Eelarve ja maksupoliitika

Tänane neljas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Ja küsib Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ning teemaks on "Eelarve ja maksupoliitika". Helir-Valdor Seeder, palun!

Tänane neljas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ning teema on eelarve ja maksupoliitika. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud peaminister, minu küsimus puudutab tõepoolest päevakajalist eelarve- ja maksupoliitikat. Riigikogu hakkas, eile hakkas arutama järgmise aasta riigieelarvet; täna me jätkame. Ja kui sellesse eelarvesse nüüd siseneda, siis me näeme, et see toidab inflatsiooni läbi maksutõusude ja uute maksude kehtestamise. See kasvatab laenukoormust jooksvate kulude katteks, kahjuks. See eelarve sisaldab ennast rumala valimislubaduse täitmist laenurahaga, suurendab eelarvepuudujääki jne. Seda pikka loetelu võib kahjuks jätkata. Samal ajal te planeerite riigieelarve strateegiasse ka õhku. Ja tundub, et see eelarve on koostatud juba mõeldes järgmistele, 2027. aasta Riigikogu valimistele, sellepärast et see õhk on planeeritud suuresti selle järgsesse perioodi, à la pettusega "maksud ei tõuse". Teie olete kinnitanud ja valitsus on kinnitanud, et te ei toeta ETS2 süsteemi. Aga samal ajal on planeeritud RES-i pärast 2027. aastat 330 miljonit eurot laekumist, ehk siis uut mootorkütuste maksu Eesti rahvale järjekordselt. Ja mida see siis lõppkokkuvõttes endaga kaasa toob? See toob kaasa loomulikult inimeste vaesumise, majandusliku toimetulekuga hakkamasaamine muutub raskemaks, ettevõtjate konkurentsivõime väheneb, investorid peletab eemale. Ja nüüd mul on palve: ärge palun hakake vastama jälle sellest niinimetatud maksuküürust ja õpetajate palkadest, mida te olete mulle viimasel kolmel korral siit saalist vastanud. Sõltumata sellest, mida ma olen küsinud, olete te jõudnud maksuküüruni, isegi kui ma maksupoliitikat ei ole puudutanud. Ärge hakake, ärge kulutage sellele aega! Inimesed ja meie oleme juba tüdinud sellest leierikastist. Aga mul on küsimus, et miks te kavandate RES-i põhimõttest, et pärast 2027. aasta (Juhataja: "Teie aeg!") valimisi tulgu või veeuputus ja järgmine valitsus peaks seda katastroofi hakkama lahendama. (Juhataja: "Aitäh!") Aitäh!

Aitäh! Austatud peaminister! Minu küsimus puudutab tõepoolest päevakajalist eelarve‑ ja maksupoliitikat. Riigikogu hakkas eile arutama järgmise aasta riigieelarvet, täna me seda jätkame. Kui sellesse eelarvesse sisse vaadata, siis me näeme, et maksutõusude ja uute maksude kehtestamise tõttu toidab see inflatsiooni. Jooksvate kulude katteks võetud, kahjuks, laenudega kasvatab see laenukoormust. See eelarve sisaldab endas rumala valimislubaduse täitmist laenurahaga, suurendab eelarvepuudujääki ja nii edasi. Seda pikka loetelu võib kahjuks jätkata. Samal ajal planeerite te riigi eelarvestrateegiasse ka õhku. Tundub, et see eelarve on koostatud, mõeldes juba järgmistele, 2027. aasta Riigikogu valimistele, sest see õhk on planeeritud suuresti selle järgsesse perioodi, à la pettus "maksud ei tõuse". Teie olete kinnitanud ja valitsus on kinnitanud, et te ei toeta ETS2 süsteemi. Aga samal ajal on planeeritud RES‑i pärast 2027. aastat 330 miljoni euro laekumine, ehk järjekordselt uus mootorikütuse maks Eesti rahvale. Mida see lõppkokkuvõttes endaga kaasa toob? See toob loomulikult kaasa inimeste vaesumise, majanduslik toimetulek muutub raskemaks, ettevõtjate konkurentsivõime väheneb, investorid peletab see eemale. Mul on palve: ärge palun hakake vastates rääkima jälle sellest niinimetatud maksuküürust ja õpetajate palgast, nagu te olete mulle viimasel kolmel korral siit saalist vastanud. Sõltumata sellest, mida ma olen küsinud, olete te jõudnud maksuküüruni, isegi kui ma maksupoliitikat ei ole puudutanud. Ärge kulutage sellele aega! Inimesed ja ka meie oleme juba tüdinud sellest leierdamisest. Mul on küsimus, miks te kavandate RES‑i põhimõtet, et pärast 2027. aasta …

Teie aeg!

… valimisi tulgu või veeuputus, nii et seda katastroofi peaks järgmine valitsus hakkama [likvideerima].

Aitäh, hea küsija! Mul on natukene nagu rõõm ja kurbus segi. Veidi olen ma kurb sellepärast, et te olete sellest jutust tüdinud. Eks ma teen oma parima, et uut ja huvitavat rääkida. Aga rõõm on selle üle, et te olete tüdinud sellest heast osast ehk õpetajate palga tõusust, et see sõnum on kohale jõudnud. Mul oleks väga hea meel, kui te kõigile jagaksite seda [mõtet], et maksuküüru kaotamine jätab ju inimestele väga palju rohkem raha kätte ja tulumaksumäära samaks jätmine samamoodi. Nii et teile on see siis selge, ütlete, et kõik numbrid on olemas. Kui tahate, võin anda teile ka selle tabeli, mida ma Lauri Läänemetsale enne tsiteerisin. Keskmise palga puhul – lihtsalt olgu ära märgitud –, umbes 2100 euro suuruse palgaga, saab inimene aastas 1800 eurot juurde ja see tõepoolest on 13. palk. See algab 1. jaanuarist 2026. Kui te ei soovi, et ma sellest räägin, siis ega ma ei pea sellest rääkima, aga minu meelest on see hea asi ja me võiksime koos seda [mõtet] inimestele edasi jagada. Ilmselt infotunni vaatajad – teie valijad ja minu valijad – kõik rõõmustavad. Teil oli muidugi mitu asja siin nüüd sassis. Te olete ise ka valitsuskabineti liige olnud. Eelarvet saab teha ikkagi kehtivate nii-öelda otsuste alusel. ETS2 puhul, jah, on meie hoiak ja minu hoiak olnud üsna ühene: see tuleb edasi lükata või tühistada. Euroopas debatid käivad. Kuni seda ei ole tehtud, on see eelarve arvestuses sees. Kui see tühistatakse, siis saab selle sealt välja. Teil oli veel küsimus maksutõusude kohta. No jälle hea uudis ja ilmselt te sellest ei ole tüdinenud. Ma ei ole teile seda ilmselt rääkinud, et maksud järgmisel aastal langevad. Maksukoormus on sellel aastal 36,6%, järgmisel aastal 35,2%. See on läbi ajaloo suurim maksulangetus ühes tükis – küsisin Rahandusministeeriumist järele –, kokku 780 miljonit. Ma näen, et te rõõmustate – minulgi on seda rõõmu rõõm näha –, et tuleb selline maksulangetus ja me koos saame selle ära teha. Ma loodan teie toetust maksulangetusele. Nii et kokku 780 miljoni võrra maksud langevad, see on ajaloo suurim maksulangetus, maksumäär langeb 36,6%‑lt 35,2%‑le. See on väga tähtis. Siis rumala valimislubaduse kohta – äkki ma jõuan selle ka ära kommenteerida. Te ütlesite, et rumala valimislubaduse täitmine või ärakaotamine. No ma ei tea, miks te nimetate enda tehtud maksuküüru rumalaks valimislubaduseks. Ise tegite! Isamaa, sotsid ja Keskerakond tegid maksuküüru. Te ütlete, et see on rumal valimislubadus. Ma olen teiega nõus, ongi rumal, tulebki ära kaotada. Seda küüru parandab ainult haud. Kaotamegi ära. Loodan, et toetate.

Jaa, aitäh, hea küsija! Mul on natukene selline nagu rõõm ja kurbus segi. Veidi ma olen kurb, et te olete tüdinud sellest jutust. Eks ma teen oma parima, et uut ja huvitavat rääkida. Aga rõõm on selle üle, et te olete tüdinud sellest heast osast ehk õpetajate palgatõusust, et see sõnum on kohale jõudnud. Ja mul oleks väga hea meel, kui te seda ka jagaksite kõigile, et maksuküüru kaotamine jätab ju inimestele väga palju rohkem raha kätte ja tulumaksumäära samaksjätmine samamoodi. Nii et kui teile on see selge, ütlete, et kõik numbrid on olemas. Kui tahate, võin anda ka selle tabeli, mida ma siin Lauri Läänemetsale enne tsiteerisin, et keskmise palga puhul – lihtsalt olgu ära märgitud –, umbes 2100 euro juures inimene saab aastas 1800 eurot juurde ja see tõepoolest on 13. palk. See algab 1. jaanuarist 2026. Aga kui te ei soovi, et ma sellest räägin, ega ma ei pea sellest rääkima, aga minu meelest see on hea asi ja seda me võiksime koos inimestele edasi jagada. Ilmselt infotunni vaatajad – teie valijad, minu valijad – kõik rõõmustavad. Nüüd, mitu asja teil oli siin muidugi nüüd sassis. Te olete ise ka valitsuskabineti liige olnud – eelarvet saab ikkagi teha kehtivate nii-öelda otsuste alusel. ETS-2 puhul, jah, meie hoiak ja minu hoiak on olnud üsna ühene, et see tuleb edasi lükata või tühistada. Euroopas debatid käivad. Kuni seda ei ole tehtud, on see eelarve arvestuses sees. Kui see tühistatakse, siis saab selle sealt välja. Nüüd, teil oli veel küsimus – maksutõusud. No vot, jälle hea uudis. Ja ilmselt sellest te ei ole tüdinenud; ma ei ole teile võib-olla ilmselt rääkinud seda, aga maksud järgmisel aastal langevad. Maksukoormus on sellel aastal 36,6%, järgmisel aastal 35,2. See on läbi ajaloo suurim maksulangetus ühes tükis – küsisin Rahandusministeeriumist järgi – kokku 780 miljonit. Ja ma näen, et te rõõmustate – minulgi on seda rõõmu rõõm näha –, et selline maksulangetus ja me koos saame selle ära teha. Ma loodan teie toetust maksulangetusele. Nii et kokku 780 miljonit maksud langevad; läbi ajaloo suurim maksulangetus ja maksumäär läheb 36,6%-lt 35,2-le. See on väga tähtis. Siis rumala valimislubaduse kohta – äkki ma jõuan selle ka ära kommenteerida. Te ütlete, et rumala valimislubaduse täitmine või ärakaotamine – no ma ei tea, miks te nimetate enda tehtud maksuküüru rumalaks valimislubaduseks. Ise tegite! Isamaa, sotsid ja Keskerakond tegid maksuküüru. Te ütlete, et see on rumal valimislubadus. Ma olen teiega nõus – ongi rumal, tulebki ära kaotada! Seda küüru parandab ainult haud. Kaotamegi ära. Loodan, et toetate. Aitäh!

Härra peaminister, palun!

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Suur tänu! Helir-Valdor Seeder, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Nojah, loomulikult, kui maksud peaksid vähenema, siis selle üle ma rõõmustan, aga kahjuks see nii ei ole. Kahjuks see nii ei ole, me ju ühiselt teame. Mul on tegelikult, vastupidi, ääretult kahju, et teis ei ole toimunud arengut. Te olete jäänud selle küüru külge kinni. Ikkagi tulite küüru juurde tagasi, vastasite Läänemetsale küüru kohta ja rääkisite minule jälle küürust. Ma palusin küürust mitte rääkida, me oleme sellest sada korda rääkinud. Ja seda rumalat valimislubadust ei pidanud ma silmas mitte selle tulumaksumuudatuse kehtestamist omal ajal, vaid selle kaotamist, mis läheb maksumaksjale maksma pool miljardit eurot aastas kasvavalt ja mille hüvituseks on toodud küll laenud, küll automaks, küll teised uued maksud, mis kahjustavad Eesti majandust ja ettevõtjaid oluliselt rohkem kui sellesama tulumaksuseaduse praegu puutumata jätmine. Lükata edasi tulevikku või lükata seda nii-öelda tõusunurka edasi kõrgemapalgalistele. Neid võimalusi on. Nii et teie vastus on olnud kahjuks demagoogiline, aga ma usun, et ka enamik inimesi on aru saanud. Minu küsimus puudutab seda lombakat automaksu, mida me esmaspäeval siin Riigikogus tuliselt arutasime ja kus peab ütlema, et rahandusminister ei olnud ette valmistatud. Ta ei suutnud automaksu puudutavatele sisulistele muudatustele mitte ühelegi – rõhutan, mitte ühelegi – vastata. Järgmine kord palve, kui minister tuleb teie kabinetiliikmena, et ta oleks kursis selle eelnõuga, mida ta esitab. Üldse tundub automaks olevat vaeslaps. See on nagu kägu, mis on võõrasse pessa munetud, kellel ei ole vanemaid. Teie ei võta seda omaks algatajatena, sotsid ei võta seda omaks algatajatena. Eesti 200 lausa lubas enne valimisi programmis, et automaksu ei kehtesta. Tegelikult kehtestati ja nii edasi. Aga mul on küsimus. Ega seda ei õnnestu remontida ja me kindlasti, tulles võimule, tühistame selle. Selle lubaduse me oleme korduvalt andnud. Aga kas te olete valmis ka praegu selle seaduse (Juhataja: "Teie aeg!") muutmise kaudu, kui me teeme muudatusettepaneku, see tühistama? Kas te olete valmis tunnistama oma viga ja tulema kaasa selle ettepanekuga?

Aitäh! Nojah, loomulikult, kui maksud peaksid vähenema, siis selle üle ma rõõmustaksin, aga kahjuks see nii ei ole. Kahjuks see nii ei ole, me ju seda ühiselt teame. Mul on tegelikult, vastupidi, ääretult kahju, et teis ei ole toimunud arengut. Te olete jäänud selle küüru külge kinni. Ikkagi tulite küüru juurde tagasi, vastasite Läänemetsale küüru kohta ja rääkisite minule jälle küürust. Ma palusin küürust mitte rääkida, me oleme sellest sada korda rääkinud. Selle rumala valimislubaduse all ei pidanud ma silmas mitte selle tulumaksumuudatuse kehtestamist omal ajal, vaid selle kaotamist, mis läheb maksumaksjale maksma pool miljardit eurot aastas, kasvavalt, ja mille hüvitamiseks on [pakutud] küll laene, küll automaksu, küll teisi uusi makse, mis kahjustavad Eesti majandust ja ettevõtlust oluliselt rohkem kui sellesama tulumaksuseaduse praegu puutumata jätmine. [Selle muudatuse võiks] lükata edasi tulevikku või lükata seda kõrgemapalgaliste nii-öelda tõusunurka edasi. Neid võimalusi on. Nii et teie vastused on olnud kahjuks demagoogilised, aga ma usun, et enamik inimesi on sellest juba aru saanud. Minu küsimus puudutab seda lombakat automaksu, mida me esmaspäeval siin Riigikogus tuliselt arutasime, kui, peab ütlema, rahandusminister ei olnud ette valmistatud. Ta ei suutnud automaksu puudutavatest sisulistest [küsimustest] mitte ühelegi – rõhutan: mitte ühelegi – vastata. Järgmine kord, kui minister teie kabineti liikmena siia tuleb, siis on palve, et ta oleks kursis selle eelnõuga, mida ta esitab. Üldse tundub automaks olevat vaeslaps. See on nagu käomuna, mis on võõrasse pessa munetud. Tal ei ole vanemaid. Teie ei võta omaks selle algatamist, sotsid ei võta omaks selle algatamist. Eesti 200 lubas enne valimisi lausa programmis, et automaksu ei kehtestata. Tegelikult kehtestati ja nii edasi. Aga mul on küsimus. Ega seda [maksu] ei õnnestugi remontida ja me kindlasti, tulles võimule, tühistame selle. Seda lubadust me oleme korduvalt andnud. Aga kas te olete valmis ka praegu selle seaduse …

Teie aeg!

… muutmise kaudu, kui me teeme muudatusettepaneku, selle tühistama? Kas te olete valmis tunnistama oma viga ja tulema selle ettepanekuga kaasa?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Automaksu muutmine lastega peredele soodsamaks peaks ju olema midagi sellist, mida ma eeldaks, et kogu parlamendisaal peaks toetama. Kui alaealise lapse kohta 100 eurot saab automaksu määra madalamaks, on see lastega peredele oluline kergendus. Ma ise arvan, et see on üsna põhjendatud. Sest kui vaadata just liikumisvajadust ja nii-öelda vajaduspõhiselt, siis kui sul on alaealised lapsed, väikesed lapsed, siis ongi tegelikult ilmselt vaja nii lapsi kui ka kola rohkem vedada. Võin oma kogemusest öelda – ja mis ma sellest ikka pikalt kirjeldan, iga lapsevanem on samas olukorras olnud –, et sul on vaja seda teha. Midagi teha ei ole, elu on selline. Ka väikebusside määr tuleb allapoole, mis teeb nende kasutajate elu lihtsamaks, olgu nad siis omavalitsused, spordiklubid või kes iganes seda kasutavad. Ja ma tean, et on ka erinevaid parandusi, mis on õiguskantslerilt tulnud, ja debatt käib siin parlamendis ka. Nii et need on need eelnõud, millele me toetust palume, ja ma loodan, et te ka toetate. Nüüd, tulles selle juurde, et te ütlete, et maksud ei vähene – ma ei teagi, kuidas sellele vastata. Selles mõttes, et see debatt on veidi selle üle, kas maa on kumer või ümar või lame või mis ta siis täpselt on. Makse arvestatakse numbrites, vähenevad, 780 miljonit väheneb 36,6%-lt 35,2%-le. 1,4% väheneb, see on päris suur maksuvähenemine. Ma ei oska teile seda veenvamalt esitada, võib-olla ma seisaks ühel jalal, kuidagi oleks veenvam, aga numbrites maksude kogumine väheneb. Nii et seetõttu küsige kolleegide käest, küsige finantsekspertide käest, nad võivad teile kinnitada, et järgmisel aastal maksukoormus langeb. See tähendab ka seda, et inimestele jääb rohkem raha kätte. Ja kui te räägite inimeste ja majanduse toimetulekust, siis see, kui inimestele jääb rohkem raha kätte, annab neile ju võimaluse seda investeerida, kasutada enda pere ja oma vajaduste jaoks. Ma ei teagi, miks te nii tohutult kinni selles olete. Ma saan aru sotside sellest kiindumusest astmelisse tulumaksu, aga Isamaa suust juba, ma ei tea kaua, aasta-paar kuulda seda kiitust astmelisele tulumaksule on ikka üsna pentsik tegelikult. Astmeline tulumaks minu meelest ei ole õnnealus ja edualus ühelegi riigile. Kui teie arvate vastupidist, jäägu see teile. Teie ettepanek, et tuleb seda maksuküüru kuidagi edasi nihutada, suuremaks teha, mina seda ei poolda. Jäägu seegi teie südametunnistusele. Kui me kaotame selle astmelise tulumaksu ehk selle maksuküüru ära, siis, nagu öeldud, jääb inimestele palju rohkem raha kätte. Ma ei hakka teile uuesti rääkima sellest maksuküürust, kui te nii väga ei taha sellest kuulda, aga juba sellel aastal tegelikult inimesed maksavad palju rohkem selle pärast. Nii et jah, seetõttu ma ütleksin, et pigem kutsun teid üles maksutõusu pooldamisest ja advokeerimisest loobuma. Aitäh!

Aitäh! Automaksu muutmine lastega peredele soodsamaks peaks ju olema midagi sellist, mida, ma eeldaks, kogu parlamendisaal peaks toetama. Kui alaealise lapse kohta saab automaksu määra 100 eurot madalamaks, siis see on lastega peredele oluline kergendus. Ma ise arvan, et see on üsna põhjendatud. Kui vaadata nii-öelda vajaduspõhiselt, siis kui sul on alaealised lapsed, väikesed lapsed, siis ongi tegelikult ilmselt vaja rohkem nii lapsi kui ka kola vedada. Võin oma kogemusest öelda – no mis ma sellest ikka pikalt kirjeldan, iga lapsevanem on samas olukorras olnud –, et sul on vaja seda teha. Midagi ei ole teha, elu on selline. Ka väikebusside [maksu]määr tuleb allapoole, mis teeb nende kasutajate elu lihtsamaks, olgu need kasutajad siis omavalitsused, spordiklubid või kes iganes. Ma tean, et on ka erinevaid parandusi, mis on õiguskantslerilt tulnud, ja debatt käib siin parlamendis ka. Need on need eelnõud, millele me toetust palume, ja ma loodan, et te neid ka toetate. Nüüd tulen selle juurde, mis te ütlesite, et maksud ei vähene. Ma ei teagi, kuidas sellele vastata. See on veidi nagu debatt selle üle, kas maa on kumer või ümar või lame või mis ta siis täpselt on. Numbrites – makse arvestatakse numbrites – [maksud] vähenevad 780 miljonit ehk [maksukoormus] väheneb 36,6%‑lt 35,2%‑le. 1,4% väheneb, see on päris suur vähenemine. Ma ei oska teile seda veenvamalt esitada, võib-olla kui ma seisaks ühel jalal, siis oleks kuidagi veenvam. Võin öelda, et numbrites maksude kogumine väheneb. Küsige kolleegide käest, küsige finantsekspertide käest, nad võivad teile kinnitada, et järgmisel aastal maksukoormus langeb. See tähendab ka seda, et inimestele jääb rohkem raha kätte. Kui te räägite inimeste ja majanduse toimetulekust, siis see, kui inimestele jääb rohkem raha kätte, annab neile ju võimaluse seda investeerida, kasutada pere ja oma vajaduste jaoks. Ma ei teagi, miks te selles nii tohutult kinni olete. Ma saan aru sotside kiindumusest astmelisse tulumaksu. Aga Isamaa suust juba ei tea kui kaua, aasta-paar [kõlavat] kiitust astmelisele tulumaksule on tegelikult ikka üsna pentsik kuulda. Astmeline tulumaks ei ole minu meelest õnne alus ega ühegi riigi edu alus. Kui teie arvate vastupidist, siis jäägu teile see õigus. Teie ettepanekut, et tuleks seda maksuküüru kuidagi edasi nihutada või suuremaks teha, mina ei poolda. Jäägu seegi teie südametunnistusele. Kui me kaotame selle astmelise tulumaksu ehk selle maksuküüru ära, siis, nagu öeldud, jääb inimestele palju rohkem raha kätte. Ma ei hakka teile siis uuesti rääkima sellest maksuküürust, kui te nii väga ei taha sellest kuulda, aga juba sellel aastal maksavad inimesed selle pärast tegelikult palju rohkem. Nii et jah, ma pigem kutsun teid üles maksutõusu pooldamisest ja selle advokaadi mängimisest loobuma.

Ja lisaküsimuse esitab Mart Maastik. Palun!

Lisaküsimuse esitab Mart Maastik. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud peaminister! Tänane teie esitus on hoopis rõõmsameelsem, kui oli eilne rahandusministri esitus, tema oli üsna kurb. Oli arusaadav ka, miks ta kurb oli, sest on raske esitleda eelarvet, mis on nii suures miinuses. Aga te olete üle kümne uue maksu teinud ja aktsiise tõstnud, ja räägite sellest, kuidas maksud langevad ja meil kõigil läheb elu paremaks. Samas olete te lubanud ju ka kokkuhoiupoliitikat, et hakkate justkui kärpima palkasid ministeeriumides, inimeste [arvu] vähendama, tööjõudu vähendama. Samas võib Postimehest lugeda, et mitu ministeeriumi võimlesid palkade kärpimise kopsakaks palgatõusuks. On võetud ka järjest rohkem inimesi tööle, mitte nagu lubadus oli, et võetakse vähemaks. Siin on ka üks tabel, kust on näha, kuidas näiteks Kliimaministeeriumis on võrreldes eelmise aastaga järgmiseks aastaks prognoositud 94 töötajat rohkem. Nii on see mitmes ministeeriumis. Kuidas te seda põhjendate? Kuidas te näete siin kärbet või kuidas te näete, et meie majandus üldse peaks [langusest] välja tulema ja riik peaks suutma teenindada kõiki neid sfääre, kui me riigi kulusid kokku ei hoia?

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud peaminister! Tänane teie esitus on hoopis rõõmsameelsem kui eilne rahandusministri esitus, kus ta oli üsna kurb. Oli arusaadav ka, miks ta kurb on, sellepärast, et on raske esitleda eelarvet, mis on nii suures miinuses. Aga te olete üle kümne uue maksu teinud ja aktsiise tõstnud, ja räägite sellest, kuidas maksud langevad ja kui meil kõigil elu läheb paremaks. Samas olete te lubanud ju teha ka kokkuhoiupoliitikat, justkui hakata kärpima palkasid ministeeriumides, kokku hoidma, inimesi vähendama, tööjõudu vähendama. Samas ma võin lugeda siit Postimehest, et mitu ministeeriumi võimlesid palkade kärpimise kopsakaks palgatõusuks. Siis on võetud järjest rohkem inimesi tööle, mitte nagu lubati, et on vähemaks võetud. Siin on ka üks tabel, kus on näha, kuidas näiteks Kliimaministeeriumis on võrreldes eelmise aastaga järgmiseks aastaks prognoositud üle 94 inimesele rohkem tööle. Ja nii on see mitmes ministeeriumis. Kuidas te põhjendate seda? Kuidas te näete siin kärbet või kuidas te näete, et meie majandus üldse peaks välja tulema ja riik suutma teenindada kõiki neid sfääre, kui me riiki ja riigi kulusid kokku ei hoia?

Aitäh! Nojah, ma olen ilmselt loomu poolest veidi optimistlikum. Ma siiski julgen öelda, et maksukoormuse vähenemine on tõsiasi, numbreid vaadates. Finantsvaldkonnas me võime rääkida millest tahes, aga meil ei ole mõtet üksteisele kelbast ajada numbritega, mis ei klapi. Fakt on see, et maksukoormus väheneb, nagu öeldud, 1,4 protsendipunkti ehk 36,6% pealt 35,2% peale. 780 miljonit on ligikaudselt arvestades see, mida see tähendab. Põhiosa [sellest läheb] eraisikutele, jah, igaühele meist. Kõigile, kellel on näiteks keskmine palk või sellest veidi ülespoole palk, tähendab see aastas umbes 1800 eurot rohkem raha kätte. Nii et see on päris oluline samm. Kui te küsite, kuidas majandus selles olukorras hakkama saab, siis majandusele tähendab see kindlasti tarbijakindluse ja tarbijaaktiivsuse kasvu. See tähendab, et inimesed saavad rohkem tarbida. Kui vaadata maailmamajanduse üldist olukorda ja võrrelda erinevaid kindlustunde indikaatoreid läbi aastate, siis viimased aastad on olnud ikkagi näha tohutult suurt ebakindlust. Kui ma vaatan Rahandusministeeriumi graafikuid, siis näen majandusprognoosides väga suurt ebakindlust. See [maksumuudatus] kindlasti suurendab inimeste tarbimisvõimet, võimet paremini enda ja oma pere tulevikku kindlustada. Nii et jah, seetõttu ma arvan, et maksumäära vähendamise suhtes peaksite ka teie toetav olema ja pigem selle üle rõõmustama, nagu teie kolleeg Helir-Valdor Seeder rõõmustab, et maksukoormus langeb ja inimestele on võimalik jätta kätte rohkem raha, mille abil on neil võimalik ise paremini hakkama saada. Ma kindlasti loodan toetust ka nendele eelnõudele, mul oleks selle toetuse üle väga hea meel ja ma arvan, et hea meel oleks ka nendel inimestel, kellele see raha kätte jääb. Mis puudutab kokkuhoidu, siis ma olen päri, et kokku hoida tuleb. Ma olen öelnud – see põhineb Rahandusministeeriumi numbritel, olen küsinud Rahandusministeeriumist eelarvenumbreid, see eelarve tuleb nüüd uute kärbetega veel lisaks –, et varasemalt me oleme ära otsustanud, Kaja Kallase valitsustest tänaseni, 1,4 miljardi eest erinevaid kärpeid. Sealhulgas on töökohtade [arvu] vähendamist, erinevate töökohtade mittetäitmist, kinnisvaraobjektidega tegelemise edasilükkamist – meenutan, et Eesti on endiselt avaliku sektori investeeringute poolest Euroopa Liidus nr 1 – ja ka muid samme. Näiteks võib ju vaadata Maa- ja Ruumiameti loomist, mis on hiljutine uudis, mille kohta ka Äripäev kirjutas. Seal on – mälu järgi tsiteerin, loodan, et ei eksi – 19% töötajaid vähem. Nii et saab küll kokku hoida, kui asjalikult toimetada.

Aitäh! Nojah, ma olen ilmselt loomu poolest veidi optimistlikum. Ma siiski julgeksin nii öelda, et esiteks, maksukoormuse vähenemine on tõsiasi, numbrites. Finantsvaldkonnas me võime rääkida millest tahes, aga meil ei ole mõtet üksteisele kelbast ajada numbrites, mis ei klapi. Ja fakt on see, et maksukoormus väheneb. Nagu öeldud, 1,4 protsendipunkti ehk 36,6 pealt 35,2 peale. 780 miljonit on selle ligikaudne arvestus, mis see tähendab. Põhiosa eraisikutele – jah, igaühele meile. Kõigile, kellel on näiteks keskmine palk või sealkandis, või veidi ülespoole, tähendab see aastas umbes 1800 eurot rohkem raha kätte. Nii et see on päris oluline samm. Kui te küsite, kuidas majandus selles olukorras hakkama saab, siis majandusele see muidugi tähendab kindlasti tarbijakindluse ja tarbijaaktiivsuse kasvu. See tähendab seda, et inimesed saavad rohkem tarbida. Ja kui vaadata maailmamajanduse üldist olukorda, siis võrreldes erinevaid indikaatoreid, kindlustunde indikaatoreid läbi aastate, siis viimased aastad on olnud ikkagi tohutult suure ebakindluse näitajatega. Kui ma vaatan Rahandusministeeriumi erinevaid graafikuid, siis ikkagi ebakindlus majandusprognoosides on väga suur. See kindlasti suurendab inimeste tarbimisvõimet ja võimet kindlustada enda ja oma pere tulevikku paremini. Nii et jah, seetõttu ma arvan, et maksumäära vähendamise osas peaksite ka teie toetav olema ja pigem rõõmustama selle üle, nagu teie kolleeg Helir-Valdor Seeder rõõmustab, et maksukoormus langeb, inimestele on võimalik rohkem raha kätte jätta, sellega on võimalik ise paremini hakkama saada. Ja ma kindlasti loodan toetust ka nendele eelnõudele, mul oleks selle üle väga hea meel ja ma arvan, et nendel inimestel ka, kellele see raha kätte jääb. Mis puudutab kokkuhoidu, siis sellega ma olen ka päri, et kokku hoida tuleb. Ma olen öelnud – ja see number põhineb Rahandusministeeriumi numbritel, olen küsinud ka Rahandusministeeriumi eelarvenumbreid. See eelarve nüüd tuleb uute kärbetega lisaks. Varasemalt me oleme kokku otsustanud – see on nüüd Kaja Kallase valitsustest tänaseni – 1,4 miljardit erinevaid kärpeid. Selle hulgas on nii töökohtade vähendamist, erinevate töökohtade mittetäitmist, kinnisvaraobjektide edasilükkamist – meenutades, et Eesti on endiselt investeeringutes Euroopa Liidus nr 1 avaliku sektori poolest, kui ka muid samme. Näiteks võib ju vaadata Maa- ja Ruumiameti loomist, mis on hiljutine uudis, mille kohta ka Äripäev kirjutas. Seal oli – mälu järgi tsiteerin umbes, loodan, et ei eksi – 19% töötajaid vähem. Nii et saab küll tegelikult kokku hoida kui asjalikult toimetada.

Suur tänu! Lõpetame tänase neljanda küsimuse käsitlemise.