Maksupoliitika mõju

Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teema on maksupoliitika mõju. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Ma jätkan energeetikalainel ja siis [vähehaaval] lähen ka maksupoliitika juurde ehk selle maksupõrgu juurde, mille te käivitasite, mitte maksufestivali – väljend, mida te ise olete kasutanud, [kirjeldamaks seda], mis praeguses maksusüsteemis toimub. Ma ei juhtinud teie tähelepanu [energeetikale mitte seetõttu], et külvata paanikat. Paanika ei vii meid mitte kuskile, tuleb konstruktiivselt läheneda sellele, mis sellel kuupäeval [ees ootab]. [Jutt on] 8. [veebruarist], kui me lahkume Vene sagedusruumist. [Juhtisin tähelepanu] just nimelt sellele asjaolule, et siiamaani ei ole üks valitsuse liige suutnud alla kirjutada määrusele, mis lubaks panga makseterminalidel, juhul, kui tuleb blackout, edaspidi töötada offline-süsteemis, et inimesed saaksid poest osta toiduained, mida neil iga päev on vaja. See oli pigem märkus teile. Loodetavasti te võtate selle teema kohe ette ja edastate vastavale ministrile korralduse, et see asi saaks korda. Nüüd, mis puudutab maksupoliitika mõju, siis tahakski teie käest teada kõigi nende maksutõusude kohta, mis te eelmisel aastal korraldasite ja mis hakkavad kehtima nii sel aastal kui ka järgmisel aastal. Te küll ütlesite, et need maksutõusud, [mis tehti], ongi kõik ja maksutõusude festival lõpeb nüüd ära, aga sellega te tegelikult maksufestivali ei lõpetanud, vaid käivitasite maksupõrgu, mis ootab inimesi ees nii sellel aastal kui ka järgmisel aastal. Millal on teie arvates oodata esimesi nii-öelda linnukesi, mille põhjal saaksite anda Riigikogule [ülevaate sellest], kuidas kõik need maksutõusud on mõjutanud inimeste igapäevast toimetulekut?

Aitäh! Inimeste toimetulekut ja erinevaid näitajaid saab ju pidevalt hinnata. Selleks tehakse erinevaid analüüse, [tehti] ka eelmise aasta lõpus. See, et pensionid ja alampalk tõusevad, vaesus on vähenenud, on konkreetne fakt liikumisest, liikumise suunast. See on täiesti reaalne fakt. Eks neid [näitajaid] saab mõõta iga poole aasta või aasta tagant ja seda me kindlasti teeme. Ma ei kahtle selles, et nii Rahandusministeerium kui ka analüütikud mis tahes kommerts- või avalikest organisatsioonidest seda hea meelega kirjeldavad. Majanduse kohta. Ma ei ole kunagi pidanud saladuseks või kuidagi varjanud seda, et lõppkokkuvõttes on need uued maksud vajalikud, et hoida seda ainsat, mis meil on – oma riiki –, ja et maksta hariduse, tervishoiu, aga ka julgeoleku ja paljude muude valikute eest. Olgem ausad, seda raha jääb puudugi: eelarve on ju miinuses, eelarve ei ole ülejäägis. Selleks me neid makse kogumegi. Loomulikult ei too nad kellelegi rõõmu, inimesed ei tule tänaval kättpidi tänama selle eest, et eelmisel aastal tulid uued maksud või et sellel aastal tulevad. Ei pea olema eriline kristall[kuuliga] inimene[, et neid asju näha], mina saan ju samamoodi aru, et automaks, loomulikult, annab palli opositsiooni jalale. Seda näitavad ka kõik muud numbrid ja tagasiside. Samamoodi on muude maksudega, nende tulek ja rakendumine aasta alguses on kindlasti keeruline aeg. Aga teisest küljest, vaatame maailma. Kui me ise oma riiki ei hoia, ülal ei pea – meenutame, et eelarve on miinuses –, siis kes seda teeb? Millist riiki me siis [ülal] peame? Riik ei ole asi iseeneses, vaid see on viis, kuidas me kollektiivselt, ühiselt toimetame, teatud ülesandeid täidame. Kui me oleme nõus ütlema, et mingites ülesannetes tõmbame koomale, siis on meil võimalik ka rahalistes vajadustes koomale tõmmata. Kui [võrdleme] maksukoormust, siis Euroopa keskmine on umbes 41%, aga Eestis me oleme, isegi pärast neid maksutõuse, umbes 36% juures. Nii et maksukoormuse poolest me oleme ikkagi kusagil tagumises kolmandikus. See on objektiivne peegeldus, aga eks neid numbreid saab analüüsida mitutpidi. Majanduse poole pealt on positiivne veel see – meenutan, et seda loomulikult lisaks julgeolekukulude katmisele, milles, ma tean, Keskerakond ei ole samal arvamusel –, et kommertspangad, keskpank ja Euroopa institutsioonid kirjeldavad, et sellele hallile ja raskele ajale võib järgneda ikkagi parem aeg ja majandus hakkab veidi kasvama. Kasvuprognoosid kahelt suuremalt kommertspangalt on 1,5–1,8%. Järgmisteks aastateks prognoositakse kasvu 2,5–2,8%, nii et 2,5–3% kanti. Mina ütleksin, et see vaade või perspektiiv on päris optimistlik.

Teie aeg! Aitäh! Lauri Laats, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Tõesti, pangad on teemaks. Meie, Keskerakonna vaadet te teate: meie kindlasti pooldame pangamaksu. Kui me vaatame kommertspankade tootlust ja kasumit 2023. aastal ja 2024. aastal – need andmed alles tulid –, siis [näeme], et 2024. aastal teenisid kommertspangad rohkem kui miljardi. Teie keeldusite nende kasumi, suurema kasumi maksustamisest ja selle asemel kehtestasite mootorsõidukimaksu. Selle mootorsõidukimaksuga te soovisite inimestelt kokku korjata 236 miljonit, millest 99 miljonit on mootorsõiduki [aasta]maks ja ülejäänud osa registreerimistasu. Vaadates signaale, mis on tulnud automüüjatelt, ja signaale[, mis on tulnud] inimestelt, kes on [maksuametilt maksuteate juba] kätte saanud, [näeme, et] nende organisatsioonide ja inimeste olukord on muutunud veelgi keerulisemaks. Automüüjad on selgelt öelnud, et riik seda 137 miljonit registreerimistasude pealt kokku ei saa. See on nende nägemus, nemad näevad majanduse olukorda, näevad, et sel aastal inimesed enam sellises [koguses] autosid ostma ei hakka, nagu nad tegid seda eelmistel aastatel. Ja teiselt poolt siis see 99 miljonit, mille te tahate kokku korjata auto[omanikelt], sealhulgas lastega peredelt. See on ülekohtune. Kui te vaatate demograafilist pilti, siis kas te ei leia, et vähemalt nendele peredele, kus on lapsed, me võiksime teha automaksu nullmääras?

Aitäh! Siin oli jälle mitu küsimust, eks ma jõudumööda püüan neile vastata. Kõigepealt automaksust. Jah, minu nii-öelda kriitiline meel automaksu suhtes ei ole kellelegi suur saladus. Kokkulepe on selline, et selle rakendumine [oodatakse] ära ja ilmselt tuleb ühes või teises küsimuses neid kitsaskohti parandada. Seda ma olen ka varem öelnud, ilmselt ma ei üllata teid sellega. Seda esiteks. Teiseks pangamaksust. Ma saan aru, et on lihtne osutada finantsinstitutsioonidele, et tuleb võtta neilt. Eks see mõneti võib-olla sarnaneb ka selle ettekujutusega, et parlamendis on liiga palju liikmeid ja liiga palju aega kulutatakse vaidlusele. Poliitikas, riigijuhtimises ja ka majanduses täidavad institutsioonid teatud ülesannet. Pankade ülesanne on tagada kapitaliseeritus ja meie ettevõtetele võimalus kasvada, laenu võtta, majandusse see raha tagasi panustada. See on pankade ülesanne. Seda funktsiooni pangad täidavad ja omavahel selles konkureerivad. Ma väidan, et Eesti pangandusturul, nagu pangandusvaldkonna inimesed ise on öelnud, ka finantsvaldkonna inimesed ja ettevõtjad, võiks konkurents loomulikult suurem olla, pankasid oleks isegi rohkem vaja. Neid kindlasti ei tule juurde siis, kui meie maksusüsteem on pidevalt heitlik. Tööandjatega kohtudes on ettevõtjad – ma arvan, et sama pädeb ka kõikide muude valdkondade kohta – minult kõige olulisema asjana palunud või kõige [suurema] ootusena sõnastanud maksurahu, maksurahu pidamise, ja seda me oleme tegemas. Ma olen [igal pool] öelnud, et aastani 2027 kehtib maksurahu. Seda [lubadust] valitsus peab. Julgeolek ja majandus on peateemad ja maksurahu on see lubadus. 2024. aastal laekus krediidiasutustelt juriidilise isiku tulumaksu kokku 250 miljonit ehk 26% 2024. aasta ettevõtte tulumaksu laekumistest. 250 miljonit eurot! Aastatel 2023–2028 on prognoositud riigieelarvesse laekuma veidi alla ühe miljardi. Ma meenutan, et pankadele juba kehtib avansiline tulumaks ehk klassikaline tulumaks. Krediidiasutuste avansilise tulumaksu määr tõusis 2025. ehk sellel aastal 18%-ni, enne oli see 14%. See juba tõusis. Ma meenutan teile, et näiteks SEB otsustas konsolideerida oma peakontori Eestisse, [mitte mõnda teise] Balti riiki. Ma arvan, et küllap on selles oma osa ka meie mõistlikul maksusüsteemil ja maksurahu lubaduse pidamisel.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Vladimir Arhipov. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Tuleme selle pangamaksu juurde tagasi. Te hiljuti ütlesite, et riigikaitsekulud tuleb tõsta 5%-ni. Tõesti, võib-olla on see vajalik. Te [mainisite] erinevaid allikaid, aga täpset arusaamist ei ole, kuidas me selle 5% või 7% saavutame. Kas pangamaks võiks olla üks meetmeid, et katta riigikaitse vajadused?

Aitäh! 7%? Te vist ajate mind parempoolsetega segi, 7%-st rääkisid nemad. (Hääl saalist.) Nende katteallikas oli pensionide kärpimine, kui ma õigesti mäletan. Aga mina rääkisin 5%-st. Küsimusest kõlas, justkui 5%-st ja 7%-st räägiti, sellepärast [mainin seda]. Ma veidi avan seda teemat. Kui me vaatame, millises julgeolekuolukorras me oleme – me oma naabrit ju teame –, siis on loogiline, et meie kaitsekulud kasvavad. See on lausa möödapääsmatu. See on hügieeniküsimus, kui me tahame, et meil oleks iseseisev, vaba, oma riik. Vastasel korral kistakse riik ühel või teisel viisil tükkideks või [juhtub see, et] edaspidi arutame selle raha maksmist kellelegi teisele. Seda me kindlasti ei taha. Nii et agressiivse naabri korral on kaitsekulude tõus paratamatu, eriti kui vaadata seda, mis toimub meie [lähi]konnas. Poola, kelle kaitsekulutused sellel aastal – mälu järgi tsiteerin – on 4,7%, on sellele väga lähedal. Leedu, Läti ja nüüd ka Eesti on võtnud sihiks jõuda tulevikus 5%-ni. Ma olen seda juba öelnud, aga selguse mõttes kordan üle, et ideaalis oleks hea, kui me jõuaksime selleni juba järgmisel aastal. Aga võib olla ka sammsammuline üleminek. 2026. aastaks on meie kaitsekulutuste suuruseks planeeritud 3,7%, mis on päris kõrge. Aga minu soov ja soovitus oleks siiski liikuda kiiremas tempos. Võimalusi ilmselt annab kaitsekulutuste ja kaitseinvesteeringute ajas ettepoole toomine. Need on planeeritud aastateks 2025–2031. Osa hankeid ja tegevusi tuleb nii palju kui võimalik ettepoole tuua. Eks palju sõltub ka sellest, kuidas mingeid vahendeid on võimalik turult saada, mida me täpselt ostame, millises tempos ja nii edasi. Katteallikast. Ma olen öelnud, ka eelmisele küsimusele vastates, et maksurahu peab pidama. See tähendab seda, et katteallikas on avaliku sektori teiste tegevuste kärpimine. Eks me peame arutama, milliseid funktsioone riik ei [pea täitma]. Olgu seesama, et enam ei korralda või ei kooskõlasta kontserte looduskaitsealadel, "plekimõlkimiste" [fikseerimise lõpetamine], aga ka muud teemad. Samamoodi Euroopa Liidu keskne rahastus. Järgmisel nädalal on selle aasta esimene ülemkogu, kus me kaitseteemasid kindlasti arutame. Ja kolmandaks on laen, aga sel tingimusel või sel eeldusel, et Euroopa eelarvereeglid [vaadatakse üle], nii et me selle käigus, et me kaitsesse investeerime, ei peaks täiendavalt läbima ülemäärase eelarvemiinuse või ‑defitsiidi menetlust. Need on need võimalikud katteallikad: keskne rahastus ja eeskätt laen.

Suur tänu! Lõpetame tänase teise küsimuse käsitlemise.