Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (694 SE) esimene lugemine

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 694 SE, see on selle esimene lugemine. Eelnõu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Nüüd esitlen ma mootorsõidukiseaduse muutmise seadust, tema eelnõu. Sellega vähendatakse iga alaealise lapse eest vanema mootorsõidukimaksu kohustust kuni 100 eurot aastas. Selleks vähenduseks on kaks eeldust: vanemal on vähemalt ühe kuni 19-aastase lapse hooldusõigus ja teiseks on talle väljastatud mootorsõidukimaksu teade sõiduauto või kaubiku eest. Üldiselt kuulub sõiduk peres ühele vanemale, kui aga mõlemal vanemal on sõiduk, jagatakse vähendus nende vahel pooleks. Vähendust saavad ka need lapsevanemad, kelle laps on tänavu sündinud või alles sündimas. Kui sõidukimaksu summa jääb alla 100 euro ja vanemad ostavad uue sõiduki, siis saab ülejääki kasutada ka selle sõiduki maksukohustuse vähendamiseks. Lastepõhine mootorsõidukimaksu vähendus kahandab maksulaekumist 16,3 miljonit eurot aastas. Maksuameti andmetel ligikaudu 55 000 perel väheneb kohustus nullini, 97 perel on tänu vähendusele ta oluliselt väiksem ja kokkuvõttes väheneb lastega perede mootorsõidukimaksu koormus keskmiselt üle 50%. See muudatus on plaanitud jõustuma 1. jaanuarist 2025. Lisaks planeeritakse vähendada eelnõuga rohkem kui seitsme istekohaga M-kategooria sõidukite maksu suurust. Need on tüüpilised pereautod. Ja väikebussi hakatakse edaspidi maksustama N-kategooria maksumääraga, mis on oluliselt madalam. Aga selliseid sõidukeid kasutavad sageli just suurpered ja puudega inimesed. Praegu on selliste sõidukite maksukoormus keskmisest suurem, nagu öeldud, kuna need on suured ja rasked ning nende heitenäidud on ka kõrgemad. Kui praegu on selliste sõidukite maks keskmiselt 183 eurot, siis edaspidi on see 63 eurot keskmiselt. Lisaks jääb rohkem kui poole sõidukiomanikest maksukohustus ainult 50 euro peale. Muudatus jõustub alates järgmisest aastast eelnõu järgi ja vähendab mootorsõiduki laekumist esimesel aastal 1,7 miljoni võrra. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Kõigepealt aitäh sisuka eelnõu tutvustuse eest! Sa mainisid kahte asja. Kõigepealt, et peab olema vähemalt 19-aastane, aga seaduses on kirjas, et 18-aastane. Siis sa ütlesid, et 1. jaanuaril 2025 hakkas see kehtima, aga lõpetasid sellega, et järgmise aasta 1. jaanuarist. Kumb siis on? Aga ma loen sulle seletuskirja. Võta ka seletuskiri ette, et me saaks koos lugeda. Siia on kirjutatud, et väheneb see automaatselt nende isikute jaoks, kellel on vähemalt üks 18-aastane laps. See tähendab seda, et kui peres ei ole 18-aastast last, siis seda toetust ei saa. See on mustvalgel kirjas. Kui on vähemalt üks! Sa küll lugesid, et 19-aastane, aga eelnõus on kirjutatud, et 18-aastane. Siin ei ole sõna "kuni" ees! Kahjuks ei ole! Seal võiks olla "kuni", aga see on välja jäänud.

Eks ma pean vaatama paberilt järele, aga siin on juttu 19-aastaseks saamisest nii palju, kui ma nüüd jõudsin jälgida neid tsitaate. Me peame üle kontrollima selle, kas teie mure on põhjendatud. Aga siin eelnõu tegemisel ka arutati seda, kas 18-aastane või 19-aastane. Ma ei ole tõesti nii hästi kursis kõigi nende sotsiaalpoliitika piiridega, et tunda ennast siin väga kindlana. Vaatame järele, mis seal kirja läks lõpuks.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Tõepoolest, massisoodustus M‑ ja N‑kategooria sõidukitele osaliselt kergendab erivajadustega inimeste probleemi, kellel tõepoolest on buss ja kellel selle tõttu väheneb makstav summa. Aga kas oli kaalumisel, kui te seda eelnõu ka ette valmistasite, muid soodustusi erivajadustega inimestele? Sest tegelikult on nad oma murega pöördunud. Kõikidel peredel, kus on erivajadusega inimene, ei ole lapsi, aga ka neile sellised soodustused ei laiene. Kas oli kaalumisel ka nende murede lahenduse otsimine?

Aitäh! No siin on väike ajalugu kõigepealt. Vaidlesime selle üle ju varemgi ja pikalt ka selle eelnõu üle, et mis poliitikaga siin tegemist on. Üldiselt said puudega inimesed toetussumma päris suure kasvu, tähendab, eelarve jaoks suure kasvu, inimese kohta see loomulikult mingi väga mõjuv ei ole, juba enne seda maksuleevendust. Nüüd siis antakse ka maksuleevendus automargi järgi, kuna see muudab oluliselt maksumäära. Nii et arutati ikka küll.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud minister! Sain siit ühelt inimeselt kirja, kes palus küsida, et kui peres on üks alaealine laps, aga siis on ka täiskasvanud laps, kellel on, tema naine ja tema lapsed elavad selles peres, aga nende nimel autot ei ole, aga on nende vanemate nimel auto, et siis ei laiene teie uue seaduse puhul ühtegi soodustust sellele autole. Kas nad peavad nüüd selle auto registreerima kindlasti ümber nendele oma lastele, et nemad oma laste pealt saaksid siis soodustust, aga sellega kaasnevad igasugused muud maksud ja teemad? Ja siis tuleb ka veel registreerimismaks, eks ole, otsa autole. Kuidas nemad peaksid käituma? Ja kas tuleb veel mingisuguseid erisusi vastavalt, et kõikidel oleks samasugused võimalused?

Aitäh! Võib ka asjale läheneda niimoodi, et maksumaksmine on auasi ja ei peaks mõnekümne euro pärast nüüd selliseid küsimusi tingimata esitama. Minu enda nimel on vähemalt kaks kunagi minu kasutuses olnud autot, mida kasutavad minu lastega lapsed, ja ma küll ei hakka neid ümber registreerima. Aga see ongi alati maksumaksja valik, kui palju ta siis neid konkreetseid sätteid püüab enda kasuks kohandada või õieti enda tegevust sätetele kohandada. Ega riik ei saa ka olla universaalne vastutulija maksude maksmisel. Iseenesest on loomulikult hästi keeruline tänapäeval üldse rääkida, mis asi see pere on. Väga palju on erinevaid perevorme. Ma ei mõtle siin praegu üldse samasoolistest peredest, ei räägi peredest tingimata, aga kärgpered ja rongaemad ja rongaisad ja üksikvanemad moodustavad ikka päris keerulise arvepidamise, kui hakata makse selle koha pealt kohandama. Aga seda on püütud teha nii hästi, kui saab. Hästi keeruline oli. On ju üldtõde mitte niivõrd see, kas pered on liitunud mitmest perest, vaid näiteks see, et kindlaks teha, milline pereliige tegelikult laste eest hoolitseb ja milline hoolitseb hoopis auto eest. See jääbki küsimuseks. Kui te tahate neid küsimusi esitada, siis mul kõiki vastuseid ei ole, aga riik teeb oma parima, et maksukergendust lastega perele anda.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Minister! Ma loen siit, et eelnõuga sätestatakse peredele selle kohustuse vähendamine juba käesolevast aastast. Kas ma saan õigesti aru, et neile, kes käesoleval aastal on selle automaksu juba ära maksnud, tuleb siis mingi tagastus? Kas see raha makstakse neile tagasi või? Ma olen kuulnud nagu, et see jääb maksuameti kontole tulevate kohustuste katteks. Te ütlesite küll siin enne, et mõnikümmend eurot ei ole teie sõnul inimestele üldse oluline, nii väike raha, et sellest pole mõtet rääkida. Aga näiteks, kui neljalapseline pere on ära maksnud 400 eurot, kas ta saab selle raha tagasi või jätab riik selle endale kusagile kontole seisma?

Noh, kas nüüd siis riiki peab selle pärast kuidagi viltu vaatama? Aga see on üks tehniline küsimus, mida ma peaks üle kontrollima. Päris palju pusimist oli. Ma arvan, et see tagastamise võimalus on, aga ettemaksu võimalus on igal juhul. Mina oma automaksud maksin ära ja hing on rahul ja ma ei kurda selle pärast, lihtsalt kirjeldada. Aga ma peaksin need juhtumid siis üle kontrollima eelnõus, kui teie küsimus on nii konkreetne. (Saalis räägitakse.) Jaa, ma tulen kindlasti uue asjaga enda jaoks, see on fakt. Aga need vaidlused on keerulised, need erijuhtumid on väga keerulised. Ma proovin üles leida, kas tagasimakse on siin. Ma tean, et inimene ise ei pea midagi tegema, selle korraldab maksuamet, aga kuidas juba makstud maksuga toimub – mina pakun, et makstakse tagasi. Ma ei ole seda kontrollida saanud praegu.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! No automaks ja registreerimistasu tegelikult mõjutab suuresti meid kõiki – majandust ja ettevõtteid, eriti neid ettevõtteid, kes on sellele valdkonnale spetsialiseerunud. Ehk siis ma räägin automüüjatest. Tegelikult, vaadates ka eelarve prognoosi, te prognoosisite, et tänu sellele registreerimistasule ja automaksule peaks laekuma sellesse aastasse 236 miljonit. Ja nüüd tahaks teada, kui palju siis tegelikult laekub. Ja teine pool. Kas on olemas juba ka analüüs, kui palju see on mõjutanud kogu ettevõtluskeskkonda, kui palju see on mõjutanud inimeste igapäevast toimetulekut, kaasa arvatud paljulapseliste perede toimetulekut? Ja lisaks ka loomulikult kõik need maksud, mis on käibemaks, tulumaks, mis on jäänud laekumata seoses sellega, et lihtsalt autoturg on seisatunud, nii nagu te ju teate. Autoliidu poolt on ju vastav info olemas ja kindlasti on olemas ka ülevaade selle kohta. Tahaks nagu üldist, suuremat pilti saada.

Üldine suurem pilt on see, et automaksul, nii nagu te seda olete arutanud siin, on kaks eesmärki. Üks on autostumise vähendamine, teine on riigi tulu. Ja kui te ütlete, et meil siin kõigile avaldab automaks väga suurt mõju, siis see kõlab minu kõrvale küll natuke küüniliselt. Ega meil siin ikka väga ei avalda küll. Majandusega on niimoodi, et talle avaldab mõju siiski üldine maksukoormus. Üldine maksukoormus Eestis on kõvasti alla keskmise Euroopa Liidus. Järgmine aasta veel kõvasti alla tänavuse aasta. Nii et sealtkaudu tuleb neid mõjusid hinnata summaarselt. Seda, et autostumise pidurdamine on eelnõu eesmärk, tuleb alati meeles pidada. Kaupmeeste pisaraid tuleb võtta tõsiselt, aga mitte unustada, mis eesmärgi me seadsime. Me seadsimegi autostumise vähendamise eesmärgi. Riik seadis, tsiviliseeritud riigid seda teevad mõne erandiga, kus see muudetakse religiooniks ja öeldakse, et igal perel peabki mitu autot olema ja riik peab seda soosima, vaatamata sellele, et autol on väga suured kõrvalmõjud ja koormused ka taristule ja keskkonnale. Nii et ma ei suuda kuidagi seda bilanssi nüüd hinnata väga hulluks. Üks eesmärk, mis on paremini täitunud, on juba statistikast teada. Inimesed on hakanud ostma säästlikumaid autosid, mis minu arust on ainult positiivne näide, sest me oleme väga raiskavate autode pargiga riik. Eelarve kokkuvõtted tulevad ikkagi aasta keskel. Kui nüüd seda kaubanduse dünaamikat vaadata, siis automüüjad kurdavad, et kogu aeg need signaalid, kuidas see tühistatakse ja kuidas parteid taovad vastu rinda, et nemad kindlasti tühistavad, tegelikult lükkavad inimeste autoostusid edasi. Mõistlikumad neist ikkagi tunnistavad, et auto maksustamine on üldine reegel tsivilisatsioonis ja selles ei ole mingit katastroofi. Oleks ainult need sõnumid järjepidevad ja ähvardused kaotada ei lükkaks autoturu taastumist edasi. Alguses ta läks suuremasse mõõna, kui eeldati, hakkas hoogu võtma, aga niipea, kui tulid need bravuuritsemised kaotamise teemal, nii automüüjad olid jälle hädas ja seda nad vist isegi alles eile ETV ekraanil kurtsid.

Vadim Arhipov, palun! Vladimir. Vabandust! Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! No Vadim on ka siin juba.

Vadim oli järgmine. Vladimir, palun!

Lugupeetud minister! Viimased küsitlused näitavad usaldust nii Riigikogu vastu kui ka valitsuse vastu, mis on, enam-vähem üht numbrit: 30%. Ja üks teguritest, miks see nii madal on, on loomulikult automaksu kehtestamine teie poolt. See ju otseselt mõjutab kogu riigi tegevust, kas või kaitsetahet inimestel, mõjutab ka. Ja kui te praegu teete sellist pisikest-pisikest leevendust, mis kindlasti ei muuda neid protsente, mida toetab elanik, mida usaldab elanik – seda 30% –, siis kas ei oleks õigem üldse see automaks tühistada, et kuidagigi inimestele vastu tulla ja et vaesed inimesed endaga toime saavad?

Aitäh! Vaeseid inimesi mõjutab automaks siiski hästi vähe. Neid mõjutab palju rohkem riigi toimetulek rahanduslikult, et neile abi saaks pakkuda. Aga jah, ega see reitingute pilt nüüd demokraatia tervisest väga head muljet ei jäta, sest tühikargamise ja blufi roll on seal väga suur. Lihtsalt öelda, et makse ei tohi olla – see tegelikult inimestele küll meeldib, aga tegelikult tahaks ka adekvaatset debatti, kuidas te siis suudaksite seda riiki ülal pidada ilma maksudeta. Seda te ju tegelikult ei pea. Ja need pusad, mis te seljas on, ei aita. Ma loodan, et te ei lähe nüüd EKRE-ga tülli, sest EKRE läks presidendiga tülli, kui too tuli pusaga ruumi. Muidu nad olid ju väga head sõbrad Kersti Kaljulaiuga. Üldiselt peetakse seda selliseks kehvaks stiiliks – loosungite ja pusade kandmine Riigikogus.

Ja nüüd tõepoolest Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Mul on selline puhttehniline küsimus, kui seda võib niimoodi nimetada. Me siin vaatame, et vähendatakse vanema maksukohustust ühe maksustamisperioodi jooksul kuni 100 euro võrra. Minu küsimus on see nagu. Esiteks, kas selle eelnõu algatajatele ei tulnud pähe selline mõte, et äkki üldse kaotada automaks näiteks paljulapseliste perede jaoks? Ja teiseks, kust see just 100 eurot tuli? Ja miks 100, miks mitte 150, 200 ja nii edasi? Vaadates meie demograafilisele olukorrale otsa, ma arvan, et praegu iga selline samm, mis parandab perede, lastega perede toimetulekut, oleks igati tervitatav, ja mida suurem on see summa, seda parem.

Aitäh! Aga siis võiks ju eelarve üldse ära kaotada, et perede olukord paraneb, on ju. See loogika ei päde. Eelarves on raha puudu, mitte üle, ja seda on korduvalt öeldud, et makse tuleb koguda. Automaks, kuigi emotsionaalselt väga ebameeldiv, on majandusele vähem tähtis kui näiteks tulumaks. Ja tulumaksukoormust vähendame järgmine aasta 780 miljonit eurot. 780! See on kordi rohkem kui see, millest räägite teie, ja ta kordi rohkem stimuleerib majandust. Eelarve, ütleme, maksukoormus järgmine aasta väheneb peaaegu poolteist protsenti SKP-st, 780 miljonit.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Te olete põhiseadusest ja rahva arvamusest teerullina korduvalt üle sõitnud. Aga minu küsimus on järgmine. Sa oled alati isepäine tüüp olnud ja ma vaatasin, et 8. veebruaril 2024. aastal – pool aastat enne, kui sa ministriks said – olid sa ebatraditsiooniliselt koalitsiooni liige ja kõige rohkem võtsid sõna, seitse korda. Martin Helme ja Aivar Kokk olid palju tagasihoidlikumad seal. Nagu ma aru sain, siis sulle ei meeldinud see, et Mart Võrklaev toona sellise käkiga välja tuli, mida sina pead hakkama nüüd natukene pehmendama, laste puhul. Aga räägi, mida sa tegelikult lootsid toona, 8. veebruaril 2024, mil oli esimene lugemine rahanduskomisjonis, kui sa olid rahanduskomisjonis selle liige. See, et sa nii aktiivselt tegutsesid, on ebatraditsiooniline, ja see, et koalitsioonisaadikud nii aktiivselt sõna võtavad oma partei eelnõu puhul, mis tegelikult pärast läheb tõsisele muutmisele. President on ta põhiseadusvastaseks kuulutanud. Mida sa toona mõtlesid, milline oleks see asi võinud olla, ja mis välja tuli?

Kaks aastat vana jutt! Komisjonis räägitu mul kindlasti ei ole meeles. Mis ma seal tegin? Tõenäoliselt ma selgitasin automaksu mõtet eelarve, keskkonna ja taristu suhtes. Lihtsalt selline umbne eitamine, et maksu ei tohi olla, ei ole debati tase. Ma ei tea, miks te mind Martin Helmega seostasite. Mul ei ole temaga mitte mingit pistmist. Ma ei ole temaga koalitsioonis olnud ja tema ei ole rahanduskomisjonis olnud peaaegu üldse, ta ei käi rahanduskomisjonis. Kui ta seal oli, siis see on tõesti sündmus, see vääris siin saalis äranimetamist. Okei, võib-olla tollel istungil ta oli kohal, aga see on suur erand, sest ta ei käi rahanduskomisjonis. Ta ei käi rahanduskomisjonis, isegi riigieelarvega seoses ei tulnud. Minu seisukohad automaksu suhtes on endised. Sellisel asjal, millel on nii suuri kõrvalmõjusid … Maksukogumine on moraalne, autostumise piiramine on moraalne, aga milline on maksustruktuur, seal võib olla erinevaid valikuid. Missugune on automaksu struktuur? Jälle võivad olla erinevad valikud. Nii et ma kindlasti ei olnud selle eelnõu suur kriitik, vaid püüdsin selgitada inimestele, et tegelikult peab tsivilisatsioon hakkama oma kõrvalmõjusid arvestama, et mitte alla käia, keskkondlikel põhjustel ja rahalistel põhjustel. Riigi rahanduse seis on ju üks põhjus, miks makse kehtestatakse. Teine asi on auto kõrvalmõjud keskkonnale, tervisele ja taristule.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Aitäh, austatud rahandusminister! Ma jätkan selle küsimusega, mille kolleeg tõstatas. Nimelt, erisused puuetega inimestele. Automaks on tõesti põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler oma pöördumises muu hulgas lisaks kõikidele muudele probleemidele viitas ka sellele, et see vastuolu tuleb tulenevalt sellest, et puuetega inimesed on nüüd sunnitud autost loobuma. On juba sellised kaasused, on olnud ka pöördumised. Samas põhiseadus ütleb, et puuetega inimesed on riigi erilise hoole all. Aga nüüd on tekkinud olukord, et need toetused, mis täna välja makstakse, ei ole piisavad. Kas ikkagi on valitsusel plaan uuesti kaaluda – ma ütlen, et üks Keskerakonna vastav eelnõu on ka menetluses ja ülehomme siin esimesel lugemisel –, et puuetega inimestele teha siiski erisused, nagu algselt oli plaanis, aga mis hiljem välja võeti?

Aitäh! Raske on jälgida teid, kui te ajamäärustes olete nii eksitav. Te ütlete, räägite täis enneminevikus, et oli kehtestatud midagi. See ei viitaks nagu kunagi lõppenud diskussioonile, millele osutab järgmine diskussioon, ja toote selle siia. Mul on väga raske jälgida, mis ajast te seda juttu ajate. Aga on ju selge, et maksusüsteem peab olema selline, et maksu ebaõiglane vältimine oleks piiratud. Ja kui on auto registreeritud omanik või kasutaja ainus tunnus, siis seal on väga suured maksuriskid. Me ei taha ka seda pilti, mis kindlasti puudega inimesi kompromiteerib ilma asjata, kui mõne inimese arvele tekib autopark ja siis ta ei pea maksu selle tulemusena maksma. Nii et maksuerandite kaudu sotsiaalpoliitika tegemine on alati väga riskantne, reeglina ebaefektiivne või koguni tagurpidine. Need maksu väljatöötajad püüdsid seda sotsiaalset mõõdet maksimaalselt arvestada ja kokkuvõttes suurendasid puudega inimeste toetust riigieelarves. See suurusjärk, ma arvan, oli umbes 10 miljonit. Ma ei ole kindel, peast ei mäleta seda, sellest on natuke aega möödas. Aga siis hakati vaidlustama, et kas ikkagi see ümberehitatus saab olema tunnus või midagi muud. Aga selgelt tuleb kuidagi makse hallata ja need vaidlustajad tegelikult ei võta enda peale seda halduse nüanssi ja neid riske, mis kaasnevad. Kui me teeme rumala eelnõu, mille järgi maksust saab lihtsalt mööda hiilida, siis saavad hiilida inimesed, kes tegelikult peaksid maksu maksma.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud minister! Te siin vastustes ütlesite, et automaks on juba tulu toonud, et on ostetud säästlikumaid autosid. No realism on see, et tegelikult autosid uusi ostetakse väga vähe ehk siis meie autopark vananeb ja tänu sellele ju tegelikult saastatakse rohkem, kui muidu oleks saastatud. Teine asi on see, et te ütlesite, et mis need inimesed 20 euro pärast nii palju siin vaevlevad. Ise te praegu toote meile eelnõu, kus tahate iga lapse pealt 100 eurot vähendada. Me ei räägi ju praegu siin 20 eurost. Ja kolmandaks on see, et te ütlesite, et automaks peaks pidurdama autostumist, aga kogu probleem on just selles, et maapiirkondades on neid autosid kõige rohkem vaja ja seal on ka kõige suuremad probleemid selle rahaga, et lapsi üldse saaks kooli viia ja neile haridust anda. Kas te mõistate seda üldse, et kogu see automaks oleks lihtsam lihtsalt ära tühistada, selle asemel et otsida mingisuguseid põhjusi oma reitingu parandamiseks ja selle jaoks teha mingit kosmeetikat?

Ma saan aru, et teil on olemas vastused, millele te püüate välja mõelda küsimust. Aga te väga ei kuula, mis ma räägin. Ma rääkisin kahekümnest või paarikümnest eurost sellise maksuvältimise pingutuse otstarbekuse mõttes. Mingil hetkel ei ole mõtet neid piirijuhtumeid otsida endale ja mõelda, kuidas on endale kasulikum. Vähem tüli on tegelikult maks, kui ta ei ole väga kõrge, ära maksta. Ja nii olen ma ise ka käitunud. Ei ole laste nimele kirjutanud autosid, kahte autot, mida tegelikult kasutavad nemad, elades maal näiteks. Aga see isiklik näide on, vabandan, see ei ole, kuna ma numbreid ei esita ega kaeble, siis ma loodan, et antakse andeks. Mis seal veel oli siis? Kolm küsimust oli teil. Küsige ükshaaval, siis te saate aru. (Hääl saalist.) Ma ei pea tingimata. Riigikogu liikmel on küsimuseks minut, ta peaks oma jutu suunama sellele, et küsimus saaks vastuse, mitte et minister kirjutaks või vastaja kirjutaks. Ma leidsin pastaka küll. Proovige uuesti, ma kirjutan üles.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Kõigepealt tunnustan teid, et erinevalt oma eelkäijast olete valmis automaksu muutma mõistlikumaks. Aga minu küsimus on selle kohta, miks see ega täna järgnev eelnõu, mis meil menetluses on Riigikogus, ei likvideeri korraga kõiki selgeid puudujääke automaksus. Esimesena küsin regionaalse komponendi kohta. Miks ei ole automaksu kehtestades hinnatud, et sellega regionaalne ebavõrdsus kasvab?

Aitäh! Selle mõistlikkuse hindamisel on väga palju küsimusi. Ma arvan, et Riina Sikkutiga võiksite rääkida. Temal on analüütikugeen olemas ja ta avaks seda eelnõu hoopis teisest aspektist. Et kuidas siis nüüd järsku varamaksu kaudu ja keskkonnamaksu kaudu, kas on otstarbekas üldse sotsiaalpoliitikat ajada? See on vastuoluline selles mõttes, selle üle diskussioon on täiesti asjakohane. Aga see eelnõu on üks diskussiooni tulemusi. Regionaalne aspekt. Kas väheneb või suureneb ebavõrdsus? Ma väga kahtlen, et seda õnnestuks tõestada, sest linnades kipuvad olema uhkemad ja kallimad autod, kuigi maal kipuvad olema suuremad, maal kipuvad olema vanemad. Maal kiputakse autost tõepoolest sõltuma rohkem, aga samas näitab auto omamine ikkagi jõukust ja selles mõttes on see natuke regionaal‑ ja sotsiaalpoliitiliselt suunatud ka õiges suunas. Ma arvan, et see analüüs või tulemus on märksa keerulisem kui teie arvamus, et ebavõrdsus suureneb. Need maksumäärad ei ole ka nii suured, et võiks rääkida väga suurest sotsiaalsest või regionaalsest mõjust, juhul kui maainimestel on autosid rohkem, nagu tõenäoliselt statistika näitab.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Te ütlesite tõepoolest, et sotsiaalpoliitika meede on toetuste tõus. Jah, sügava puudega tööealise inimese toetus tõusis 43 eurolt 100‑le ja see puudutab 5711 inimest. Aga nüüd kuulake: raske puudega tööealise inimese toetused ühtlustati 50 eurole ja see tähendas mõnele inimesele 91 senti toetusele lisa. Maksimumsumma oli 15 eurot 22 senti ja see puudutas 20 074 inimest. Ja tegelikult keskmise puudega ei lastele, ei tööealistele toetuse tõusu ei toimunud. Kahjuks see meede, nagu te ütlesite, et sotsiaalpoliitiline meede peaks leevendama ka osaliselt automaksu, no see ei päde lihtsalt. Kas sellest oli teil juttu ka ministeeriumis või komisjonis?

Aitäh! Just nimelt pädeb see, et osaliselt leevendab, aga tõenäoliselt mitte täielikult, tõenäoliselt mitte täpselt. Need asjad ei haaku väga täpselt. On olnud valitsuses ja ka ministeeriumis, kui te nii tahate öelda, minu algatusel jutt, et me peaksime neid väiksemaid toetusi järgi aitama, arvestades hinnatõuse ja nii edasi. Aga see niivõrd ei ole keskendunud arutelu ümber autode üle, sest auto kindlasti ei ole primaarselt mittehakkamasaamise tunnus. Me räägime autost, päris kallist esemest ülalpidamise ja kasutamise suhtes. Need ei ole kõige vaesemad inimesed üldse, kellele te osutate. Mina rõhun sellele, et toetuse tõus peaks algama kõige vaesematest. Toimetulekupiiri puhul see algas. Puudega inimesi nimetasin ka, see ei mahtunud praegu eelarvesse, aga ma jätkan seda sihitud sotsiaalpoliitikat kindlasti ka järgmistes diskussioonides.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te ütlesite väga õigesti, et tulumaks stimuleerib majandust. See oli retooriline küsimus, kust see eelnõu tuli, miks te tahtsite seda tõsta ja nüüd võtate selle järgmisel aastal tagasi. Aga küsimus on selline. Meil on ju teisi gruppe ka tegelikult, kes endaga eriti hästi toime ei tule, mitte ainult lastega pered, vaid ka vaesemad inimesed. Miks te nendele ei ole tähelepanu pööranud?

Te tahate ikkagi ühes küsimuses rääkida mitmest poliitikavalikust. Tulumaksu koormus väheneks igal juhul tänu maksuküüru kaotamisele. See maksab umbes 500 miljonit eurot eelarvele ehk siis inimestele jääb umbes nii palju kätte. Tulumaksu määr pidi tõusma sotside tugeval survel läbirääkimistel. Ja te teate seda tegelikult, ei ole mõtet naerda, nii oli. Need on poliitika kompromissid. Ma tänagi andsin ühe intervjuu, kus ma rääkisin selle koalitsiooni ühest kompromissist, millega ma ei nõustunud. Ja ma ei esitanud ühte eelnõu, vaid koalitsioon esitab. Nii see asi käibki. Mingis muus kohas saan mina oma tahtmise, ja olengi saanud. See, et maksuvaba miinimum taastatakse, on olnud minu taotlus. Ja selle kaotamise vastu ma olen algusest peale kümme aastat tegelikult ju võidelnud. Kes on näinud, siis see oli lausa valimislubadus mitu korda. Need on erinevad asjad, ärge kõike kokku siduge. Vaesemate peale mõeldakse ka, aga tingimata ei ole vaesuse põhiline leevendus auto. Ta saab seda olla siis, kui ta on seotud töö tegemisega, ja kui ta tõesti hakkab seda piirama, siis on probleem. Aga pigem tema mõju selline ei ole.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Austatud minister! Esiteks tahan vabandada, et see pusa, kus on selgelt öeldud, et ei automaksule, häirib teid. Mina arvasin, et sõna on meil vaba. Aga ju siis ei ole. Nüüd, mis puudutab seda automaksu, siis mainisite ära, et siin sotside survel taheti tulumaksu tõsta. Nii nagu me oleme teadnud, siin Margus Tsahkna, välisminister, ütles, et see ongi sotside maks, automaks. Peaminister sõnas selle maksu kohta, et see on kana-põder, poliitiline maks. Ehk siis tegelikult ka ministrid on selgelt andnud hinnangu sellele automaksule. Ma tuletan meelde, kuidas see automaks üldse siia sai ja mis ettekäändel. Alguses oli, et vähendada keskkonnajalajälge, pärast selgus, et ikkagi on vaja riigikassat täita ja kõik nii edasi. Te palusite, et me võiksime alustada seda poliitdiskussiooni maksupoliitika üle. Ma arvan, et see on hästi oluline. Ma toon teile näite. Poola kehtestab jällegi uuesti, suurendab pangamaksu, Leedu on seda teinud, Rootsi alandab toiduainete käibemaksu. See kindlasti kõik abistab inimesi ja teiselt poolt täidab ka panganduse kaudu osaliselt vähemalt riigieelarvet. Miskipärast meie praegune valitsus sellega ei taha tegeleda ja palju lihtsam on minna automaksuga …

Teie aeg!

… võtta inimestelt raha ära.

Nojah, ma ei tea, mis on kana-põder, aga kui selline asi on olemas, siis teie jutt on küll selline, kõik läbisegi. Kogu aeg te kuidagi väänate minu sõnu, alates sellest, mis te nimetasite pusast. Mina viitasin sellele, et see on ajanud raevu EKRE, kes nõuab siin ju kaabusid ja lipsunõelu, mitte pusasid. Ma lihtsalt lootsin, et te ei lähe omavahel kaklema. Kakelge ikka minuga ja tehke seda eelnõu diskussiooni vormis, mitte sellises vormis, nagu nemad kipuvad tegema. Nad läksid nüüd vihaga muidugi saalist välja, sest kui sul on kaabu ja lipsunõel, siis sa ei saa sellise inimesega ühes saalis istuda, kes nagu kannab loosungiga pusa. Nii, aga oli teil mingi küsimus maksupoliitikast. Ma olen väga palju põhjendanud, miks toidu käibemaks on asotsiaalne poliitika. Sealt võidavad suuremad tarbijad, kui võidavad, aga eelkõige võidavad tegelikult kaubaketid. Statistikaga kindlasti illustreerinud, täna sain selleteemalise arupärimise, mul on peas need vastused kõik, statistika on kõik peas, kuidas see mõjub. Kui arglikult teised riigid seda teevad? Kujutage ette, Rootsi teeb aastaks, vähendab toidu käibemaksu. No mis mõte sellel on? Läti samamoodi nüüd, nemad tegid, üks partei surub jälle läbi, nemad teevad ka. Mis mõte sellel aastal on? See ei oma pikaajalist mõju nagunii, see ei alanda üldist hinnataset, see ei peegelda üldist maksukoormuse taset. Nendes riikides, kus toidu käibemaks on madalam, on statistilise empiirilise analüüsi järgi toidu hinnad kõrgemad, mitte madalamad. Kõrgemad! Nendes on kallim jaevõrk – kallim, mitte tingimata kvaliteetsem – ja nendes on kaubanduse kasumid suuremad, aga mitte hinnad odavamad. See on statistika, see on ametlik statistika. Ma võin teid varustada, need graafikud on mul kõik leitavad. Nii et ärge kõike läbisegi rääkige. Nendes riikides on ka kõrgem maksukoormus, neil on ka kõrgem hinnatase, neil on enamasti, tihti ka kõrgem – tihti! – toiduainete hind. Mis te veel tahtsite teada, midagi maksudest? Küsige aga, aga ükshaaval.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma ikkagi tuleksin tagasi oma esimese küsimuse juurde. Kas ma sain teie vastusest õigesti aru, et sellist asja nagu vabastada paljulapselised pered automaksust läbirääkimistel ei olnud? Lihtsalt mitte mingit signaali, et selline asi võiks juhtuda. Teine küsimus: kui ma küsisin, miks just 100 eurot, siis kas ma sain õigesti aru, et see oli see maksimumsumma, mida oli võimalik võtta eelarvest olukorras, kus riigil eelarves raha ei ole? Samas me võime siin meelde tuletada, et teie kolleeg valitsusest, haridusminister ja Eesti 200 esimees Kristina Kallas ütles, et raha on tegelikult ropult palju, parafraseerides tema lauset. Tema teiega ei nõustunud. See raha on ikkagi olemas. Kas siis ikkagi 100 eurot oli see maksimum, mida oli võimalik lastega peredele maksuleevendusena pakkuda?

Aitäh! Jälle läbisegi, arusaamatu, mida te tegelikult küsite. Ma olen juba vastanud, et eelarvel on piirid. Automaksu eesmärk on vähendada autostumist ja maks kätte saada. Ma olen palju rääkinud sellest, et maksu lai baas on eesmärk omaette, kõik maksaksid, kõik, kes koormavad mingi summa. Nüüd me teeme siin augu ja võiks diskuteerida pigem selle üle, mida mina olen varem maksudest rääkinud ja mida ma nüüd teen. Siin oleks küll sisu. Aga mida keegi kolmas on öelnud – mis te mulle seda ette heidate? Ma ei tea, mis see täpne küsimus või eesmärk oli, aga ilmselt see minut on teile nii väärtuslik, et te panete sinna kõik, mis teil pähe tuleb.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Te kindlasti teate sellist mõistet nagu kollektiviseerimine, õigemini sundkollektiviseerimine. See oli teatavasti ju Nõukogude Liidus aktsioon, mille eesmärk oli eraomand likvideerida ja talupoegi koondada kolhoosidesse. Eestis käis see asi niimoodi, et kuna meil ei tahtnud talupidajad sinna minna, siis kehtestati sellega ülikõrged maksud, mille täitmine oli praktiliselt võimatu. Talupidajad üritasid, kuid ühel hetkel olid sunnitud kolhoosi minema. Täna te ütlesite puldist välja seda, et automaksu eesmärk on vähendada autostumist. Küsimus: miks te töötate Eesti rahva kui kõrgeima võimu vastu, kes ei soovi automaksu?

Aitäh! Algus oli päris lootustandev. Aga ma võin teid informeerida sellest, et kolhoosikord on läbi, Eesti on vaba riik ja see vaba riik seisab oma kodanike makstud maksudest. Oma kodanike makstud maksud on need, millega seda riiki hoitakse, mitte ei peeta üleval kolhoose. Tahe tahtmiseks, maks on kohustus. Põhiseaduse § 106 ütleb, et isegi rahvaküsitlused sel teemal on keelatud, keelatud maksude, eelarve ja julgeoleku teemal näiteks. Meil on julgeolekukulu kasvanud üle 5% järgmisest aastast. Kuidagi tuleb raha leida selle katteks. Maksudest! Kas me tohime selleks rahvaküsitluse teha, et kas te tahate makse? Ei tohi. Keelatud põhiseadusega, sõnaselgelt. Kas me tohime küsida rahvalt, kui suur peab olema eelarve? Ei tohi. Sealt hakkab pihta. Ei ole mõtet meid süüdistada rahva tahte vastu seismisel, kui me tegelikult teenime rahva tahet omada oma riiki. Mina saan aru, et teie olete selles riigis üdini pettunud ja ekspluateerite seda tunnet, mida on ka neil teistel, kes pettunud on. Mina arvan, et on patriootlik tunnistada, et maksude maksmine on igati seaduslik ja auasi. Iseasi, milliste maksude, selle üle saab vaielda, aga mitte niimoodi rääkida, et see on kuidagi rahvavaenulik tegevus. Ei, siin te olete ise rahvavaenulik.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud rahaminister! Teie erakond tuleb varsti välja eelnõuga, et kui sa kavatsed suguühtesse astuda, tuleb küsida partnerilt kindel jah. Aga ma küsin, miks sinu juhitav erakond on n-ö rahvaga vägivaldsesse ühtesse astunud, kui 77 442 inimest on öelnud sellele kindel ei.

Aitäh! Ma arvan, et sellised labased kolhoosinaljad võiksid jääda minevikku, kaasa arvatud arusaamine ühiskonna ülesehitusest. Juba ammu ei juhi ühiskonda kõiges partei, küll aga eelnõusid valmistab valitsus. Isegi minu erakonna minister ei ole selle eelnõu autor. Küll aga, kui te tahate sel teemal diskuteerida, siis vastava eelnõu raamides. Mina ka täpselt ei tea, kuidas reguleerida selliseid suhteid õiguslikult, aga tänapäevasem vaade on see, et tõepoolest on partnerite selge tahe eelduseks, et omavahel midagi juhtub. Ma ei oska seda teile täpsemalt seletada, kui te arvate, et partei juhib riiki ja korraldab mingisuguseid intiimsuhteid. (Peeter Ernits ütleb midagi saalist.) Aga siis näidake välja, et te tegelikult püsite teemas, et teie jutt on kuidagi adekvaatne selle eelnõuga. (Saalist öeldakse veel midagi.) Mina kuulsin siin hoopis teisi sõnu ja ei jõudnud lõpuni kuulata, see oli nii ebameeldiv. See on ju ebameeldiv!

Aga aitäh!

Ma hakkan alati selgitama, kui te ajate segi partei, valitsuse ja üksikisiku. Alati pean seda selgitama, see on põhiseaduslik küsimus.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Mul on selline küsimus. Kristina Kallas mingi hetk, kui ta ütles, et riigil on tõesti väga palju raha, siis Eesti 200 tegi ettepaneku automaks tühistada. Mul on siin ees ka üks Kristen Michali, peaministri artikkel, kus ta lausus ERR-is, et kindlasti arutame automaksu ärajätmise võimalusi. Mul on küsimus, kas see arutelu siis üldse toimus. Kas vahepeal oli ikkagi laual see küsimus, et automaks täielikult ära kaotada? Kas see on äkki jätkuvalt laual? Võib-olla teise lugemise käigus võib tekkida olukord, kus ikkagi üks teie koalitsioonipartner nõuab selle tühistamist.

Aitäh! Mina ei ole kuulnud, et Kristina Kallas oleks sellist lauset öelnud. Küll aga kuulis seda üks ajakirjanik ukse peal. Ilmselgelt selles väljendis oli eelarvekõnelustelt tulles suur kibedus ja iroonia, mitte ei olnud see avaldus. Väga odav on seda 15. korda küsida ja siis kolmandate isikute käest. Ajakirjanik poleks pidanud seda selliselt pealkirja ega teksti panema, vaid esitama selgelt, et haridusministril olid pigem pisarad silmas, kui ta eelarve aruteludelt tuli. Ja ärge mulle prognoosige tulevikku, mis puudutab seda, et see on ikkagi Riigikogu käes, mis puudutab maksude tulevikku. Ma tahaks väga näha, kui teile anda vastutus riigi valitsemisel. Ma ei taha seda näha, aga ma tean, et te ei suuda seda kanda, kõike. Mis te olete rääkinud, on üsna vastutustundetu, kaasa arvatud see, et te kogu aeg otsite mingit … Noh, selle asemel et arutada seda eelnõu, kas see on nagu õigesti sihitatud, kas see on piisav, kas see on õiglane, missugused rakendamisasjad tulevad, te tsiteerite mulle kolmandaid isikuid ja siis ma pean kuidagi kokku panema selle, et mida see küll võis öelda, kuidas seda nüüd tõlgendada. No see ei ole tegelikult Riigikogu tase. Aga no ma olen siin juba hakanud harjuma teiega.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud minister! Kõigepealt, tulumaksuvaba miinimumi taastamisega kõrgepalgalistele, 4000 eurot või rohkem palka saavatele inimestele, kulub peaaegu kaks kolmandikku kogu sellest automaksust. Ehk siis see kingitus, mille me anname kõrgepalgalistele, on teie ettepanek, teie valitsuse ettepanek. Nüüd siis aga konkreetne küsimus. Sotsiaaldemokraate ei ole enam valitsuses. Miks te automaksu ei kaota?

Eelarvelistel ja keskkonnast tulenevatel põhjustel ja koormuse tõttu, mida keskkonnale ja taristule auto omab. Sotsiaalselt ei ole see kuidagi liiga ebaõiglane maks, sest üldiselt auto omamine näitab ju teatud toimetuleku taset. Minul näiteks ei ole pool elu seda võimalust olnud, et saaks endale auto muretseda. Nüüd muidugi on, aga üldiselt olen käinud väga erinevad sotsiaalsed etapid elus läbi ja tajun seda paremini, kui te oskate arvata. Aga jah, sissejuhatuses oli veel midagi, aga las ta olla.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister, ma imestan, mitte ei imetle seda, kuidas te vingerdate selle ebamõistliku maksu õigustamisel siin puldis. Loomulikult on see maks rumal, ta on ebaõiglane ja ta on ka väga bürokraatlik. Loomulikult on mõistlik soodustada maapiirkondades autostumist inimestel, et inimesed võtaksid oma transpordikulud iseenda kanda. See on riigile kõige odavam variant, et mitte kulutada raha selle kohutavalt kalli, hajaasustuses tegutseva ühistranspordi ja mitte kedagi rahuldava võrgu ülalpidamiseks, mis nõuab järjest rohkem ja rohkem raha, kui me saame selle panna erasektorile, nendele inimestele, kes oma peresid ja lapsi ise veavad, ja on ääretult rumal seda maksupoliitikaga tappa. Aga mul on konkreetne küsimus. Seletuskirjast ma loen, et vähenduse saamiseks peab olema vanem vähemalt ühe sõiduki omanik või vastutav kasutaja läbi liisingufirma. Kas see laieneb ka rendikasutuse puhul, kui on tegemist rendiautoga, mitte kasutusrent, vaid rendiauto, tavaline, mis on püsivalt ja pikaaegselt kasutusel? Kas sinna ka laieneb see soodustus?

Aitäh! Mul on alati kahju, et keskkonnaharidus, üldse loodusharidus on nii piiratud mahuga. Te olete küll põllumajandusakadeemias õppinud, aga ilmselt ei taju keskkondlikke sidemeid üldse, et te naeruvääristate keskkonnasäästlikku poliitikat nii süsteemselt. Ja mis puudutab hajaasustust, siis juhul, kui auto pidamine on odavam, siis inimesed teevad selle valiku. See on nende valik. Aga ma loodan, et selles lauses ei olnud ettepanek kaotada ühistransport. See kõlas väga sedamoodi. (Vahelehüüe saalist.) Me proovime ikkagi ühistransporti mõistlikumaks muuta, vajaduspõhisemaks. See on meie regionaalministri üks tööülesandeid lausa. Näis, kuidas õnnestub.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister Jürgen Ligi! Ma pean teile tunnustust avaldama. Te olete endise kommunistina väga hästi omandanud selle partei ideoloogia, mida te praegu selle automaksu eelnõu juures menetlete. Ka sundkollektiviseerimise juures öeldi, et tulge kolhoosi. Keegi ei tahtnud tulla. Ja siis kehtestati kõrged maksud, sest eesmärk oli eraomandi likvideerimine. Teie teete praegu täpselt samamoodi. Teie eesmärk, nagu te ütlesite, on vähendada autostumist Eestis. Ja viitate siin sellele, et maksude üle ei saa mingit debatti ega rahvahääletust teha. Muidugi ei saa, aga te unustate ära põhiseaduse § 32, mis ütleb, et omand on püha ja puutumatu. See on … Mul saab aeg otsa enne, kui ma jõuan need põhitõed ära tuua. Et see omand on püha ja puutumatu, kehtestatigi seetõttu, et ei toimuks analoogne protsess, kui oli sundkollektiviseerimine. Miks te ajate sellist Nõukogude kommunistlikku poliitikat?

Aitäh! Ma kinnitan, et teie aeg on läbi. Me ei peaks enam kommunismi paradigmas siin diskuteerima ja kolhoosikorrast rääkima. Mis minusse puutub, siis ma olin erakordselt tõrges igasugu Nõukogude korra algatuste vastu, sealhulgas läksin pinginaabriga tülli, kui ta läks pioneeriks, ja läksin uuesti tülli, kui ta läks komnooreks. Mulle öeldi koolis, et Jürgen, sa oled poliitiliselt alaarenenud. Mulle ütles seda õppenõukogus ajalooõpetaja: sa oled poliitiliselt alaarenenud, sa ei ole pioneer ega ole ka komnoor. Ja loomulikult ei läinud ma mitte kunagi komparteisse. Te nimetasite mind endiseks kommunistiks. Häbenege! Häbenege ja vabandage! Mina vaatan teile otsa, te olete kommunismi peal kasvanud. (Saalis räägitakse.)

Head kolleegid! Mul on ettepanek, et jätaks nüüd selle diskussiooni, sest see ei puuduta nüüd enam seda eelnõu. Katsuks nüüd edaspidi jääda selle eelnõu raamesse, sellepärast et see diskussioon läheb juba väga kaugele sellest, kus ja mis on täpselt selles eelnõus sõnastatud. Võtan Jaak Aabi küsimuse. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab seda M- ja N-kategooriat, mis on ka eelnõus olemas. M-kategooria mootorsõiduk, millel on rohkem kui seitse istekohta, maksustatakse N-kategooria mootorsõiduki maksumääraga. Need on väikebussid, üle seitsmekohalised. Ma kindlasti ütlen, et see on samm õiges suunas, sest tihti neid väikebusse kasutavad paljulapselised pered, mõnedel juhtudel ka puudega inimesed invatranspordis. Kas selle eelnõu ettevalmistamisel oli ka diskussiooniks see, et samasugust muudatust võiks teha mitte selles seaduses, vaid registreerimistasu puhul, mis on hoopis ühes teises seaduses?

Aitäh! See on küsimus, mida kaaluti, aga üldiselt peeti registreerimistasu olulisemaks kaitsta. Ma kõiki neid nüansse praegu isegi ei taha peas üles otsida. See kogemus siin diskussioonis viib natukene ka rööpast välja. Kui ikkagi tullakse mind endiseks kommunistiks sõimama, siis hakatakse rääkima, et ei, te olete nüüd kommunist – kumb siis, eks ole? Sellisel tasemel me ei peaks arutama. Maksupoliitiliselt, jah, on valik emb või kumb. Registreerimistasu puhul on otsustatud siduda see … Ma pigem ei spekuleeriks, see mõttekäik mul praegu ei taastu, miks see valik sinna langes. Mina ei ole selle asja ideoloogiline algataja ka, ma meenutan, mis need argumendid olid. Ei tule praegu meelde.

Jaak Aab, teine küsimus, palun!

Aitäh, austatud esimees! Ma saan kohe järgi küsida, keegi rohkem ei ole pannud küsimusi sisse. Ma tahan siiski korra veel maha öelda, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna põhimõttes ja maailmavaates on tegelikult kallimate ja luksusautode maksustamine. Meil Eestis ju varem sellist maksu ei olnud, ei olnud ka registreerimistasu. Tegelikult meie maailmavaate kohaselt oleks tulnud just võib-olla registreerimise puhul maksustada kõrgemalt. Siin on üritatud sotsiaaldemokraate kõiges süüdi mõista, ka selle maksu puhul. See oli tõenäoliselt mingi kompromiss, mille rahandusminister lauale tõi, üritades võimalikult laia maksubaasi ka mootorsõidukimaksu puhul. Arusaadav oli põhjus tegelikult eelarve defitsiidi katmiseks. Ja üks suur põhjus selles defitsiidis on just nimelt selle olematu maksuküüru kaotamine, mida te nüüd teete. Selle mõju on miinusega eelarvele umbes 500 miljonit. Nii et sealt tuli see mootorsõidukimaks, lihtsalt ajaloolise tõe huvides.

Aitäh! Ajaloolise tõe huvides: kas te olete nüüd Isamaas või kus erakonnas te parajasti olete? Kui te nimetate olematu maksuküüru kaotamist, kuidas saab olematut asja … Niimoodi räägib tavaliselt Isamaa, kes on selle käki autor, mis on maksumaksjatelt võtmas praegu, sel aastalgi pool miljardit. Kaotame selle ära, ärme nende selliseid moonutusi kaitse ühiselt, isegi kui me oleme eri leerides. Aga üks asi on tõepoolest selline maksubaasi laiuse küsimus. Kui me koormaksime kogu summa, mida eelarves loodetakse registreerimistasuna, siis me pärsiksime seda täpset omandust, kes autot kasutaks, ja registreerimine muutuks veel eksitavamaks omanduse suhtes. Ja pigem ostmisel seda koormust prooviti vähendada – nagu ma tagantjärele saan aru, ma ei olnud selles valitsuses, kes seda arutas – ja püüti siis kasutamise pealt osa ja registreerimise pealt osa. See tuleb umbes 50 : 50 ja ma arvan, et ebamõistlik see ei ole. Aga muidugi võib edasi vaielda, mis need proportsioonid ühe või teise mõjuri suhtes võiksid veel olla. See on tore, et te ilmavaatelist külge siin toote. Teie ees istuv partei püüab ka ju – teie endine partei, mul tuleb meelde – ilmavaatelist nägu pähe teha ja öelda, et automaks tuleb üldse kaotada ja registreerimistasu tuleb kaotada. Täpselt vastupidine. Võib-olla teie äraminek sealt oli ka mõistlik otsus. Kõigi puhul ma ei ole kindel, et kui vanad vimmamehed või vingamehed, siis Isamaa ja Keskerakond, nüüd on osutunud, et Isamaa nopib kõik üles, mida Keskerakond üle parda viskab, on päris huvitav. (Vahelehüüe saalist.) Seal on ideoloogiline konflikt suurem.

Jaa, head kolleegid …

Jutt oli maksuideoloogilistest valikutest, mida me siis selgitame.

Aitäh! Ma teen nüüd uue üleskutse, head kolleegid. Jääme nüüd ikkagi konkreetse eelnõu raamesse. Ma saan aru, et siin üritatakse nagu üle välja maksupoliitikat kaardistada ja siis seda sõnastada, aga katsuks nüüd ikkagi selle eelnõu raamesse jääda. Siin on see teema aetud väga laiaks, katsuks nüüd ikkagi keskenduda sellele konkreetsele eelnõule. Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Teate, te olete selline huvitav mees. Ma mõnikord olen teiega nõus, kui te räägite, et ärme poliitikat ja riigi asja segi aja, neid juhtumeid on. Aga vaadake, te tulete siia täna ja ütlete, et sotsiaaldemokraadid nõudsid seda maksu. Teate, ma meenutan, et aastal 2023 ei olnud teid isegi laua ääres, kui seda koalitsiooniläbirääkimistel arutati. Seal olid Kaja Kallas, Gerrit Mäesalu ja Mart Võrklaev. Sotsiaaldemokraadid ütlesid kümme korda nendel läbirääkimistel, et ärme kaota seda maksuküüru, sest vastutasuks soovitakse automaksu. Ma meenutan, et kui automaksu eelnõu sai valmis – Mart Võrklaev rahandusministrina tegi selle –, siis sotsiaaldemokraadid koalitsioonis küsisid, kas te meile ka seda näitate. Ta ütles, et ei, ma saadan selle kooskõlastusringile. Nii et sotsiaaldemokraadid isegi ei saanud seda näha enne, kui see kooskõlastusringile läks. Nii et olge nüüd lõpuks mees, mitte nagu kelgunöör, nagu see Kristen Michal. Julgege vastutada! Lihtsalt julgege vastutada! Te ajate sellist häma, et piinlik on kuulata. Ma olen austanud teid sellepärast, et te vähemalt julgete, aga täna te isegi ei julge, püksid sõeluvad püüli.

Aitäh! Te olete võtnud tõelise proletaarse hoiaku, et tõmmake rind ka paljamaks, näidake rinnakarvu! See kehahoiak lihtsalt on sihuke. Ühesõnaga, te olete ... (Saalist hüütakse midagi.)

Aitab! Head kolleegid!

Ma ei mõelnud seda päriselt, aga te tegite seda oma avaldusega. Kõigepealt, te ütlete, et mina tulen siia. Teie tulite saali esimest korda, te tulete mind tsiteerima ja omistate mulle lauseid, mida ma pole öelnud. Ma ütlesin, et sotsiaaldemokraadid nõudsid tulumaksu tõstmist. Selle kohta oli küsimus! Mina ei omista teile kunagi asju, mille kohta ma ei tea, kes mida läbirääkimistel tegi. Aga ma tean kindlalt, et tulumaksu nõudmine tuli teilt. See oli see, mille kohta ma vastasin. Sotse pole ma rohkem puutunud. Ma ei ole isegi seda öelnud, et sotsid nõudsid automaksu, sest ma ei tea seda dünaamikat, mis teil oli. Ma tean, et ajaloos olete seda kasutanud. Pange nööbid kinni, ärge näidake seda, mida ma ei palunud näidata tegelikult!

Head kolleegid, ma saan aru jätkuvalt sellest soovist tõmmata diskussioon laiali, aga katsume nüüd jääda selle eelnõu raamesse. See puudutab meid kõiki, nii küsijaid kui vastajaid, et jääme selle eelnõu raamesse. Urmas Reinsalu, küsimus, palun!

Jah, aga võib-olla ongi õigus neil, kes ütlevad praegu, et Reformierakond ongi uued punased. Aga minu küsimus on selles, et loetud nädalad enne eelarve üleandmist nõudis Eesti 200 automaksu täies mahus kaotamist, nagu ajakirjanduses teada oli. Ka peaminister Michal sekundeeris, et see küsimus tõstetakse lauale, tegeletakse. Aga nüüd on jõudnud siia formaat ainult automaksu lapsetoetuse näol või kuidas seda siis nimetada, niisugune imelik, kummaline derivaat. Minu küsimus on selles, et kes siis tegelikult automaksu kaotamisele seal valitsuses vastu oli. Miks see siis ei juhtunud, kui seda avalikult poliitikud mõlemast võimuparteist deklareerisid? Ja teiseks, miks siis erivajadustega inimeste protest – kui minnakse niisuguse erandite kontseptsiooni juurde – jäeti arvestamata? Ma pean silmas puuetega inimeste koja tehtud pöördumist.

Aitäh! Ma siis vastan vastukomplimendiga, et vaadates teie poole, teie rinda sobiks komsomoli ja pioneerimärk suurepäraselt. Miks mul see kangastus? Minu rinda ei jõudnud see kunagi. Miks see kangastus? See punane lamp siin oli teil revääri peal, kui te rääkisite. Aga teie olemus, lapsest peale poliitik oma arusaamistel …Noh, mulle ei ole mõtet tulla ette heitma kommunismi või uut kommunisti, see ei ole minu olemuses. Ärge nende solvangutega liituge! (Saalist öeldakse midagi.) Nii, teil oli küsimus ka. (Saalist täpsustatakse.) Selle automaksu säilitamise poolt on tema põhjendused, esiteks eelarvevajadus ja veel enne seda keskkonnakoormus ja taristukoormus, mida auto tekitab. Väga suure kõrvalmõjuga kaupade maksustamine on tegelikult põhjendatud. Kas me seda tahame või ei taha, on eraldi küsimus. Millises maksus jõuavad valitsused kokkuleppele, on eraldi küsimus. See maks kehtestati tõepoolest siis, kui laua taga oli Lauri Läänemets, mitte mina, aga ma ei tea, kelle suur nõudmine see on. Ajalooliselt, ma mäletan, on see olnud tõesti sotside nõudmine. Ja mina olen pidanud alati tõrjuma seda jutuga, mida ma järjest vähem hakkasin ise tegelikult uskuma, kui nii tohib öelda, aga inertsist ma ikkagi ütlesin, et auto kasutamise keskkonna- ja taristumõju peab väljenduma kütuseaktsiisis. Aga loomulikult lõputult ei saa kütuseaktsiisi tõsta, eriti kui naabrid ei tõsta ja tal on rahvusvaheline mõju. Sellepärast on automaks, auto tootmine, omamine ise on eraldi, selline maksupoliitika on täpsem. Rõõmuga võin öelda, et ……, sest keskkonnale see ju hea ei ole. Kütuse hind on meil jällegi väga odav, jälle väga odav, ja seda ka võrreldes, muide, Lätiga, nagu näitavad viimased numbrid. Nii et sealt tuleb jälle leevendus ja autoomanikud ei peaks liiga õnnetud olema, nende kogukulu on tegelikult vähenenud, isegi koos automaksuga.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Enne, kui me läheme edasi, on käsi püsti Helir-Valdor Seederil. Küsimus on protseduuriline, jah, ma saan aru.

Jah, küsimus on tõesti protseduuriline. Ma oleksin muidugi oodanud, et kui ma käe püsti tõstsin, siis ka juhataja reageerib. Aga praegu on veel võimalik siin neid vigu parandada ja minister ka pulti tagasi kutsuda. Aga ma enne esitan oma protseduurilise märkuse ja küsimuse ära. Tegelikult on see teid abistav. Te olete korduvalt siin kutsunud üles jääma eelnõu raamidesse selle arutelu käigus nii küsijatel kui ka vastajatel. Ja minister ise ka kurtis, et tema käest küsitakse kolmandate isikute tsitaatide kohta jne. Aga ma juhin tähelepanu, lugupeetud juhataja, et küsimused, mis puudutasid automaksu, üldjuhul jäid vastuseta või, ütleme, reeglina jäid vastuseta, sest minister ei osanud nendele vastata. Ilmselgelt oli ta ebakompetentne ja jäi hätta. Näiteks oli Jaak Aabi küsimus M- ja N-kategooria kohta. Minister ütles, et ta ei suuda vastata. See, kas tagasimakse toimub käesoleval aastal juba makstud automaksu eest – minister ütles, et ta ei oska vastata. Tuletan teile meelde, juhataja …

Ma muuseas ei saa seda lugeda protseduuriliseks.

Lubage ma lõpetan!

Teil on võimalik tulla läbirääkimistele. Teil on võimalik tulla läbirääkimistele ja öelda seda siit puldist, sellepärast et teil on sisuline kriitika ministri ettekande kohta.

Ei ole! Mul on sisuline kriitika teie juhtimise kohta.

On! On! Ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks …

Mul oli ühelauseline küsimus. Austatud juhataja, mul oli ühelauseline küsimus, kas rendiautodele laieneb, ma vastust ei saanud üldse.

Palun lülitage mikrofon välja! Palun lülitage mikrofon välja! Ma ei saa, Helir-Valdor Seeder, ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks, sellepärast et teil on võimalik osaleda siin läbirääkimistel. Teil on võimalik juhtida nendele olulistele aspektidele tähelepanu ja need on sisulised, millele teie tahate tähelepanu juhtida. (Helir-Valdor Seeder räägib midagi saalist.) Te küsite minult praegu protseduurilise küsimuse, ma ei anna teile seda. Ma ei anna teile seda võimalust, see ei ole see koht, see ei ole see protseduur. Te olete olnud Riigikogu juhatuses ja te olete väga hästi teadlik, mis asi on protseduuriline küsimus. See ei olnud protseduuriline küsimus. (Helir-Valdor Seeder ütleb veel midagi.) Urmas Reinsalu, teil on ka küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. (Helir-Valdor Seeder ütleb, et ta ootab oma küsimustele vastuseid, ta ei ole neid saanud.) Aitab! Teil on võimalik osaleda läbirääkimistel ja ministril on võimalik läbirääkimistel tagasi tulla. Urmas Reinsalu, teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Teate, härra Riigikogu esimees, istungi juhataja, ma tahaksin teid heatahtlikult korrale kutsuda. Ma arvan, et kolleegile niimoodi peale karjumine – Helir-Valdor Seeder võib-olla on üks kõige väärikamaid siin parlamendisaalis, mis puudutab suhtumisstiili –, niisugune vahelekarjumine on tegelikkuses sobimatu. Kolleegile, ma arvan, on mõistlik, on olemas formaat nende protseduuriliste küsimustega, antakse sõna ja kodukorraseadus ei näe ette istungi juhataja vahelekarjumist parlamendiliikmele. Ja minu küsimus on, kas see teie vahelekarjumine tuleneb sellisest meeleheitlikust positsioonist, kus, tõepoolest, teie olite Eesti 200 juht, kui see automaks kehtestati, ja nüüd on olukord, kus te nõudsite selle tühistamist, aga teil ei õnnestunud seda oma seisukohta läbi suruda.

Ma ei lasku ka sellesse diskussiooni, sellepärast et, Urmas Reinsalu, see ei ole ka protseduuriline küsimus, mis te sõnastasite siin istungi läbiviimise protseduuri kohta. Head kolleegid, ma ei võta rohkem protseduurilisi küsimusi, sellepärast et need ei ole istungi läbiviimise protseduuri kohta. Mis puudutab seda, et kogenud Riigikogu liikmed – Helir-Valdor Seederi kohta te ütlesite, et ta on väga kogenud Riigikogu liige –, siis võiks ikkagi aru saada, mis on protseduuriline küsimus. See on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. (Hääl saalist.) Teil oli kriitika ministri vastuste kohta ja te ütlesite, et te ei saanud neid vastuseid. Teil on võimalik tulla läbirääkimiste käigus siia pulti ja öelda, mis teile ministri vastustes ei meeldinud, aga antud juhul, niikaua kui minister püsib teemas, ei ole istungi juhatajal võimalik panna ministrile sõnu suhu. Nii et, head kolleegid, tehke endale selgeks, mis asi on protseduuriline küsimus, mis on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, ja siis hakake neid küsimusi küsima. Aga ma ei saa võtta neid sisuküsimusi, kus te esitate oma väga selged vastuargumendid, ma ei saa neid võtta protseduuriliste küsimuste pähe. Selle me oleme siin saalis juba selgeks vaielnud. Ma ei võta selliseid protseduurilisi küsimusi rohkem. Nii et, head kolleegid, ma ei võta rohkem protseduurilisi küsimusi, vaid järgnevalt kutsun siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni, kes tutvustab Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu. (Helir-Valdor Seeder protesteerib.) Sa saad väga hästi tulla, sa oled fraktsiooni esimees, palun! (Helir-Valdor Seeder protesteerib: "Tehke endale kodukord lõpuks selgeks!") Annely Akkermann, palun!

Head kolleegid! Tere kaunist pärastlõunat! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 694 esimese lugemise ettevalmistamise tõttu 16. septembril. Arutelul osales ka rahandusminister Jürgen Ligi. Minister tutvustas eelnõu ja vastas koos ministeeriumi ametnikega küsimustele. Eelnõu ennast ma rohkem praegu tutvustama vist ei pea, minister tegi seda äsja väga põhjalikult. Komisjoni arutelu käigus tõusetusid järgmised teemad. Esiteks, maksusoodustuse eeldused. Toetuse saab lapsevanem ehk hooldusõiguslik isik, kellel on sõiduk. Maksusoodustuse rakendamine on automaatne, soodustuse saamine käib automaatselt rahvastikuregistri ja liiklusregistri andmete alusel. Samuti selgitati maksusoodustuse jagunemist lapsevanemate vahel. See jaguneb vanemate vahel võrdselt. Tunti muret selle üle, kas ettevalmistusi tarvilike IT-lahenduste juurutamiseks juba tehakse ja kas need lahendused valmivad õigel ajal. Arutleti veel selle üle, kas peaks olema lausaline soodustus või vajaduspõhine toetus, kumb on õigem, ja kuidas saaks toetada lastega peresid, kellel pole autot. Jürgen Ligi juhtis tähelepanu, et nende jaoks, kellel pole autot, on abiks ühistransport, mida samuti riigieelarvest toetatakse. Toodi välja ka aspekte, et soodustusest võidavad vähem väiksema sissetulekuga lapsevanemad, eeldusel, et neil on soodsamad sõidukid ja väiksem mootorsõidukimaks, mis võib olla näiteks 50 eurot. Maksusoodustuse eesmärk on automaksukulude leevendamine. Sellest lähtuvalt, kui pole autot, pole ka leevendamist vajavat kulu. Tõstatati ka asjaolu, et soodustus võib jaguneda sooliselt ebavõrdselt, kui eeldada, et sõiduk on pigem mehel või kui mehe sõiduk peres on kallim. Meil on rahanduskomisjonis ja ka siin Riigikogus menetlemisel kolm mootorsõidukimaksu seaduse muutmise eelnõu. Me kaalusime, kas menetlusökonoomiliselt võiks olla põhjendatud nende ühendamine. Selles osas otsust vastu ei võetud: on nii toetavaid argumente – sellisel juhul saaks vaadata küsimusi kompleksselt – kui ka riske, et kui ühes küsimuses kokkuleppele ei jõuta, siis jäävad lahenduseta ka teised. Samuti on komisjonile teada, et on laekunud mitmeid pöördumisi huvigruppidelt ja kodanikelt mootorsõidukimaksu seaduse muutmiseks ja erinevate kitsaskohtade lahendamiseks, millega me siin järjepanu tegelema hakkame. Komisjoni konsensuslik ettepanek on selle eelnõu esimene lugemine lõpetada. See ongi minu poolt kõik!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

Proua Akkermann, äkki Te valgustaksite parlamenti praegu, palju sellise muudatuse tehniline kulu on? Ma ei tea, kas IT-süsteemide ametnike kulu. Ma olen murelik selle pärast, et kui 2027. aastast automaks tühistatakse, siis läheb see raha tegelikult raisku. Me tegeleme praegu mingisuguse asendustegevusega. Kas ei oleks mõistlik selles dünaamikas, kui ka parlamendi võimuparteid on põhimõtteliselt distantseerunud automaksust, see automaks tühistada ja varasemalt juba, enne 2027. aastat jätta ära see täiendav halduskulu? Me tekitame praegu juhtimismüra, Anneli, elukogenud inimesed. Sa saad aru, juhtimismüra. Miks on vaja seda juhtimismüra praegu? Ja nimetage konkreetne number, palju see halduskulu sellele projektile, mida te praegu teete siin, tähtajalisena on.

Jah, eelnõu seletuskirjast võib lugeda, et IT-investeeringute vajadus kokku on 680 000 eurot, 2025. aastal 270 000 ja 2026. aastal 410 000. Ma küll praegu neid muudatusi sisse viimata ei jätaks, sellepärast et lastega pered on siiski juba arvestanud, et teise maksuteate maksmise ajaks tehakse parandused ka eelmises maksuteates. Paljud pered saavad isegi raha oma Maksuameti ettemaksukontole tagasi. Neid oli vist 55 000 mootorsõiduki omanikku. Ma praegu moment ei leia üles, aga ma arvan mäletavat, et ma sellist numbrit nägin. Nii, andmete põhjal on 151 000 last seotud ühe maksumaksjaga, ühel vanemal on sõiduk või sõidukid. See eelnõu seaduseks saamine puudutab 151 000 lapsevanemaid.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea komisjoni esinaine! Ma saan aru, et rahandusminister ei ole seda eelnõu teinud ega lugenud, sest ta mitmel kohal rääkis midagi muud, mis siia kirja on pandud. Aga ma nüüd võtaksin sellesama sissejuhatuse, äkki sa võtad ka selle ette. Seal on teine lause: vähendamist saavad automaatselt need isikud, kellel on vähemalt – rõhutan – üks 18-aastane laps. Kas pered, kellel ei ole ühtegi 18-aastast last, aga on kolm alla 18-aastast last, ei saa? Sest seletuskiri on väga selgelt kirjas: peab olema vähemalt üks. Rahandusminister küll väitis, et peab olema 19-aastane, no siin on kirjas 18-aastane. Ja teine on see, et kas lisaeelarve ka tuleb. See tulu, mis jääb saamata, mille arvelt see siis kaetakse?

Jaa. Te lugesite seletuskirjast. Siin võib-olla võiks olla sõna "kuni" vahel: kellel on vähemalt üks kuni 18 … (Saalist öeldakse midagi.) Jah, seda sõna "kuni" siin ei ole, aga siin tuleks ikkagi vaadata sel juhul eelnõu teksti. Eelnõu tekstis on punkt 5, mis sätestab § 151, ja punkt 5 ütleb: "Laps käesoleva seaduse tähenduses on kuni 18-aastane (kaasa arvatud) isik." Nii et siin mingisugust ebaselgust ikkagi ei ole. (Aivar Kokk räägib saalis.) See maksusoodustus … (Aivar Kokk räägib edasi.) Nii. "Laps käesoleva seaduse tähenduses on kuni 18-aastane (kaasa arvatud) isik." Nii et üks kuni 18 … (Aivar Kokk räägib edasi.) Seaduses on. Seaduses on. (Aivar Kokk räägib edasi.) No mina loen igatahes punkti 6, seaduse § 151 punkti 6, võin ette lugeda: "Laps käesoleva seaduse tähenduses on kuni 18-aastane (kaasa arvatud) isik." (Aivar Kokk räägib saalis.)

Head kolleegid, aga läheme edasi. Helle-Moonika Helme, palun! (Aivar Kokk räägib saalis.)

Kas ma tohin nüüd küsida või?

Helle-Moonika Helme, vabandust korra! Kas jäi veel midagi vastamata, Annely Akkermann?

Ta tegelikult küsis veel, kas see lisaeelarve tuleb. Lisaeelarve on juba praegu menetluses ja seesama küsimus tõusis, kui me arutasime 2025. aasta lisaeelarve esimesele lugemisele saatmist. Selles eelnõus seda ei olnud, aga Rahandusministeerium kaalub, kas maksutulu administratiivset vähendamist peaks eelarve muudatusega Riigikogule esitama. On selge, et praegune eelnõu vähendab mootorsõidukimaksu laekumist.

Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Vaat nüüd ma tahaksin, et te klaariksite ära selle, mille kohta minister Ligi ütles, tunnistas ise, et tema ei oska vastata, ega tema ka ei pea kõike teadma, kui tema tuleb siia seadust esimest korda ette kandma. Ma küsisin, et see kohustuse vähendamine tuleb juba käesolevast aastast, aga need pered, kes on ära maksnud – ütleme, neljalapseline pere, kes on ära maksnud motosõidukimaksu, 400 eurot maksimumi on seal sees –, üldiselt on rahvas, avalikkus võtnud seda lubadust niimoodi, et see raha laekub neile tagasi. Mina küsisin, kas ta laekub inimeste kontodele tagasi või ta läheb sinna maksuameti ettemaksukontole. Jürgen Ligi ei osanud vastata. Sina, Annely, ütlesid praegu, et laekub ettemaksukontole. Kinnita nüüd palun uuesti üle kogu Eesti rahvale, et nad ei arvaks, et nad saavad raha tagasi: lastega peredele jääb 400 eurot laekumata, aga see läheb kuskile riigiarvele kuskile ettemaksukontole ja jääb ootama mingisuguseid järgmisi maksukohustusi. Kuidas sellega on?

Raha laekub tagasi konkreetse isiku ettemaksukontole, mis tal maksuametis on, aga ettemaksukontolt saab ka tavalisele arvelduskontole maksumaksja raha kandmist taotleda. (Saalis räägitakse läbisegi.) Ütleme, ma iseenda praktikas ettevõtte puhul küll olen enim tasutud makse oma ettevõtte arvelduskontole tagasi küsinud, aga mul puudub isiklikult praktika eraisiku mõttes. Ja ma luban teile, et teiseks lugemiseks ma küsin maksuametist järele, kas maksumaksja, kelle ettemaksukontole raha tagasi laekub … Kui raha on maksuametis maksumaksja ettemaksukontol, siis on see maksumaksja kontol. (Saalist hõigatakse midagi.) Maksuameti ettemaksukonto ei ole arvelduskonto, aga see on selle maksumaksja konto. (Saalist küsitakse midagi.) Ma ei julge seda väita, ma küsin tehniliselt järele maksuametist ja annan seda teada teise lugemise käigus.

Aitäh! Aga sellist formaati meil siin diskutiivselt ette nähtud ei ole. On küll veel küsimusi. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud komisjoni esindaja! Ma saan aru, et teie koalitsioonipartnerile on see ääretult ebameeldiv arutelu siin. Nad enne valimisi ütlesid, et automaksu ei kehtesta ja ei toeta. Nüüd nad on siin automaksu arutelu juures ja nad on isegi Riigikogu esimehe tanki pannud, et kuidagi lämmatada selle arutelu. Aga mul on konkreetne küsimus, millele ma ministrilt vastust ei saanud, ühelauseline küsimus. Tsiteerin jällegi ka sedasama seletuskirja: vähenduse saamiseks peab vanem olema vähemalt ühe sõiduki omanik või vastutav kasutaja läbi liisingulepingu. Kas see laieneb ka rendiautodele? Punkt. Õigemini küsimärk. Ja nüüd tulenevalt ettemaksukontost siis ma küsin, et ettemaksukonto on ikkagi see, mis ilmselt on mõeldud tulevaste perioodide kohustuseks, et ta saab võtta tasa. Tõenäoliselt, ma oletan, te täpselt ei tea, mina ka ei tea. Aga kui auto vahepeal avarii tõttu mahakandmisele läheb või ta müüb ära ja seda ei ole, siis ei ole võimalik seda ka tulevastel perioodidel kasutada. Küsimärk teile, kui te tulete teisele lugemisele selgitama.

Meil teine mootorsõidukimaksu seaduse muutmise eelnõu, mis meil on päevakorras kohe selle eelnõu arutelu lõppemise järel, sätestab ka selle, mis õiguskantsler ettepaneku tegi, et mootorsõidukimaks arvestatakse nende päevade eest, mis mootorsõiduk on olnud kasutatav, niivõrd kui omanik seda soovib kasutada. Seal jäävad siis välja vargused ja hävimised. Minul jälle isegi ei teki sellist mõtet, kuigi ma olen maksumaksja vist juba 35 aastat, et maksuameti ettemaksukontole kantav tagastus ei ole kasutatav. Ma ei näe seda võimalust, nii nagu te seda siin maalisite kolleegide ja avalikkuse ette. Samuti ei ole ma märganud, et meie koalitsioonipartneril oleks mingisuguseidki raskusi mootorsõidukimaksu eelnõude menetlemisega. Ma arvan, et te olete millestki täiesti valesti aru saanud.

Mart Helme! Mart Helme, palun!

Jah, no on arusaadav, et ei komisjoni esindaja ega ka rahandusminister tegelikult ei ole nende detailidega kursis ja ei tea, kuidas riik kavatseb maksumaksja rahaga, mille ta on sisuliselt heauskse maksja poolt oma kontole saanud, maksuameti kontole saanud, toimetama hakata, kui need inimesed satuvad sellesse kategooriasse, kes peaks raha tagasi saama. On täiesti arusaamatu, et see ei laeku nende arvele, vaid jääb kusagile õhku rippuma, ja mingi maksuametnik otsustab. Aga mu küsimus on hoopis teine. Küsimus on seotud sellega, et te esindate siin küll komisjoni, aga olete Reformierakonna liige ja ka endine rahandusminister. See on ju kõik puhas populism, millega te tegelete! Aga kui 2027. aasta valimiste tulemusena on seatud tingimus, et Reformierakond saaks uuesti valitsusse koos teiste partneritega ja teiste partnerite seisukoht on väga selge, et automaks tuleb kaotada ...

Aitäh, hea kolleeg!

… kas siis Reformierakond on automaksu kaotaja või jonnib edasi, rääkides loodushoiust ja muudest lollustest?

Ütleme nii, et komisjonis selle eelnõu käigus seda ei arutatud. Ma sellele küsimusele vastata kindlasti ei saa. Hea kolleeg, koalitsiooniläbirääkimised on alati väga pikad ja põhjalikud, küll seal otsustatakse.

Suur tänu teile, auväärt ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Siin on kaks musta kätt, aga Lauri Hussaril on kindlasti mahti nende protseduuriliste üle arutada. Äkki pöördute pärast tema poole, head kolleegid, sellepärast et mina ei ole väga kursis sellega, mis eelpool toimus. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Ja head külalised rõdul! Kui võtta kokku selle rahandusministri ettekande, keda ei ole tegelikult saalis miskipärast … See on ka huvitav, väsis ära võib-olla, nii nagu kolleegid räägivad, aga ma arvan, et see lihtsalt näitab tema suhtumist. Ka vastustes ja kõnes, mis ta pidas siin, näitab tema suhtumist kogu sellesse temaatikasse, Riigikogu liikmetesse ja Eesti rahvasse. Tegelikult oli piinlik ja kurb. Väga piinlik! Me ei saanud vastuseid, me saime hästi palju noomimist. Ja tegelikult see on väga halb näide sellest, mille pärast Eesti inimesed ei usaldagi ei valitsust ega Riigikogu. See on suuresti ministrite töö, mis selgelt näitavad oma suhtumist meisse ja Eesti rahvasse. Jürgen Ligi noomis ka mind, et kuidas ma julgesin tulla sellises pusas, kus on kirjas "Ei automaksule". Aga ma ei teadnudki, et minister võib ja tohib sellisel viisil noomitust teha ja julgeb öelda Riigikogu liikmele, milles ta tohib käia ja milles mitte. Ta julges noomida ka ajakirjanikku, kes kirjutas, mida koalitsioonipartner, Eesti 200 esinaine Kristina Kallas mõtles ja ütles selle niinimetatud eelarve ülejäägi kohta ja kus ta selgelt ütles, et nüüd me hakkame läbi rääkima, automaks tuleb ära jätta. Need olid tema sõnad, mida loomulikult ajakirjanik ka kajastas. Ka selle eest Jürgen Ligi noomis, mitte just koalitsioonipartnerit, vaid ajakirjanikku, kes seda kirjutas. Ligi noomis ka ühte kolleegi siitsamast Riigikogust, kes ütles selle kolleegi kohta selgelt, et te olete Eesti riigis pettunud. Ei ole, see kolleeg ei ole Eesti riigis pettunud. See kolleeg on pettunud praeguses valitsuses nii nagu väga paljud, üle 70% või isegi rohkem, kui me vaatame viimaseid reitinguid. 86% inimestest on pettunud sellises valitsuses ja seda ette heita ministri poolt on kindlasti üle mõistuse. Kui me räägime automaksust, siis ma tahaks lihtsalt teile meelde tuletada, kuidas see automaks siia üldse sattus. Seda menetleti üle aasta erinevates variantides. Toodi üks projekt, ei kõlvanud, toodi teine projekt, ei kõlvanud, toodi kolmas projekt, see enam-vähem kõlbas. Siis hakati otsima süüdlast, aga kelle automaks see üldse on ja mispärast seda on vaja teha. Esimesed sõnumid olid selged, et see on keskkonnamaks. Õige pea selgus, et tegelikult keskkonnamaksust on asi väga kaugel, ikkagi puhas eelarve täitmise maks. Ühtegi analüüsi, kõik sotsiaalsed aspektid jäeti kõrvale ja kõik, mis puudutab seda keskkonnajalajälge, unustati ja visati prügikasti. Nüüd siis vaheetapis, kui sotsiaaldemokraadid visati valitsusest välja, hakati süüdistama: tegelikult selle automaksu kehtestas selles valitsuses, initsiaatorid olid sotsiaaldemokraadid. Margus Tsahkna ütles seda, see on kõik avalik info. Vahepeal peaminister ütles, et see on kana-põder, poliitiline maks, päris ei saagi aru, miks see asi nagu meil Eesti riigis on kehtestatud. Ja siinsamas rahandusminister ütles, et tegelikult, ei-ei, me isegi ei ole arutanud seda teemat, kas seda ära jätta või mida sellega üldse teha, me ei ole arutanud ega mitte ühtegi analüüsi teinud selle kohta, kas see täidab oma eesmärke, kui palju tegelikult laekub sellest maksust Eesti riigieelarvesse ja mis on tegelikult see suurem pilt, mida mina tahaksin teada. Kui palju on seost sellega, et inimesi on kaotanud töökohti? Kui palju on laekunud vähem käibemaksu, sellepärast et autosid ei müüda sellistes kogustes nagu enne? Kui ta mainis, et aga tegelikult me tahame vähendada autode arvu Eestis, siis ta ei vastanud ka sellele küsimusele, et aga kui palju siis autode arv vähenes. No ei vähenenud, on vastuseks, lihtsalt ei vähenenud. Aga mis on tekitanud probleeme, on see, et lihtsalt see sektor on välja surnud, automüüjate sektor on välja surnud. Ja kui me vaatame neid registreerimismakse, siis loomulikult see on pannud ka järelturu seisma. Ja need arvud on ju olemas, statistika on olemas, kui palju on müüdud, kui palju on ostetud, kui palju on esmaregistreeringuid, kui palju on ümberregistreeringuid. See turg on välja surnud ja loomulikult see mõjutab kogu seda majandusharu. Nüüd, rahandusminister kutsus üles, et tegelikult on vaja alustada debatti kogu selle maksu-, fiskaalpoliitika üle. Ta mainis ära, et maksud hoiavad üleval riiki. Ta eksib! Inimesed hoiavad riiki üleval ja inimesed maksavad makse. See tähendab seda, et prioriteet on ikkagi inimene ja sealt edasi. Ja kui ei kuulata inimeste arvamust, ühiskonna arvamust, siis see ongi ju probleem. Meil ei olnud mitte ühtegi ühiskonna tellimust selleks, et rakendada ja kehtestada automaksu. Meil ei olnud ühiskonna tellimust, et kaotada ära maksuküüru. Aga meil oli selge ühiskonna tellimus toidu käibemaksu alandamiseks ja pangamaksu rakendamiseks. Ma avan selle debati uuesti siis ja toon selged näited. Kui Jürgen Ligi ütles, et toiduainete käibemaksu alandamine ei ole hea asi, siis on küll. Euroopa Liidus on 24 riiki – vabandust, 23, ei, ikka 24 –, kus on maksuerisused olemas toiduainetele. Ja lisaks sellele, et nad on olemas, langetatakse ka neid olemasolevaid väiksema astmega toiduainemakse. Rootsi käibemaks toiduainetel 12%, alandavad 6% peale. Me räägime pangamaksust juba mitu aastat. Kui euribor oli üleval, siis oleks pidanud seda rakendama, see oleks toonud meile lisaraha sisse. Ei tehtud seda. See on Reformierakonna, Eesti 200 poliitika. Poola tuli alles praegu uudisega välja, et neil oli pangamaks ja nad panevad veel juurde, et saada raha kätte. Aga meie valitsus läheb ikkagi uuesti inimeste rahakoti kallale, et sealt automaks ära võtta. See ei ole mõistlik lähenemine. Ja see on see maksudebatt, mida Jürgen Ligi siin korraks mainis, et võiks alustada. Palun väga! Sellest me ju kogu aeg räägimegi. Aitäh!

Suur tänu teile! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Rõdul ülekande jälgijad ja muidugi ka telesilla ülekande jälgijad! Ma kõigepealt tahan väga tunnustada rahandusminister Jürgen Ligi, kes ütles väga selgelt välja, et sotsiaaldemokraadid on kogu aeg olnud selle automaksu vastu nii valitsuses kui ka praegu. Ja siin me nüüd istume eelnevalt oponentide poolt kuuldes ka seda, kuidas sotsiaaldemokraadid on just nimelt selle automaksu taga olnud. Ma loodan, et see asi sai nüüd klaaritud ja edaspidi nimetame õigete nimedega, kes on selle automaksu taga. Aga see pole oluline. Oluline on tegelikult see, et täna siin arutelul ja vigade parandusel olev valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu tõepoolest on osaliselt kohustuse vähendamine, vähendamise mõjuga maksumaksjatele. 55 000 maksumaksjale katab see vähendus pea praktiliselt nende 2025. aasta mootorsõidukimaksu kohustuse. Siin on arvestatud just nimelt lastega peresid. Ja 97 000 maksumaksjat saavad vähendusest leevendust. Muidugi on väga oluline ka see, et mootorsõidukimaksu koormus vähendab lastega leibkondadel keskmiselt üle 50% ja peredele jääb niimoodi kätte ka 16 miljonit eurot. Ja kindlasti on ka väikebusside säte kaheksa- või üheksakohaliste sõidukite puhul põhjendatud, mis kergendab lasterikaste perede ja puuetega inimeste maksu. Aga minu põhjus, miks ma siia täna tulin, on tegelikult Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine meie kõikide poole siin Riigikogus 27. septembril. Ja nad pöörduvad oma murega mootorsõidukimaksu seaduse pärast. Ja nüüd ma tsiteerin: "Me oleme mures ja ka ootusega jälginud mootorsõidukimaksu seaduse ümber toimuvat. Kuigi seaduse algsel vastuvõtmisel ei tehtud erisusi, siis tänaseks on teada, et seaduseelnõusse on sisse kirjutatud maksusoodustused lastega peredele ja mass-soodustused M- ja N-kategooria sõidukitele, mis leevendavad osaliselt puuetega inimeste majanduslikku olukorda. Lastega perede korral on see väga tervitatav, aga samas on jäetud tähele panemata puuetega inimeste vajadused, millele on Eesti Puuetega Inimeste Koda oma varasemates ettepanekutes tähelepanu pööranud." Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekud puudutavad maksuerisuste tegemist neile, kelle jaoks isiklik sõiduvahend ei ole mugavus, vaid hädavahelik vahend, mis võimaldab ühiskonnaelus osaleda. Ja nad kindlasti ei taotle maksusoodustuse tühistamist, aga nad taotlevad sihtrühmapõhist maksuvabastust. Need mured, mis nad siin kirjas välja toovad, ja need väga selged põhjendused, et ümber vaadata ja täiendada seda seaduseelnõu ja seda muudatust, toovad välja oma kirjas väga mitmed punktid. Eesti Puuetega Inimeste Koda lähtus oma ettepanekute tegemisel sellest, et riigil oleks võimalik lihtne maksuvabastus rakendada, kui registri põhjal saada informatsiooni mootorsõidukite omanike, puuetega inimeste puude raskusastmete, puudeliikide ja ka perekondlike ja juriidiliste seoste kohta – abikaasa, registreeritud kooselu, lapsevanem, eestkostja. Need ettepanekud ei ole muutunud. Nad veel kord nad rõhutavad, et maksusoodustuste vastu, mis on mass-soodustused, nad ei ole, aga nad paluvad väga täiendada sihtrühmapõhise maksusoodustusega, et vähendada ühele sõidukile puudega inimese kohta, rakendada õiglaselt ja teostatavaid erisusi, raske ja sügava liikumispuudega inimesed, raske ja sügava intellektipuudega inimesed, raske ja sügava nägemispuudega inimesed või eelmainitud sihtgruppi kuuluvate inimeste seaduslikud esindajad. See on nende pöördumine, mis on tulnud meile kõigile. Ma väga loodan, et muudatusettepanekute korral järsku me siin saalis leiame selle ühise osa ja me saame nendele vastu tulla. Ma kordan veel, et ma esitasin rahandusministrile küsimuse. Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Esitasin ka küsimuse ja õigemini selgituse, mis puudutas vastust, et sotsiaaltoetused ei peaks olema selle seaduseelnõu teema, et me oleme nii sügava kui ka raske puudega tööealistel, aga ka lastel tõstnud toetusi. Jah, tõesti, sügava puudega tööealiste inimeste toetuse tõus 43 eurolt 100 eurole on kindlasti tuntav ja tunnetatav ja väga positiivne, aga raske puudega tööealise inimese toetus ühtlustati 50 eurole. Mõni inimene sai sellest lisa 91 senti ja maksimummäär oli 15 eurot 22 senti. Ja see puudutas üle 20 000 inimese küll, aga mõelge, kui sinu toetuse kohta öeldakse, et aga teie toetused tõusid, ja see on 91 senti, siis ausalt öelda ma arvan, et see on pigem solvav nendele inimestele, rääkimata sellest, et keskmine puue nii lastel kui ka tööealistel inimestel, nende toetused ei muutunud. Ja veel üks asi. Meil on lisaks tööealistele lastega, erivajadustega lastega inimestele ka eakad, kellel on puue ja kellel tihti just nimelt hajaasustuses elades see transpordivahend on ainuke võimalus pääseda arsti juurde. Ma ei pea silmas ühistransporti, seda tuleb nagunii parandada ja täiendada, sest ühistransporti on vaja neil, kellel ei ole autot. Aga tihtipeale on see, et sinna bussijaama minek tulenevalt tervislikust seisundist ei ole võimalik, ja selle tõttu on see transpordivahend inimesel, kellel on vaja poodi, arsti juurde, kõiki protseduure saama, ainuke vahend. Ka nende puhul tuleks vaadata, kuidas me neid aidata saame. Veel kord lõpetuseks. See parandatud seadus kindlasti kergendab, aga nagu alguses sai öeldud, kas meil sellises vormis või sellisel moel üldse seda vaja on. Sest mulle tundub, et kui need puuetega inimeste probleemid ja mured, mis nad meile kirjutasid, jäävad lahendamata, siis see osaliselt suurendab veel ebavõrdsust ja sellist tunnet, et nad ei ole võrdselt koheldud teistega. Aitäh!

Suur tänu teile! EKRE fraktsiooni nimel Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ministrit meil muidugi ei ole, tema pööbli asjadesse ennast ei sega. Tema sai oma vürstiriigi kätte ja nüüd ta valitseb seda vürstiriiki suveräänina. Talle ei lähe muidugi korda, et mingisugused, ma ei tea, parlamentäärid siin omavahel torisevad. Noh, jah. Aga ma räägin teile ühe loo, mille mulle rääkis üks taksojuht. Kogu see asi, mis siin praegu meil toimub, meenutab mulle seda taksojuhi räägitud lugu. Nimelt olevat ta ükskord võtnud peale Tallinnast ühed väga niisugused, ütleme, kahtlase olemisega meesterahvad, kes palusid, et neid sõidutatakse Narva. Noh, sõitsid Narva Tallinnast. Narvas mehed astuvad taksost välja ja hakkavad ära kõndima ja ees kuskil ootavad neid mingid teised mehikesed, ka väga selliste imelike väljanägemistega. Ja taksojuht ootab, et tulevad tagasi, raha on vaja ära maksta. Ei tule. Noh, läks ise nende meeste juurde ja ütleb, et kuulge, teil on arve maksmata. Selle peale – no ma vene keeles ei hakka ütlema, kuidas siis see diskussioon käis – oli vastus selline, et kulla mees, me praegu kinkisime sulle elu, aga sina tuled veel mingit raha küsima. Ja vaat see on nüüd täpselt sama lugu. Meil on kehtestatud täiesti mõistusevastane, ülekohtune, inimesi laostav, firmasid laostav, majandust halvav automaks, ja lisaks veel – ja mis on veel palju karmim – registreerimismaks selle maksu lisana või sees. Ja siis tehakse meile umbes niimoodi, aga me kinkisime teile elu ja te nüüd veel virisete siin, praegu teeme teile ühe väikese leevenduse ja olge rahul, olge rahul, ärge nurisege rohkem. See kõik on lihtsalt katastroof. See riik on pandud Reformierakonna poolt ja loomulikult nende ajutine satelliit Eesti 200 poolt sõna otseses mõttes hävingukursile, väljasuremise kursile. Ja ega sellise mingisuguse valimiseelse kosmeetikaga, mida nüüd ka meedias püütakse üles kloppida, kuidas näe, me tuleme paljulapselistele vastu. No palju meil neid paljulapselisi üldse järele on jäänud veel! Meil on ju ka demograafiline kollaps tänu sellele suurepärasele valitsemisele, mida meil siin on Reformierakonna juhtimisel viljeletud. Meil on demograafiline kollaps, meil on majanduslik kollaps, meil on sotsiaalne kollaps, meil on julgeolekukollaps, sest julgeolek tähendab ju sellele seltskonnale ka ei midagi muud kui sõda. Ja vaat selles olukorras, valimiste eel, räägitakse meile jällegi paremast Eestist ja parematest valikutest, millest kõigest paremast. Noh, eks neid puuga pähe saanuid on muidugi ka piisavalt palju, kes ei saa aru. Ja kõige masendavam on see, et meil minister ei ole absoluutselt kursis ei selle eelnõuga ega tegelikult ka üldse kogu oma valitsemisalaga. Meil ka komisjoni esimees jääb hätta, kui temalt küsitakse väga konkreetselt. Ja me saame ju näha peale valimisi, kui see uuesti tuleb meile siia menetluses teisele lugemisele, et siis öeldakse meile, et ei, tagasi inimeste arvele see raha ei laeku, see jääb ikkagi maksuameti arvele ja seda jaa, võib-olla, kui hästi läheb, saab kasutada mingite muude kohustuste täitmiseks, aga inimene tagasi seda raha ei saa. Sest loomulikult, aga äkki mõned surevad ära ja siis ei olegi vaja mingite kohustuste katteks ega muud, lähebki otse riigieelarvesse. See kõik on nii küüniline, see kõik on nii alatu, see kõik on nii inimesi mõnitav, et ma ei saa aru, kuidas te saate üldse ausa näoga veel ringi käia ja rääkida mingist paremast Eestist või uuest põlvkonnast või ma ei tea veel, mis luulud teil käivad peal. Te olete ju Eesti rahvast ja Eesti riiki sõna otseses mõttes hävitamas. Kui ma istuks Kremlis, ma hõõruks käsi ja jalgu kokku, et näed ... Paluks lisaaega!

Jah, palun!

Näed, Eestis on valitsus täpselt läinud seda teed, mida meil vaja on: omaenda rahva ässitanud omaenda riigi vastu. Ega Ligil on ju selles mõttes isegi õigus, kui ta ütleb, et kui te protestite, siis te protestite oma riigi vastu. Ei, me tegelikult ei protesti oma riigi vastu, me kõik tahame Eesti riiki. Me kõik tahame eestimeelset ja põhjamaist Eesti riiki, nagu te lubate. Ainult et teist ei ole selle põhjamaise ega eestimeelse ega ausa ja korruptsioonivaba riigi tegijat. See on see tragöödia. Putini asemel jaa ma rõõmustaksin: saevad iseenda oksa ja kohe kukuvad ka. Kohe-kohe kukuvad! Nii et mis mul siin ikka öelda. Helmen, au ja kiitus sulle, et sa väsimatult võitled nende sotsiaalsete gruppide eest, kes on need kõige haavatavamad. Sest üldiselt, nagu me näeme, ega neist keegi ei hooli enam. Keegi ei hooli neist, isegi nende esindusorganisatsioonid tihtipeale ei hooli neist. See on kõik nii traagiline, sest mis on meil toimunud? Meil on toimunud ikkagi kõige puhtal kujul oportunism ja meil ei ole enam võimude lahusust ja meil ei ole tsiviilkontrolli. Ikka selle juhtimise ajal, mis Kaja Kallasega alguse sai, on meil täielik katastroof. No mammi Merkel ütles ka ju välja, kes selle katastroofi põhiinitsiaator ja elluviija on: Kaja Kallas. Kaja Kallas! Nii et, sõbrad, te võite ju tulla siin fatamorgaanasid maalima kergeusklike ees. No ma täna raadiost kuulsin, kui ma autoga sõitsin, jumal tänatud, veel lubatakse isegi autoga sõita, päris ära ei ole keelatud, ei konfiskeerita veel. Lihtsalt "kurat!" tahaks öelda. Aga see on, nagu me Eesti Rahva Muuseumis kogesime, ropendamine on Eesti kultuuri uus osa. Seda tuleb jäädvustama hakata, seda tuleb ikkagi pilve salvestada: ropendame, vägivallatseme, sõimleme. See kõik on uus kultuur, see on kaasaegne kultuur. See on Jakob Hurda poolt just see, mida tema tahtiski, et Eesti Rahva Muuseum tegema hakkaks. Kas te ise ka aru saate, kuhu te olete selle riigi viinud? Aga ei saa. Ei saa. Nii et ühesõnaga, täna kuulsin raadiost seda, kuidas mammi Merkel on väga selgelt välja öelnud, kes oli tegelikult see, kes ei lasknud seda sõda, mis praegu käib ja mille najal Reformierakond on ennast kogu aeg püsti hoidnud ja upitab ikka endiselt püsti, ära hoida. Sellepärast, et te nägite juba siis ette, et see riik kukub kokku. Ja noh, mis sa teed, kui meil lähevad järjest ja järjest kõik ettevõtted pankrotti, siis mina ütlen teile, kes te olete riigieelarve kordategemise käigus riigieelarve võlga kasvatanud nii, et me oleme, vaata varsti hakkame Euroopas jõudma kuskile sinna võlakeskmike hulka juba, te võtate nüüd 2 miljardit laenu – 2 miljardit laenu! – ja meil on Eesti inimeste arvetel ka 2 miljardit hoiuseid. Ja mina ütlen, et Jürgen Ligi ja Reformierakonna uljal juhtimisel ühel hetkel sedasama sõjaolukorda ära kasutades te ütlete, et te konfiskeerite selle, et riik saaks, ma ei tea …

Aitäh teile!

… oma kaitsekulutusi katta või mida iganes. Sõbrad, see, mida te täna teete siin selle eelnõuga …

Aitäh, hea kolleeg!

… on katastroofi üks osa, aga see katastroof on ju kaskaadne.

Aitäh teile! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Hea juhataja! Head kolleegid! Alustan sellest, et mootorsõidukimaksu ei oleks olnud üldse vaja teha. Selle maksu ideoloogia püstipanemine on ühelt poolt selles, et Reformierakond on seda soovinud ja andnud lubaduse teha kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus. Selle tühise 500 miljoni euro suuruse kulude katteks on tehtud tänaseks üle 50 otsuse tõsta erinevaid aktsiise või makse. Ja see summa on järgmise aasta alguseks aastas 2 miljardit, mis meie inimeste ja ettevõtjate taskutest ära võetakse, selleks et anda inimestele tulumaksuvabastusega mõnisada eurot tagasi. Kui siin enne kõva häälega öeldi, et sotsiaaldemokraadid ei tea sellest eelnõust midagi, siis ma pean kurbusega tõdema, et see on kõik vale. Esiteks, kõikidel hääletamistel on sotsiaaldemokraadid toetanud mootorsõidukimaksu kehtestamist. Kui koalitsiooniläbirääkimised olid, oli Jevgeni Ossinovski sel hetkel eestkõneleja ja CO2-numbrite kirjutaja. Pärast seda, kui Ossinovski läks linnapeaks, olid meil siin kolleeg Anti Allas ja Priit Lomp need, kes – Mart Võrklaeva sõnadega öeldes – nõudsid nende numbrite suurendamist. Sellest 120 miljonist tekkis 240 miljonit. Need on Mart Võrklaeva hetk tagasi mulle öeldud sõnad, et nende läbirääkimiste juures olid need kaks meest lõpufaasis ja enne seda Jevgeni Ossinovski. Hääletamisel on kõik kolm erakonda, nii Reformierakond kui ka Eesti 200 ja sotsid seda toetanud. Nii et ei ole mõtet siin rääkida musta valgeks! Need on faktid, ja kui keegi ütleb, et ei ole nii, siis tuleb Mart Võrklaeva käest seda küsida. Ma usun, et Mart ei valeta. Aga nüüd läheme selle eelnõu juurde. Siin on ikkagi väga suur aps sisse tehtud. Ühelt poolt on ju väga tore, et anname laste pealt raha tagasi, 100 eurot lapse kohta. Aga me unustame ära, et 2023. aasta kevadel hääletasid kolm erakonda ühiselt siin lasterikaste perede toetuse vähendamise poolt. See on aastas 2400 eurot. 2400 eurot! Me räägime nüüd neljalapselise pere puhul 400 eurost, aga ära võeti 2400 eurot, ilma et silm oleks pilkunud! Kolm kuud enne seda siin saalis peale ühe aknaaluse toetasid kõik erakonnad lasterikaste perede toetuste tõusu. Läksid mõned kuud mööda ja see võeti ära. Ja nüüd räägitakse, et me annaksime midagi tagasi. Aga tegelikult ei anna mitte midagi tagasi! Nüüd me läheme selle eelnõu juurde ja loeme väga selgelt, et vähendatakse automaatselt nende isikute puhul, kellel on vähemalt üks 18-aastane laps. Siin peaks ju olema sõna "kuni". Aga sõna "kuni" siin ees ei ole. Loeme küll siit eelnõust, kus on kirjutatud, kes laps on. Jaa! Kui sul on 18-aastane laps – ma loen seda seletuskirja –, ja siis on ka teised lapsed. Siis on nagu hästi. Tegelikult on mõeldud, et kuni 19-aastane laps ja 18-aastane kaasa arvatud. Aga selline aps valitsusel eelnõus läbi lasta on ausalt öeldes arusaamatu, tulla siia ette ja püüda enne valimisi plusspunkte teenida. Samal ajal teame, et tegelikkuses me oleme võtnud ära kõik, mida võtta annab, ja meil tuleb veel sel nädalal üks eelnõu, kus ka rasedatelt naistelt tahetakse nende toetust vähendada. Lasterikastelt peredelt me oleme ära võtnud. Sellest aastast võtsime pensionäridelt ära 17 miljonit seoses sellega, et keskmine pension ei ole enam tulumaksuvaba, mis seletuskirja järgi 2027. aastal on lausa üle 70 miljoni. Aga kui me nüüd räägime automaksust, kus perede ja laste pealt võiks automaks väheneda, siis me kuuleme, et see läheb automaatselt ettemaksuks Maksu- ja Tolliametile. Jah, tegelikult ma võin vastata, kuna minister ja komisjoni esinaine ei osanud vastata, et tegelikult sealt saab raha kätte küll, kui sul ei ole arestitud mingi asja pärast või mingid maksud maksmata. Aga kui on midagi maksmata, siis võetakse see raha sealt automaatselt ära, ja kui on arestitud, siis ka tagasi ei saa küsida. Muidu saab sealt ikkagi inimene endale selle raha tagasi küsida, aga see oleks võinud automaatne olla. Kui on valesti maksustatud, siis 1. detsembriks tuleb see teade, koos teatega võidakse küsida, millisele arvele sulle raha tagasi maksta, ja kui on mingilt arvelt see raha makstud, siis võiks samale arvele tagasimakse teha. Siis ei oleks vaja seda bürokraatiat, et ma pean veel minema tagasi küsima. Meil rahandusminister küll ei teadnud, mis aastal ta stenogrammist võib seda lugeda. Kõigepealt ta ütleb, et 19-aastased lapsed saavad seda raha veel, siis ta ütleb, et selle aasta 1. jaanuarist hakkab tagantjärele kehtima. Siis ta ütles, et järgmise aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima. Soov on selgelt, et kui keegi tuleb sõna otseses mõttes lühikest eelnõu kaitsma, siis peaks ta selle punktuaalselt selgeks tegema. Meil on näiteks komisjonis väga head nõunikud, kes võivad puust ja punaseks teha, kõikidele küsimustele vastata ja selgelt ka vastuseid anda. Mina olen küll alati saanud nende käest vastuseid ja ma arvan, et enamikus komisjonides on meil sellised tublid ametnikud, kes meid kui Riigikogu liikmeid aitavad, ja nad aitavad hea meelega ministrit, kui nad ei oska küsimustele vastata. Aga veel kord, meie erakonna seisukoht on väga selge: seda mootorsõidukimaksu pole üldse vaja, see tuleks täielikult tühistada. Isamaa Erakonna selge lubadus on, et kui see ei juhtu enne, siis peale 2027. aasta Riigikogu valimisi kindlasti see seadus tühistatakse, sest see on üks vaenulik eelnõu, mis karistab inimesi, kes niigi oma rahaga toetavad Eesti riiki. Näiteks Tallinna linnas saab ühistranspordist tasuta sõita, aga maapiirkondades lihtsalt buss ei sõida. Me näeme juba järgmisel aastal, kui palju kümneid ja kümneid miljoneid tuleb suurendada, et bussiliiklust seal korraldada, aga tegelikkuses kindlal kellaajal kindlas kohas seda bussi ei ole. Inimesed peavad ikka oma autodega liikuma. Lastega peredes on enamikul juhtudel kaks või rohkem autot, sellepärast et saaks lapsed kooli, lasteaeda ja huvikooli viia ja vanemad saaks tööle. Aga veel kord, Isamaa Erakond on selgelt seisukohal, et mootorsõidukimaks tuleb tühistada. Aitäh!

Aitäh teile! Helir-Valdor Seeder, kas teil on jätkuvalt küsimus Lauri Hussarile? Vahepeal toimus istungi juhataja vahetus. Te olete väga järjekindel, ma vaatan. Aga Lauri tuli ka kenasti saali, nii et äkki sa saad tema käest selle vaikselt ära küsida. Aga palun, protseduuriline küsimus. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Mina olen järjepidev, aga istungi juhatamine on ka ju järjepidev protsess, sõltumata sellest, et juhatajad vahetuvad. Jah, mul oli protseduuriline küsimus. Mul tegelikult kahest osast koosnes, aga ma ei saanud oma küsimust lõpule viia kahjuks. Kõigepealt, eelnev juhataja, Riigikogu esimees, juhataja ütles mulle mitmel korral, et ma saan läbirääkimistel sõna. No läbirääkimistel saab ju esimesel lugemisel ainult fraktsiooni esindaja, kes esindab fraktsiooni seisukohta, nii et mul selline võimalus puudus, kuna me fraktsioonis otsustasime, et fraktsiooni seisukoha kannab Aivar Kokk ette. Ma küsin üle, see on esimene küsimus: kas tõesti mul on võimalik nüüd läbirääkimistel sõna võtta, nii nagu Riigikogu esimees seda ütles? Teine küsimus on – ma ei saanud lõpetada oma protseduurilist küsimust –, et kui minister ilmselgelt ei ole esitatava eelnõuga tutvunud ega ole kursis ja enamikule küsimustele, mis on seotud konkreetselt arutelu all oleva eelnõuga, ta ei suuda vastata ja tunnistab ise ka seda või jätab üldse vastamata, kas siis meil on võimalus esimene lugemine katkestada või esimest lugemist korrata. Ma arvan, et põhimõtteliselt on, sest kui Riigikohus ütles, et meil on ulatuslik enesekorraldusõigus, ja kui on selline pretsedent või äärmuslik olukord, et on ilmselgelt näha, et minister ei ole kursis selle materjaliga, millega ta siia on tulnud, siis kas selline võimalus meil oleks. Minu ettepanek on korrata seda esimest lugemist, sest tõepoolest, kõik sisulised küsimused, mis puudutasid konkreetselt eelnõu, jäid vastuseta ja üldised, mingid maksupoliitilised asjad ja muud, need said pika kommentaari ministrilt. Kas meil selline võimalus oleks?

Aitäh, hea kolleeg! Mis puudutab võimalust läbirääkimistel osaleda, siis te lihtsalt andsite selle võimaluse käest ära. See võimalus oli sinnamaani, kuni teie fraktsioon otsustas, et Isamaa fraktsiooni nimel peab kõne Aivar Kokk. Ja teiseks, ma arvan, et Aivar Kokk on nii suuremeelne, et ta on valmis võtma kõiki sisendeid, vähemalt Isamaa fraktsiooni liikmetelt erinevaid sisendeid, mida ta on valmis ka oma sõnavõtus ette kandma. Selles mõttes see võimalus teil ikkagi kaudselt oli kindlasti olemas ja otseselt lausa kuni selle hetkeni, kui te otsustasite, et Aivar Kokk on see, kes peab Isamaa fraktsiooni nimel kõne. Ja teine, mis puudutab seda, kas on võimalik katkestada, siis loomulikult on võimalik alati eelnõu tagasi lükata, selleks tuleb vastav ettepanek teha ja siis saal hääletab ja selle järgi otsustatakse. Aga selles mõttes, et kas need argumendid on piisavad või mitte, selle üle saab otsustada ainult suur saal. Jah, ma möönan seda, et ma eeldan ikkagi täpsust alati. Loomulikult ei ole võimalik vastata kõikidele Riigikogu liikmete küsimustele, aga, ütleme, sisu osas ikkagi jah, ma eeldan seda, et enamasti saab vastuseid. Või siis väga heaks kombeks on olnud ka see, et siis vähemalt lubatakse, et vastatakse hiljem või vastatakse kirjalikult. Ja kuna tegemist on esimese lugemisega, siis teise lugemise ajaks on need vastused kindlasti, ma usun, juba teada. Lauri Hussar, palun, protseduuriline küsimus!

Ma tahaksin kolleeg Helir-Valdor Seederit tunnustada selle eest, et ta esitas lõpuks protseduurilise küsimuse. Aga ma tahaks küsida veel protseduuriliselt siia juurde, kuigi ma ise seda vastust juba tean, aga stenogrammi huvides oleks äärmiselt oluline, et me arutaks korra selle teema veel siinkohal läbi. Lugupeetud istungi juhataja, milline on teie seisukoht küsimuses, et kui minister püsib teemas, aga võib-olla ei täpsusta veel kõiki fakte, lubab neid pärast kas täiendavalt täpsustada või juhuslikult ei vasta küsimusele või tal ei ole sellele küsimusele parajasti vastust, siis milline on istungi juhataja võimalus kangutada konkreetselt esinejalt välja see vastus? Kas te kujutate ette sellist olukorda, et istungi juhataja hakkab piitsa plaksutades nõudma konkreetset vastust, mingit faktilist või olulist sisulist täpsustust ettekandjalt? Kas see on istungi juhataja ülesanne või see ei ole istungi juhataja ülesanne teps mitte?

Aitäh, hea kolleeg! Istungi juhatajal siin piitsa ei ole kuskil, nii et seda meetodit me kindlasti kasutada ei saa. Küll aga, jah, tõepoolest saab juhtida tähelepanu sellele. Aga veel kord, möönan seda, et kõikidele küsimustele kindlasti ei üks ega teine ega kolmas minister ei suuda vastata, sellepärast et see loomingulisus, mis Riigikogu liikmetel on – siin on 101 liiget –, on täiesti piiramatu ja olema kõigeks selleks valmis ei ole mitte keegi võimeline. (Saalist öeldakse midagi.) Ja nüüd ma saan aru, et kuna mainiti Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda mitmel korral, siis vastusõnavõtt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel oli Anti Allas. Ma eeldan, et sellega on tegemist. Palun, Anti Allas!

Aitäh, austatud eesistuja! Lükkan siis kategooriliselt ümber Aivar Koka poolt puldist esitatud vale, et Anti Allas oleks nõudnud automaksu summa suurendamist. Tegelikult ei ole ilus ja mitte kaugeltki isamaaline teiste kohta valet levitada. Aitäh!

Suur tänu! Sellega, hea kolleegid, sulgen läbirääkimised. (Hääl saalist.) Vastusõnavõtule vastusõnavõttu ette nähtud ei ole. Vastusõnavõtule vastusõnavõttu ette nähtud ei ole. Läbirääkimised on suletud. Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 694 esimene lugemine lõpetada. Ja enne, kui ma nüüd selle lõpetan, protseduuriline küsimus siis Aivar Kokale. Palun!

Ei, ma ei taha protseduurilist, ma võtan siis selle maha, aga ma lihtsalt tahtsin öelda seda, et Anti ...

Hea kolleeg, vastusõnavõttu ei ole ette nähtud. Aivar!

Just, et jaa …

Ma ei saa seda sulle lubada.

Tegelikult Mart Võrklaeva sõnu ma ütlesin edasi, mida ta palus edasi öelda pukist. Aitäh!

Aivar Kokk, aitäh! Aitäh! Head kolleegid, eelnõu 694 SE esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. oktoober kell 17.15.