Arupärimine Rootsi kurjategijate Eestisse toomise kohta (nr 803)

Head kolleegid! Oleme koos sellega viienda päevakorrapunkti lõpetanud ja jõudnud kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Heljo Pikhofi, Andre Hanimäe, Reili Ranna, Jaak Aabi, Züleyxa Izmailova, Anti Allase ja Lauri Läänemetsa 18. juunil 2025. aastal esitatud arupärimine siseminister Igor Tarole Rootsi kurjategijate Eestisse toomise kohta, arupärimine numbriga 803. Juba kannatlikult ootab oma järge Riigikogu kõnetooli hea kolleeg, Riigikogu liige Heljo Pikhof. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, seitse sotsiaaldemokraati on esitanud arupärimise Rootsi kurjategijate Eestisse toomise kohta. Austatud siseminister, viimastel kuudel on avalikkuses tekitanud tugevat vastukaja Justiitsministeeriumi algatatud kokkulepe Rootsi Kuningriigiga, mille kohaselt saadetakse Eesti vanglatesse karistust kandma Rootsi kriminaalkurjategijad. Mitmed siseturvalisuse eksperdid, õiguskaitseorganid ja peaprokurör on väljendanud muret, millised saavad selle tehingu mõjud meile olema. Sotsiaaldemokraadid soovivad teada, kuidas mõjutab see samm Eesti siseturvalisust olukorras, kus patrullpolitseinike ja piirkonnapolitseinike puudus on juba praegu tõsine probleem. Lähtudes eeltoodust, palume teil vastata Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 139 alusel järgmistele küsimustele. Milline on Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti ametlik seisukoht Rootsi kurjategijate Eestisse toomise ja nende siin vangistamise kohta? Kas tehingut kaaludes konsulteeriti nende asutustega ning millised olid nende hinnangud ohtudele või riskidele? Kui palju on PPA andmetel hetkel politseinikke eelkõige Lõuna-Eestis puudu? Kuidas plaanib Siseministeerium tagada, et siseturvalisuse võimekus ei kannata olukorras, kus samaaegselt otsitakse ka lisatööjõudu vanglateenistusse? Kuidas hakkab vangivalvurite värbamine mõjutama PPA või teiste siseturvalisuse valdkondade ametikohtade täitmist? Viimane küsimus, kuues. Kui jagate arusaama, et vanglarent toob kaasa suurema turvalisuse, siis kuidas see kõrgem turvalisus teie hinnangul saavutatakse? Arvestades siseturvalisuse olulisust Eesti julgeoleku ja kodanike heaolu tagamisel, peame vajalikuks saada läbipaistvat ja selget teavet valitsuse otsuste mõju kohta. Aitäh!

Aitäh! Suur tänu teile! Ja taas kord on Riigikogu kõnetooli palutud hea kolleeg siseminister Igor Taro.

Aitäh, hea juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Ma väga tänan selle arupärimise eest, sellepärast et me saame selle käigus arutada läbi mõned väga olulised küsimused, mis seda teemat puudutavad. Esimene küsimus oli, milline on Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti ametlik seisukoht Rootsi kurjategijate Eestisse toomise ja nende siin vangistamise kohta. Aga kui tahaks naljaga pooleks hakata vastama, siis ütleks, et kurjategijaid tulebki vangistada ja vangistada tuleb kurjategijaid, häid inimesi ei ole mõtet vangistada. Aga kui minna detailsemaks, siis asutused lähtusid oma hinnangutes riiklikust seisukohast, pidades silmas alakasutatud Tartu Vangla edasist funktsioneerimist ning riigieelarvesse võimalike lisaressursside leidmise tõenäosust. Selle juures peeti oluliseks vanglarenditeemaliste arutelude käigus 2024.–2025. aastal kaardistada võimalikud riskid nii avalikule korrale kui ka sisejulgeolekule ning esitati vastavad maandamismeetmed, mille rakendamisel on riik võimeline riskidega edukalt toime tulema. Siseministeeriumi ja valitsemisala asutuste arvamus ning ülevaated riskidest lisati valitsuskabinetti Justiits- ja Digiministeeriumi poolt 2025. aasta veebruaris esitatud memorandumile. Vastavalt meie sisendile on koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga võetud kasutusele meetmed võimalike riskide maandamiseks. Siseministeerium ja meie asutused on Tartu vangla rentimist toetanud, kui riigis panustatakse kaardistatud riskide maandamisega tegelemisse ja välislepingus toodud piirangutest kinnipidamisse. Esitatud riskide maandamist on välislepingu täitmisega seoses eelarves ja kohustustes arvestatud. Esiteks, Politsei- ja Piirivalveameti kohta toon eraldi esile, et PPA jaoks on kogu projekti positiivne külg võimalus Tartu arestimaja toimivana hoida, mis on PPA peadirektori sõnul politsei töö jaoks väga oluline. Ma lisaksin siia, et olen ka ise osalenud ühel sellisel nõupidamisel, kus me sisejulgeoleku valdkonna asutustega neid riske kaardistasime, pidasime debatti ka justiitsministriga sel teemal ja saime vajalikud ressursid selleks, et täiendavat tööjõudu palgata ja neid riske maandada. Järgmine küsimus oli, kas tehingut kaaludes konsulteeriti nende asutustega ning millised olid nende hinnangud ohtudele või riskidele. Põhimõtteliselt sai siin juba vastatud, et konsulteeriti. Ühel viimastest kohtumistest käisin ka ise kontrollimas, kas kõik riskid on maandatud, selleks et poliitiline toetus sellele plaanile tuleks. Siseministeeriumil oli välisvangidele vangla rentimisega nõustumise eeltingimuseks rendiga seotud riskide kaardistamine ja maandamismeetmete leidmine koos lahendusettepanekutega. Mõlemad asutused tõid välja riskid ja meetmed nendega toimetulemiseks. Samuti olid osapooled aktiivselt seotud välislepingu teksti kooskõlastamisel ja muudatusettepanekute tegemisel. Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise, Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirjas on kinnitust leidmas nii ministeeriumi valitsemisala asutustega koostöö kui ka kaardistatud riskide maandamise meetmete tähtsus. Seletuskirja lehekülgedel 10–14 on käsitletud tuvastatud riske ja maandamise meetmeid. Märgime lisaks, et koostamisel on lisa välislepingu juurde ehk koostöömemorandum, millega omakorda saavad lepingu osapooled detailsemalt määratleda, juhtides tähelepanu võimalike ohtude maandamisele ja sündmuste eskaleerimise ennetamisele. Nii, kolmas küsimus. Kui palju on PPA andmetel hetkel politseinikke, eelkõige Lõuna-Eestis, puudu? PPA-s oli 1. juuli seisuga täitmata 180 teenistuskohta, millest 134 on politseiametniku ning ülejäänud ametniku ja töötaja teenistuskohad. Lõuna prefektuuris on täitmata 32 teenistuskohta, millest 29 on politseiametniku ning ülejäänud ametnike ja töötajate teenistuskohad. Seega lühidalt, ressurssi on ikka juurde vaja. Positiivse poole pealt saan siinkohal siiski välja tuua, et järgmine aasta on võimalik siseturvalisuse valdkonnas tagada senisest parem palk. Siseministeeriumi haldusala palgatõusudeks eraldatakse 2026. aastast 28,9 miljonit eurot, mis võimaldab eesliinil töötavatele päästjatele, politseinikele, päästekorraldajatele ja Sisekaitseakadeemia õppejõududele umbes 10%-list palgatõusu. Samuti tasub märkida asjaolu, et 30. juunil lõppes avalduste vastuvõtt Sisekaitseakadeemiasse ning tänavused tulemused on rõõmustavad. Kokku esitati 1174 avaldust ja sisseastujate arv kasvas kõrgharidusõppes aastaga ligi veerandi võrra. Kõige rohkem avaldusi tuli politseiteenistuse õppekavale, 456 avaldust. Populaarsuselt järgnesid tolli ja maksunduse õppekava 297 avaldusega ning päästeteenistuse õppekava 190 avaldusega. Neljas küsimus: kuidas plaanib Siseministeerium tagada, et siseturvalisuse võimekus ei kannata olukorras, kus samaaegselt otsitakse ka lisatööjõudu vanglateenistusse? Nagu ma eelnevalt mainisin, PPA eesliinitöötajatel planeeritakse palgakasvu 2026. aastast. Lisaks võimestatakse järgmistel aastatel õiguskaitseliste tegevuste elluviimist mitmes tööliinis. Piirivalve, organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus ja kuritegevusega seotud vara tõhusam leidmine, arest ja konfiskeerimine. Eesti elanikkonna usaldus politsei vastu on kõrge. Politseis töötamine on olnud ja on ka edaspidi huvipakkuv ning hea mainega töö. Seda kinnitab ka viimaste aastate Sisekaitseakadeemiasse kandideerijate arvukuse kasv. Siseministeeriumi hinnangul ei põhjusta vanglarendiga seotud tööjõu otsimine siseturvalisuse võimekuse langust, pigem luuakse sellega uusi võimalusi, huvi siseturvalisuse tagamisse, panustatakse erinevatesse tööliinidesse ning potentsiaalse järelkasvu tekkesse. Viies küsimus: kuidas hakkab vangivalvurite värbamine mõjutama PPA või teiste siseturvalisuse valdkonna ametikohtade täitmist? Peab tõdema, et kui vangivalvureid värvataks kõrgema palgaga kui politsei eesliini, siis see mõjutaks kindlasti PPA ametikohtade täitmist. Aga me oleme selle välistanud, me oleme kokku leppinud ka koalitsioonileppes, et need palgatasemed on meil omavahel seotud, omavahel korrelatsioonis, üks ei lähe teise eest ära. Kui PPA palgad suurenevad ja vanglapersonali palgad jäävad maha, siis toimuks ju vastupidine liikumine vanglateenistusest PPA-sse. Nii et selles mõttes on see ühendatud anumate süsteem. Me räägime siin ka riigikaitse valdkonnast, me peame ka seda vaatama. Selles küsimuses proovime igal juhul valitsuses hoida ühtset joont, seetõttu on ette nähtud ka vanglaametnike palgatõus samal ajal Siseministeeriumi valitsemisala palgatõusudega ja see on samas proportsioonis ka. Kuues küsimus: kui te jagate arusaama, et vanglarent toob kaasa suurema turvalisuse, siis kuidas kõrgem turvalisus teie hinnangul saavutatakse? Täiendavate töökohtade loomine ja täitmine kasvatab vangla territooriumil korrakaitselist ülesannet täitvate inimeste arvukust Lõuna-Eesti piirkonnas. Tartu Vangla peab näiteks 600 saabuva välisriigi vangi puhul arvestama vähemalt 400 ametnikuga ehk vangla koosseisule lisanduks ligikaudu 250 ametikohta. Neile lisanduvad välisriigist saabuvad vanglaametnikud, kes samuti asuvad teatud perioodiks elama Tartu piirkonnas. Saame ilmselt ühtemoodi aru, et ka välisriigi vanglaametnikud on igati õiguskuulekad inimesed ning seeläbi suureneb ka inimeste arv, kes meie ühiskonna toimimisse panustavad. Nagu ma alguses märkisin, on ka PPA vaates väga oluline, et arestimaja toimivana hoitakse. Koos riskide maandamisega oleme suutnud tagada väga hea lahenduse. Lisan, et julgeolek ei koosne ainult sellistest siseturvalisuse teenustest ja ainult sellest, kui palju on meil politseiametnikke, vaid julgeolek koosneb ka sellest, kas inimeste toimetulek on tagatud. Kui meil on kaalul 150 koondamist versus 250 täiendavat ametikohta Lõuna-Eestis – me ei räägi ainult Tartust, me räägime tegelikkuses väga paljudest rohkematest maakondadest, näiteks tullakse sinna Põlvast, Võrust, Valgamaalt, Jõgevamaalt, Viljandimaalt. Ma usun, et on võimalik seal tööl käia. Palk on selleks piisav. Lõuna-Eesti jaoks on see puhas võit mitte ainult siseturvalisuse ametnike mõttes, vaid ka majandusliku toimetuleku osas. Tihtipeale räägitakse regionaalpoliitikas sellest, miks riik ei too mingeid asutusi, miks ta ei too mingeid ameteid kuskile väljapoole pealinna. Ametnike arv, mis Tartusse juurde palgatakse, on suurem kui Siseministeerium kokku. Siseministeerium on meil 170–180 ametnikku, sinna palgatakse juurde 250, nii et Siseministeerium pluss tuleb Tartusse juurde. Minu arust me oleme kõik ainult unistanud Lõuna-Eestis sellest, et riik nii palju töökohti juurde looks. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud minister! See, mis te siin kõik rääkisite oma äriplaanist, tundub kummaline. Aga kui te nüüd rääkisite, et vange tuleb juurde ja siis tuleb ka ametnikke juurde, siis ma ei saa aru sellest, kuidas Tartu vangla sellest nii otsustavalt võidab, kui vange tuleb ka ju juurde. Te teate ise ka väga hästi, et tööturul on väga tugev konkurents. Nii politsei, vanglateenistus kui ka Maksu- ja Tolliamet otsivad tikutulega ühele ja samale profiilile vastavaid inimesi. Ja nagu te ise ka ütlesite, on PPA-s täitmata suur hulk ametikohti ja nende täitmist kaetakse abipolitseinike ja ületundidega, mida te jätsite ütlemata. Samuti on tänases julgeolekuolukorras lausa patt tegeleda Politsei- ja Piirivalveameti nõrgestamisega. See vähendab, aga mitte ei suurenda inimeste turvatunnet. Ja mitmel puhul on öelnud nii PPA peadirektor, peaprokurör, kapo ja samuti ka Lõuna-Eesti politseijuht Tartu Linnavolikogu ees, et see kõik suurendab koormust ja nõrgestab süsteemi.

Teie aeg!

Küsimus on see, et kuidasmoodi siis Tartusse, Põlvasse või Valka patrullima või kriisi lahendama politseinikud … Kui nad lähevad ära vanglasse, kuidas siis turvalisus suureneb?

Aitäh! Püüame ajast kinni pidada.

Aitäh selle küsimuse eest! Tegu ei ole kindlasti minu äriplaaniga. Te küsisite, mida see siis Tartu vanglale juurde annab. Ma mõned nädalad tagasi käisin Tartu vanglas koos Rootsi justiitsministriga ja see vangla on praktiliselt tühi. See on suur kompleks, mis on ehitatud natukene rohkem kui 20 aastat tagasi. Eesti riigi ees seisis juba mõni aasta tagasi keeruline valik, mis me siis selle investeeringuga peale hakkame. Kas me müüme selle, kas me lõhume selle maha või leiame talle mingit otstarbekat kasutust? Jah, ilmselgelt on seal riske, kindlasti, mida oli vaja läbi mõelda, aga nagu ma kinnitasin, siis need läbirääkimised peeti Siseministeeriumi, PPA, Kaitsepolitseiameti ja Justiitsministeeriumi vahel. See ressurss sai täiendavate ametikohtade jaoks eraldatud, et need taustakontrollid ja muud asjad saaksid tehtud. Nagu ma enne mainisin, tegelikkuses me ju siseturvalisust ei nõrgenda. Me anname sinna palgaraha juurde, et inimesed oleksid paremini motiveeritud. Sisekaitseakadeemia vastuvõtt näitab populaarsuse tõusu, mis tähendab, et inimesed tulevad sinna meelsasti tööle, neid tuleb rohkem. Tulevad noored, värsked, silmad säravad. Kindlasti panustavad nad siseturvalisusse enam. Mis puudutab neid täitmata ametikohti, siis ma ei julge asutuste juhtide eest rääkida, mis põhjusel need ametikohad on täitmata. On võimalik, et osad ametikohad jäetakse ka nimelt täitmata, selleks et kasutada ressurssi optimaalsemana. See on meil olnud niimoodi aastaid näiteks Päästeametis, meil on alakomplekteeritud komandod, me oleme optimeerinud. Aga nagu ma olen siin puldis juba varem ka rääkinud, kui me ei oleks 15 aasta jooksul seda ressurssi optimeerinud, siis tänase seisuga ei oleks patrullpolitseiniku palk mitte miinimum 1850, vaid 1150, ja päästjal ei oleks mitte 1460, vaid oleks 860. Ühesõnaga, kogu see optimeerimine ja kokkuhoidmine selle personali hulga arvelt on võimaldanud pakkuda neile paremat töötasu.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra minister, räägime rahast. Riigi eelarvestrateegias 2026–2029 on teie äriplaanil kirjas kuludena 6 miljonit eurot 2026. aastal, mida Eesti maksumaksja peab kulutama. Ühtegi senti pole kirjas tuluna. Ma küsisin seda täna eelarve kontrolli komisjoni istungil rahandusminister Jürgen Ligilt. Ta ütles avalikul istungil, et rootslased ei lubanud tulu kirjutada riigi eelarvestrateegiasse. Minu teada Eesti riigieelarve baasseaduse ja ka riigi eelarvestrateegia koostamine niisugust sisendit, nagu teisest riigist öeldakse äriplaanide puhul, et võetakse arvele ainult kulud, aga tulusid ei võeta, ette ei näe. Minu küsimus teile, härra siseminister valitsuse esindajana, on: kui palju tulu riigi eelarvestrateegia perspektiivis on planeeritud sellest vanglaprojektist, kui praegu on parlamendile esitatud ainult kulu, järgmisel aastal 6 miljonit eurot? Teiseks, mis põhjustel, mis mõttekäigust johtuvalt ei ole peetud võimalikuks seda, juhul kui sellest mingisugust tulu on, kirjutada riigi eelarvestrateegiasse?

Ma ei taha siin nüüd rahandusministri kingadesse väga astuda ja minna detailselt nendesse põhjustesse, miks või kuidas ta on soovinud ühte või teist asja eelarvestrateegias kajastada. Küll aga ma saan üle kinnitada, et see tulu on tõesti planeeritud. See tulu on vastavalt lepingule kindlustatud Eesti riigile ja see summa on minimaalselt 30 miljonit eurot, circa, umbes 30 miljonit eurot. Lepingu tingimused ette näevad, et alla 30 miljoni euro Rootsi riik ei maksa, isegi kui ta toob ühe vangi siia või ta ei too ühtegi vangi, ta peab selle 30 miljonit eurot igal juhul selle vanglarendi eest maksma selle lepingu kehtimisega. Ja kui nad toovad siis teatud piirarvust rohkem, siis see summa kasvab. Niipalju saan teile öelda, kuna tegelikkuses ju kogu see vanglatemaatika ei ole siseministri valdkond, see on justiitsministri valdkond ja eelarvelised detailid on rahandusministri valdkond.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Ma kuulen seda mõttevahetust, see on nagu "Tujurikkuja" sketš, ma tunnistan ausalt. Aga mis ma küsida tahan ja, inshallah, härra minister oskab mulle vastata: kas on ka päris tõsiselt kaalutud valitsuses selle ettevõtmise mõju Eesti Vabariigi mainele? Kui te mõtlete rahvusvahelises pildis, mis kontekstis veel räägitakse millestki sellisest? Siis räägitakse Ameerika Ühendriikide ja näiteks Salvadori koostööst inimeste paigutamisel. Teie soov ja valitsuse soov on Eestile koguda kuulsust kohana, kuhu Põhjamaad saavad oma kurjategijaid saata. Ma olen aru saanud, et ka teised Põhjamaad on juba tundnud huvi, et neil on ka kurjategijaid üle ja nad soovivad neid meie riiki saata. Minu küsimus ongi, kas seda mõju Eesti Vabariigi mainele on keegi üldse hinnanud. Kas Välisministeerium on näiteks päris tõsiselt analüüsinud, mida see tähendab rahvusvahelises pildis?

Aitäh! Peaasi, et lõbus on! Jätkame siis "Tujurikkuja" lainel! See mõju on usutavasti nendes erialastes või valdkondlikes ringkondades pigem positiivne. Eesti on näidanud ennast kui üks paremini arenenud, kaasaegsema vanglasüsteemiga riik, kus on kõik asjad väga kõrgel tasemel, väga hästi läbi mõeldud. Sellepärast tuldi meie juurde selle sooviga. Sedasama maine küsimust, ma mäletan, lahati siis, kui ma olin alles esimese kursuse tudeng Tartu Ülikooli ajakirjanduse osakonnas aastal 1999, no seal kandis, eks ole. Et kas nüüd see Tartu vangla ehitamine muudab Tartu vangide linnaks. Üllatus-üllatus! 25 aastat hiljem, kui see vangla on seal olnud – vahepeal ta on rohkem täis olnud, nüüd on ta vähem täis –, ei ole Tartu muutunud selle pärast vanglalinnaks. Tartu on ikka ülikoolilinn, meie n-ö kultuuripealinn. Ta saavutas isegi Euroopa kultuuripealinna tiitli oma töötava vanglaga, kujutate ette! Nii et mul on tunne, et siit on küll ainult võita, siin midagi kaotada ei ole.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Lugedes nüüd Rootsi materjale, siis nendel peavad selle, kuidas selle lepingu, …lepingu ratifitseerima kolme neljandiku Riksdagi liikmete poolt. Kuidas see meie kvoot siin on? Kui palju meie peame andma sellele heakskiidu, kas lahjemalt või kolme neljandikuga?

Aitäh! Ma loodan, et ma nüüd ei eksi. Riksdagi kolme neljandiku nõue on seotud sellega, et seal on tegu mingisuguste põhiseaduslike muudatustega, kui nad seda lepingut hakkavad heaks kiitma. Nende jaoks on see kõrgema tasandi muudatus. Võib-olla on see seotud ka sellega, et meil Tartu vanglas jääb kehtima Eesti õigus, Eesti õigusruum, sest tihtipeale tehakse teistes riikides need lepingud teistmoodi, et kehtib tolle riigi õigusruum, kes rendib. Meie kindel tingimus oli see, et Eesti seadused kehtivad Eesti territooriumil igal pool. Võimalik, et see on sellega seotud, see suur enamus. Minu teada Eestis selle lepingu ratifitseerimisel sellist, kuidas ma ütlen, nagu suurendatud enamust ei ole tarvis, peaks piisama lihthäälteenamusest.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Te tõepoolest räägite rõõmsal näol, ütlete, peaasi, et lõbus on. Natuke meenutab see teatud anekdooti, et alguses on lõbus ja soe, pärast läheb külmaks. Aga mul on küsimus. Ma kuulasin, kuidas te rääkisite sellise suure vaimustusega, kuidas te oma erakonnakaaslase justiitsministriga debatti pidasite. Öelge palun, kas te olete osalenud mõnel arutelul, kus osaleb ka Sotsiaalministeerium, tervishoiupool näiteks. Kas te olete seda debatti ka pidanud? Teine on, ilmselt te ei ole lugenud, Andrus Kivirähk on kirjutanud väga toreda loo sellel teemal, kuidas toredad väliskülalised, vangid, saabuvad Tartusse ja mis siis kõik toimuma hakkab. Aga kas te osalesite mõnel arutelul, kus on olnud ka Sotsiaalministeerium, tervishoiupool? Uskuge, see 30 miljonit hiljem toob meile suuremaid kulusid ja meie inimestele ravi kättesaadavuse halvenemist.

Aitäh! Mina ei ole nendel aruteludel osalenud, kuivõrd Siseministeerium ei ole see peamine osapool selles protsessis. See on Justiitsministeerium, kes peab erinevate osapooltega oma plaani kooskõlastama. Mina olen osalenud ainult selles osas, mis puudutas sisejulgeolekut. Seal olid meil kaardistatud omad riskid, maandamismeetmed ja nõudsime siis seda, et need oleksid ära maandatud, need riskid. Ja selle ka saavutasime. Me jäime nende vastustega rahule, mis me seal saime, ja see kokkulepe on saavutatud. Kogu see kulupool on minu teada üsna hästi välja arvutatud. Ega need "väliskülalised", nagu te mainisite, ei saabu ju Tartusse. Nad saabuvad otse vanglasse. Tartu linna peale nad ei jää ja nad on seal vangla territooriumil, neid välja ei lasta. Nii et päris külalisteks neid ei saa nimetada. Kõik tervishoiuteenust puudutavad asjad minu teada on läbi arutatud. On ka nii-öelda selle valiku tegemisel üks kriteeriume, et kroonilisi haigeid siia ei tooda, kes võiksid nii-öelda omakorda seda koormust meditsiinisüsteemile kuidagi ekstra lisada. Kogu muus osas kaetakse see asi selle rahaga, mida Rootsi riik maksab. Käisin siis ka üle vaatamas juhuslikult ka seda meditsiiniplokki, seal on tublid inimesed, kes teevad tööd juba aastakümneid ja suudavad hakkama saada ka nende niinimetatud külalistega.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te rõhutasite eelnevalt, et siseturvalisus toimib kui ühendatud anumate süsteem. Olen teiega selles osas vägagi nõus. Aga seega, kui ühes piirkonnas peaks tõusma koormus, peab teises olema piisavalt võimekust seda tasakaalustada. Sellest tulenevalt puudutab minu küsimus Lääne-Eesti turvalisust olukorras, kus vanglarendi tingimustes on suureks väljakutseks ametikohtade täitmine. Mind te igal juhul ei veennud, et 10%-line palgatõus selle tööjõupuuduse lahendab. Seda enam, võttes arvesse juba täna korduvalt kõlanud fakti, et juba praegu on suures hulgas täitmata ametikohti ja töö käib sageli nii ületundide kui ka abipolitseinike toel. Kuidas siis on tagatud, et Lääne-Eestis ei kannataks kohalike elanike turvatunne ja ka PPA reageerimisvõime, kui vajadus tekib suunata näiteks ametnikke mujale Eestisse?

Aitäh! Tulin just eelmisel nädalal Lääne-Eestist. Meil oli Siseministeeriumi juhtkonna nädal Läänemaal. Väga kihvt oli näha, kui toimekas oli Haapsalu politseijaoskond. Iga kord, kui kusagile sõitsime, oli politseiauto kellegagi tegelemas. See 10%-line palgafondi kasv, see tegelikult ei ole ju sugugi väike asi. Tegelikkuses me oleme asutuste juhtidega kokku leppinud, et nad saavad selle 10%-lise palgafondi piires suunata rohkem vahendeid sinna eesliinile, nendesse lõikudesse, kus on kõige suurem häda, ehk seal ei pea 10%-ga piirduma, see palgatõus saab ka suurem olla. Ja teiseks, me oleme ju teinud valitsusega suurepäraseid maksuotsuseid, mis mõjutavad just nimelt seda sihtgruppi, neidsamu politseinikke. See ei ole selline nagu asi, mida võtta, kuidagi suhtuda sellesse kergekäeliselt. Praegu, täna, see keskmine politseinik maksab 150 eurot tulumaksu rohkem iga kuu ja alates uuest aastast jääb see 150 eurot talle arvele alles, lisaks sellele palgatõusule, mis juurde tuleb. Täpselt nii see toimubki. Mis tähendab, et sisuliselt saab sissetulekute kasv olema üsna ligilähedane sellele, mida ametiühingud soovisid.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud minister! Suurepärased oleks maksuotsused olnud siis, kui maksuvaba miinimum 4000 ja rohkem eurot saavatele inimestele oleks läinud näiteks politseinike ja õpetajate palga tõusuks, mitte nendele inimestele kingituseks, mida nad ei oodanud. Aga see selleks. Kindlasti on selle vanglateema puhul ja väljarentimise puhul oma plussid ja miinused. Ma siiralt loodan, et pikas perspektiivis need plussid siiski ületavad miinuseid. Tahaks loota, kuigi ma selles täna üldse veendunud ei ole. Aga ma küsin seda, kas te oma erakonnakaaslase, justiits- ja digiministriga teemat arutades või erakonnas arutades või koalitsioonis arutades olete te suhelnud ka ettevõtlusorganisatsioonidega. Mis on nende arvamus? Kui need inimesed, kes on potentsiaalsed tööjõuturul olevad inimesed, ka ettevõtlusvaldkonnas … Mispidi siis Eesti riik rohkem võidaks, kui need inimesed töötaksid ettevõtluses ja looksid lisandväärtust või nad töötavad avalikus sektoris vange valvates, välisriigi vange?

Aitäh selle küsimuse eest! Eks meie häda Lõuna-Eestis on ju see, et inimesed rändavad välja. Nad liiguvad Lõuna-Eestist minema sellepärast, et ei ole tasuvat tööd. See on ka, ütleme, piirialade turvalisuse üks olulisi aspekte, et kas seal piirialadel elab veel üldse inimesi. Kui need inimesed kõik sealt minema rändavad, lähevad nad siis Harjumaa ettevõtetesse või kuhu iganes siin pealinnas tööle, ega Lõuna-Eesti sellest ei võida. Selles mõttes ma ütlen küll, et Lõuna-Eesti kindlasti pigem võidab sellest, et need täiendavad ametikohad sinna tulevad, ja küll siis Harjumaa ettevõtted saavad hakkama kohalike inimestega, keda siin on päris palju.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Te vastasite siin umbes sellisele küsimusele, et kas sisejulgeoleku muud valdkonnad ei kannata tolles piirkonnas, kui meil on vaja vanglaametnikke juurde. Teie vastus kõlas umbes niimoodi, et aga näiteks politseinike palk on kindlasti kõrgem kui vanglaametnike palk ehk siis politseinike palgad on nii head, et keegi sealt nagu selles valikus ei taha liikuda vanglaametnikuks, pigem läheb politseinikuks. Kas teil on tehtud mingi analüüs selle kohta, millised need politseinike palgad seal piirkonnas sellel ajal on ja millised vanglaametnike palgad seal sellel ajal on?

Aitäh! Hästi laia pintsliga võttes me oleme seda olukorda nii palju analüüsinud, et jõudnud järeldusele, et need palgatõusud peaksid olema sünkroonis. Ükski valdkond nagu teisest liiga palju ette ei lähe. Ma ei saa nüüd pead anda, et kõik need numbrid täpselt üks ühele vastavad, sellepärast et ametikohad on ju ka erinevad. Vanglaametniku töö on mõnevõrra teistsugune kui politseiametniku töö. Ja alati ei mängi selle töökoha valikul rolli ka mitte ainult see palk, see võib olla 100 eurot siia või sinna, aga vanglatöö on üsna spetsiifiline töö, see ei sobi kõigile. Ka patrullpolitseiniku töö on väga spetsiifiline oma intensiivsuses, see ka ei sobi kõigile. Ma arvan, et see valikuvõimaluste laienemine pigem toetab seda, et rohkem inimesi tuleb siseturvalisusesse. Nagu ma enne rääkisin, Sisekaitseakadeemia selle aasta vastuvõtt näitab, et need arvud on tõusuteel.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Teie valitsuse puhul on üldse nagu väga keeruline, üks jama ajab teist kirvega taga. Vaatame kas või seda riigieelarvet, mida te soovite meile siia tuua, mis on maksimaalses defitsiidis, selleks lihtsalt, et kõige rikkamatele jagada sadu tuhandeid eurosid, või siis elanikkonnakaitse, keskkonnakaitse küsimused. Tundub, et teil on nagu head mõtted otsa saanud, kust riigile raha teenida. Isegi olete välja käinud mõttena selle, et alandada Eestis hasartmängumaksu. Aga miks te mõtlete siis ainult selle peale, et näiteks kui vanglad on tühjaks jäänud, et neid on vaja täita? On kuulda ju seda, et ka sünnitusmajad on Eestis hakanud tühjaks jääma. Äkki mõtlete hoopis selle peale, et toome siia sünnitajaid? Kas see ei tundu teile perspektiivse äriplaanina?

Aitäh! Kuna ma tulen Põlvamaalt, siis mul on hea sünnitusmaja teemadel küsimusele vastata, sellepärast et tõepoolest olid ajad, kus sünnitusteenuse osas tehti ka eksporti Kagu-Eestis, eriti Põlva ja Võru sünnitusmajades. Paraku ajad muutusid ja nüüd sealt riigist, kuhu seda eksporti tehti, enam inimesed siia sünnitama tulla ei saa, sellepärast et Venemaa alustas oma agressioonisõda Ukraina vastu. Nii et see on mingil määral läbikäidud tee. Ka kogu see nii-öelda vanglarendikokkulepe on ju ka osa ekspordist. Selles mõttes ma kindlasti ei saa nõustuda selle väitega, et meil oleks nagu kuidagi head ideed raha teenimiseks otsa saanud. Seal ikka päris mitmed head kümned miljonid sellest eksporditeenusest tulevad. Meil on terve hulk bürokraatia vähendamise ja ettevõtluse edendamise meetmeid, mida me siin koostöös ettevõtetega oleme arutanud, ja järjest need valitsuskabinetist läbi käivad ja saavad ka heakskiidu. Kindlasti tuleb neid ideid juurde, kuidas Eesti majandust kasvatada. Kui olete viimaseid makroprognoose vaadanud, siis väljavaated on head järgmiseks aastaks, et lähme taas kasvule. Nii on.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Mina mäletan, et jaanuaris me politsei ja teistega arutasime, kui mina veel siseministri ametit pidasin. Siis nad olid küll mures, et see on ikka päris suur konkurents politseile Lõuna-Eestis ja tegelikult peaks seda probleemi teistmoodi lahendama. Ma saan aru, et poliitiline seisukoht on muutunud, aga toona oli politsei seisukoht, vaevalt et ta sisuliselt on muutunud. Aga mu küsimus hoopis see. Meie vaates on ju mure see, et ühtpidi me toome siia Rootsi vange, sellepärast võtame Eesti tööturult inimesed ära, kes võiksid mõnes ettevõttes töötada, ja siis tuleb majandusminister, kes teeb ettepaneku siia Eestisse tuua enam mitte kõrgepalgalisi töötajaid, vaid madalapalgalisi. See on ju kaitsepolitsei ja Politsei- ja Piirivalveameti mure ka. Ma mäletan, et me täpselt sama küsimust Rootsi selle vangide raames arutasime. Mõnes mõttes me teeme ju kaitsepolitseile ja politseile seda tööd juurde ja nende mure oli mitte vangide, vaid ka siia tuleva tööjõu koha pealt.

Jah, ütleme niimoodi, et ega see kuidagi seda vanglateemat ju teistmoodi ei lahendaks, kui me tegeleks mingisuguse muu tööjõuga. Kogu see arutelu käib meil siin sellepärast, et meil kolmest vanglast üks jäi tühjaks. Talle tuli leida mingisugune otstarve, analüüsiti erinevaid võimalusi, kas müüa või võtta see kuidagi teises vormis kasutusse. Mis seal salata, kui Eesti peaks kokku puutuma näiteks sõjalist laadi kriisiga, siis on meil seda vanglataristut väga vaja sõjavangide hoidmiseks. Seetõttu tuli selle analüüsi käigus ikkagi välja, et ei ole mõistlik seda maha lükata, ei ole mõistlik seda kuidagi maha müüa, vaid võiks jätta ta tööle niimoodi, et esimese vajaduse korral saab selle jälle kasutusse võtta ja samas ta teeniks raha. Tõepoolest olid meie valdkonna inimesed mures. Ma täiesti nõustun sellega, et keegi nendel aruteludel, mis rääkisid riskide maandamisest, ei olnud sinisilmne ega naiivne ega öelnud, et see kõik on tore ja roosiline. Seal on väljakutsed, sealt tuleb mingisugune raha, aga seal on ka vaja väljakutseid lahendada. See rehkendus tehti ära, et kumb siis peale jääb. Ja praeguse seisuga ma ütleksin, et see tulupool jäi seal ikkagi oluliselt suuremas mahus peale kui see kulu, mis me sisse võtame nende täiendavate riskide maandamisega. Mis seda välistööjõudu puudutab, siis ega see 1770 eurot palka päris madalapalgaline tööjõud ikka ei ole. Meie kandis, kust me Antiga siia valitud oleme, Kagu-Eestis, madalapalgaline on, kui jagada kahega võib-olla. Seda mõtet küll ei ole, et madalapalgalisi hakata sisse tooma.

Tiit Maran, palun!

Aitäh, auväärt eesistuja! Hea minister! Täna mälu värskendamiseks vaatasin Rootsi meediat, et meelde tuletada, millised need vangid siis on, kes Eestisse peaks tulema. Sealt tuli välja, et Rootsi riigi kodanikud ja kolmandate riikide kodanikud ja siis ka mitte terroristid, mitte vägistajad ja nii edasi. Selle poole pealt jäi kõlama mõte, et need on rohkem kerge karistuse kandjad. Teise poole pealt teie väidate, et ei, need on sellised inimesed, kes mitte kunagi üldse sealt vanglast välja ei pääse. Siis tekib ikkagi küsimus, mis on need karistused, mida nad siia kandma tulevad või mille eest nad tulevad. Või mis on üldse see mehhanism, mille põhjal otsustatakse, millise karistuse kandjaid Eestisse tuuakse ja milliste puhul näiteks Eesti võib öelda, et ei, me vastu ei võta?

Aitäh! Tahaks siinkohal öelda, et võtame vastu ainult selliseid vange, kes on ilusad, heatahtlikud ja haritud. Noh, vang on ikkagi vang, siin ei ole midagi salata. Jah, need küsimused, mis te esitasite, leidsid ka analüüsi. On olemas kokkulepe, et me ei võta Eestisse karistuse kandmisele võrgustunud vange, et mitte toita kuidagi organiseeritud kuritegevuse arengut, ja me ei võta Eestisse karistuse kandmisele näiteks radikaliseerunud vange, terrorikuritegude eest süüdi mõistetud vange. Aga jällegi, selleks et neid riske kuidagi mitte suurendada, et seal, ütleme, vangide vahel selles suhtluses, mis neil seal võib tekkida, see risk oleks maandatud. Need vangid lõpuks pääsevad muidugi vanglast välja, aga nad pääsevad välja alles Rootsis. Kokkulepe on see, et kuus kuud enne nende karistusaja lõppu liiguvad nad Rootsi tagasi ja siis seal toimub see taasühiskonnastamise protsess ja nende vabakslaskmine, kui nende karistus on lõppenud. Tõesti, keegi Eestisse ei vabane. Nii et jah, see teema on läbi analüüsitud ja meie hinnangul need riskid on maandatud turvalisuse mõttes.

Aitäh! Ministrile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja kõigepealt palun arupärijate esindajana kõnepulti Heljo Pikhofi. Arupärijate esindaja on esimesena. Jah, ja siis tulevad kõik teised Riigikogu liikmed.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Ma kordan üle, et tänasel valitsusel on äriplaan tuua Tartu vanglasse Rootsi vangid, seksuaalkurjategijad, vägistajad, mõrvarid, et täita vabukohti, et teha äri, et kasutada olemasolevat ressurssi. Seejuures on valitsuse sõnum, et turvalisus Lõuna-Eestis paraneb. Head kolleegid, see on valetamine! Lõuna-Eestis turvalisus kindlasti ei parane, vaid see halveneb. On ju tööturul väga tugev konkurents. Nii politsei- ja vanglateenistus kui ka Maksu- ja Tolliamet otsivad tikutulega ühele ja samale profiilile vastavaid inimesi. PPA-s on niigi täitmata ligi 200 ametikohta, kelle puudumist kaetakse abipolitseinike ja ületundidega. Praeguses julgeolekuolukorras on lausa patt tegeleda Politsei- ja Piirivalveameti nõrgestamisega. See vähendab, mitte ei suurenda inimeste turvatunnet. Ka PPA peadirektor, peaprokurör, kapo ja Lõuna-Eesti politseijuht on Tartu Linnavolikogu ees öelnud, et see kõik suurendab koormust ja nõrgestab süsteemi. Ma võin öelda ka seda, et uusi vanglaametnikke ei tule siit Sisekaitseakadeemiast nagu Vändrast saelaudu. See võtab ikkagi aega. Kui me võtame ära politseinikud, kes peaksid kaitsma meie tänavaid, siis me võtame tööjõu ära politseilt, Kaitseväelt ja Päästeametilt ning seda Lõuna-Eesti turvalisuse arvelt. Iga inimene, kes läheb Rootsi vange teenindama – ma pean silmas politseid, Kaitseväge ja Päästeametit. Ametnik ei lähe Tartusse, Põlvasse või Valka patrullima ega kriisi lahendama. Ja siis öeldakse, kordan üle, et Tartus, Lõuna-Eestis läheb turvalisemaks. See on teadlik manipulatsioon. Head ametikaaslased! Meie tervishoiusüsteem on üle koormatud, arste ja psühholooge pole piisavalt isegi mitte meie oma inimestele. Aga me toome siia inimesed, kelle puhul isegi Rootsi ütleb, et nad vajavad keerulist ravi, eriarste, turvasüsteeme. Kust me need spetsialistid võtame? Kelle arvelt? Kas Eesti laste vaimse tervise arvelt? Ja minu küsimus valitsusele on, kas see on uus ekspordiartikkel – vanglakohad ja vaimse tervise teenused Rootsi mõrvaritele. Kummaline on see, et siseminister ei osanud meil siin Riigikogu ees öelda, mida Eesti riik sellest võidab, mis Eesti riik sellest kasu saab. See, et siia vangid tulevad ja nende eest mingid summad kinni makstakse, ei ole veel iseenesest kasu Eesti riigile. Ja nüüd Tartust. Kui Rootsi organiseeritud kuritegevuse klannid teavad, kuhu nende sõber viidi, kui nad teavad, kus see vangla on, kui nad teavad, et on olemas selline linn nagu Tartu ja nii edasi ja nii edasi, kas me oleme valmis kõikideks nendeks tagajärgedeks, eriti just Tartus? Ma pean silmas negatiivseid tagajärgi. Kas me mõtleme ka sellele, mis juhtub siis, kui Tartu ei ole enam ülikoolilinnana tuntud, vaid vanglalinnana? See võib väga kergesti juhtuda. Head ametikaaslased! See, mida me praegu näeme, ei ole julgeolekustrateegia. Praegune valitsus asendab siseturvalisuse ärilepinguga. Areng ei ole see, kui politseinikud lähevad turvama Rootsi vange ja meie tänavad jäävad tühjaks. See ei ole regionaalpoliitika, see on soodne eksporditeenus Rootsi probleemidele, ja samuti ei ole see turvalisuse tugevdamine, see on turvalisuse kaubaks tegemine. Meie, sotsiaaldemokraadid, ei saa sellega nõustuda, sest Eesti ei ole vangla, Eesti on ikkagi meie kodu. Aitäh!

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea siseminister ja kolleegid! Ma olen jah sinuga nõus, mis sotsiaaldemokraadid, mida sa, Heljo, lõpus ütlesid, ka meie ei ole sellega nõus. Aga vaadates nüüd natukene tausta. Meil Tartus olid ju kõige kuulsamad kliendid olid ju Serbia ja Jugoslaavia sõjakurjategijad: Milošević Dragomir, kui ma õigesti mäletan, ja Miloslav Lukić ja Miloslav Martić. Kolm sellist meest. Nad praegu muidugi enam ei ole meil Tartus, aga tulevad Muhamedid ja mitmed teised, hoopis teistsuguste nimedega, kelle mõningaid pilte ma olen juba mõnda aega vaadanud. See on muidugi Rootsi asi, keda nad siia saadavad. Aga nagu siseminister ütles, et meil piisab häälteenamusest, et ratifitseerida ajalooline Tidö leping. Euronews kirjutas mõni aeg tagasi, et sõlmiti ajalooline Tidö diil. Nii et me oleme selle Tidö diili, me arutame praegu seda. Ja mida nad kirjutasid? Kirjutasid veel, et uskumatult kiiresti läks see. Eesti 200 on pika plaani erakond. Ma ei tea, kui pikka eluiga neil on, aga see pikk plaan, mida meile püütakse maha müüa, näeb ette sari- või kiremõrvarite, niisama märjatöömeeste, loomulikult mitte terroristide ja riigireeturite ja selliste veidi tsiviliseeritumate meeste saabumine. Jah, me oleme odav maa, noh, 30 miljonit teenime, vaesel ajal vanakurat sööb kärbseid ka ja pika plaani erakond on nõus sööma isegi äädikakärbseid raskel ajal. Tõepoolest, kui Rootsis läheb ühe Muhamedi – tegemist on loomulikult eelkõige välismaiste vägivaldsete inimestega –, läheb maksma 11 500 eurot kuu, siis Eestisse saabudes saab hakkama 8500 euroga. See on muuseas, lugupeetud siseminister, kõrgem kui teie kuupalk, 7445 eurot. Nii et iga Muhamed 8500 euro eest Tartusse, heade mõtete linn. Aga võib öelda, et jah, ma ironiseerin siin. Aga ma olen lugenud viimasel ajal mitmeid välismaiseid ajakirju ja blogisid. Soovitan ka teil lugeda. Üks on Prison Reform Trusti blogi materjalid, kus analüüsitakse Inglismaa ja üldse Euroopa vangla nii-öelda üürireformi teistele maadele ajalugu. Noh ja räägitakse Norra näiteks ja Belgia nendest projektidest, kus viidi kohalikud välismaised kurjategijad Hollandisse. Aga mõlemal puhul ei pikendatud neid projekte. Ja nagu me teame, ka Holland on püüdnud ka Eestisse tuua oma Muhamede ja neid. Aga nagu ma aru saan, meie justiitsminister, kuidagi see diil hollandlastega ei ole õnnestunud. Kui lugeda neid analüüse, Euroopa vanglate kasutamise või rentimise analüüse, siis seal on üsna palju ... Kui tohib, siis veel paar minutit.

Kolm minutit lisaks.

Jah, jah. On räägitud, neid riske on väga palju. Noh, ma ei hakka rääkima, mis tundub natuke naljakas, aga lääne kurjategijad on harjunud ka sellise mõnusa eluga, noh et neid kuidagi ei rebita nende lähedastest ja peredest eemale. Ja nad teavad oma õigusi, nad teavad oma õigusi igasuguseid. Ka meie kriminaalid teavad väga hästi ja kindlasti hakkavad nõudma. Ma olen rääkinud ka Riigikohtu esimehega, et halduskaebusi tuleb nagu Vändrast – või hakkab tulema, kui me selle ratifitseerime –, nagu saelaudu. Noh, nad on võõrakeelsed, loomulikult tähendab see meile, ka Riigikohtule, vastavate keelte, idamaa keelte nii-öelda inimesi, kes suudavad neid kaebusi mõista kõigepealt ja siis hakata lahendama. Nii et tegelikult ühelt poolt, kui on tõesti tühi vangla, panna ta teenima, eriti raskel ajal, kui raha läheb igale poole mujale eelkõige, aga mitte oma inimeste probleemide lahendamisele, kui automaksuga röövitakse oma kõige nõrgemaid inimesi ja paljude teiste koormistega, siis 30 miljonit teenida, kui iga Muhamedi eest makstakse riigikassasse 8500 eurot kuus – noh, pole ju paha. Aga vaadates suurt pilti ja lugedes ka neid analüüse, kus on väga imestatud, ka Euronewsis, et see meie Tidö diil läks uskumatult kiiresti. Aga võimalik, et see oli see, et meie lugupeetud justiitsminister pika plaani erakonnast mõistis, et aega ei ole enam palju ja tuleb kiiresti käed lüüa, pärast meid tulgu või, mis asi see oli, veeuputus. Võib-olla see asi ongi nüüd. Ja ühel hetkel – ma ei tea, millal see jõuab meie saali –, kui me ei pea kolme neljandikku saalist neid, kes ratifitseerivad selle, piisab häälteenamusest, noh, siis ongi tehtud, kui pika plaani erakond on veel elus selleks ajaks. Või isegi, kui nad ei ole elus, aga lihakehad on ikka siin. Ja Kristen Michali valitsuse nii-öelda jätkamisel kõlbavad ka sisuliselt poliitilised laibad, kes teevad selle töö ära, Tidö ajaloolise diili vormistamise. Mina ja meie, ja nagu ma aru saan, paljud ka teised kolleegid ei kiida sellega, Tidö ajaloolise diili, ei kiida seda heaks. Aitäh!

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kuulajad! Head kolleegid! Eesti ühiskonnas on tekitanud palju küsimusi ettepanek, et meie vanglatesse võiks tuua välisriikidest kinnipeetud kurjategijaid, et nad kannaksid siin oma karistust. See tundub esmapilgul võib-olla tehnilise või majandusliku koostöö idee, aga tegelikult on see otsus, mis puudutab otseselt meie rahva turvalisust ja riigi suveräänsust. Miks peaks Eesti vanglates olema inimesi, kellel ei ole Eestiga mingit seost? Meie vanglasüsteemi eesmärk on tegeleda nende inimestega, kes on kuriteo toime pannud siin, meie seaduste ja meie ühiskonna raames. Kui me hakkame tooma siia kinnipeetavaid väljastpoolt, siis muutub Eesti vangla lihtsalt teenusepakkujaks, mitte õigussüsteemi osaks. See tähendab lisakoormust meie töötajatele, julgeolekuriskide suurendamist ja lõpuks ka lisakulusid maksumaksjale. Ka siis, kui keegi väidab, et see oleks majanduslikult kasulik, peame meenutama, et turvalisus ja ühiskonna usaldus riigi vastu ei ole müügiartikkel. Meil on piisavalt oma sisemisi probleeme, mida lahendada: vangide taas ühiskonnastamine ja töötajate puudus. Nende murede lahendamine peab olema meie prioriteet, mitte välisriikide kurjategijate vastuvõtmine. Head kuulajad! See ei ole küsimus … või koostööst, vaid põhimõttest. Eesti riik peab vastutama oma õigussüsteemi ja oma kodanike turvalisuse eest. Seetõttu Keskerakonna fraktsioon leiab, et see otsus tuleks kindlalt tagasi lükata. Eesti ei vaja võõraid kurjategijaid. Eesti vajab selget ja tugevalt riigimeelset otsust, et meie vanglad teeniksid meie enda õiglust. Aitäh!

Aitäh! Palun ministri läbirääkimistele.

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Klaariks hästi lühidalt ära mõned väited, mis on siin esitatud. Proua Pikhof väitis, et tema ei saanud aru, mis kasu on Eesti riigil sellest kokkuleppest. Mulle tundub, et seda sai siin üsna reljeefselt selgitatud, et meil oli mure tühjeneva suure vanglaga, millega ei olnud midagi peale hakata. Oli vaja välja mõelda, mis sellest saab. Kaalul oli kas 150 koondamist või 250 uut ametikohta Lõuna-Eestisse. See on teine kasu, mis sellest tuleb. Kõik, mis siseturvalisust puudutab, ma möönan, et riskid olid üleval, neid kaardistati. Nendes asjades jõuti ka kokkuleppele, kuidas ressurss jaotub, nii et vajalikud teenistused saavad inimesi tööle juurde võtta ja teha taustakontrolli. Ja ega vangid, kes tulevad oma karistust kandma, ei lähe linna peale jalutama. Nad on ikkagi vanglas algusest kuni lõpuni ja korraliku valve all. Nagu ma ütlesin, Eesti vanglasüsteem on maailma üks parimaid. Selle üle võiks uhkust tunda. Aga see, et me sellega eksporti teeme, on meile igal juhul kasulik. Kui meil läheb seda vanglat kunagi endal mingitel põhjustel vaja, siis me saame selle uuesti kasutusele võtta. Härra Ernitsale ütlen, et see on päriselt pika plaani otsus, mille puhul me mõtleme aastaid ette, mis sellest objektist saab ja mis juhtub siis, kui meil seda endal vaja on. Ta on siin juba mitu korda Riigikogu saalis muretsenud selle üle, et kellestki saab poliitiline laip, aga nagu ma olen ka varem öelnud, siis poliitsurnuaedadest tõustakse üles ja tullakse tagasi. Siin on mitmeid näiteid selle kohta, nii et ei pea muretsema. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Oleme kuuenda päevakorrapunkti täna läbinud.