Elektrilevi tegevus

Esimene küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Aivar Kokk ja teema on Elektrilevi tegevus. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Mul on küsimus seoses sellega, et ajakirjanduses räägitakse Elektrilevist ja tema kasutatavatest materjalidest. "Eesti suurim ja ühtlasi riigile kuuluv jaotusvõrguettevõte Elektrilevi võtab tarnijalt vastu ja paigaldab siiamaani Valgevene päritolu kaableid, mille Euroopa Liit tunnistas eelmisel aastal sanktsioonialuseks kaubaks. Riigiettevõte tunnistab küll sellise tegevuse ebaeetilisust, ent põhjendab toodete jätkuvat kasutamist sellega, et seadust tegelikult ei rikuta ja muud kaablit ei ole veel lihtsalt kusagilt võtta. Valgevene on agressorriigi Venemaa peamine partner tolle täiemahulises Ukraina-vastases sõjas. Just seetõttu puudutab enamik Euroopa Liidu majandus- ja isikuvastaseid sanktsioone nii Venemaad kui Valgevenet ning just seetõttu on keelatud ka Euroopa Liitu importida Valgevene päritolu tehnoloogiat, rauast valmistatud tooteid ja paljut muud." Ainuüksi viimase poole aasta jooksul on Elektrilevi pannud maasse ja postide vahele 193 kilomeetri jagu Valgevene kaablit. Samas väidab Elektrilevi, et polnud vaadanud, mis oli märgitud kaablite tootjamaaks. Kuidas täna seis on? Me teame, et kui siin raudteevedu toimus Soome ja Kasahstani vahel, siis eelkäijatel kästi vagunid kiiresti maha müüa, et sellist tegevust ei toimuks, ja nüüd eirab üks olulisemaid riigiettevõtteid sellist väga olulist komponenti, mida eraettevõtja ei tohi teha. Kuidas seis on? Kas [ongi nii, et] riigiettevõtted võivad teha ja eraettevõtjad ei tohi teha?

Suur tänu! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Püüan jagada seda infot, mis mul on. Niipalju on Elektrilevi selgitustest teada – kui vaja, saab neilt kindlasti juurde küsida või saavad nad ise selgitusi jagada, nad on selles kindlasti võimekad –, et raamleping nende kaablite ostmiseks sõlmiti 2022. aastal Enefit Connecti aegadel. Lepingupartner W.EG. Eesti ostis need kaablid lattu enne sanktsioonide kehtestamist ja kasutatud on laojääke. Nende sõnul ei ole mõeldav panna suured ehitusprojektid ja rikete kõrvaldamine seisma. Elektrilevi on teavitanud seda firmat asendustoodete leidmise kiireloomulisest vajadusest. Järgmisel nädalal tutvustatakse asendusettepanekuid ja siis selgub, kas tuleb läbi viia uus riigihange või leitakse asendustooted lihtsustatud korras. Elektrilevi lõpetab kaablite kasutamise hiljemalt veebruaris 2025. Selline info on praegu teada, ilmselt tutvustab Elektrilevi järgmisel nädalal täiendavaid ettepanekuid.

Aitäh! Aivar Kokk, täpsustav küsimus, palun!

Sa mainisid, et Elektrilevi teab seda [juba] aastast 2022, kui see hange tehti. Ma tahaksin muidugi seda ladu näha, kus hoitakse 193 kilomeetrit kaablit neli või kolm aastat. On investeeritud nii pikalt ette, et see ei ole kasulik. Aga kui ma loen Delfi uudist, siis seal Aivar Pau kirjutab: "Elektrilevi väidab, et polnud vaadanud, mis oli märgitud kaablite tootjamaaks." Kumb nüüd siis valetab? Kas Elektrilevi teile, kui ta väidab, et ta teab seda juba aastast 2022, või ajakirjandus, kes kirjutab, et Elektrilevi väidab, et polnud vaadanud, mis oli märgitud kaabite tootjamaks, ta ei teadnud, et on viimased kaks-kolm aastat pannud Eestis nii maha kui ka liinide peale Valgevene kaablit?

Ma arvan, et neid küsimusi te peate küsima eeskätt Elektrilevi käest. Kui tahate, võin seda teie eest teha. Elektrilevi on andnud need selgitused, vähemalt minule infotunniks ja arupärimistele [vastamiseks] meie nõunike kaudu. Aga kui soovite, saame kindlasti juurde küsida. Ma saan kirjeldada ainult seda, mida meile on öeldud raamlepingute kohta ja nii edasi, aga küllap seesama info on ka ajakirjandusele kättesaadav. Nendele küsimustele peab vastama eeskätt Elektrilevi. Nad on öelnud, et järgmisel nädalal tulevad neilt asendusettepanekud, siis saavad nad vastata ka muudele küsimustele. See on nende selgitada. Ma arvan, et selles meil ju erimeelsust ei ole, et Valgevene või Vene kaupa me ei peaks ostma ja neile raha viima. Selles me oleme ühel nõul, nii et küllap nad selle sõnumi kätte saavad.

Suur tänu! Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea peaminister! Mina läheksin edasi energeetikateemaga: Elektrilevi ja tulevane sündmus ehk desünkroniseerimine Vene sagedussüsteemist. Eks loomulikult on muret tekitav see, mis võib juhtuda, aga ei pruugi juhtuda, ehk see situatsioon, kus kõik ei õnnestu, ei lähe plaanipäraselt, nii nagu praegu on plaanitud, et minnakse üle saartalitlusele ja hiljem [liitutakse Mandri-]Euroopa sagedusruumiga. On ka väga palju desinformatsiooni. Osa inimesi ostab juba konserve kokku ja kõiki muid varusid, kaasa arvatud generaatoreid, mida on võimalik kodudesse paigaldada, ja nii edasi ja nii edasi. Aga üks asjaolu veel, mis on tulnud välja just nimelt panganduse kohta. Teadaolevalt neis poodides, kus on võimalik maksta kaardiga, töötavad makseterminalid online’is ehk kui side on olemas, saab makseid teha. Tegelikult on pankadel valmisolek võtta makseid vastu ka offline’is. Meil on üle Eesti olemas teatud arv poode, kaubanduskeskusi, mis on võimelised teenust pakkuma, kuna neil on olemas generaatorid, lokaalsed generaatorid. Ehk töö ei katkeks. Aga probleem on selles, et kui makseid offline’is teostada ei saa, siis ei ole võimalik poest midagi osta. Selle probleemi lahendus on ministri määrus, mis lubaks nendes poodides toimetada offline-režiimis, ja seda määrust tegelikult oodatakse. See välistaks ka selle [jutu], mis praegu rahvasuus levib, et ostetakse konserve kokku, tegelikult selleks põhjust ei ole. On mõistlik käivitada offline‑süsteem ja ka vastav määrus välja anda. Kuidas sellega on?

Aitäh! Siin oli nüüd mitu küsimust koos. Lõpust alustades, kui miski [seisab] määruse või reeglite taga, siis kindlasti seda signaali tuleb edastada ja tuleb see määrus vastu võtta. Seda esiteks. Teiseks. Desünkroniseerimise kohta, nagu te õigesti ütlesite, levib tõepoolest igasuguseid lugusid. On neid, kes võib-olla head tahtes muretsevad üle, ja on ilmselt neid, kes mitte nii head tahtes tekitavad paanikat. Mõlemaid on. Ajalehed on kirjutanud keskfraktsiooni kolleegist, kes on jaganud sellist veidi paanikaelementidega informatsiooni. Eelmise nädala pressikonverentsilgi küsiti selle kohta. Sellist tegevust tuleks vältida. Aga selle desünkroniseerimise kohta ma ütleksin nii, et loomulikult on tegemist suure sündmusega ja suure sündmuse eel on alati loomulik ka mõningane murelikkus ja ärevus, sellesse tuleb suhtuda lugupidavalt ja seda mõista. Eesti energeetika nimel on kümned ja sajad inimesed aastaid tööd teinud. Ja mitte ainult Eestis, seda tööd on tehtud üle kogu Baltimaade. Olen ju minagi energeetikaga pikalt seotud olnud ja kinnitan, et alates süsteemioperaatoritest kuni otsustajateni, kuni eraettevõtjateni on kolmes riigis hoolega vaeva nähtud, et hankida sellised asjad nagu sünkroonkompensaatorid. Kõigil on kindlasti juba väga selge, milline see täpselt on ja kuidas see töötab. Võin soovitada Eesti [saatesarja] "Mis värvi on majandus?", sealgi näidati, kuidas see kõik töötab ja kuidas see tööle peaks minema. Nii et sellega on vaeva nähtud, ühendustega on vaeva nähtud, varuplaanidega on vaeva nähtud. Üldiselt peaks pilt olema ikkagi selline, et hoolimata sellest, et meil on ka erinevad riskistsenaariumid, kui kõik läheb plaanipäraselt ja Eesti täiendava ründe alla ei satu, siis tarbija ei märkagi seda üleminekut. Energeetikas tihti on nii. Praktikas on seda ju juhtunud. Estlink 2 lõhuti, aga tarbija seda ei märka: lamp põleb, elekter on olemas. Samamoodi on meil Narvas reservid olemas – ligi 1200 megavatti –, mis on hooldatud ja käivitusvalmis, nagu Enefit Power kirjeldab, ja nii edasi. Kui te küsite, milleks inimene peab valmis olema, siis ma [vastaksin] nii. Elektrikatkestused on seni kandnud pigem seda markerit – kuna see küsimus puudutab Elektrilevi, mitte Eleringi, Elering on süsteemioperaator, kes tegeleb rohkem selle desünkroniseerimisega – või seda pitserit, et ilmastikuoludest tulenevalt – liinikoridorid on puhastamata või tuleb märg lumi – lähevad liinid katki ja siis on elektrikatkestus, mehed ja naised töötavad visalt, et seda kõike jälle korda teha. Eks see on ka mõneti seoses investeeringute suurusega: mida rohkem me paneme raha nendesse võrkudesse, seda kindlamad nad on. Samas, selle võrra tuleb meil rohkem maksta Elektrilevile tariifi, et nendesse võrkudesse investeerida. Seda vestlust võiks jätkata veel pikalt, aga praegu sai aeg täis.

Suur tänu! Lõpetame tänase esimese küsimuse käsitlemise.