Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE) esimene lugemine

Oleme sellega kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud ja jõudnud neljanda juurde: rahanduskomisjoni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 SE esimene lugemine. Ja ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli auväärt rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Tere õhtust jällegi minu poolt! Veel üks mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu. See lugu on hakanud hargnema juba kevadel, 26. veebruaril tulid õiguskantslerilt kirjalikult ettepanekud mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Õiguskantsleri ettepanekut arutas rahanduskomisjon 11. märtsil ja 25. märtsil. 11. märtsil tutvustas õiguskantsler komisjonile oma ettepanekut lähemalt ja vastas komisjoni liikmete küsimustele. 25. märtsi istungil toimus komisjonis ettepanekute arutelu ja komisjon kujundas selle suhtes oma seisukoha. See seisukoht oli tookord konsensuslikult, et me toetame õiguskantsleri ettepanekut mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks ja vaadata üle seaduse rakendamisel praktikas üles kerkinud kitsaskohad. Ka täiskogu arutas õiguskantsleri ettepanekuid. Ettepanekut seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks toetas 68 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Tehti ülesandeks rahanduskomisjonile algatada eelnõu mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Sealt jõudsimegi 16. juunisse käesoleval aastal, kui rahanduskomisjon algatas eelnõu, mis on saanud tänaseks numbri 677. Riigikogu juhatus võttis selle menetlusse 17. juunil. Komisjon hakkas seda esimeseks lugemiseks ette valmistama. Selle eelnõu sisu on, et luuakse alus mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendamiseks. Õigus maksustamisperioodi lühendamiseks tekib kahel juhul. Kui sõiduk liiklusregistrist kustutatakse, lühendatakse jooksva aasta maksustamisperioodi kuni selle ajani. Samuti peatatakse maksukohustus sõiduki ajutisel kustutamisel ajaks, mil see on varguse tõttu Politsei- ja Piirivalveameti poolt tagaotsitavaks kuulutatud. Selle eelnõu koostas rahanduskomisjoni palvel Rahandusministeerium ja tulenevalt õiguskantsleri poolt Riigikogule tehtud ettepanekust asjaomaste seaduste põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Eelnõu algatas komisjon konsensuslikult. Valitsus toetab algatatud eelnõu. Pärast eelnõu menetlusse võtmist esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks arutas komisjon eelnõu ka käesoleva aasta 16. septembril. Kuivõrd see eelnõu komisjoni enda algatatud, siis uuesti seda ei tutvustatud. Komisjoni liikmetel päevakorrapunkti käsitlemise ajal küsimusi ei tekkinud, samuti arvamust ei avaldatud. Komisjon tegi konsensuslikult menetlusotsused, mis on ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Samuti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Täpsustuseks veel öelda, et komisjonile on laekunud mitmeid pöördumisi huvigruppidelt, nagu ma juba eelmise punkti juures kõnelesin, ja me tegeleme nende kõigiga põhjalikumalt. Nüüd konkreetselt see eelnõu. Nii, vaatan kohe üle. See eelnõu ei olegi kaasas, jah. See peaks hakkama kehtima ka tagasiulatuvalt, mis tähendab seda, et eelnõu peaks saama seaduseks enne 1. detsembrit, et Maksuamet saaks teha vajalikud korrektsioonid teise maksuteatega. Kas see on nüüd tõesti kõik?

Kas nüüd sai kõik?

Jaa, nüüd on tõesti kõik selle eelnõu kohta.

Aitäh! Teile on ka küsimus. Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Kas komisjonis oli ka sellest juttu, et lisaks nendele põhiseadusega vastuolus olevatele punktidele oleks vaja ka seda automaksu veel parandada? Ehk siin on minu arvates ridamisi puudusi, mida oleks vaja teha mõistlikumaks ja õiglasemaks eelkõige. Näiteks regionaalse komponendi puudumine, otseselt see ei ole seotud küll automaksuga, aga kaudselt on. Ka siis see registreerimistasu oleks vaja üle vaadata. Kas te ootate, et järgnevate lugemiste käigus vastavad ettepanekud laekuvad, ja kas te nõustute, et puudujääke on veel, mis vajaksid hädapärast lahendamist?

Jaa, neid muudatusettepanekuid mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu kohta on rohkem. On liisingettevõtjate liidult, mida toetab automüüjate ja teenindajate liit, puuetega inimeste koja ettepanek. Samuti õiguskantsleri ettepanekutest mitte kõiki me selle eelnõuga seadusesse ei vii. Mis puudutab, me tegeleme veel teemaga, mis puudutab registreerimistasu hüvitamist kindlustusjuhtumite korral. Oleme, meie nõunikud on väljavõtteid teinud erinevate kindlustusettevõtete teabedokumentidest. Aga me otsustasime, et selle eelnõuga me kõige otsesema põhiseaduse riive lahendame. Ja kuna muud küsimused vajavad lahendamiseks ja eelnõu teksti koostamiseks rohkem aega, siis me läheme praegu kõige hädapärasemaga lakooniliselt, kiiresti edasi. Leidsin oma paberite vahelt üles ka eelnõu teksti enda, et käesolevat seadust, kui see eelnõu seaduseks saab, rakendatakse alates 2025. aasta 1. jaanuarist. Ja siis jah, et need, teise maksuteatisega saaks mootorsõidukimaksu aastatasu parandatud neil, kellel on see ekslikult suurem, eelkõige siis neil, kelle sõiduk on hävinud või varastatud või ärandatud ja teadmata kadunuks või tagaotsitavaks kuulutatud. Ja muude küsimuste jaoks tuleb teha eraldi eelnõu.

Nüüd tuli küsimusi hulka juurde. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma olen siin palju kordi esitanud küsimuse, miks koalitsioon asub mõistlikke lahendusi otsima alles siis, kui president või õiguskantsler näitab kutsikale koha kätte, et siin on pissitud ja see ei ole see koht. Alles siis toimub mõistuse juurde tulek. Miks see niimoodi on? Mitte ainult siin praegu.

Ma ei pea kohaseks juristide arutelusid üldse kutsikaga võrrelda, sest on teada, et on erinevad koolkonnad, on erinevad arvamused ja on erinevad kihid. Kõigepealt koostab eelnõu Rahandusministeerium, siis meie, Riigikogu juristid ja rahanduskomisjoni juristid vaatavad värske pilguga, siis hindab presidendi jurist või õigusnõunik ja vajaduse korral õiguskantsler, vajaduse korral ka Riigikohus. Mu meelest on see demokraatia osa, et erinevad järelevalve kihid on seadusloomel.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mina isiklikult ei pea õigeks, et saba peaks mitu korda raiuma. Tegelikult on väga selged puudujäägid, mida saaks kiiresti ka nende eelnõude raames, mis on täna siin Riigikogus olnud, ära lahendada. Selles osas ka sotsiaaldemokraadid oma ettepanekud teevad. Aga ma küsin, et kui need ikka ei leia näiteks koalitsiooni vastuseisu tõttu toetamist siin Riigikogus, siis milline on see ajagraafik, kuidas nende teiste hädapärast muutmist vajavate punktide juurde tagasi tullakse.

Ma arvan, et teisi hädapäraseid punkte juba vormitakse Rahandusministeeriumis eelnõuks. Niipea, kui see eelnõu saab küpseks, ta Riigikogule esitatakse. Me lihtsalt ei taha stopata seda, ütleme, mittepõhiseaduslikku olukorda nende jaoks, kelle maksuteatis vajab parandamist.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ettekandja! Te viitasite oma esimeses vastuses sellele, et lakooniliselt ja kiiresti tuleks selle eelnõuga liikuda. Õiguskantsler pöördus meie poole nagu varakevadel. Kas see tempo, mida te rahanduskomisjonis evite, on teie arvates päriselt kiire ja mõistlik tempo?

Ma arvan küll, sest rahanduskomisjon menetleb veerandit kõikidest eelnõudest, mis Riigikogu menetluses on, ja meie päevakavad on väga täis. Me oleme teinud üsna palju lisaistungeid istungite vaheajal ja ka vabal nädalal. Ja üks asi on see, et kui päevakavad on komisjoni istungitel täis, siis neid lehekülgi, millega me töötame, on ka tuhandeid. Komisjoni liikmetel ja nõunikel on ikkagi teatud füüsiline töövõime ka. Aga selle seaduseelnõu me jõuame väga täpselt õigeks ajaks kehtestada, kui Riigikogu täiskogu poolthääled annab, ja teiseks maksumaksmise tähtajaks, mis on 15. detsembril, on need parandused tehtud. Nii et me liigume igati sobivas tempos.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Priit Sibul küsis praktiliselt minu küsimuse. Mul on ka üllatus, et 26. veebruaril juba pöördus õiguskantsler Riigikogule selle murega. Tõesti, 10. aprilli istungil hääletati selle poolt, et see seadus viiakse põhiseadusega kooskõlla. Te ütlesite, et me otsustasime kiiremad asjad ära teha ehk õiguskantsleri ettepanekud. Ma loodan, et siin on kõik õiguskantsleri viidatud ettepanekud. Natukene naljakas on, et alles me arutasime eelnõu, seaduseelnõu, mis oli pealkirjaga "Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu". Ka see on vaja korralikus tempos, kiirendatult muudatusettepanekud, see oli esimene lugemine. Nüüd me oleme siin selle esimese lugemisega. Tundub, et oleks mõistlik olnud ühes eelnõus ära lahendada õiguskantsleri toodud … Aga mul on küsimus: millal te plaanite arutada oma komisjonis puuetega inimeste teemat?

Kindlasti tuleb kaasamine. Meil on puuetega inimeste koja kiri olemas. Ma ei oska praegu öelda kuupäeva, millal istung selle eelnõu huvipoolte kaasamiseks toimub, aga see toimub.

Hea kolleeg Peeter Ernits, teil näitab numbrit 3 ees. Minu arust te olete ka vist ühe korra küsinud. (Hääl saalist.) Ei, vahepeal peaks kaks olema, jah, selles on küsimus.

Jah, ma ei tea, kust see kolm või äkki on seitse või.

Kaks on ära kadunud. Peeter Ernits, palun küsimus!

Hea juhataja, rõõm on, et sa ei röögi praegu näiteks Helmeni peale, nagu Lauri Hussar siin vahepeal kolleegi suhtes. Aga minu küsimus on ikka see, et ma tahan küsida, kas, Annely, sinu meelest on see arukas võtta nüüd vastu nii-öelda rahva suure osa nii-öelda vastuseisu selline seadus vastu ja siis hakata nii-öelda pudistama nii-öelda pehmendamise variante. Eelmine, kui siin Lauri Hussar röökis sõna otseses mõttes kolleegi peale, ja nüüd teine ja nüüd puudega inimeste oma on veel ei tea kus ja kas on ja äkki veel neljas. Kas on see mõttekas ressursside, aja, närvide, nii teie, sinu kui ka rahva raiskamine? Äkki oleks lihtsam olnud enne läbi mõelda, sisuliselt mitu korda ja siis hakata lõikama, aga mitte ...

Aitäh teile!

Jah, aitäh!

Ma arvan, et seadusandlus on pidevas arengus. Ma ei tea, kui te nüüd vaatate Riigi Teatajast järgi, kui palju kordi on muudetud tulumaksuseadust või käibemaksuseadust. Rahanduskomisjonis oli paar aastat tagasi ka olukord, kus detsembrikuus oli ka kolm erinevat tulumaksuseaduse muutmise eelnõu töös. Ma pean sellist seadusandluse arendamist ja kohandamist täiesti igapäevaseks Riigikogu tööks. Mis puuetega inimesi veel puutub, siis tuletan meelde, et Rahandusministeeriumist kõigepealt tulnud seaduseelnõus oli kohandatud autode mootorsõidukimaksust vabastus. Aga siis me võtsime arvesse presidendi ettepanekuid ja muutsime puuetega inimeste toetamise, ütleme, meetodit niimoodi, et tõsteti erinevaid toetusi, mis riigieelarvele läks maksma 14 miljonit eurot. 14 miljoni euro väärtuses või mahus on puuetega inimeste kogukond erinevaid sotsiaaltoetusi saanud mootorsõidukimaksu hüvitamiseks. See nagu päris, puuetega inimesed ei ole kuidagi mootorsõidukimaksu seaduse aruteludest välja jäänud.

Head kolleegid, veel kord ma repliigina, et minu lugemise järgi oli Peeter Ernitsal see alles teine küsimus, mida ta äsja küsis, vaatamata sellele, et masin näitas numbrit 3. Nüüd keegi eksis, kas masin või istungi juhataja. Ma loodan, et masin, aga kui istungi juhataja, siis vabandan. Seda saab hiljem stenogrammist järele vaadata. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Ma tulen selle küsimuse juurde, mis puudutab puuetega inimesi ja seda, et president jättis selle esimese automaksuversiooni välja kuulutamata. Ta jättis selle välja kuulutamata seetõttu, et see pani erinevad puuetega inimesed ebavõrdsesse olukorda, sest seal oli sisse kirjutatud selline säte, et kui auto on ümber ehitatud, ainult siis saab automaksuvabastust. Tegelikult läbi selle president taotles, et automaksuvabastus oleks ühtne kõigile puuetega inimestele. See on see, mida puuetega inimeste koda on pidevalt palunud. Tegelikult need toetused ei ole piisavad. Te ütlete, et täna te lähtute õiguskantsleri seisukohast ja viite selle kõik kooskõlla põhiseadusega. Aga ka selles õiguskantsleri kirjas on olemas eraldi viide sellele, et ka see, et puuetega inimestel ei ole erisusi, võib olla vastuolus põhiseadusega, sest tulenevalt sellest on puuetega inimesed sunnitud autost loobuma, aga nemad on põhiseaduse järgi riigi erilise hoole all. Nii et tegelikult, kui seda erisust puuetega inimestele sisse ei viida, siis automaks on jätkuvalt põhiseadusega vastuolus.

Ma sellega ei nõustu. Puuetega inimestele toetuste ja hüvitiste või tugisüsteemi väljatöötamist ei pea oma 26. veebruari kirjas õiguskantsler tingimata põhiseadusevastaseks, vaid see on välja toodud lisamärkustes. Ta ütleb, et milline on õiglane ja ühiskonnaliikmetele jõukohane maksusüsteem, otsustab Riigikogu. Üldkehtivat reeglit maksusüsteemi õigluse või ühiskonna arengu seisukoha kasulikkuse hindamiseks ei ole. Ta ütleb ka, et mootorsõidukimaksu ei saa üldistel alustel küll pidada konfiskeerivaks, kuna mediaanmaks on küllaltki madal, 116 eurot aastas. Ta lisamärkusena avaldab oma seisukoha, et palun Riigikogul kaaluda erandite kehtestamist lasterikastele peredele ja puuetega inimestele. Me arutasime lasterikastele peredele maksusoodustuse kehtestamist äsja, täiskogu eelmises päevakorrapunktis. Ja puuetega inimestele soodustusi me kehtestasime, seda võib-olla ei ole juriidiliselt korrektne soodustuseks nimetada, aga seoses mootorsõidukimaksu kehtestamisega suunati selle arvel 14 miljonit eurot erinevateks toetusteks ja hüvitisteks puuetega inimestele. Ma mälu järgi ütlen, et 14 miljonit. Ütleme, et suurusjärk on vähemasti õige, kahekohaline number. Ma peaksin vaatama eelnõust, aasta on möödas.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Eks me ju tea, et Eesti inimesele on automaks nagu härjale punane rätt. Aga siis äkki plahvatas uudis, et üks koalitsioonipartner teeb ettepaneku tühistada automaks. Kas selle üle oli ka mingisugunegi arutelu komisjonis?

Rahanduskomisjonis seda ei arutatud.

Suur tänu teile, auväärt ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, Anti Allas, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Kõik istungi jälgijad! Enne, kui asun konkreetset eelnõu detailsemalt lahkama, on vaja selgelt välja öelda, miks tekkis vajadus automaksu kehtestamiseks. Hea Eesti rahvas, see tekkis Reformierakonna peamise lubaduse, maksuküüru kaotamise katteks. 500 miljonit on see kulu, mis vajab katet. Seda kinnitas ka eelmise eelnõu juures härra rahandusminister. Kõige kurvem on selle juures, et näiteks maksuvaba miinimumi taastamine 4000 eurot ja rohkem palka saavatele inimestele maksab umbes kaks kolmandikku kogu automaksu kokkukogutavast summast. Ei ole ju mõistlik teha selline kingitus ja teistpidi võtta see tagasi. Kui on valida, kas teha ebavajalik kingitus kõige keerulisemal ajal kõige paremini hakkama saavatele inimestele – mõtlen 4000 eurot ja rohkem palka saavatele inimestele – või jätta automaks ära, siis sotsiaaldemokraadid valivad kindlasti automaksu ärajätmise. Samas, sotsiaaldemokraadid ei ole populistid, vaid räägivad alati ausalt keerulistel aegadel keerulistest teemadest. Lisaks maksuküüru kaotamisele on meil ka muidu raha ropult puudu. Julgeolekukriisist tingitud tohutut vajadust riigikaitsele me kõik teame. Lisaks, väga mitmed eluvaldkonnad, näiteks erihooldekande teenus karjub lausa vahendite nappusest. Näiteks on sinna vaja hädasti 54 miljonit. Tohutu alarahastus teedeehituses ja korrashoius – need kulud kõik tulevad meil ju ühiselt kanda ja nende edasilükkamine neid lausa kasvatab, mitte ei kahanda. Ehk siis, kui vaadata sellise nurga alt ilma populismita, et kuna me elame riigina täna rängalt võlgu ja meil on mitmes valdkonnas alarahastus, siis sotsiaaldemokraadid nende õigete ja tulevasi kulusid vähendavate kulude katteks on valmis kaaluma mõistlikku automaksu – ja minu rõhuasetus olgu siis sõnadel "mõistlikku automaksu" –, nagu see enamikus Euroopa riikides on. Me ei oleks täna siin, kui tollane rahandusminister Mart Võrklaev oleks võtnud enne automaksu kehtestamist koalitsiooni töörühma liikmete ettepanekuid kuulda. Need ettepanekud sealt käisid läbi, mida me täna ka siin arutanud oleme. Võibki öelda, et läks aega, mis läks, nüüd on alustatud hädavajalike muudatuste elluviimisega, kuid kahjuks soovitakse seda teha saba jupikaupa raiumise meetodil. Sotsiaaldemokraadid on selle vastu. Sotsiaaldemokraatide ettepanek on parandada kõik ilmselged vead korraga, et muuta see maks nii õiglaseks, mõistlikuks ja nii talutavaks, kui vähegi võimalik. Nüüd eelnõu juurde täpsemalt. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab eelnõus kajastatud maksuperioodi lühendavaid ja õiglasemaks muutvaid ettepanekuid, kuid ütleme veel kord, et sellest ei piisa. Mis veel oleks vaja hädasti teha? Automaksus puudub jätkuvalt regionaalne komponent ja see ei ole kuskilt otsast õiglane. Mingi maksuleevendus inimestele, kes elavad kaugel, ja nendel pole ühistranspordile ligipääsu, peab olema võrreldes Eesti kahe kuldse ringiga. Samuti tuleb automaksuga seonduvalt kardinaalselt ümber teha registreerimistasu komponent. See on osaliselt ebaloogiline ja tegelikult valdavalt ka liiga suur. Registreerimistasu peaks olema oluliselt väiksem ja pigem rõhuasetusega luksusautode maksustamisele ehk see ei puudutaks märkimisväärselt enamikku Eesti peresid, see peaks olema niimoodi üles ehitatud. Ja loomulikult pidasin ka eelkõnelejat … Hea kolleeg Helmen ja teised on maininud, et leevendus puuetega inimestele ja pensionäride toimetulekule tuleks läbi kaaluda, et me ei teeks täna ise hakkama saavatest inimestest reaalseid abivajajaid. Ehk kui täna inimene suudab ikkagi selle odava autoga ise käia poes ja arsti juures, siis me pärast automaksu kehtestamist ei peaks saatma talle sotsiaaltöötajat järgi neidsamu protseduure appi tegema, viima poodi või arsti juurde. Tegelikult on mõtteid veelgi, aga igal juhul sotsiaaldemokraadid soovivad vastavad ettepanekud kahe lugemise vahel teha. Aitäh teile!

Suur tänu teile! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart. (Kõneleja soovib lisaaega.) Kaheksa minutit, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Head kuulajad! Meie riigis valitseb maksukaos. Kristen Michal lubas lõpetada maksufestivali, aga selle asemel tõi ta meile maksutsirkuse. Peaminister lihtsalt spontaanselt žongleerib maksudega, sõltuvalt kas siis oma reitingust või prognoosidest. 2% tulumaksu juurde, siis 2% maha, teeme ettevõtete tulumaksu, siis ei tee ikkagi ettevõtete tulumaksu, teeme maksutõusud ajutiseks, muudame need ikkagi püsivaks, teeme automaksu, kaotame automaksu, ei, ikkagi jätame automaksu, aga muudame seda, teeme mõned kosmeetilised soodustused ja muudatused. Nüüd siis, eelmises punktis oli esimesel lugemisel eelnõu, et lastega peredele hakatakse automaksu teatud ulatuses kompenseerima. Jällegi valimiseelne tegevus. Miks siis sellega varem ei tegeletud? Miks äkki just nüüd? Kaua meil see automaks kehtinud juba on? Miks kohe erisusi sisse ei viidud? Ma tuletan meelde, et kõik muudatusettepanekud, mis selle kohta olid esitatud, neid isegi ei olnud võimalik siin hääletada, sest absoluutselt kõik muudatusettepanekud seoti kokku. Kui nüüd on Reformierakonnal nii suur mure lastega perede pärast, siis mul on küsimus, miks siis võeti lasterikaste perede toetus ära, miks langetati vanemahüvitise ülempiiri, miks võeti kodustelt emadelt ravikindlustus ära, miks tõsteti käibemaksu 24%-ni? Paljud pered ei saa enam endale toitu lubada, ei saa lubada tervislikku toitu oma lastele. Ja selle asemel, et näiteks käibemaksu vähendada, rahandusminister hoopis sõimab meil Eesti rahvast paksuks, et me niigi sööme siin kõik liiga palju. Kas te tõesti arvate, et pärast seda kõike keegi veel usub, et valitsus hoolib Eesti peredest, et Reformierakond hoolib lastega peredest? Kahjuks see Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside kehtestatud automaks on üks suurim kobarkäkk üldse ja peab täielikult kaduma. Mitmes versioon automaksust see juba on, kas keegi üldse mäletab? See on vist juba neljas või viies versioon sellest automaksust ja ikka on põhiseadusega vastuolus. Isegi kui me praegu viime sisse kõik need kosmeetilised muudatused selle eelnõu raames, see on jätkuvalt põhiseadusega vastuolus, muu hulgas ka seetõttu, et ei ole tehtud erisusi puuetega inimestega. Puuetega inimesed on täna sunnitud autost loobuma. Ma tuletan meelde uuesti seda, et algselt, kui president jättis selle automaksu välja kuulutamata, ta viitas sellele, et puuetega inimestele hüvitati või öeldi, et nad on automaksust vabastatud vaid siis, kui auto on ümber ehitatud. Presidendi soov oli see, et automaksuvabastus oleks kõigile ühtne, kõigile puuetega inimestele ühtne. Aga mida selle asemel valitsus tegi? Siis valitsus ütles: aa ei, siis me ei hakka üldse mitte midagi hüvitama, siis üldse ei tulegi teile mitte mingit erisust, no teeme mõned väiksed toetused, küll saate hakkama. Ja täna, juba mitmes kord puuetega inimeste koda on pöördunud Riigikogu poole. Ma mäletan, need kirjad olid juba varem, juba eelmine aasta, nüüd uuesti pöördutakse, ja mitte keegi ei tee nendest välja. Tänane koalitsioon lihtsalt ei tee sellest välja. Aga tuletan meelde ka seda, mida ütles sotsiaalminister Karmen Joller. Tema üldse ütles, et tema jätab igasugused regulaarsed kohtumised puuetega inimeste kojaga ära. Sellega on ju kõik öeldud, see ongi suhtumine. Rääkimata sellest, et tegelikult me ju automaksu puhul räägime mitmekordsest maksustamisest. Inimesed juba maksavad automaksu, seda suurenenud kütuseaktsiisi näol, suurenenud käibemaksu näol, mis on kusjuures teinud nii autod, hoolduse kui kõik teenused palju kallimaks. Täna paljud inimesed sõidavad katkiste autodega. Eraldi on sellest kirjutatud uudised, kuidas meil inimesed sõidavad katkiste autodega katkistel teedel, mis lõpuks võib päris halvasti lõppeda, see on ju ohtlik. Miks keegi sellest ei räägi? Ja siis lisaks kõigele sellele eraldi makstakse registreerimistasu ja siis eraldi iga-aastast automaksu. No see on ju röövimine, neljakordne maksustamine. Aga Keskerakond ei anna alla. Me jätkame võitlust. Lisaks eelnõudele, mis me oleme esitanud, me oleme esitanud ka kaebused kohtusse. Vajaduse korral me läheme ka Riigikohtuni välja. Ja tänases olukorras see seadus on põhiseadusega vastuolus ja ka pärast seda ta jääb vastuollu põhiseadusega. Ja üks hetk see ongi Riigikohtu laual, kus Riigikohus ka üks hetk võib tunnistada, et kõik need maksud, see seaduseelnõu oli alati, algusest peale vastuolus meie põhiseadusega. Ja senikaua, kuni me võitleme riigi tasemel, siis kui Keskerakond peaks saama valituks ja tulema Tallinnas võimule, siis me kehtestame automaksukompensatsiooni eakatele, erivajadustega inimestele, lastega peredele, et olla abiks meie inimestele. Ja pooleteist aasta pärast, kui juba toimuvad Riigikogu valimised ja Keskerakond tuleb võimule, siis me tühistame selle automaksu täielikult ka üle riigi. Aitäh teile!

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma tuletan natukene asju meelde. Seda mootorsõidukimaksu seadust me arutasime 2024. aastal. Esimene lugemine oli 12. juunil ja selle poolt hääletas kolm erakonda: Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid. Anti ütles, et tema ei ole seda kunagi toetanud. Ma pean tunnistama, et Anti on hääletanud kõigil kolmel lugemisel, ka 29. juulil lõpphääletusel, mootorsõidukimaksu poolt, ehk hääletasid kõik kolm erakonda. Meile räägitakse siin saalis viimasel ajal, et eelarves ei ole raha. Vaadake, see on nagu selline naljakas jutt. Minu arvates on riigil endal raha piisavalt. Kui igal aastal on üleminevat raha suurusjärgus 1,7 miljardit, siis 18-miljardilise eelarve juures on pea 10% seda raha, mida ei kasutata ära. Selle juurde tuleks kindlasti arvestada see raha, mis kasutatakse lihtsalt aasta lõpuks ära. Lihtsalt kasutatakse ära, sest muidu äkki Rahandusministeerium ei luba üle kanda. Kui keegi ütleb, et see raha on selle jaoks ja et mingid objektid jäävad pooleli, siis igal aastal jäävad mingid objektid pooleli. Ka siin saalis on meil kahe valdkonna ministrid praegu. Üks nendest ministritest ütles, et see 60 miljonit peaks igaks juhuks olema, kunagi ei tea, mis juhtub. Siseminister küll ei olnud … Sina ei olnud sel ajal minister, aga sellesamas valdkonnas, kui Kopli komando kinni pandi, öeldi, et seda 800 000, 900 000 eurot ei ole. Aga siis selgus järgmise aasta sügisel, et samas valdkonnas oli üle 2 miljoni euro üle, see jäi kasutamata. Tegelikkuses on väga lihtne. Meil juhivad riiki inimesed, kes tegelikult majandusest ja ettevõtlusest ei tea suurt midagi. Nad pole enamikul juhtudel elus mitte ühtegi korda pidanud tegelikkuses eraettevõtluses tööl olema, vastutama oma varaga oma inimeste eest ja tegema otsuseid, kuidas majandust elavdada. Praeguse mootorsõidukimaksu kulude katteks, nagu on püütud siin selle mõttega mängima hakata, aga tegelikkuses on ju kõik need maksud ühel eesmärgil: nii nagu Anti ütles, enamik raha läheb 4000 eurost kõrgemat palka saavate inimeste maksutoetusteks. Aga kahjuks on nii, et aktsiisitõusude, käibemaksutõusude, tulumaksutõusude ja mootorsõidukimaksuga ja nii edasi ja nii edasi on viimastel aastatel meie inimeste ja ettevõtete taskutest ära võetud miljardeid. Kõik see algas muidugi mõned aastad varem, kui valitsuses ei suudetud otsustada, kuidas peaks energiaga ringi käima. Sealt see miinus tekkima hakkas, kui elektri ja gaasi hind tõusis, mis ei ole kuidagi seotud otseselt tänaste sündmustega Ukrainas, sest need sündmused hakkasid tunduvalt hiljem ehk pool aastat hiljem, kui elektri hind tõusis. Seda ma olen siin korduvalt öelnud, et lihtsalt valede otsustega kõrgepingeliini ehitamise ja avamisega Läti suunas, kolmandaga, mis oleks pidanud avatama alles selle aasta alguses või eelmise aasta lõpus, või LNG-terminal, mida täna ei kasutata, lihtsalt jonni pärast. Sest kaks aastat tehti kõik selleks, et sinna ühtegi laeva ei tuleks, ühe pisikese käpa pärast, mida Elering ei suutnud hankida, kuigi Soomes oli kaks tükki sel hetkel võimalik rendile saada. Palun kolm minutit juurde!

Kolm minutit lisaks.

Kui me siin täna nüüd arutame ja vaatame, mida meie inimestega tehakse, siis mul on alati hea tunne vaadata – jutumärkides –, kui mõned inimesed tulevad siia jutuga, et mina ju seda ei oleks tahtnud teha. Ja nüüd, kui ma olen koalitsioonist saanud opositsiooni, kuigi ma saan aru, et sotsiaaldemokraadid ei ole veel päris aru saanud, kas nad on opositsioonis või ei ole, sest äkki Eesti 200 peale kohalikke valimisi vahetatakse sotside vastu ümber, siis peab ikka hea olema. Ja kui kõnepulti tuleb inimene, kes Mart Võrklaeva ütluse järgi oli nende läbirääkimiste laua taga, kui mootorsõidukimaksu kulu kasvas peaaegu kahe korra, siis tekib küsimus, et kas ühel hetkel ma vaatan ühtepidi ja teisel päeval teistpidi. Me peaksime täna majandusinimestena väga selgelt ütlema, et mootorsõidukimaks on läbi kukkunud. Siin ei ole vaja hakata kuidagi selekteerima, millistel ridadel ja milliseid soodustusi teha, vaid see lihtsalt tuleks tühistada. Selle katteks – väga lihtne – jätame selle kõrgepalgaliste tulumaksuvabastuse ära, ja kui seda tõesti täna ei suudeta ära jätta, siis tegelikult see tühine – täna alla 200 miljoni – laekuv raha, see number kogu aeg väheneb, sest inimesed autosid selliste rahadega osta ei jõua ja nad ei näegi sel mõtet. Isamaa Erakond on väga selgelt öelnud, et hiljemalt aastal 2027 on see esimene eelnõu, mis siia Riigikogu saali tuleb peale valimisi, mis tühistatakse, nii nagu sotside algatatud kodualuse maa tõstmise eelnõu, mida Isamaa Erakond on selgelt lubanud tühistada. Need on eelnõud, mis maainimese elu teevad raskemaks. Meie inimesed ei suuda sellist koormust ülal pidada. Ka Tallinna linnas on mootorsõidukimaks tegelikult paljudele üle jõu käiv. Ma näen, et siinsamas kõrval, kus ma rendin korterit, Prantsuse lütseumi kõrval, tuuakse hommikul autodega lapsi kooli, sest ühistransport ei ole nii mugav, et igas punktis, ka Tallinna linnas, oleks võimalik mugavalt kooli tulla või pärast kooli koju minna, rääkimata maapiirkondadest. Nii et väga selge sõnum on Isamaa Erakonna poolt. Mootorsõidukimaks tuleks kiiremas korras tühistada, mitte püüda seda koera saba tükkhaaval tükelda. Nii et jõudu ja jaksu! Ma loodan, et teise lugemise ajaks on tulnud väga selged muudatusettepanekud, et lihtsalt tühistame selle maksu. Aitäh!

Suur tänu teile! Koos sellega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni … Läbirääkimised on, Anti, alles nüüd suletud, kahjuks te jäite hiljaks. Te tahate vastusõnavõttu, aga see on osa läbirääkimistest. Natukene kiiremini palun! Vabandan teie ees. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 677 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. oktoober kell 17.15. Oleme sellega ka neljanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Ja kiidan vahelduseks ka publikut rõdul, kes väga tähelepanelikult ja väärikalt on juba mõnda aega jälginud seda arutelu siin. Nii et rõõm on näha.