Предварительный законопроект закона о здравоохранении (433 SE) третье чтение

Tänane üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu 433 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Tanel Kiige, kes soovib rääkida Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Täna arutusel oleva rahvatervishoiu seaduse loodetavasti peatne vastuvõtmine on aastaid oodatud ja väga pikalt ette valmistatud samm, mille eesmärk on muuta Eesti inimeste elu paremaks ja tervemaks. Seaduse peamine siht on parandada rahvastiku tervist, pikendada tervena elatud [eluiga] ning ennetada terviseriske, pakkudes selleks kaasaegset ja tõenduspõhist õiguslikku alust ja raamistikku. Seadus toob vajaliku selguse osapoolte vastutusse ning pöörab erilist tähelepanu ennetusele, olgu see laste tervisliku toitumise toetamine koolides, iluteenuste kvaliteedi ohutuse tagamine või uute psühhoaktiivsete ainete kiire turult kõrvaldamine. Näiteks antakse Terviseametile võimalus tõhusamalt reageerida, kui müüakse mürgiseid või tervisele ohtlikke tooteid, mis on Eestis põhjustanud ka traagilisi tagajärgi, sealhulgas surmajuhtumeid. Soovin eraldi keskenduda ühele aktuaalsele teemale, mis, ma arvan, on oluline iga rahvasaadiku jaoks: libameditsiini ja tervisealase valeinfo murettekitavalt suur levik Eestis ja selle negatiivne mõju meie ühiskonnale. Libameditsiini peamine oht ei peitu ainult selle tõhususe, reaalse positiivse toime puudumises, vaid ka selles, et see võib olla otseselt kahjulik, viies ravi edasilükkamiseni, tõsiste tervisekahjustusteni või isegi eluohtlike või surmaga lõppevate olukordadeni. Oleme näinud, kuidas tervisealased lubadused ja väärinfo on tihti peidetud looduslikkuse ja alternatiivse meditsiini sildi taha, mis tegelikult eksitab inimesi, julgustades kasutama näiteks mürgiseid taimi, seeni või kemikaale haiguste ja tervisemurede nii-öelda raviks. Eestis on selliste praktikatega kahjuks seotud ka surmajuhtumid, näiteks on teada vähemalt üks [surmajuhtum] konnamürgiseanssidel osalenud inimese puhul. Uus seadus annabki Terviseametile õiguse sekkuda ning keelata tervist ohustavate toodete reklaam ja müük, sest need on tõepoolest otseseks ohuks Eesti inimeste elule. Tervisealase valeinfo levikut ei saa peatada ainult järelevalve ja trahvide abil. Võti peitub eeskätt teadlikkuse suurendamises ja hariduse pakkumises. Me peame alustama juba lasteaedadest ja koolidest, kus tuleb õpetada lapsi kriitiliselt mõtlema, hindama esitatud väidete usaldusväärsust. Samuti on oluline täiskasvanute terviseharidus. Selged, lihtsasti kättesaadavad ja teaduspõhised juhised aitavad inimestel teha terviseteadlikke valikuid ja otsuseid. Kohustus tagada turvaline ja korrektne terviseinfo ei lasu ainult ametivõimudel, vaid kõigil, kes teenuseid ja tooteid pakuvad. Tervisealane valeinfo ei ole pelgalt tarbijate eksitamine, see on otsene oht inimeste elule. Mul on väga kahju, et kahjuks on ka poliitikute seas ja erakondades inimesi, poliitilisi jõude, kes on aidanud kaasa libameditsiini, vaktsiinivastasuse ja muu taolise valeinfo levikule, mis on otseselt toonud kaasa nii surma kui ka tervisekahjustusi meie inimestele. Head saadikud, rahvatervishoiu seadus, mida me täna arutame, ei tähenda pelgalt uusi reegleid, vaid [loob] vajaliku aluse kauaoodatud muutustele. Selle eesmärk on panna veelgi suurem rõhk ennetusele, teadlikkusele ja tervisekaitsele. Toetades seda seadust, teeme olulise sammu, et vähendada libameditsiini mõju ning kaitsta inimeste õigust usaldusväärsele ja ohutule tervishoiule, kaitsta inimeste õigust elule. Palun kõigil seda eelnõu toetada! Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Isamaa fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Riina Solmani. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud saadikud saalis! Austatud inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Käesoleva eelnõuga kehtestatakse uus rahvatervishoiu seaduse terviktekst, et ajakohastada valdkonda ja asendada 1995. aastast kehtinud rahvatervise seadus. Eelnõuga kehtestatakse kõigi osapoolte – riigi, omavalitsuste, organisatsioonide – vastutus ning ajakohastatakse nõudeid ja piiranguid inimeste tervise kaitseks. Uues seaduses pööratakse senisest enam tähelepanu ennetusele. Üks olulisemaid sihtrühmi uuendatud seaduses on lapsed. Eelnõuga sätestatakse keskkonna- ja toitlustusnõuded nii lasteaedadele, koolidele kui ka hoolekandeasutustele, suurendatakse koolidirektori rolli tervislikku toitumist soodustava keskkonna loomisel, sätestatakse nõuded elektromagnetväljadele, kosmeetikatoodetele, iluteenustele ning ujulatele. Palju head ja [vajalikku]. Ma ei räägikski sellest pikemalt, kui ma ei oleks olnud rahvastikuminister aastatel 2019–2021. Tol ajal soovis Sotsiaalministeerium selle seaduse raames vähendada piiranguid, mis puudutavad soolist enesemääramist ja soovahetusoperatsioone. Surve rahvastikuministrile oli päris suur. Miks ma siin täna teie ees seisan? Kõnealuse seaduse ajakohastamise juures tuleb tähele panna, nüüd ja edaspidi, et soovahetuse regulatsioon liigub koos määrusega, mis on ministeeriumi taseme dokument, teise seadusesse. Täpsemalt, soovahetuse regulatsioon liigub rahvatervishoiu seadusest tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse. Ma küsisin sotsiaalkomisjonis igaks juhuks kolm korda üle, kas on plaanis seda regulatsiooni muuta, näiteks leebemaks, nagu paari aasta tagune surve sellest kõneles. Neli aastat tagasi tegeleti Sotsiaalministeeriumis sellega väga tõhusalt. Pange tähele, et Riigikogu valimiste järel ametisse astunud valitsuse sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles toona, 2023 maikuus, et pärast lastetoetuste ja peretoetuste kärbet on aeg tegeleda soolise enesemääramise küsimustega. Minu palve on, et me pärast selle [regulatsiooni] nihkumist tervishoiu[teenuste korraldamise] seadusesse sellel igaks juhuks ka edaspidi samamoodi silma peal hoiame. Miks? Vastan pikka [aega] endokrinoloogina töötanud Maie Väli sõnadega, keda on võimalik tuvastada avalikest allikatest leitava intervjuu põhjal. Nimelt, 2021. aastal on teinud Kadri Kuulpak Õhtulehest doktor Maie Väliga väga pika ja põhjaliku intervjuu transsoolisusest. Maie Väli ütleb, et transsoolisusega seotud liigne kiirustamine teeb teda murelikuks, sest soovahetuse soovijaid tuleb üha juurde ja nad on järjest nooremad. Pea 200 sugu vahetanud patsienti. Hiljem tõdeb ta, et ta oli noore arstina naiivne. "Soovahetuse tulemused on kesised ja selle otsuse üle võiks isegi rohkem järele mõelda," ütleb doktor Väli. "Missugust nõu," küsib Kadri Kuulpak, "te Sotsiaalministeeriumis töötavale arstlikule komisjonile annaksite?" Doktor Maie Väli ütleb: "Soovitan uuel komisjonil alustada kõigepealt psühholoogilise nõustamisega. Transsoolisuse mitu nägu seisneb õiguses oma sooidentiteedi tunnustamisele ja see ei pea tingimata olema seotud sookorrigeerimise operatsiooniga." "Võib-olla mõni neist on õnnelik, aga räägin oma veendumusest, mis on aastatega üha enam süvenenud. Vaatan noori arste, kes on ka püüdnud ühtteist teha. Minnakse korraga peale: kohe hakatakse suguelundite korrigeerimisest rääkima. See ei ole arstikunstile vastav meditsiinis tegutsemine. Hästi oluline on inimestele algusest peale rääkida, et kui ta hakkab hormoonasendusravi saama, siis määrab ta endale ravi terveks eluks. Valearusaam on see, et piisab aasta aega ravimi võtmisest." Ma palun lisaaega.

Jaa, kolm minutit.

Kadri Kuulpak küsib: "Kas teil on ka mõni patsient öelnud, et kahetseb soovahetust?" – "Ma praegu tagantjärele mõtlen, kui palju ma võitlesin, et üks neist saaks Sotsiaalministeeriumist loa hormoonraviga alustamiseks. Aga praegu on ta minu peale isegi vihane, sest ta leidis, et ma kiirustasin asja tagant. Ta kaebas ka ekspertkomisjoni juhi, psühhiaater Imre Rammuli kohtusse, kuigi viimane ei võtnud seda menetlusse. Ta ütles, et oleks pidanud ka minu kohtusse kaebama." Ja nii edasi ja nii edasi. See oli väga põhjalik intervjuu. Miks ma sellest rahvatervishoiu seaduse juures kõnelen? Mul ei ole teist võimalust, et tuletada meile meelde, et me peame olema taoliste asjade suhtes valvsad. Survestamine, et kaotada ära kaheaastane ooteperiood, juhtus aastatel 2019–2021, kui ma olin rahvastikuminister. Surve oli suur, et kohe saaks inimene ka isikukoodi muuta ja saaks sugu vahetada ühest soost teise. Kuna see konkreetne säte liigub nüüd rahvatervishoiu seadusest tervishoiu[teenuste korraldamise] seadusesse, siis minu palve on: kuidas iganes te hääletate selle eelnõu puhul, jälgige, et need muudatused ei saaks ministeeriumi tasandil tehtud ilma Riigikogu valvsa silmata. Aitäh!

Suur tänu teile! Mul on laual paber, mis ütleb, et EKRE fraktsiooni nimel peab kõne Kalle Grünthal. Palun! (Kalle Grünthal küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Teie ees on rahvatervishoiu seadus, mis esmapilgul tundub olevat selline asjalik ja tore, kuid sellel on üks väga oluline puudus. Nimelt, ei ole ju saladus, et meil käib praegu Eestis tohutu möll tuulegeneraatorite paigaldamise ümber, ja ei ole ka saladus, vähemalt välismaailmale, et tuulegeneraatorid kätkevad endas inimeste tervisele väga tõsist ohtu. Selle eelnõu arutelu ajal sotsiaalkomisjonis, kui Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna keskkonnatervishoiu poliitika juht Aive Telling seda eelnõu meile tutvustas, ma ootasin väga pingsalt, et saaksin talle küsimuse esitada. Eelnevalt siin puldis kiidetu puhul on üks väga tõsine probleem. Nimelt ei ole siin räägitud sõnagi infrahelist, mis kaasneb tuulikute töötamisega. Kui ma siis lõpuks küsida sain, miks pole seda siia seadusesse sisse pandud, oli ametniku vastus minu arvates, vähemalt sellel hetkel, täiesti hämmastav. Aive Telling vastas, et tuulegeneraatorite põhjustatud tervisemõjude kohta hetkel Eestis teadmine puudub. Hetkel nende tervisemõjude kohta Eestis teadmine puudub! Aga vaatamata sellele, et meil puudub teadmine, käib meil tohutu möll: ehitatakse tuuleparke, kinnitatakse detailplaneeringuid. Me ei tea, millised halvad tervisemõjud [nendega kaasnevad]. Aive Telling muidugi lisas, et Kliimaministeerium praegu tegeleb sellega ja otsitakse lahendust. Lahendus peaks tulema järgmise aasta 1. septembriks. Ma ei saa aru, kuidas saab olla selline äraspidine loogika. Me paneme püsti tuulikuid, mille puhul me nende negatiivseid mõjusid tervisele ei tea, ja sisuliselt alles aasta hiljem hakkame andma hinnanguid, kuhu neid võib püstitada ja kuhu neid ei või püstitada. Ma tegin ettepaneku, et äkki peatame selle hetkel, kui me tuuleparkide negatiivseid mõjusid ei tea, ja ootame ära 1. septembri järgmisel aastal. Juhtus selline lugu, et sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson ütles, et sellele küsimusele ei pea vastama. Kohal oli keskkonnatervishoiu poliitika juht Aive Telling ja sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson ütles, et sellele küsimusele ei pea vastama. Kas see on siis rahva tervise hoidmine? Mina ütlen, et ei ole. Olen selle kohta kirjutanud juba kaks artiklit, nii ajalehte kui ka sotsiaalmeediasse, ja mõju on olnud hämmastav. Ma tean, et mõni siin saalis ütleb, et ma ajan jama, et mingeid tõendeid pole olemas, aga ma soovitan teil kõigepealt tutvuda Maailma Terviseorganisatsiooni ehk WHO 2018. aasta keskkonnamüra [suunistega]. Seal öeldakse väga selgelt, et tuuleturbiinide müra on kahjulik. Kusjuures märkimisväärne on veel see, et WHO ei vähenda oma hinnangut sellise [väljendiga] nagu "võib olla", vaid väidab julgelt, et see seostub kahjulike tervisemõjudega. Tuuleturbiinide läheduses elanud ja halba mõju kogenud inimeste tunnistused on universaalsed, järjekindlad ja südantlõhestavad. Ma ei hakka kõiki neid tervisehädasid siin üles lugema, [nimetan] ainult mõned. Need ulatuvad südame rütmihäiretest, unehäiretest, peavaludest, iiveldusest, nägemise hägususest, paanikahoogudest koos sisemise värisemisega kuni üldisema ärrituvuseni. Seda nimetatakse tuulepargi sündroomiks. Tuulepargi sündroomi tuvastas Ameerika teadlane doktor Nina Pierpont 2009. aastal. Isegi Eesti Loodusajakirjas ilmus selle kohta 2013. aastal artikkel, mille pealkiri oli "Tuulegeneraatori sündroom: infraheli mahavaikitud mõju". Need on need probleemid, mida see seadus tegelikult ei käsitle. Ma tean, et mõne hetke pärast tuleb siia pulti hea kolleeg Karmen Joller ja ütleb, et see jutt, mida Kalle Grünthal rääkis, on vale. Mina ütlen, et ei ole vale. 480 uuringut on selle kohta tehtud. Ma olen nõus sellega, et täpset reduktsiooni veel ei ole, kuid on väga palju tuntud arste ja füüsikuid, kes on jõudnud just sellise järelduseni. Et lugupeetud Karmen Jolleriga seotud jutule punkti panna, siis ma tahaksin öelda: hea Karmen, õpi kõigepealt terminid selgeks! Hertsid ja detsibellid ei ole üldse sama asi. Ja edasi on sedasi, et ma ei oskagi öelda, kas me peame seda seadust toetama või mitte. Küsimus on aktuaalne, aga ametnikud ja praegu võimul olev klikk ei anna selle kohta mingisuguseid vastuseid. Mõistlik oleks sellisel juhul tuuleturbiinide ehitus peatada. Ka radioaktiivne kiirgus on ohtlik, kuigi seda ei ole näha, ja see tapab. Samamoodi on ka teatud sagedusega infraheli puhul. Nii et võimalus on vaid kohalikel omavalitsustel, kes keelavad esialgu nende tuulikute püstitamise oma territooriumile. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd ongi Karmen Jolleri kord, kes peab kõne Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel. (Karmen Joller küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Tere! Mina tahan kõigepealt tänada kolleeg Tanel Kiike, kes enamiku minu jutust ära rääkis. Seetõttu ma saan keskenduda hoopis teistele asjadele. Võib-olla isegi mitte nii väga teistele asjadele. See seadus on esimene samm, esimene väga väike samm [kõigi nende sammude reas], mida me Eestis peaksime tegema, et Eesti inimeste tervis oleks parem. Me oleme ajakirjandusest lugenud lugusid selle kohta, kuidas libameedikud on inimesi ravides neid kahjustanud. Haiglatest on kahjuks [kuulda] ka seda, et Eestis on surnud lapsi selle pärast, et nende vanemad on rakendanud libameditsiinivõtteid või keeldunud ravist, lapsele elutähtsast või haigust oluliselt leevendavast ravist, põhjustades sellega oma lapsele kannatusi. Eesti seaduste järgi on vastutus sellisel juhul lapse vanemal. Oletame, et laps saab raske diagnoosi. Me teame, et lapsevanemal on sellega keeruline leppida, ta otsib alati alternatiive. See on normaalne reaktsioon, selles ei ole midagi halba. Aga meil on tänapäeval liiga palju inimesi, kes selliste inimeste habrast seisundit ära kasutavad. Need on süstemaatilised väärinfo levitajad, kes valetavad inimestele, võib-olla ka teadmatult, sellepärast et nad ei oska alati kasutada teaduslikku meetodit. Seda tõestas ka eelkõneleja, kes levitas meditsiinilist väärinfot. Kui ta järgiks neidsamu 480 teadusuuringut, loeks need läbi, kasutades klassikalisi teaduslike uuringute hindamise metoodikaid, siis ta saaks aru, et näiteks ka merelaine ja metsakohin on infraheli. [Nende puhul] ei ole tõestatud ühtegi tervisekahju. Aga see ei ole praegu üldse tähtis. Pigem häirivad mind need inimesed, kes teenivad iga päev raha sellega, et nad annavad lapsevanematele, aga ka [teistele] täiskasvanutele soovitusi, mis ei ole teaduspõhised. Mulle meenub kohe üks laps Orissaarest, kelle ema küsis Facebooki grupis nõu. See lugu oli ka ajakirjanduses. Ta ütles, et need homoöpaatilised ravimid, mida talle kolm päeva tagasi soovitati, ei ole tema last aidanud, laps on kõik need kolm päeva oksendanud ja kõht on lahti, nüüd lamab ja ei reageeri enam äratamisele. Selle peale andsid needsamad libameedikud nõu kasutada järgmisi homoöpaatikume. Õnneks oli kõrvalseisjaid, kes teatasid politseisse ja lastekaitsesse, ning see laps sai abi. Haiglas, loomulikult. Rääkimata tervisekahjudest. Tänapäeval ei ole meil võimalik vastutusele võtta inimesi, kes süstemaatiliselt manipuleerivad teiste inimestega ja põhjustavad sellega ka surma, [nagu on juhtunud] päris mitmel juhul. Veel hullem on see, et väga sageli on sellise inimese seljas valge kittel või tema nime ees teaduslik kraad. Mis puutub valgetesse kitlitesse, siis see on puhtalt tervishoiuteenuse kvaliteedi küsimus. Ka jälle hiljuti meediasse jõudnud juhtum, kus üks arstiteaduskonna lõpetanud arst, kes töötab perearstikeskuses arstina, aga kelle eriala ei ole perearst, soovitab inimestel krooniliste haiguste puhul lõpetada ravimite, näiteks diabeedi või vererõhuhaiguse ravimite [võtmise] ning ütleb, et võtke kaalust alla ja siis saate terveks. No sellist lubadust ei saa me mitte kunagi inimesele anda. Loomulikult, tervislik elustiil on oluline – meie, arstid, alati sellest räägime. Aga teatud juhtudel on ikka väga vaja ka klassikalist teaduslikku meditsiini. Muide, needsamad libameedikud käivad ise ka arsti juures, nad muidugi ei tunnista seda. Võib-olla [mõni] ei käi ka. Karistusseadustikus nimetatakse seda, kui narkodiilerid narkootikume jagavad või müüvad, neid Eestis salaja turustavad, rahvatervisevastaseks kuriteoks. Ma ei tunne juriidilisi termineid hästi. Ma arvan, et ka selline, ütleme, tervishoiuteenuse sarnase teenuse osutamine peaks olema rahvatervisevastane kuritegu. Loomulikult, see vajab arutelu. See on lihtsalt üks mõte, mis on mul tekkinud teisi seadusi lugedes. Väga keeruline on hinnata, millal on soovitus tõenduspõhine ja millal mitte. Näiteks, kas ma massaaži või kummeliteed võin soovitada? On selge, et need soovitused on selgelt ohutud. Me saame aru, et soovitus on hea siis, kui ta ei asenda teaduspõhist meditsiini ja ei kahjusta [inimest]. Kui inimene kasutab alternatiivseid ravimeetodeid, siis ta peaks seda ütlema ka oma arstile, sest ka nendel on kõrvaltoimed ja koostoimed, et arst teaks seda arvestada ja saaks võib-olla inimesega sel teemal ka vestelda. Minu jutu kokkuvõte on see, et libameditsiin, on ta valge kitliga või ilma valge kitlita, võtab päriselt elusid, on seda Eestis teinud. Seda näevad kõige enam lastearstid ja onkoloogid, ja see on väga-väga õudne. Mina soovin, et see asi Eestis ära lõppeks. Aitäh!

Suur tänu teile! Vastusõnavõtt EKRE fraktsiooni nimel, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud Karmen Joller viitas sellele, et Kalle Grünthal ei rääkinud infraheli kohta õigust, et tema väited olid valed, viidates asjaolule, et ka merelained tekitavad infraheli. Ma olen sellega nõus, tekitavad küll. Lugupeetud Jolleri väite juures meenub mulle COVID-i pandeemia, kui ma vaktsiinivastasena inimeste COVID-i mRNA-vaktsiinidega süstimise vastu võitlesin. Karmen Joller rääkis siis, et need [süstid] on hästi vajalikud. Praeguseks hetkeks on 432 teadlast ja arsti öelnud, et nende mRNA-vaktsiinide kasutamine tuleb viivitamatult peatada, kuna uued uuringud näitavad, et meile on lihtsalt valetatud. Kummutamaks väidet, et Kalle Grünthal rääkis infraheli kohta valet, soovitan ma lugupeetud Karmen Jolleril võtta lahti WHO 2018. aasta keskkonnamüra [suunised], kus räägitakse tuuleturbiinidest ja infraheli kahjulikkusest. Okei, ma olen nõus, et ma olen rumal, aga WHO ametnikud ja [suunised] peaksid ju ometi tõtt rääkima. Ja üks remark siia lõppu veel. Valgetes kitlites libaarstid – alati ei tähenda see seda, kõik sõltub sellest, mida nad räägivad, sest ka Nürnbergi protsessil poodi üles hulk arste, kes tegelikult tapsid inimesi.

Aitäh! Sõnavõtt kohapealt Eesti 200 fraktsiooni nimel, Irja Lutsar, palun!

Aitäh! Ma ei tahtnud üldse sõna võtta. Ma tegelikult tahtsin sõna võtta juba eelmine nädal, aga kuna kell oli kolm hommikul ja kõik olid väga väsinud, siis ma jätsin selle tegemata. Tulen tagasi nende mRNA-vaktsiinide juurde. Kui ma õigesti mäletan, siis kutsus Kalle Grünthal Eesti rahvast üles ennast mitte vaktsineerima. Sellele kirjale on nüüd Ravimiameti eksperdid vastuse kirjutanud ja kõik selles kirjas olevad väited väga ilusasti ümber lükanud. See [vastus] on Delfis avaldatud. Minu arust on see väga hästi loetav ka sellisele inimesele, kellel puudub bioloogiline või meditsiiniline haridus. Ma soovitan seda kõigil lugeda. Ja ma tahaks kõigile südamele panna, et ärge jumala pärast vaktsineerimist ära jätke. Meil ei ole selleks piisavalt põhjendusi. mRNA-vaktsiinid olid COVID-i pandeemia edulugu. Ma tänan!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Võimalus on üksnes üheks vastusõnavõtuks. Nii et, Kalle, seekord jääb see järgmist korda ootama. Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 433 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Auväärt Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu 433. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid oli 0. Eelnõu 433 on seadusena vastu võetud.