Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse, keskkonnatasude seaduse ning planeerimisseaduse muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (541 SE) esimene lugemine

Ja olemegi, head kolleegid, jõudnud selle aasta viimase päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse, keskkonnatasude seaduse ning planeerimisseaduse muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu 541 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt kliimaministri Yoko Alenderi.

Tervist, head Riigikogu liikmed! Austatud aseesimees! Tutvustan teile seadust, millega muudetakse planeerimisseadust, ehitusseadustikku, planeerimisseaduse rakendamise seadust [ja keskkonnatasude seadust]. Selle eesmärk on kiirendada taastuvenergia arengut, samuti teha menetlus eesmärgipärasemaks ja muuta paindlikumaks ka tuulikutasu ehk kohaliku kasu väljamaksmine kohalikele omavalitsustele. Nüüd [muudatustest] täpsemalt. Need muudatused, mis on planeerimisseaduses kavandatud, on seotud õigusnormidega, mis reguleerivad riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlust. Nende täpsustustega muudetakse seniseid õigusnorme, et tagada õigusselgus ja hõlbustada planeerimismenetluse läbiviimist. Peamiselt mõjutavad muudatused riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldajaid. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muudatus on samamoodi seotud planeerimisseaduse muudatustega. Juba pooleliolevate menetluste puhul täpsustatakse neidsamu punkte. Eelkõige puudutab esimene muudatus täpsemalt riigi eriplaneeringu avalikustamise ehk avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamise korda. Seatakse eesmärgiks, et edaspidi tehtaks avalikustamist ehk avalikku väljapanekut ja arutelu just nendes kohaliku omavalitsuse piirkondades, kus on planeeringust puudutatud isikuid, et inimestel oleks lihtsam nendel aruteludel osaleda ja need arutelud ei toimuks seal, kus neid puudutatud isikuid tegelikult ei ole. See aitab arendajatel teha kogu protsessi eesmärgipärasemaks ja ka elanikel [aruteludes] osalemise lihtsamaks. Teine muudatus puudutab seda, kui soovitakse juba menetluse esimeses etapis teha täpsem projekt. Selle kohta võib tuua näite natukene lihtsamast planeeringukorraldusest. Kui asutakse ehitama ja koostatakse eskiisprojekt, mis on eelprojekti täpsusega, siis on võimalik menetlusega kiiremini edasi liikuda. Varasemalt oli ka selline võimalus, aga varasemalt ei olnud see nii täpne: [ei olnud näiteks sätestatud], milline täpsusaste peab olema tagatud, ja palju aega kulus just nendele aruteludele, et kui täpsena peab see põhjalikum variant olema koostatud. Nüüd me oleme vaidluste vältimiseks kirjutanud need nõuded täpsemaks. Loodame siis, et tõepoolest need mõlemad muudatused ka menetluse aega kahe kuu võrra lühendavad. Viimases, kolmandas punktis loobutakse keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamise etapist riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtades ja asendatakse see ettepanekute küsimise etapiga. See teeb samamoodi menetlust eesmärgipärasemaks ja kiiremaks. Avalikkuse kaasamine tagatakse ajalehtede ja meedia kaudu ja kaasatud isikuid teavitatakse personaalselt. Seetõttu ei vähene ega halvene kuidagi ka teavitamise ulatus ega planeeringulahenduse kvaliteet. Muudatused keskkonnatasude seaduses puudutavad just nimelt elektrienergia tuuleenergiast tootmise tasu ehk tuulikutasu. Vajadus nende praktiliste muudatuste järele on ilmnenud eelkõige pärast selle kohaliku kasu tasu jõustumist alates eelmise aasta 1. juulist. Need on pigem praktilist laadi ja suurendavad ka õigusselgust. Üks muudatus puudutab selle perioodi tasustamist, mil on selline justkui vahemaksuperiood, mis algab tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimise päeval ja lõpeb [jaama] kasutusloa andmise päeval. Sellel ajal oli varasemalt 10%-ne tasu, aga tegelikkuses on ilmnenud, et paljud tuulikud pääsevad juba ka siis turule, seega on ettepanek maksta seda tasu 70% ulatuses. Taustaks [võib öelda] ka seda, et kohaliku omavalitsuse poolt antakse ettevõtjale, arendajale kasutusluba. Et kohalikul omavalitsusel oleks motivatsiooni kasutusloa menetlemisega mitte venitada, siis on ka kohaliku omavalitsuse huvides see, kui ta selle kasutusloa väljastab. Nüüd mõjust tuulepargi arendajatele. See tasu tõstetud määras võiks meie hinnangul moodustada müügitulust kuni 1,5%. KOV-idel aga, tõepoolest, on potentsiaalne saadav kasu sellest seitse korda suurem. Ja pool sellest jagatakse tuulepargi mõjualas elavate elanike vahel, seega on sel otsene mõju ka elanikele. Viimane punkt puudutab tuulikutasu väljamaksmise võimalikkust kohaliku omavalitsuse poolt. [Probleem] on ilmnenud seoses sellega, kuidas saab kohalik omavalitsus tasusid välja maksta. Siinjuures on oluline see, et kohalik omavalitsus võiks tulevikus, kui Riigikogu nii otsustab, saada tasu maksta ka sellisele elanikule, kes on näiteks üürnik, aga kelle eluruum ei ole kas füüsilise isiku omandis või ei ole see tema rahvastikuregistrijärgne elukoht, ja muudatused nendes andmetes on tehtud tähtajast hiljem. Siinjuhul on õige lasta kohalikul omavalitsusel need otsused langetada, mitte see riigi poolt fikseerida. Kohalik omavalitsus teab neid olusid meie hinnangul kõige paremini. Aitäh!

Suur tänu teile! Kolleegidel on varuks veel küsimusi. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin siis enda kodukandi vaatest. Meil seal Kose vallas tahetakse riigi poolt [eraldada] üks ala või piirkond, mis on mõeldud tuulikute asukohaks, päris asula lähedale – see on suur asula, pooleteise tuhande elanikuga –, vaevu paar kilomeetrit on see vahemaa. Millised võimalused on kohalikel inimestel see protsess peatada? Miks üldse on riik sellised asukohad valinud, mis jäävad suurtele asulatele nii lähedale? Teie ministrina kindlasti teate ka seda teist poolt, rääkige siis, kuidas see asi on nüüd võimalik meil seal Kose vallas seisma panna.

Aitäh! Ma arvan, et taastuvenergia turule tulek on meie kõigi huvides, sest see on peamine viis, kuidas elektri hinda alla tuua. Seda näitab ka juba sellel aastal tublisti kasvanud tuuleenergia tootmise võimsus. Ja loomulikult on planeeringu menetluse protsessis oluline roll nii kohalikel elanikel kui ka kohalikul omavalitsusel – kogu selle protsessi jooksul saab oma arvamusi avaldada. Aga on selge, et energeetika ja puhas energia on riigile väga olulised. Selleks, et kohalikud elanikud ja kohalikud omavalitsused oleksid sellesse protsessi kaasatud, ka tasu kaudu, ongi see kohaliku kasu instrument Riigikogu poolt välja töötatud, ja nüüd me siis selle eelnõuga täpsustame neid tingimusi.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Tahan küsida teilt, kas teil on olemas tervikpilt selle kohta, kui suur on üle-eestiline tuulikualade planeering. Toon enda näite. Mina tean, et Vinni vallas on planeeringus 150 tuulikut koguvõimsusega 1000 megavatti, Haljala vallas on ka seal kuskil 80 tuulikut planeeringus, Väike-Maarjas on 100 tuulikut. Aga ma ei tea üldpilti, milline on üle-eestiline planeeringus olevate tuulikute [kogu]arv ja koguvõimsus.

Aitäh! Hea küsija, seda üldpilti oleme me hiljuti tutvustanud energiamajanduse arengukavas: millised on tuuleenergia võimsused, mida me Eestis aastate jooksul nägema hakkama nii maismaal kui ka merel. Kui sobib – et ma ei esitaks teile valeandmeid –, siis ma saadaksin teile kirjalikult need täpsed megavatid, millisena meie näeme seda võimsust järgmistel aastatel. Aga ma kordan üle, et meil on olnud pikad arutelud ka kaitsehuvide ja taastuvenergia huvide ühildamise kohta. Need [teemad] on olnud pikalt arutelu all. Samuti [on arutelu all olnud] see, et varasemalt ei olnud olemas instrumenti, mille abil saaksid kohalikud elanikud lisaks madalamale elektri hinnale tuulikutest kasu. Nüüd on see olemas. Me näeme, et sellel aastal on arengud mõnevõrra kiirenenud, ja loodame, et tõepoolest, kohalikud omavalitsused haaravad sellest võimalusest kinni. See on väga suur võimalus, sellepärast et Riigikogu poole on teele saadetud ja menetluses eelnõu, mille kohaselt oleks ka uutel ettevõtetel võimalus tulla ja saada odavamat elektrit otse nendest elektrit tootvatest võimsustest. See tähendaks seda, et nendesse piirkondadesse saab tulla ka uusi töökohti. Kindlasti on see meie huvides. Aga kui tohib, ma saadan [eraldi] need täpsed megavatid. Meil on üks kena joonis, kus need kõik on aastate kaupa graafikule kantud.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh! Hea minister! Teil peaksid need numbrid ikkagi peas olema, sest minu meelest te lausa igapäevaselt tegelete selle teemaga. Kohe on näha, et te tegelete ju ka ületootmise organiseerimisega. Praegu tundub, et paari valla peale tahetakse juba [terve] Eesti päevane [energia]kogus kenasti ära toota. See ei ole ju normaalne. Ja siis raiutakse ikka neid tuulikuid edasi sinna ja tänna ja igale poole. See tähendab ju arvestusi seoses sellega, kui palju me subsiidiume hakkame maksma. See käib meil varsti täiesti üle jõu ja siis müüakse Lätile või Leedule või Saksamaale meie subsideeritud tuulikuenergiat, sest meil pole mitte kuskile seda panna. Nii et numbritega tuleks teil kiiremas korras tegelema hakata, enne kui te igal pool seda tegema hakkate. Aga ma tahaksin küsida Taani kohta. Kui inimeste kinnisvarahinnad seal kukuvad tuulikute [ehitamise] tõttu, siis riik kompenseerib selle vahe. Kas Eestis oleks ka midagi sellist mõeldav, sest meie inimesed hakkavad varsti [oma kodudest] välja kolima ja jäävad kodutuks?

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, me teame seda, et kogu meie regioonis, tegelikult Euroopas tervikuna on elektritootmise võimsusi oluliselt puudu. Eesti jaoks me saame seda puudust leevendada loomulikult välisühenduste kaudu, aga ma arvan, et meile kõigile on saanud selgeks see, et oluline on ikkagi ka kodumaine energiatootmine. Ja kuidas me seda toetame? Vähempakkumiste kaudu. Nüüd, mis puudutab [tootmise] mõju elukeskkonnale. Eks seda võib vaadata erineval moel. Väga paljud piirkonnad näevad selles suurt arengueelist. Meil on selle kohta tuua Läänemaa näide. Seal saavad kohalikud osta odavamat energiat otse ettevõtja käest. Kohalikele annab see mitmeid eeliseid lisaks sellele konkreetsele rahalisele kohaliku kasu instrumendile.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Nii nagu on radioaktiivse kiirgusega kaasnev oht nähtamatu, kaasneb ka tuuleenergia ja tuulikute töötamisega nähtamatu oht ehk infraheli. See oht on isegi selline, et aastal 2018 võttis WHO vastu tuuleturbiinide kasutamise juhised, kus märgitakse ära erinevate, kümnete just tuuleturbiinide mõjul tekkivate haiguste tekkepõhjused. Huvitav on veel see, et kui ma sotsiaalkomisjonis küsisin Terviseameti käest, millised on meie teadmised selle kohta, siis vastus oli see, et meil praegu teadmised puuduvad ja Kliimaministeerium [leiab lahenduse] alles järgmise aasta 1. septembriks. Samas käib aga hoogne detailplaneeringute kinnitamine ja ka tuulikute ehitamine. Kuidas on selline asi võimalik, et me ehitame need valmis ja alles pärast seda hakkame andma hinnanguid selle kohta, kas nende [mõju] on ohtlik või mitte?

Aitäh, hea küsija! Planeeringute tegemisel kaalutakse loomulikult erinevaid mõjusid. Aga ma ütleks, et võib-olla tasub appi võtta terve mõistus. Kui meil on riike, kus on tuuleenergiat arendatud aastakümneid, ja nende riikide tervisenäitajad on meie omadest oluliselt paremad, siis oleks raske sellist mõju, nagu te kirjeldate, sealt eeldada.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Kolleeg [ütles] väga õigesti, et täielik üldpilt, ülevaade maismaatuulikute arvu kohta, mida planeeritakse, ja ka meretuuleparkide kohta, teil nagu puudub. Kogu see kaootiline planeerimine on viinud selleni, et lõpuks me toodame kordades rohkem ja maksud jäävad meie maksta. Minu küsimus on see. Te väidate kogu aeg, et me saame odavama elektri. Samas on ju kõigile teada, et meretuuleparkide rajamine maksab kindlasti kolm, neli, kuni viis korda rohkem kui maismaatuuleparkide rajamine. Kuidas te põhjendate seda? Selleks, et luua meretuuleparke, tuleb esiteks vedada sinna need juurdepääsud ehk elektrikõrgepingeliinid, mis lähevad veel eraldi palju maksma. Kuidas ja kust tuleb siis see odav elekter, kui me peame rahvaga tegelikult subsiidiumide kaudu kõik selle ise kinni maksma?

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Loomulikult, neid arvutusi tulebki teha nii, et ühiskonnale oleks kasu ikka oluliselt suurem kui see summa, mida mitte maksudega ega riigieelarve vahenditest ega kuidagi [muudmoodi] kokku ei koguta, vaid reeglina toetatakse taastuvenergia arendamist taastuvenergia tasu kaudu. Arvutusmudelid põhinevadki just sellel, et see kasu, mida ühiskond saab odavamast elektri hinnast, kaaluks oluliselt üle taastuvenergia tasude suuruse. Sellest tulenevalt ongi need arvutused alati tehtud.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mäletan teid keskkonnakomisjonist kui väga aktiivset keskkonna eest seisjat. Aga kuidas selle eelnõuga nüüd teie arvates siis on? See eelnõu ju vähendab keskkonnamõjude uurimist, et planeeringuid kiirendada. Kuidas te seda kommenteerite?

Aitäh! Kui me vaatame Eestis seda, millel on kõige suurem mõju keskkonnale, siis need on loomulikult põlevkivienergia: kaevandamine ja fossiilkütuste põletamine. Selleks, et Eesti keskkond saaks puhtam ja et seesama elektri hind saaks alla tulla, on tarvis taastuvenergiat arendada. Need muudatused, mis [eelnõus] tehakse, ei halvenda kuidagi keskkonnamõjude hindamist taastuvenergia arendamisel. Neid mõjusid hinnatakse väga põhjalikult ja need [arendamise] eesmärgid ei ole vastuolulised. On väga palju tehtud ka teadustööd selle kohta, kuidas on võimalik tegelikult, vastupidi, kahjustatud alasid taastada ja sealjuures ka rajada samasse kohta taastuvenergia tootmisvõimsusi. Need mõlemad asjad on samasisulised, sama eesmärgiga, just nimelt eesmärgiga luua parem elukeskkond ja puhta majanduse kasv.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kui te mu küsimusele vastasite, siis te tegelikult küsimuse teist poolt ei puudutanud eriti üldse. Ma ikkagi tahaksin teada, miks riik soosib nende suurte tuulikute elamutele niivõrd lähedale ehitamist. Te justkui viitasite, et tuleb raha ja kõik on tore, aga miks ei vaadata ikkagi seda, et need oleksid elamutest võimalikult kaugel? Miks riik soosib selliste tuuleparkide suurte asulate lähedusse planeerimist? Mingid mõjud peavad sellel ju olema. Ühest peavooluväljaandest võib näiteks lugeda, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on viimasel neljal aastal registreerinud 16 kilomeetri kauguselt mõõdetud tsiviilraadio häireid, mis on tekitatud tuulikute poolt ja mis ületasid elektrivälja normeeritud tugevust sajakordselt, kas need tekitavad siis inimeste kodus häiringuid mingites tehnikaseadmetes või inimeste tervisele. Miks te ikkagi toetate nende tuuleparkide asulatele niivõrd lähedale rajamist?

Aitäh! Selle eelnõu raames on mul väga raske konkreetseid planeeringumenetlusi kommenteerida. Ma arvan, et meie üks põhimõte on kindlasti see, et me ei võtaks looduselt ära uusi alasid inimtegevuse jaoks. Teisalt, loomulikult peavad olema võimalikult hästi ühildatud inimeste igapäevase elukeskkonna kvaliteet ja energeetika. Ma arvan, et neid parimaid, optimaalseimaid lahendusi tulebki otsida nii riigi kui ka kohalike koostöös.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Mul on natuke kahju, et kliimaminister on pandud eelnõu vedajaks, sellepärast et te selgelt lobistate praegu selles suunas, et ettevõtjatel oleks lihtsam inimestest üle sõita ja panna üles tuulikuid. Ja see 60‑päevane võit, millest me räägime, on ikka väga silmakirjalik, selles mõttes, et nüüd me räägime, kuidas me peame tohutult rabelema, aga ise võtsite Euroopa Liidu nõudest 10 aastat maha, ehk et põlevkivienergia [tootmisest] võiks minna välja aastal 2040, kuigi Euroopa Liit näeb tegelikult ette, et võimalus oleks toota aastani 2050. Selleks 60-päevaseks võiduks, et saada tuulikud kiiremini püsti, andsite te 10 aastat ära, nii et silm ka ei pilkunud. Aga kaasamisega on küll lugu selline, et mingit paremat kaasamist ei tule. See praegune eelnõu annab võimaluse minna tegelikult sihitult sinna, et küll tahetakse kaasata või [on suhtumine], et hädapärast peab selle kohustusliku kaasamisürituse ära tegema, aga inimesi kaasatakse tegelikult vähem. Nii pikaajalise mõjuga planeeringute osas ei ole 60 päeva see kasu, mille nimel võiks seda teha ja inimestest üle sõita.

Aitäh!

Aga küsimus on ka. Kas teil on plaanis leevendada ka looduskaitsealadele planeeritavate tuuleparkide keskkonnamõjusid?

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Tegelikult see eelnõu keskkonnamõjude hindamise protsessi kuidagi ei sekku ega puuduta. Mis puudutab kaasamist, siis selle muudatuse eesmärk on just nimelt see, et avalikke arutelusid ja väljapanekut tehtaks seal, kus on mõju inimestele kõige vahetum, et inimesed ei peaks võtma ette sõitu kas piirkonnakeskusesse või kuskile [riigi] teise otsa. Nüüd, mis puudutab seda bürokraatiat, siis tõepoolest, planeerimise protsessi sellised menetluslikud kordused on olnud see, mis on olnud sageli taastuvenergia turule toomise takistuseks. Sellepärast neid muudatusi ka tehakse. Ma kordan veel kord üle. Te rääkisite siin ka põlevkivist. Põlevkivienergia on täna kõige kallim energia, mida me kasutame siis, kui tõepoolest on tipukoormuste aeg ja kui on tarvis reserve. Taastuvenergia on siiski see, mis aitab meil hinnad alla tuua.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Kui ma küsisin teie käest küsimuse selle kohta, mis puudutas tuulegeneraatori tekitatud infraheli ohtlikkust, viitega WHO juhendile, siis te ütlesite, et tuleb kasutada tervet mõistust ja vaadata, kui palju mujal maailmas on inimesi selle [mõju] all ellu jäänud. Aga mina küsin nüüd teie käest konkreetselt, kontrollin teie mõistust. Kuna te olete tuuleenergiast väga teadlik ja selles täpne, siis palun loetlege need tuuleturbiinide [tekitatud] haigused, mida põhjustab infraheli. Ärge midagi muud rääkige. Kui te ei tea, siis öelge, et te ei tea. Aga ma ootan konkreetselt seda nimistut.

Aitäh! Ma tõepoolest ei tea selliseid haigusi, mida meie arendatav tuuleenergia tootmine võib tekitada.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma ikkagi [küsin] siis veel kord. On teada, et meretuuleparkide rajamine koos nende teenindamiseks vajaminevate elektriliinidega on kolm kuni viis, võib-olla rohkem korda [maismaatuuleparkide rajamisest] kallim. On ka teada, et maismaatuuleparkide koguarv, mis on tänaseks planeerimisel, ületab juba igati meie praeguse tarbimise – vähemalt pooleteist-, kahekordselt. Mu küsimus on see: miks me peame siis, öelge mulle puhtmatemaatiliselt, üldse planeerima neid kalleid ja keskkonda saastavaid meretuuleparke eeldusel, et äkki meie elektritarbimine tõuseb aastaks 2035 viie- või kuuekordseks? Ei ole ju näha mingit suurt investeerimissoovi ega tööstuse arenguid.

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Ma ei tea, millel tugineb teie prognoos viie- kuni kuuekordsest tarbimise suurenemisest. Mina sellist prognoosi ei ole näinud. Meil on olemas Eleringi prognoos, mis tõepoolest näeb ette mõningast suurenemist, ja meil on olemas majandus- ja tööstusministri poolt veetud uute investeeringute ehk uue puhta tööstuse Eestisse tulemise kava, ka nende investeeringute soodustamise kava. Nende ettevõtete esimeseks eelduseks, kellega valitsusliikmed on kohtunud – enamasti, et mitte öelda alati, vähemasti nii palju kui mina ise olen nendel kohtumistel osalenud –, on puhta taastuvenergia olemasolu. Seetõttu on Eesti riigi huvides kindlasti see, et meil oleks võimalik seda puhast odavat taastuv[energiat] toota. Loomulikult on sellised suured projektid, nagu on maismaatuulikute rajamine, või veel enam, meretuulikute rajamine, pika ettevalmistusajaga ja seetõttu peame aitama bürokraatiat planeerimisprotsessist natuke välja rookida – vaatama, kus on duubeldusi, nagu selle eelnõu puhul –, sest see on meie huvides. Ja nagu ma ka mainisin, jätkuvalt ei ole puhta energia olemasolu nii meil Eestis kui ka kogu regioonis ikka veel seal tasemel, kus ta võiks olla. Energiamajanduse arengukavas, mida on hiljuti ka majanduskomisjonile tutvustatud, on näha pikem tulevikuvaade. Kui te meenutate, siis Riigikogus oli mõni aeg tagasi suurem arutelu energeetika kohta, mille käigus tegi [Rahvusvaheline] Energiaagentuur ettekande, kus mainiti selget seost puhta energia mahuka, ent ressursitõhusa tööstuse, kõrgemate palkade ja riigi suurema heaolu vahel. Need on need kaalutlused, mille tõttu me peaksime olema huvitatud sellest, et meil oleks [rohkem] taastuvenergiat. Meretuule[parkide] eelised on, et need pakuvad suuremat kasutegurit ja merel on tuuleolud elektri tootmiseks sageli paremad.

Lugupeetud minister! Mina lähen üha murelikumaks, sest esiteks te alles vastasite, et te ei tea, palju ja millise võimsusega [tuuleparke] te planeerite, aga te muudkui planeerite neid üle kogu Eesti. Teiseks, te ütlesite, et teie ei tea midagi infraheli ohtudest, aga ikka muudkui planeerite. Mina näiteks tean, et esimene pere on välja kolinud Saarde tuulepargi juurest. Esimesed inimesed on koduta jäänud, aga teie ei tea mitte midagi. Ja need teadusuuringud tulevad just nendestsamadest riikidest, kus on palju tuulikuid kasutatud, ja tasapisi tuleb ka Eestist täiesti alarmeerivat infot sellesama Saarde tuulepargi kohta. On tehtud film "Tuulepargi pohmell", kus [kohalikud] inimesed räägivad oma nime all oma [infraheliga seotud] tervisehäiretest, rasketest tervisehäiretest. Minul on küll palve ja soovitus, et te kohtuksite nendega, mitte ei räägiks, kuidas teie vaatate üle piiri ja et küll seal on kõik hästi. Ja nüüd ongi küsimus: kas te olete valmis nende inimestega kohtuma, kes kaebavad oma tervisehädade üle avalikult ja kes on ka [Terviseametile] ja arstidele oma andmed selle kohta edastanud?

Anti Poolamets, palun!

Aitäh! Jah, ma olen lugenud küll uuringuid selle kohta, mida on tehtud Eestis kohapeal meie põlevkivikaevanduste läheduses: millised on seal põlevkivi kaevandamisest ja fossiilsete kütuste põletamisest [tekkinud mõjud], samuti, mis puudutab transpordiheitmeid ja peenosakesi, mida me kõik endale sisse hingame. Tuulikute puhul ei ole minule selliseid mõjusid teada. Mis puudutab meiepoolseid plaane, siis loomulikult ma tean neid, aga minu valdkonnas on neid väga palju erinevaid. Esiteks on mul väga palju erinevaid valdkondi ja ma ei taha Riigikogu liikmetele anda ebatäpset infot. Need andmed selle kohta, millises tempos ja kui palju on planeeringuid näiteks järgmise aasta seisuga valmimas, saadan ma kindlasti Riigikogu liikmele proua Poolametsale.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Peab ütlema ikka seda, et see, et me võtame oma isiklikul initsiatiivil ära 10 aastat võimalusest kasutada veel põlevkivienergiat ja siis räägime siin, kui kiire-kiire meil on ja me peame kohe hakkama tuulikuid püsti panema ükskõik kuhu, on lihtsalt silmakirjalik ja rumal jutt. Meil oleks olnud veel 10 aastat võimalus teha tarku ja kaalutletud otsuseid selle kohta, kuhu mida panna, aga praegu te olete selle otsuse lihtsalt ära teinud ja siis jooksete siin amokki praegu. Aga küsin ikkagi seda, kas on plaanis või kas ministeeriumis käivad arutelud ka selle üle, et veel kuskil keskkonnakaitselisi nõudeid vähendada, et saaks panna veel tuulikuid igale poole püsti, kas seda on ka [arutatud]? Sest see kaasamise jutt, mis te räägite, et te tulete inimestele vastu, et neil oleks vaja vähem sõita ja et ei pea nii kaugel käima, ei veena küll kedagi. Sellepärast et te tegelikult kitsendate seda inimeste ringi, kes hakkavad tulevikus kaasamisüritustel käima. See [jutt] on lihtsalt mugav ettevõtjale, kes üritab mingisse piirkonda tuulikuparki maha müüa.

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! See seadus mitte kuidagi ei vähenda keskkonnamõjude hindamist ja seda ei ole plaanis selle seadusega kuidagi teha.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! See, et me suudame elektrit toota tänasel hetkel või lähitulevikus ilma keskkonnajäljeta, ei ole arvatavasti reaalne. Ja mul on selline küsimus. Siin saalis on mitmed inimesed ühel või teisel moel seotud oluliselt rohkem Ida-Virumaaga kui mina, aga ma olen seal käinud ja näinud neid keskkonnamõjusid, mida Ida-Virumaa inimesed on pidanud aastakümneid kannatama, et kogu Eesti saaks elektrit. Mul on küsimus: kas selle seaduse ettevalmistamise raames tuli ka Ida-Virumaalt teatud sõnumeid või pöördumisi selle kohta, kaua nad peaksid seda veel kannatama, kui ülejäänud Eesti ei lase [muudesse piirkondadesse] mitte midagi juurde teha? Kas see käis läbi või ei käinud läbi?

Aitäh, hea juhataja! Austatud küsija! See on väga hea küsimus, sest Ida-Virumaale on hiljuti tehtud ka tuulikuid. Meenub seik arvamusfestivalilt, kus olid kohal ka Ida-Virumaa inimesed, kes ütlesid, et meie tuulikud on väga ilusad. Ida-Virumaa inimesed on tõepoolest nende tuulikute [ehitamist] seal tervitanud. Aga mis puudutab põlevkivi mõju, siis selle [vähendamiseks] on sätestatud kaasaegsed keskkonnanõuded, et see mõju oleks võimalikult väike. Selle seaduse koostamise käigus ei ole meie poole sel teemal tegelikult pöördutud.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Hiljuti kohtusime fraktsioonis inimestega, kes on selle probleemiga püüdnud ennast põhjalikumalt kurssi viia, mis puudutab tuuleenergia ulatuslikku kasutusele võtmist Eestis. Üks kitsaskohtadest, millele nad tähelepanu juhtisid, seisneb selles, et Eesti Vabariigis puudub koht, kust oleks võimalik saada terviklikku ülevaadet kõigi nende planeeringute kohta, mis on erinevates kohalikes omavalitsustes algatatud, lähtudes eesmärgist luua eeldusi sinna tuuleparkide püstitamiseks. Kas te nõustute minuga, et see on asi, millega Vabariigi Valitsus võiks tegeleda läbipaistvuse huvides, et pakkuda Eesti avalikkusele välja selline kaart, kus oleks jooksvalt ja pidevalt kajastatud kõik need planeeringud, mis sellest eesmärgist lähtuvalt on algatatud või käimas, et inimestel tekiks ka arusaamine sellest, kui ulatuslikult plaanitakse Eesti päriselt nende suurte tuulikutega katta?

Aitäh, hea küsija! [Vastan] teile laiemalt selle fakti illustreerimiseks, et kui kogu maailma energiavajadus katta tuuleenergiaga, siis oleks selleks vaja oluliselt vähem maad, kui meil on täna [näiteks] golfiväljakute all. Selleks, et te saaksite kõige paremat infot Eesti kohta, ja tegelikult on see ka proua Poolametsale: need andmed selle kohta, millised planeeringud on menetluses, on üleval Kliimaministeeriumi kodulehel. Selleks et te ei peaks seal ise otsima, saadan ma ka teile kõige värskema info.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma täpsustaksin üle, et kas ma olen õigesti aru saanud, et planeeritava seadusemuudatusega viiakse avaliku koosoleku korraldamine inimestele pigem lähemale. Selles mõttes, et kui me räägime näiteks väga suurtest piirkondadest, kus omavalitsuse keskus jääb võib-olla mingist arengupiirkonnast väga kaugele, aga kuna see puutumus on ennekõike just selles piirkonnas kohapeal olevatel inimestel või selles konkreetses asustusüksuses palju suurem, siis selle seadusega nähakse tulevikus pigem ette, et need kaasamiskoosolekud, avalikud koosolekud toimuksid selles samas piirkonnas ja piirkonnale lähemal. Kas see on selle muudatuse loogiline mõte?

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Täpselt nii. Tegelikkuses see, et inimestel oleks võimalikult lihtne avalikel aruteludel ja väljapanekutel osaleda, ongi selle muudatuse sisu ja eesmärk. Ja kui ma ei eksi, siis just nimelt Saaremaa näite varal tõstatus see teema, et muidu oleks [piirkonnakeskusesse] väga kauge tulla.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Jällegi üks veidi üldisemat laadi küsimus, mis küll teemaga otseselt seondub. Võib-olla teie kliimaministrina saate mulle ära selgitada, ja ma arvan, et huvilisi on teisigi: kuidas peaks välja nägema see sajaprotsendiline üleminek taastuvenergiale? Nagu me kõik teame, siis öösiti päike ei paista, sageli ei paista ka päevasel ajal, eriti Eestis, kus kipub ilm olema pilvine, sageli ka tuul ei puhu. Nii nagu mina saan aru inimesena, kes ei ole selle valdkonna spetsialist, et kui päike ei paista ja tuul ei puhu, siis on meil kusagilt mujalt tarvis elektrit saada. Ja kuna see probleem saab ilmselt olema regioonis üldine, ehk suure tõenäosusega ei paista sel ajal päike ka Lätis, seal ei puhu tuul, samuti ei paista päike Soomes ja ka tuul ei puhu seal, siis ei ole mujalt võimalik seda lihtsalt juurde osta või kui on, siis väga kõrge hinnaga. Kuidas peaks sajaprotsendiline üleminek taastuvenergiale neid fakte silmas pidades realistlikult võimalik olema?

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Väga hea küsimus. Energeetika üldiselt ongi päris mitmetahuline. Ma arvan, et tegelikult me kõik soovime seda ülevaatlikku pilti saada ja see [teema] on ka inimestele kodudes muutunud väga oluliseks ja seda tulebki meil, poliitikutel, seletada. Sellepärast aitäh, et küsisite! Eesmärk, mille Riigikogu on Eestis võtnud – [100%] taastuvelektrit aastaks 2030 –, ei tähenda mitte seda, et me alates 2030. aastast tarbime edaspidi ainult taastuvelektrit, vaid see tähendab seda, et me suudame Eestis toota samas mahus taastuvelektrit, kui me aastas tarbime elektrit. Eesti on ühendatud Nord Pooli elektrisüsteemiga ja loomulikult, elektri tarbimine ja tootmine peavad omavahel kogu aeg tasakaalus olema. Meil on ka olemas juhitavad võimsused ja saavad olema ka edaspidi. Meil on ka olemas sellised baasvõimsused, mis töötavad pigem kogu aeg. Näiteks tuumaenergia on selline energiatootmise viis. Erinevates riikides on erinevaid baaskoormuse katmise viise. On juhitavaid võimsusi, mida saab kiiresti sisse ja välja lülitada, nagu gaasijaamad. Ka Eestis on olemas reservgaasijaam Kiisal, mis on meil just selleks puhuks, kui on vaja reserv käivitada. Taastuvenergia suur maht on vajalik selleks, et see annab meile suure [eelise]. Praktiliselt on tuul ja päike ju tasuta, elekter ise seal [on tasuta], sest seal ei ole vaja kütust. Ehk siis, kui sa oled selle investeeringu teinud, siis sa hakkad sealt – juhul kui ilmastikutingimused lubavad – saama väga odavat elektrit. Sellega koos käib [elektrisüsteemi] ööpäevaringne tasakaalustamine, sest tõesti, täpselt nii, nagu küsija viitas, ei ole öösel võimalik päikeseelektrit toota. Akutehnoloogia on kiiresti arenenud ja [energia] hinnad on kiiresti alla tulnud. Tänases olukorras on kindlasti mõistlik rajada hübriidlahendusi, kus tuuleparkide, päikeseparkide juures on akusalvestid, mille abil katta ära need õhtused ja hommikused tiputunnid. Ja see tervikuna aitab meil hinnad alla tuua. Aga kuhugi ei saa kaduda ka juhitavad võimsused. Me oleme andnud Riigikogu menetlusse saartalitluse meetme eelnõu juhitavate võimsuste tagamiseks Eestis, millega me tagame rahastuse sellele, et meil on Eestis olemas põlevkivipõhine reserv. Ja seda me teeme seni, kuni on tulnud hange uute juhitavate võimsuste rajamiseks 500 megavati ulatuses, praegu on Eleringil see hange töös. Juhitavaid võimsusi me hoiame hetkel umbes 1000 megavati ulatuses ja kui meil tarbimine tõesti suureneb – me hindame, et [see võiks juhtuda] kusagil 2032. aastast alates –, siis on vaja ka seda reservvõimsust suurendada 1200 megavatini. Selleks on erinevad lahendused. Kindlasti on väga suur potentsiaal kodumaisel biogaasil ja need uued jaamad, mida Elering hangib, on sellise võimekusega, et neid saaks ka edaspidi üle viia heitevabale kodumaisele biogaasile, mis aitab ühtlasi viia põllumajanduse üle sellisele ringsele ja heitevabale tootmisele. Kindlasti peab energiajulgeolekuks olema tagatud nii juhitav võimsus kui ka taastuvenergia salvestamise võimalus hindade allatoomiseks. Lisaks veel on oluline tarbimise juhtimine, millega me samuti tegeleme. Meil on tänasel päeval olemas juba digitaalsed lahendused, mis aitavad sellistel energiatarbijatel, kelle jaoks ei ole oluline, millal täpselt nad tarbivad, seda tarbimist juhtida. See aitab samuti neid tipukoormuse aegseid hindu alla tuua.

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Kõigepealt, ma arvan, et see on selles mõttes hea eelnõu, et kõik eelnõud, mis vähendavad bürokraatiat, on iseenesest tänuväärt. Ometigi, kui ma olen suhelnud päris mitme taastuvenergia pakkuja või arendajaga, siis nad on öelnud, et tegemist on sellise, noh, natuke nagu butafooriaga või mitte võib-olla niivõrd praktilise seadusega: ettevõtjad sellest väga palju ei võida, samal ajal ametnikud justkui vähendavad selle läbi enda koormust. Sest tegelikult ei hakka see ju kehtima ega laienema nendele taastuvenergiaarendustele, mis täna on juba menetluses, vaid see hakkab kehtima uutele. See tekitab tegelikult olukorra, kus me teame, et täna on meil sahtlisse väga palju projekte tulemas ja need on juba käimas, ehk seda suurt mahtu see ei tekita juurde, samal ajal meil uusi projekte väga palju peale tulemas ei ole. Kas te saate seda kriitikat natuke leevendada või omalt poolt ümber lükata?

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Tegelikult neid riigi eriplaneeringuid ei ole tänaseni veel ühtegi kehtestatud ja see eelnõu puudutab siiski ka neid menetluses olevaid planeeringuid. Selles mõttes võib siin diskuteerida, kui suur on see ajaline võit nende korduste vältimisest kogu protsessis, aga ma arvan, et kuna taastuvenergia areng on meile kõigile niivõrd oluline, siis me peamegi otsima kõiki neid [bürokraatia vähendamise] kohti, sest mõttetut tööd ei ole tarvis teha. Ma arvan, et kindlasti on need muudatused, mis puudutavad kohaliku kasu ehk tuulikutasu rakendamist, praktilist laadi, ja kindlasti on neid inimesi, kellel on neist reaalselt kasu.

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Võib-olla te veidi selgitate seda, et siit saali teisest servast tuleb pidevalt see sõnum, nagu mingi kuri käsi takistaks meid täna põlevkivienergiat tootmast. Minu arvates seda toodetakse iga päev ja päris suures mahus ja võib-olla rohkemgi, kui Eesti ise tarbiks, kui see lihtsalt pääseks turule. Reaalselt on ju [probleem] selles, et see ei pääse hinna mõttes turule. Ma tahan küsida, milline on siis see konkreetne otsus või kas Eesti on tänaseks võtnud mingi sellise otsuse vastu, et me nii homme, paari aasta pärast sulgeme need elektrijaamad. Mina olen aru saanud, et pigem on need mõeldud ikkagi reserviks, ühe variandina ja et neid tuleb tulevikus säilitada nii palju, kui veel [saab], kui meil muid variante ei ole.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Head kolleegid! Tõepoolest, põlevkivi on Eesti jaoks oluline ja täna me oleme andnud menetlusse eelnõu – saartalitluse [meetme] eelnõu –, mis aitab meil mingilgi määral tuua põlevkivi reservist ka turule. On erinevad viisid, [kuidas seda teha]. Ega tõesti, üldiselt ei ole põlevkivi täna elektriturul konkurentsivõimeline selle kalli hinna tõttu, sest inimesed ei taha lihtsalt nii kallist elektrit osta. Mis puudutab nüüd seda, et meil on tarvis reserve, siis loomulikult on neid tarvis ja need peavad olema tagatud: selle tõttu me olemegi selle eelnõu esitanud. Mis on selle saartalitluse variandi eelis riigiabi ees, on see, et kuna meie piirkonnas on elektritootmise võimsusi ikka veel liiga vähe, siis aitab ka see kallis põlevkivielekter nendel tundidel, kui see turule pääseb, tipuhindu alla tuua. Ehk seni, kuni [ei ole] tulnud peale uusi, odavamaid, puhtamaid, tootmisvõimsusi, on põlevkivi meile praegu ikkagi vajalik.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Juhtivkomisjonis toimunud arutelu ja tehtud otsuseid palun ette kandma majanduskomisjoni esimehe Jaak Aabi. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Täna siin esimesel lugemisel oleva eelnõu esimesele lugemisele saatmiseks saali toimus 9. detsembril Riigikogu majanduskomisjonis [istung]. Eelnõu tutvustasid komisjonis valitsuse esindajatena kliimaminister Yoko Alender, Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna nõunik Regina Hermandi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Külli Siim. Komisjoni liikmed küsisid päris palju küsimusi. Enamusele [küsimustele] nende teemade kohta oleme siin täna juba küsimuste-vastuste vormis vastused leidnud ja [oleme saanud nende kohta] ülevaate. Põhiliselt küsiti eriplaneeringute ja planeeringute avalikustamise, väljapanekute, tuulikutasu maksmise kohta ning oli küsimusi ka meretuuleparkidega seotud riigi eriplaneeringute kohta, mis on algatatud, just selles osas, et kes maksab kinni vastavad kulutused, kui ühendusi planeeritakse merelt mandrile. Sellele on mitmesuguseid lahendusi, mille kohta ka ülevaade anti. Komisjon tegi ka menetluslikud otsused. Esiteks tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. detsembril, selle poolt oli 7 liiget, vastu 2. Teiseks tehti ettepanek selle esimene lugemine lõpetada, poolt oli 7 liiget, vastu 2. Ja tehti ettepanek küsida eelnõu kohta keskkonnakomisjoni arvamust selle esimese ja teise lugemise vahel, selle poolt olid kõik komisjoni liikmed konsensuslikult. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Isamaa fraktsiooni nimel Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Täna me arutame jälle sellist teemat, mis tekitab minus küsimuse, mis oli enne: kas muna või kana. Sama on kliima ja keskkonnaga: kumb on olulisem ja mis on mille osa. Kui on vaja kliimaeesmärke täita, siis selleks luuakse ükskõik milliseid tingimusi, sõltumata sellest, kuidas see mõjub keskkonnale. Vähemalt mulle on jäänud selline mulje. Ja kui me vaatame seda, mis toimub meretuuleparkidega – sest antud eelnõu reguleeribki meretuuleparkide ja taastuvenergia, just meretuuleparkide kasutuselevõtu kiirendamist –, siis tekib küsimus, miks me ei võiks kõiki oma tegemisi teha mõistliku kiirusega. Aga nii palju, kui ma olen aru saanud, siis just nimelt selle jaoks need aeganõudvad keskkonnamõjude uuringud ja muud sellised vajalikud toimingud ongi tehtud, et hoida ära halvimat ja et ei tekiks kahju keskkonnale. Praegusel juhul on meil eesmärk niivõrd silme ees, et ma paraku ei saagi enam aru, miks on üldse vaja 60‑päevase võidu nimel seda eelnõu siia saali tuua. Kui me räägime planeeringutest, mis peaksid valmis saama aastateks 2030–2035 ja neist 60 päevast, mis justkui vähendavad keskkonnamõjude uuringute [tegemiseks kuluvat aega], ehk siis kiirendavad selle võrra [seda aega], siis see jääb mulle suureks küsimärgiks. Ikka ja jälle tekib sihuke tunne, et eesmärk pühitseb abinõu. Vaatame nüüd seda meretuuleparkide teemat natuke lähemalt. Kaitseväe juhataja tõi välja aspekti, et ka Rootsis tühistati tegelikult meretuuleparkide ehitused – neid oli 13 minu teada – just kaitsevajadusi silmas pidades, aga meil on see kuidagi nagu nii, et ühest küljest ütleb kaitseväe juhataja, et jah, nad häirivad, me ehitame endale merre 300 meetri kõrguse müüri, mis segab selle müüri taha vaatamist. Samas, minister ütleb, et jah, me ehitame müüri, aga lisame sinna veel ressursse ja katsume sinna müüri taha piiluda, või puurime paar auku, et sealt läbi piiluda. See meenutab mulle väga sellist nõukogudeaegset anekdooti, kus kursandid on sõjaväes ja leitnant räägib Darwini teooriast, kirjeldab seda. Ja üks kursant siis küsib, et, härra leitnant, kas krokodillid lendavad. Leitnant saab selle peale vihaseks ja ütleb, et mis sa ajad nüüd lolli juttu, krokodillid ju ei lenda. Selle peale ütleb kursant, et aga, teate, meie väeosa komandör kindral Sidorov ütles, et lendavad. Leitnant mõtleb natuke, ütleb: "Aa, kindral ütles. No, teate, nad lendavad, aga hästi madalalt ja hästi aeglaselt." Praegu on täpselt sama lugu. Me otsime kogu aeg mingeid põhjendusi, kuigi me näeme, et meretuulepargid ei ole hea mõte: nad on kallid, nad ei ole odavad ja nad ei too meile odavat elektrit, nad toovad endaga kaasa palju muresid, näiteks Saaremaast olen ma palju rääkinud, aga ikkagi. Selle jaoks, et [Eesti] kõige läänepoolsemasse otsa rajada meretuuleparki, tuleb sinna viia 330‑kilovoldine elektriliin, mis iseenesest … Ma paluksin lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

… toob ju kaasa selle, et tuleb palju metsa maha raiuda ja see [uus] mets ei saa seal ka uuesti peale kasvada. Seetõttu ei seota jällegi CO2, tekib mure sellega seoses. [Parkide rajamisega] kaasnevad ka infrahelimured, millest on juba räägitud, tekivad kalade kudemise probleemid, erosiooniprobleemid, tekib probleem, et sealt tuulikulabade pealt tekib mikroplast, mis läheb, ladestub merre. Ja see ei ole sugugi väike kogus, mis sinna läheb, see jõuab kalade ja muude organismide kaudu ka meie enda organismidesse. On ka palju muid probleeme. Aga me tahame [seda protsessi] kuidagi kiirendada. Me tahame kiirendada ja vaatame nendele asjadele läbi sõrmede. Seda enam, et meil ei ole tegelikult sellist elektrikogust tarvis, et me peaksime seda [kõike] tegema. Kui kõik need maatuulepargid, mis kõik on ka praegu juba planeeringutes, on sahtlis valmis, nagu siin kolleegid ütlesid, ja kui kõik need rajatakse, siis on meie elektrivajadus täielikult tagatud, ka seesama müstiline 100%, millest siin on räägitud. Kellele me siis seda elektrit müüma hakkame? Me maksame ise need taastuvenergia tasudega ja liinitasudega kinni. Ja kindel on see, et siis on meil 20 või 30 aastat need koormused peal. Aga me ei jäta jonni ja läheme ikka sellega edasi. Samamoodi, meil on kõik need eriplaneeringud. Meil tuli majanduskomisjoni uus eriplaneering kõrgepingeliinide loomiseks Harjumaale. Huvitav oli seal märgata seda, et muidu meie komisjoni liikmetel, kes on ka koalitsiooni liikmed, silm ka väga ei pilkunud selle peale, kui ma rääkisin neile meretuuleparkidest ja sellest, millised mured on seal nende liinidega ja kuidas need risustavad Saaremaad ja lähevad läbi terve Saaremaa 140 kilomeetri ulatuses. Aga siis tekkisid äkki kõigil küsimused, et aga miks me ei võiks seda kaablisse panna ja [tõdeti, et] me peaksime arvestama nende inimestega, kes seal läheduses elavad. Ja siis, kui neile öeldi, et see kaablisse panemine on 10 korda kallim, [öeldi selle peale, et] aga see ei loe, olgu see isegi 10 korda kallim, aga inimeste peale peab mõtlema! Vaat nüüd mul on teile ettepanek. Mõtleme koos eelkõige inimeste peale ja siis selle peale, kas meil tõesti on vaja seda kallist energiat. Ja lõppkokkuvõttes mõtleme selle peale, kas meil on üldse sellist energiakogust vaja. Sest ministril kahjuks tõesti puudub ülevaade selle kohta, kui palju tegelikult Eestisse üldse midagi planeeritakse. Selle üle on mul väga kurb meel. Võiks ikkagi ennast kurssi viia, eriti selliste tähtsate, väga pikalt tulevikku vaatavate projektidega, mis tegelikult koormavad meid kõiki väga suurte maksudega. Siinkohal ütlengi, et Isamaa ei saa kindlasti seda eelnõu toetada ja me teeme tagasilükkamise ettepaneku. Aitäh!

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kui võtta arvesse meie rahva, looduse ja majanduse tulevikku, pean selgelt ütlema, et see eelnõu ei ole sellisel kujul vastuvõetav. Esimene ja kõige tõsisem mure puudutab keskkonnakaitset. Eelnõu vähendab oluliselt keskkonnamõjude hindamise nõudeid, lubades loobuda detailplaneeringutest ja piirduda üldise keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Keskkonna strateegiline hindamine keskendub üldistele põhimõtetele, mitte konkreetsele projektile ja sellega seotud mõjudele. Kelle huve selle eelnõuga tegelikult teenitakse? Kindlasti mitte Eesti looduse ja elurikkuse huve, vaid tuuleenergia arendajate majanduslikke eesmärke. Lisaks nõrgestatakse selle eelnõuga kohalike omavalitsuste ja elanike otsustusõigust. Kohalikud kogukonnad, kes peavad igapäevaselt elama tuuleparkide vahetus läheduses, jäetakse otsustusprotsessist kõrvale, peaaegu kõrvale. Kui kümnetes hektarites mõõdetavad päikesepargid neelavad põllumaad, siis Eestisse kavandatavad tuhanded tuulikud vajavad kümnetes miljonites tonnides kruusa, killustikku ja betooni. Selleks vajalike karjääride pindala saab mõõta ruutkilomeetrites. Tuulikuplatsid, montaažiplatsid, juurdepääsuteed, maakaablid ja kõrgepingeliinid – neid ei rajata mitte kasutuks jäänud tööstusmaastikule, vaid looduskaitsealade kõrvale, metsadesse ja väärtuslikule põllumaale. Kuid sellega asi ei piirdu, sest suvalise graafiku alusel töötavad tuulikud vajavad enda kõrvale juhitavaid elektrijaamu samaväärsel hulgal. Kui kõik plaanitu ükskord teoks saab, on pea kogu Eesti muutunud tohutuks elektrijaamaks, mis on kaetud ämblikuvõrguna kulgevate kõrgepingeliinide rägastikuga. Kas selline ongi kliimaaktivistide plaan ja rohepöörde nii-öelda õilis eesmärk? Kahju, et minister ei osanud öelda, kui palju planeeringuid on üle Eesti töös, kuid ma tean, et see puudutab umbes 22 omavalitsust, kus on keskmiselt 100 tuulikut planeeringus. Ehk siis võime me üle Eesti näha üle 2000 Tallinna tele[torni] kõrguse tuuliku, kui see plaan lõpuks teoks saab. Aga ega sellest elektri hind ei lange ega saagi langeda, sest kogu selle kolossaalse maksumuse peab kinni maksma kohalik tarbija. See koorem kandub majanduse seaduspärasuste tõttu edasi toodete ja teenuste omahinda, kiirendades vaid Eesti inflatsiooni ja süvendades majanduse allakäiku. Kõige murettekitavam on aga hiiglaslike tuulikute laastav mõju paljude Eesti inimeste tervisele, mille eest hoolitsemine peaks kiiresti kahaneva rahvaarvu tingimustes olema riigi prioriteet number üks. Tuuleparkide kahjulikus mõjus inimtervisele ei ole kahtlust. Infraheli mõõtmised on tõestanud – nii laborikatsetuste käigus kui ka reaalsetes olukordades –, et see on kahjulik inimeste organismile. Ka meie enda kõige targemate ja andekamate teadlaste nõuandeid eirates kujundab valitsev kliimaaktivism üle-eestilist tööstusrajooni, mida juhitakse lähiminevikust tuttavate plaanimajanduslike põhimõtete alusel. Head kolleegid! See eelnõu on tehtud kiirustades ja tasakaalustamata. Selle asemel, et kiirustada eesmärkide täitmisega, peaksime keskenduma vastutustundlikule ja läbimõeldud planeerimisele. EKRE fraktsioon on selle eelnõu vastu. Aitäh!

Eesti 200 fraktsiooni nimel Igor Taro, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ei oleks oodanud, et peame siin täna tegelema niisuguse küsimusega nagu see, mida eelnev kolleeg siin esitas: kas enne oli muna või kana. See küsimus on olnud inimkonna mõtiskluste keskmes sajandeid ja viitab suuremale filosoofilisele paradoksile. Kas esimesena tuleb põhjus või tagajärg? Teaduslikust vaatevinklist lähtudes võib sellele vastata kahel viisil. Evolutsiooni perspektiivist vaadatuna oli esimesena muna. Lindude esivanemad, kes polnud veel päris kanad, munesid muna, mille geneetilised mutatsioonid viisid esimese tõelise kana tekkimiseni. Seega oli muna enne. Religioossest või filosoofilisest vaatenurgast vaadatuna sõltub see vastus sageli meie uskumustest: paljud religioossed traditsioonid võivad väita, et kana loodi esimesena. Nii et küsimus on suuresti sümboolne ja illustreerib põhjuse ja tagajärje suhet. Kuid evolutsiooni alusel paistab muna olevat loogiliselt võttes esimene. Eesti 200 ei viskle teaduse ja usu vahel. Ta toetab teaduspõhist vaadet ja seetõttu ei vaeva me end niisuguste küsimustega. Eesti 200 fraktsioon kahtlemata toetab seda eelnõu. Sellepärast et see eelnõu tegeleb muu hulgas ka Eesti energeetilise pika vaate probleemiga, üldsegi mitte muidugi nende teemadega, mida eelnõu kritiseerijad siin välja tõid. Näiteks keskkonnamõjude hindamise teemat ei puuduta see eelnõu üldse. See eelnõu kindlasti ei vähenda ka kohaliku kogukonna otsustusõigust. Vastupidi, tuuliku[tasude] jagamisel saaks kogukond kohaliku omavalitsuse kaudu suurema otsustusõiguse, suurema autonoomia. Kogukonna kaasamise regulatsioon muutub samuti mõistlikumaks, eriti nendes omavalitsustes, kus tuulepargi rajamise piirkond asub keskusest väga kaugel. Sellisel juhul võimaldab antud eelnõu ja see regulatsioon viia läbi kaasamisüritusi selles piirkonnas, kuhu tuulikuid rajatakse, mitte kaugel olevas keskuses, mis on nende kohalike inimeste jaoks võib-olla kehvemini ligipääsetav. Ja lõpuks, see eelnõu tegelikkuses soodustab seda, kuidas inimesed, needsamad tavalised inimesed, kes selles piirkonnas elavad, saavad tuulikutasu. Ainus küsimus, mis meil tekkis ka keskkonnakomisjoni arutelul, seisnes selles protsendis, mille eest arendajad peavad enne kasutusloa saamise perioodi lõppu hakkama maksma. Praeguses eelnõus on see 70%, aga saime vahepeal selgust, et see 70% arvutatakse selle tuuliku nominaalvõimsuse järgi, mitte reaalse toodangu järgi. Hiljem, kui tuulepark hakkab tööle, makstakse tuulikutasu juba 100% ulatuses, vastavalt toodangule. Nii et tõenäoliselt saab see küsimus hilisemas menetluses põhjalikuma majanduskomisjoni analüüsi, ja saab ka selgitatud. Nii et Eesti 200 kindlasti toetab kõiki neid eelnõusid, mis Eesti energeetilist pikka plaani toetavad ja mis toovad siia juurde uusi tootmisvõimsusi, parandavad meie energeetilist sõltumatust ja mis lõppkokkuvõttes viivad toodangu suurenemise abil ka elektri hinna tavalise inimese, tarbija jaoks alla. Aitäh!

Aitäh! Minister on ka avaldanud soovi osaleda läbirääkimistel. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kõigepealt annan teile ülevaate Eesti taastuvenergia võimsuste kohta. Järgmiseks aastaks loodame jõuda 1500 megavatini, seal hulgas on siis nii päikeseelekter, maismaatuulepargid kui ka biomassi koostootmisjaamad. Edasi võiks 2026. aastaks lisanduda umbes 300 megavati ulatuses maismaatuuleparke ja 2027. aastaks 400 megavati ulatuses. 2029. aastaks võiks meil maismaatuuleparkide võimsus olla kokku 2350 megavatti. 2030. aastaks võiksime olla kokku saavutanud kogu [võimaliku] taastuvelektri võimsuse – 4500 megavatti. Sealt edasi tuleksid juba ka võimalikud meretuulepargid. Nüüd mõned kommentaarid nende väidete kohta, mis siin on kõlanud. Mulle tundub, et Isamaa ja EKRE saadikud käivad taevast otsimas valgeid triipe ja põllu pealt infraheli, küll aga ei ole nad kahjuks lugenud läbi antud eelnõu. See eelnõu ei puuduta meretuuleparkide arendamist ega ka selle toetamist, see ei puuduta tarbimise prognoosi, ei puuduta keskkonnamõjude hindamist, samuti ei puuduta väärtuslikele põllumaadele millegi rajamist. Küll aga vähendab eelnõu bürokraatiat ja parandab kaasamist, tõhustab tuuleenergiapõhise kohaliku kasu väljamaksmist kohalikele, suurendades nii selle summat kui ka lisades kohalikule omavalitsusele paindlikkust selle kohta, kellele ja kuidas tuleks tasu välja maksta. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 541 esimene lugemine lõpetada. Isamaa fraktsiooni poolt on tulnud ettepanek eelnõu 541 esimesel lugemisel tagasi lükata ja seda ettepanekut me peame hääletama. Alustame selle ettevalmistust. Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse, keskkonnatasude seaduse ning planeerimisseaduse muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu 541 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 10 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. (Sumin saalis.) Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 7. jaanuar 2025 kell 17.15. Istung on lõppenud. Kohtume homme kell 10!