Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE) esimene lugemine

Oleme sellega kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud ja jõudnud neljanda juurde: rahanduskomisjoni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 SE esimene lugemine. Ja ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli auväärt rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Oleme jõudnud neljanda päevakorrapunkti juurde: rahanduskomisjoni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Tere õhtust jällegi minu poolt! Veel üks mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu. See lugu on hakanud hargnema juba kevadel, 26. veebruaril tulid õiguskantslerilt kirjalikult ettepanekud mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Õiguskantsleri ettepanekut arutas rahanduskomisjon 11. märtsil ja 25. märtsil. 11. märtsil tutvustas õiguskantsler komisjonile oma ettepanekut lähemalt ja vastas komisjoni liikmete küsimustele. 25. märtsi istungil toimus komisjonis ettepanekute arutelu ja komisjon kujundas selle suhtes oma seisukoha. See seisukoht oli tookord konsensuslikult, et me toetame õiguskantsleri ettepanekut mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks ja vaadata üle seaduse rakendamisel praktikas üles kerkinud kitsaskohad. Ka täiskogu arutas õiguskantsleri ettepanekuid. Ettepanekut seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks toetas 68 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Tehti ülesandeks rahanduskomisjonile algatada eelnõu mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Sealt jõudsimegi 16. juunisse käesoleval aastal, kui rahanduskomisjon algatas eelnõu, mis on saanud tänaseks numbri 677. Riigikogu juhatus võttis selle menetlusse 17. juunil. Komisjon hakkas seda esimeseks lugemiseks ette valmistama. Selle eelnõu sisu on, et luuakse alus mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendamiseks. Õigus maksustamisperioodi lühendamiseks tekib kahel juhul. Kui sõiduk liiklusregistrist kustutatakse, lühendatakse jooksva aasta maksustamisperioodi kuni selle ajani. Samuti peatatakse maksukohustus sõiduki ajutisel kustutamisel ajaks, mil see on varguse tõttu Politsei- ja Piirivalveameti poolt tagaotsitavaks kuulutatud. Selle eelnõu koostas rahanduskomisjoni palvel Rahandusministeerium ja tulenevalt õiguskantsleri poolt Riigikogule tehtud ettepanekust asjaomaste seaduste põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Eelnõu algatas komisjon konsensuslikult. Valitsus toetab algatatud eelnõu. Pärast eelnõu menetlusse võtmist esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks arutas komisjon eelnõu ka käesoleva aasta 16. septembril. Kuivõrd see eelnõu komisjoni enda algatatud, siis uuesti seda ei tutvustatud. Komisjoni liikmetel päevakorrapunkti käsitlemise ajal küsimusi ei tekkinud, samuti arvamust ei avaldatud. Komisjon tegi konsensuslikult menetlusotsused, mis on ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Samuti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Täpsustuseks veel öelda, et komisjonile on laekunud mitmeid pöördumisi huvigruppidelt, nagu ma juba eelmise punkti juures kõnelesin, ja me tegeleme nende kõigiga põhjalikumalt. Nüüd konkreetselt see eelnõu. Nii, vaatan kohe üle. See eelnõu ei olegi kaasas, jah. See peaks hakkama kehtima ka tagasiulatuvalt, mis tähendab seda, et eelnõu peaks saama seaduseks enne 1. detsembrit, et Maksuamet saaks teha vajalikud korrektsioonid teise maksuteatega. Kas see on nüüd tõesti kõik?

Tere õhtust jälle minu poolt! Veel üks mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu. See lugu hakkas hargnema juba kevadel. 13. märtsil laekus õiguskantslerilt … (Lehitseb pabereid.) Ei, veel varem. 26. veebruaril tuli õiguskantslerilt kirjalikult ettepanek mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Õiguskantsleri ettepanekut arutas rahanduskomisjon 11. ja 25. märtsil. 11. märtsil tutvustas õiguskantsler komisjonile oma ettepanekut lähemalt ja vastas komisjoni liikmete küsimustele. 25. märtsi istungil toimus komisjonis selle ettepaneku arutelu ja komisjon kujundas oma seisukoha. Komisjoni seisukoht oli tookord konsensuslik: toetada õiguskantsleri ettepanekut viia mootorsõidukimaksu seadus ja liiklusseadus põhiseadusega kooskõlla ja vaadata üle seaduse rakendamisel praktikas kerkinud kitsaskohad. Ka täiskogu arutas õiguskantsleri ettepanekut. Ettepanekut seadus põhiseadusega kooskõlla viia toetas 68 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Rahanduskomisjonile tehti ülesandeks algatada eelnõu mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. 16. juunil käesoleval aastal algatas rahanduskomisjon eelnõu, mis sai numbri 677. Riigikogu juhatus võttis selle eelnõu menetlusse 17. juunil ja komisjon hakkas seda esimeseks lugemiseks ette valmistama. Selle eelnõuga luuakse alus mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendamiseks. Õigus maksustamisperioodi lühendamiseks tekib kahel juhul. Kui sõiduk liiklusregistrist kustutatakse, lühendatakse jooksva aasta maksustamisperioodi kuni selle ajani. Samuti peatatakse maksukohustus sõiduki ajutisel kustutamisel ajaks, kui see on varguse tõttu Politsei- ja Piirivalveameti poolt tagaotsitavaks kuulutatud. Selle eelnõu koostas rahanduskomisjoni palvel Rahandusministeerium tulenevalt õiguskantsleri esitatud ettepanekust Riigikogule asjaomased seadused põhiseadusega kooskõlla viia. Eelnõu algatas komisjon konsensuslikult. Valitsus toetab algatatud eelnõu. Pärast eelnõu menetlusse võtmist arutas komisjon seda esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks käesoleva aasta 16. septembril. Kuivõrd eelnõu on komisjoni enda algatatud, siis seda uuesti ei tutvustatud. Komisjoni liikmetel päevakorrapunkti käsitlemise ajal küsimusi ei tekkinud ja arvamusi ei avaldatud. Komisjon tegi konsensuslikult [järgmised] menetlusotsused: ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada, võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Täpsustuseks ütlen veel seda, et komisjonile on laekunud mitmeid pöördumisi huvigruppidelt, nagu ma eelmise punkti juures juba kõnelesin, ja me tegeleme nende kõigiga põhjalikumalt. Nüüd, konkreetselt see eelnõu … Nii, vaatan kohe üle. (Lehitseb pabereid.) Ei olegi kaasas, jah. Ka see [eelnõu] peaks hakkama kehtima tagasiulatuvalt, mis tähendab seda, et see peaks saama seaduseks enne 1. detsembrit, et maksuamet saaks teha vajalikud korrektsioonid enne teise maksuteate [väljasaatmist]. See on nüüd tõesti kõik.

Kas nüüd sai kõik?

Jaa, nüüd on tõesti kõik selle eelnõu kohta.

Aitäh! Teile on ka küsimus. Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Kas komisjonis oli juttu ka sellest, et lisaks nendele põhiseadusega vastuolus olevatele punktidele oleks vaja [seaduses] veel parandusi teha? Minu arvates on siin ridamisi puudusi, automaks oleks vaja teha mõistlikumaks ja eelkõige õiglasemaks. Näiteks regionaalse komponendi puudumine. See ei ole küll otseselt seotud automaksuga, aga kaudselt on. Ka registreerimistasu oleks vaja üle vaadata. Kas te ootate, et teile järgmiste lugemiste käigus sellised ettepanekud laekuvad? Ja kas te nõustute, et neid puudujääke on veel, mis vajaksid hädapärast lahendamist?

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Kas komisjonis oli ka sellest juttu, et lisaks nendele põhiseadusega vastuolus olevatele punktidele oleks vaja ka seda automaksu veel parandada? Ehk siin on minu arvates ridamisi puudusi, mida oleks vaja teha mõistlikumaks ja õiglasemaks eelkõige. Näiteks regionaalse komponendi puudumine, otseselt see ei ole seotud küll automaksuga, aga kaudselt on. Ka siis see registreerimistasu oleks vaja üle vaadata. Kas te ootate, et järgnevate lugemiste käigus vastavad ettepanekud laekuvad, ja kas te nõustute, et puudujääke on veel, mis vajaksid hädapärast lahendamist?

Jaa, neid muudatusettepanekuid mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu kohta on rohkem. On liisingettevõtjate liidult, mida toetab automüüjate ja teenindajate liit, puuetega inimeste koja ettepanek. Samuti õiguskantsleri ettepanekutest mitte kõiki me selle eelnõuga seadusesse ei vii. Mis puudutab, me tegeleme veel teemaga, mis puudutab registreerimistasu hüvitamist kindlustusjuhtumite korral. Oleme, meie nõunikud on väljavõtteid teinud erinevate kindlustusettevõtete teabedokumentidest. Aga me otsustasime, et selle eelnõuga me kõige otsesema põhiseaduse riive lahendame. Ja kuna muud küsimused vajavad lahendamiseks ja eelnõu teksti koostamiseks rohkem aega, siis me läheme praegu kõige hädapärasemaga lakooniliselt, kiiresti edasi. Leidsin oma paberite vahelt üles ka eelnõu teksti enda, et käesolevat seadust, kui see eelnõu seaduseks saab, rakendatakse alates 2025. aasta 1. jaanuarist. Ja siis jah, et need, teise maksuteatisega saaks mootorsõidukimaksu aastatasu parandatud neil, kellel on see ekslikult suurem, eelkõige siis neil, kelle sõiduk on hävinud või varastatud või ärandatud ja teadmata kadunuks või tagaotsitavaks kuulutatud. Ja muude küsimuste jaoks tuleb teha eraldi eelnõu.

Jaa, ettepanekuid mootorsõidukimaksu seaduse [muutmiseks on laekunud] rohkem. On liising[ühingute] liidu [ettepanekud], mida toetab ka [autode müügi- ja teenindusettevõtete] liit; puuetega inimeste koja ettepanek. Ka õiguskantsleri ettepanekutest ei vii me mitte kõiki selle eelnõuga seadusesse. Me tegeleme veel teemaga, mis puudutab registreerimistasu hüvitamist kindlustusjuhtumite korral. Meie nõunikud on väljavõtteid teinud erinevate kindlustusettevõtete teabedokumentidest. Me otsustasime, et selle eelnõuga me lahendame ära kõige otsesema põhiseaduse riive. Kuna muud küsimused vajavad lahendamiseks ja eelnõu teksti koostamiseks rohkem aega, siis läheme praegu edasi kõige hädapärasemaga lakooniliselt ja kiiresti. Leidsin oma paberite vahelt üles ka eelnõu teksti. Käesolevat seadust – kui see eelnõu seaduseks saab – rakendatakse [tagasiulatuvalt] alates 2025. aasta 1. jaanuarist. Teise maksuteatisega saaks mootorsõidukimaksu aastatasu ära parandada neil, kellel see on ekslikult suurem, eelkõige neil, kelle sõiduk on hävinud, varastatud või ärandatud, teadmata kadunuks või tagaotsitavaks kuulutatud. Muude küsimuste [lahendamiseks] tuleb teha eraldi eelnõu.

Nüüd tuli küsimusi hulka juurde. Peeter Ernits, palun!

Nüüd tuli hulga küsimusi juurde. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma olen siin palju kordi esitanud küsimuse, miks koalitsioon asub mõistlikke lahendusi otsima alles siis, kui president või õiguskantsler näitab kutsikale koha kätte, et siin on pissitud ja see ei ole see koht. Alles siis toimub mõistuse juurde tulek. Miks see niimoodi on? Mitte ainult siin praegu.

Hea juhataja! Hea ettekandja! Seda küsimust olen ma siin esitanud palju kordi. Miks asub koalitsioon mõistlikke lahendusi otsima alles siis, kui president või õiguskantsler on meile nagu kutsikale koha kätte näidanud, et siia on pissitud ja see ei ole [õige] koht. Alles siis toimub mõistuse juurde tulek. Miks see niimoodi on? Mitte ainult siin praegu.

Ma ei pea kohaseks juristide arutelusid üldse kutsikaga võrrelda, sest on teada, et on erinevad koolkonnad, on erinevad arvamused ja on erinevad kihid. Kõigepealt koostab eelnõu Rahandusministeerium, siis meie, Riigikogu juristid ja rahanduskomisjoni juristid vaatavad värske pilguga, siis hindab presidendi jurist või õigusnõunik ja vajaduse korral õiguskantsler, vajaduse korral ka Riigikohus. Mu meelest on see demokraatia osa, et erinevad järelevalve kihid on seadusloomel.

Ma ei pea kohaseks võrrelda juristide arutelusid kutsikaga, sest on teada, et on erinevad koolkonnad, erinevad arvamused ja erinevad kihid. Kõigepealt koostab Rahandusministeerium eelnõu, siis vaatavad meie, Riigikogu ja rahanduskomisjoni juristid selle värske pilguga üle, seejärel hindab seda presidendi jurist või õigusnõunik ja vajaduse korral õiguskantsler, ning vajaduse korral ka Riigikohus. Minu meelest on see demokraatia osa, et seadusloomel on erinevad järelevalve kihid.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mina isiklikult ei pea õigeks, et saba peab mitu korda raiuma. Tegelikult on siin väga selged puudujäägid, mis saaks kiiresti ära lahendada ka nende eelnõude raames, mis praegu Riigikogus on. Sotsiaaldemokraadid oma ettepanekud teevad. Aga ma küsin, et kui need [ettepanekud] ei leia siin Riigikogus toetust, näiteks koalitsiooni vastuseisu tõttu, siis milline on ajagraafik, millal nende teiste hädapäraste muutmist vajavate punktide juurde tagasi tullakse.

Aitäh! Austatud ettekandja! Mina isiklikult ei pea õigeks, et saba peaks mitu korda raiuma. Tegelikult on väga selged puudujäägid, mida saaks kiiresti ka nende eelnõude raames, mis on täna siin Riigikogus olnud, ära lahendada. Selles osas ka sotsiaaldemokraadid oma ettepanekud teevad. Aga ma küsin, et kui need ikka ei leia näiteks koalitsiooni vastuseisu tõttu toetamist siin Riigikogus, siis milline on see ajagraafik, kuidas nende teiste hädapärast muutmist vajavate punktide juurde tagasi tullakse.

Ma arvan, et neid teisi hädapäraseid punkte juba vormitakse Rahandusministeeriumis eelnõuks. Niipea, kui see eelnõu saab küpseks, esitatakse see Riigikogule. Me lihtsalt ei taha topata selle, ütleme, mittepõhiseadusliku olukorra [lahendamisega] nende puhul, kelle maksuteatis vajab parandamist.

Ma arvan, et teisi hädapäraseid punkte juba vormitakse Rahandusministeeriumis eelnõuks. Niipea, kui see eelnõu saab küpseks, ta Riigikogule esitatakse. Me lihtsalt ei taha stopata seda, ütleme, mittepõhiseaduslikku olukorda nende jaoks, kelle maksuteatis vajab parandamist.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ettekandja! Te viitasite oma esimeses vastuses sellele, et selle eelnõuga tuleks edasi liikuda lakooniliselt ja kiiresti. Õiguskantsler pöördus meie poole varakevadel. Kas see tempo, mida te rahanduskomisjonis evite, on teie arvates päriselt kiire ja mõistlik tempo?

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ettekandja! Te viitasite oma esimeses vastuses sellele, et lakooniliselt ja kiiresti tuleks selle eelnõuga liikuda. Õiguskantsler pöördus meie poole nagu varakevadel. Kas see tempo, mida te rahanduskomisjonis evite, on teie arvates päriselt kiire ja mõistlik tempo?

Ma arvan küll, sest rahanduskomisjoni menetleda on veerand kõikidest nendest eelnõudest, mis Riigikogu menetluses on, ja meie päevakavad on väga täis. Me oleme teinud üsna palju lisaistungeid istungite vahelisel ajal ja ka vabal nädalal. Üks asi on see, et komisjoni istungite päevakavad on täis, aga ka neid lehekülgi, mille kallal me töötame, on tuhandeid. Komisjoni liikmetel ja nõunikel on ikkagi [suur füüsiline koormus ja suur töövõime ka]. Aga selle seaduse me jõuame, kui Riigikogu täiskogu [sellele oma] poolthääled annab, kehtestada täpselt õigeks ajaks ja teiseks maksumaksmise tähtajaks, mis on 15. detsembril, saavad need parandused tehtud. Nii et me liigume igati sobivas tempos.

Ma arvan küll, sest rahanduskomisjon menetleb veerandit kõikidest eelnõudest, mis Riigikogu menetluses on, ja meie päevakavad on väga täis. Me oleme teinud üsna palju lisaistungeid istungite vaheajal ja ka vabal nädalal. Ja üks asi on see, et kui päevakavad on komisjoni istungitel täis, siis neid lehekülgi, millega me töötame, on ka tuhandeid. Komisjoni liikmetel ja nõunikel on ikkagi teatud füüsiline töövõime ka. Aga selle seaduseelnõu me jõuame väga täpselt õigeks ajaks kehtestada, kui Riigikogu täiskogu poolthääled annab, ja teiseks maksumaksmise tähtajaks, mis on 15. detsembril, on need parandused tehtud. Nii et me liigume igati sobivas tempos.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Priit Sibul küsis praktiliselt minu küsimuse. Mul on ka üllatus, et 26. veebruaril juba pöördus õiguskantsler Riigikogule selle murega. Tõesti, 10. aprilli istungil hääletati selle poolt, et see seadus viiakse põhiseadusega kooskõlla. Te ütlesite, et me otsustasime kiiremad asjad ära teha ehk õiguskantsleri ettepanekud. Ma loodan, et siin on kõik õiguskantsleri viidatud ettepanekud. Natukene naljakas on, et alles me arutasime eelnõu, seaduseelnõu, mis oli pealkirjaga "Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu". Ka see on vaja korralikus tempos, kiirendatult muudatusettepanekud, see oli esimene lugemine. Nüüd me oleme siin selle esimese lugemisega. Tundub, et oleks mõistlik olnud ühes eelnõus ära lahendada õiguskantsleri toodud … Aga mul on küsimus: millal te plaanite arutada oma komisjonis puuetega inimeste teemat?

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Priit Sibul küsis praktiliselt sama küsimuse, [mida mina tahtsin küsida]. Mulle on ka see [tempo] üllatav, sest õiguskantsler pöördus selle murega Riigikogu poole juba 26. veebruaril. Tõesti, 10. aprilli istungil hääletati selle poolt, et see seadus viiakse põhiseadusega kooskõlla. Te ütlesite, et me otsustasime kiiremad asjad ära teha ehk õiguskantsleri ettepanekud. Ma loodan, et [see eelnõu hõlmab] kõiki õiguskantsleri viidatud ettepanekuid. Aga natukene naljakas on see, et alles me arutasime ühte seaduseelnõu pealkirjaga "Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu", mis on samamoodi vaja korralikus tempos [ära menetleda], kiirendatult muudatusettepanekud [esitada. Mõlemad eelnõud on esimesel lugemisel.] Mulle tundub, et mõistlik oleks olnud [need asjad] ühes eelnõus ära lahendada. Aga mul on küsimus: millal te plaanite oma komisjonis arutada puuetega inimeste teemat?

(Helmen Kütt täpsustab veel midagi.) Kindlasti tuleb kaasamine. Meil on puuetega inimeste koja kiri olemas. Ma ei oska praegu öelda kuupäeva, millal see huvipoolte kaasamise istung toimub, aga see toimub.

Kindlasti tuleb kaasamine. Meil on puuetega inimeste koja kiri olemas. Ma ei oska praegu öelda kuupäeva, millal istung selle eelnõu huvipoolte kaasamiseks toimub, aga see toimub.

Hea kolleeg Peeter Ernits, teil näitab numbrit 3 ees. Minu arust te olete ka vist ühe korra küsinud. (Hääl saalist.) Ei, vahepeal peaks kaks olema, jah, selles on küsimus.

Hea kolleeg Peeter Ernits, teie [nime] ees näitab numbrit 3. (Peeter Ernits ütleb midagi.) Minu arust te olete vist ühe korra küsinud. Vahepeal peaks olema kaks, jah, selles on küsimus.

Jah, ma ei tea, kust see kolm [tekkis] või äkki on seitse.

Jah, ma ei tea, kust see kolm või äkki on seitse või.

Kaks on ära kadunud. Peeter Ernits, palun küsimus!

Hea juhataja! On rõõm, et sa ei röögi praegu näiteks Helmeni või [kellegi teise] peale, nagu Lauri Hussar siin vahepeal ühe kolleegi puhul [tegi]. Aga minu küsimus on selline. Ma tahan, Annely, sinu käest küsida seda, et kas sinu meelest on see arukas, et suure osa rahva vastuseisust [hoolimata] võetakse vastu selline seadus ja siis hakatakse pudistama nii-öelda pehmendamise variante: eelmine [eelnõu, mille menetlemise ajal] Lauri Hussar siin sõna otseses mõttes röökis kolleegi peale; nüüd see [eelnõu]; puuetega inimeste oma on veel ei tea kus, kui on; ja äkki on veel neljas [variant] ka. Kas selline ressursside, aja ja närvide – nii teie, sinu kui ka rahva omade – raiskamine on mõttekas? Äkki oleks olnud lihtsam see asi enne mitu korda sisuliselt läbi mõelda ja alles siis hakata lõikama, aga mitte ...

Hea juhataja, rõõm on, et sa ei röögi praegu näiteks Helmeni peale, nagu Lauri Hussar siin vahepeal kolleegi suhtes. Aga minu küsimus on ikka see, et ma tahan küsida, kas, Annely, sinu meelest on see arukas võtta nüüd vastu nii-öelda rahva suure osa nii-öelda vastuseisu selline seadus vastu ja siis hakata nii-öelda pudistama nii-öelda pehmendamise variante. Eelmine, kui siin Lauri Hussar röökis sõna otseses mõttes kolleegi peale, ja nüüd teine ja nüüd puudega inimeste oma on veel ei tea kus ja kas on ja äkki veel neljas. Kas on see mõttekas ressursside, aja, närvide, nii teie, sinu kui ka rahva raiskamine? Äkki oleks lihtsam olnud enne läbi mõelda, sisuliselt mitu korda ja siis hakata lõikama, aga mitte ...

Aitäh teile!

Jah, aitäh!

Ma arvan, et seadusandlus on pidevas arengus. Ma ei tea, kui te nüüd vaatate Riigi Teatajast järgi, kui palju kordi on muudetud tulumaksuseadust või käibemaksuseadust. Rahanduskomisjonis oli paar aastat tagasi ka olukord, kus detsembrikuus oli ka kolm erinevat tulumaksuseaduse muutmise eelnõu töös. Ma pean sellist seadusandluse arendamist ja kohandamist täiesti igapäevaseks Riigikogu tööks. Mis puuetega inimesi veel puutub, siis tuletan meelde, et Rahandusministeeriumist kõigepealt tulnud seaduseelnõus oli kohandatud autode mootorsõidukimaksust vabastus. Aga siis me võtsime arvesse presidendi ettepanekuid ja muutsime puuetega inimeste toetamise, ütleme, meetodit niimoodi, et tõsteti erinevaid toetusi, mis riigieelarvele läks maksma 14 miljonit eurot. 14 miljoni euro väärtuses või mahus on puuetega inimeste kogukond erinevaid sotsiaaltoetusi saanud mootorsõidukimaksu hüvitamiseks. See nagu päris, puuetega inimesed ei ole kuidagi mootorsõidukimaksu seaduse aruteludest välja jäänud.

Ma arvan, et seadusandlus on pidevas arengus. Vaadake Riigi Teatajast järele, kui palju kordi on muudetud [näiteks] tulumaksuseadust või käibemaksuseadust. Rahanduskomisjonis oli paar aastat tagasi olukord, kus meil oli detsembrikuus korraga töös kolm erinevat tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ma pean seadusandluse arendamist ja kohandamist täiesti igapäevaseks Riigikogu tööks. Mis puudutab puuetega inimesi, siis tuletan meelde, et seaduseelnõus, mis Rahandusministeeriumist tuli, olid kohandatud autod mootorsõidukimaksust vabastatud, aga kuna me võtsime arvesse presidendi ettepanekuid, siis me muutsime puuetega inimeste toetamise meetodit. Me tõstsime erinevaid toetusi ja see läks riigieelarvele maksma 14 miljonit eurot. 14 miljoni euro väärtuses või mahus on puuetega inimeste kogukond saanud erinevaid sotsiaaltoetusi mootorsõidukimaksu hüvitamiseks. Puuetega inimesed ei ole mootorsõidukimaksu seaduse aruteludest kuidagi välja jäänud.

Head kolleegid, veel kord ma repliigina, et minu lugemise järgi oli Peeter Ernitsal see alles teine küsimus, mida ta äsja küsis, vaatamata sellele, et masin näitas numbrit 3. Nüüd keegi eksis, kas masin või istungi juhataja. Ma loodan, et masin, aga kui istungi juhataja, siis vabandan. Seda saab hiljem stenogrammist järele vaadata. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Head kolleegid, ma veel kord [selgitan]: minu lugemise järgi oli Peeter Ernitsal see alles teine küsimus, mille ta äsja küsis, vaatamata sellele, et masin näitas numbrit 3. Keegi eksis, kas masin või istungi juhataja. Ma loodan, et masin, aga kui see oli istungi juhataja, siis palun vabandust. Seda saab hiljem stenogrammist järele vaadata. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Ma tulen selle küsimuse juurde, mis puudutab puuetega inimesi ja seda, et president jättis selle esimese automaksuversiooni välja kuulutamata. Ta jättis selle välja kuulutamata seetõttu, et see pani erinevad puuetega inimesed ebavõrdsesse olukorda, sest seal oli sisse kirjutatud selline säte, et kui auto on ümber ehitatud, ainult siis saab automaksuvabastust. Tegelikult läbi selle president taotles, et automaksuvabastus oleks ühtne kõigile puuetega inimestele. See on see, mida puuetega inimeste koda on pidevalt palunud. Tegelikult need toetused ei ole piisavad. Te ütlete, et täna te lähtute õiguskantsleri seisukohast ja viite selle kõik kooskõlla põhiseadusega. Aga ka selles õiguskantsleri kirjas on olemas eraldi viide sellele, et ka see, et puuetega inimestel ei ole erisusi, võib olla vastuolus põhiseadusega, sest tulenevalt sellest on puuetega inimesed sunnitud autost loobuma, aga nemad on põhiseaduse järgi riigi erilise hoole all. Nii et tegelikult, kui seda erisust puuetega inimestele sisse ei viida, siis automaks on jätkuvalt põhiseadusega vastuolus.

Ma tulen tagasi selle küsimuse juurde, mis puudutab puuetega inimesi ja seda, et president jättis esimese automaksuversiooni välja kuulutamata. Ta jättis selle välja kuulutamata seetõttu, et see pani puuetega inimesed ebavõrdsesse olukorda. Seadusesse oli sisse kirjutatud säte, et automaksuvabastust saab ainult siis, kui auto on ümber ehitatud. Tegelikult taotles president seda, et automaksuvabastus oleks kõigile puuetega inimestele ühtne. See on see, mida ka puuetega inimeste koda on pidevalt palunud. Need toetused ei ole tegelikult piisavad. Te ütlete, et te lähtute õiguskantsleri seisukohast ja viite kõik põhiseadusega kooskõlla. Aga õiguskantsleri kirjas on olemas eraldi viide sellele, et ka see, et puuetega inimestel ei ole erisusi, võib olla vastuolus põhiseadusega, sest selle tagajärjel on puuetega inimesed sunnitud autost loobuma, aga nemad on põhiseaduse järgi riigi erilise hoole all. Nii et tegelikult, kui puuetega inimestele erisusi sisse ei viida, on automaks jätkuvalt põhiseadusega vastuolus.

Ma sellega ei nõustu. Puuetega inimestele toetuste ja hüvitiste või tugisüsteemi väljatöötamist ei pea õiguskantsler oma 26. veebruari kirjas tingimata põhiseadusvastaseks, vaid ta toob selle välja lisamärkustes. Ta ütleb, et seda, milline on õiglane ja ühiskonnaliikmetele jõukohane maksusüsteem, otsustab Riigikogu. [Mingit] üldkehtivat reeglit maksusüsteemi õigluse või [Eesti] arengu seisukohalt kasulikkuse hindamiseks ei ole. Ta ütleb ka, et mootorsõidukimaksu ei saa üldistel alustel pidada [konfiskatoorseks], kuna mediaanmaks on küllaltki madal, 116 eurot aastas. Ta avaldab oma seisukoha lisamärkustes ning palub Riigikogul kaaluda erandite kehtestamist lasterikastele peredele ja puuetega inimestele. Lasterikastele peredele maksusoodustuse kehtestamist me äsja arutasime, eelmise päevakorrapunkti raames, ja puuetega inimestele oleme soodustusi kehtestanud. Seda võib-olla ei ole juriidiliselt korrektne soodustuseks nimetada, aga seoses mootorsõidukimaksu kehtestamisega suunati 14 miljonit eurot puuetega inimeste toetusteks ja hüvitisteks. Ma mälu järgi ütlen, et see oli 14 miljonit. Ütleme, et suurusjärk on vähemasti õige, see oli kahekohaline number. Ma peaksin eelnõust järele vaatama, aasta on sellest möödas.

Ma sellega ei nõustu. Puuetega inimestele toetuste ja hüvitiste või tugisüsteemi väljatöötamist ei pea oma 26. veebruari kirjas õiguskantsler tingimata põhiseadusevastaseks, vaid see on välja toodud lisamärkustes. Ta ütleb, et milline on õiglane ja ühiskonnaliikmetele jõukohane maksusüsteem, otsustab Riigikogu. Üldkehtivat reeglit maksusüsteemi õigluse või ühiskonna arengu seisukoha kasulikkuse hindamiseks ei ole. Ta ütleb ka, et mootorsõidukimaksu ei saa üldistel alustel küll pidada konfiskeerivaks, kuna mediaanmaks on küllaltki madal, 116 eurot aastas. Ta lisamärkusena avaldab oma seisukoha, et palun Riigikogul kaaluda erandite kehtestamist lasterikastele peredele ja puuetega inimestele. Me arutasime lasterikastele peredele maksusoodustuse kehtestamist äsja, täiskogu eelmises päevakorrapunktis. Ja puuetega inimestele soodustusi me kehtestasime, seda võib-olla ei ole juriidiliselt korrektne soodustuseks nimetada, aga seoses mootorsõidukimaksu kehtestamisega suunati selle arvel 14 miljonit eurot erinevateks toetusteks ja hüvitisteks puuetega inimestele. Ma mälu järgi ütlen, et 14 miljonit. Ütleme, et suurusjärk on vähemasti õige, kahekohaline number. Ma peaksin vaatama eelnõust, aasta on möödas.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Eks me ju tea, et Eesti inimesele on automaks nagu härjale punane rätt. Aga plahvatas uudis, et üks koalitsioonipartner teeb ettepaneku automaks tühistada. Kas selle üle oli ka mingisugune arutelu komisjonis?

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Eks me ju tea, et Eesti inimesele on automaks nagu härjale punane rätt. Aga siis äkki plahvatas uudis, et üks koalitsioonipartner teeb ettepaneku tühistada automaks. Kas selle üle oli ka mingisugunegi arutelu komisjonis?

Rahanduskomisjonis seda ei arutatud.

Suur tänu teile, auväärt ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, Anti Allas, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Suur tänu teile, auväärt ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Anti Allas, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Head kolleegid ja kõik istungi jälgijad! Enne, kui asun konkreetset eelnõu detailsemalt lahkama, on vaja selgelt välja öelda, miks tekkis vajadus automaksu kehtestamiseks. Hea Eesti rahvas! See tekkis Reformierakonna peamise lubaduse, maksuküüru kaotamise katteks. 500 miljonit on see kulu, mis vajab katet. Seda kinnitas eelmise eelnõu juures ka härra rahandusminister. Kõige kurvem on selle juures see, et näiteks maksuvaba miinimumi taastamine inimestele, kes saavad palka 4000 eurot või rohkem, maksab umbes kaks kolmandikku kogu sellest summast, mis automaksuga kogutakse. Ei ole ju mõistlik teha sellist kingitust ja siis teistpidi see tagasi võtta. Kui on valida, kas teha ebavajalik kingitus kõige keerulisemal ajal kõige paremini hakkama saavatele inimestele – ma mõtlen 4000 eurot või sellest rohkem palka saavatele inimestele – või jätta automaks ära, siis sotsiaaldemokraadid valivad kindlasti automaksu ärajätmise. Samas, sotsiaaldemokraadid ei ole populistid, vaid me räägime keerulistel aegadel keerulistest teemadest alati ausalt. Lisaks [vahenditele, mis on vaja leida] maksuküüru kaotamise [katteks,] on meil ka muidu raha ropult puudu. Julgeolekukriisist tingitud tohutut vajadust riigikaitsele me teame kõik. Lisaks sellele on veel mitmed muud eluvaldkonnad. Näiteks erihoolekanne lausa karjub vahendite nappusest. Sinna on hädasti vaja 54 miljonit. Tohutu alarahastus on teede ehituse ja korrashoiu [valdkonnas]. Kõik need kulud tuleb meil ju ühiselt kanda ja nende edasilükkamine vaid kasvatab neid, mitte ei kahanda. Ehk siis, kui vaadata sellise nurga alt, et me elame riigina rängalt võlgu ja meil on mitmes valdkonnas alarahastatus, siis ilma populismita [ütlen, et] sotsiaaldemokraadid on valmis õigete ja tulevasi kulutusi vähendavate kulude katteks kaaluma mõistlikku automaksu – minu rõhuasetus on sõnadel "mõistlikku automaksu" –, nagu see on enamikus Euroopa riikides. Me ei oleks täna siin, kui toonane rahandusminister Mart Võrklaev oleks enne automaksu kehtestamist võtnud kuulda koalitsiooni töörühma liikmete ettepanekuid. Need ettepanekud, mida me oleme täna siin arutanud, käisid ka sealt läbi. Võib öelda, et läks aega, mis läks, aga nüüd on alustatud hädavajalike muudatuste elluviimist, kahjuks soovitakse seda teha saba jupikaupa raiumise meetodil. Sotsiaaldemokraadid on selle vastu. Sotsiaaldemokraatide ettepanek on parandada kõik ilmselged vead korraga ja muuta see maks nii õiglaseks, mõistlikuks ja talutavaks, kui vähegi võimalik. Nüüd eelnõu juurde. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab eelnõus kajastatud maksuperioodi lühendavaid ja õiglasemaks muutvaid ettepanekuid, kuid me ütleme veel kord, et sellest ei piisa. Mida veel oleks vaja hädasti teha? Automaksul puudub jätkuvalt regionaalne komponent ja see ei ole kuskilt otsast õiglane. Inimestel, kes elavad kaugel ja kellel pole ligipääsu ühistranspordile, peab olema mingi maksuleevendus võrreldes [nendega, kes elavad] kahes kuldses ringis. Samuti tuleb automaksuga seonduvalt kardinaalselt ümber teha registreerimistasu komponent. See on osaliselt ebaloogiline ja tegelikult valdavalt ka liiga suur. Registreerimistasu peaks olema oluliselt väiksem ja rõhuasetus peaks olema pigem luksusautode maksustamisel ehk see peaks olema üles ehitatud niimoodi, et see ei puudutaks märkimisväärselt enamikku Eesti peresid. Ja loomulikult, nagu hea kolleeg Helmen ja teised juba mainisid, tuleks kaaluda leevendust puuetega inimestele ja pensionäridele, et me ei teeks ise hakkama saavatest inimestest abivajajaid. [Ei ole mõistlik,] et inimesele, kes suudab praegu selle odava autoga käia ise poes ja arsti juures, me peame pärast automaksu kehtestamist järele saatma sotsiaaltöötaja, kes aitaks tal teha neidsamu protseduure, viiks teda poodi või arsti juurde. Tegelikult on mõtteid veelgi. Igal juhul sotsiaaldemokraadid soovivad vastavad ettepanekud kahe lugemise vahel teha. Aitäh teile!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Kõik istungi jälgijad! Enne, kui asun konkreetset eelnõu detailsemalt lahkama, on vaja selgelt välja öelda, miks tekkis vajadus automaksu kehtestamiseks. Hea Eesti rahvas, see tekkis Reformierakonna peamise lubaduse, maksuküüru kaotamise katteks. 500 miljonit on see kulu, mis vajab katet. Seda kinnitas ka eelmise eelnõu juures härra rahandusminister. Kõige kurvem on selle juures, et näiteks maksuvaba miinimumi taastamine 4000 eurot ja rohkem palka saavatele inimestele maksab umbes kaks kolmandikku kogu automaksu kokkukogutavast summast. Ei ole ju mõistlik teha selline kingitus ja teistpidi võtta see tagasi. Kui on valida, kas teha ebavajalik kingitus kõige keerulisemal ajal kõige paremini hakkama saavatele inimestele – mõtlen 4000 eurot ja rohkem palka saavatele inimestele – või jätta automaks ära, siis sotsiaaldemokraadid valivad kindlasti automaksu ärajätmise. Samas, sotsiaaldemokraadid ei ole populistid, vaid räägivad alati ausalt keerulistel aegadel keerulistest teemadest. Lisaks maksuküüru kaotamisele on meil ka muidu raha ropult puudu. Julgeolekukriisist tingitud tohutut vajadust riigikaitsele me kõik teame. Lisaks, väga mitmed eluvaldkonnad, näiteks erihooldekande teenus karjub lausa vahendite nappusest. Näiteks on sinna vaja hädasti 54 miljonit. Tohutu alarahastus teedeehituses ja korrashoius – need kulud kõik tulevad meil ju ühiselt kanda ja nende edasilükkamine neid lausa kasvatab, mitte ei kahanda. Ehk siis, kui vaadata sellise nurga alt ilma populismita, et kuna me elame riigina täna rängalt võlgu ja meil on mitmes valdkonnas alarahastus, siis sotsiaaldemokraadid nende õigete ja tulevasi kulusid vähendavate kulude katteks on valmis kaaluma mõistlikku automaksu – ja minu rõhuasetus olgu siis sõnadel "mõistlikku automaksu" –, nagu see enamikus Euroopa riikides on. Me ei oleks täna siin, kui tollane rahandusminister Mart Võrklaev oleks võtnud enne automaksu kehtestamist koalitsiooni töörühma liikmete ettepanekuid kuulda. Need ettepanekud sealt käisid läbi, mida me täna ka siin arutanud oleme. Võibki öelda, et läks aega, mis läks, nüüd on alustatud hädavajalike muudatuste elluviimisega, kuid kahjuks soovitakse seda teha saba jupikaupa raiumise meetodil. Sotsiaaldemokraadid on selle vastu. Sotsiaaldemokraatide ettepanek on parandada kõik ilmselged vead korraga, et muuta see maks nii õiglaseks, mõistlikuks ja nii talutavaks, kui vähegi võimalik. Nüüd eelnõu juurde täpsemalt. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab eelnõus kajastatud maksuperioodi lühendavaid ja õiglasemaks muutvaid ettepanekuid, kuid ütleme veel kord, et sellest ei piisa. Mis veel oleks vaja hädasti teha? Automaksus puudub jätkuvalt regionaalne komponent ja see ei ole kuskilt otsast õiglane. Mingi maksuleevendus inimestele, kes elavad kaugel, ja nendel pole ühistranspordile ligipääsu, peab olema võrreldes Eesti kahe kuldse ringiga. Samuti tuleb automaksuga seonduvalt kardinaalselt ümber teha registreerimistasu komponent. See on osaliselt ebaloogiline ja tegelikult valdavalt ka liiga suur. Registreerimistasu peaks olema oluliselt väiksem ja pigem rõhuasetusega luksusautode maksustamisele ehk see ei puudutaks märkimisväärselt enamikku Eesti peresid, see peaks olema niimoodi üles ehitatud. Ja loomulikult pidasin ka eelkõnelejat … Hea kolleeg Helmen ja teised on maininud, et leevendus puuetega inimestele ja pensionäride toimetulekule tuleks läbi kaaluda, et me ei teeks täna ise hakkama saavatest inimestest reaalseid abivajajaid. Ehk kui täna inimene suudab ikkagi selle odava autoga ise käia poes ja arsti juures, siis me pärast automaksu kehtestamist ei peaks saatma talle sotsiaaltöötajat järgi neidsamu protseduure appi tegema, viima poodi või arsti juurde. Tegelikult on mõtteid veelgi, aga igal juhul sotsiaaldemokraadid soovivad vastavad ettepanekud kahe lugemise vahel teha. Aitäh teile!

Suur tänu teile! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart. (Kõneleja soovib lisaaega.) Kaheksa minutit, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Head kuulajad! Meie riigis valitseb maksukaos. Kristen Michal lubas lõpetada maksufestivali, aga selle asemel tõi ta meile maksutsirkuse. Peaminister lihtsalt spontaanselt žongleerib maksudega, sõltuvalt kas siis oma reitingust või prognoosidest. 2% tulumaksu juurde, siis 2% maha, teeme ettevõtete tulumaksu, siis ei tee ikkagi ettevõtete tulumaksu, teeme maksutõusud ajutiseks, muudame need ikkagi püsivaks, teeme automaksu, kaotame automaksu, ei, ikkagi jätame automaksu, aga muudame seda, teeme mõned kosmeetilised soodustused ja muudatused. Nüüd siis, eelmises punktis oli esimesel lugemisel eelnõu, et lastega peredele hakatakse automaksu teatud ulatuses kompenseerima. Jällegi valimiseelne tegevus. Miks siis sellega varem ei tegeletud? Miks äkki just nüüd? Kaua meil see automaks kehtinud juba on? Miks kohe erisusi sisse ei viidud? Ma tuletan meelde, et kõik muudatusettepanekud, mis selle kohta olid esitatud, neid isegi ei olnud võimalik siin hääletada, sest absoluutselt kõik muudatusettepanekud seoti kokku. Kui nüüd on Reformierakonnal nii suur mure lastega perede pärast, siis mul on küsimus, miks siis võeti lasterikaste perede toetus ära, miks langetati vanemahüvitise ülempiiri, miks võeti kodustelt emadelt ravikindlustus ära, miks tõsteti käibemaksu 24%-ni? Paljud pered ei saa enam endale toitu lubada, ei saa lubada tervislikku toitu oma lastele. Ja selle asemel, et näiteks käibemaksu vähendada, rahandusminister hoopis sõimab meil Eesti rahvast paksuks, et me niigi sööme siin kõik liiga palju. Kas te tõesti arvate, et pärast seda kõike keegi veel usub, et valitsus hoolib Eesti peredest, et Reformierakond hoolib lastega peredest? Kahjuks see Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside kehtestatud automaks on üks suurim kobarkäkk üldse ja peab täielikult kaduma. Mitmes versioon automaksust see juba on, kas keegi üldse mäletab? See on vist juba neljas või viies versioon sellest automaksust ja ikka on põhiseadusega vastuolus. Isegi kui me praegu viime sisse kõik need kosmeetilised muudatused selle eelnõu raames, see on jätkuvalt põhiseadusega vastuolus, muu hulgas ka seetõttu, et ei ole tehtud erisusi puuetega inimestega. Puuetega inimesed on täna sunnitud autost loobuma. Ma tuletan meelde uuesti seda, et algselt, kui president jättis selle automaksu välja kuulutamata, ta viitas sellele, et puuetega inimestele hüvitati või öeldi, et nad on automaksust vabastatud vaid siis, kui auto on ümber ehitatud. Presidendi soov oli see, et automaksuvabastus oleks kõigile ühtne, kõigile puuetega inimestele ühtne. Aga mida selle asemel valitsus tegi? Siis valitsus ütles: aa ei, siis me ei hakka üldse mitte midagi hüvitama, siis üldse ei tulegi teile mitte mingit erisust, no teeme mõned väiksed toetused, küll saate hakkama. Ja täna, juba mitmes kord puuetega inimeste koda on pöördunud Riigikogu poole. Ma mäletan, need kirjad olid juba varem, juba eelmine aasta, nüüd uuesti pöördutakse, ja mitte keegi ei tee nendest välja. Tänane koalitsioon lihtsalt ei tee sellest välja. Aga tuletan meelde ka seda, mida ütles sotsiaalminister Karmen Joller. Tema üldse ütles, et tema jätab igasugused regulaarsed kohtumised puuetega inimeste kojaga ära. Sellega on ju kõik öeldud, see ongi suhtumine. Rääkimata sellest, et tegelikult me ju automaksu puhul räägime mitmekordsest maksustamisest. Inimesed juba maksavad automaksu, seda suurenenud kütuseaktsiisi näol, suurenenud käibemaksu näol, mis on kusjuures teinud nii autod, hoolduse kui kõik teenused palju kallimaks. Täna paljud inimesed sõidavad katkiste autodega. Eraldi on sellest kirjutatud uudised, kuidas meil inimesed sõidavad katkiste autodega katkistel teedel, mis lõpuks võib päris halvasti lõppeda, see on ju ohtlik. Miks keegi sellest ei räägi? Ja siis lisaks kõigele sellele eraldi makstakse registreerimistasu ja siis eraldi iga-aastast automaksu. No see on ju röövimine, neljakordne maksustamine. Aga Keskerakond ei anna alla. Me jätkame võitlust. Lisaks eelnõudele, mis me oleme esitanud, me oleme esitanud ka kaebused kohtusse. Vajaduse korral me läheme ka Riigikohtuni välja. Ja tänases olukorras see seadus on põhiseadusega vastuolus ja ka pärast seda ta jääb vastuollu põhiseadusega. Ja üks hetk see ongi Riigikohtu laual, kus Riigikohus ka üks hetk võib tunnistada, et kõik need maksud, see seaduseelnõu oli alati, algusest peale vastuolus meie põhiseadusega. Ja senikaua, kuni me võitleme riigi tasemel, siis kui Keskerakond peaks saama valituks ja tulema Tallinnas võimule, siis me kehtestame automaksukompensatsiooni eakatele, erivajadustega inimestele, lastega peredele, et olla abiks meie inimestele. Ja pooleteist aasta pärast, kui juba toimuvad Riigikogu valimised ja Keskerakond tuleb võimule, siis me tühistame selle automaksu täielikult ka üle riigi. Aitäh teile!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Head kuulajad! Meie riigis valitseb maksukaos. Kristen Michal lubas lõpetada maksufestivali, aga selle asemel tõi ta meile maksutsirkuse. Peaminister lihtsalt spontaanselt žongleerib maksudega, sõltuvalt oma reitingust või prognoosidest: 2% tulumaksu juurde, siis 2% maha; teeme ettevõtte tulumaksu, ei tee ettevõtte tulumaksu; teeme maksutõusud ajutiselt, muudame need püsivaks; teeme automaksu, kaotame automaksu, ei, ikkagi jätame automaksu alles, aga muudame seda, teeme mõned soodustused ja kosmeetilised muudatused. Eelmises punktis oli esimesel lugemisel eelnõu, [mis näeb ette,] et lastega peredele hakatakse automaksu teatud ulatuses kompenseerima. Jällegi valimiseelne tegevus. Miks sellega varem ei tegeletud? Miks just nüüd? Kaua meil see automaks on juba kehtinud? Miks neid erisusi kohe sisse ei viidud? Ma tuletan meelde, et muudatusettepanekuid, mis selle kohta esitati, ei olnud võimalik isegi hääletada, sest absoluutselt kõik muudatusettepanekud seoti kokku. Kui Reformierakonnal on nii suur mure lastega perede pärast, siis küsin: miks võeti lasterikastelt peredelt toetus ära, miks langetati vanemahüvitise ülempiiri, miks võeti kodustelt emadelt ravikindlustus ära, miks tõsteti käibemaks 24%-ni? Paljud pered ei saa enam endale lubada [piisavalt] toitu, ei saa lubada tervislikku toitu oma lastele. Ja selle asemel, et näiteks vähendada käibemaksu, sõimab rahandusminister meil Eesti rahvast paksuks, [ütleb,] et me sööme niigi kõik liiga palju. Kas te tõesti arvate, et pärast seda kõike keegi veel usub, et valitsus hoolib Eesti peredest, et Reformierakond hoolib lastega peredest? Kahjuks on Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside kehtestatud automaks üks suurimaid kobarkäkke üldse ja see peab kaduma. Mitmes automaksu versioon see juba on? Kas keegi üldse mäletab? See on vist juba neljas või viies versioon ja ikka on see põhiseadusega vastuolus. Isegi siis, kui me kõik need kosmeetilised muudatused selle eelnõu raames sisse viime, on see seadus jätkuvalt põhiseadusega vastuolus, muu hulgas seetõttu, et ei ole tehtud erisusi puuetega inimestele. Puuetega inimesed on sunnitud autost loobuma. Ma tuletan meelde, et algselt, kui president jättis selle automaksu välja kuulutamata, viitas ta sellele, et puuetega inimestele öeldi, et nad on automaksust vabastatud vaid siis, kui auto on ümber ehitatud. Presidendi soov oli see, et automaksuvabastus oleks kõigile puuetega inimestele ühtne. Aga mida tegi valitsus selle asemel? Valitsus ütles: siis me ei hakka üldse mitte midagi hüvitama, ei tulegi teile mitte mingisugust erisust, teeme mõned väikesed toetused, küll saate hakkama. Juba mitmendat korda pöördub puuetega inimeste koda Riigikogu poole. Ma mäletan, et neid kirju tuli juba eelmisel aastal, aga nüüd pöörduti uuesti, kuid mitte keegi ei tee nendest välja. Koalitsioon lihtsalt ei tee sellest välja. Tuletan meelde ka seda, mida ütles sotsiaalminister Karmen Joller. Tema ütles, et ta jätab igasugused regulaarsed kohtumised puuetega inimeste kojaga ära. Sellega on ju kõik öeldud, see [näitab] suhtumist. Rääkimata sellest, et tegelikult me räägime ju automaksu puhul mitmekordsest maksustamisest. Inimesed juba maksavad automaksu suurenenud kütuseaktsiisi näol, suurenenud käibemaksu näol, mis on teinud nii autod, hoolduse kui ka kõik teenused palju kallimaks. Paljud inimesed sõidavad katkiste autodega. Sellest on kirjutatud uudiseid, kuidas meil inimesed sõidavad katkiste autodega katkistel teedel. See võib lõpuks päris halvasti lõppeda, see on ju ohtlik. Miks keegi sellest ei räägi? Ja lisaks kõigele sellele makstakse veel eraldi registreerimistasu ja iga-aastast automaksu. No see on ju röövimine – neljakordne maksustamine. Aga Keskerakond ei anna alla. Me jätkame võitlust. Lisaks eelnõudele, mis me oleme algatanud, oleme esitanud ka kaebused kohtusse. Vajaduse korral oleme valmis minema Riigikohtuni välja. Praegu on see seadus põhiseadusega vastuolus, ent ka pärast [selle eelnõu vastuvõtmist] jääb vastuolu põhiseadusega alles. Ühel hetkel on see Riigikohtu laual ja Riigikohus võib [otsustada], et kõik need maksud ja see seadus on juba algusest peale olnud vastuolus meie põhiseadusega. Senikaua, kuni me võitleme riigi tasandil, [lubame, et] kui Keskerakond osutub valituks ja tuleb Tallinnas võimule, siis me kehtestame automaksu kompensatsiooni eakatele, erivajadustega inimestele ja lastega peredele, et olla abiks meie inimestele. Ja pooleteise aasta pärast, kui toimuvad juba Riigikogu valimised ja Keskerakond tuleb võimule, tühistame selle automaksu täielikult üle riigi. Aitäh teile!

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma tuletan natukene asju meelde. Seda mootorsõidukimaksu seadust me arutasime 2024. aastal. Esimene lugemine oli 12. juunil ja selle poolt hääletas kolm erakonda: Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid. Anti ütles, et tema ei ole seda kunagi toetanud. Ma pean tunnistama, et Anti on hääletanud kõigil kolmel lugemisel, ka 29. juulil lõpphääletusel, mootorsõidukimaksu poolt, ehk hääletasid kõik kolm erakonda. Meile räägitakse siin saalis viimasel ajal, et eelarves ei ole raha. Vaadake, see on nagu selline naljakas jutt. Minu arvates on riigil endal raha piisavalt. Kui igal aastal on üleminevat raha suurusjärgus 1,7 miljardit, siis 18-miljardilise eelarve juures on pea 10% seda raha, mida ei kasutata ära. Selle juurde tuleks kindlasti arvestada see raha, mis kasutatakse lihtsalt aasta lõpuks ära. Lihtsalt kasutatakse ära, sest muidu äkki Rahandusministeerium ei luba üle kanda. Kui keegi ütleb, et see raha on selle jaoks ja et mingid objektid jäävad pooleli, siis igal aastal jäävad mingid objektid pooleli. Ka siin saalis on meil kahe valdkonna ministrid praegu. Üks nendest ministritest ütles, et see 60 miljonit peaks igaks juhuks olema, kunagi ei tea, mis juhtub. Siseminister küll ei olnud … Sina ei olnud sel ajal minister, aga sellesamas valdkonnas, kui Kopli komando kinni pandi, öeldi, et seda 800 000, 900 000 eurot ei ole. Aga siis selgus järgmise aasta sügisel, et samas valdkonnas oli üle 2 miljoni euro üle, see jäi kasutamata. Tegelikkuses on väga lihtne. Meil juhivad riiki inimesed, kes tegelikult majandusest ja ettevõtlusest ei tea suurt midagi. Nad pole enamikul juhtudel elus mitte ühtegi korda pidanud tegelikkuses eraettevõtluses tööl olema, vastutama oma varaga oma inimeste eest ja tegema otsuseid, kuidas majandust elavdada. Praeguse mootorsõidukimaksu kulude katteks, nagu on püütud siin selle mõttega mängima hakata, aga tegelikkuses on ju kõik need maksud ühel eesmärgil: nii nagu Anti ütles, enamik raha läheb 4000 eurost kõrgemat palka saavate inimeste maksutoetusteks. Aga kahjuks on nii, et aktsiisitõusude, käibemaksutõusude, tulumaksutõusude ja mootorsõidukimaksuga ja nii edasi ja nii edasi on viimastel aastatel meie inimeste ja ettevõtete taskutest ära võetud miljardeid. Kõik see algas muidugi mõned aastad varem, kui valitsuses ei suudetud otsustada, kuidas peaks energiaga ringi käima. Sealt see miinus tekkima hakkas, kui elektri ja gaasi hind tõusis, mis ei ole kuidagi seotud otseselt tänaste sündmustega Ukrainas, sest need sündmused hakkasid tunduvalt hiljem ehk pool aastat hiljem, kui elektri hind tõusis. Seda ma olen siin korduvalt öelnud, et lihtsalt valede otsustega kõrgepingeliini ehitamise ja avamisega Läti suunas, kolmandaga, mis oleks pidanud avatama alles selle aasta alguses või eelmise aasta lõpus, või LNG-terminal, mida täna ei kasutata, lihtsalt jonni pärast. Sest kaks aastat tehti kõik selleks, et sinna ühtegi laeva ei tuleks, ühe pisikese käpa pärast, mida Elering ei suutnud hankida, kuigi Soomes oli kaks tükki sel hetkel võimalik rendile saada. Palun kolm minutit juurde!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma tuletan natukene asju meelde. Seda mootorsõidukimaksu seadust me arutasime 2024. aastal, esimene lugemine oli 12. juunil, ja selle poolt hääletas kolm erakonda: Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid. Anti ütles, et tema ei ole seda kunagi toetanud. Ma pean tunnistama, et Anti on hääletanud kõigil kolmel lugemisel, ka 29. juulil lõpphääletusel, mootorsõidukimaksu poolt. Kõik kolm erakonda [hääletasid poolt]. Meile räägitakse siin saalis viimasel ajal, et eelarves ei ole raha. Vaadake, see on selline naljakas jutt. Minu arvates on riigil raha piisavalt. [Eelmisel] aastal oli üle[kantavat] raha suurusjärgus 1,7 miljardit. See tähendab seda, et 18-miljardilise eelarve juures oli pea 10% seda raha, mida ära ei kasutatud. Sinna juurde tuleks kindlasti lisada ka see raha, mis aasta lõpus lihtsalt ära kasutatakse. Lihtsalt kulutatakse ära, sest äkki ei luba Rahandusministeerium seda üle kanda. Kui keegi ütleb, et see raha on selle jaoks, et mingid objektid jäävad muidu pooleli, siis igal aastal jäävad mingid objektid pooleli. Siin saalis on meil praegu kahe valdkonna ministrid. Üks nendest ministritest ütles, et see 60 miljonit peaks igaks juhuks olema, kunagi ei tea, mis juhtub. Sina ei olnud küll sel ajal siseminister, aga see juhtus sinu valdkonnas. Kopli komando pandi kinni ja öeldi, et seda 800 000 – 900 000 eurot ei ole. Aga järgmise aasta sügisel selgus, et samas valdkonnas oli enam kui 2 miljonit eurot üle, see jäi kasutamata. Tegelikkuses on asi väga lihtne. Meil juhivad riiki inimesed, kes majandusest ja ettevõtlusest ei tea suurt midagi. Enamikul juhtudel pole nad pidanud elus mitte ühtegi korda eraettevõtluses töötama, vastutama oma varaga oma inimeste eest ja tegema otsuseid, et majandust elavdada. Praeguse mootorsõidukimaksu kulude katteks on – nagu siin on püütud selle mõttega mängida – [kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus]. Aga tegelikkuses on ju kõik need maksu[tõusud] ühel eesmärgil. Nii nagu Anti ütles, enamik raha läheb 4000 eurost kõrgemat palka saavate inimeste maksutoetuseks. Aga kahjuks on nii, et aktsiisitõusude, käibemaksutõusude, tulumaksutõusude ja mootorsõidukimaksuga ja nii edasi ja nii edasi on viimastel aastatel meie inimeste ja ettevõtete taskutest ära võetud miljardeid. Kõik see algas muidugi mõned aastad tagasi, kui valitsuses ei suudetud otsustada, [mida energeetikaga pihta hakata]. Sealt see miinus tekkima hakkas. Elektri ja gaasi hind tõusid. See ei olnud kuidagi seotud sündmustega Ukrainas, sest need sündmused hakkasid tunduvalt hiljem, pool aastat hiljem. Elektri hind hakkas tõusma – seda ma olen siin korduvalt öelnud – lihtsalt valede otsuste tõttu: Läti suunas kolmanda kõrgepingeliini ehitamine, mis oleks pidanud valmima alles selle aasta alguses või eelmise aasta lõpus, või LNG-terminal, mida täna ei kasutata lihtsalt jonni pärast, sest kaks aastat tehti kõik selleks, et sinna ühtegi laeva ei tuleks, ühe pisikese käpa pärast, mida Elering ei suutnud hankida, kuigi Soomest oli kaks tükki sel hetkel võimalik rendile saada. Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Kui me siin täna nüüd arutame ja vaatame, mida meie inimestega tehakse, siis mul on alati hea tunne vaadata – jutumärkides –, kui mõned inimesed tulevad siia jutuga, et mina ju seda ei oleks tahtnud teha. Ja nüüd, kui ma olen koalitsioonist saanud opositsiooni, kuigi ma saan aru, et sotsiaaldemokraadid ei ole veel päris aru saanud, kas nad on opositsioonis või ei ole, sest äkki Eesti 200 peale kohalikke valimisi vahetatakse sotside vastu ümber, siis peab ikka hea olema. Ja kui kõnepulti tuleb inimene, kes Mart Võrklaeva ütluse järgi oli nende läbirääkimiste laua taga, kui mootorsõidukimaksu kulu kasvas peaaegu kahe korra, siis tekib küsimus, et kas ühel hetkel ma vaatan ühtepidi ja teisel päeval teistpidi. Me peaksime täna majandusinimestena väga selgelt ütlema, et mootorsõidukimaks on läbi kukkunud. Siin ei ole vaja hakata kuidagi selekteerima, millistel ridadel ja milliseid soodustusi teha, vaid see lihtsalt tuleks tühistada. Selle katteks – väga lihtne – jätame selle kõrgepalgaliste tulumaksuvabastuse ära, ja kui seda tõesti täna ei suudeta ära jätta, siis tegelikult see tühine – täna alla 200 miljoni – laekuv raha, see number kogu aeg väheneb, sest inimesed autosid selliste rahadega osta ei jõua ja nad ei näegi sel mõtet. Isamaa Erakond on väga selgelt öelnud, et hiljemalt aastal 2027 on see esimene eelnõu, mis siia Riigikogu saali tuleb peale valimisi, mis tühistatakse, nii nagu sotside algatatud kodualuse maa tõstmise eelnõu, mida Isamaa Erakond on selgelt lubanud tühistada. Need on eelnõud, mis maainimese elu teevad raskemaks. Meie inimesed ei suuda sellist koormust ülal pidada. Ka Tallinna linnas on mootorsõidukimaks tegelikult paljudele üle jõu käiv. Ma näen, et siinsamas kõrval, kus ma rendin korterit, Prantsuse lütseumi kõrval, tuuakse hommikul autodega lapsi kooli, sest ühistransport ei ole nii mugav, et igas punktis, ka Tallinna linnas, oleks võimalik mugavalt kooli tulla või pärast kooli koju minna, rääkimata maapiirkondadest. Nii et väga selge sõnum on Isamaa Erakonna poolt. Mootorsõidukimaks tuleks kiiremas korras tühistada, mitte püüda seda koera saba tükkhaaval tükelda. Nii et jõudu ja jaksu! Ma loodan, et teise lugemise ajaks on tulnud väga selged muudatusettepanekud, et lihtsalt tühistame selle maksu. Aitäh!

Me siin täna arutame ja vaatame, mis meie inimestega tehakse. Mul on alati "hea tunne" näha, kuidas mõned inimesed pärast seda, kui nad on koalitsioonist opositsiooni sattunud, tulevad siia [jutuga], et nemad ei oleks tahtnud seda teha. Ma saan aru, et sotsiaaldemokraadid ei ole veel päris aru saanud, kas nad on opositsioonis või ei ole, sest äkki vahetatakse Eesti 200 peale kohalikke valimisi sotside vastu välja ja siis peab ikka hea olema. Kui kõnepulti tuleb inimene, kes Mart Võrklaeva ütluse järgi oli ise sel ajal läbirääkimiste laua taga, kui mootorsõidukimaksu kulu kasvas peaaegu kahekordseks, siis tekib küsimus, et kas ühel hetkel vaadatakse ühtpidi ja teisel hetkel teistpidi. Majandusinimestena me peaksime täna väga selgelt välja ütlema, et mootorsõidukimaks on läbi kukkunud. Ei ole vaja hakata kuidagi selekteerima, millistel ridadel milliseid soodustusi teha, vaid see [maks] tuleks lihtsalt tühistada. Selle katteks – väga lihtne! – on see, et jätame selle kõrgepalgaliste tulumaksuvabastuse ära. Kui seda tõesti ei suudeta ära jätta, siis [mõelgem sellele, et] tegelikult on sellest laekuv raha tühine – alla 200 miljoni. Ja see summa kogu aeg väheneb, sest inimesed ei jõua sellise raha eest autosid osta ja nad ei näegi sellel mõtet. Isamaa Erakond on väga selgelt öelnud, et hiljemalt aastal 2027 [me selle maksu tühistame]. See on esimene eelnõu, mis siia Riigikogu saali tuleb peale valimisi. Niisamuti on Isamaa Erakond selgelt lubanud tühistada sotside algatatud kodualuse maa maamaksu tõstmise eelnõu. Need on eelnõud, mis [teevad] maainimese elu raskemaks. Meie inimesed ei suuda sellist koormat [kanda]. Ka Tallinna linnas on mootorsõidukimaks tegelikult paljudele üle jõu käiv, kuigi siin on sissetulekud suuremad. Ma näen, et siinsamas Prantsuse lütseumi ees, mille kõrval ma korterit rendin, on hommikuti auto autos kinni, sest tuuakse lapsi [kooli]. Ühistransport ei ole nii mugav, et igast punktist, ka Tallinna linnas, oleks võimalik mugavalt kooli tulla ja pärast kooli koju minna, rääkimata maapiirkondadest. Nii et Isamaa Erakonnal on väga selge sõnum: mootorsõidukimaks tuleks kiiremas korras tühistada, mitte püüda seda koera saba tükkhaaval tükelda. Nii et jõudu ja jaksu! Ma loodan, et teise lugemise ajaks on tulnud väga selge muudatusettepanek, et see maks lihtsalt tühistada. Aitäh!

Suur tänu teile! Koos sellega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni … Läbirääkimised on, Anti, alles nüüd suletud, kahjuks te jäite hiljaks. Te tahate vastusõnavõttu, aga see on osa läbirääkimistest. Natukene kiiremini palun! Vabandan teie ees. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 677 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. oktoober kell 17.15. Oleme sellega ka neljanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Ja kiidan vahelduseks ka publikut rõdul, kes väga tähelepanelikult ja väärikalt on juba mõnda aega jälginud seda arutelu siin. Nii et rõõm on näha.

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni … Läbirääkimised on, Anti Allas, nüüd suletud, kahjuks te jäite hiljaks. Te tahate vastusõnavõttu, aga see on osa läbirääkimistest. Natukene kiiremini palun! Vabandan teie ees. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 677 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. oktoober kell 17.15. Oleme ka neljanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Kiidan vahelduseks ka publikut rõdul, kes väga tähelepanelikult ja väärikalt on juba mõnda aega jälginud seda arutelu siin. Seda on rõõm näha.