automaksu puudutavatele sisulistele muudatustele mitte ühelegi – rõhutan, mitte ühelegi – vastata. Järgmine kord palve, kui minister tuleb teie kabinetiliikmena, et ta oleks kursis selle eelnõuga, mida ta esitab. Üldse tundub automaks olevat vaeslaps. See on nagu kägu, mis on võõrasse pessa munetud, kellel ei ole vanemaid. Teie ei võta seda omaks algatajatena, sotsid ei võta seda omaks algatajatena. Eesti 200 lausa lubas enne valimisi programmis, et automaksu ei kehtesta. Tegelikult kehtestati ja nii edasi. Aga mul on küsimus. Ega seda ei õnnestu remontida ja me kindlasti, tulles võimule, tühistame selle. Selle lubaduse me oleme korduvalt andnud. Aga kas te olete valmis ka praegu selle seaduse (Juhataja: "Teie aeg!") muutmise kaudu, kui me teeme muudatusettepaneku, see tühistama? Kas te olete valmis tunnistama oma viga ja tulema kaasa selle ettepanekuga?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Automaksu muutmine lastega peredele soodsamaks peaks ju olema midagi sellist, mida ma eeldaks, et kogu parlamendisaal peaks toetama. Kui alaealise lapse kohta 100 eurot saab automaksu määra madalamaks, on see lastega peredele oluline kergendus. Ma ise arvan, et see on üsna põhjendatud. Sest kui vaadata just liikumisvajadust ja nii-öelda vajaduspõhiselt, siis kui sul on alaealised lapsed, väikesed lapsed, siis ongi tegelikult ilmselt vaja nii lapsi kui ka kola rohkem vedada. Võin oma kogemusest öelda – ja mis ma sellest ikka pikalt kirjeldan, iga lapsevanem on samas olukorras olnud –, et sul on vaja seda teha. Midagi teha ei ole, elu on selline. Ka väikebusside määr tuleb allapoole, mis teeb nende kasutajate elu lihtsamaks, olgu nad siis omavalitsused, spordiklubid või kes iganes seda kasutavad. Ja ma tean, et on ka erinevaid parandusi, mis on õiguskantslerilt tulnud, ja debatt käib siin parlamendis ka. Nii et need on need eelnõud, millele me toetust palume, ja ma loodan, et te ka toetate. Nüüd, tulles selle juurde, et te ütlete, et maksud ei vähene – ma ei teagi, kuidas sellele vastata. Selles mõttes, et see debatt on veidi selle üle, kas maa on kumer või ümar või lame või mis ta siis täpselt on. Makse arvestatakse numbrites, vähenevad, 780 miljonit väheneb 36,6%-lt 35,2%-le. 1,4% väheneb, see on päris suur maksuvähenemine. Ma ei oska teile seda veenvamalt esitada, võib-olla ma seisaks ühel jalal, kuidagi oleks veenvam, aga numbrites maksude kogumine väheneb. Nii et seetõttu küsige kolleegide käest, küsige finantsekspertide käest, nad võivad teile kinnitada, et järgmisel aastal maksukoormus langeb. See tähendab ka seda, et inimestele jääb rohkem raha kätte. Ja kui te räägite inimeste ja majanduse toimetulekust, siis see, kui inimestele jääb rohkem raha kätte, annab neile ju võimaluse seda investeerida, kasutada enda pere ja oma vajaduste jaoks. Ma ei teagi, miks te nii tohutult kinni selles olete. Ma saan aru sotside sellest kiindumusest astmelisse tulumaksu, aga Isamaa suust juba, ma ei tea kaua, aasta-paar kuulda seda kiitust astmelisele tulumaksule on ikka üsna pentsik tegelikult. Astmeline tulumaks minu meelest ei ole õnnealus ja edualus ühelegi riigile. Kui teie arvate vastupidist, jäägu see teile. Teie ettepanek, et tuleb seda maksuküüru kuidagi edasi nihutada, suuremaks teha, mina seda ei poolda. Jäägu seegi teie südametunnistusele. Kui me kaotame selle astmelise tulumaksu ehk selle maksuküüru ära, siis, nagu öeldud, jääb inimestele palju rohkem raha kätte. Ma ei hakka teile uuesti rääkima sellest maksuküürust, kui te nii väga ei taha sellest kuulda, aga juba sellel aastal tegelikult inimesed maksavad palju rohkem selle pärast. Nii et jah, seetõttu ma ütleksin, et pigem kutsun teid üles maksutõusu pooldamisest ja advokeerimisest loobuma. Aitäh!

Ja lisaküsimuse esitab Mart Maastik. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud peaminister! Tänane teie esitus on hoopis rõõmsameelsem kui eilne rahandusministri esitus, kus ta oli üsna kurb. Oli arusaadav ka, miks ta kurb on, sellepärast, et on raske esitleda eelarvet, mis on nii suures miinuses. Aga te olete üle kümne uue maksu teinud ja aktsiise tõstnud, ja räägite sellest, kuidas maksud langevad ja kui meil kõigil elu läheb paremaks. Samas olete te lubanud ju teha ka kokkuhoiupoliitikat, justkui hakata kärpima palkasid ministeeriumides, kokku hoidma, inimesi vähendama, tööjõudu vähendama. Samas ma võin lugeda siit Postimehest, et mitu ministeeriumi võimlesid palkade kärpimise kopsakaks palgatõusuks. Siis on võetud järjest rohkem inimesi tööle, mitte nagu lubati, et on vähemaks võetud. Siin on ka üks tabel, kus on näha, kuidas näiteks Kliimaministeeriumis on võrreldes eelmise aastaga järgmiseks aastaks prognoositud üle 94 inimesele rohkem tööle. Ja nii on see mitmes ministeeriumis. Kuidas te põhjendate seda? Kuidas te näete siin kärbet või kuidas te näete, et meie majandus üldse peaks välja tulema ja riik suutma teenindada kõiki neid sfääre, kui me riiki ja riigi kulusid kokku ei hoia?

Aitäh! Nojah, ma olen ilmselt loomu poolest veidi optimistlikum. Ma siiski julgeksin nii öelda, et esiteks, maksukoormuse vähenemine on tõsiasi, numbrites. Finantsvaldkonnas me võime rääkida millest tahes, aga meil ei ole mõtet üksteisele kelbast ajada numbrites, mis ei klapi. Ja fakt on see, et maksukoormus väheneb. Nagu öeldud, 1,4 protsendipunkti ehk 36,6 pealt 35,2 peale. 780 miljonit on selle ligikaudne arvestus, mis see tähendab. Põhiosa eraisikutele – jah, igaühele meile. Kõigile, kellel on näiteks keskmine palk või sealkandis, või veidi ülespoole, tähendab see aastas umbes 1800 eurot rohkem raha kätte. Nii et see on päris oluline samm. Kui te küsite, kuidas majandus selles olukorras hakkama saab, siis majandusele see muidugi tähendab kindlasti tarbijakindluse ja tarbijaaktiivsuse kasvu. See tähendab seda, et inimesed saavad rohkem tarbida. Ja kui vaadata maailmamajanduse üldist olukorda, siis võrreldes erinevaid indikaatoreid, kindlustunde indikaatoreid läbi aastate, siis viimased aastad on olnud ikkagi tohutult suure ebakindluse näitajatega. Kui ma vaatan Rahandusministeeriumi erinevaid graafikuid, siis ikkagi ebakindlus majandusprognoosides on väga suur. See kindlasti suurendab inimeste tarbimisvõimet ja võimet kindlustada enda ja oma pere tulevikku paremini. Nii et jah, seetõttu ma arvan, et maksumäära vähendamise osas peaksite ka teie toetav olema ja pigem rõõmustama selle üle, nagu teie kolleeg Helir-Valdor Seeder rõõmustab, et maksukoormus langeb, inimestele on võimalik rohkem raha kätte jätta, sellega on võimalik ise paremini hakkama saada. Ja ma kindlasti loodan toetust ka nendele eelnõudele, mul oleks selle üle väga hea meel ja ma arvan, et nendel inimestel ka, kellele see raha kätte jääb. Mis puudutab kokkuhoidu, siis sellega ma olen ka päri, et kokku hoida tuleb. Ma olen öelnud – ja see number põhineb Rahandusministeeriumi numbritel, olen küsinud ka Rahandusministeeriumi eelarvenumbreid. See eelarve nüüd tuleb uute kärbetega lisaks. Varasemalt me oleme kokku otsustanud – see on nüüd Kaja Kallase valitsustest tänaseni – 1,4 miljardit erinevaid kärpeid. Selle hulgas on nii töökohtade vähendamist, erinevate töökohtade mittetäitmist, kinnisvaraobjektide edasilükkamist – meenutades, et Eesti on endiselt investeeringutes Euroopa Liidus nr 1 avaliku sektori poolest, kui ka muid samme. Näiteks võib ju vaadata Maa- ja Ruumiameti loomist, mis on hiljutine uudis, mille kohta ka Äripäev kirjutas. Seal oli – mälu järgi tsiteerin umbes, loodan, et ei eksi – 19% töötajaid vähem. Nii et saab küll tegelikult kokku hoida kui asjalikult toimetada.

Suur tänu! Lõpetame tänase neljanda küsimuse käsitlemise.