Arupärimine Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jääkide kohta (nr 805)

Liigume edasi. Tänane kümnes päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Anti Allase, Tiit Marani ja Züleyxa Izmailova 19. juunil käesoleval aastal esitatud arupärimine Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jääkide kohta. Palun siia arupärimist tutvustama kolleeg Züleyxa Izmailova. Palun!

Aitäh teile! Nagu juba Riigikogu esimees ütles, küsimus puudutab Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jääke. Kuna Eesti koolivõrgus on praegu väga palju muresid ja väljakutseid ja nende lahendamiseks on hakatud läbi viima reforme, sealhulgas kärpeid, siis on need puudutanud eelkõige just pisemaid piirkondi ja väiksemaid koole. Näitena saab tuua kutsehariduses toimuva. Näiteks Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli ümberkorraldamisega on välja tulnud, et kaasnevad olulised mõjud piirkonnale, kohalikule omavalitsusele, ettevõtjatele ja loomulikult ka kogukonnale. Aga samas sellisest olulisest muudatusest tulenevad mõjud on jäänud hindamata. Hiiumaal on sarnane olukord. Samas oleme aru saanud, et kulude kokkuhoid kutsekoolide osas on suurusjärgus 200 000 eurot aastas. See on vaid üks näide erinevatest reformidest, mis hariduse kättesaadavuse poolest konkreetsetele piirkondadele negatiivse mõjuga on. Samas oleme mitmeid kordi meediast ja ka rahanduskomisjoni istungitelt kuulnud, et Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarve jääk on 107,9 miljonit eurot. See kindlasti sisaldab meie hinnangul palju ridu, mille ülevaatamine on igati mõistetav, aga mitte kogusumma ulatuses ilmselt. Lisaks võib rahanduskomisjoni istungi protokollist lugeda, et võrreldes 2023. aastaga on Haridus- ja Teadusministeeriumi jäägid kasvanud 10–15 miljoni euro võrra. Olukorras, kus valdkonnas on suur rahapuudus, on selline olukord raskesti mõistetav. Kuidas siis kogu aeg jääb üle? Sellest lähtuvalt palumegi ministril vastata meie küsimustele. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi haridus- ja teadusminister Kristina Kallase. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud arupärija ja kuulajad! Ma igaks juhuks ette ütlen, et Vana-Vigala reorganiseerimise eesmärk ei ole kulude kokkuhoid. Seal ei olnud seatud eesmärgiks kulude kokkuhoidu. Vana-Vigala reorganiseerimise põhjus oli järgmises. Seal oli mitu põhjust, ma võib-olla loetlen need ära. See Vana-Vigala kool jätkab tegevust ju Raplamaa Rakendusliku Kolledži õppekohana ning kutseõppe pakkumine piirkonnas ka jätkub. Peamine põhjus seoses selles oli see, et suur osa õppekavasid, mida Vana-Vigalas õpetati, näitasid OSKA analüüsi raportite põhjal kahanevat valdkonda ehk tööturuvajadus nendes valdkondades oli kahanev. Neidsamu tasemeõppeid ja kutseõppeid tehti ka teistes kutseõppeasutustes. Ehk meil oli nii-öelda ületootmine nendes valdkondades ja meil oli vaja kokku tõmmata tellimusi. Me kõikidelt koolidelt proportsionaalselt neid tellimusi maha võtsime, aga Vana-Vigalal ei olnud mitte ühtegi õppekava, mis oleks olnud unikaalne ehk selline, mis ei oleks kahanevas valdkonnas olnud, ja selline, mida kuskil mujal Eestis ei oleks õpetatud. Kui meil on siin näiteks Luua puhul või Hiiumaa puhul või Räpina puhul väga selge profiil, seal on olemas õppekavad, mida saab ainult nendes kutsekoolides õppida, siis Vana-Vigala oli selline universaalne kutsekool, kus õpetati kõiki neid asju ja kutseid, mida õpetatakse ka mujal Eestis. Vana-Vigalas oli amortiseerunud õppetaristu päris märkimisväärselt. Ja kuna näha oli, et seal on kahanevad õppevaldkonnad ja uusi õppekavasid sinna planeeritud ei olnud, siis sinna amortiseeruvasse taristusse investeerimist ei olnud ka aastakümneid tehtud. Ehk investeeringuvajadus Vana-Vigala õppehoonetesse on väga-väga suur. Haridusministeerium vaatas, et kuna seal on kahanevad õppevaldkonnad, siis ei ole mõistlik sinna seda investeeringut teha, sest täpselt needsamad õppekohad on olemas ka Kehtnas, need on olemas Pärnus, need on nagu ümberkaudsete piirkondade kutseõppeasutustes olemas. Teine mure oli kvalifitseeritud õpetajate ja tugispetsialistide leidmine. See oli Vana-Vigalas aina keerulisem ja keerulisem, ehk seal tekkis probleem juba kvaliteetse õppe pakkumisega. Kuigi need õpetajad, kes seal pikki aastaid töötasid, tegid tõepoolest suurepärast tööd nende erivajadustega õpilastega, ja see pakkumine seal ka täna jätkub. Ehk see spetsiifika, mis Vana-Vigalal oli ehk toetati erivajadustega õpilasi, see seal täna ka jätkub. Nüüd haridusministeeriumi ülekantavatest jääkidest. Seal on kaks suurt gruppi jääke, ühed on seotud teadus- ja arendustegevuse rahadega. Teadus- ja arendustegevuse puhul on teadupärast selline loogika, et projektikonkursid viiakse läbi, grandiotsused tehakse ära, aga rahastusperiood ei ühti alati kokku riigieelarve toimimisega. Ehk seal on vaja rahasid väga palju kogu aeg ümber tõsta järgnevatel aastatel väljamakseteks. Üks suurimaid jääke, mida me teadus- ja arendustegevuse rahades ümber tõstsime, oli seotud twinning'ute projektitaotlustega. Me lootsime, et Euroopa Komisjon teeb oma otsused selle aasta kohta ära. Selle aasta kohta otsuseid ei olnud, aga see on 45 miljonit, mis tuleb ümber tõsta, sellepärast et me ootame tegelikult otsust, kus Eesti riik peab panema kaasfinantseeringu. See kaasfinantseering istub meil eelarves ja ootab seda nii-öelda Euroopa Komisjoni otsust ja me tõstame teda lihtsalt seal eelarves ühest aastast teise. Me ei ole nõus seda ära andma, me ei saa seda ka kuhugi mujale panna. Vastasel juhul meil ei ole võimalik tagada teaming'utele ja twinning'utele kaasfinantseeringut teadusprojektides. Teine suur hulk ülekantavaid oli seotud eestikeelsele õppele üleminekuga. Seal ma pean tunnistama, et tegemist oli halvasti planeeritud juhtumiga. Igasse aastasse alates 2024. aastast oli planeeritud üks fikseeritud summa. See ei muutunud aastate lõikes, samal ajal kui me teame, et eestikeelsele õppele üleminekul esimesel aastal olid ainult esimeste ja neljandate klasside õpetajad, kellele palgalisa maksti, ja iga aasta lisandus uus klass ehk palgalisakoormus suureneb, stipendiumide hulk suureneb iga aasta, õpetajakoolituse õppekohtade arv suureneb igal aastal. Meil oli vaja ümber planeerida need jäägid, me võtsime need välja ja planeerisime järgnevatesse aastatesse ümber. Need olid lihtsalt valesti planeeritud. Nad ei ole nii-öelda vaba raha, mida oleks võimalik kuhugi mujale panna. 2024. aastal oli üle, aga 2027. aastal oli eestikeelsele õppele üleminekul kõik puudu. Nii et meil oli vaja tõsta see 2024. aasta jääk 2027. aasta puudujäägi katteks. Need on need selgitused nendele jääkidele. Nii et suur osa nendest jääkidest, mis ministeeriumidel on, on kohustustega kaetud jäägid, kas omafinantseeringud, mis seisavad, struktuurivahendite omafinantseeringud, teaduse omafinantseeringud, või siis on prioriseerimise probleem olnud. Aitäh!

Suur tänu! Teile on vähemalt kaks küsimust, nüüd juba kolm. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud minister! Seoses eelarve läbirääkimistega käis ka läbi mingi summa. Oli jutt palgavahendite kindlustamisest ja vähemalt peaministri jutt selle juurde oli minu teada ka pressikonverentsil see, et kõik need valdkonnad, kus on oodata palgatõusu – õpetajad, politseinikud, päästjad –, peavad täiendava kokkuhoiu või kärpe leidma. Kuskilt käis läbi number, et üleminevatest summadest 18 miljonit peab Haridus- ja Teadusministeerium veel lõikama. Kas see puudutab neid summasid, mille kohta te rääkisite, et neid nihutatakse aastate vahel, või on see 18 miljonit sisuline kokkuhoid või kärbe nendes üleminevates summades?

Jaa, ma selgitan seda 18 miljonit. Eestikeelsele õppele ülemineku jääk oli 44 miljonit kahe aasta peale. See tulenes sellest, et me 2025. aastal õpetajate palga koefitsiendi maksumust arvestades arvestasime sisse 2025. aastal õpetajate alammäära tõusu, mis ei toimunud, mille tõttu see raha sisuliselt üle jäi. See oli planeeritud RES-i, aga see lihtsalt jäi üle, sellepärast et palgatõusu ei olnud. Sellest 44 miljonist me kandsime 25 miljonit järgmisesse aastasse täiendavaid vahendeid ja siis 2027. ja 2028. aastasse veel ka omakorda vist 7–8 miljonit, millest jäi omakorda üle umbes 18 miljonit, mida meil üle kanda ei olnud vaja ja mille me andsime riigikassasse põhimõtteliselt tagasi. See on see kasutamata raha, aga meil ei ole seda enam ka tulevikus kasutada vaja. Täiendava kärpe tegime 5 miljoni ulatuses, see oli Haridus- ja Teadusministeeriumi täiendav kärbe, juba olemasolevale kokku lepitud 76 miljonile. Ma selgitan: Haridusministeerium kärbib 76 miljonit kolme aasta jooksul, andis jääkidest ära 18 pluss 8 miljonit ja kärpis veel jääkidest 5 miljonit. Nii et see on päris korralik kärbe, mida Haridusministeerium peab kolme aasta jooksul tegema.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma küll ei plaaninud täna seda teemat üldse mitte torkida, aga teie vastus või teie meie küsimustele vastamine ei jätnud mulle muud võimalust. Te ütlesite, et Vana-Vigala ümberkorraldamine kutseharidusreformi vaates ei ole kuidagi seotud eelarve kärbetega. Sellest tuginevalt ma küsin, kas näiteks Hiiumaa planeeritavad ümberkorraldused on seotud selle kärpeülesandega, mida te just kirjeldasite.

Ei ole. Ma olen alati öelnud, et ei ole. Nii nagu Vana-Vigala on ka Hiiumaa ühe õppekava ümberkorraldus seotud sellega, et nendel õppekavadel on ületootmine. Ehk me õpetame liiga palju seal neid erialasid, kus tegelikult tööturul rakendatavus on madal ja tööturu vajadus nendes valdkondades on madal. Vana-Vigala puhul olid need praktiliselt kõik õppekavad, Hiiumaa puhul oli see üks õppekava. Ja Hiiumaa puhul oli teine mure: põhikoolilõpetajate jaoks ei ole ühtegi õppekava Hiiumaal. Ehk Hiiumaa ümberkorraldus ei ole mitte kuidagi seotud kärbetega, Vana-Vigala ei ole seotud kärbetega, vaid on seotud kutsehariduse reformiga ja sellega, et me peame tagama põhihariduse lõpetajatele, kellel on õppimiskohustus, igas maakonnas jätkata õpinguid mitte ainult gümnaasiumis, vaid tegelikult ka kutseõppes. Hiiumaal see tagatud ei ole. See on see, mis on selle asja, reformi mõte. Kui siin võib-olla arupärija alguses ütles, et reorganiseerimine puudutab ainult maapiirkondade, väikeste piirkondade koole, siis see päris õige ei ole. Me Tallinnas reorganiseerisime ümber kogu kutsehariduse võrgustiku. Kõik! Me liitsime kuus kutsekooli kokku kaheks erinevaks kutsekooliks, reorganiseerisime ümber õppekavad ja vastuvõtusüsteemid. Nii et ka Tallinna kutsekoolid on tegemas läbi massiivset reorganiseerimist, kokkuliitmist, õppekavade ümbertõstmist ja muutmist, mis käib kaasas kutsehariduse reformiga. Meil on vaja senisest rohkem keskenduda noorte ehk põhikoolilõpetajate kutseoskuste arendamisele. Ja selle võrra vähendame me täiskasvanute täiendõppe mahtu ehk nende õppurite mahtu, kellel tegelikult kutseoskusi hädapärast vaja ei ole. Iseenesest on tore, et nad õppimas käivad, aga meil on absoluutne prioriteet, et noored saaksid hariduse, ka Hiiumaal kutsehariduse pärast põhikooli lõppu.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Me küll esitasime selle jah pea neli kuud tagasi, sotsiaaldemokraadid esitasid, seetõttu võib-olla mõned meie küsimused ei lähe sada protsenti sellega kokku, mida siin on kirjeldatud, aga aeg on edasi liikunud. Mina küsiksin just üleminevate vahendite ja eelarve vaates seda. Ma tean, et te isiklikult olete korduvalt kinnitanud, et te annaksite väga paljudesse teistesse kohtadesse haridusvaldkonnas veel raha juurde, kui vaid seda oleks. Aga sellest lähtuvalt ma siiski küsiksin lasteaiaõpetajate palkade kohta just selles vaates, et kohalikud omavalitsused ootavad viimase hetkeni alati, et kui palju mingil aastal riik õpetajate palkade alammäära tõstab. Sellest lähtub ka see, kui palju kohalikud omavalitsused omakorda peavad lasteaiaõpetajate palkasid tõstma. Kas siin ei saaks ikkagi ühel hetkel teha seda kokkulepet, et vähemalt 50% ulatuses kasvaks ka sellisel puhul lasteaiaõpetajate toetusfondi raha, mis läheb kohalikele omavalitsustele, et lihtsalt see iga-aastane vaidlus jääks ära?

Aitäh! Iga-aastane vaidlus jääks ära siis, kui see raha omavalitsuste tulubaasi ära anda. See, et riik on tekitanud selle toetusmehhanismi … Ma saan selle toetusmehhanismi esialgsest ideest aru, seda oli vaja palkade tõstmiseks ja tasandamiseks üle riigi. Täna ta on selle funktsiooni tegelikult kaotanud ja ta on lihtsalt üks vägikaikavedu. Ma arvan, et see vägikaikavedu kaob ära siis, kui see raha omavalitsuste tulubaasi ära anda ja kehtestada üleriigiliselt ka lasteaiaõpetajate alammäära läbirääkimised tööandjate ja töövõtjate poolt, nii et me kehtestaksime ka üleriigiliselt ühtse baasmäära, mis on lasteaiaõpetaja tasu. Selles mõttes ma väga usun sellesse üleriigilisse miinimumi nii nagu õpetajate ka lasteaiaõpetajate puhul, et meil ei oleks nii suuri kääre, nagu meil enne selle toetusmehhanismi kehtestamist tegelikult oli. Aga tahaks sinnapoole liikuma hakata, et omavalitsused tegelikult EHL-iga näiteks laua taga istuksid ja seda üleriigilist alammäära kokku lepiksid. Sellel aastal oli meil esimest korda päriselt selline olukord, kus õpetajate palga alammäära läbirääkimistel istus kolm omavalitsust laua taga. Väga kiidan neid! Lüganuse, Kohtla-Järve ja Kose istusid laua taga ja andsid oma sisendi, kas nad on nõus selle alammäära tõusuga, kuidas see mõjutab nende eelarvet, kui palju nemad peaksid lasteaiaõpetajate palkadeks sel juhul välja käima, kas nad on nõus sellega ja millistel tingimustel nad sellega nõus oleksid. Need olid läbirääkimised, mis ka päriselt läbirääkimiste moodi välja nägid. Nii et suur tänu Lüganusele, Kohtla-Järvele ja Kose vallale selle eest, et nad laua taga olid.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma tahaksin ikkagi täpsustada seda, kuidas te tagate selle, et kui eelarves ette nähtud raha jäetakse kasutamata, siis see ei läheks haridus- ja teadusvaldkonna jaoks kaduma.

Sellel rahal on konkreetne kate ehk talle on peale võetud kohustused, mis on välja maksmata. Ehk siis seda raha ei saa kuhugi mujale tõsta, sest kohustustega on see raha tegelikult juba kaetud. Lihtsalt ta liigub 2024. aasta väljamaksest 2025. aasta väljamakseks, mille tõttu ta läheb 2025. aasta kuludesse, eelarvesse. Sellepärast on ta jääk, ta lihtsalt tõstetakse järgmise aastasse.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Kohe härra spiiker ütleb teile, et te tingimata ei pea vastama, kuna ta pisut väljub selle arupärimise teemast, aga siiski puudutab eelarvet, kuna te ka olete valitsuse väga mõjukas ja oluline minister. Aastaid on olnud see probleem, et siia Riigikokku valitsusest saadetav eelarve eelnõu ei ole piisavalt läbipaistev ega arusaadav Riigikogule. Ma tahtsingi küsida, kuidas te oma valdkonnas tunnete, kas see osa, mis puudutab haridust, see, mille te panete teele Riigikogu poole, teie meelest on ideaalne, selline, nagu peakski olema, ja selliselt esitletud. Või võiks ta olla selgem, võiks ta olla arusaadavam Riigikogu liikmetele? Ja kui võiks olla, siis mille taga see seisab? Me oleme ka siin üritanud aru saada, et igal aastal räägitakse, et suur probleem on, tuleb parandada, aga siis jälle tuuakse siia aasta lõpus eelarve, millest aru ei saa. Aga kahtlematult Lauri Hussar ütleb, et sellele küsimusele vastama ei pea, kuna see läks teemast välja. Aga ma loodan, et ta lubab siiski ministril vastata.

Hea kolleeg Raimond Kaljulaid, ma tutvustan teile nüüd natukene meie kodu- ja töökorra seadust. Proua minister võib sellele küsimusele vastata, kui see väljub raamidest, aga antud juhul ma juhin tähelepanu muuseas sellele, et arupärimine nr 805 on sõnastatud selliselt, et see puudutab Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jääke. See natukene haakub ka n-ö eelarve teemadega. Kui proua minister soovib nüüd vastata, siis palun! Proua ministril on see õigus, ega mina ei saa teda siinkohal keelata. Palun, proua minister!

Aitäh! Esiteks, ma kindlasti pooldan tegevuspõhist eelarvet, mitte kulupõhist eelarvet. Kulupõhine tabel võib seal lõpus olla, aga tegevuspõhine eelarve annab arusaama Eesti riigi prioriteetidest ja sellest, kuhu see raha läheb. Aga nüüd on hästi suur aga. Minu hinnangul on need tegevusprogrammid väga segaselt sõnastatud. Kui öeldakse, et see on ligipääsu tagamine haridusele, siis mitte keegi ei suuda välja lugeda, et tegemist on eestikeelsele õppele ülemineku reformiga. Kui tegevus oleks sõnastatud "eestikeelsele õppele ülemineku reformi programm või tegevuskava", siis saab Riigikogu liige aru, kuhu läheb raha ja mida selleks tehakse. Aga kuna ta on sõnastatud, eestikeelsele õppele üleminek on sõnastatud tegevusprogrammina "võrdsete võimaluste ja ligipääsu tagamine kõigile võrdselt haridusele", siis seal on eestikeelsele õppele üleminek ja muud pudi-padi tegevused, mis on seotud haridusele ligipääsu tagamisega. Minu mure on nende programmide tegevuste nimetused. (Keegi küsib saalist midagi.) Ma ütlen ausalt, et ma ei tea.

Suur tänu! Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! On palju asju, kus me ei tea, kes mida teeb, aga numbrid ilmuvad. Aga mul on jätkuks ühele meie arutelule siin mõned nädalad tagasi, mis puudutab hariduslikku ebavõrdsust ja asjaolu, et huviharidusel on väga oluline roll selle tasandamisel. Huvihariduse kättesaadavus võib tegelikult mõjutada või suurendada hariduslikku ebavõrdsust. Ma küsin eelarve ja kõigi nende võimaluste kohta, sellepärast et väga paljudes piirkondades väga paljudele peredele on laste huvihariduse kättesaadavuse küsimus valus teema. Kas te olete teinud selle skeemi, tõstnud üle eestikeelse hariduse raha, tõstnud seda edasi-tagasi ja kõike muud? Aga olukorras, kus riigieelarve on väga helde, on mu küsimus, miks huviharidusse lisaraha juurde ei lähe.

Mina ei julge öelda seda, et riigieelarve on väga helde. Selle riigieelarve suure poti võtab enda alla kaitsekulude kasv. Kõik, mis sealt üle jäi, läks põhimõtteliselt palkade tõstmisele. Palgatõus oli minu jaoks prioriteet. Selle tõttu läks kogu 60 miljonit, mis haridusse lisavahenditena tuleb, eelarveläbirääkimiste tulemusena, palgatõusu. Üks väike asi, mis sealt tuli, oli täiendavad doktoriõppe õppekohad, 50 õppekohta, mille jaoks me saime ka lisaraha, et neid doktoriõppekohti järgmisel aastal juba avada. Ei saa öelda, et riigieelarve on helde. Valdkondi, kus mitte midagi ei saadud täiendavalt juurde, oli väga palju. Kui rääkida huviharidusest, siis 9,3 miljonit, mida riik huvihariduse toetuseks maksab, on ju imeväike pisku, mis üldse tegelikult Eestis huvihariduse rahastusmaht on. Eesti huvihariduse rahastusmaht on koos spordivaldkonnaga kokku – kui te panete laste spordiharrastuse sinna sisse – ligi 200 miljonit. Selle sees on kohalikele omavalitsustele antav toetus 9,3 miljonit. Täna oli mul ministeeriumis sellel teemal arutelu, et kui me paneme 200 miljonit huviharidusse, laste huvitegevusse, sporti, huviharidusse … Ma ei tea, kuidas see võrrelduna teiste riikidega on. Ma ei tea, kas seda on vähe või palju. Ma tahaksin tegelikult saada võrdlust, sest mulle tundub, et 200 miljonit on jube suur summa, aga ma ei tea tegelikult, mis see lapse kohta aastas teeb. Ja kõrvalt vaadates ma olen väga Islandi mudeli fänn. See sisuliselt tähendab seda, et mitte omavalitsus ei ole see, kes otsustab, kuidas need 200 miljonit lapse huvitegevuseks kulutatakse, vaid lapse peale jagatakse see 200 miljonit ära, see on pearahasüsteem. Igal lapsel on oma huvihariduse rahakott ja selle rahakoti viib ta sinna, kus tema huvi on. Kas ta viib selle muusikakooli, spordikooli või tantsuringi, see on lapse otsustada. Täna meil lapsevanemal seda vabadust ei ole, ta peab valima n-ö poliitikute poolt ära otsustatud tasuta pakkumise. Kui see ei sobi, siis ta peab maksma selle eest, mis talle eraturul pakutakse. Siis tekibki olukord, kus laps ei soovi käia selles valikus, mis on n-ö tasuta munitsipaalhuvihariduses. Ta sinna ei lähe. Siis ta peabki maksma, kui ta tahab üldse huvihariduses osaleda. Islandi reform on näidanud suurepäraseid tulemusi. Ma olen ka ministeeriumis ülesandeks andnud, et me analüüsiksime, milliste sammudega me saaksime tegelikult selle Islandi mudeli peale üle minna. See ei tähenda, et me kogu huvihariduse raha kohe pearahaks ümber konverteerime. Aga kujutame ette, et näiteks 30% huviharidusest on pearahapõhine ehk 30% sellest 200 miljonist on lapse käes. See antakse lapse kätte ja tema viib selle sinna, kus tema päris huvi tegelikult on. Muidu on niimoodi, et robootikaringid on väga nõutud, aga see on kõik eraturu pakkumine täna. Omavalitsused ja ka riik omalt poolt tegelikult ei rahasta eraldi robootikat, rahastatakse muusikat, kunsti, natuke spordikoole, aga kõik sellised uued huvitegevused, mis tekivad, on tihti lihtsalt eraettevõtete pakutavad. Seal on juba lapsevanema rahakoti suurus see, mis määrab ära selle, kas laps huviharidust saab või ei saa.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! See hilisõhtune arupärimine on nüüd kujunenud väga kasulikuks formaadiks. Kohusetundliku rahanduskomisjoni liikmena ma saan ministrit informeerida, et see, millised tegevused, kui palju neid on, kuidas neid nimetatakse, millised mõõdikud seatakse tegevuspõhises eelarves, on puhtalt ministri otsustada. Seda me oleme rahanduskomisjonis öelnud kõigile ministritele, et need mõõdikud, sihttasemed ja tegevused peaksid olema sellised, mille abil saab päriselt valdkonda juhtida ja raha suunata sinna, et lahendada tõesti ka poliitiliselt prioriteetseid murekohti. Ja täiendav info on see, et kevadel rahanduskomisjon kutsub kõik ministrid tegema ülevaadet oma käesoleva aasta eelarve jääkidest, mis tolleks ajaks on selgeks saanud, ja koos sellega me võtame siis ka need tegevused ja mõõdikud ette. Nii et nüüd on teil aega valmistuda.

Ma mõtlesin peas välja, millal me tiimingute tulemused komisjonis teada saame. Kas ma julgen tiimingute 45 miljoni kaasrahastuse kohta sulle kevadel midagi öelda või ei julge veel, ma ei tea.

Suur tänu! Seda ma nüüd nimetaks tõepoolest debatiks ja tõesti üksteist toetavaks ja täiendavaks debatiks. Ma tänan selle sisuka arutelu eest! Aitäh, proua minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Madis Kallase. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt, veel tagantjärgi eilse õpetajate päeva puhul kõigile õpetajatele head õpetajate päeva! Sisuliselt see on ju iga päev, kuigi jah, ametnikult oli eile. Me esitasime selle arupärimise neli kuud tagasi ja väga palju vett on vahepeal merre voolanud. Kindlasti teemad ja fookused on mõnevõrra nihkunud. Aga ma tahaksin siinkohal kiita ministrit ühes punktis, mis puudutabki õpetajate palkade eest seismist, mis puudutab õpetajate palkade küsimusi. See on küll tekitanud olukorra, kus mitmed teised teemad on jäänud varju – seesama huvihariduse teema võib-olla, samamoodi võib-olla erinevad regionaalsed aspektid, mis puudutavad meie hariduse ülesehitust, aga kõige tähtsamad on meie õpetajad. Ja kui meenutada veel viimaseid kohtumisi Eesti õpetajatega, siis mul on siin Riigikogu puldis ja ma näen ka, et minister kuulab, veel kord hea meel üle rõhutada seda, kui tähtis on tegelikult see, et me teeksime vahet õpetajal ja õpetajal ehk kellel on kvalifikatsioon, kellel on haridus, kellel seda võib-olla veel ei ole, kes selle poole püüdleb. Me kuidagi ei tohi normaliseerida seda olukorda, kus me aktsepteerime, et meil üha rohkem iga-aastaselt on õpetajate hulgas neid inimesi, kes võib-olla ei ole veel vastavat haridust saanud või vastavaid koolitusi saanud, ja me peaksime selles osas rohkem tööd tegema. Ja teine asi, mida kindlasti saab ka tulevikus eelarvevahenditega võib-olla kuidagi paremini teha, kaasates ka teisi ministeeriume, on kõik see, mida õpetajad tõid välja: nendele antavad õigused. Me tunnetame, et üha nõrgemaks jäävad õpetajate õigused erinevates koolitegevustes, üha suuremaks ja tugevamaks muutuvad lapsevanemate õigused ja laste õigused, aga õpetajad jäävad seal väga selgelt üheselt kaotajaks, olgu see kas või keeld, et ta tohiks ära võtta mobiili või et ta tohiks lapse klassist välja saata või ta tohiks vaadata lapse koolikotti. Jah, teatud nüanssidega see on lubatud, aga me teame, et seal on väga palju agasid, miks õpetajad seda sageli teha ei saa. Need on võib-olla üks päev peale õpetajate päeva sellised head sõnumid ka eelarve vaates, et palgaga me tegeleme, aga tegelikult on meil vaja tegelda õpetajakutse väärtustamisega veel enam ja õpetajatele õiguste andmisega veel enam. Aga aitäh ministrile tänaste vastuste eest ja selle arutelu eest! Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas proua minister soovib sõna? Ei soovi. Sellega sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie tänase kümnenda päevakorrapunkti käsitlemise.